VIDEO: Brad Marchand andis teada, keda ta NHL-is kõige vähem sallib

Boston Bruinsi ründaja Brad Marchand on omamoodi müsteerium. Väljaku kõrval näib olevat tegu igati viisika ja head huumorisoont omava mehega, kuid jääl on ta pinnuks kõigi vastaste tagumikes. Kepiga vehkimised, jala taha panekud, niisama tõuklemised on Marchandi puhul harjumuspäraseks saanud. Sellest tingituna on tal kindlasti rohkelt vihavaenlasi. Üks neist on arvatavasti Tomaš Plekanec, sest kui ühe hiljutise heategevusürituse käigus temalt küsiti, et keda ta NHL-i mängijatest kõige vähem sallib, siis tuli vastuseks just Plekaneci nimi.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Bruinsi ja Montreal Canadiensi rivaliteet on muidugi aegumatu. Viimastel aastatel on see ehk olnud veidi tagaplaanil, kuna Bruins on mänginud klassi võrra kõrgemal tasemel, kuid tänavu mindi playoffides kokku ja omavahelist hõõrdumist oli selles vastasseisus pea, et kahe playoff-seeria jagu. Nähtavasti sai ka Marchandi ebasümpaatia Plekaneci vastu alguse just nendes mängudes.


Uuel hooajal kohtuvad Bruins ja Canadiens põhiturniiril neli korda. Esimene matš on kavas Montrealis 17. oktoobril. Samas ei oleks üllatav kui kahe osapoole vahel läheks andmiseks juba ka hooajaeelses kontrollkohtumises, mis mängitakse 24. septembril samuti Montrealis.

Rangers tegi Brassardist ühe klubi enim tasustatud mängija

New York Rangersi suvine lepingute pikendamise maraton on jõudnud lõpusirgele. Klubi eelviimase piiratud vabaagendina sai uue lepingu Derick Brassard. Septembris 27-aastaseks saav ründaja teenib uuel hooajal seitse miljonit dollarit, mis teeb ühtlasi temast ühe Rangersi enim tasustatud mängija. Suurema summa saavad oma pangakontole vaid Rick Nash ja Henrik Lundqvist. Kuigi tõsi, Brassardi uus leping on üsna huvitava ülesehitusega ja töötasu hakkab aasta-aastalt langema.

(foto: blueseatblogs.com)
Lepingu pikkuseks on viis aastat ja koguväärtuseks 25 miljonit dollarit. Üle poole sellest makstakse välja esimese kahe aasta jooksul. Uue hooaja seitsmele miljonile järgneb kuuemiljoniline aasta. Kolmanda aasta palgaks on viis miljonit ja lepingu lõpuaastatel makstakse Brassardile "vaid" kolm ja pool miljonit.

2006. aasta drafti kuues valik kogus tänavu põhihooajal 45 punkti (18 väravat). Ta saabus Rangersisse eelmise hooaja keskel tehingus, mis viis Marian Gaboriku Columbus Blue Jacketsisse. Samasse tehingusse kuulus ka kaitsja John Moore, kes on nüüd jäänud Rangersi ainsaks vabaagendiks, kellega on veel vaja lepingut pikendada. Selleks on vaba palgaruumi jäänud 1.3 miljonit dollarit.

Rangers on kõik oma olulised tehingud - lisaks Brassardile ka Mats Zuccarello ja Chris Kreideri lepingud - mahutanud palgaruumi sisse, kuid edasiseks manööverdamiseks on jäänud väga vähe ruumi.

Suured lootused lähevad soodsalt hangitud Matthew Lombardi ja Lee Stempniaki peale. Kahe veterani liidetud palk moodustab Brassardi uue hooaja töötasust enamvähem vaid veerandi.

Draama Leafsi väravasuul jätkub

Kahe kvaliteetse väravavahi olemasolu on korraga nii õnnistus kui ka needus. Teoorias peaksid kaks tugevat puurilukku meeskonda tugevdama, kuid kui üks osapool saab vähem mänguaega järgneb kibestumine ja konkurendi ebaõnnestumistele lootmine. Samas tähendab väravavahi altminek ka kogu meeskonna jaoks kurba tulemust. Vancouveri väravavahtide draama on justkui ümber kolinud Torontosse. Maple Leafs tegi James Reimeriga uue lepingu olgugi, et hooaja lõpus soovis varuväravavahi ametist tüdinud mees klubist lahkuda.

(foto: John E. Sokolowski/USA TODAY Sports)
Reimeriga sõlmiti 2-aastane leping hooajapalgaga 2.3 miljonit dollarit. Ehk siis tegu on üsna kuluka väljaminekuga, kui Reimerit endiselt nr. 2 mehena nähekse. Eeldatavasti see nii ka on, kuna Jonathan Bernier tegi lõppenud hooajal palju paremat tööd.

Bernier - 55 mängu, 26 võitu, keskmiselt sisse lastud väravad 2.69, tõrjed 92.3%
Reimer - 36 mängu, 12 võitu, keskmiselt sisse lastud väravad 3.29, tõrjed 91.1%

Muidugi ei aidanud väravavahte ka meeskond tervikuna - keskmiselt mängu jooksul väravale lastud visked olid liiga halvim 35.9 - kuid Bernier suutis selle hapra kaitse selja taga siiski paremini toimetada.

Leafsi kaitse oli isegi nii kehv, et ka Reimer agent Ray Petkau pidi üks hetk oma kliendi kaitseks välja astuma. "Nagu Torontos tavaks süüdistatakse kehvas tulemuses väravavahti, mitte kaitset, mis igas mängus kohutavalt tegutseb," säutsus Petkau Twitteris.

Selles on kindlasti omajagu tõde, kuigi samas tahtis Petkau kahtlemata kaitsta ka oma "toodet". See pole tal paraku õnnestunud. Halb reklaam tegi oma töö. Juuni lõpuks polnud Reimeri hankimiseks tulnud mitte ühtegi korralikku pakkumist. Drafti ajal näitas küll huvi mehe kodulinna klubi Winnipeg Jets, kuid see jäi leigeks. Seejärel oli lepingupikendus Leafsiga, mida Reimer piiratud vabaagentina hakkas otsima vahekohtu kaudu, ainus võimalus.

Seega draama Leafsi väravasuul jätkub. Iseenesest saab Reimer vastu rinda taguda endale ja öelda, et tema oli omati see maskis mees, kes aasta tagasi Leafsi üle pika aja taas playoffidesse viis, kuid Bernier'd hinnatakse supertalendiks ja tema pingil hoidmine oleks kriminaalne.

Endine Flyersi ründaja: "Masoniga ei jõua klubi mitte kuhugi!"

Hooaja lõpp on alati tagasivaatamise aeg ja Philadelphia Flyersi mängijatel on sel suvel kindlasti rohkelt mõtteainet. Olles hooaega ülikehvalt alustanud - näiteks esimesest kaheksast matšist võideti vaid üks - jõuti lõpuks siiski mugavalt playoffidesse ja hilisema Stanley karikafinalisti New York Rangersi vastu anti avaringis ka tuliselt minna. Seeria kaotati napimast napimalt - mängudega 3-4 ja otsustav lahing numbritega 1-2. Mida kõike oleks võinud meeskond korda saata ilma kohutava hooaja alguseta?

(foto: chicagonow.com)
Endise Flyersi ründaja Jeremy Roenicki vastus eelpool õhku paistatud küsimusele on nähtavasti "mitte midagi". Nullindate alguses oranži särki kandnud Roenick andis hiljuti intervjuu, kus tõi välja oma endise koduklubi suurimad nõrkused. Enim sai 20 aastat liigas mänginud ründaja käest võtta väravavaht Steve Mason.

"Mulle meeldib Steve Mason, aga ma ei usu, et tema juhtimisel suudetakse heidelda Stanley karika nimel," ütles Roenick, kellel on oma karjääri parimate saavutustena ette näidata kaks konverentsi poolfinaalide kohta - üks Flyersiga ja teine Chicago Blackhawksi rivistuses.

Enim häirib endist ründetuusa Masoni ebastabiilne mäng. "Ta oli mingi aeg esinumber, siis kolis pingile, aga Philadelphias on ta nüüd jällegi esimene valik," meenutas Roenick Masoni karjääri, mis algas Columbus Blue Jacketsi rivistuses hooaja parima noormängija tiitliga.

Mason lasi tänavu põhihooajal enda selja taha keskmiselt 2.5 väravat, tehes tõrjeid 91.7% efektiivsusega. Samas nagu sissejuhatuses sai mainitud, siis Flyers tervikuna oli hooaja alguses kohutav ja seegi omas kindlasti mõju Masoni numbritele. Playoffides olid need juba palju paremad - 1.97 ja 93.9%.

Samas mainis Roenick, et lisaks eliitklassiga väravavahile on karikavõiduks vaja ka ühte väga kõrge tasemega kaitsjat, keda Flyersil hetkel ei ole.

Meeskonna tümitamise kõrval jagus tal aga ka paar kiidusõna. Need läksid klubi peamänedžerile Ron Hextallile. "Ta aitas Kingsil ehitada karikavõiduks võimelise meeskonna ja tal on sealt head kogemused. Tegu on osava käiguga ja usun, et Hextall saab klubi juhtimisega suurepäraselt hakkama," ütles Roenick, kes on koos Joe Mulleni ja Mike Modanoga ainsad ameeriklased, kes karjääri jooksul kirja saanud vähemalt 500 väravat.

Coyotesil on seoses Gagner'ga suured lootused

Sam Gagner on 2007. aasta drafti 6. valik. Ta saab augustis alles 25-aastaseks, kuid seitsme hooaja jooksul on tal kirjas juba ligi 500 NHL-i mängu. Ometi ootab teda uuel hooajal ees suur tõestamise hetk. Olles Edmonton Oilersi poolt maha kantud alustab kunagine imelaps oma karjääri üles ehitama Arizona Coyotesi rivistuses. Uus keskkond peaks Gagner silmis sütitama taas tule, mis sealt lõppenud hooajal täielikult puudus. Vähemalt seda loodab Coyotes.

(foto: oilersaddict.com
Tänavu suutis Gagner 67. kohtumisega koguda vaid 37 punkti (10 väravat). Osalt võid süüdistada selles lõualuumurdu, mis teda õnnetul kombel hooajaeelsetes kohtumistes tabas, kuid olles sellest täielikult taastunud ei suutnud ta ikkagi mitte mingisugust mängurütmi leida.

Teda võib pidada Oilersi mängijate arendamise skeemi ohvriks. Juba noorest east saadik on ta pidanud toime tulema suure mängukoormuse ning kõrgete ootustega. Enamjaolt pole tema esitused kõigile ootustele vastanud, kuid Gagner on sellegi poolest üks vaid 13-st mängijast NHL-i ajaloos, kes suutnud ühes kohtumises koguda kaheksa või enam punkti. See oli 2012. veebruaris Chicago Blackhawksi vastu. Keskpärased mängijad selliseks esituseks võimelised ei ole.

Nüüd on Gagner'l oma parimate külgede näitamiseks vaja leida stabiilne tase ja ka keskkond. Ajal, mil ta Oilersis mängis käis meeskonna eesotsast läbi viis erinevat peatreenerit. Coyotesis ootab teda kuuendat hooaega klubi eesotsas alustav Dave Tippett. "Ta peab tulema ja tõestama, et on võimeline olema väga hea NHL-i mängija," on Tippett Gagner kohta öelnud.

Esialgsetel hinnangutel nähakse Gagner'd Coyotesi teise kolmiku tsentrina. Sellega jõuame veel ühe põhjuseni, miks mees, kes suutnud ühes kohtumises kaheksa punkti koguda, pole seni suutnud oma potentsiaali kohaselt mängida - ta on lahtivisetel väga kehv. Karjääri keskmine edukuse protsent on vaid 45.1%. Lisaks pole tegu kahesuunalise mängijaga. Kaitsest mitte hooliv tsenter mõjub kogu meeskonna sooritusele halvavalt.

Kui Tampa Bay Lightning Gagner Oilersist endale tõi, siis suudeti selle vähese aja jooksul, mil ta klubi nimekirja kuulus (üks tund), spekuleerida selle üle, et tegu võiks olla võimaliku karikanõudleja jaoks üsna kasuliku ääreründajana. Olles aga efektiivsem söötjana kui realiseerijana, näeb Coyotes teda siiski nähtavasti keskründajana.

Võimalik, et Gagner näol on tegu lihtsalt ka hilise küpsejaga. Tema isa Dave oli samuti oma karjääri alguses raskustes pendeldades NHL-i ja AHL-i vahel, kuid tegi siiski lõpuks korraliku karjääri - ligi tuhande mänguga üle 700 punkti.

Eller ja Canadiens lõid käed neljaks aastaks

Lars Eller on järjekordne täht, kes on suutnud oma klubiga vahekohtu bürokraatiat ja võimalikku omavahelist hõõrdumist vältida. Taanlane sõlmis Montreal Canadiensiga 4-aastase lepingu, mis toob talle sisse 14 miljonit dollarit ehk veidi üle kümne miljoni euro. Keskmine aastapalk 3.5 miljonit dollarit tähendab, et Eller sai Canadiensilt isegi rohkem kui ta plaanis kohtu kaudu küsida. Väidetavalt oli tal silmapiiril 3.1 miljonit. Lõppenud hooajal teenis 2007. aasta drafti 13. valik poolteist miljonit dollarit.

(foto: si.com)
Elleril on selja taga veidi pettumust valmistav hooaeg. Põhihooajal jäi 77. mänguga kirja vaid 12 väravat ja 26 punkti. Samas näitab pikk leping, et Canadiensil on tema suhtes rohkelt lootusi. 25-aastase ründaja täitpotentsiaali saime näha playoffides. Canadiens jõudis välja konverentsi finaali ja Eller paugutas 17. kohtumises 5+8.

Pärast mitmete ründajate nagu näiteks Thomas Vaneki ja Brian Gionta lahkumist peaks Elleri roll Canadiensi ründeplaanis aina olulisemaks kujunema.

Kõik Montreali fännid jäävad nüüd ootama järgmist reedet. Siis peaks toimuma P.K Subbani vahekohtuistung. Vaadates aga selle suve trendi, siis võib arvata, et Canadiensil õnnestub seda vältida. Hetkel on klubil vaba palgaruumi üle 11.5 miljoni.

David Booth asub end taas tõestama Torontos

Mõne aasta tagune tõusev täht David Booth on leidnud endale uue koduklubi ja valmis seal ennast taas üles töötama. Viimased kolm hooaega Vancouver Canucksit esindanud Boothi karjäär jätkub Toronto Maple Leafsis. Leafs andis 29-aastasele ründajale üheaastase lepingu, mille väärtuseks on 1.1 miljonit dollarit ehk ligikaudu 820 000 eurot. Olgugi, et Booth on Michiganis sündinud peab ta oma lapsepõlve lemmikklubiks just Maple Leafsi ja see peaks ka teda kunagise sära suunas kannustama.

(foto: theprovincepodcasts.com
"Armastan Toronto linna väga ja olen ülimalt elevil, et saan Maple Leafsi eest hokit mängida," ütles Booth pärast lepingu allkirjastamist. "Loodan leida hea rütmi ning üritan seda ka hoida."

Boothi aastaid Canucksis ilmestasid mitmed vigastused, mis kindlasti omasid oma rolli selles, et kunagine 30 värava mees ei suutnud potentsiaali kohaselt mängida. Lõppenud hooajal jäi tema arvele vaid 9 väravat ja 19 punkti.

Lisaks sellele, et klubi on mehele lapsepõlvest saadik südamelähedane olnud, oli Boothi enda sõnade kohaselt üks otsustav faktor miks ta Toronto kasuks otsustas see, et Leafsis jätkub ka Mike Santorelli karjäär. 28-aastase ründajaga on Booth ühe klubi au kaitsnud nii Canucksis, kui ka varasemalt Florida Panthersis.

Lisaks Leafsile oli Boothi teenetest huvitatud ka Winnipeg Jets, kuid tema agendi Mike Liuti sõnul lubati Torontos kindlat mänguaega ja rohkemaks tema kliendil soove ei olnudki.

Loodetavasti on Booth taastunud suvel saadud kubemevigastusest ja leiab Torontos taas oma mängu.

Cory Sarich sattus liiklusõnnetusse

Hetkel vabaagendi elu nautiv, kuid lõppenud hooajal Colorado Avalanche'i esindanud Cory Sarich sattus esmaspäeval liiklusõnnetusse. 35-aastane kaitsemängija jäi rattaga sõites ette ühele autojuhile, mille tagajärel peab ta nüüd mõningast aega suve haigevoodis veetma. Lisaks rohketele marrastustele sai väidetavalt kannatada ka tema selg. Probleemid seljaga olid ka põhjuseks miks Sarich sai tänavu põhihooajal jääle vaid 54. kohtumises. Väidetavalt pole aga tema vigastused tõsised ja uueks hooajaks peaks ta terve olema.

(foto: USATSI)
Sarichil on selja taga ligi 1000 NHL-i põhihooaja mängu, seega võiks ta oma kogemustega olla nii mõnelegi meeskonnale kõvasti kasuks. Lisaks Avalanche'ile on ta varem mänginud ka Tampa Bay Lightningus, Calgary Flamesis ja Buffalo Sabresis. Lightningu rivituses tuli ta 2004. aastal ka Stanley karikavõitjaks.

Vabaagentide turg on kaitsjatest üsna tühjaks imetud ja kui vaadata just varasemat karjääri, siis on Sarich kindlasti üks ahvatlevamaid variante. Kui muidugi tervis korda saab.

Rangers asus tegutsema: uued lepingud Zuccarellole ja Kreiderile

Suurepärase hooaja teinud New York Rangers leidis ennast suve alguses keeruliselt positsioonilt. Mitme võtmemängija lepingu olid läbi ning tänu nende üleootuste headele esitustele sel aastal oli siis ka keeruline neile uut tehingut pakkuda. Nõuti selgelt rohkem raha kui klubi oli valmis pakkuma. Tasapisi on nüüd hakatud aga kõigilt allkirju koguma. Vahetult enne vahekohtuistungeid on sõlmitud uued lepingud Mats Zuccarello ja Chris Kreideriga.

(foto: fulltiltnyr.com)
Lõppenud hooajal Rangeri suurimaks punktitoojaks kujunenud Zuccarelloga saadi kaubale 3.5 miljonilise tehinguga, mille pikkuseks on üks aasta. Norralane nõudis endale algselt miljoni võrra suuremat palka ja pikaaegset tehingut. Usutavasti hakatakse selle nimel töötama tuleva hooaja käigus.

Kreideriga saadi kaubale kaheks aastaks. Esimese hooaja palgaks on 2.35 miljonit dollarit ja teise hooaja oma 2.6 miljonit. Kreideri algne nõudmine oli 2.8 miljonit ehk siis 23-aastane ründaja sai enamvähem oma soovitud summa kätte.

Rangersil on nüüd vaja jageleda veel Derick Brassardiga, kelle uue lepingu tingimused selguvad hiljemalt tuleval esmaspäeval.

Pikk lepingusaaga on leidnud lõpu ka Colorado Avalanche'i ja Ryan O'Reilly vahel. Tänavune Lady Byng trofee võitja jätkab Avalanche'is veel kaks aastat lepinguga, mille koguväärtuseks on 12 miljonit dollarit.

Kapanen ja Teräväinen - Soome uued superstaarid?

Teemu Selännet me uuel hooajal NHL-is enam ei näe, kuid loodus teadupärast tühja kohta ei salli. Soomlaste võimas hokikool on iga aasta kasvatamas peale uusi talente ja võimalik, et järgmise generatsiooni tähed sünnivad juba tuleval hooajal. Kasperi Kapanen ja Teuvo Teräväinen on kaks teismelist, kes on suve jooksul oma klubide poolt rohkelt kiitust saanud. Juhuste soodsa kokku langemise puhul on ka hea võimalus, et nendest kahest kuuleme uuel hooajal veel palju.

(foto: Getty Images)
Kapanen pidi paljude hinnangul tänavuses draftis minema vähemalt esimese 20 seas. Läks aga hoopis nii, et ta langes 22. kohale ja Pittsburgh Penguins võttis ta avasüli vastu. Homme 18. sünnipäeva tähistav ründaja on nüüd Penguinsi noortelaagris sellise peo püsti pannud, et kõik, kes temast drafti päeval loobusid, võivad seda üsna varakult kahetseda.

"Ta on isegi parem kui ma arvasin", märkis laagri ajal Penguinsi abimänedžer Bill Guerin. "Ta on oma vanuse kohta väga küps."

Kiirel füüsilisel ja mängulisel arengul on ka oma põhjus. Kapanenil on vaid 17-aastaselt selja taga täishooaeg Soome meistriliigas. Ja oma esimesed SM-liiga mängud tegi ta juba 16-aastaselt!

Penguins on suve jooksul mitmetest ründajatest ilma jäänud ja näib, et kui hooajaeelses treeninglaagris piisavalt hea mulje jätta, siis on igati reaalne, et Kapanen mahub ka Penguinsi hooaja avamängu koosseisu. Kas ta seal ka püsida suudab on omaette küsimus, kuid eeldused selleks on kindlasti olemas.

Teräväinen draftiti Chicago Blackhawksi poolt kaks aastat tagasi ja temal on esimesed NHL-i mängud juba kirjas. Soome meistrivõistlustel tegi ta tänavu suurepärase hooaja - 49. mänguga 44. punkti - enne kui ta Blackhawksi poolt ookeani taha ära viidi. Lisaks AHL-i matšidele jagus talle märtsis kolm NHL-i mängu.

"Soovin hooajaeelses laagris silma paista," ütles Teräväinen eelmisel nädalal. "Minu eesmärk on NHL-is mängida ja üritan laagris endale koha välja mängida.

Teräväinenit on nähtud lahendusena Blackhawksi painanud "teise tsentri probleemile". Brad Richardsi toomine peaks selle augu lappima, kuid samas ei tähenda see seda, et noore soomlase tee meeskonda oleks blokeeritud. Blackhawksi peamänedžer Stan Bowman märkis noortelaagri ajal, et Teräväineni näol on tegu mitmekülgse mängumehega, kes võib ka äärel mängida ning see sümpatiseerib väga peatreener Joel Quenneville'ile.

Lisaks on Blackhawks sarnaselt enamus suurtega jännis oma palgaruumiga. Bowman on öelnud, et hooaja alguseks soovitakse siiski piiridesse mahtuda - hetkel ollakse üle 2.2 miljoni võrra - ja see tähendab, et suve jooksul tuleb avaralt uurida erinevaid vahetustehingu võimalusi. Enim liigub nendes juttudes kaitsja Johnny Oduya nimi, aga neis figureerib ka Patrick Sharp. Ühe kollanoka asemel võtaks iga meeskond endale satsi Sharpi, kuid Blackhawks peab tõsiselt mõtlema ka tuleviku peale. Jonathan Toewsi ja Patrick Kane'i ootab järgmisel suvel ees palgatõus ning selleks on vaja teha lisaruumi.

Leafs sai lõpuks Fransonilt allkirja kätte

Cody Franson oli üks nendest mängumeestest, kes eelmise kuu lõpus pöördus piiratud vabaagendina vahekohtu poole, et talle määrataks õiglane töötasu. Just nimelt "oli", mitte "on", sest Franson ja Toronto Maple Leafs said enne istungit kokkuleppele. Augusti alguses 27. sünnipäeva tähistav kaitsja pani tasku üheaastase lepingu, mis toob talle sisse 3.3 miljonit dollarit ehk veidi üle 2.4 miljoni euro. Alles paar päeva tagasi olid kahe osapoole vaatenurgad täiesti erinevad. Erineti tervelt kahe miljoni dollari võrra.

(foto: Claus Andersen/Getty Images)
2 miljonit oli see summa, mida Leafs asus kohtult nõudma. Olles viimase kahe hooaja peale kaitsjate arvestuses punktide poolest 20. mees oli Franson väljas 4.2 miljoni peal. 2 miljonit oli tema töötasu ka lõppenud hooajal.

Kaitsjate arvestuses on Leafsis nüüd suurem palk vaid kaptenil Dion Phaneufil (7 miljonit). Uue lepingu osas on kohtu poole pöördunud ka James Reimer, kelle istung peaks toimuma järgmisel esmaspäeval.

Seni on vahekohtu poolt tulnud vaid üks otsus. Uueks hooajaks KHL-i pagenud Vladimir Sobotka uueks aastapalgaks määrati 2.725 miljonit dollarit. Leping hakkab kehtima siis kui tšehh ookeani taha naaseb. Arvestades, et Venemaal teenib ta kaheaastase lepingu kohaselt kokku 8 miljonit dollarit ja seda enamvähem maksuvabalt, siis ta usutavasti NHL-i naasmisega kiirustama ei hakka.

Sarnaselt Fransonile on enne kohtuistungit uued lepingud kätte saanud ka Mattias Ekholm (Nashville Predators, 2 aastat, 1.037.5 miljonit aastas), Derek Grant (Ottawa Senators, 1 aasta, 700 000), Jason Demers (San Jose Sharks, 2 aastat, kokku 6.8 miljonit), Matt Bartkowski (Boston Bruins, 1 aasta, 1.25 miljonit) ja Antoine Roussel (Dallas Stars, 4 aastat,8 miljonit).

Babcock hirmutab vabaagendid Detroidist eemale?

Detroit Red Wings on pikka aega olnud vabaagentide jaoks väga ahvatlev koht. Klubi rekordiline järjestikuste playoff-kohtade seeria räägib juba iseenda eest. Kui valid Detroidi, siis võid kindel olla, et su hooaeg kestab kauem kui 82 mängu. Meeskonna tugevus tähendab seda, et igal hooajal on karikavõit täiesti reaalne eesmärk. Red Wings suudab ennast isegi kehvapoolse põhihooaja järgselt suurepäraselt playoffideks häälestada, kui meenutada tunamullust hooaega. Sel suvel on aga vabaagendid Mootorite linna täielikult ignoreerinud.

(foto: fanhub.me)
Red Wingsi soestati küll enamus suurnimedega, kes 1. juulil vabaks said, kuid ühegi reaalse tehinguni ei jõutud. See on tekitanud kõvasti poleemikat. Eriti klubi fännide seas, sest kui konkurendid on ennast võrreldes lõppenud hooajaga tugevdamas, siis Detroit tammub lihtsalt ühe koha peal.

Kuigi uute mängijatega lepingute sõlmimine pole konkreetselt peatreeneri töö, siis on täienduste osas valitseva vaikuse tõttu kritiseeritud ka Red Wingsi lootsi Mike Babcocki. Juba 9 aastat meeskonna juures olnud Babcock andis eelmisel nädalal kirgliku raadiointervjuu, kus andis mõista, mis tema olukorrast arvab.

"Kui sa ei taha, et sind juhendatakse, siis ära tule siia. Kui aga tahad, et sinust proovitakse välja pigistada maksimumi, siis oled teretulnud," ütles Babcock uute nägude puudumise kohta. Ehk siis võib eeldada, et Red Wingsil oli huvi nii mõnegi mängija vastu, kuid neist jäädi siiski ilma. Võimalik, et Babcocki karmikäelise reputatsiooni tõttu.

Samuti ei poputa legendaarne treener ka neid mängijaid, kes tal juhendamiseks juba olemas on. Daniel Cleary on aastaid olnud tubli tööhobune, kellelt palju ei oodata, aga need konkreetsed ülesanded, mis ta saab, viib ta alati lõpuni. Kuid see ei olnud nii lõppenud hooajal.

"Kui tal on ainult üks jalg all nagu lõppenud aastal, siis ta ei saa meie meeskonna eest mängida. Kui tal on kaks jalga, siis saab ta aidata meil võita," ütles Babcock väga värvikalt 35-aastase ründaja kohta.

Samas on mängumehi, kes just Babcocki stiili imetlevad ja tema juhendamisel mängida tahavad. Üks neist on igihaljas Daniel Alfredsson. Eelmisel suvel pärast 17 aastast perioodi Ottawa Senatorsist lahkunud rootslane on samuti hetkel vabaagentide turul ringlemas. Olles Red Wingsi eest tänavu teinud soliidse hooaja - 68. mänguga 49 punkti - on ta märkinud, et jätkab karjääri vaid juhul kui saab Detroidi punast kanda. Detsembris saab Alfredsson 42-aastaseks.

Šveits - tõrjutud NHL-i mängijate uus meelispaik

Šveitsi jäähoki pani aasta tagasi endast taas kõnelema, kui üle 60 aasta jõuti maailmameistrivõistlustel medalikohale. Juustumaa mängis ennast finaali, kus tuli lõpuks alla vanduda Rootsile. Šveitsi kohaliku meistriliiga võib tugevuse poolest paigutada Euroopas kindlasti esimese viie sekka. Liiga on üha enam populaarsust kogumas ja seda mitte vaid Euroopa ässade silmis. Patrice Bergeron, Henrik Zetterberg ja John Tavares olid vaid mõned superstaarid, kes hiljutise NHL-i tööseisaku ajal just Šveitsis mängisid.

(foto: bizflight.ch)
Midagi sarnast võiks juhtuda küll vaid uue tööseisaku ajal, kuid Euroopa liigad ei pea NHL-i mängijate meelitamiseks seda ootama jääma. Kui jätta kõrvale tõelised superstaarid, siis on Euroopa NHL-i "tavalistele Tõnudele" hea alternatiiv. Sel suvel on läinud nii, et just Šveitsis on oma karjääri jätkamas nii mõnedki pikaajalised NHL-i mängijad.

Genfi Servette on uueks hooajaks endale saanud Paul Rangeri ja Matt D'Agostini. Septembris oma 30. sünnipäeva tähistaval Rangersil on selja taga üle 300 NHL-i mängu. Enamus neist Tampa Bay Lightningu särgis, kuid lõppenud hooaja veetis ta Toronto Maple Leafsis. 53. matšis oli tema keskmine mänguaeg 17:25.

Ranger tõmbas tänavu NHL-is uisud jalga esimest korda alates 2009. aasta oktoobrist. Toona noore ja perspektiivika kaitsjana lõpetas ta ootamatult karjääri tuues põhjuseks personaalsed probleemid. Enesealgatuslik paus lõppes eelmisel hooajal, mil ta mängis Leafsi AHL-i meeskonnas Toronto Marlies. Eluraskuste kiuste jäähoki juurde tagasipöördumine oli ka põhjus, miks Rangers oli üks tänavustest Bill Mastersoni trofee nominentidest.

D'Agostinil on resümees samuti üle 300 NHL-i mängu. Lisaks ka 107 punkti ning tänavust hooaega alustas ta lausa Pittsburgh Penguinsi rivistuses. Pärast kaheksat mängu ja ühte punkti lasti tal aga minna. Seejärel maandus ta Buffalo Sabresis, kus produtseeris 49. matšiga 11 punkti. Varasemalt on ta mänginud ka Montreal Canadiensis ja St. Louis Bluesis. Viimase värve kandes õnnestus tal hooajal 2010/11 teha ka karjääri parim aasta - 21 väravat ja 46 punkti. 27-aastane ründaja on ka varem Euroopas mänginud. Ta veetis 2012. aasta tööseisaku perioodi Saksamaa 2. Bundesligas.

D'Agostini saab uuel hooajal Šveitsis mängida ka paari oma tänavuse meeskonnakaaslase vastu. Jamie McBain on lähedal lepingule ZSC Lionsiga, kes on võitnud kaks viimasest neljast Šveitsi meistritiitlist. 26-aastane kaitsja lõpetas tänavu NHL-is oma kolmanda täishooaja. Enne Sabresisse siirdumist esindas ta Carolina Hurricanesi värve. Eelnev eurokogemus on tal olemas Lahti Pelicansi ridadest. Šveitsi jaoks nii õnnelikul 2013. aasta MM-il mängis McBain pronksi saanud USA koondises.

Berni meeskonnas hakkab mängima tänavu Penguinsi särgis jääl käinud Chuck Kobasew. 32-aastane ründaja jõudis sel aastal 600. NHL mänguni. Varasemalt on ta kuulunud ka Calgary Flamesi, Boston Bruinsi, Minnesota Wildi ja Colorado Avalanche'i koosseisu.

Pierre-Marc Bouchard veetis küll enamuse lõppenud hooajast AHL-is, kuid tal on siiski selja taga ligi 600 NHL-i põhiturniiri mängu. Enamus neist Minnesota Wildi värvides. Wildi valis ta 2002. aasta draftis lausa nii kõrge valiku kui kaheksandana. Nüüd on 30-aastase ründaja uueks klubiks aga EV Zug.

Rangers peab hakkama pappi köhima?

Tänavuses Stanley karika finaalseerias mängudega 1-4 Los Angeles Kingsile allajäänud New York Rangers on tõsistes raskustes, et oma edukat meeskonda koos hoida. Juba on kaotatud väärtuslikud musta töö tegijad nagu näiteks Brian Boyle ja Benoit Pouliot. Lisaks neile on lahkunud ka oluline kaitse tugisammas Anton Stralman. Klubi on uue hooaja koosseisu ehitanud väga kokkuhoidlikult, kuid eeldatavasti tuleb rahalaeka luugid avada, et meeskonnas hoida Derick Brassardi ja Mats Zuccarellot.

(foto: Getty Images)
Mõlemad mängijad on hetkeseisuga piiratud vabaagendid ning kõnelused seoses uute lepingutega on venimas. Mõlemad on töötasu määramiseks pöördunud ka vahekohtu poole. New York Posti andmetel nõuab Brassard uueks palgaks 5.5 miljonit dollarit (tänavu teenis 3.7 miljonit) ja Zuccarello 4.5 miljonit (tänavu vaid 1.15 miljonit).

Lõppenud hooajal läbiaegade esimese norralasena Stanley karika finaalseerias osalenud Zuccarello tegi tõelise läbimurde hooaja. Ta kogus põhiturniiril 59 punkti, mis oli klubi parim näitaja. Brassardi saagiks jäi 45 silma.

Rangersil on hetkel palgaruumi jäänud 13 miljoni jagu. Mõlema ründaja lepingud peaksid kenasti selle sisse ära mahtuma, kuid edasiseks manööverdamiseks kipub jääma väga vähe ruumi. Lisaks on hetkel ka uute lepinguteta kaitsja John Moore ja playoffides oivaliselt tegutsenud (15. mänguga 13 punkti) Chris Kreider.

Suures Õunas on säästurežiim täies hoos. Sel nädalal toodi Põhja-Ameerikasse tagasi Matthew Lombardi. 32-aastane ründaja, kellel on NHL-is kirjas üle 500 mängu, naaseb kodumandrile Šveitsi liigast. 50. punktiga oli Lombardi Nationalliga A põhihooaja edukaim skoorija. Rangersiga sõlmis ta 2-aastase lepingu, kus aastapalgaks märgitud vaid 800 000 dollarit.

Maailma kõige väärtuslikum jäähokiklubi on Toronto Maple Leafs

Toronto Maple Leafs on viimase üheksa hooaja jooksul playoffides mänginud vaid korra, kuid see ei tähenda, et klubi ei saavutaks edu teistes valdkondades. Äri lektüüri hulka kuuluv Forbes on avalikustanud oma traditsioonilise nimekirja spordimaailma kõige väärtulikumatest klubidest ja Leafs saab hokimaailmas nautida esikohta. Koguväärtusega 1.15 miljardit USA dollarit ehk umbes 850 miljonit eurot oli Leafs ainus NHL-i klubi, kes esimese 50 sekka mahtus. Ennast leiti nimekirja keskelt, 26. kohalt.

(foto: Rene Johnston/Toronto Star)
3.34 miljardi dollariga võimutseb edetabeli tipus Madridi Real. Leafs on NHL-i väärtuslikuim klubi olnud alates 2005. aastast. Kuna edetabelis arvestatakse vaid ärilist väärtust, mille hulka ei kuulu karikavõidud ja preemiarahad, siis võib arvata, et viimati 1967. aastal Stanley karika enda valdusesse saanud klubi saab esikohta veel nautida pikemat aega.

Vaadates klubi tegutsemist tänavusel suvel, siis näib, et uue edu suunas hakatakse liikuma tibusammudega. Vabaagentidega jändamise asemel on fookus olnud hoopis noormängijate lepingute pikendamise peal. Sel nädalal seoti ära Carter Ashton ja Peter Holland. Vabade meeste seast on küll endale haaratud paar lüli, eesotsas Leo Komaroviga, kuid nähtavasti on vaade tulevikul. Sellest on andnud märku ka läinud hooaja lõpus klubi uueks presidendiks tõusnud Brendan Shanahan.

"Vaatasime 1. juuli suunas ja otsustasime, et ei soovi mitte ühegi suurnime jahis kaasa lüüa. Selgitasime välja oma vajadused ning keskendusime neile," ütles Shanahan ühes eelmisel nädalal antud intervjuus märkides, et klubide soov ühe päevaga uue hooaja meeskonda kokku saada on kujunenud omamoodi halvaks harjumuseks.

Shanahan on ka vihjanud sellele, et hetkel veel veidi auklik koosseis on noortele suurepäraseks stiimuliks. Põnevusega on noortelaagris jälgitud tänavuse drafti 8. valikut William Nylanderit. Mais 18-aastaseks saanud noorsand on üks paljudest, kellele Leafs hakkab oma tulevikku ehitama. Sõna "tulevik" peaks tähendama aga seda, et uuel hooajal ei maksa maailma kõige väärtuslikuma jäähokiklubi poolt suuri tegusid oodata.

Segadus Crosby vigastuse ümber

Eelmisel nädalal läksid liikvele jutud, et Pittsburgh Penguinsi täht Sidney Crosby vajab randmeoperatsiooni. Vigastus pidavat olema mitte väga tõsine, kuid selgelt mängu segav. Tagantjärgi võib seda nüüd lugeda ka Crosby playoffide aegse kohutava vormi põhjuseks. Sid the Kid pani 13. kohtumise jooksul pirni põlema vaid korra. Peatselt pärast opijuttude ilmumist andis aga Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford mõista, et kirurgi noa alla minek pole veel otsustatud. Lõpuks näibki see ära jäävat.

(foto: USA TODAY Sports)
Penguins andis käimasoleval nädalal teada, et pärast lisahinnangute saamist on siiski otsustatud vigastuse ravimisel kasutada alternatiivseid meetodeid. Protseduuri hulka peaksid kuuluma ka süstid. Crosby agent Pat Brisson sõnas, et tegu on raviga mis vahest toimib, kuid teinekord jällegi mitte. Operatsiooni üritatakse vältida.

"Kui operatsiooni kõrval on ka alternatiivseid valikud, siis tuleb nende kohta uurida," ütles Brisson, kelle klientide hulka kuuluvad ka Patrick Kane ja Nathan MacKinnon. Samas tõdes ta, et kui valitud raviviis probleeme valmistavat paremat rannet siiski korda ei tee, siis peab Crosby ikkagi enne uue hooaja algust operatsioonil ära käima.

Crosby pole oma senise 9-aastase karjääri jooksul kordagi põhihooaega sajaprotsendiliselt suutnud ära mängida. Tänavu jäi tal vahele kaks matši. Need olid põhiturniiri viimasel nädalal ning usutavasti just selle parema randme pärast. Brisson märkis, et vigastus on Crosby't painanud juba alates märtsikuust.

Michael Del Zotto - tõusvast tähest pakkumisteta vabaagendiks

Michael Del Zotto lõi NHL-i ukse pauguga lahti. Olles New York Rangersi poolt 2008. aasta draftis 20. valitud tegi ta oma debüüdi 2009. aasta sügisel. 19-aastaselt sai temast noorim kaitsemängija, kes eales Rangersi hooaja avamängu koosseisu on mahtunud. Juba teises profimängus tuli ka esimene värav ja ta valiti oktoobri parimaks uustulnukaks. Ta korjas 12 silma oma esimese 14. kohtumisega. Del Zottost pidi saama täht, kes aastaid NHL-i taevas särab, kuid viis aastat hiljem on ta vabaagent, keda keegi endale ei soovi.

(foto: commitedindians.com)
Tänavune hooaeg lõppes Del Zotto jaoks vaid 16 punktiga 67-st mängust. Rangers lõi jaanuaris käega ja saatis ta Nashville Predatorsi. See ei olnud esimene tagasilöök, mille noor kaitsja on karjääri jooksul saanud on, kuid see võib osutuda kõige tõsisemaks.

Kui Del Zotto oli lõpetanud oma uhke kollanoka hooaja, mis tipnes aasta parimate uustulnukate koosseisu valimisega, siis ei suutnud ta järgmisel aastal oma vormi korrata. Olles kiirelt tõusnud meeskonna kaitseliini üheks põhilüliks saadeti Del Zotto hooaja keskel hoopistükis AHL-i vormi koguma.

John Tortorella poolt heidetud kindale vastas legendaarse Bobby Orri kombel nr. 4 kandnud kaitsja aga väärikalt. Hooaeg 2011/12 tõi endaga 77. mängus 41 punkti. Tema +20-st olid terve liiga peale paremad vaid kümme kaitsemängijat. Del Zotto suutis ennast kokku võtta kõige tähtsamal hetkel, sest 2012. aasta suvel sai läbi tema kollanokaleping. Uue lepingu puhul löödi käed kaheks aastaks, töötasuks 5.1 miljonit dollarit.

Lõppenud hooajal, selle lepingu viimasel aastal, varises aga kõik koost. Del Zotto ei suutnud kuidagi moodi kohaneda Rangersi uue peatreeneri Alain Vigneault mängustiiliga ning hakkas ennast üha enam leidma kõrvaltvaataja rollist. Sama saatus tabas teda ka Nashville'is.

Predatorsil oli võimalus Del Zotto mängijaõigused 2.9 miljoni dollari eest säilitada, kuid klubi peamänedžer David Poile lasi tal rõõmsalt minna. Kaitsjad on sel suvel olnud hinnas ja paari aasta tagune Del Zotto oleks kindlasti saanud võimsa palgatõusu, kuid nüüd oleks noor mängumees õnnega koos kui üldse mõne NHL-i klubi palgalehele pääseks.

Ribeiro maandus Nashville'is

Arizona Coyotesist tüliga lahkunud Mike Ribeiro uueks klubiks on saanud Nashville Predators. 34-aastane ründaja, kelle hooaja palk oli vaid paar aastat tagasi viis miljonit dollarit, sai Predatorsilt üheaastase ja 1.05 miljoni dollari suuruse lepingu. Lisaks on Predators aastase lepingu sõlminud ka Derek Roy'ga. Tema töötasuks on täpselt miljon dollarit. Kahe keskründaja hakimisega lapib Predators tühimiku, mis tekkis pärast seda kui Mike Fisher pidi operatsioonilaual käima.

(foto: Getty Images)
Arvestades, et Ribeiro sai üsna pikalt vabaagendi elu nautida, siis võib uskuda, et polnud väga palju meeskondi, kes tema teenetest huvitatud oleks olnud. Keegi ei kahtle tema mänguoskustes - karjäärinumbrid 640 punkti 865. põhihooaja kohtumises - aga Coyotesi poolt tema vallandamise põhjuseks toodud "käitumishäired" ehmatasid kindlasti mitmed klubid ära.

Nädala alguses läksid liikvele jutud, et Ribeirost olid huvitatud kaks meeskonda - läänekonverentsi sats (eeldatavasti siis just Predators), keda ta külastama pidi ning ka üks idakonverentsi meeskond, kellega olid plaanis jutuajamised. Ehk siis ei olnud palju neid, kes riskantset käiku olid valmis tegema. Kui tegu üldse on riskiga.

Pärast Predatorsiga paberite määrimist ütles Ribeiro, et lõppenud hooaja "käitumisprobleemid" olid tingitud lihtsalt sellest, et ta igatses oma perekonda. Hooaja algus oli Ribeiro poolt võimas. Ta pani esimese 31. mänguga 26 punkti enne kui totaalselt ära vajus - kokku lõpuks vaid 47 silma.

Kui Predatorsil õnnestub osa saada sama agarast algusest, siis on see üks miljon juba asja ette läinud. Tõenäoliselt pannakse Ribeiro esimeses kolmikus paari James Nealiga, seega potentsiaali ilutulestikuks on korralikult.

Pikalt Buffalo Sabresi värve kandnud Roy'st on viimastel aastatel saanud tõeline rännumees. Predators on tema jaoks viimase kolme hooaja jooksul neljas erinev klubi. Lõppenud hooaja veetis ta St. Louis Bluesi rivistuses ja kogus enamjaolt viimastes kolmikutes mängides 37 punkti. Tegu oli tema 10-aastase karjääri ühe halvima aastaga, kuid aastane, ühemiljoniline leping on temagi puhul kindlasti riski väärt.

Peter Laviolette'i poolt juhendatav meeskond on kujunemas väga põnevaks. Olles aastaid viljelenud pigem kinnist ja kaitsvat mängu, on nüüd Predatorsi käsutuses mitmed huvitavad ründetalendid.

Kahenäoline Panthers

Lõppenud hooaja keskel tegi Florida Panthers enda kohta väga harjumuspäratu sammu. Olles aastaid hoolikalt oma palgalehte jälginud, toodi meeskonda tagasi hiigellepinguga Roberto Luongo. Osa tema töötasust jäeti küll endiselt Vancouver Canucksi kanda, kuid "kadunud poja" naasmine oli siiski märkimisväärne. Oma filosoofia muutmine võis vihjata sellele, et Panthers on tüdinud viimastel kohtadel virelemisest ja ollakse valmis taas tippu tõusma. Kas see aga päriselt nii ka on?

(foto: Joel Auerback/Getty Images)
Tänu oma varasemale kokkuhoiupoliitikale oli Panthersil vabaagentide turul võimalus rohkelt dollareid laiali jagada. Seda ka tehti, kuid uute lepingute järgselt on raske aru saada, kas Panthers plaanib tõesti tegijaks hakata või on tegu lihtsalt teesklusega.

Mikko Koivu, David Krejci, Jamie Benn, Shane Doan, Johan Franzen ja Martin St. Louis on vaid mõned mängijad, kes teenivad algaval hooajal vähem kui Panthersi Dave Bolland. 2013. aasta Stanley karika finaalseeria viimases mängus otsustava värava visanud Bolland on kindlasti Chicago Blackhawksi fännide silmis hindamatu mees, aga 28-aastane ründaja on alates uuest hooajast meeletult ja mitmekordselt ülemakstud. Lisaks on veel lepingu pikkuseks viis aastat.

Vaadates tänavuse suve erinevaid üleminekuid, suunates pilgu eriti teravalt Washingtoni poole, siis võib öelda, et klubijuhtidel on nii mõndagi õppida. Näiteks seda, et kui vastsõlmitud leping näeb välja selline, mille võiks juba järgmisel päeval välja osta, siis poleks ehk eriti arukas seda üldse sõlmida!

Jussi Jokinen tegi korraliku aasta 21 värava ja 36 söödupunktiga, kuid olles juba kolmekümnendates on raske näha, kuidas tema suudab õigustada oma uut nelja-aastast ja nelja miljonilist lepingut. Panthers saab tema näol oma rünnakule kindlasti särtsu juurde, kuid on kaheldav, et seda kauaks jätkub.

Uueks hooajaks sai oma karjääri suurima palga ka kõigi lemmik rammumees Shawn Thornton. 36-aastaselt õnnestus tal endale välja rääkida veel ka 100 tuhande dollariline palgatõus ja lausa kaheaastane kokkulepe.

Aasta vanem Willie Mitchell saab kahe aastaga kaheksa ja pool miljonit. Hooaja palk on suurem kui näiteks tänavu kaitsjate arvestuses produktiivsuselt viiendana lõpetanud Victor Hedmanil! Sama raha peal on Marc-Eduoard Vlasic, kes oli Kanada olümpiakoondise raudkindla kaitse üks lülidest.

Mitu meest on pärast Panthersi püüdlusi jõuda palgafondi miinimumtasemele naerulsui oma pangaarvet vaadanud. Samas võib olla tegu ka osavalt kalkuleeritud käikudega täiendamaks meeskonna nooruslikku selgroogu. Kahenäolise Panthersi tõelist palet näeme alles sügisel.

Columbuses on tüli majas?

LeBron Jamesi naasmine Cleveland Cavaliersi ei olnud ainus hea uudis, mida Ohio osariigi elanikud sel nädalavahetusel tervitasid. Rõõmustati ka Columbus Blue Jacketsi asekapteni Brandon Dubinsky uue lepingu üle. 28-aastane ründaja, kelle praegune kontraht oleks lõppenud järgmisel suvel, sõlmis Jacketsiga 6-aastase lepingu, mis toob talle sisse 35.1 miljonit dollarit ehk umbes 25.8 miljonit eurot. Ühe võtmemängijaga uue lepinguni jõudmine on aga Jacketsile tekitanud omanäolise probleemi.

(foto: Adam Hunger/USA TODAY Sports)
Nimelt puudub kokkulepe hetkel piiratud vabaagendi staatuses oleva Ryan Johanseniga. 21-aastane ründaja tegi suurepärase hooaja 33 värava ja 30 söödupunktiga ning soovib selle järgselt oma kollanokalepingust, kus aastatasu alla ühe miljoni, mitmekordselt priskemat lepingut. Märgatavalt suuremat kui Jackets on valmis pakkuma. Seda võib arvata sellest, et lepingukõnelused on noore talendiga väga pikaks veninud.

Blue Jackets soovib 2010. aasta drafti 4. valikule pakkuda 2-3 aastase "sild-lepingu", et seejärel märgatavalt tema töötasu tõsta, kuid Johansen soovib koheselt pikaajalist tehingut. Juba eelmisel kuul andis ta sellest märku ja kirjeldas Jacketsi seniseid pakkumisi "kõrvakiiluna".

Loomulikult on Johansenile nüüd ärritavalt mõjunud ka Dubinsky uus leping. Ta säutsus Twitteris "palju õnne meie teise kolmiku tsenterile" lisades sarkastilise emotikooni ;). Ennast näeb Johansen kindla esimese kolmiku mehena ja igati õigustatult.

Suure tõenäosusega peaks Johanseni karjäär aga siiski Columbuses jätkuma. Blue Jacketsi peamänedžer Jarmo Kekäläinen on öelnud, et on valmis kõigi teiste klubide lähenemistele vastama võrdväärse pakkumisega.

Juhtum meenutab paari aasta tagust vaidlust P.K. Subbani ja Montreal Canadiensi vahel. Canadiens soovis Subbanile samuti pakkuda "sild-lepingut", kuid oli suuri raskusi kaubale saamisega. Viimaks oli Subban sellega nõus, aga mehe moosimine venis lausa nii pikale, et hooaja esimesed neli kohtumist tuli ilma temata ära mängida.

Schneiderile uus leping, Brodeur endiselt töötu

New Jersey Devilsi lõppenud hooaja väravavahtide tandemi Cory Schneideri ja Martin Brodeuri suvepuhkused on olnud kardinaalselt erinevaid. Eelmise aasta drafti ajal Vancouver Canucksist hangitud Schneider sõlmis lõppeval nädalal Devilsiga uue ja uhke lepingu, samas kui vabaagendi staatust nautiv Brodeur peab "töötukassa ust kulutama". Spekulatsioone on olnud mitmeid, kuid aina tõenäolisemaks kipub see, et üks liiga läbiaegade parimaid väravavahte jääb enne treeninglaagreid lepinguta.

(foto: USATSI)
Schneider sõlmis 7-aastase ja 42 miljoni dollarilise lepingu. Võttes arvesse, et viimase kolme aasta jooksul vähemalt 100 mängu pidanud puurivahtide seas on ta keskmise sisse lastud väravate arvult selge liider (vaid 2.01), siis on Devilsi jaoks tegu suurepärase tehinguga. Suurema hooajapalga peal on tervelt 11 väravavahti. Kas saame öelda, et nii paljud ametikaaslased on temast paremad? Kindlasti mitte.

28-aastasena on tal käsil ka karjääri parimad aastad. Uus hooaeg saab olema alles esimene, kus teda võib pidada klubi selgeks esinumbriks, mis on omamoodi uskumatu. "Olen lojaalne kutt, ega ole huvitatud ühest meeskonnast teise kolimisest," olid Schneideri sõnad pärast pikaajalise lepingu sõlmimist. Seega võib Devils kindel olla, et endale on mitmeks aastaks saadud väga hea väravavaht, kellele toetudes võib uut tõusu planeerida. "Asendame ühe suurepärase väravavahi teisega," märkis klubi peamänedžer Lou Lamoriello.

Brodeuri jaoks on karmiks reaalsuseks aga see, et oma hiigelajast on ta nüüdseks kaugel. Ennast võib ta veel "suurepäraseks" pidada, aga nagu eelpool mainitud sai - paljudel meeskondadel on juba esiväravavaht priske lepingu peal olemas. Väidetavalt on Brodeuri teenete suhtes huvi tundmas mitu meeskonda, nende seas ka näiteks Pittsburgh Penguins, Boston Bruins ja Chicago Blackhawks, aga kõik näevad teda varuväravavahina. See näibki hetkel probleeme tekitavat.

Puuduvad andmed, kas keegi huvilistest ka konkreetse pakkumise on lauale löönud, kuid kõik vihjab justkui sellele, et kuna Brodeur ise on öelnud, et algav hooaeg jääb tema viimaseks, siis soovib ta seda veeta esiväravavahina. Seda kohta pole aga kellelgi hetkel pakkuda ja kui see olukord veel kaua kestab, siis on võimalik, et oleme Brodeuri viimase mängu juba ära näinud.

Sobotka andis Bluesile ninanipsu

St. Louis Bluesi Vladimir Sobotka oli üks kolmest piiratud vabaagendist, kelle uue palga välja selgitamiseks oli klubi pöördunud vahekohtu poole. Jõuti ka juba paika panna istungi aeg, milleks on 21. juuli, kuid nüüd näib kogu see ettevõtmine aja raiskamisena. 27-aastane ründaja on nimelt lepingu sõlminud KHL-i meeskonna Omski Avangardiga. 3-aastane kontraht toob tšehhile iga hooaeg sisse 4 miljonit dollarit. Raha, millest ta NHL-is oleks võinud vaid und näha. Lõppenud hooajal teenis ta 1.4 miljonit.

(foto: cbssports.com)
Tekkinud on väga kummaline olukord. NHL-i asekomissari Bill Daly sõnade kohaselt minnakse istungiga endiselt edasi. Blues on lubanud oma esinduse kohale saata. Saame näha, kas keegi ka Sobotkat esindama ilmub.

Bluesi peamänedžer Doug Armstrong märkis, et Sobotkale pakuti juunis üle kolme miljoni dollarilist palka. Ta on Sobotka otsuses pettunud, kuid mõistab teda. Samas loodetakse NHL-is lisaks Bluesile ka Boston Bruinsit esindanud ründajat endiselt näha hooajaeelses treeninglaagris.

Vahekohtu otsusena tulev leping peaks kanduma edasi ajale, mil Sobotka ookeani taha naaseb. Nähtavasti plaanib ta seda veel kindlasti teha, sest väidetavalt on Omskiga sõlmitud lepingus klausel, mille kohaselt võib ta seda iga hooaja järgselt teha.

NHL-is tegi ta tänavu 33. punktiga karjääri parima aasta. Bluesi jaoks oli aga hoopis olulisem tema mitmekülgsus ja efektiivsus lahtivisetel. 61.9% tähistas liiga parimat näitajat!

Esialgu loodetakse Sobotka poolt tühjaks jäetud koht täita Steve Ottiga. Hooaja keskel koos Ryan Milleriga Buffalo Sabresist toodud ründaja pole küll seni 29. kohtumise jooksul uue klubi eest võrku sahistanud, kuid sellegi poolest sai ta uue kaheaastase lepingu, mis toob talle sisse 5.2 miljonit dollarit.

Mõni aeg tagasi trimmis Blues oma koosseisu ka ühe vahetustehinguga. Toronto Maple Leafsist võeti endale Carl Gunnarsson ja üks drafti valik ning vastu anti Roman Polak. Tegu on lihtsa kaitsjate vahetamisega, mis peaks Bluesile tooma rohkem kiirust.

Anaheim Ducks - elu ilma Selänneta

Anaheim Ducks alustab uut hooaega 10. oktoobril Pittsburgh Penguinsi vastu täiesti uues olukorras. Üle kümne aasta pole enam meeskonna koosseisus Teemu Selännet, kes tänavu oma NHL-i karjäärile kriipsu peale tõmbas. Samuti ei jätka Anaheimis teine Soome legend Saku Koivu. Ducks alustab täiesti uut elu ja seda olukorras, kus tänavuse hooaja edu on üsna raske korrata. 116 punktiga püstitati klubi rekord ja haarati läänekonverentsi esimene koht. Üritama aga muidugi peab.

(foto: toomanymenonthesite.com)
Lisaks Selännele ja Koivule on meeskonnast vabaagentidena lahkunud ka Daniel Winnik, Stephane Robidas, Mathieu Perreault ja Jonas Hiller. Tõsi, viimane oli praktiliselt juba playoffide ajal uksest välja lükatud ning seda seetõttu, et John Gibsoni ja Frederik Anderseni näol oli Ducksil kompetentne väravavahtide tandem juba olemas. Ülejäänud härrasmeestele tuleb aga adekvaatsed asendused leida ning Ducks on sellega seni edukalt hakkama saanud.

Robidase poolt vabaks jäänud koha kaitses on endale saanud Clayton Stoner. Seni kogu oma eelneva NHL-i karjääri Minnesota Wildis veetnud 29-aastane mängumees sõlmis 4-aastase ja 13 miljoni dollari suuruse lepingu.

Vabaagentide seast haarati eile endale ka Dany Heatley. Kunagine saja punkti mees ei saanud viimastel hooaegadel samuti Wildi eest mängides isegi mitte 30 silma kokku, aga sarnaselt Jerome Iginlale usub temagi, et paagis on veel piisavalt kütust alles. "Olin Minnesotas keerulises olukorras. Mul on palju tõestada ja soovin näidata kriitikutele, et nad eksivad," lausus Heatley pärast lepingu allkirjastamist. Leping on aastane ja väärtuseks üks miljon dollarit.

Kriitikutele on enim hambusse jäänud 33-aastase mängumehe aina halvenev kiirus, kuid Heatley usub, et suudab siiski kaasmängijatega sammu pidada. "Suudan endiselt seda mängu mängida. Olen piisavalt kiire ja suudan väravaid teha," oli tema enesekindel vastus kriitikale.

Ühte vabaks jäänud keskründaja kohta tuleb täitma Nate Thompson, kes on ideaalne kolmas tsentner - rammib vastaseid, mängib rõõmuga vähemuses ja aeg-ajalt hiilgab ka rünnakul.

Ducksi kõige uhkem senine täiendus on aga kahtlemata Ryan Kesler. Üsna kuluka vahetustehingu käigus hangitud ründaja täidab augu, mis on meeskonda pikalt vaevanud. Ryan Getzlafi selja taga pole olnud õiget nr. 2 tsentrit, kuid Kesler sobib sellesse ametisse ideaalselt. Samuti peaks temast olema suur kasu enamuses mängimisel, mille efektiivsus oli Ducksil tänavu põhihooajal vaid 16%.

Selänne puudumine on kindlasti, vähemalt alguses, fännide jaoks harjumatu vaatepilt, kuid iga lõpp on millegi uue algus. Kõik uus on ka alguses hirmutav, kuid usun, et Ducksi fännid ei pea muretsema. Ega Bob Murray't tänavu asjatult parimaks peamänedžeriks ei valitud. Riskimaigulised käigud mängijate turul võivad endaga lõpuks kaasa tuua jackpoti.

Kane ja Toews said Blackhawksilt uued lepingud

See ei olnud küll kordagi kahtluse all, et Patrick Kane ja Jonathan Toews Chicago Blackhawksiga uue lepingu suhtes kokkuleppele ei jõua, kuid kuni tänaseni kuuluti siiski 2015. aasta vabaagentide klassi. Paberite määrimiseni jõuti pärast pikki arutelusid. Blackhawks jagas välja identsed lepingud, mis kestavad kuni hooaja 2022/23 lõpuni ja kus palga lahtrisse märgitud 10.5 miljonit dollarit. Mõlemad said võrreldes eelmise lepinguga, mis sõlmiti 2010. aasta karikavõidu järgselt, neljamiljonilise palgatõusu.

(foto: Chicago Sun-Times)
2006. aasta drafti 3. valik Toews on seni Blackhawksi särgis 484. põhihooaja mänguga kogunud 440 punkti (195 väravat). Juba oma teisel hooajal kerkis ta klubi kapteniks (olles mänginud vaid 64 NHL-i mängu!) ja 2010. aastal võitis ta vaid 22 aasta ja 41 päeva vanuselt playoffide MVP auhinna. Vaid Patrick Roy on selle au nooremalt teeninud. Samas sai Toewsist läbiaegade noorim kapten, kes Conn Smythi trofee koju on viinud. 2010. aastal võitis Toews Kanada koondise rivistuses ka olümpiakulla, seega on ta üks vaid kaheksast mängijaks, kes samal aastal võitnud nii olümpiamängud kui ka Stanley karika. Ühtlasi sai temast noorim kolme kulla klubi liige.

Toewsi ees läksid 2006. aasta draftis Erik Johnson (St. Louis Blues) ja Jordan Staal (Pittsburgh Penguins), kes on Blackhawksi kapteni saavutustest jäänud valgusaastate kaugusele.

Patrick Kane oli 2007. aasta 1. valik. Oma debüüthooaja lõpetas ta 72 punktiga, mis tõi talle loomulikult aasta parima uustulnuka auhinna. Kokku on ta nüüdseks Blackhawksi särgis pidanud 515. põhihooaja mängus, millega on ta kokku saanud 493 punkti (178 väravat). 2013. aastal sai temast alles neljas ameeriklane, kes valitud playoffide MVP-ks. Samas sai ta selle au esimese ründajana.

1988. aastal sündinud mehed on juba kahekordsed Stanley karikavõitjad ning uuete lepingute järgselt võib eeldada, et enne karjääri lõppu koguneb neid veelgi juurde.

Uue hooaja mõistatus Colorado Avalanche

Colorado Avalanche tegi fantastilise hooaja. Isegi kui playoffides jätkus jõudu vaid avaringiks. Läänekonverentsis kogus enam punkte vaid Anaheim Ducks. Muutus võrreldes eelmise hooajaga oli kardinaalne, sest oma konverentsi tippu tõusti eelviimase koha pealt. Edukas hooaeg tähendas ka seda, et domineeriti ka hooaja auhindade jagamisel. Patrick Roy pani meeskonna suurepäraselt mängima, nii rünnakul kui ka kaitses, aga uut aastat tuleb alustada värskemate plaanidega.

(foto: Doug Pensinger/Getty Images)
Paul Stastny oli vabaagentide turu üks nõutumaid mehi ja Avalanche'i kahjuks oli 28-aastane ameeriklane just nende asekapten. Kogu hooaja vältel üritati kogu oma senise karjääri Avalanche'i värve kandnud mehega uue lepingu osas kokkuleppele jõuda, kuid kõik arutelud läksid vaid jutusoojaks.

Lõpuks St. Louis Bluesi kasuks otsustanud Stastny näol jäi Avalanche ilma oma kõige ohtlikumast ründemängijast. Numbrid 458 punkti 538. mänguga räägivad enda eest. Kõik pole samas aga sedavõrd mustvalge.

Stastny lahkumisega saab Avalanche oma tõusva tähe Nathan MacKinnoni liigutada keskele. Just sellel positsioonil peaksid avalduma tänavu esimese 18-aastase noorukina hooaja parimaks uustulnukaks valitud mängumehe omadused.

Lõppenud hooaja tuumikust on Avalanche loobunud ka P.A. Parenteau teenetest. 31-aastane ründaja ei leidnud Roy mänguplaanis endale kuidagi moodi sobivat kohta ja ta saadeti koos järgmise aasta drafti 5. ringi valikuga Montreal Canadiensisse. Vastu tuli playoffide legend Danny Briere. 36-aastane ründaja produktiivsus on vanusest tingituna aasta-aastalt langemas, kuid hooaja ostustavas faasis on tegu hoopis teist masti mehega.

Varem lisaks Canadiensile ka Phoenix Coyotesis, Buffalo Sabresis ja Philadelphia Flyersis mänginud Briere'i karjääri numbrid on playoffides 124. mänguga 116 punkti! Tema roll saab lõpumängudes Avalanche'i jaoks olema ülioluline, kuna tänavu jäi just puudu viimaste kolmikute panusest. Stastny, MacKinnon ja kapten Gabriel Landeskog panid Minnesota Wildi vastu kohati hullu, kuid teistest kolmikutest jäid väravad tulemata. Briere'iga peaks see muutuma.

Võimalik, et pidades silmas just playoffe on meeskonda toodud ka palju näinud ja teinud Brad Stuart. San Jose Sharksile loovutati tema eest kaks drafti valikut. 34-aastasel kaitsjal on selja taga kaks Stanley karika finaalseeriat ja 142 playoff-mängu.

Palju kõneainet on pakkunud see, et miks andis Avalanche Jerome Iginlale 3-aastase lepingu, kuid seegi käik näib üsna osava liigutusena kui pidada silmas just playoff-mänge. 37-aastasel ründajal on Boston Bruinsi särgis selja taga väga edukas hooaeg ja kui leidub kahtlejaid selles, kas ta suudab veel ühe 30 väravaga hooaja teha, siis mees ise on enesekindel. "Aasta edenedes läks mu enesetunne Bostonis aina paremaks. Ma ei taha ülbena tunduda, kuid usun, et suudan endiselt olla väga hea mängija," ütles Iginla pärast Avalanche'iga liitumist.

Jääme põnevusega ootama, kas Iginla sõnad peavad paika või ei. Ja kas sedamoodi playoffideks ülesehitatud meeskond lõpumängudele üldse jõuab.

Predatorsi ilus nädal sai koleda lõpu

Olli Jokineni hankimine tähistas Nashville Predatorsi jaoks väga magusat tehingut. Meeskond on pärast pikaajalise peatreeneri Barry Trotzi lahkumist sammunud uude ajastusse ning uued algused kipuvad ikka rasked olema. Paljud pole nõus nendes kasvuraskustes kaasa lööma, aga Jokineni need ei heiduta. Soomlane ütles, et siirdus Predatorsi kuna talle meeldib uue peatreeneri Peter Laviolette'i mängustiil. Linn oli terve nädala õhinas, kuid eile tuli vastu võtta ka üks kurb uudis - hooaega tuleb alustada ilma asekapteni Mike Fisherita.

(foto: Russell LeBounty/USA TODAY Sports)
Alates 2011. aasta veebruarist Nashville'is mängiv Fisher rebestas trennis Achilleuse kõõluse ning olles läbinud operatsiooni kulub sellest täielikule taastumisele 4-6 kuud.

Fisheri vigastus on meeskonna plaanid korralikult sassi löönud. Predators oli üks nendest satsidest, kes jahtis Jason Spezzat ja tema hankimiseks oli juba ka tehing paika pandud, kuid mängija keeldus Nashville'i siirdumisest.

Kuna endine Ottawa Senatorsi kapten eelistas Dallas Starsi, siis pidi just Fisherist saama meeskonna esimene tsentner. Lõppenud hooajal kogus enne Nashville'i saabumist samuti just Senatorsi värve kandnud Fisher 75. mänguga 49 punkti, mille seas olid karjääri parimat tähistavad 29 söödupunkti.

Ootamatu vigastus peaks Predatorsi suunama tagasi vabaagentide turule. Keskründajatest oleks sealt võtta näiteks Derek Roy. Võimalik, et asutakse jahtima ka Philadelphias ebavajalikuks meheks tembeldatud Vinny Lecavalier'd.

Nädalavahetusel tugevdas Predators kaitseliini. Anton Voltšenkov saadi vabaagentide seast üheaastase ja ühe miljoni dollari suuruse lepingu peale.

Yzermani salarelv - Jonathan Drouin

29. juuni 2014 läheb Tampa Bay Lightningu fännide hulgas folkloori sekka kui päev, mille lõpus ei tulnud peamänedžeril Steve Yzermanil und ja seetõttu mõtles klubi juht välja mitmed vahetustehingud, millega vabastada palgaruumi. Sellega tuli Yzerman suurepäraselt toime ja kui paar päeva hiljem avanes vabaagentide turg oli ta valmis tegutsema. Paari käiguga sai meeskonna kaitseliin oluliselt tugevdatud ning timmiti ka ründeliini. Lightning plaanib idas tõusta tõeliseks tegijaks.

(foto: tampabay.com)
Meeskond, kes oli tänavu oma konverentsis paremuselt põhihooaja kolmas sats, on saanud märgatavalt tugevamaks. Intriigi lisab ka see, et Yzermanil on üks käik tegelikult veel tegemata. Tal on võimalus salarelvana kasutada Jonathan Drouini.

19-aastane kanadalane oli mulluse drafti esimese kuue valiku seas ainus mängumees, keda hooaja jooksul NHL-is jääle ei lastud. Olles noormehe kolmandana valinud lasi Lightning tal QMJHL-is Halifax Mooseheadsi eest edasi mängida.

Samas meeskonnas mängis juuniorite tasemel ka aasta taguse drafti avavalik Nathan MacKinnon, kes kiirelt meestemänguga kohanes ning lõppenud hooajal NHL-i parimaks uustulnukaks valiti. MacKinnon ja Drouin moodustasid Mooseheadsis surmava duo. On aga märkimisväärne, et kui MacKinnon lõpetas 2012/13 hooaja 44-st mängust 75. punktiga, siis Drouin paugutas 49. mänguga tervelt 105 silma!

MacKinnoni drafti aktsiad olid küll kõvemat klassi kui Drouini omad, kuna tõelist eliitklassi keskründajat on palju raskem leida kui osavat ääre skoorijat, aga need numbrid näitavad, et Drouinist peaks kerkima ka väga kõrgest klassist mängumees.

Tänavu Drouin isegi parandas oma produktiivsust. 46. põhihooaja mänguga tuli 108 silma. Võib arvata, et Drouin korraldab NHL-is samasuguse tormi nagu seda tegi MacKinnon. See tähendab omakorda seda, et Lightning omab võrreldes tänavuse meeskonnaga veel ühte märkimisväärset lisakäiku.


Esmalt on talle vaja muidugi ka üldse koht leida. Steven Stamkos, Valtteri Filppula, Ryan Callahan, Tyler Johnson, Ondrej Palat, Alex Killorn - teoorias on esimesed kolmikud juba hõivatud. Seegi näitab Lightningu tugevust.

Liiga laienemine on taas aktuaalne teema

NHL-i komissar Gary Bettman teatas küll alles nii hiljuti kui maikuus, et liiga pole hetkel laienemisest absoluutselt huvitatud, vähemalt pole paika pandud plaane, kuid nädalavahetusel tõmmati see teema taas käima. New York Post raporteeris, et ei keegi muu kui Wayne Gretzky isiklikult on ühinenud investorite grupiga, kelle huviks oleks Seattle'isse tuua NHL-i klubi. Nr. 99 agent lükkas need jutud küll kiirelt ümber, kuid samas andis mõista, et selline grupp on tõepoolest olemas ja aktiivselt uue klubi nimel tööd tegemas.

(foto: mobilecrazies.com)
Gretzky agendi Darren Blake'i täpne lause oli: "Potentsiaalsed klubiomanikud helistavad meile pidevalt, et uurida huvist projektis kaasa lüüa. Seattle ei erine teistest."

Seattle on ambitsioonikate ärimeeste jaoks uue klubi sihtkohana väga atraktiivne koht. Noorte ja harrastajate tasemel on hoki, nii jää kui ka saali oma, selles USA lääneranniku linnas väga populaarne. Lisaks aitaks võimalikku klubiomanikku ka see, et käimas on aina hoogu koguv kampaania selleks, et linna tuua tagasi NBA meeskond, mis 2008. aastal julmalt Oklahoma City'sse ära viidi (vaata dokumentaalfilmi "Sonicsgate".) Kahe klubiga oleks ühe võistlusareeni majandamine palju lihtsam.

Samas on lisaks Seattle'ile ka mitmeid teisi linnu nii Ameerikas kui ka Kanadas, kuhu uut meeskonda "sokutada" üritatakse.

Sellele annab hoogu kurb fakt, et mitmed praegused klubid on majanduslikult omadega suures hädas. Lõppenud hooajal oli liigas viis meeskonda, kes meelitasid oma kodumängudele rahvast keskmiselt vähem kui 85% halli mahutavusest. Florida Panthers üritab seda numbrit omalaadse lähenemisega parandada, kuid see on pelgalt haigutava augu lappimine. Keskmiselt vaid 80.4% areeni mahutavusest täitnud Phoenix Coyotes on võtnud ette drastilise meetme nimevahetuse näol, millel on küll potentsiaali uue piirkonna fännide haaramisele, kuid see pole üldse garanteeritud.

Kuna klubitasandil on Kanada elamas läbi korralikku kriisi - tänavu oli playoffides vaid üks hoki sünnimaa esindaja - siis pakutakse rohkelt võimalikke uusi meeskondi just Vahtralehe maale. Räägitud on teisest Toronto meeskonnast, Quebec Nordiquesi (praegune Colorado Avalanche) taastamisest ja satsist Saskatoonist. Linn, kust näiteks pärit vennad Schennid, on mitmeid kordi üritanud endale oma meeskonda saada, kuid seni tulutult.

USA-s on Houston suurim linn, mis ilma NHL-i meeskonnata on. See pole aga olnud kaugel. Houston Rocketsi omanik Les Alexander oli 1998. aastal lähedal Edmonton Oilersi ostmisele. Tehing jäi viimasel hetkel katki, kuna leidus kohalik investorite grupp, kes suutsid samaväärse pakkumise lauale laduda. Houstonis on küll mitmeid NHL-i klubi võõrustamiseks valmis spordihalle, aga parim variant selleks oleks siiski Rocketsi kodu Toyota Center. Spordihalli omanikkond on aga andnud teada, et hetkel puudub igasugune huvi NHL-i klubi suhtes. Rocketsi omaniku Alexanderiga on sõlmitud ka väga huvitav leping, mis lubab Toyota Centeris mängida just vaid tema valduses oleval NHL-i meeskonnal.

Üle ja ümber ei saa loomulikult ka Las Vegasest. Klubist Pattude linnas on vähemalt fännid unistanud nii NBA kui ka NHL-i puhul. Seal samas jagab NHL ka igaaastaselt hooaja auhindu. Oleks ju olemas isegi ideaalne nimi "Aces" ehk ässad, kuid võib arvata, et vaid fännide märgatesse unenägudesse see meeskond jääbki. Nagu ütles tänavusel auhinnagaalal Chicago Blackhawksi kapten Jonathan Toews: "Raske uskuda, et mõni külalismeeskond Las Vegases hästi suudaks mängida."

Subbani lepingukõnelused venivad pikale

Lisaks piiranguteta vabaagentidele on hetkel turul rohkelt ka piiratud vabaagente. Üks nendest on P.K. Subban. 25-aastane kaitsja on juba pikemat aega olnud Montreal Canadiensiga lepingukõnelustest, kuid neist pole suurt tolku olnud. Nüüd võib arvata, et need venivad veelgi. Nimelt on Subban koos 19 kaasmängijaga vastavalt liigareeglitele pöördunud vahekohtu poole, et lõpuks oma praeguse koduklubiga uue tehinguni jõuda. Tegu on käiguga, millel on nii helgem kui ka tumedam külg.

(foto: sportsnet.ca)
Klubide jaoks on positiivne see, et vahekohtu poole pöördunud mängijad on teiste klubide pakkumiste eest kaitstud. Lisaks on endiselt võimalus mängijatega kaubale saada enne kui juuli teises pooles kohtuistungid algavad. Mängijad nähtavasti soovivad suurima hea meelega oma koduklubides jätkata, seega peaks see kõigi jaoks ka meelitavalt mõjuma. Samas võib see tundelisus istungite ajal kaduda.

Kui endine väravavaht Tommy Salo omal ajal New York Islandersiga palga suhtes kokkuleppele ei saanud jõuti ka vahekohtusse. Väidetavalt olevat Salo seal isegi nutma hakanud, kuna iga klubi eesmärk on ju võimalikult vähe raha maksta ning seega tuuakse kohtuistungi käigus välja igasugused põhjuseid miks konkreetne mängija on väärt palju vähem raha kui ta nõuab. Tegu on väga keerulise olukorraga, sest pärast kokkuleppe saamist tuleb omavahel "sõbrad edasi olla" olgugi, et klubi on oma mängumehe kohtu ees maatasa teinud.

Mängijate jaoks on arbitraažtehingu juures parimaks osaks see, et nii on võimalik endale välja meelitada palju parem, mängijaoskustele ehk päris mitte vastav, palk. Kuigi nagu eelpool kirjeldatud, siis tegelikult võib ka valusalt kõrvetada saada.

Senine suurim kohtu poolt määratud palganumber on 7.5 miljonit dollarit, mis läks 2011. aastal Nashville Predatorsi Shea Weberile.

Lisaks mängijatele võivad vahekohtu poole pöörduda ka klubid. Tänavu on näiteks Ryan O'Reilly puhul teinud seda Colorado Avalanche.

Nimekamad mängumehed, kes koos Subbaniga selle käigu ette võtsid on Antoine Roussell (Dallas Stars), Jimmy Hayes (Florida Panthers), Dwight King (LA Kings), Lars Eller (Montreal Canadiens), Mattias Ekholm (Nashville Predators), Mats Zuccarello, Chris Kreider, Derick Brassard (kõik New York Rangers), Nick Spaling (Pittsburgh Penguins), Jason Demers (San Jose Sharks), Cody Franson ja James Reimer (mõlemad Toronto Maple Leafs).

Flyers soovib Lecavalier'st loobuda, kuid pole võtjat

Endise NHL-i suurima väravaküti Vicent Lecavalier nahas on teist suve vägagi mage olla. Aasta tagasi ostis Tampa Bay Lightning välja tema 11-aastase ja 85 miljoni dollarilise lepingu ning nüüd soovib temast lahti saada ka Philadelphia Flyers. Kunagise superstaari aktsiad on aga sedavõrd alla käinud, et keegi ei ole nõus Flyersit murekoormast vabastama. Lisaks ei saa Flyers ka mehe lepingut välja osta, kuna eelnevalt on kollektiivlepinguga lubatud kaks amnestia klausliga väljaostu juba ära tehtud.

(foto: Len Redkoles/Getty Images)
Flyersiga 5-aastase ja 22.5 miljoni dollari suuruse lepingu teinud Lecavalier tegi iseenesest täitsa soliidse hooaja, visates 20 väravat, aga langes hooaja lõpus viimasesse ründekolmikusse ja nii kallist "muidusööjat" ei ole loomulikult mõtekas meeskonnast hoida. Eriti kuna playoffides lõid särama uued tähed nagu Jason Akeson, kes saadi järgmiseks hooajaks palgalehele vaid 575 tuhande dollari eest.

Lecavalier palk on ka peamine põhjus miks talle ei õnnestu uut kodu leida. Aktiivselt räägiti sellest, et Flyers soovis endise neljakordse Tähtede mängus osaleja kaasata tehingusse, mille eest saaks Florida Panthersilt kätte drafti 1. valik, kuid see plaan jäi kiirelt soiku.

Nüüd on aktiivselt üritatud kaubale saada Ottawa Senatorsiga, kes otsimas asendajat Dallas Starsi saadetud Jason Spezzale. Kanada klubi oleks tehinguga nõus aga vaid siis, kui Flyers jätaks mingisuguse osa Lecavalier palgast endale.

Viimased uudised vihjavad sellele, et Senators on nüüd tehingust ka lõplikult taganenud. 2-aastane leping on sõlmitud teise keskründaja David Legwandiga. Pikaajalisele Nashville Predatorsi mängumehele, kes tänavuse hooaja lõpetas Detroit Red Wingsi rivistuses, antud kontrahti väärtuseks on kuus miljonit dollarit.

Üks võimalik variant olnuks Lecavalier'le Toronto Maple Leafsi siirdumine, kuna sealt on mitmed keskründajad lahkunud, kuid ka Leafs vaatab mõistlikumate ja eelkõige soodsamate võimaluste suunas. Näiteks on tehtud aastane, 1.5 miljoni dollariline leping Mike Santorelliga.

Predators hankis esimese täienduse väga stiilselt

Vabaagentide esimesel päeval mitte ühtegi tehingut teinud Nashville Predators on nüüdseks oma rahakoti siiski üles leidnud. Oma esimeseks suviseks täienduseks tehti Olli Jokinen. 35-aastane soomlane sai Predatorsilt üheaastase lepingu, mis toob talle sisse 2.5 miljonit dollarit ehk veidi üle 1.8 miljoni euro. Olgugi, et Predators on Jokineni seitsmes NHL-i klubi, siis vaevalt, et varem on teda ja tema perekonda tervitatud nii soojalt kui seda on tehtud kantrimuusika pealinnas.

(foto: Twitter @MrsJoki)
Viieliikmeline Jokinenide perekond tunneb ennast pärast personaalset tervitust kindlasti juba väga koduselt. Kiirelt kohanenud veteranründaja võiks olla just see mees, kes elektrišokimasinana suudab viimaks Predatorsi rünnaku elustada.

Ülejäänud olulisemad üleminekud viimaste päevade jooksul:

Tim Gleason - Carolina Hurricanes - üheks aastaks, 1.2 miljonit dollarit
Radim Vrbata - Vancouver Canucks - kaheks aastaks, 10 miljonit dollarit
Jay McClement - Carolina Hurricanes - üheks aastaks, 1 miljon dollarit
Nick Schultz - Philadelphia Flyers - üheks aastaks, 1.25 miljonit dollarit
Mihail Grabovski - New York Islanders - neljaks aastaks, 20 miljonit dollarit
Nikolai Kuljomin - New York Islanders - neljaks aastaks, 16.75 miljonit dollarit
John Scott - San Jose Sharks - üheks aastaks, 750 tuhat dollarit
Steve Downie - Pittsburgh Penguins - üheks aastaks, 1 miljon dollarit
Petri Kontiola - Toronto Maple Leafs - üheks aastaks, 1.1 miljonit dollarit

Claude Giroux veetis öö trellide taga

Philadelphia Flyersi kaptenil Claude Giroux'l on eelmisest suvest taskus 66.2 miljoni dollari ehk ligi 48 ja poole miljoni euro suurune leping, seega eile justkui põhjust uue kontrahti tähistamiseks ei olnud. Mingisugusel Ottawas toimunud istumisel läksid 26-aastasel ründajal aga asjad käest ära. Võimalik, et ta tähistas siis Ray Emery uut lepingut, aga igatahes sattus ta liigselt vägijooke tarvitatuna kokku kohalike võimuesindajatega ja hästi see ei lõppenud. Giroux läks meespolitseiniku tagumiku kallale! Korduvalt!

(foto: Len Redkoles/Getty Images)
Korduvalt politseiametniku tagumikust haaramine oli põhjus miks Giroux lõpuks ka vangikongi pandi. Küll sai ta aga sealt juba täna hommikul välja. Ülemeelikul käitumisel mingisuguseid pikemaid tagajärgi ei olnud, kui mitte arvestada, et see piinlik intsident saadab teda nüüd karjääri lõpuni. Igasugustest ametlikest süüdistustest ta aga pääses.

Meest ennast ega tema agenti pole veel kommentaaride jagamiseks kätte saadud. Ka Flyers oli sellest uudisest üsna segaduses. "Oleme kursis Claude Giroux'ga seotud juhtumist, kuid me ei saa anda mitte mingisuguseid kommentaare, enne kui oleme saanud rohkem infot," andis klubi Twitteri konto kaudu teada peamänedžer Ron Hextall.

Seejuures Hextall ise on oma mängijakarjääri jooksul samuti seadusega pahuksis olnud. Vahetult pärast 1987. aasta finaalseeriat pisteti ta pokri "ohtliku esemega kallaletugi eest". Selleks esemeks oli tema väravavahi kepp.

Poole miljardi päev

Esimesel vabaagentidega sahkerdamise päeval sõlmiti lepinguid enam kui poole miljardi dollari väärtuses. Täpsemalt 524 521 000 dollarit kulus 179 mängumehe uute kontrahtide peale. Vaid Boston Bruins ja Nashville Predators jäid suurtest rahamängudest täielikult eemale - ei sõlminud uusi lepinguid oma mängijatega, ega hangitud ka täiendusi. Suurima aastapalga rääkis endale välja Paul Stastny, kes hakkab St. Louis Bluesis hooaja kohta teenima seitse miljonit dollarit ehk veidi üle viie miljoni euro.

(foto: classicauctions.net)
Anaheim Ducks tõi noorukite kõrvale kogenud väravavahi Jason Barbera näol. Aastase lepingu väärtuseks on 750 tuhat dollarit. Samuti täiendati ka kaitseliini. Clayton Stoneriga saadi kaubale neljaks aastaks, aastapalk 3.25 miljonit dollarit.

Uue varuväravavahi sai ka Arizona Coyotes. Devan Dubnyk teenib uuel hooajal 800 tuhat dollarit. Samuti täiendas Coyotes oma ridu Joe Vitalega. Kogu oma senise karjääri Pittsburgh Penguinsi värve kandnud ründaja teenis kolmeaastase, 3.3 miljoni dollari suuruse lepingu.

Buffalo Sabres tõi suurima käiguna tagasi Matt Moulsoni. Tänavuse hooaja keskpaigas New York Islandersist hangitud ründaja vahetati edasi Minneosta Wildi, kuid on nüüd tagasi 5-aastase ja 25 miljoni dollari suuruse lepingu peal. Samuti toodi tagasi Cody McCormick. Koos Moulsoniga Wildi saadetud ründaja oli klubis olnud alates 2009. aastast. Nüüd on temaga sõlmitud 3-aastane leping, kus aastapalgaks märgitud poolteist miljonit dollarit. Sabres meelitas enda rivistusse ka Montreal Canadiensi kapteni Brian Gionta. Tema hooajapalk on järgneva kolme aasta jooksul 4.25 miljonit dollarit. Kaitset tugevdati Andrej Meszarosega. 28-aastane slovakk sai aastase, 4.125 miljonilise lepingu ehk siis võib eeldata, et tegu on magusa vahetustehingu pardina.

Pärast Miikka Kiprusoffi pensionile jäämist ilma korraliku puurivahita olnud Calgary Flames sai selle augu nüüd täidetud. Ducksi poolt välja puksitud Jonas Hilleriga sõlmiti kaheaastane ja üheksa miljoni dollari suurune leping. Lisaks täiendati ka kaitseliini. Mason Raymond sai kolmeaastase lepingu, mille koguväärtuseks 9.5 miljonit dollarit. Deryck Engelland teenib sama pika lepingu juures 800 tuhat dollarit vähem.

Carolina Hurricanes sai uue lepingu osas kaubale Jiri Tlustyga. Seda küll vaid üheks aastaks. Palgaks on 2.95 miljonit dollarit. Aastase, 600 tuhande dollari suuruse lepingu, peale võeti ka 31-aastane väravavaht Drew MacIntyre.

Eelmise aasta Stanley karikavõitja Chicago Blackhawks sai hakkama ühe päeva parima tehinguga. Enda rivistusse meelitati Brad Richards ja seda vaid kahemiljonilise aastapalgaga! Lisaks tehti uus ja odav leping Peter Reginiga - 650 tuhat dollarit. Columbus Blue Jacketsist toodi 550 tuhande peale tsentner Cody Bass ja endale hangiti ka Pierre-Cedric Labrie, kes enamuse lõppenud aastast veetis Tampa Bay Lightningu farmklubis.

Paul Stastnyst ilma jäänud Colorado Avalanche võitis Jerome Iginla loosi. Legendaarsele ründajale anti tervelt kolmeaastane ja 16 miljoni dollari suurune leping. Ründeliini tugevdati ka Ben Streeti (1 aasta, 650 tuhat) ja Jesse Winchesteriga (2 aastat, 1.8 miljonit). Kaitsesse toodi kaheaastase ja pooleteisemiljoni suuruse lepingu peale Zach Redmond.

Columbus Blue Jackets, kes on hädas oma piiratud vabaagendi Ryan Johanseniga kaubale saamisel, tegi vaid ühe käigu. Seni vaid klubi AHL-i meeskonna eest jääl käinud Frederic St-Denis sai aastase pikenduse, mille väärtuseks 550 tuhat dollarit.

Dallas Stars alustas päeva suurtehinguga, mis tõi vahetustehinguna Ottawa Senatorsist meeskonna rivistusse Jason Spezza. Samuti toodi Ottawast vabaagendina ära Aleš Hemsky (4 aastat, 12 miljonit). Kari Lehtnoneni varumeheks palgati Anders Lindbäck (1 aasta, 925 tuhat) ja oma NHL-i rännakuid jätkab Dallases ka Patrick Eaves (1 aasta, 650 tuhat)

Detroit Red Wings, kes on vabaagentide jaoks alati suud vesistama ajav sihtkoht, jäi vähemalt esialgu pika ninaga. Ainsaks tehinguks oli Kyle Quincey lepingupikendus. Kaubale saadi kaheaastase ja 8.5 miljoni dollari suuruse kontrahti osas.

Ühe avapäeva enim kulme kergitanud tehinguga sai hakkama Edmonton Oilers. New York Rangersist vabanenud Benoit Pouliot võeti enda rivistusse viieks hooajaks ja seda aastapalgaga 4 miljonit dollarit! Vaid kümme mängumeest said temast priskema lepingu. Ja ega Oilers tõesti väga kitsi ei olnud. Kaitsja Mark Fayne lukustati 14 miljoni eest neljaks aastaks. Teine kaitsja Keith Aulie sai aastase lepingu, mille väärtuseks "vaid" 800 tuhat.

Tinti kulus enim Florida Panthersi kabinettides. Enda rivistusse toodi tervelt kuus uut nägu. Suurima lepingu sai Dave Bolland. Mees, kes pole karjääri jooksul kordagi 20 väravalist hooaega teinud, hakkab teenima sama palju kui näiteks New York Islandersi megatäht John Tavares! 5-aastane leping toob Bollandile sisse kokku 27.5 miljonit dollarit. 4-aastase ja 4-miljonilise lepingu sai Panthersilt Jussi Jokinen. Karikavõit käes, hakkab pensionipõlveks Florida päikese all raha teenima Willie Mitchell - kahe aasta palk 8.5 miljonit. 1.3 miljonit saab järgmise kolme aasta jooksul Derek MacKenzie ja korraliku lepingu sai ka Shawn Thornton. Bruinsi fännide tõeline lemmik võib Floridas jalad seinale visata kaheks aastaks, mis toob talle kokku sisse 2.4 miljonit. Kaheaastase lepingu sai ka õnnetusehunnikust väravavaht Al Montoya. Hooajapalgaks 1.05 miljonit.

Tänavusel Stanley karikavõitjal Los Angeles Kingsil ei ole palgaruumiga seoses kõige rõõmsamad lood, kuid natukene krõbisevat siiski leiti. Adam Cracknelli ja David Van der Guliki peale läheb uuel hooajal kokku 1.15 miljonit dollarit.

Minnesota Wild oli see, kes võlus ära Thomas Vaneki. 3-aastane tehing toob austerlasele sisse 19.5 miljonit. Väidetavalt lükkas ta tagasi mitmed priskemad pakkumised. Wild tõi enda ridadesse ka kuulsa Sutterite klanni esindaja, Kingsi peatreeneri Darryl Sutteri poja, Brett Sutteri. Kaheaastase tehingu lepingu tingimusi ei avaldatud.

Montreal Canadiens tõi Floridast ära Tom Gilberti. 31-aastane kaitsja teenib järgmise kahe aasta jooksul kokku 5.6 miljonit dollarit. Lahtiviskeid toodi võitma Manny Malhotra (1 aasta, 850 tuhat) ja lepingut pikendati Mike Weaveriga (1 aasta, 1.75 miljonit).

Lepingu koguväärtuselt kümnendaks meheks tegi New Jersey Devils Mike Cammalleri. 32-aastane väravakütt teenib järgmise viie aasta jooksul kokku 25 miljonit dollarit. Pooleteisemiljonilise lepingu sai üheks aastaks Martin Havlat.

Chad Johnsoni näol sai New York Islanders endale uue varuväravavahi. Lepingu pikkuseks kaks aastat ja koguväärtus 2.6 miljonit dollarit. Samuti tehti aastane, 600 tuhande dollari suurune leping kaitsja T.J. Brennaniga.

Oma naabrile andis valusa ninanipsu New York Rangers. Just tänavune lüüasaanud finalist oli see, kes meelitas lõpuks enda rivistusse Dan Boyle'i. Veterankaitsja teenib järgmise kahe aasta jooksul üheksa miljonit dollarit. Pittburghist tõi Rangers ära Tanner Glassi. 30-aastane vasakründaja sai kolmeaastase lepingu, mille koguväärtuseks on 4.35 miljonit dollarit. Kaubale saadi ka kahe Tampa Bay Lightningu mängumehega. Väravavaht Cedric Desjardins teenib järgmise kahe aasta jooksul 1.2 miljonit dollarit ja kaitsja Mike Kostka ühe aasta jooksul 650 tuhat dollarit. Aastase, 600 tuhande dollarilise lepingu peale võeti Matt Hunwick ja uue lepingu sai Dominic Moore. Kahe aasta jooksul makstakse talle välja kolm miljonit dollarit.

Ottawa Senatorsilt sai uue lepingu Milan Michalek. Pikkuseks kolm aastat ja koguväärtuseks 12 miljonit dollarit.

Philadelphia Flyers pikendas lepingut väravavaht Ray Emeryga, kes saab uuel hooajal pihku täpselt miljon dollarit.

Sabresist lahkunud Christian Ehrhoff maandus lõpuks Pittsburgh Penguinsis. Lepingu pikkuseks on üks aasta ja see toob sakslasele sisse neli miljonit dollarit. Teine sakslane Thomas Greiss on Penguinsi uus varuväravavaht. Leping on aastane ja ühe miljoni suurune. Sakslaste leegionit täiendab ka Marcel Goc. Lõppenud hooaja keskel Florida Panthersist toodud ründaja sai aastase ja 1.2 miljonilise lepingu. Soodsalt täiendab ründeliini ka Blake Comeau, kes teenib algaval hooajal 700 tuhat dollarit.

San Jose Sharks tõi Edmontonist ära Taylor Fedun. Ukraina juurtega kaitsja palgaks on 600 tuhat dollarit.

Eelpool mainitud Paul Stastny hankimine oli ainus St. Louis Bluesi poolne käik. Lepingu pikkuseks on neli aastat. Stastny on St. Louis'is üleskasvanud pärast seda kui tema isa Peter just Bluesis oma pika NHL-i karjääri lõpetas.

Vahetult enne vabaagentide akna avanemist rohkelt palgaruumi vabastanud Tampa Bay Lightning pidi plaanivat midagi suurt. Nii ka läks olgugi, et ükski suurnimi uueks hooajaks Tampasse ei kolinud. Lightning hankis ühe tähe asemel hoopis mitu lihtsalt kõva mängumeest, kes meeskonna üldist kvaliteeti rohkelt parandavad. Lightningus jätkavad oma karjääri kaks tänavust Stanley karikafinalisti. Anton Stralman sai 5-aastase lepingu, mille koguväärtuseks on 22.5 miljonit dollarit ja Brian Boyle 3-aastase lepingu, väärtuseks kuus miljonit dollarit. Lisaks toodi New Yorgist ka uus varuväravavaht. Jevgeni Nabokoviga saadi kaubale üheaastase ja 1.55 miljonilise lepingu osas. Üheaastase lepingu peale toodi ka Mike Blunden, palgaks 600 tuhat dollarit.

Toronto Maple Leafs tõi kaitset tugevdama Stephane Robidase. Lepingu pikkuseks kolm aastat ja ka hooajapalk on sama suur. Samuti pidasid paika kuulujutud ning Torontosse naases ka Leo Komarov. Narvas sündinud Soome koondislane teenib järgmise nelja hooaja jooksul kokku 11.8 miljonit dollarit.

Ryan Milleri uueks peatuspaigaks sai Vancouver Canucks. Hinnatud väravavaht sai kolmeks hooajaks aastapalga kuus miljonit dollarit. Üheaastase lepingu pikenduse teenis Alex Biega, kes seni esindanud vaid Canucksi farmmeeskonda. Palgaks on 600 tuhat dollarit.

Kellelegi Washington Capitalsi juhtkonnas pidi lõppenud hooajal Penguinsi kaitseliin tohutult meeldima, sest endale hangiti kaks pingviini. Matt Niskanen ja Brooks Orpik said kahe peale 67.75 miljonit. Esimene teenib seitsme hooaja jooksul aastas 5.75 miljonit ja teine viie aasta jooksul 5.5 miljonit. Nii palju siis tippkaitsjatest... Endale hangiti ka väravavaht Justin Peters. Lepingu pikkuseks kaks aastat ja väärtus 1.9 miljonit.

Winnipeg Jets andis Mathieu Perreault'le kolmeaastase ja üheksa miljoni dollari suuruse lepingu.