Barret Jackman tunneb ennast uuesti kollanokana

Veteranist kaitsja Barret Jackman vahetas tänavu suvel esimest korda oma 12-aastase karjääri jooksul klubi. St. Louis Blues 34-aastasele mängumehele enam pikendust ei pakkunud ja nii maandus ta Nashville'is. Seal on kõike näinud ja teinud kanadalane ennast uuesti kollanokana tundmas.

(foto: foxsports.com)
Jackman sai Predatorsilt kaheaastase tehingu, koguväärtusega neli miljonit dollarit. Endine liiga parim uustulnuk on pärast klubivahetust justkui ajas tagasi rännanud. "Tunnen ennast kollanokana, tulen uude meeskonda ja ei tea mitte kedagi," räägib Jackman klubi kodulehele antud intervjuus.

Kanada koosseisus 2007. aastal MM-kulla võitnud kaitsja toob Nashville'i üle 800 mängu jagu kogemusi, aga klubivahetus on pakkunud omaette elamuse. "See on midagi uut olla kõiketeadja ja teiste abistaja asemel tüüp, kellele tuleb käest kinni hoides kõike näidata. Samal ajal on see ka lõbus. Näen uut linna ja veedan aega uute nägudega, olen ennast justkui uuesti lapsena tundmas."

Jackmani kõrval on meeskonna uueks liikmeks ka Cody Hodgson. 25-aastane ründaja on vaatamata noorele vanusele juba oma kolmandas klubis ning muljed on väga head: "Selgelt on tegu hea meeskonnaga, aga kõik organisatsiooni liikmed on suurepärased. Ootan seda, et mul tuleb nende kuttidega suurepärane hooaeg."

Predators alustab oma aastat 3. oktoobril Columbuses.

Johnny Boychuk on uue hooaja suhtes väga nõudlik

Florida ei ole ainus koht, kus hooaja sihid on lakke kerkimas. New York Islanders on äsja teinud viimase 30 aasta edukaima põhihooaja ning latti ei kavatseta madalamale lasta ka uuel hooajal. Seda vähemalt väga nõudliku Johnny Boychuki sõnul.

(foto: trlhockey.com)
Vahetult enne eelmise hooaja algust New Yorgis maandunud Boychuk on enda sõnade kohaselt meeldivalt üllatunud selle suhtes, kuidas esimene aasta läks. 31-aastane kaitsja sai 35 punktiga kirja oma karjääri tippmargi ning meeskond kerkis Metro divisjoni viimasel kohalt üheks konverentsi tippsatsiks. Märtsis klubiga seitsmeaastase pikenduse teinud mees loodab, et tõus jätkub.

"Ootused peavad iga aastaga kasvama. Olenemata sellest kas võidad või kaotad, ootused peavad alati olema kõrged," tõdeb 2011. aastal Boston Bruinsiga Stanley karika võitnud kaitsja. "Me oleme hea meeskond ja tegime suure hüppe. Oleme suutnud seisu ümber pöörata ja kogume nüüd võite. Selles on lõbus kaasa lüüa."

80ndatel Stanley karika neli korda järjest võinud Islanders pole alates 1993. aastast playoffide avaringist edasi saanud, aga kuna tegu on noore meeskonnaga - Boychuk on eakaaslaste Frans Nielseni ja Mihhail Grabovskiga vanimad - siis tundub tulevik helgena.

"Üheks peamiseks põhjuseks, miks ma lepingupikenduse tegin on see, kui noor ja hea meeskond meil oli. Nägin, et klubi liigub õiges suunas ja kuna oleme noor meeskond, siis suudame pikka aega edukad olla. Tegu on meeldiva olukorraga."

Boychukile lisab kindlasti elevust ka see, et Islanders asub uuel hooajal mängima uues koduhallis. Kalendri koostajad on esimeseks Barclays Centeri külastajaks sättinud ei kellegi muu kui karikakaitsja enda.

Curtis Glencross kahetseb Flamesiga sõlmitud lepingut

Neli aastat tagasi oli Curtis Glencross äsja hakkama saanud oma karjääri parima aastaga (43 punkti), kui ta tegi Calgary Flamesiga nelja-aastase pikenduse, mille jooksul maksti talle 10.2 miljonit dollarit. Omal ajal draftimata jäänud ründaja leppis kodukoha klubis jätkamiseks säästutehinguga. Nüüd on ta seda kahetsemas.

(foto: Getty Images)
Glencross on hetkel lepinguta ning tumeda tulevikuga. Turjal on 32 aastat ja huvi tema teenete suhtes leige. Viimaste aastate jooksul jäi teenimata mitmeid miljoneid.

"Armastan Calgaryt, nimetan linna enda koduks ja olen kohtunud suurepäraste inimestega, aga kui on võimalik suur raha sisse kasseerida, siis tuleb seda võimalust kasutada," rääkis möödunud hooaja Washingtonis lõpetanud ründaja sel nädalal. "Kodukoha klubis mängimiseks ei tohi nõustuda palgakärpega, sest asjaolud muutuvad."

Kokku kuus ja pool hooaega Calgarys mänginud Glencross alustas oma lepingupikendust positiivse noodiga, kui sai kohe esimesel aastal hakkama uue karjääri rekordiga (48 punkti).


2012 suvel saabus aga meeskonna peatreeneriks Bob Hartley, kelle juhendamisel hakkas Glencrossi mänguaeg kahanema.

Tänavu mitmeid mänge ülikonnas vaadanud ründaja oli lõpuks meeskonna jaoks ka ebavajalik ja nii sai Capitalsist tema karjääri viies erinev klubi. Seal ei suutnud ta aga endast väga head muljet jätta ja nii on käes ebakindlad ajad.

"Arvasin, et praeguseks on midagi juba ära tehtud, aga minu jaoks ei ole turgu, kuna paljud on palgafondiga hädas. Meeskonnad maksavad esimeste kolmikute mängijatele nii palju raha, et tagumised saab täita vaid algtaseme lepinguid omavate kuttidega, kes ei lähe palju maksma," märkis Glencross.

Senise karjääri jooksul 507 mänguga 275 punkti kogunud ründaja loodab, et saab kutse mõne klubi treeninglaagrisse, aga see on kaugel ideaalsest variandist. "Mul on noor perekond ja testimislepinguga ringi liikumine on raske. Uus klubi peab minu jaoks olema sobiv lahendus, et ma saaksin hästi mängida ja pikenduse teenida," tõdeb ründaja, kellel kodus kaks väikest tütart.

Hurricanes jätab lepingupikendust vajavad ässad pika ninaga?

Carolina Hurricanesi tõusev täht Elias Lindholm saab alanud nädalavahetusel tähistada klubiga uue lepingu allkirjastamist. 20-aastane rootslane teenis kaheaastase pikenduse, mis hakkab kehtima järgmisest hooajast. Lepingu koguväärtuseks on 5.4 miljonit dollarit. Klubi fännid võivad seda aga kukalt kratsides vaadata, sest pikendusi pole tehtud meeskonna tähtmängijatega.

(foto: thehockeywriters.com)
Eric Staalil lõppeb järgmisel suvel 2009. aastal sõlmitud 7-aastane tehing, mille kohaselt makstakse talle kokku 57.75 miljonit. Jättes välja tööseisaku poolt lühendatud hooaja, siis on Staal äsja teinud oma halvima aasta pärast kollanoka hooaega, kogudes vaid 54 punkti (23+31). Seda arvesse võttes on mõistetav, miks klubi ei kiirusta temaga käsi lööma, aga arvestades, et aasta pärast võib ta vaba mehena lihtsalt ära jalutada, siis oleks siiski mõistlik midagi ette võtta. Pikendust ei ole aga lähiajal tulemas.

"Me ei tunne end ebamugavalt, kui laseme sel teemal veidi edasi venida," tunnistas klubi peamänedžer Ron Francis sel nädalal.

Samuti ei ole Staal ise pastakat otsima hakanud. "Ma pole sellele mõtlemiseks eriti aega raisanud. Olen keskendunud suvise treeningu lõpetamisele ja treeninglaagriks valmis olemisele," sõnas 30-aastane ründaja lepingujuttude kohta.

Kõnelused klubi ja Staali agendi Rick Currani vahel on kestnud alates suve algusest, aga millegi konkreetseni pole siiski jõutud. Sama lugu on meeskonna esiväravavahi Cam Wardiga, keda samuti Curran esindab.

31-aastasel puurivahil hakkab lõppema kuueaastane leping, mille koguväärtuseks 37.8 miljonit. Selle eest pole aga suurt midagi ette näidata. Alates ajast, mil Ward Hurricanesi 2006. aastal kollanokana Stanley karikani tüüris, on tema statistilised numbrid olnud väga tagasihoidlikud ning palgafondist 6.3 miljonit enda alla võtvat kanadalast on hakatud pidama üheks liiga halvimaks esiväravavahiks. Ise loodab ta ennast parandada.

"See ei ole saladus, et mulle meeldib siin olla ja ma ei taha kuskil mujal mängida," on Ward öelnud. "Ideaalses maailmas jõuaksime mingisuguse kokkuleppeni, aga see ei tekita minus pingeid. Pean ennast lihtsalt suurepäraseks hooajaks ette valmistama ja seda mitte ainult enda, vaid ka meeskonna nimel. Meeskond on esikohal ja me soovime valmis olla."

Üks teooria, mis hakanud jalgu koguma selle suhtes, miks võtmemängijatega lepingud tegemata, on klubi ebakindel tulevik. Omanik Peter Karmanos soovib Hurricanesi maha müüa ja see tooks endaga kaasa igasugu erinevaid sekeldusi, mille esirinnas oleks võimalik klubi ära kolimine.

Wayne Simmonds sihib 30 väravaga hooaega

Philadelphia Flyersi puhul räägitakse ennekõike Claude Giroux'st ja Jakub Voracekist, kuid superduo selja taga on ka Wayne Simmonds teinud kaks edukat hooaega. Ta on kahe aastaga kogunud 110 punkti ja skoorinud 57 väravat. 30 kolli piir on seni jäänud kättesaamatuks, aga täna 27. sünnipäeva tähistav ründaja loodab selle uuel hooajal ületada.

(foto: Getty Images)
Endine Los Angeles Kingsi mees jõudis tunamullu 30-le ülilähedale, kui sellest jäi puudu vaid üks tabamus. Suure sihi kätte saamise rikkus ära kogu meeskonna nutune aasta algus. Oktoobris tuli Flyersile 11-st mängust vaid kolm võitu ning Simmondsile üks värav.

Suur tähis oli haardeulatuses ka eelmisel hooajal, aga vigastused röövisid talt seitse mängu ja nii jäi saagiks 28 kolli.


28 tabamust tuli meeskonna asekapteni poolt ka hooajal 2011/12. Oleks nagu aeg lõpuks mäest üle saada.

"30 on minu jaoks kindlasti eesmärgiks. Olen paaril korral sellele lähedal olnud. Aga seni kuni me mänge võidame ja playoffidesse jõuame, ei hooli ma sellest mitu väravat ma saan," rääkis Simmonds nädala alguses.

Eelmisel hooajal jäi Flyersil playoffidest puudu 14 punkti. Simmonds teab, mis selle põhjuseks oli: "Me mängisime väga edukalt heade meeskondade vastu, aga koperdasime nende vastu, kellel oli meiega võrdselt punkte või kes asusid meist tabelis tagapool. Peame lihtsalt oma stabiilsuse kallal vaeva nägema."

Uue hooaja alguses saab Flyers kohe varakult nii öelda omasugustega rammu katsuda - kalendri 2. ja 3. mäng on Florida Panthersi vastu.

Mark Giordanost saab üks liiga enimteenivaid kaitsjaid

Järgmise suve vabaagentide klassist võib ühe nime maha kriipsutada. Selleks on Calgary Flamesi kapten Mark Giordano, kellega on tehtud kuueaastane pikendus. Viimased kaks aastat neli miljonit dollarit tasku pannud kaitsja töötasu kerkib järgmisest hooajast 6.75 miljoni peale.

(foto: Al Charest/Calgary Sun)
Palgarahale lisandub kahel esimesel aastal ka kahemiljoniline boonus, mis teeb lepingu koguväärtuseks 40.5 miljonit. Keskmise töötasu osas jäävad kogu liiga peale Giordanost ette vaid seitse kaitsjat.

Naljakal kombel on aga meeskonna liider ja parim kaitsemees uuel hooajal sinisel joonel klubi palga edetabelis alles neljandal kohal. Esikoht on läinud Boston Bruinsist hangitud Dougie Hamiltonile (5.75 miljonit), teisel positsioonil kükitab Dennis Wideman (5.25) ja pronks kuulub T.J. Brodie'ile (4.65).

Flames on kahel hooajal järjest vigastuste kiuste karjääri parimad numbrid kokku pannud kaitsja uue lepinguga väga rahul. "Arvan, et Mark Giordano oleks vabal turul saanud rohkem kui see, milleks ta meiega käed lõi," teatas Flamesi peamänedžer Brad Treveling.


Arvestades, et hooaja käigus liikusid jutud 8+ nõudmistest, siis on Flamesi jaoks tegu soodsa tehinguga. Kuigi suurt raha hakatakse maksma mehele, kellel täitub vahetult pärast uue lepingu kehtima hakkamist 33. eluaasta.

2016. aasta vabaagentide klassi esirinda jäävad Steven Stamkos, Anze Kopitar, Dustin Byfuglien ja Eric Staal.

Red Wings loodab Johan Franzenit uuesti koosseisus näha

Kui Pittsburgh Penguins saab justkui uue täienduse Pascal Dupuis näol, siis Detroit Red Wingsi puhul võiks sama öelda Johan Franzeni kohta. Lõppenud hooajal vaid 33 kohtumises osalenud rootslast on kimbutanud mitmed peapõrutused, mis panid ta kevadel mõtlema ka karjääri lõpetamisele. Red Wings loodab teda aga veel koosseisus näha.

(foto: Raj Mehta/USA TODAY Sports)
"Ma ei saanud kaks kuud oma lapsi süles hoida ega suutnud üle kahe minuti nendega mängida. See paneb mõtlema," rääkis Franzen kevadel viimase trauma kohta, mis lõpetas tema hooaja juba jaanuari alguses.

Taastumine oli rootslase jaoks väga vaevaline ja olgugi, et ta on ennast nüüdseks saanud piisavalt korda, et taas uisutada, on tema naasmine koosseisu siiski kahtluse all. Kuigi peamänedžer Ken Holland on selle suhtes positiivselt meelestatud: "Ma ootan ja loodan, et ta saab treeninglaagris füüsilise testi järgselt rohelise tule naasmiseks. See sõltub dr. (Jeffrey) Kutcheri otsusest."

35-aastane ründaja teatas hiljuti klubile, et on raskest seisust, mida ta ise nimetas tumedaks kohaks, üle saanud. "Johan ütles mulle, et on suve jooksul ennast hakanud paremini tundma. Ta on end tugevalt proovile pannud ja seni on kõik hästi läinud," märkis Holland kaks nädalat tagasi toimunud vestluse kohta.

Arvatakse, et Franzenil on karjääri jooksul olnud vähemalt kümme peapõrutust. Selle trauma tõttu jäi tal eelmisel aastal mängimata ka Sotši olümpiamängudel.

"Tal on seoses peapõrutustega pikk ajalugu," tunnistab Holland. "Ma ei suuda tulevikku näha, aga eeldan, et ta läbib füüsilise testi ning jätkab oma karjääri. Kui tal pole igapäevaselt uisutades ja treenides tagasilööke - ma ei tea, miks neid peaks tekkima - siis eeldan, et tema keha annab sellest märku."

Franzenit võib pidada tõeliseks playoffide spetsialistiks. Senise kümneaastase karjääri jooksul on temalt hooaja otsustavas faasis 107 mänguga tulnud 80 punkti (42+38). Ta on teinud neljamängulises seerias liiga väravate rekordi (9) ja selle kõrvale on tal panna veel mitmeid klubi playoffide rekordeid.

Christian Ehrhoff kolib LA-sse

Hiljuti kangesti Columbus Blue Jacketsiga liituda tahtnud Christian Ehrhoff on teinud lepingu hoopis Los Angeles Kingsiga. Algsed palganõudmised langesid Kingsi huvist teada saades mühinal. Sakslane teenib tuleval aastal vaid poolteist miljonit dollarit.

(foto: post-gazette.com)
Ametlikult ei ole 33-aastane kaitsja lepingule allkirja veel pannud, aga see seisab vaid füüsilise testi taga. Tervis oli tal lõppenud hooajal suureks probleemiks, kui Pittsburgh Penguinsi eest läks kirja ainult 49 kohtumist, aga usutavasti läbib ta siiski ülevaatuse edukalt.

Kings saab endale soodsa hinnaga sinisele joonele väärtusliku mehe. Ühtlasi võib sakslase hankimine vihjata sellele, et klubi valmistub Slava Voinovist loobumiseks. Venelasel lõppes eelmisel nädalal põgus ja usutavasti mitte väga rusuv vanglatuur ära. Tema väljakule naasmist takistab aga endiselt liigapoolne mängukeeld ning samuti ka Achilleuse vigastus.

NHL ei ole teada andnud, millal Voinovi juhtum uuesti üle vaadatakse. Raske uskuda, et ta Kingsis jätkata saab, kuid tema maha ärimine saab samuti keeruline olema. Kui keegi pole just vahepeal mõnda imelist PR-võlurit palganud.

VIDEO: Esimene McDavidi ja Halli koostöös meisterdatud värav

Mitmed NHL-i tuusad kogunesid sel nädalal spordijoogi tootja BioSteel poolt korraldatud laagrisse, kus peeti ka 4 vs 4 turniir. Teiste seas olid seal kohal Connor McDavid ja Taylor Hall. Turniiri finaalis sai Mike Cammalleri meeskond jagu Tyler Seguini omast ning seal sündis ka esimene McDavidi ja Halli koostöös meisterdatud värav.

(foto: Twitter @TSN_Sports)
Värav, mis on Edmonton Oilersi duo esimene kindlasti paljudest, kindlustas 2-1 võidu.

Wildi peatreener usub endiselt Kümperi võimetesse

Devan Dubnyk tegi lõppenud hooajal Minnesota Wildi puuris fantastilise hooaja, lükates sellega noore väravavahi Darcy Kümperi justkui unustuste hõlma. Eelmisel aastal esile tõusnud puurivaht oli oma teisel täishooajal raskustes, aga meeskonna peatreener Mike Yeo ei ole temasse usku kaotanud.

(foto: foxsports.com)
Kümper sai hooajal 2013/14 oma võimaluse tänu mitmetele vigastustele ning ei vedanud meeskonda alt. Seda isegi otsustavas faasis. Ta aitas numbritega 2.03, 91.3% Wildi playoffide avaringist edasi. Muljetavaldav mäng tõi talle eelmiseks sügiseks esikinda koha, aga selles rollis hakkas tema vorm kõikuma.

Mais 25-aastaseks saanud puurivahi hooaja alguse võttis kenasti kokku oktoobri lõpupäevadel New York Rangersile 4-5 kaotatud mäng, kus vastane skooris kõik väravad viimasel kolmandikul. Meeskond vajus peagi pärast seda madalseisu ja siis saabus jaanuari keskel Dubnyk, kes mängis ennast poole hooajaga aasta parima väravavahi kandidaadiks.

Uuele hooajale vastu minnes jääb Dubnyk kindlaks esinumbriks, aga Yeo loodab endiselt palju ka Kümperist. "Soovin, et kohe algusest peale oleks Dubnyk võistlusvalmis ja tahan, et ta mängiks palju, aga teame, et Darcy Kümper on vägagi võimekas. Arvan, et ta pakub Devanile head tuge ning Devan aitab teda samuti," rääkis Wildi peatreener sel nädalal.

Yeo usub, et väiksem koormus ja varumehe roll istub Kümperile paremini: "Noore mängijana ei ole tema õlgadel enam nii suurt vastutust nagu varem. See laseb tal rahulikult oma mängu mängida, mis peaks talle enesekindlust andma ja tänu sellele peaksime nägema, kuidas ta veel edasi areneb."

Kümper on tagasihoidlikuma rolli rahulikult vastu võtnud ja loodab Dubnykilt palju õppida. "Oleme mõlemad suuremat kasvu tüübid ja üritan temalt nüansse korjata, mida enda mängu puhul kasutada," ütles Saksa juurtega kanadalane mõni aeg tagasi.

Erik Karlsson on võimsam kui eales varem

25-aastasena on Erik Karlssonil kotis juba kaks Norrise trofeed ja ta on värskelt lõpetanud hooaja, kus temast sai viimase 17 aasta jooksul kõige kiiremini 300 punktini jõudnud kaitsja. Tema võimed on kõigi vastaste jaoks hirmuäratavad, aga teiste meeskondade ründajate elu on peagi veelgi raskemaks minemas.

(foto: Richard Wolowicz/Getty Images)
Karlsson saabus NHL-i 2009. aastal, kaaludes toona vaid 75 kilogrammi. 19-aastasel kriipsujukul oli algselt meeste mänguga kohanemisel suuri raskusi, kuid juba kolme aasta pärast tõi 78-punktiline hooaeg talle esimese Norrise trofee.

Rootslase kaitsemängu kallal on aastate jooksul mitmeid nokkijaid olnud, aga aina kasvav raam peaks tema ülemängimise üha keerulisemaks muutma. Uuel hooajal tuleb jääle juba 90-kilone härg.

"Olen suutnud kaalu lisada ja seda ka hoida, olen ligi 90-kilone," rääkis Ottawa Senatorsi kapten nädala alguses antud intervjuus.

Vaid Ryan Suter ja Drew Doughty kogusid tänavu põhiturniiri käigus keskmiselt rohkem mänguminuteid, kui Karlssoni 27:15. Suur koormus tähendab, et hooaja käigus langeb kaal naturaalselt, mille järgselt on suvepuhkus suureks leevenduseks.

"Puhkasin erinevatel põhjustel sel suvel rohkem kui eelmistel aastatel. Tunnen, et selja taga on kaks järjestikust pikka hooaega ja suurte minutite juures saab keha kõva koormuse," tunnistas Karlsson, kes oma tänavusest 66-st punktist 31 kogus hooaja viimase 31 mänguga.

Karlsson on kaks hooaega järjest teinud kaasa kõigis põhihooaja mängudes. Tänavu lisandusid nendele veel kuus playoff-kohtumist. Seda pärast aastat, mil vasaku jala Achilleuse kõõluse vigastus ta mitmeks kuuks väljakult eemale jättis. Sellegi osas jagab Karlsson Senatorsi fännidele rõõmusõnumeid: "Tunnen ennast paremini. Suudan paremini hüpata ja mu plahvatuslikkus on jõudmas tagasi endisele tasemele. Puhkus on sellele kaasa aidanud."

Veel võimsam Karlsson tähendab, et uuele hooajale vastu minnes saab Norrise trofeele olla vaid üks favoriit.

Saagu mis saab, Ovetškin kavatseb igal juhul OM-ile minna

Aasta pärast valitseb praegusel ajal hokimaailmas suur elevus, kuna septembris lükatakse uuesti käima maailmakarikas. Turniir, kuhu lastakse kõik NHL-i staarid ilma probleemiteta peale. Sama lugu pole aga 2018. aasta olümpiamängudega, kuigi Aleksandr Ovetškin on teatanud, et tema lööb igal juhul Pyeongchangi turniiril kaasa.

(foto: tass.ru)
Hetkel puudub veel kokkulepe, mis NHL-is tähed uuesti OM-ile laseks. Venelasest ründetuus selle pärast aga ei muretse: "Sama seis oli ka Sotši olümpiaga, räägiti et NHL-i mängijatel ei lubata seal osaleda. Loodan, et osapooled jõuavad kokkuleppele."

Raske ette kujutada, kuidas NHL-i mängijad ennast ilma liigapoolse rohelise tuleta OM-ile nihverdavad, kuid Ovetškin lubab kohal olla: "Mina ja teised mängijad tuleme kindlasti olümpiale."

NHL andis Sotši mängudega seoses enda lõpliku jah-sõna alles seitse kuud enne turniiri algust.

NHL-i tähtede olümpial mängimise soovist teatas hiljuti ka NHL-i Mängijate Ühenduse esindaja Donald Fehr.

Ovetškin on alati olnud agar koondist esindama. NHL-i karjääri jooksul on tal koondiste turniiridest jäänud vahele ainult 2009. aasta MM ja seda ka vaid selle tõttu, et tuli samal ajal NHL-i playoffides mängida. Washington Capitalsi kapten on seni kaasa löönud kolmel OM-il. Nendest pole veel medalit tulnud, seega pole üllatav, et venelane veel turniiril osaleda soovib.

Uus peatreener meelitas Aleksandr Burmistrovi NHL-i tagasi

Kaks suve tagasi tegi 2010. aasta drafti 8. valik Aleksandr Burmistrov üsna ootamatu sammu. Andekas venelane keeras NHL-ile selja ning siirdus tagasi kodumaale. Uuel hooajal hakkab ta aga taaskord Põhja-Ameerika väljakuid väisama ja seda suuresti tänu Winnipeg Jetsi peatreenerile Paul Maurice'ile.

(foto: Marianne Helm/Getty Images)
Burmistrov rügas eelnevalt kogu karjääri Claude Noeli juhendamisel ja ei leidnud peatreeneriga õiget klappi. Noel sai aga eelmisel hooajal kinga ja see pani viimasel kahel aastal KHL-is 64 silma kogunud ründaja kannapöörde tegemisele mõtlema. Eriti kuna tüüri üle võtnud Paul Maurice jättis endast sümpaatse mulje.

"Ma kohtusin Maurice'iga kaks hooaega tagasi Minskis, MM-i ajal. Meil oli hea jutuajamine ning sel aastal vestlesime uuesti. Usun, et ta õpetab mulle nii mõndagi nii väljakul kui sealt eemal. Tema käe all mängimine on minu jaoks suurepärane võimalus," rääkis 23-aastane mängumees hiljutises intervjuus.

1. juulil löödi Jetsiga uuesti kaheks aastaks käed. Burmistrovi aastapalgaks on 1.55 miljonit dollarit.

Venelase esimene NHL-i periood oli tagasihoidlik - 194 mänguga 58 punkti - aga see pole teda ära hirmutanud. "Ma nautisin kodus mängimist, aga minu unistus on siin (NHL-is) mängida. Üritan end jätkuvalt arendada ja kõik ootavad põnevusega, milleks ma võimeline olen," tunnistas Burmistrov.

Maurice on enda sõnade kohaselt venelase talendi suur austaja ja seda juba alates tema juuniorite aastatest, seega võiks Burmistrovi poolt oodata edukat aastat.

Pikalt pausilt naasev Pascal Dupuis on hakkamist täis

Phil Kesseli hankimisega sai Pittsburgh Penguins hakkama selle suve suurima tehinguga, aga 27-aastane ründeäss ei ole ainus mees, kes satsi edurivi täiendab. Üheks justkui uueks täienduseks on ka Pascal Dupuis, kes eile üle pika aja tiimikaaslastega taas jääl oli.

(foto: Gregory Shamus/Getty Images)
Dupuis osales mitteametlikus esimeses treeninglaagri eelses trennis ja tuli jäält ära ülevate emotsioonidega, öeldes: "Mu keha tundis end seal ülihästi."

Tegu on kõigi jaoks rõõmustava sõnumiga. Dupuis tegi lõppenud hooajal kaasa vaid 16 mängu, kust õnnestus korjata 11 punkti (6+5) enne, kui kopsus avastatud veretromb tema aasta lõpetas. Aprillis 36-aastaseks saanud ründaja puhul kardeti halvimat, aga traumast taastumine on läinud nii hästi, et uuel hooajal võib Penguins tema peale taas loota.

Dupuis alustas enda sõnade kohaselt suvel põhja ladumisega juba üsna varakult ja on uuele hooajale minnes hakkamist täis. "Ausalt öeldes ei muretse ma selle pärast üldse," vastas Dupuis küsimusele, kas pikk vigastuspaus on äkki tema mängule kehvasti mõjunud. "Alustan teistega samal ajal. See ei ole nii, et mul on selja taga kuuekuuline paus ja pean hakkama playoffides mängima või midagi sellist. Alustan treeninglaagrit kõigiga samal ajal ja olen võrreldes enamusega sel suvel isegi rohkem jääl olnud. Arvan, et minu mänguvormiga saab kõik hästi olema."

Alates 2008. aastast Pittsburghis mängiv kanadalane ei muretse ka selle pärast, et tihedam meeskonnasisene konkurents tema rolli vähendab: "Minu jaoks on tähtis lihtsalt meeskonda mahtuda. Minu tööks ei ole valida see, kus ma mängin. See pole kunagi minu mureks olnud. Mängin seal, kus nad tahavad, et ma mängiksin. Olen rõõmus, et üldse mängida saan."

Lisaks Kesselile on Penguins edurivisse lisanud ka Sergei Plotnikovi, Nick Bonino, Eric Fehri ja Matt Culleni. Suve võib lugeda korda läinuks. Hiljuti rõõmustas selle üle ka Sidney Crosby: "Sõltumata suvistest käikudest oodatakse meilt alati võite. Samas tekitab elevust see, kui vaadata, millised mängijad me oleme lisanud."

Alex Burrows kaitseb Canucksi juhtkonna otsuseid

Vancouver Canucks oli tänavu pärast vaheaastat playoffides tagasi, kuid uue hooaja lootused tunduvad üsna tumedatena. Mitmed läänekonverentsi meeskonnad on paremaks saanud, samas kui Canucks on paigal tammunud ning paljude hinnangul isegi nõrgenenud. Igasugused nõrkuse jutud lükkab aga tagasi meeskonna üks kogenumaid ja pikemaajalisemaid liikmeid Alex Burrows

(foto: vancouversun.com)
"Mul on usk meie mänedžmendi gruppi eesotsas Jim Benningu ja Trevor Lindeniga. Ilmselgelt on tegu intelligentsete inimestega, kellel on plaan ning eelmine hooaeg oli nende plaani esimene aasta," rääkis 34-aastane ründaja hiljutises intervjuus.

Canucks on selja taga aasta, kus Vaikse ookeani divisjoni teise satsina playoffidesse pääseti, aga seal kukuti mängudega 2-4 Calgary Flamesi vastu kohe konkurentsist. Järgnenud on suvi, kus drafti valikute eest on loobutud fännide poolt palavalt armastatud väravavahist Eddie Läckist ja ühest kaitse tugitalast Kevin Bieksast.

Burrows ja Bieksa olid nagu sukk ja saabas, kes mõlemad hooajal 2005/06 AHL-ist esindusmeeskonda toodi. Mõistagi ei olnud pikaajalise tiimikaaslase lahkumine Burrowsi jaoks kõige meeldivam kogemus. "Minu jaoks oli Kevin Bieksa lahkumine ilmselgelt veidi pettumust valmistav, kuna mängisime 11-12 aastat samas meeskonnas," tunnistas Burrows. "Ta on tõeline sõdalane. Meeskond aga tahtis nooremaks saada ning anda võimaluse kaitsjatele, kes AHL-is mänginud.

Senise NHL-i karjääri jooksul vaid kolmel aastal playoffidest eemale jäänud Burrows tunnistab, et klubi on suunanud pilgu tulevikule: "Uue juhtkonna jaoks on tegu üleminekuperioodiga ja meil on nendesse täielik usk. Mängijatena peame lihtsalt treeninglaagriks võimalikult hästi valmis olema."

Juba lõppenud hooajal tegid mitmed Canucksi noorukid, eesotsas 2013. aasta drafti avaringi valiku Bo Horvatiga, hüppe NHL-i  ja Burrows usub, et neid on veelgi peale tulemas. Väärib ka märkimist, et klubi tütarmeeskond osales tänavu AHL-i finaalseerias, kus LA Kingsi omale alla jäädi.

Juhtkond on suurimaks sihiks seadnud tulevikus edu saavutamise, aga Burrows usub, et Canucks suudab ka uuel hooajal konkurentsivõimeline olla: "Kui meil saab olema hea meeskonnasisene keemia ja saame 20 kutti sama eesmärgi nimel töötama, siis pole meist keegi parem."

Floridas rahuldutakse vaid playoffidesse jõudmisega

Florida Panthers on alates millenniumi algusest vaid korra playoffides mänginud, kuid uuele hooajale vastu minnes on latt enda jaoks kõrgele seatud. Olles tänavu vaid seitsme punktiga marjamaalt välja jäänud, usub väravavaht Roberto Luongo, et see tehakse uuel hooajal tasa.

(foto: Joel Auerbach/Getty Images)
Panthers oli tänavu üle pika aja tõsiselt võetav meeskond ning sai hooaja lõpuosaks Jaromir Jagri näol veelgi särtsu juurde. Vanameister korjas Panthersi särki kandes 20 mänguga 18 silma (6+12) ning jättis endast lühikese ajaga väga hea mulje. "Ta mängis ebareaalselt hästi," tunnistab meeskonna esiväravavaht Roberto Luongo, kes loodab, et 43-aastane ründesaurus suudab ka uuel hooajal oma noorte meeskonnakaaslaste kõrval näidata samasugust produktiivsust.

Samuti loodab Luongo, et kogu meeskond tervikuna jõuab järgmisele tasemele: "Eelmisel aastal ei olnud me päris kindlad selle suhtes, kuidas hooaeg välja kukub. Meil oli palju uusi nägusid ja uued treenerid. Sel aastal oleme valmis tegema järgmise sammu. Sihime playoffe ja sinna mitte jõudmine on vastuvõetamatu. Arvan, et meeskonnana mõistame seda ning samuti nõuame seda endalt."

Klubi fännide jaoks on suvi olnud üsna igav. Vabaagentide turult ei toodud esindusmeeskonda mitte kedagi ja koosseisu värskendavad vaid drafti 11. valik Lawson Crouse ning Boston Bruinsist üle toodud Reilly Smith. Püsivus võibki aga just olla selleks võtmeks, mis pantrid lõpuks playoffidesse tagasi viib. Ehk tuleb siis ka rahvas halli meeskonda vaatama. Kui lõpumängudest jäädi napilt eemale, siis kodumängude külastatavuse osas oldi ülekaalukalt viimane.

Varajane pilguheit uuele hooajale

Järgmisel nädal ületame piiri, mille järgselt saab öelda, et uue hooajani on jäänud juba vähem kui 50 päeva. Lõppenud hooaeg on jäänud kaugemal kui uus ning seega on paras aeg heita ka pilk sellele, mis meid ees ootab. Ennustuste tegemine on alati keeruline, kuid kõigi suvistest käikudest saab siiski nii mõndagi välja lugeda.

(foto: ibnsportswrap.com)
Idakonverents

Idas võib arvatavasti viis meeskonda playoffidesse juba kirja panna. Seda juhul, kui vigastused liialt räsima ei hakka. Nendeks on Tampa Bay Lightning, Washington Capitals, Pittsburgh Penguins, New York Rangers ja tänu üsna nõrgale divisjonile ka Montreal Canadiens.

Lightning tuleb aastale peale praktiliselt sama satsiga, mis karikavõidust kahe võidu kaugusele jäi. Veelgi enam, peatreener Jon Cooper laseb ehk 2013. aasta drafti 3. mehe Jonathan Drouini ahelatest priiks. Noor koosseis on aasta võrra kogenum ja mitmed mängumehed on valmis oma arengus tegema veel ühe hüppe. Muinasjutulist seisu on hetkel häirimas vaid see, et Steven Stamkosega pole veel lepingupikenduseni jõutud. Peamänedžer Steve Yzerman teatas, et see saab olema suve priorideediks, kuid oleme augusti keskpaigas ja sellel teemal pole mitte mingisugust infot liikunud.

Capitals on samuti üsna noor meeskond, aga läheb uuele hooajale siiski värskendatud koosseisuga. Läinud on Mike Green ja kaitsesse pole talle asendust toodud, kuid vägevad täiendused on tehtud edurivis. T.J. Oshie ja Justin Williams on mehed, kes harjunud playoffides mängimisega ning vähemalt teoorias võiksid Capitalsil aidata üle saada vaimsest blokist, mis seoses hooaja tähtsamate kohtumistega justkui ees on. Ilma nendeta jäädi lõppenud hooajal konverentsi finaalist ühe võidu kaugusele. Koos nendega õnnestub see suur samm ehk ära teha. Ja mine sa tea, äkki õnnestub sealt veel isegi edasi marssida.

Tihti on Alex Ovetškin & Co playoffides koperdanud just Rangersi otsa ja muidugi pole see välistatud, et sama juhtub ka uuel hooajal. Tuleviku hinnaga on klubi viimastel aastatel karikavõidu nimel üles ehitatud ja see aken peaks veel paar hooaega lahti olema. Viimase nelja hooaja jooksul on kolm korda mängitud vähemalt konverentsi finaalis. Idas pole mitte kellelgi teisel sellist võimsust vastu panna. Henrik Lundqvist ja Rick Nash on taas aasta võrra vanemad, aga peale on tulemas nooremad liidrid nagu Derek Stepan ja Chris Kreider, kes võiksid vanakeste võimalikku vormilangust kompenseerida.

Huvitav fakt - lõppenud hooajal platseerus Penguins lisaaja kaotuste osas liiga viimase kolmandiku sekka. Uus formaat peaks meeskonnale kena punktilisa andma. Peatreeneril Mike Johnstonil on 3 vs 3 lisaajaks valida mitmeid mänguplaane, millest üheks koosseis Sidney Crosby - Jevgeni Malkin - Phil Kessel, mis tundub teiste suhtes justkui ebaausana. Kesseli hankimiseks andis Penguins korraliku doosi oma sügavusest ära, aga on samas huvitavate käikudega seda üritanud taas üles ehitada ja samuti on satsis ka paar põnevat noormängijat, kes võiksid uuel hooajal pauguga ukse lahti lüüa. Samas on see juba isemoodi teema, kas playoffides õnnestub edu saavutada. Viimase viie aasta jooksul on kolm korda avaringiga mängud ära lõppenud.

Veel üks huvitav fakt - Canadiens jäi vaatamata nukrale seisule rünnakul põhihooaja võitnud Rangersile alla vaid kolme punktiga. Carey Price on koputamas kuningas Henriku õlale ja ütlemas, et tahab maailma parima väravavahi krooni endale. Ei kujuta ette, milline see seis ilma temata oleks.

(foto: AP)
Uuel hooajal peaks Price'i elu veidi lihtsam olema, sest ründeliini on täiendatud ennast tõestanud väravaküti Aleksandr Sjominiga ning noored edurivimehed Alex Galchenyuk ja Brendan Gallagher on valmis järjekordseks arenguhüppeks, aga vaadates koosseisu, siis on raske näha, kuidas suudetakse playoffides ülalpool välja toodud seltskonna esimese kolmega heidelda. Seega lõpuks jõuame ikka tagasi Price'ini. Tuleb teha järjekordne elu hooaeg.

Arvestades, et Islanders jäi lõppenud hooajal põhiturniiril Capitalsile alla vaid omavaheliste mängude tulemustega, siis võiks ka nemad panna meeskondade sekka, kelle jaoks võiks playoffidesse jõudmine olla vormistamise küsimus, aga see aasta tundus omamoodi eneseületamisena. Jaroslav Halak tegi mitmeid klubi rekordeid ja oli soodne juhuste kokku langemine - Pittsburghis ja Columbuses olid kõik vigased, Bostonis olid kõik tujutud ning mõnes kohas, nagu näiteks Torontos, segadus. Nüüd tuleb aasta jooksul kohaneda ka uue koduhalliga, mis pole hoki jaoks loodud.

Vähemalt paberi peal tundub, et Metro divisjonis on automaatsed playoffide kohad ilusti ära jaotatud. Islanders jääb heitlema wild-cardi nimel ja tõsist konkurentsi asub pakkuma Blue Jackets. Pärast ilusat playoffidesse naasmist 2014. aasta kevadel, tegi Blue Jackets tänavu vahikäigu aga seda tõesti suures osas just tänu erinevatele traumadele. Tegu oli kogu liiga kõige vigasema meeskonnaga. Kamba peale kokku puudusid sinijakid 508-st mängust. Kui kõik tervena püsivad, siis on väljavaated hooajale vastu minnes kindlasti paremad kui aasta tagasi. Brandon Saad on niigi põnevasse ründeliini väga huvitav täiendus.

Wild-cardi peale peaks Metro divisjonis heitlema ka Philadelphia Flyers. Tänavu näidati väga ebastabiilset mängu ja küsimärgid püsivad kaitses ning väravasuul, aga Claude Giroux ja Jakub Voracek moodustavad surmava duo ning nende selja tagant on paar kutti veel pead tõstmas. Küsimärk on ka NHL-i kogemuseta peatreener Dave Hakstol, kuid lõppenud hooajal näitasid mitmed treeneripingi kollanokad, et kõrgliiga kogemus ei olegi ilmtingimata otsustava tähtsusega. Väärib veel ka meenutamist, et Flyers oli aasta tagasi playoffides ülilähedal Rangersi kukutamisele ja sellele võinuks järgneda igasugu huvitavat. Ehk ega see meeskonna seis pole iseenesest üldsegi kehv.

Viisakas oleks playoffidesse kirja panna ka Detroit Red Wings - minnakse oma 25. järjestikuse koha järele - aga peatreenerivahetusega algab uus ajastu ja tihti kujunevad need keerukateks. Samas on Jeff Blashill saanud head tuge selle näol, et Mike Green ja Brad Richards lisavad koosseisu kõvasti kvaliteeti ja kogemust. Pavel Datsjuk ja Henrik Zetterberg on viimase paari hooaja jooksul olnud pidevalt vigastustega kimpus, kuid äkki suudetakse nad tervena hoida ning see oleks tohutuks plussiks. Seoses Mike Babcocki lahkumisega võib aasta jooksul probleeme olla, aga kuna Atlandi divisjoni koosseis on tõesti nõrgapoolne, siis saab arvatavasti üsna enesekindlalt panustada sellele, et Red Wings saab ikkagi oma lõpumängude koha kätte.

Divisjoni nõrk koosseis ei tähenda samas seda, et konkurentsi ei võiks tekkida. Hoopis vastupidi. Aastaid liiga keldris konutanud Florida Panthers oli tänavu juba üsna lähedal playoffidesse jõudmisele ning Buffalo Sabres valmistub fööniksina tuhast tõusmiseks. Nende kõrval loodavad pirukast oma ampsu saada veel ka Ottawa Senators ja Boston Bruins. Ainsana võib ehk juba kõrvale lükata Toronto Maple Leafsi. Babcock kindlasti ei lase asjadel nii piinlikuks minna nagu need tänavu olid, aga meeskonda on suve jooksul kõvasti lammutatud ja usutavasti see ka jätkub. Senise karjääri jooksul vaid korra playoffidest eemale jäänud peatreener leiab ennast harjumuspäratust olukorrast, aga vähemalt saab ta selle eest kadestamisväärselt tasustatud.

Metro divisjonis võiks igasugustest playoffide juttudest välja jätta New Jersey Devilsi ja Carolina Hurricanesi. New Jerseys on vaba raha nagu riigimetsa laiali jagada, kuid uus peamänedžer Ray Shero on enamuse suvest lihtsalt käed rüpes istunud. Tundub vägisi, et uue hooaja eesmärgiks on drafti loterii võitmine. Hurricanes on selline ei liha ega kala meeskond. Ründes on Staalid ja Jeff Skinner, kaitses Justin Faulk, kuid ülejäänud koosseis on väga hall ning seetõttu pole ka uuest hooajast eriti midagi loota. Seejuures, kui Tampas higistatakse seoses Stamkose tulevikuga, siis mõnisada kilomeetrit põhjapool on sama seis Eric Staali ja põhiväravavahi Cam Wardiga. Mõlemast on järgmisel suvel saamas vabaagendid.

Läänekonverents

Viimasest kuuest hooajast viiel korral on Stanley karikas rännanud läände. Õigem oleks isegi kirjutada, et rännanud kas Chicagosse või Los Angelesse. Blackhawks ja Kings tõusevad kõigi eelduste kohaselt taas tippu või vähemalt selle lähedale. Esmapilgul tundub aga Anaheim Ducks olevat meeskond, kelle kõik läänekonverentsi karikast unistajad kõrvale peavad lükkama.

Ducksist sai nädal tagasi kirjutatud, seega pikemalt meeskonna juures enam peatuma ei hakka. Võib vaid lisada, et Carl Hagelinilt saadi sel nädalal allkiri kätte (nelja aasta peale 16 miljonit). Meeskond on jalatallast pealaeni kvaliteeti täis. Viimase paari aastaga on saadud head õppetunnid ning kui vaimne pool paika saada, siis on edukas hooaeg garanteeritud.

(foto: nbcsports.com)
Blackhawks on suvel oma rasvasest koosseisust mõned tükid loovutanud, aga ega loodus tühja kohta ei salli. Seni teiste varjus tegutsenud mehed nagu näiteks Teuvo Teräväinen on kindlasti valmis sealt välja astuma. Hooaja saatuse suhtes on hoopis olulisem küsimus see, kuidas laheneb Patrick Kane'i juhtum. Arvestades, et pärast intsidenti pole väga palju infot selle kohta liikunud, siis võib lahenduse ootamine venida väga pikaks.

Tänavu ootamatult playoffidest eemale jäänud Kings peaks oma probleemid lahendama puhkuse ja väikese koosseisu värskendamisega. Meeskond on veel suhteliselt noor - uuele hooajale lähevad vastu vaid neli meest, kellel passis vanus algamas numbriga kolm - ja peaks nüüd ka näljasem olema. Arvestades seda, kuidas tänavune hooaeg lõppes, siis ehk näeme isegi nüüd põhiturniiri käigus seda tõelist Kingsi. Läänes käib kogu aasta jooksul paras retsimine ja ennast tagasi hoides saadi tänavu valus õppetund kätte.

"Suure Kolmiku" selja tagant võiks tulla seltskond, kes on üllatusvõimeline, aga mõne lüli võrra siiski veel "eliidi" seast väljas. Nendeks on St. Louis Blues, Minnesota Wild, Calgary Flames ja Dallas Stars.

Blues on Ken Hitchcockile andnud veel ühe võimaluse ja üritanud suvel koosseisu raputamisega meeskonda teravamaks muuta. Oshie on läinud, aga sellest hoolimata on meeskonnal ründeliinis üks liiga pikimad pinke. Vladimir Tarasenko on valmis tõusma tõeliseks superstaariks ja täpselt selliseid vendi ongi vaja, et lõpuks ka playoffides lärmi teha. Samas tekitab aga küsimusi postide vaheline seis. Suve jooksul on liikunud jutud, et Brian Elliott ja Jake Allen jätkavad esikinda jagamist ning see võib kohati olla meeskonda häiriv tegur.

Samal ajal loodetakse Minnesotas, et Devan Dubnyk oma kohta enam kellelegi ei loovuta. 29-aastasel puurivahil on selja taga uskumatult edukas hooaeg. Selle kordamine näib raske ülesandena ja just selle tõttu ei saa Wildi võimaluste hindamisega täitsa hulluks minna. Kuigi kahtlemata on tegu väga hea meeskonnaga.

Väravavahtide spekulatsioonideks peavad valmis olema ka Starsi fännid. Kari Lehtonen ja Antti Niemi moodustavad paberi peal võimsa duo, mis võib meeskonna lõpuks konverentsi tippude sekka tagasi viia, aga samas on mõlemal just olnud raske aasta ning august välja tulemiseks oleks ehk vaja võimalikult palju mänguaega. Seda tuleb aga nüüd sõbralikult jagama hakata. Superduo on ka ees rünnakul.

(foto: si.com)
Tyler Seguin ja Jamie Benn on vanade sõprade kõrval uueks hooajaks tagasi saamas ka Valeri Nitšuškini, rääkimata Patrick Sharpist. Elu Kesk divisjonis on karm, aga pakuks, et Stars saab ikkagi uuesti playoffidesse tagasi. Kuna Flames ja Winnipeg Jets üllatasid tänavu playoffidesse jõudmisega, siis peaks kõigil eemalejääjatel olema head võimalused "väljavalitute" sekka tagasi mahtumiseks.

Flames ületas ennast, aga suviste käikudega - Dougie Hamiltoni ja Michael Froliku toomine - on näidatud ambitsiooni oma koha säilitamiseks. Vaikse ookeani divisjonist peaks hooaja pikendamine ka lihtsam olema. Vancouver Canucks on teinud kummalise suve ning jätkuvalt on keeruline sotti saada sellest, mis San Joses toimuma hakkab.

Julgemad pakuvad Edmonton Oilersit uuel hooajal kindlaks playoffide meeskonnaks ja lähiaastatel lausa karikavõitjaks, aga see madalseis, kust tulema hakatakse, tundub ikkagi liiga sügav. Suve jooksul on kõvasti tugevamaks saadud, aga tagasi on vaja teha üle 30 punkti. Meeskond peab kuskilt leidma 15 võitu rohkem ja küündima 40 võiduni. Viimati saadi sellega hakkama kaheksa hooaega tagasi.

Vähemalt on aga kindel see, et Oilers pääseb läänekonverentsi punase laterna rollist. See peaks minema Arizona Coyotesile. Uuele hooajale plaanitakse minna ülinoore koosseisuga ja tundub, et meisterplaani saab rikkuda vaid see, kui postide vahele ilmub paari aasta tagune Mike Smith. Kuigi ka sellele "probleemile" saab lahenduse leida.

Kesk divisjonist kujuneb eeldatavasti taaskord veresaun, kus vaid südikamad ellu jäävad. Blackhawks, Blues, Wild ja Stars on favoriidid, aga kui playoffidesse jõuaksid Colorado Avalanche (eelmise aasta divisjoni meister!), Jets või Nashville Predators, kes mõlemad tänavu lõpumängudes kaasa lõid, siis ei saa seda üllatuseks pidada.

Avalanche'i võimalused sõltuvad palju Nathan MacKinnonist. 2013. aasta drafti avavalik ei suutnud oma suurepärasele debüüthooajale võrdväärset otsa panna, aga see ära langemine peaks vaid ajutine olema. Jets on fantastilise toetuse ja ühtsustundega meeskond, kelle vastu ei ole kellelgi kerge. Predatorsilt pole erilist vau-faktorit, aga meeskond on otsast lõpuni korralikult ehitatud ning terve Pekka Rinnega vabalt võimeline isegi divisjoni tiitli peale heitlema.

Pavel Bure juhtimisel asutakse looma legendide liigat

Kõik, kes heldimusega meenutamas vanu aegu ja endiseid tähti võivad rõõmustada. Kaks korda NHL-i põhihooaja suurima väravakütina lõpetanud Pavel Bure on juhtimas projekti, mille eesmärgiks on luua legendide liiga. Sellega soovitakse alustada juba tuleval hooajal.

(foto: stadiumnews.com)
Venelasest ründetäht, kelle karjäär juba 31-aastaselt põlvevigastuse tõttu lõppes, on edukalt ära rääkinud mitmed Euroopa hokiliidud ja ka Rahvusvahelise Jäähokiliidu. Planeeritavas liigas tuleksid jääle mängijad, kes IIHF-i võistlustel on osalenud ning kellel vanuseks 45+.

Hooajaga loodetakse alustada novembris, mil toimuks kvalifikatsiooni ring Soome, Rootsi, Venemaa, Tšehhi, Saksamaa ja Slovakkia meeskondade vahel. Hooaja avapauguks planeeritakse Tähtede mängu, kuhu oleksid kaasatud mängijad ka USA-st ja Kanadast. Esimene legendide liiga võitja peaks selguma jaanuaris.

WLHL toob Bure taas väljakule ning lisaks temale võib seal näha mitmeid teisi kuulsuseid.

NHL-is 702 põhihooaja mänguga 437 korda võrku sahistanud Burele kuulub üks omapärasemaid liiga rekordeid. Hooajal 2000/01 skooris ta 29.5% Florida Panthersi väravatest, mis on ühe mängija poolt suurim tabamuste osakaal.

Sami Salo pakib asjad kokku

Kui Tyler Johnson saab uueks hooajaks luud-kondid terveks, siis tema endisel meeskonnakaaslasel Sami Salol seda lootust pole. Soomlasest kaitsjal jäi kogu tänavune hooaeg randmevigastusega vahele ning nüüd on selgunud, et seda ei annagi enam korralikult kokku lappida.

(foto: yle.fi)
Septembri alguses 41-aastaseks saav Salo on Soome meediale teatanud, et lõpetab karjääri. Ta sai NHL-is kirja 15 hooaega, aga oli kogu selle aja paras klaasmees. Aastate jooksul ei saanud ta kirja mitte ühtegi hooaega, kus kaasa löödud kõik mängud. Seejuures jäi maksimumiks vaid 74 kohtumist. Õnnetu saatuse võtab hästi kokku olukord 2010. aasta playoffidest, kus ta Chicago Blackhawksi vastu peetud kohtumises valusalt otse kümnesse sai.


Kui tervis Turu vägilase aga jääle lasi, siis oli ta üsnagi produktiivne mängumees. 878 põhihooaja kohtumisega jäi kirja 339 punkti (99+240). Salo veetis Tampas karjääri viimased kaks aastat. Pikim ja edukaim periood oli tal Vancouver Canucksit ridades. 2011. aastal jäi Stanley karikast puudu vaid üks võit.

Püha lehm jäi võitmata, aga 1996. aasta draftis (fantastilistel aegadel, kui oli veel üheksa ringi) Ottawa Senatorsi poolt tagant kolmandana korjatud kaitsja sai Soomega ühe MM-hõbeda ja kolm olümpiamedalit - üks hõbe ja kaks pronksi.

Canucksi president Trevor Linden jagas pärast lõpetamise uudist oma endise meeskonnakaaslase kohta suuri sõnu: "Ta oli kõige alahinnatuim mängija Canucksi ajaloos.Ta oli kange, väga meeldiv ja väga hea."

Salo töötas tõsiselt selle nimel, et teha veel üks kimmotimonenlik viimane hurraa, kuid randmevigastus on sedavõrd tõsine, et ei lase isegi vabal ajal golfi mängida.

Tyler Johnsoni ranne paraneb plaanipäraselt

Oleks on paha poiss, aga mis oleks olnud siis, kui Tyler Johnson saanuks tänavuses karikafinaalis vigastustevabalt mängida? Tampa Bay Lightningu ründaja on tunnistanud, et sellele mõtlemine on valus, kuid vähemalt on probleeme valmistanud randmevigastus plaanipäraselt paranemas.

(foto: Kim Klement/USA TODAY Sports)
Johnson murdis finaali avamängus oma parema käe randme, mistõttu ei saanud ta teha lahtivisked ja see halvas kogu tema kolmiku, mida võiski suures osas pidada põhjuseks tänu millele klubi üle 11 aasta uuesti karikafinaali jõudis.

Kaks nädalat tagasi 25. sünnipäeva tähistanud ameeriklane käis sel nädalal tohtrite juures vigastust üle vaatamas, mille järgselt sai teatada hea uudise: "See paraneb plaanipäraselt."

Johnson loodab randme korda saada hooajaeelseks treeninglaagriks, milleni minna umbes kuu aega. Finaali kaotusevalu pole veel ununenud, aga see pakub lisamotivatsiooni. "Mingis mõttes annab see meile jõudu juurde. Mõtleme sellest iga päev," tunnistab Johnson.

Canadiensi peatreener ei muretse väheste väravate pärast

Montreal Canadiens on kaks hooaega järjest põhiturniiri väravate osas liiga viimase kümne seas lõpetanud ja toetus tänavu üle mõistuse palju väravavahi Carey Price'i peale. Kuid peatreener Michel Therrien ei muretse väheste väravate pärast ja läheb uuele hooajale vastu lootusrikkalt.

(foto: habsaddict.com)
51-aastasel peatreeneril on mure kummutamiseks tagataskust võtta väga hea fakt. "Meil võis rünnakul probleeme olla, aga inimesed kipuvad unustama, et me skoorisime vaid kaheksa väravat vähem kui Chicago Blackhawks," rääkis Therrien klubi kodulehele. "Kaheksa väravat vähem 82 mängu juures ei ole palju."

Ja ega vahe pole tõesti suur. Canadiensi keskmiseks väravasaagiks jäi 2.61 mängu kohta, samas kui Blackhawksil oli see 2.68. Väravate puudust ei saa kindlasti ebaedu (playoffide 2. ringis välja lendamine vaevalt, et rahulolu pakub) põhjuseks tuua. Aasta tagasi käidi vaatamata ebastabiilsele skoorimisele ära idakonverentsi finaalis. Seejuures on üsna jahmatav fakt see, et kolme aasta jooksul oma teise karika võitnud Los Angeles Kings sai selle kätte pärast põhiturniiri, kus värava ees olid õnnetumad vaid neli meeskonda.

Kuigi Therrien ründeproduktiivsust probleemina ei näe on klubi hoolimata sellest suvel edurivi paari lükkega täiendanud. Eriti palju loodetakse Aleksandr Sjominist. "Kui me oma mängijate gruppi analüüsisime, siis leidsime, et ta on täpselt see, keda vajame," ütles Therrien Carolina Hurricanesist kinga saanud venelase kohta. "Ta on tüüp, kes suudab skoorida ja võimalusi tekitada. Ta on varasemalt tõestanud, et suudab meeskonna edu nimel rünnakul panustada. Meie jaoks on tegu olukorraga, mille puhul mõlemad pooled võidavad,"

VIDEO: Veider pulmatants feat. Kris Versteeg ja Jason Demers

Suve on mitmed mängumehed kasutanud oma väljavalitutega abiellumiseks ja viimati liitus nendega Devin Setoguchi. Lõppenud hooaja Calgary Flamesi ridades veetnud ründaja pulmas leidus ka teisi NHL-i mehi nagu näiteks Kris Versteeg ja Jason Demers, kellest hiljem peigmehest isegi rohkem räägitakse.

(foto: kuvatõmmis)
Versteeg, kes on Setoguchi lapsepõlvesõber, ja Demers, kes tema endine klubikaaslane San Jose Sharksist, said koos kahe kaaslasega hakkama veidra tantsuga, mis jääb kindlasti paljudele pikaks ajaks meelde. Kuigi mõned võivad soovida ka seda, et see lihtsalt kustuks mälust. Olge hoiatatud!

Jarret Stoll jätkab Rangersis

Los Angeles Kingsiga kaks korda Stanley karika võitnud Jarret Stolli jaoks läheb suvi aina ilusamaks. Aprillis narkootikumide omamisega vahele jäänud ründaja pääses sellest juhtumist ÜKT-ga ning nüüd on tal uueks hooajaks ka leping taskus. 2003. aastal Edmonton Oilersi ridades alanud karjäär jätkub New York Rangersis.

(foto: tvnewsroom.org)
Rangers on Stolliga teinud aastase lepingu, töötasuga 800 000 dollarit. Suures Õunas loodetakse kindlasti, et riskantne samm tasub ennast paremini ära, kui eelmisel aastal Ryan Malone'iga ette võetud projekt. Malone oli samuti enne New Yorki siirdumist värskelt narkootikumidega pahandustesse sattunud. Temaga tehti ka aastane leping, aga 2010. aasta OM-hõbe kestis Rangersis vaid kuus mängu enne, kui AHL-i kupatati ja sellele järgnes veebruaris karjääri lõpetamine.

Marian Gaborik, kes nii Rangersit kui Kingsi esindanud, on Stolli vähemalt heade sõnadega teele saatnud: "Ta on võitja ja suurepärase võitlusvaimuga. Ta aitab Rangersit mitmel moel. Ta on suurepärane kutt, meeskonnale ja New Yorgile hakkab ta kindlasti meeldima."

Rangersi peamänedžer Jeff Gorton on samal ajal kiitnud Stolli mitmekülgsust: "Ta suudab rünnakul mängida kõiki kolme positsiooni, ta suudab karistusi surmata, võita lahtiviskeid ja võib mängida erinevates kolmikutes."

Kahekordne karikavõitja Ruslan Fedotenko üritab tagasitulekut

Ruslan Fedotenko on 36-aastane ja hokimehena juba karjääri tippsaavutuseni jõudnud. Seda isegi kaks korda. 2004. aastal võitis ukrainlane Tampa Bay Lightningu ridades Stanley karika, skoorides otsustava värava, ning kordas viis aastat hiljem edu Pittsburgh Penguinsiga. Hing aga ihaldab veel kolmandat triumfi.

(foto: hcdonbass.com)
Fedotenkot pole NHL-is jääl nähtus alates lühendatud 2012/13 hooajast, mil ta korjas Philadelphia Flyersi värve kandes 47 mänguga 13 silma (4+9). Küll on ta aga Põhja-Ameerikas tagasi alates eelmisest hooajast. Jaanuaris tegi ta lepingu Minnesota Wildi tütarmeeskonnaga.

Iowa Wildi eest kogus mõlemat karikavõitu tätoveeringuga tähistanud ründaja 13 kohtumises kolm punkti, aga tema esitused olid siiski piisavalt head, et uueks hooajaks teenida kahesuunaline leping. Aastat alustab ta tõenäoliselt AHL-is, aga ligi 900-mängulise kogemusega mängumees loodab, et ta lastakse veel ka NHL-i uksest sisse.

"Tunnen ennast endiselt üsna hästi ja olen füüsiliselt heas vormis," tunnistas Fedotenko nädalavahetusel antud intervjuus. "Siis kui mõistan, et olen liiga vanaks või aeglaseks jäänud ning ei saa enam meeskonda aidata, vaatan peeglisse ja ütlen, et ehk aitab juba. Tunnen, et mul on endiselt kirg võita veel üks karikas."

Fedotenko 2004. aasta 12 playoffide väravat oli pikalt Lightningu rekord. See ületati alles tänavu Tyler Johnsoni poolt.

Starsi omanik hindab klubi noori kaitsjaid kogu liiga parimateks

Dallas Stars ja hea kaitse ei ole sõnad, mis viimasel ajal oleksid ühte lausesse sobinud. Vaid neli meeskonda lasid lõppenud hooajal rohkem väravaid. Peagi võib aga ehk oodata selle seisu paranemist. Klubi omanik Tom Gaglardi on teatanud, et tema hinnangul on Starsil kogu liiga parim valik noori kaitsjaid.

(foto: The Dallas Morning News)
2011. aastal Starsi omanikuks saanud Gaglardi andis klubi kodulehele intervjuu, milles rääkis mitmetest aktuaalsetest teemadest ja tema ütlemised kaitseliini kohta olid kõige huvitavamad. "Meil on kaitsjatest tulevikulootuste osas kogu liiga pikim pink," märkis Gaglardi. "(John) Klingbergist on saanud täpselt selline mängija nagu me ootasime ja võimalik, et isegi parem. (Patrik) Nemethit tabas lõppenud hooajal tagasilöök, aga minu hinnangul on ta esimeste paaride tasemel kaitsja, kes mängib selles liigas veel pikka aega. (Jyrki) Jokipakka on endine drafti 7. ringi valik, kes kaks aastat tagasi oli mängija, kellel võib potentsiaali olla, kuid ta tuli meeskonda, mängis hästi ja tõestas, et on NHL tasemel mängija."

Kõik need kolm mängumeest on alla 23-aastased või nooremad. Lisaks märkis Gaglardi ära veel nooremad tulevikulootused Esa Lindelli, Mattias Bäckmani, Ludwig Byströmi, Julius Honka ja Patrick Sharpi diilis Chicago Blackhawksilt hangitud Stephen Johnsi.

Samal ajal on Starsil tervelt kaheksa ühesuunalise lepinguga kaitsjat, mis tähendab, et noortel ei ole väga lihtne ennast koosseisu murda. Kuigi see on hea viis eraldamaks terad sõkaldest. "Meil on kuus kohta mängudeks ja kaheksa kutti ühesuunaliste lepingutega, kes nende nimel võitlevad. Lisaks on peale tulemas kutid nagu Johns, Lindell ja Honka, kes võivad teised ära tõugata," rääkis Gaglardi.

Johns teatas mõni aeg tagasi, et on juba NHL-is mängimiseks valmis. Samal ajal hinnatakse eelmise aasta drafti avaringi valikut Honkat Starsi noortest kaitselootustest kõige teravamaks kriidiks.

Ducks näitab kõigile ette, kuidas majandada

Anaheim Ducks teatas reedel, et Jakob Silfverbergiga on tehtud uus leping. 24-aastase rootslasega löödi käed neljaks aastaks, töötasuks 3.75 miljonit dollarit ja lepingu koguväärtuseks 14 miljonit. Pärast seda on uueks hooajaks meeskond peaaegu täielikult komplekteeritud ja seda nii vaba palgaruumi on veel üle kümne miljoni.

(foto: usatoday.com)
Ducksil on lepinguta veel vaid Silfverbergi rahvuskaaslane Carl Hagelin, kes juuni lõpus New York Rangersist hangiti. Vana tehinguga oli tema keskmine töötasu 2.25 miljoni ja võib arvata, et uue lepingu sõlmimisele läheb summa kolme miljoni kandis. See aga jätaks klubile endiselt rohkelt ruumi manööverdamiseks ja seetõttu võib Ducksi pidada teiste jaoks heaks eeskujuks.

Mitmed suured, kes viimastel aastatel playoffide otsustavas faasis jagelenud, on enda palgalehega jännis. Näiteks Tampa Bay Lightning on hetkeseisuga veidikene üle limiidi ning mõlemal Chicago Blackhawksil ja New York Rangersil on vaba ruumi vaid kopikate jagu. Boston Bruinsi näol on veel näide sellest, kuidas vaid paari aastaga on kehv palgaga ümberkäimine potentsiaalse karikanõudleja teinud meeskonnaks, kelle playoffide lootused on kahtlase väärtusega.

Kui konkurendid igapäevaselt rahamuredega pead murravad, siis elu Anaheimis on väga päikeseline. Nii ilma kui klubi seisu poolt. Ducks saab jääle panna väga konkurentsivõimelise meeskonna ja seda nii, et ei pea muretsema selle üle, kas meeskonda saab kahe hooaja vahel koos hoida või mitte. Seda isegi olukorras, kus Ryan Keslerit hakatakse järgmisest aastast tasustama keskmiselt 6.875 miljoniga, mis osade hinnangul on ülemaksmine.

Bob Murray, kes eelmisel suvel valiti liiga parimaks peamänedžeriks, on pannud kokku suurepärase hinna-kvaliteedi suhtega meeskonna. Ducks on võtnud kolm järjestikust Vaikse ookeani divisjoni tiitlit, püstitades seejuures aasta tagasi 116 punktiga klubi põhihooaja rekordi, ja lõpetanud värskelt aasta, kus oma ajaloo kolmas karikafinaali koht oli vaid ühe võidu kaugusel. Arvestades, et sama seis oli mullu seoses konverentsi finaali pääsemisega, on selge, et Ducks on tõusnud üheks lääne gigandiks. See, et klubil on endiselt palgalehel vaba ruumi nagu muda peaks konkurentidele hirmu naha vahele ajama. Ega lõpmatuseni ei saa ka jääda lootma sellele, et Bruce Boudreau meeskond nagunii 7. mängu ei võida.

Meeskonna esistaarid Corey Perry ja Ryan Getzlaf on pikaajaliste lepingutega ära seotud ning toetav kaader on samuti mõneks aastaks kindlustatud. Järgmisel suvel ootab ees pikenduste tegemine mõlema väravavahi ning näiteks kaitsjate Hampus Lindholmi ja Sami Vataneniga, aga kuna kõigi puhul on tegu noorte mängijatega, siis ei tõuse nad kindlasti oma palganõudmistega pilvede vahele. See tähendab, et Ducksi puhul võime me divisjoni tiitlivõitudest ja konverentsi finaalidest rääkida veel mõnda aega. Ja ega poleks absoluutselt üllatav, kui lähiaastatel - miks mitte ka juba tuleval hooajal - oma teine karikas ära võidetakse.

Järgmise aasta drafti tõenäoline esinumber veedab aasta Euroopas

Noorhärra Auston Matthews kirjutab ennast hoki ajalukku sellega, et temast saab esimene kõrgelt hinnatud Põhja-Ameerika nooruk, kes veedab oma NHL-i drafti aasta Euroopas. 17-aastane ameeriklane on käed löönud Šveitsi klubiga ZSC Lions.

(foto: Richard T. Gagnon/Getty Images)
Septembris täisealiseks saav Matthews teenib kaheksakordse juustumaa meisterklubi juures 400 000 dollarit. Arizona osariigis sündinud ründaja jäi tänavusest NHL-i draftist ülinapilt eemale, täpsemalt oli ta selleks kahe päeva jagu liiga noor. Sahistatakse, et ta olnuks Connor McDavidi järel teine valik.

Matthewsi võimalikust Euroopasse siirdumisest on vaikselt räägitud kogu suve, aga üleminek seisis pikalt viisa probleemide taga. Nüüd on Zürichi klubi sellest aga ametlikult teatanud. Seal ootab teda ees endine NHL-i peatreener, Colorado Avalanche'i 1996. aastal Stanley karikani tüürinud Marc Crawford.

Lisaks on seal ees mitmed endised ja võimalikud tulevased NHL-i mängijad. Tänavuse aasta Washington Capitalsi 2. ringi valik Jonas Siegenthaler usub, et tegu on õigustatud sammuga: "See on väga hea koht arenemiseks ning tema jaoks ideaalne."

Mängustiili poolest on Matthewsi võrreldud nii Jonathan Toewsi kui Patrick Kane'iga. Ta on enda sõnul lapsepõlvest saadik olnud suur Arizona Coyotesi fänn, kuigi uuel hooajal asub ta kindlasti hoopis lemmikklubi vastastele pöialt hoidma. Seda ikka selleks, et draftis nö õigesse meeskonda sattuda.

Derek Roy agent ei suuda uskuda, et keegi tema klienti palgata ei taha

Viimase kolme hooaja jooksul viite erinevat klubi esindanud Derek Roy on nende aastate jooksul jäänud kaugele sellest kvaliteedist, mida ta kunagi Buffalo Sabresi särgis näitas ja see võib olla üheks põhjuseks, miks ta augustis veel töötu on. See on aga tema agendile suureks üllatuseks.

(foto: sportspyder.com)
32-aastane ründaja esindas lõppenud hooajal Nashville Predatorsi ja Edmonton Oilersit. Kui aasta esimene pool oli temalt üsna vaikne, siis lõpuosas sai ta juba enamvähem viisakad tuurid üles. Oilersis tuli 46 mänguga 11+11. Samas sai aga kiirelt selgeks ka see, et Edmontonis tema karjäär kindlasti ei jätku. Connor McDavid lihtsalt võtab tema koha ühe keskründajana endale.

Roy agent Rob Hooper on sellega leppinud, kuid samas kriibib tema hinge see, et tema klient pole kuskil mujal kodu leidnud. "Ma ei suuda uskuda, et ükski NHL-i klubi Derekiga lepingut ei tee," tunnistas ta nädala alguses.

Samal ajal märkis Hooper, et pakkumisi on tulnud Vanast Maailmast, kuid neid väga tõsise pilguga ei vaadata: "Meil on olnud mõned tulusad pakkumised Euroopast, aga Derek on võistlejahingega ning tahab mängida NHL-is, üritades võita Stanley karika."

Roy aastapalgaks oli tänavu vaid miljon dollarit, ehk mõne karikat jahtiva meeskonna jaoks oleks tegu hea säästulahendusega. Kuigi samas leiab turult muidugi odavamaid mehi.

Eile allkirjastas teine keskründaja Matt Cullen lepingu Pittsburgh Penguinsiga ning talle makstakse vaid 800 000 aasta peale. Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford on temaga hea tuttav, olles ameeriklase 2005/06 hooajaks Carolina Hurricanesi toonud.

Nüüd on lõppenud hooaega Roy meeskonnakaaslasena alustanud Cullenil võimalus 2006. aasta karikavõidule lisa otsida. "Minu jaoks on see justkui kingitus," ütles novembris 39-aastaseks saav ründaja pärast lepingu allkirjastamist. "Tean, et olen lähenemas oma karjääri lõpule ja võimalusi Stanley karikale konkureerida ei teki just palju. Olles selleni korra varem jõudnud tean, kui raske see on ja mul oleks ülimalt hea meel, kui saaksin veel ühe võimaluse selle võitmiseks."

Patrick Kane sattus vägistamissüüdistuste küüsi

Üsnagi kriminaalne NHL-i suvi on jätkumas. Sekeldustesse sattunutega on liitunud Patrick Kane. Eile tuli avalikuks see, et 2013. aasta playoffide MVP seisab seoses eelmisel nädalavahetusel juhtunud sündmustega silmitsi vägistamissüüdistustega.

(foto: chicagotribune.com)
Keegi midagi konkreetset juhtumi kohta pole avaldanud, aga kodukandi Buffalo uudisteportaalid väidavad, et tema nimi on seotud ühe intsidendiga, mida uurib Hamburgi politsei. Kane'il on kodu selles Buffalo külje all asuvas linnas.

Ametivõimud pole jutte Kane'i seotuse kohta ümber lükanud, kuid ühtegi ametlikku süüdistust pole talle esitatud. Kindlasti on aga tore nädalavahetus sellega rikutud. Laupäeval on just Kane'i kord Stanley karikaga aega veeta.

26-aastane ründaja on ka varem eraelus sekeldustesse sattunud. 2009. aastal võttis ta koos oma onupojaga omaks süüdistused korrarikkumises, kui nad sattusid rüselusse ühe Buffalo taksojuhiga.

Koos Lamorielloga lahkus New Jerseyst ebausk

Uus hooaeg saab New Jersey Devilsi jaoks mitmet moodi olema harjumuspäratu. Suviseid muudatusi on klubis lihtsalt nii palju olnud. Need on viinud selleni, et uuel hooajal tuleb esimest korda üks Devilsi mängija jääle kandes kurjakuulutavat numbrit 13.

(foto: fullycoveredsports.com)
Selleks eriliseks õnneseeneks saab olema eelmisel suvel klubiga liitunud Mike Cammalleri. 27 tabamusega meeskonna suurimaks väravakütiks saanud ründaja on varem nr. 13 kandnud Los Angeles Kingsi ja Montreal Canadiensi särgis. Calgary Flamesi esindades jäi see algselt ära, kuna saabudes klubisse hooaja 2011/12 keskpaigas oli number juba Olli Jokineni selja peal. Nii müttas Cammalleri hooaja lõpuni 93-ga enne, kui oma armastatud numbri tagasi sai.

Devilsis läks 33-aastase ründaja selja peale algselt 23. Seda tänu endise peamänedžeri Lou Lamoriello ebausule. Olles klubi juures ligi kolm kümnendit töötanud ei olnudki nii mitte kellelgi võimalik kuraditosinat tähistavat numbrit endale saada. Mis on omamoodi naljakas, arvestades klubi nime.

Lamoriello Torontos 13-ga kohtumist kartma ei pea. Pärast Mats Sundini pole mitte kellelegi seda numbrit usaldatud ja nähtavasti jääb see ka nii. Ametlikult pole numbrit külmutatud, aga see on pandud "austatud numbrite" nimekirja ja neid vast igaühele välja jagama ei hakata.

Pokkeriäss Daniel Negreanu plaanib Las Vegase klubis osaluse osta

Pokkeriturniiridelt läbi aegade enim raha kogunud (räägitakse 30-st miljonist dollarist) Daniel Negreanu saab oma teenistusega nii mõndagi teha ja osa sellest plaanib ta kulutada ühe oma unistuse täitmisele. Kanadalane loodab endale osta hokiklubi. Vähemalt tükikese sellest.

(foto: pokerstars.net)
Negreanu on aktiivselt toetanud Las Vegasesse NHL-i klubi tegemist ja nüüd, kus see on praktiliselt kindel, valmistub ta järgmise sammu tegemiseks. Pokkeriäss kavatseb endale osaluse osta, olles kindel, et klubi saadab edu. "Meil on korralik omanik, mänguhall ja oleme müünud 13 000 hooajapiletit. Vegases elab 2.2 miljonit inimest. Tegu on spordilinnaga. Oleme mitmeid aastaid mingisugust professionaalset klubi siia oodanud," rääkis Negreanu hiljutises intervjuus.

Poisikesena Toronto Maple Leafsi toetanud Negreanu usub, et tänu soodsale maksupoliitikale ja kirevale elule on Las Vegas vabaagentide jaoks ahvatlevaks kohaks. See tähendaks omakorda seda, et üsna pea oleks Las Vegase meeskond juba vägagi konkurentsivõimeline. "Meil ei läheks võitva meeskonna ehitamisega nii kaua, kui inimesed arvavad. Panustaksin sellele, et nelja-viie aasta pärast oleks meeskond juba playoffides," teatas Negreanu.

Negreanu lubab olla kohal kõigil meeskonna mängudel ja usub, et huvipuuduse all uus klubi kannatama ei peaks: "Inimesed ütlevad, et Vegases pole hokikultuuri, aga sama mainiti San Jose kohta ja nüüd on San Jose Sharksi linn."

Mängupaik on Vegases peagi valmis. Kõik huvilised saavad ka selle ehitamisele kodulehe kaudu kaasa elada. 17 500 pealtvaatajat mahutav hall saab valmis tuleval kevadel ning jääb siis põnevusega asunikku ootama.

Canucks andis Sutterile 5-aastase lepingu

Eelmisel nädalal klubi vahetanud Brandon Sutter on oma uuelt leivaandjalt kiirelt lepingupikenduse saanud. Vancouver Canucks pani 26-aastase ründaja lukku viieks aastaks. 3.3-miljoniline keskmine palk kerkib järgmisel aastal 4.375 peale, mis teeb Sutterist klubi ühe enimteeniva ründaja.

(foto: foxsports.com)
Edurivi meeste seas saavad Sutterist rohkem krõbisevat vaid vennad Sedinid ja Alex Burrows, kes jääb oma 4.5 miljoniga vaid napilt tema ette. Samal ajal saab Sutterist kogu liiga peale kõige kallim mees, kes pole kunagi suutnud 40 punkti piiri ületada. Uue lepingu koguväärtus jääb napilt alla 22 miljoni (21 875 000).

Sutter sai karjääri tippmargi, 40 silma kirja hooajal 2009/10, kui kogus Carolina Hurricanesi särgis 21+19. Senise 7-aastase karjääri kogunumbriteks on 495 mänguga 185 punkti (98+87). Canucks näeb teda aga väärt mehena. "Ta on korralik kahesuunaline mängija, kes on kogu karjääri jooksul olnud üsna vastupidav ja pole saanud väga palju traumasid," iseloomustab peamänedžer Jim Benning. "Ta on alati Pittsburghis ja Carolinas mänginud vastaste tippude vastu ning olnud hea tüüp, keda vastasseisudes kasutada."

Kuna Vancouveris pääseb Sutter tõenäoliselt Henrik Sedini selja taha teiseks tsentriks, siis võib eeldada, et ta suudab oma senist punktirekordit parandada. Olles teinud kaks 20 väravaga hooaega võiks 25 tabamust olla üsnagi reaalne. Samas on Pittsburghi päevadel levinud vahva ütlemine "Sutter on kolmandas ründekolmikus mängiv mees, kellele makstakse teise kolmiku mehe raha, aga tema produktiivsus on neljanda kolmiku tasemel."

Igal juhul annab keskkonnavahetus kuulsa Sutterite hokiklanni esindajale hea võimalus enda tõestamiseks.

Vahekohus määras Mike Hoffmanile töötasuks kaks miljonit

Mike Hoffman oli tänavu 27 tabamusega Ottawa Senatorsi suurim väravakütt, aga suviste lepingukõneluste ajal see fakt kellelegi väga muljet ei avaldanud. Klubi poolt ei tulnud soovitud pakkumist ning vahekohtu otsus jäi samuti kaugele 25-aastase ründaja soovidest.

(foto: Maddie Meyer/Getty Images)
Hoffman lootis pärast edukat hooaega korralikult sisse kasseerida. Palgasooviks oli 3.4 miljonit dollarit, aga Senators jäi oma pakkumistega pidama 1.75 miljoni juures. Samasse kanti läks lõpuks ka kolmanda osapoole nägemus ning kunagine drafti 5. ringi valik sai endale töötasuks kaks miljonit.

27 värava kõrvale 21 söödupunkti ladunud Hoffman saab Senatorsi palga edetabelis ründajate seas olema alles kuuendal kohal. Teiste seas jääb tema töötasu selgelt alla Mark Stone'ile, kellega koos saadi pärast Alexandre Daigle'it ja Aleksei Jašinit teiseks Senatorsi kollanokkade duoks, kes mõlemad skoorinud 20 kolli. Aasta 26+38'ga lõpetanud Stone paneb tasku 3.5 miljonit.

Kuna uus leping on vaid aastane, siis on Hoffmanil võimalik soovitav palgatõus välja pigistada järgmisel suvel. See aga eeldab seda, et ta suudab lõppenud hooaja vormi uuele aastale kaasa tassida.