Kuvatud on postitused sildiga anže kopitar. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga anže kopitar. Kuva kõik postitused

Canadiensi madalseis jätkus kaotusega Kingsile

Kommentaare pole
Kui nädala alguses tundus pärast Florida Panthersi vastu tulnud 5-1 võitu, et Montreal Canadiens on  end viimaks käima saanud, siis see tulemus on ikkagi petlikuks osutunud. Claude Julieni meeskond võõrustas läinud ööl Los Angeles Kingsi ja pidi leppima 0-4 kaotusega.

(foto: cbc.ca)
Canadiens on hooaja esimesest kümnest kohtumisest kaotanud kaheksa ja seda alles kolmandat korda oma pika ajaloo jooksul. Eelnevalt on see juhtunud ka hooaegadel 1932/33 ja 1941/42.

Juba teist korda jäädi nulli peale ning tegu oli viienda kohtumisega, kus isegi kahte väravat kirja ei saadud.

"Oleme võimalusi saamas, aga need ei taha sinna minna," märkis Julien pärast mängu. "Kõik on pettunud, tean kindlasti et fännid on. Aga me vähemalt võitleme. Loodame lihtsalt, et õnn pöördub lõpuks ja hakkame väravaid tegema."

Seekord jäi ületamatuks Jonathan Quick. 31-aastane ameeriklane tegi 40 tõrjet ning tähistas karjääri 46. nullimänguga oma 500. mängu. Carey Price jäi 24 tõrje peale.

Külaliste väravate eest hoolitsesid Adrian Kempe, Tyler Toffoli, Anže Kopitar ja Kurtis MacDermid, kes jõudis karjääri esimese tabamuseni.


Kings kerkis võiduga läänekonverentsi liidriks. Canadiens jätkab idas viimasel kohal. Vahe playoffide kohtadega on lastud viie silma peale.

Teised kohtumised

 Boston Bruins 2 - 1 San Jose Sharks (tipphetked)

End tutvustas maailmale 22-aastane Danton Heinen, kes oli Bruinsi mõlema värava autoriks. Karjääri esimene tuli vähemusest. Joe Thornton jõudis samal ajal oma endise koduklubi vastu karjääri 386. tabamuseni ning 1398. punktiga õnnestus kõigi aegade edetabelis kinni püüda Jari Kurri ja 20. koht.

New York Rangers 5 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)

Coyotes tehti pärast 2002/03 hooaja Atlanta Trashersit esimeseks meeskonnaks, kes kaotanud kõik hooaja esimesed kümme matši. Pavel Butšnevitš oli kahe autoriks, Boo Nieves (jah, täiesti reaalne nimi) võttis karjääri teisest kohtumisest kaasa kolm söödupunkti. Tegu oli Rick Nashi karjääri 1000. kohtumisega

Pittsburgh Penguins 2 - 1 (LA) Winnipeg Jets (tipphetked)

 Eelmisel nädalavahetusel kõva ketuka saanud pingviinid on pärast seda nähtavasti pandud ainult kaitset treenima ja tulemused on näha. Kirja läks teine järjestikune 2-1 lisaajavõit, isegi võiduvärava autor oli sama. Phil Kessel jõudis karjääri 300. tabamuseni. Pingviinide eest oli varem järjestikustes mängudes lisaajaväravad teinud vaid Aleksei Morozov.

Toronto Maple Leafs 3 - 6 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Hurricanes tegi kuue väravaga uue hooaja tippmargi, saades pooled neist kirja juba avakolmandikul.  Kodumeeskond suutis end 1-3 pealt viigini mängida, kuid kaitsemäng ei kannatanud mitte mingisugust kriitikat. Josh Jooris nautis seda kahe väravaga, Teuvo Teräväinen lõpetas 1+2'ga.


Florida Panthers 8 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)

Pantrid rõõmustasid oma ajaloo jooksul kuuendat korda kodupublikut vähemalt kaheksa väravaga. Nendeks läks vaja ainult 22 pealeviset. Radim Vrbata jõudis karjääri 7. kübarani, Jevgeni Dadonov sai kirja kaks. Aleksander Barkov ja Vincent Trocheck lõpetasid mõlemad 1+2'ga.

Tampa Bay Lightning 3 - 2 Detroit Red Wings (tipphetked)

Red Wingsile anti viies järjestikune kaotus. Nikita Kutšerov ja Steven Stamkos kerkisid liiga ajaloos 7. meeskonnakaaslasteks, kes hooaega 11-mängulise punktiseeriaga alustanud. Ühtlasi jõudsid mõlemad sellega Martin St. Louis'ile kuuluva klubi rekordi kordamiseni.

Ottawa Senators 5 - 4 Philadelphia Flyers (tipphetked)

 Avakolmandiku 3-0 võitnud senaatorid lasid külalised endale lõpuks väga lähedale, aga pääseti siiski võiduga. Jean-Gabriel Pageau juhtis vägesid 1+2'ga. Külaliste poolt sai sama kirja Sean Couturier.


 Minnesota Wild 6 - 4 New York Islanders (tipphetked)

 Wild jõudis alles oma hooaja kolmanda võiduni tänu ülisärtsakale algusele. Kaheksa minutiga oli juba kolm tükki tehtud. Kolmandik väravatest saadi vähemusest, kaasa arvatud Luke Kunini karjääri esimene tabamus, mis võidu kindlustas. Oma esimese sai mängus kirja ka Zack Mitchell. Islandersi Josh Bailey (0+3) oli õhtu kõige resultatiivsem mees.


 Edmonton Oilers 5 - 4 Dallas Stars (tipphetked)

Eelmisest seitsmest mängus kuus kaotanud Oilers leidis võiduraja uuesti üles. Leon Draisaitl ja Connor McDavid pandi uuesti kokku ning vastasmeeskonna jaoks oli kohe jama majas. Hiljuti peapõrutusest naasnud sakslane lõpetas kolme sööduga. Kaks väravat tuli Ryan Nugent-Hopkinsi sulest. Kolm väravat ülekaalust teinud Stars sai kaks Jamie Bennilt, Aleksandr Radulov kogus kolm silma (1+2). Oilers keeras viimase kaheksa minutiga kaotusseisu võiduks.

 Vancouver Canucks 6 - 2 Washington Capitals (tipphetked)

Canucks tormas neljanda järjestikuse võiduni. Sven Bärtschi (2+1) ja Brock Boeser (0+3) näitasid teed. Haigestunud Nicklas Bäckströmita olnud külalised jõudsid oma esimeseni alles 0-5 seisu peal. Kolm väravat lasti endale ülekaalust ning viimase viie mängu peale tuli neljas kaotus.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

Kommentaare pole
Kuningad on troonilt tõugatud ja uue valitsemisaja alustamine muutub aina raskemaks. Los Angeles Kings võitis aastatel 2012-14 kaks korda Stanley karika ning käis korra veel ära läänekonverentsi finaalis, aga pärast seda on playoffides võidetud ainult üks mäng ja kolme aasta jooksul on sealt kaks korda üldse välja jäädud.

(foto: dailynews.com)
Suur leping rõhub Kopitari õlgadel

Eelmisest hooajast hakkas kehtima Anže Kopitari uus leping, mis liiga üks suurimatest. 30-aastane sloveen võtab palgafondist enda alla kümme miljonit dollarit. Mullune oli tema jaoks ka esimene aasta Kingsi kaptenina. See lõppes täishooaegade arvestuses Kopitari karjääri halvima punktisaagiga (52) ja selle põhjal on kerge luua narratiiv nagu tal oleks tähtsamas rollis raskused.

"Usun, et võime kõike nõustuda selles, et tal oli kehv aasta," ütles suvel kapteni kohta meeskonna uus peatreener John Stevens. "Olen temaga suve jooksul palju rääkinud. Tean, et ta on tugevalt treenimas. Arvan, et ta on valmis eelmise aasta selja taha jätma ja uuesti hoogu tõusmisega selle heastama."

Stevensil on vaja silmad uuesti särama panna ka mitmetel teistel meeskonna ründajatel. Marian Gaborik on viimastel hooaegadel teinud 21 ja 22 punktiga aastad, Mike Cammalleri pole 40 silma piiri kätte saanud ja endine kapten Dustin Brown on juba päris pingalt vindunud 20-30 punkti vahel. Kuigi tõsi, esimest kahte on suuresti tagasi hoidnud terviseprobleemid.

(foto: dailyfaceoff.com)
Mitme ründaja alavorm tähendas eelmisel hooajal, et kuningad olid 2.43 väravaga mängus liiga halvimate skoorijate hulgas. See ei ole iseenesest üllatav arvestades, millist mängustiili endise juhendaja Darryl Sutteriga harrastati, aga väheseid väravaid ei suudetud traditsioonilise raudkindla kaitsega seekord kompenseerida. Esiväravavahi Jonathan Quicki pikk puudumine andis kabelimatsu.

Cammalleri tegi alles paar aastat tagasi New Jerseys järjestikused 20+ väravaga hooajad ning Kingsi enda kunagisel drafti valikul saab olema tähtis roll meeskonna edurivile uuesti elu sisse puhumisel. Suured lootused võivad minna ka noormängijate peale. Noored kuningad tulid 2015. aastal AHL-i meistiteks ja on viimase nelja hooaja jooksul kolm korda oma divisjoni võitnud. Sutteril oli probleeme uue generatsiooni usaldamisega, aga Stevensiga alustavad kõik puhtalt lehelt. Suurlootus Adrian Kempe saab septembris 21-aastaseks ja võiks olla valmis paugutama.

Värske veri võib satsi marjaks ära kuluda nüüd, mil hakatakse harrastama teistsugust stiili. Kings on pikalt olnud litrivaldamise osas liiga tippude hulgas, aga tihti on juhtunud nii, et litrit hoides pole õnnestunud teravusi luua. Meeskond on valmis edasi arenema.

"Praegu mängitakse veidi teistmoodi, kui kümme aastat tagasi. Oleme osadele nendele nüanssidele suve jooksul keskendunud. Me pole veel ühtegi kohtumist mänginud, aga arvan, et liigume õiges suunas," on öelnud Dean Lombardi asemel klubi uueks peamänedžeriks määratud Rob Blake.

Värske veri kaitses

Kui kuningate ründeliinis on generatsioonivahetus veidi toppama jäänud, siis kaitses on seda sujuvalt tehtud. Sealt ei leia me enam näiteks mõlemas kuldses meeskonnas mänginud Matt Greene'i, kes tegi vigastuste tõttu viimase kahe aasta peale kokku vaid 29 mängu ja kelle leping suvel välja osteti. Platsis on 24-26-aastased Paul LaDue, Derek Forbort, Kevin Gravel ja Christian Folin, kes loodavad rohkem näinud ja teinud kaaslastelt palju õppida, üritades samal ajal olla ka meeskonna jaoks kasulikud mängijad.

(foto: dailyfaceoff.com)
Stevens ja Blake on mõlemad endised kaitsemängijad. Suvel on olnud fookuses ründemängu parandamine, aga usutavasti jagub neil energiat ka kaitsjate koolitamiseks. Sinisel joonel on Kingsil päris hea seis. Ottawa Senators on äsja näidanud, kuidas üks ekstraklassist kaitsehärg võib näiliselt kogu ülejäänud satsi vedada  Drew Doughty on karjääri algusest saadik olnud liiga tippkaitsjate seas, olles võrdselt kasulik nii oma põhiametis, kui rünnakul. Kuigi ka temal oli mullu 44 punktiga tagasihoidlik aasta.

Kings lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt liiga parimat näitajat tähistanud 25.9 pealeviset mängus. Tegu oli Sutteri ajastu ühe parima näitajaga. Olnuks meeskonnal tõrjeprotsent 90.5-st parem, siis võinuks olla tegu ikkagi playoffide satsiga. Tagantjärgi tundub aga eelmise hooaja ebaõnnestumine hea asjana, kuna sellega jõuti lõpuks oma raudsete raamide lahti murdmiseni. Sutteri meeskond kujunes pikapeale etteaimatavaks ja koos sellega kergemaks vastaseks.

"Deani ja Darryli töö organisatsiooni ja minu heaks oli suurepärane, armastan neid tohutult, nad on suurepärased," lausus 2016. aastal Norrise trofee võitnud Doughty sel nädalal. "Samas olid muudatused vajalikud. Ma ei ütle, et Dean oleks pidanud lahkuma, aga treenerivahetust oli küll vaja ja oleme sellega seoses teinud suurepärase otsuse."

 Quicki tagasituleku ootuses

2012. aasta playoffide MVP tegi pärast mitmekuulist vigastuspausi oma esimesed esitused juba eelmise hooaja lõpus, aga tõeline tagasitulek saab olema ikkagi uue hooaja algus. Tema mullused näitajad olid 2.26 väravat mängu peale ja tõrjed 91.7%. Meeskonna omad tervikuna samal ajal 2.45 ja 90.5%. See näitab hästi ära kuivõrd oluline mängija ameeriklane Kingsi jaoks on.

"Ma pole varem temasugust väravavahti näinud," kiidab Stevens. "Ta ei süüdista kunagi kedagi teist peale enda. Talle võidakse 3 vs 1 olukorras värav teha ja ta arvaks, et oleks ikka suutnud seda kuidagi vältida. Arvan, et see on ühe väravavahi puhul suurepärane omadus ja kandub üle ka tema meeskonnale ja meeskonnakaaslastele."


Quicki endale lastud keskmine on viimase seitsme aasta jooksul kuus korda jäänud alla 2.30. Tema 238 võitu alates hooajast 2009/10 on liiga paremuselt neljas näitaja. Kingsi edu on otseselt temaga seotud. Nüüd oleks vaid tähtis see, et ta suudab tervena püsida. Eelmisel hooajal jäi talle kirja vaid 17 matši.

Kui Quick peaks uuesti katki minema, siis tuleb loota Darcy Kuemperi peale. 27-aastane Saksa juurtega kanadalane on varem Minnesotas mängides aeg-ajalt oma potentsiaali näidanud, aga eelmine hooaeg midagi head ei toonud. Statistikaks olid 3.13 ja 90.2%. Valikuks võib veel olla ka Jeff Zatkoff, kes alles 2016. aastal Pittsburgh Penguinsiga karikavõitjaks tuli, aga teda nähakse pigem AHL-i puurilukuna. Kõrgliigas on Zatkoffi karjääri keskmisteks 2.72 ja 90.8%.

Vana uues kuues

LA-s toimub filosoofia muutus, aga rivistus on võrreldes varasemate aastatega vägagi tuttav. Küsimused jäävad, et kas nii on võimalik edasi liikuda. Peatreener usub, et on.

"Ma poleks seda tööotsa võtnud, kui ma ei usuks, et oleme suutelised võitma. See pole sama meeskond, mis kaks korda karika võitis, aga paljud osad on siiski jätkuvalt samad. Meie väljakutseks on saada mõned põhimängijad ja nende esitused tagasi endisele tasemele," on Stevens öelnud.

Kingsi punktisaak jäi mullu 86 peale, mis meeskonna halvim alates tumedatest nullindatest, mille hulgas oli kuuehooajaline playoffide põud. Läänekonverentsist edeneti viimasena karikamängudele 94 silmaga ehk laias laastus jäi puudu kolm võitu. Ei ole kahtlustki, et terve Quickiga oleks need kätte saadud ja võib isegi eeldata, et koos temaga oleks jõutud 100 punkti lähedale, mis juba enamvähem garanteerib playoffide pileti.

Üldises plaanis tundub, et satsi seis polegi nii kehv, kui võiks eelmise hooaja ebaõnnestumist silmas pidades arvata. Playoffidesse naasmise osas väärib aga märkimist, et elu Vaikse ookeani divisjonis on võrdlemisi kitsas. Seal oli mullu kaks 100 punktiga meeskonda ja San Jose Sharksi näol üks, kes selleni napilt ei jõudnud (99). Calgary Flamesi kapten Mark Giordano on juba rääkinud, kuidas ka nemad sihivad 100 punkti ja lisaks on ka omad ambitsioonid kõvasti täienenud Arizona Coyotesil. Sellises konkurentsis peab kõvasti rassima ja pärast esimese eesmärgi täitmist ei pruugi enam järgmisteks sihtideks särtsu olla.
Loe edasi...

Iginla sai Kingsi võidumängus Gordie Howe kübaratriki kirja

Kommentaare pole
Võitlus jätkub, aga see kipub olema üsna lootusetu üritus. Nii võib iseloomustada Los Angeles Kingsi seisu poolteist nädalat enne põhiturniiri lõppu. Ametlikult pole veel playoffidest välja jäädud, aga see sõnum on peagi tulemas. Kolmapäeval õnnestus seda Calgarys võidutsemisega vältida mängus, kus Jarome Iginla sai kirja Gordie Howe kübaratriki.

(foto: Larry MacDougal/The Canadian Press)
Võimalik, et viimast korda Calgarys mängimas käinud endine Flamesi kapten sai teise kolmandiku viimasel minutil tehtud tabamusega kirja karjääri 100. võiduvärava, abistas söötjana viimase perioodi keskel Jeff Carterit ning heitis kindad avakolmandiku keskel Deryk Engellandi vastu.


"Ma ei tea, kui palju mänge ma siin veel mängin, aga see jääb kindlasti meelde," muljetas Flamesi läbi aegade resultatiivseim mängija pärast matši, lisades oma tuleviku kohta: "Vaatan, kuidas aasta lõppeb. Arutan asja oma perekonnaga ja otsustan siis."

Aasta on karjääri 11. Gordie Howe kübara teinud Iginla ja Kingsi jaoks ootamatult vara lõppemas. Kuus mängu enne põhiturniiri lõppu ollakse läänekonverentsi viimasest playoffide kohast kümne punkti kaugusel. Seis võinuks aga olla veel nukram, kui Saddledome'is poleks õnnestunud halvast algusest kosuda. Dougie Hamilton viis kodumeeskonna juba 4. minuti alguses ette.

Külalised viigistasid avakolmandikul Trevor Lewise väravaga ning said Iginla ja Carteri kõrval 4-1 tulemusega lõppenud kohtumises ühe veel Anže Kopitarilt.

Meeskonnad korjasid kahe peale 72 karistusminutit. Eelmises omavahelises vastasseisus räpase käitumisega silma jäänud Matthew Tkachuk sai kohe avaminutitel õpetust Brayden McNabbbilt.


29 tõrjega lõpetanud Brian Elliott kaotas oma viimase 15 stardi jooksul alles teist korda. Teises puuri 25 tõrjet kirja saanud Ben Bishop jõudis pärast kaotustega alustamist uue klubi särgis teise järjestikuse võiduni.


Kuningad on peagi suvepuhkusele minemas, aga vähemalt saab uut hooaega alustada erakordsete emotsioonidega. Kontrollkohtumised Hiinas on ametlikult paika pandud. 21. ja 23. septembril peetavates mängudes on vastaseks Vancouver Canucks.

 Teised kohtumised

 Pittsburgh Penguins 1 - 5 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Penguins on alates 2015. aasta detsembrist kodupubliku ees kaotanud kolm mängu järjest. Seekord ei õnnestunud ka absoluutselt mitte midagi, kui juba avakolmandikult tuldi välja 0-4 seisuga ning enda värav saadi kirja alles viieväravalises kaotusseisus olles. Blackhawks jõudis hooaja 24. võõrsilvõiduga kaks aastat tagasi püstitatud klubi rekordi korduseni.

Colorado Avalanche 3 - 5 Washington Capitals (tipphetked)

Kodumeeskond hakkas liiga liidrit mängu teises pooles kiusama, kui kolmeväravalisest kaotusseisust jõuti vaid ühe kaugusele, aga tervikuna tabeli esimese ja viimase vastasseisus suurt kahtlust lõpptulemuse osas ei tekkinud. Hooaja neljanda vähemalt kuuemängulise võiduseeriaga on Aleksandr Ovetškin & Co teinud uue klubi rekordi.

Arizona Coyotes 1 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)

Bluesi edu omavahelistes vastasseisudes jätkub. Olles seda nädalat alustanud 10. järjestikuse võiduga, tuli kohe otsa ka järgmine. Pealevisetega oldi 43-23 üle ja Carter Huttoni seljatagune määriti alles hilise ülekaalu väravaga.
Loe edasi...

Canadiens jõudis järjekordse võiduga ajaloolise saavutuseni

Kommentaare pole
Mullu üheksa järjestikuse võiduga NHL-i ajaloo parima alguse teinud Montreal Canadiens on ka tänavu hooaja algusega seoses ajalugu teinud. Michel Therrieni meeskond on võitnud 12 oma esimesest 14-st mängust ja varem polnud klubi sellega hakkama saanud.

(foto: hockeyinsideout.com)
12. korjati ära Los Angeles Kingsi vastu. Mängule kahe järjestikuse nullimänguga tulnud kuningate puur oli mängu keskpaigaks juba kolm korda määritud. Paul Byron ja Phillip Danault jõudsid oma hooaja 4. tabamusteni ja Daniel Carr enda esimeseni.

Carey Price tuli mängule kukalt kratsima panevate numbritega ning oli taas heas hoos.


2015. aasta põhihooaja MVP lõpetas küll vaid 23 tõrjega, aga neist nii mõnigi oli eliitklassist. Või noh, tema jaoks rutiin.


"Ma ei tea, kuidas ta seda tegi, aga ta tegi seda," ütles Anže Kopitar selle tõrje kohta. "Arvatavasti näete seda veel tükk aega telerist."

Price jõudis isikliku üheksamängulise võiduseeriani, mis Canadiensi ajaloos hooaja alustuseks pikim. Tema nullimäng rikuti kaheksa minutit enne lõppu Tyler Toffoli ülekaalu väravaga. Lõppskoori 4-1 vormistas eelviimasel minutil Alex Galchenyuk.

"Me polnud esimese kahe kolmandiku jooksul piisavalt head," märkis Kopitar meeskonna esituse kohta. "Liiga palju vigu, liiga palju litri kaotamisi, liiga palju katkenud rünnakuid. Nende sugune kiire meeskond karistab selle ära."

Canadiens on ühtlasi oma ajaloos nüüd teist korda võitnud kõik hooaja esimesed üheksa kodumängu.


Võimas mänguvorm on Canadiensist teinud selge liiga liidri. 14 mänguga on kirjas 25 punkti. 21 silmaga järgneb Chicago Blackhawks, kellega pühapäeval võõrsil tõelises maiuspalas ka kohtutakse. Enne seda on kavas kodune mäng Detroit Red Wingsiga.

Teised kohtumised

 Boston Bruins 5 - 2 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Kolmandal minutil varajase eduseisuga šokeerinud Blue Jackets lasi avakolmandikuga neli väravat. Enne seda kohtumist oli kogu hooajaga lastud esimese 20 minuti jooksul vaid kolm. 15 tõrjet teinud Tuukka Raskist sai Bruinsi ajaloos neljas puurilukk, kes hooaja esimesest üheksast mängust kaheksa võitnud.


Pittsburgh Penguins 2 - 4 Minnesota Wild (tipphetked)

Sidney Crosby oli taaskord täpne ja Penguins sai kaks korda nautida eduseisu, kuid vastu tuli võtta hooaja esimene normaalajaga saadud kodune kaotus. Eric Staal tuletas kõigile 1+2'ga meelde vanu aegu. Alates oktoobri lõpust Zach Parise'ita mängiv Wild pani enne seda kohtumist ka ühe olulise kaitsetala Marco Scandella vigastatud mängijate nimekirja.

Carolina Hurricanes 2 - 4 Anaheim Ducks (tipphetked)

Jakob Silfverberg kordas nelja punktiga (2+2) karjääri rekordit ja Ryan Getzlaf jõudis klubi rekordini. Viimasel minutil Ryan Kesleri teise värava juures tulnud söödupunkt oli tema karjääri 532. ja sellega õnnestus Teemu Selänne selja taha jätta.


Detroit Red Wings 3 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)

Hooaega meeskonna kindla teise numbrina alustanud Jimmy Howard on hakanud oma kohta tagasi võitma. Pikale kaotuste jadale on järgnenud just tema toel tulnud kaks järjestikku võitu. Ta on kuuest stardist võitnud neli, lastes 1.22 väravat ja tõrjudes 96.1%-ga! Samuti hiljuti pika kaotusteseeria lõpetanud Canucksil kahjuks sellist lootusekiirt pole.


Tampa Bay Lightning 4 - 1 New York Islanders (tipphetked)

Lightning liikus oma kuuenda järjestikuse Islandersi vastu tulnud võiduni Steven Stamkose tüürimisel. Meeskonna kapten lõpetas 1+2'ga, kergitades oma hooaja punktisaagi 17 peale. Lightning on tänavu kaks omavahelist mängu kokku võitnud nüüd skooriga 10-2. Islandersi õnneks ei pea nad pärast tulevat esmaspäeva põhiturniiri käigus enam jagelema.

Florida Panthers 2 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Endine Sharksi kaitsja Jason Demers üllatas kahe avakolmandiku väravaga, ent pärast 9-mängulist pausi Jussi Jokineni tagasi saanud pantritel ei õnnestunud heale algusele midagi peale ehitada. Tagasituleku algatas Brent Burns, kellel alates eelmise hooaja algusest kaitsjate seas võõrsilmängudest kirjas enim väravaid (19) ja punkte (46).

 Nashville Predators 3 - 1 St. Louis Blues (tipphetked)

Blues ei suutnud järjekordselt üle ühe skoorida vaatamata sellele, et esimene tuli juba neljandal minutil ära. Kodumeeskonna vedas kaotusseisust võidule kahe väravaga lõpetanud Calle Järnkrok. Blues tegeles aktiivselt endale augu kaevamisega. 1-1 väravale eelnes üks mängu venitamise karistus ja üks liigse väljakumängija eest tulnud karistus. Lühikese vahega tulnud Predatorsi teisele ja kolmandale väravale järgnes veel üks külaliste üleliigse väljakumängija eest tulnud karistus.

 Calgary Flames 2 - 4 Dallas Stars (tipphetked)

Kaks Johnny Gaudreau väravat tõid Flamesi teisel kolmandikul 0-2 seisu pealt viiki, kuid viimasest kuuest mängust tulnud viies kaotus oli lõpuks siiski tõsiasi. Otsustav värav tuli Jamie Bennilt, kes lõpetas samuti kahe tabamusega. Starsi kapten oli enne seda üheksa mängu kuival olnud.

Arizona Coyotes 2 - 3 Winnipeg Jets (tipphetked)

Koiotid jätsid Patrik Laine väravata, aga nii tema kui Mark Scheifele teenisid ühe sööduga punktilisa ja kolmas järjestikune koduvõit jäi unistuseks. Jets võitis viimasest 14-st Arizonas käigust alles kolmanda mängu.
Loe edasi...

Vinge lõpuspurt tõi Kanadale teise maailmakarika

Kommentaare pole
Kolmest kaks. Täpselt selline on Kanada edukus maailmakarikal, mis pärast 1996. aastal peetud esimest turniiri alles 20 aastat hiljem kolmanda vaatuseni jõudis. Finaalis andis Euroopa koondis jäähoki sünnimaale kõva lahingu, kuid sellest jäi siiski väheseks. Otsustavas matšis mängis Kanada endale võidu välja vinge lõpuspurdiga.

(foto: mediasportsnews.com)
Sidney Crosby & Co oli mängus väga harjumuspäratus olukorras. Enne finaalseeriat kogu turniiri käigus kokku vaid 2 minutit ja 41 sekundit kaotusseisus olnud meeskond jäi kohe avakolmandikul tagaajajaks ega pääsenud sellest rollist kuni viimaste minutiteni. Zdeno Chara näitas noorematele ette, et alati ei pea pealevise tugev olema, täpsusele rõhumine võib samuti edu tuua.

Euroopa meeskond suutis sarnaselt finaali avakohtumisele vastase mängu taas kenasti kontrolli all hoida ning juhtis pärast kahte kolmandikku näiteks pealevisete arvestuses 27-21. Kanada jäi pärast Venemaa vastu peetud 2006. aasta OM-i veerandfinaali esimest korda kahe kolmandikuga nulli peale.

Viimasel kolmandikul asusid eurooplased oma eduseisu kaitsma ja nii pandi Kanada särgis 16. järjestikuse võiduni jõudnud Carey Price'i väravale vaid kuus pealeviset. Mike Babcocki meeskond jõudis 13 ürituseni ja viimasest kolmest kaks tehti väravaks.

Viigini jõuti kolm minutit enne lõppu, mil ülekaalus Patrice Bergeron oma turniiri neljanda väravani jõudis ja võidukangelaseks kerkis vähemuses skoorinud Brad Marchand, kes viie kolliga maailmakarika parimaks väravakütiks osutus.

"Kõige tähtsamatel hetkedel on nad alati paremad, nad ei saa end parandada, nad on võitmisest sõltuvuses," ütles Babcock pärast lahingut oma hoolealuste kohta.

Viigivärava juures sööduandja olnud Crosby lõpetas turniiri kümne silma (3+7) ja MVP tiitliga. Temaga koos on koondis nüüd alates Vancouveri olümpiast võitnud 25 järjestikust matši.


Euroopa meeskonnas jagasid turniiri resultatiivseima mängija au Mats Zuccarello ja Anže Kopitar, kes mõlemad lõpetasid nelja silmaga. Kolme kolliga oli suurim väravakütt Tomaš Tatar.



Vaatamata finaali kaotusele võivad ka eurooplased end siiski võitjatena tunda. Paljudele kriitikutele õnnestus vastu nina panna. Enim rõõmustab vast Dennis Seidenberg, kes just maailmakarikal näidatud esitustega endale uue NHL-i lepingu teenis. Suvel Boston Bruinsi poolt hüljatud sakslane tegi kolmapäeval aastase lepingu New York Islandersiga.
Loe edasi...

Kanada kallutas maailamakarika finaalseeria avamängu enda kasuks

Kommentaare pole
Maailmakarika finaalseeria algas lihtsa ja loogilise tulemusega, kui Kanada 3-1 võidutses, ent tulemust võib pidada mõnevõrra petlikuks. Maailmale väga head finaali pakkuma läinud Euroopa meeskond jättis endast korraliku mulje ja peaks esitusest enesekindlust juurde saama.

(foto: wnem.com)
Kohtumise saatuse otsustasid pisikesed detailid. Eurooplased tegid matšile hoogsa alguse ja said kohe esimesel minutil hakata ülekaalu proovima, kuid see jäi kasutamata, nagu ka turniiri eelnevad 13 võimalust. Seekordne ebaõnnestumine oli ka eriti valus, kuna karistuspingilt mängu karanud Brad Marchand viis Kanada kolmanda minuti keskel ette.

Eurooplased olid avakolmandikul pealevisetega üle 13-9, kuid pidid esimesele pausile võtma 0-2 kaotusseisu. Steven Stamkos oskas väga heale ajale ajastada oma turniiri esimese kolli ning sellele eelnevalt eksis Euroopa meeskonna kõige kogenum Zdeno Chara kõige halvemal hetkel, lastes Ryan Getzlafil endalt litri ära röövida.

Kanada jaoks üsna rutiinselt tulnud 2-0 edu järgselt võis arvata, et sama murevabalt mängitakse kohtumine lõpuni, aga nii siiski ei läinud. Mike Babcocki meeskond oli kuidagi uimane ja hooletu. See lasi eurooplastel jõudu koguda ja teisel perioodil oldi valmis nõelama.

"Mängu jooksul dikteerisime tempot päris pikka aega, seega tunnen, et suudame nendega mängida ja peame kohtumisest selle kaasa võtma," rääkis pärast matši Anže Kopitar. "Esimesed kaks väravat olid meiepoolsed vead, peame neist vabaks saama ja oma mängu mängima."

Kopitar on olnud turniiri enim mänguaega saanud ründemängija ja tema algatas teisel perioodil ka Euroopa meeskonna auvärava toonud liikumise. Tabamuse au läks poolfinaali kangelasele Tomaš Tatarile.

Ralph Kruegeri meeskonnal ei jäänud palju puudu ka viigini jõudmisest, kui kolmandiku lõpuosas Andrej Sekera vastaste ülekaalu ajal Carey Price'iga 1 vs 1 olukorda pääses. Alagrupiturniiril omavahelises kohtumises puhanud Price aga päästis omad, nagu nii mõnelgi korral selle kohtumise jooksul.


Price nihutas oma personaalse võiduseeria Kanada särgis 15 mängu peale. See sai alguse 2007. aasta juuniorite MM-il. Ta on endale lasknud keskmiselt 1.05 väravat ja tõrjunud 96.1%-ga. Kolmandik mängudest on lõppenud puhta paberiga.

Viimasel perioodil pani kohtumisele punkti palju räägitud kolmik Marchand - Sidney Crosby - Patrice Bergeron. Realiseerimisau jäeti seekord viimasele. Need mehed tulevad riburadapidi ka turniiri punktitabeli tipus: 1. Crosby 9, 2. Marchand 7, 3. Bergeron 6.

"Arvan, et suudaksime paremini tegutseda, kuid lõpuks leidsime viisi võitmiseks ja see on tähtis, Peame lihtsalt kindlustama selle, et meil oleks oma mänguga võiduvõimalus," rääkis kahe sööduga lõpetanud Crosby. "Minu arvates kinkisime litri liiga palju kordi ära ja kaotasime mõned kahevõitlused, eriti esimestel kolmandikel. Mängisime viimasel kolmandikul paremini ja loodetavasti suudame seda jätkata."

Pealevisete numbrid olid lõpuks Kanada kasuks 38-33. Ligi pooled (17) saadi kirja teisel kolmandikul.


Homme peetavas seeria teises mängus peaks selguma, kas kehv algus oli tõepoolest Kanada enda lohakus või suutis Euroopa lihtsalt sedavõrd hästi mängurütmi häirida.
Loe edasi...

Euroopa meeskond tahab pakkuda maailmale väga hea finaali

Kommentaare pole
Sel nädalal selgub Kanada ja Euroopa meeskonna vahelisest vastasseisust ajaloo kolmas jäähoki maailmakarika võitja ning tõenäoliselt juhtub see seeria teise mänguga, mis Eesti aja järgi kavas ööl vastu reedet. Superstaare täis Kanada alustab ülisuure favoriidina. Ent eurooplased loodavad kahe võiduni mängitavas seerias pakkuda kõva konkurentsi.

(foto: Michael Peake/Toronto Sun)
Kanada on alates Vancouveri olümpiamängudest parimatest parimate osalusel peetavatel turniiridel võitnud 14 matši järjest. Maailmakarika alagrupimängudest tuldi välja väravate suhtega 14-3. Kolme võidu hulka mahtus ka 4-1 üleolek Euroopa vastu.

Omavahelises kohtumises õnnestus eurooplastel väga vähe. Marian Hossa teise kolmandiku värav andis julguse unistada suurest üllatusest, aga kogu kohtumise peale jäädi pealevisetega 20-46 alla ning Jonathan Toewsi kahe tabamuse toel korjas Mike Babcocki meeskond kindla võidu.

Toewsi osalusel on Kanada pärast poolfinaalis välja mängitud 5-3 tulemust Venemaa vastu nüüd võitnud 51-st mängust tervelt 48. Chicago Blackhawksi kaptenist on koos Sidney Crosby, Patrice Bergeroni ja Corey Perryga saamas mängijad, kes kuulsa Kolme Kulla Klubi liikmetena teeninud ka neljanda "kulla". Seni on neid mängijad olnud vaid viis.

"See on arvatavasti kõigi aegade parim meeskond," on enne finaali öelnud norralane Mats Zuccarello, kes nelja silmaga (1+3) Euroopa meeskonna resultatiivseim. "Peame mängima perfektset mängu ja omama õnne. Litter peab meie jaoks soosivalt põrkama. Hokit mängides võib kõike juhtuda, seega peame olema positiivsed ja andma endast parima."

Euroopa meeskond on endast seni parima andnud. Seda pärast nelja esimest koos mängitud kolmandikku, mille käigus saadi Põhja-Ameerikalt kontrollkohtumiste käigus sugeda koguskooriga 1-9. Asjad hakkasid vaikselt laabuma pärast teise mängu avakolmandikku. Alates sellest hetkest on meeskonna väravate suhe 19-12.

"Tänan lapsukesi, et nad meid nii tugevalt nüpeldasid," ütles eurooplaste peatreener Ralph Krueger pärast seda, kui tema meeskond turniiri üllatava, aga igati teenitud 3-0 võiduga USA vastu alustas.

Meeskonna esimesed ühiselt peetud kohtumised olid justkui suitsukatteks, nagu kapten Anže Kopitar USA mängu lõpus ütles. Õudne algus tähendas seda, et kihlveokontorites Euroopa meeskonna karikavõidule panustades saanuks raha tagasi 33-kordselt. Nüüdseks on koefitsient kukkunud kümne kanti.

Aga näib, et meeskonda alahinnati teenimatult. Kaheksa riigi mängijatest koosnevas satsis on 16 olümpial osalenud meest, kellest nii mõnigi on karjääri jooksul jõudnud ka Stanley karikani. Hossa isegi kolm korda. Ka Babcock on öelnud, et kvaliteeti on vastasmeeskonnas kõvasti.

"Kui panna kõik need riigid kokku, siis seal on palju häid mängijaid. Mulle meeldib nende kaitse ja väravavahid, Arvan, et nad on ka meeskonna keskosa (tsentrid) kokkupanemisel teinud väga head tööd. Nende meeskond näeb hea välja. Selleks peabki neid mänge mängima. Kõik eksperdid võivad ükskõik mida ennustada, aga pead tulemuse otsustamiseks mängud ära mängima," on Kanadale kaks järjestikust olümpiavõitu toonud Babcock enne tänast rääkinud.

Kuna heas hoos väravavahiga võib hokis igasugu imesid teha, siis ei saa ka Euroopa meeskonna võimalusi enne finaalseeriat täielikult maha teha. Jaroslav Halakit võib hinnata kogu turniiri parimaks puurilukuks. 31-aastane slovakk, kes pidanuks tegelikult olema viga saanud Frederik Anderseni järel meeskonna teine number, on üks neljast puurivahist, kes jõudnud nullimänguni. Ta on endale lasknud keskmiselt 1.96 väravat ning tema tõrjete efektiivsus 94.7% jääb põhimeeste seas alla vaid Kanada Carey Price'ile. Aga seda vaid 0.01% võrra.

Väravavahtide osas on tulemas põnev ja intrigeeriv duell. Halak ja Price on endised meeskonnakaaslased Montreal Canadiensist. Esimene löödi üsna vastuolulisel kombel 2010. aasta suvel meeskonnast minema, kui mõlemad puurivahid olid piiratud vabaagendid ja klubi pidi otsustama kummast esinumber saab. Playoffides näidatud edukad esitused ei olnud piisavad selleks, et Halak saanuks Canadiensis jätkata.

"Ma ei taha öelda, et tegu oleks rivaliteediga, kuid mõlemad kutid teavad, kes väljaku teises otsas on," ütles duelli kohta Kanada peamänedžer Doug Armstrong, kes St. Louis Bluesis samas ametis olles Halaki teenetest 2014. aastal loobus. "Oleme enda väravavahis väga kindlad ja tean, et nemad on ka oma väravavahis kindlad, seega peaks see olema väga huvitav."

Armstrong on Euroopa meeskonna edu nimetanud suurepäraseks looks, lisades: "Peaksime häbi tundma, kui me neid pärast nende seniseid saavutusi tõsiselt ei võta."

Kanada 2014. aasta olümpiavõitu meeskonna konsultandina panustanud Krueger, kes nüüd igapäevaselt Inglismaa meistriliiga klubi Southamptoni juhatuse esimehena tegusemas hoopis jalgpallimaailmas, on oma hoolealuste võimetes samuti kindel. "Soovime pakkuda Kanadale ja maailamale väga hea finaali. Meil on endiselt jäänud veidi hokit mängida ja tahame olla konkurentsivõimelised. Soovime Kanadal maailmakarika võitmise teha keeruliseks."

Vastasseisu esimene matš on kavas tuleval ööl kell kolm.
Loe edasi...

Euroopa meeskond astus edasipääsu lävele, Venemaal õnnestus lootused säilitada

Kommentaare pole
Euroopa meeskond jätkab maailmakarikal üllatamist. Turniiri on alustatud kahest kahe mängu võitmisega ja see on satsi viinud alagrupist edasipääsu lävele. Poolfinaalist võib veel unistada ka Venemaa, kes säilitas oma lootused Põhja-Ameerika vastu peetud pingelises kohtumises saadud võiduga.

(foto: USATSI)
Anže Kopitar jättis Euroopa meeskonnal avakolmandikul karistusviske kasutamata, ent lõpuks jõuti Tšehhi vastu 3-2 võidusadamasse. Selleks läks vaja lisaaega, kus väravavahiga üks ühele pääsenud Leon Draisaitl 3. minuti alguses ei eksinud.

Normaalajal läks Euroopa meeskonnal käest kaks eduseisu. Esimene tuli teise perioodi keskel Zdeno Chara väravast ja teine viimase kolmandiku alguses Mats Zuccarellolt, kes hiljem võiduvärava juures Draisaitlit uhke sööduga abistas. 1-1 tegi Jakub Voracek ja 2-2 Martin Hanzal, kes oli täpne ülekaalust.

Kopitar & Co sai ka kõvasti ülekaalu harjutada, kuid kuue üritusega sihile ei jõutud. Meeskonna väravasuul tegi Jaroslav Halak 28 tõrjet. Väljaku teises otsas seisis Petr Mrazek silmitsi tervelt 41 pealeviskega.


Euroopal on edasipääsuks vaja seda, et USA tuleval ööl peetava matši Kanadale kaotaks. Tšehhi ainsaks võimaluseks oleks põrgu jäätumine ehk Kanada kaks järjestikust kaotust.

Venelaste jaoks on pärast 4-3 võitu kõik enda kätes. Kuigi kõik võimalused olid käest libisemas, kui end avakolmandikul kuidagi käima ei saadud. Põhja-Ameerika tõi sealt kaasa 1-0 eduseisu, mille sepistasid viimase kahe NHL-i drafti esinumbrid. Auston Matthews realiseeris Connor McDavidi oivalise eeltöö.

Venemaa mängumootor hakkas tööle tänu Põhja-Ameerika noorukite enda rumalusele. Teise kolmandiku alguses korjati kaks järjestikust karistust ja olgugi, et venelased neid ära ei kasutanud, läks siiski initsiatiiv selgelt nende poolele üle.

Kolmandiku keskel pani Oleg Znaroki meeskond kuue minutiga neli kolli järjest. Täpsed olid Vladislav Namestnikov, Nikita Kutšerov, Jevgeni Kuznetsov ja Vladimir Tarasenko. Nii lõppes ka Matt Murray tööpäev varakult. Pittsburgh Penguinsi puurilukk lasi neli tükki 19 pealeviskega. Seejuures oli esimene tabamus põhimõtteliselt ka tema omavärav.

Ometi ei suutnud 25 pealeviskega lõpetanud venelased endal elu kergeks teha. Morgan Rielly kahandas enne teise kolmandiku lõppu vahe kahe peale ja Ryan Nugent-Hopkins tõi viimase alguses noorukid ühe kaugusele.

Järgnesid ülipingelised minutid, mille jooksul Venemaa korra pikemat aega kahemehelises vähemuses pidi tegutsema. Samuti oli kaks meest vähem mängu viimasel minutil, aga 43 tõrjega lõpetanud Sergei Bobrovski neljandat siiski ei lasknud. Mängu parimaks valitud väravavahti aitas kõvasti ka väravaraamistik, mida Shayne Gostisbehere kolistas.


B-grupis võib tekkida enne viimast vooru väga intrigeeriv seis. Kui Soome suudaks tänases matšis Rootsi normaalajaga alistada, siis oleks kõigil meeskondadel kaks punkti.
Loe edasi...

Anže Kopitar: "Me petsime kõik esimese kahe mänguga ära."

Kommentaare pole
Maailmakarikale eelnenud kontrollkohtumisi kahe kohutava kaotusega alustanud Euroopa meeskond on ootamatult võitnud kaks matši järjest. Aga äkki oligi kehv algus osa plaanist? Vähemalt Anže Kopitar viskas 3-0 võidumängus USA vastu just selle üle nalja.
(foto: ak-11.com)
Turniiri käigus on igas kohtumises mõnel mängijal mikrofon küljes ja Euroopa meeskonna kapten kinkis meile tõelise pärli. Kopitar ütles lõpusireeni saabudes: "Poisid, me petsime kõik esimese kahe mänguga ära."


Täna õhtul näeme, kas Kopitar & Co jätkab võiduseeriat. Kell 22 kohtutakse Tšehhiga.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

Kommentaare pole
Aastatel 2012-14 kaks korda Stanley karika võitnud Los Angeles Kings langes pilvedelt valusalt maa peale, kui 2015. aasta kevad möödus golfiväljakutel ning ebaõnnestunuks võib lugeda ka möödunud hooaega, mis lõppes playoffide avaringis. Kas ilusad ajad on tõesti möödas?

(foto: Tim Sharp/Associated Press)
Kuningad võivad end lohutada sellega, et esimeses ringis tulnud 1-4 lüüasaamine oli San Jose Sharksi vastu, kes nagu lõpuks selgus, oli sel aastal läänekonverentsi parim sats. Neli seerias peetud viiest mängust lõppesid kõik üheväravalise vahega ehk parema õnne korral olnuks me äkki tunnistajaks hoopis LA Kings-Pittsburgh Penguins finaalseeriale.

Üldises plaanis oli Kings taas see vana tuttav, kes alles hiljuti läänes võimsalt domineeris. Darryl Sutteri meeskond oskab suurepäraselt vastase mängu surmata ning tihti võetakse lihtsalt jõuga oma. Olgu selle tõestuseks fakt, et vaid kaks meeskonda lasid mullusel põhiturniiril vastastel teha keskmiselt vähem pealeviskeid. Kings lõpetas 27.5-ga. Samal ajal oli rünnakul vaid Penguins parem Kingsi 32 pealeviskest.

Peamänedžer Dean Lombardi on aastate jooksul kokku pannud väga talendika ja tööka mängijate pundi, kellest Sutter on vorminud ühtlase löögirusika. Läinud suvega on rivistus läbinud aga nii mõnegi muudatuse.

Edurivist on läinud Milan Lucic, kelle lepingut ei suudetud pikendada. Tema koha võtab üle klubi oma endine drafti valik Teddy Purcell, kes vahepeal rändamas käis ja muu hulgas viis aastat tagasi Tampa Bay Lightninguga idakonverentsi finaalis mängis. Uus nägu on ka pensionipõlve veetma asunud Vincent Lecavalieri asemele saabunud Michael Latta, kuid tema seniseks suurimaks saavutuseks on osalise koht kurikuulsas vahetustehingus, millega Washington Capitals andis 2013. aasta kevadel Filip Forsbergi Nashville Predatorsile.

(foto: dailyfaceoff.com)
Enim kõneaine pakkunud muutuseks võib aga lugeda hoopis seda, et kahe hooaja vahel on vahetunud meeskonna kapten. Dustin Brownilt võttis ameti üle Anže Kopitar, kes võitis mullu esmakordselt Selke trofee. 2012. aastal ajaloo teiseks Stanley karika võitnud ameeriklasest kapteniks saanud Brown pole pärast selle saavutuseni jõudmist kordagi 30 punkti piiri kätte saanud. Samal ajal on karjääri rekordiks 60 silma.

"Minu tööks on olla tiimikaaslaste jaoks parem hokimängja ja läbi selle aidata meeskonnal võita. See on mõru pill alla neelata, aga tegu on äriga ja mõistan seda. Minu tööks on olla septembriks valmis," rääkis Brown ise suvel ametist taandamise kohta.

Kopitar on kaptenina igati loogiline valik. Augustis 29-aastaseks saanud sloveen on tänaseks juba üheksa hooaega järjest (!) oma meeskonna punktitabelit juhtinud ja nüüdne Selke trofee võit ning varasemad kaks nominatsiooni näitavad, et lisaks suurepärastele ründeoskustele on tegu mängijaga, kes ka kaitsetsoonis tegutsemist au sees hoiab. Sama peaks kehtima kõigi meeskonnakaaslaste jaoks.


Sutter eelistaks iga kell võita mõne mängu 2-1, selle asemel, et paugutada 5-4. Kindel kaitsemäng on meeskonna edu mõttes väga olulisel kohal. Kuid kaitseliini koosseis ei ole enam nii võimas kui mõni aeg tagasi. Kuna Slava Voinoviga läks nii nagu läks, siis puudub ühtlane tase. Drew Doughty on värkselt kotti pannud oma esimese Norrise trofee, Jake Muzzin on stabiilselt arenev kaitsemees, kes oli viie punktiga mullustes playoffides meeskonna resultatiivseim ning Alec Martinez on pärast 2014. aasta finaalseeria otsustavat väravat elu lõpuni üle linna mees, kuid nende kõrval on päris kahtlane kvaliteet.

(foto: dailyfaceoff.com)
Zach Trotman on liitunud Boston Bruinsi organisatsioonist, kus ta kordagi stabiilselt jääle ei saanud. Parimaks saagiks mulluse hooaja 38 matši. Tom Gilbert jättis pool eelmisest hooajast põlvevigastusega vahele.

Vaatamata Voinovist ilma jäämisele suutis Kings kaitses läinud hooajal taas oma ära teha, kui endale lastud keskmise 2.34-ga kuuluti liiga TOP 3 hulka, aga asjad ei pruugi nii kergelt enam edasipidi minna. Ühe mehe auti langemine võib väga valusaks löögiks osutuda, nii nagu oli läinud kevadel Martineziga, kes suutis meeskonda karikamängudes kokku aidata vaid 11 minuti ja 43 sekundi jagu.

Kaitse osas on aga heaks uudiseks see, et väravas seisab Jonathan Quick, kellest sai märtsis ajaloo jooksul enim nullimänge kirja saanud ameeriklasest puurilukk. 2012. aasta playoffide MVP suunas vaadatakse vahest viltu, kuna mõni matš võib tal täielikult ebaõnnestuda, kuid sellele vaatamata on tegu ühe maailma parima väravavahiga. Eelmisel hooajal näitas Quick ka seda, et võib jätkuvalt oma taset veel parandada. 40 võiduga jõudis ta karjääri rekordini. Keskmiselt lastud 2.22 väravat ja tõrjete efektiivsus 91.8% tõid karjääri teise Vezina trofee nominastiooni.

Jhonas Enrothi asemel on Quicki uueks varumeheks Pittsburghis karikavõiduni jõudnud Jeff Zatkoff, kelle karjääri numbrid teise kindana on täitsa korralikud - keskmiselt lastud väravaid 2.79, tõrjed 91.5%. Kuna Quick juhtis eelmisel hooajal 68 mänguga puurivahtide osas liigat, siis võimalik, et tema koormust soovitakse vähendada. Sel juhul peaks Zatkoff üsna stabiilselt postide vahel figureerima.

Hooaja väljavaated

Esmapilgul peab tõdema, et Kingsi mullu 2.72 väravat genereerinud rünnak peab mitmed muutused läbinud kaitseliini tõttu uuel hooajal veidi vunki juurde lisama. See eeldaks ka Sutteri aja suurimat väravasaaki. 225 kolli on just värskelt paika pandud tähis. Lucici näol on meeskond kaotanud ühe mullusest neljast 20 väravaga mehest, kuid Marian Gaborik jättis ligi 30 matši vahele ja kaduma läinud väravad võib just temast välja pigistada.

Kings on viimasel paaril aastal valusalt tipust kukkunud, aga võimalik, et see ilmtingimata polegi halb asi. Mõni end jumala staatuses tundnud mängija, kelle tase edu järgselt hakkanud langema, võiks jõuda uuesti enda varasema, näljase versiooni juurde. Lombardi on öelnud: "Arvan, et meil on olnud eduga hakkama saamisel vaimseid probleeme ja korralik löök vastu nina nagu playoffides tuli äratab meid loodetavasti üles."

Sutteri meeskond domineeris enamuse eelmisest hooajast oma divisjoni, enne kui Anaheim Ducks lõpuks ühepunktilise eduga esikoha endale haaras. Uuel hooajal peaks seal konkurents olema kõvem. Ümbervormitud kaitseliin tekitab küsimusi, aga kui eelmisel hooajal kümme erinevat vähemalt kümne kolliga meest omanud rünnak tõesti suudab veelgi teravalt tegutseda, siis eeldatavasti ei teki ka uuel hooajal enda playoffidesse mängimisega probleeme. Meeskonna esitusi nägemata on aga praegu keeruline ennustada, mis karikamängudes juhtuda võib.
Loe edasi...

NHL-i tähed aitasid oma riigid OM-ile

Kommentaare pole
Läinud nädalavahetusel sai selgeks 2018. aastal Pyeongchangis toimuvate taliolümpiamängude hokiturniiri lõplik koosseis. Mängud lõpetati kolmes kvalifikatsioonigrupis. Tänu oma NHL-i tähtedele teenisid olümpiapiletid Norra, Sloveenia ja Saksamaa.

(foto: condone.net)
Norra lõpetas kahepunktilise eduga Prantsusmaa ja Kasahstani ees, alistades viimases mängus kaotusseisust just prantslased. Mängu viigistas New York Rangersi Mats Zuccarello.


Võiduni jõuti alles paar minutit enne lõppu tänu 21-aastase Mattias Nørstebø väravale.

Sloveenia pani oma grupi kinni Valgevene ees ja asja otsustas just omavaheline matš. 2-0 edu maha mänginud sloveenid said lõpuks karistusvisetega 3-2 võidu. Oma ürituse realiseeris seal kindlalt ka Los Angeles Kingsi Anže Kopitar.


Sotšis üllatuslikult veerandfinaali murdnud sloveenid lähevad oma ajaloo teisele OM-ile.

Saksamaa seljatas Läti, kes puudus viimati olümpialt 1998. aasta Nagano mängudel. Otsustav omavaheline matš võideti 3-2. Tasavägises heitluses tegi võiduvärava Pittsburgh Penguinsi Tom Kühnhackl, kes jõudis ülekaalust sihile viis minutit enne lõppu. Edmonton Oilersi Leon Draisaitl lõpetas 1+1'ga, väravat valvas Washington Capitalsi Philipp Grubauer.

Olümpial kuuluvad sakslased intrigeerivasse alagruppi, kus on ka kõik põhjamaad.


Veel pole teada, kas NHL-i tähed saavad oma riiki ka finaalturniiril aidata. Rahvusvahelise jäähokiliidu president Rene Fasel tunnistas kevadel, et NHL-i mängijate mitteosalemine on tõenäolisem. Seis olevat 40-60.
Loe edasi...

Patrick Kane korjas hooaja auhindade jagamiselt kolm trofeed

Kommentaare pole
Lisaks suurele liiga laienemise uudise avalikustamisele jagati eile Las Vegases ka hooaja auhindu. Patrick Kane suutis edukalt selja taha jätta hilise tõusu teinud Sidney Crosby ning temast sai Billy Burchi järel läbi aegade teine USA-s sündinud mängumees, kes Harti trofee võitnud.

(foto: hosted2.ap.org)
Chicago Blackhawksi ründaja edestas Crosbyt põhihooaja MVP valmisel üsna selge ülekaaluga, teenides 121 esikoha häält Pittsburgh Penguinsi kapteni 11 vastu. Lisaks valiti Kane kaasmängijate poolt MVP-ks ehk teenistuslehele läks ka Ted Lindsay auhind. Juba varasemast oli põhiturniiri resultatiivseima mängijana (106 punkti) kindlustatud Art Rossi trofee võit.


Viimane MVP-ks kerkinud Blackhawksi mängumees oli Stan Mikita, kes sai sellega hakkama 1968. aastal.

Chicagosse rändas ka parima uustulnuka auhind. Palju diskusioone tekitanud Calderi trofee jagamine lõppes oodatud tulemusega. Enne NHL-i saabumist KHL-is tervelt kuus hooaega kaasa löönud Artemi Panarin edestas Shayne Gostisbehere'i ja Connor McDavidit.


Ootuspäraselt kulges ka ülejäänud auhindade jagamine. Enim said pärjatud Los Angeles Kings ja Washington Capitals. Kuningate uus kapten Anže Kopitar võitis parima kaitsvate omadustega ründajana Selke trofee, mis polnud varem ühelgi Kingsi edurivimehel õnnestunud ja spordimehelikkuse eest Lady Byngi trofee. Drew Doughty viis LA-sse kolmanda auhinnana parimale kaitsjale jagatava Norrise trofee. Mullu Erik Karlssonile alla jäänud kaitsemees võitis karjääri esimese isikliku auhinna.

Capitals korjas oma kolm ära tänu Aleksandr Ovetškinile, Braden Holtbyle ja Barry Trotzile. Ovetškin jõudis karjääri jooksul kuuendat korda parimale väravakütile jagatava Rocket Richardi trofeeni. Viimati jäi see kellelegi teisele 2012. aastal!


Tänavu Martin Brodeuri üsna löömatuna näivat põhihooaja võitude rekordit (48) korranud Holtby sai parima väravavahina enda kätte Vezina trofee ning Trotz võitis parima treenerina Jack Adamsi auhinna. Päris palju esikoha hääli sai ka Florida Panthersi Gerard Gallant.


Pärast kümneaastast pausi korjas ühe auhinna ära ka Jaromir Jagr. 44-aastane tšehh teenis sihikindluse ja pühendumise eest Bill Mastertoni trofee. Seejuures sai Jagr ka MVP valimisel ühe esikoha hääle.

Shea Weberile rändas liidriomaduste ja kogukonnas näidatud aktiivsuse eest Mark Messieri auhind ning Henrik Sedin sai oma liidriomaduste ja humanitaarse panuse eest King Clancy trofee. Väljakult eemal tehtud töö eest tasustati ka Mark Giordanot, kes noppis endale NHL-i sihtasutuse auhinna,

Seitsmendat korda välja antud parima peamänedžeri auhind läks teist korda Pittsburghi. Jim Rutherford edestas Capitalsi Brian MacLellanit 44 punktiga.

Avaldati ka hooaja tähtede meeskonnad.



Loe edasi...

Kings ei kaalu Brownist loobumist

Kommentaare pole
Kui Anže Kopitar lõppeval nädalal Los Angeles Kingsi uueks kapteniks määrati, siis oli alust arvata, et seni C-tähte rinnal kandnud Dustin Browni lips on klubis läbi. Kuid nii siiski pole. Vähemalt veel mitte. Peamänedžer Dean Lombardi loodab selle sammuga kogenud ründajalt paremad esitused välja võluda.

(foto: thehockeywriters.com)
Brown piirdus tänavu teist hooaega järjest vaid 11 väravaga, mis tema karjääri halvim näitaja. Punkte jäi kirja ainult 28. Rohkem kui poole võrra vähem võrreldes elu parima hooajaga (2007/08, 60 punkti).

"Usun täielikult, et ta leiab uuesti oma mängu. Ta mõistab hästi seda, et eduka meeskonnana tegutsemiseks vajame temalt paremaid esitusi, milleks ta ka võimeline on," ütles Lombardi 31-aastase ameeriklase kohta, lisades et mitte väga ammu oli tema näol tegu liiga ühe parima jõulise ründajaga.

Kaptenivahetust ei maksa ehk tõesti liiga tõsiselt võtta. Äsja klubi ajaloo esimeses Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharksil on meeskonnas koguni kaks endist kaptenit.

Muutuse näol on võimalik lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. See võiks Browni silmis uuesti tule sütitada ning uus kapten Kopitar võiks oma mängu veelgi parandada.

"On käes aeg Kopitaril asi üle võtta. Ta on meie üks parimaid mängijaid ja alustab oma parimaid mängija aastaid. Nüüd on käes tema kord," rääkis Lombardi uue C-tähe kandja kohta.

28-aastane Kopitar oli tänavu üheksandat hooaega järjest (!) meeskonna resultatiivseim mängija. 81 matšiga õnnestus koguda 74 silma (25+49). Sloveeni hinnangul muutuse tõttu mingisugust tüliõuna ei teki.

"Suus on üheaegselt magus ja mõru maitse, kuna oleme temaga väga head sõbrad. Oleme minu kümne LA-s veedetud aasta jooksul arendanud tugeva üksteisemõistmise," kommenteeris Kopitar. "Ma ei ütleks, et tegu on kohmetu olukorraga. See on äkki lihtsalt veidi mõru, aga ma ei arva, et see meievahelist suhet muudab. Vajan teda endiselt enda kõrvale, et ta mind paljude asjadega aitaks ja loodetavasti tuleme sellega toime ning jätkame koos töötamist."

Vaatamata sel nädalal tehtud otsusele on Lombardi Browni nimetanud klubi ajaloo parimaks kapteniks. Kopitarile on korralik eeskuju ette pandud.
Loe edasi...

Kings nimetas Anže Kopitari uueks kapteniks

Kommentaare pole
Viimasel paaril nädalal on sahistatud, et Anže Kopitar võtab Dustin Brownilt üle Los Angeles Kingsi kapteniameti ning nüüd on see lüke ka ametlikuks saanud. 28-aastane sloveen kerkis klubi ajaloo 16. kapteniks. Browni pea kohale on samal tekkinud väga tume pilv.

(foto: Harry How/Getty Images)
Kogu senise 10-aastase karjääri LA-s veetnud Kopitaril on 764 põhihooaja matšiga kogunenud 684 punkti (243+441). Playoffides on 75 mänguga kirjas 64 silma (20+44).

Kolm aastat järjest, kaasa arvatud tänavu, Selke trofee nominentide hulka nimetatud Kopitar oli alates 2008. aastast Kingsi abikaptenite hulgas. Tänavu talvel sõlmis meeskonnas kahe Stanley karikavõiduni jõudnud ründaja klubiga 2024. aasta suveni kestva lepingu.


Brownist sai 2012. aastal alles teine ameeriklasest kapten, kes Stanley karika pea kohale tõstnud. Alates sellest ilusast hetkest on aga Kingsi 2003. aasta drafti avaringi valikul esitused väljakul aina halvemaks läinud. Tänavu sai ta kirja vaid 11 kolli ja 28 punkti. Viimased neli hooaega on tema kollanoka aasta kõrval ainsad, mil ta pole kätte saanud 30 punkti piiri.

31-aastane ründaja valiti meeskonna kapteniks 2008. aastal ning alles kaks suve tagasi anti talle liidriomaduste eest Mark Messier'i auhind. Tal on leping veel viieks hooajaks. Kuna Browni keskmine töötasu (5.875 miljonit) on vähese produktiivsuse juures väga kibe, siis võib arvata, et klubi üritab sellest vabaneda.
Loe edasi...

Fännide mäsuga lõppenud kohtumise võitnud Capitals asus seeriat 3-0 juhtima

Kommentaare pole
Kolmapäeval võib selguda esimene playoffide teise ringi pääseja. Washington Capitals asus läinud ööl Philadelphia Flyersi vastu 3-0 eduseisu kohtumises, mis lõppes fännide mäsuga. Teistes mängudes haarasid võidud Minnesota Wild ja Los Angeles Kings.

(foto: fox10tv.com
Flyersi fännid läksid ohjeldamatult pöördesse viimase kolmandiku teises osas, kui meeskond aina karistusi korja ning Capitals ülekaalu võimalusi muudkui väravateks tegi.


Mitmed mängijad said mängueelseks šõuks välja jagatud randmepaeltega pihta.


"Tean, et nad olid endast väljas, aga sellist asja ei tohi küll juhtuda," ütles olukorra kohta Wayne Simmonds, kes tulutult koos Aleksandr Ovetškiniga publikut maha üritas rahustada.


Lõpuks suudeti aga kohtumine siiski lõpuni mängida. Barry Trotzi meeskond püstitas ühes mängus viie ülekaalu väravani jõudmisega uue klubi rekordi ning playoffide läbi aegade parimast saagist jäi puudu vaid üks koll.

Ovetškin pani võrku kaks tükki ja korjas ka ühe söödupunkti ning sellega sai temast Capitalsi ajaloo edukaim playoffide punktikoguja. Selja taha jäi Dale Hunter, kellel Ovetškini 74-st kaks silma vähem kirjas.

Kolme punktiga (1+2) lõpetas kohtumise ka John Carlson, kes jõudis juba seeria kolmanda ülekaalu väravani. Kokku lahendas Capitals PP olukordi üheksast viis. Flyers jäi viiega nulli peale ning kogu seeria käigus on nüüd baranka kirjas 13-st üritusest.

Eelmises kohtumises kohutava käkiga hakkama saanud Steve Mason ei pääsenud kummalisest väravast ka sel korral. Jevgeni Kuznetsov murdis väravataguse klaasi abiga 1. märtsist kestnud põua.


Pärast mängu arvasid paljud, et just see tabamus murdis Flyersi selgroo. Ja mõelda vaid, et algus oli nagu unenägu. Pärast Ed Snideri auks peetud tseremooniat läks vaid 57 sekundit mängu avaväravaks vaja. Sellega sai hakkama Michael Raffl.


Ka Dallas Starsil oli võimalus oma seeriat Minnesota Wildi vastu 3-0 juhtima minna, kuid see jäi siiski tegemata. Ja seda vaatamata sellele, et Patrick Sharp viis meeskonna viienda minuti alguses juba 2-0 ette. Esimene tabamus tuli 26 sekundiga ja Jeff Halperni klubi playoffide rekordist jäi puudu vaid kaks sekundit.

Stars piirdus aga vaid 17 pealeviskega ning Wild suutis kaotusseisu kallal vaikselt nokitsedes lõpuks 5-3 võita. Jason Pominville oli 2+1'ga rongijuhiks.

Wildil õnnestus oma ajaloo jooksul alles teist korda playoffides pärast kaheväravalisse kaotusseisu jäämist võita.

 

Sarnaselt õhtu kahele esimesele matšile nähti avaminutil tulnud väravat ka viimases kohtumises. Joe Thornton andis San Jose Sharksile suurepärase alguse, kui 30 sekundiga Los Angeles Kingsi vastu tablool kodumeeskonna 1-0 eduseis säras. Ka temal jäi kaks sekundit klubi rekordist puudu. See kuulub Dany Heatleyle.

Jonathan Quick lasi teist kohtumist järjest kohe esimese pealeviske enda selja taha. Erinevalt laupäevastes matšist suutis aga Kings varajasest tagasilöögist kosuda.

Avakolmandikul jõudis ülekaalust Anže Kopitar oma seeria esimese väravani ning lisaaja neljandal minutil tõi kuningatele võidu koju Tanner Pearson.


Kings oli varem playoffides kaotanud kõik viis Sharksi vastu lisaaega vajanud kohtumist.
Loe edasi...

Playoffide avaring: Los Angeles Kings vs San Jose Sharks

Kommentaare pole
Ja me kohtume taas. Sellised tunded valdavad sel kevadel Los Angeles Kingsi ja San Jose Sharksi mängijaid. Kings kerkis kaks aastat tagasi Sharksi vastu NHL-i ajaloos neljandaks meeskonnaks, kes playoffides 0-3 kaotusseisust järgmisesse ringi edenenud.

(foto: zimbio.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 5 - 2 Kings
Braun, Pavelski, Thornton, Karlsson, Braun - Lecavalier x 2

Sharks 2 - 3 (LA) Kings
Pavelski, Couture - Doughty, Lecavalier, Gaborik

Kings 3 - 5 Sharks
Toffoli x 2, Lewis - Thornton, Burns x 2, Pavelski x 2

Sharks 1 - 4 Kings
Ward - Toffoli, Lucic, Carter x 2

Kings 1 - 5 Sharks
Shore - Thornton, Pavelski, Burns, Hertl, Donskoi

Los Angeles Kings

 Sharksi vastu võidetud avaringi seeria oli 2014. aastal üks kolmest, kust kuningad end 7. mängus edasi vedasid. Ent võimalik, et selle eest maksti lõivu järgmisel hooajal, kui üllatuslikult karikakaitsjana põhiturniiriga piirduti. Kingsi läbikukkumine oli ootamatu, kuid samas meeskonna jaoks äkki ka vajalik. Tänavu sai mängida varasemast suurema isuga ning see tõi ka peaaegu klubi ajaloo teise divisjoni tiitli. Sellest jäi Darryl Sutteri meeskond ilma alles põhihooaja viimasel päeval.

Kings taastas oma positsiooni liiga tippude seas peamiselt kaitse toel. Põhihooaja jooksul lasti endale kesmiselt 2.34 väravat, millest olid paremad vaid Washington Capitals ja divisjoni tiitli röövinud Anaheim Ducks. Esikinnas Jonathan Quick saavutas 2.22-ga ja 91.8%-ga karjääri ühed parimad numbrid. Väljakumängijad tegid tal ka elu lihtsaks, sest endale lastud pealevisete keskmine oli 27.5, millega kuuluti liiga tippude sekka. Kusjuures Sharks oli selle osas isegi veidi parem - 27.4. Väärib ka märkimist, et Kingsi ise sooritatud ja endale lastud pealevisete suhe oli üldse kogu liiga parim - +4.5.

Rünnakul vedas vankrit Anže Kopitar, kes lõpetas üheksandat hooega järjest (!) meeskonna resultatiivseima mängijana. Kuigi 25+49-ga tulnud 64 silma on selle perioodi jooksul üks kahvatumaid näitajaid. Samas ei pruugi see ka halb asi olla. See näitab seda, et kaaslased suudavad tema ümber korralikult panustada. Kingsil oli põhiturniiril viis vähemalt 50 punktiga mängijat. Meeskonna rünnak oli põhihooaja jooksul keskpärane (2.72 väravat mängus), kuid tublisti töötas ülekaalus mängimine (20%) ja on selge, et Sutteri satsi alistamiseks peab esinema oma täielikul tipptasemel.

Edu võti: hea algus

Kings tõestas kaks aastat tagasi, et halb algus ei tähenda kohe valge lipu lehvitamise aega, kuid näib ebatõenäolisena see, et uuest august suudetakse end sama hästi välja kaevata. Paari teeb väga põnevaks see, et Kings alustab kodus. Tegu on kodujääl hästi esineva satsiga, kuid vastu tuleb põhiturniiril võõrsilmängudes superhästi tegutsenud sats. Sharks võitis kodust eemal 41-st kohtumisest 28. Hooaja jooksul oli võõrsil kuus vähemalt kolmemängulist võiduseeriat. Tegu väga head kvaliteeti näitava faktiga. Samal ajal kaotati järjestikused võõrsilmängud vaid kolm korda. Kings peab kindlalt kodu kaitsma. Vastasel juhul läheb seis taas kibedaks.

San Jose Sharks

Sharksil lõppes mullu kümnehooajaline playoffidega seeria. Võib isegi öelda, et tegu oli enamvähem samasuguse ootamatusega, kui Kingsi playoffidest eemale jäämine. Meeskond on pikalt stabiilselt tugev olnud, aga eelmisel hooajal olid kodumängudes kummalised probleemid ja nende taha kõik ka jäi. Ka tänavu jäädi kodumängude arvestuses liiga viimaste sekka, kuid eelpool välja toodud võõrsilmängude tulemuste toel mängiti end siiski kindlalt playoffidesse tagasi.

Peter DeBoer, kelle New Jersey Devils iga-aastaselt erimeeskondade arvestuses liiga tippude hulka kuulus, oma kuldset kätt uue meeskonna peal täielikult rakendada ei suutnud. 22.5%-ga jõudis Sharks parimate ülekaalu meeskondade sekka, kuid vähemuse efektiivsuseks jäi ainult 80.5%. Playoffides peab seda kindlasti parandama. Kuna endine Kingsi puurilukk Martin Jones tegi uues klubis eduka debüüthooaja, siis kehv karistuste surmamine meeskonna kaitsenumbreid väga alla ei viinudki. Endale lastud keskmise 2.52-ga jäädi jagama liiga 10. kohta.

Usutavasti on aga Kingsi alistamiseks kaitse asemel rohkem rünnakut vaja. Vastased oskavad suurepäraselt mängu surmata ning DeBoeri hoolealused peavad oma võimalusi võimalikult efektiivselt kasutama. Põhihooajal skooriti keskmiselt 2.89 kolli ehk potentsiaal on täitsa olemas. Sharks oli koos Chicago Blackhawksiga ainsad kaks, kellel oli liiga punktitabeli esikümnes kaks meest. See au tuli tänu Joe Thorntonile (82 punkti) ja Joe Pavelskile (78). Seejuures jäi kaitsja Brent Burns napilt - kahe punktiga - esikümnest välja.

Edu võti: Joe Thornton

Thorntonil on seoses Kingsiga mitmeid erinevaid mälestusi. Tema lisaajavärav otsustas 2011. aasta avaringi saatuse. Tegu oli hooajaga, mil Sharks jõudis oma ajaloo kolmanda konverentsi finaalikohani. Lõplikust läbimurdest on väga vähe puudu olnud ja nii oli see ka 2014. aastal. Siis läks meeskond playoffidele peale pärast 111-punktilist põhiturniiri, mis klubi ajaloo üks parimaid näitajaid. Kingsi vastu tuli kõik algselt nii lihtsalt (esimesest kahest mängust 6-3 ja 7-2 võidud), aga seejärel tabas täielik kollaps. Sellest ajast on pärit ka Thorntoni meeldejääv reaktsioon, mis annab sõnadeta perfektselt edasi absoluutse pettumustunde ja selle, et enda parimast vahest lihtsalt ei piisa.


Pärast šokk-kaotusega lõppenud seeriat klubis kapteni ametist ilma jäänud Thornton on karjääri jooksul Kingsi vastu 75 mängust kogunud 72 punkti (16+56). Temast sõltub selles paaris väga palju. Tal on selja taga viimaste aastate parim põhihooaeg ning kohtumised Kingsi vastu algavad seisust, kus Sharks on võitnud 33 järjestikust mängu, kus Thornton vähemalt ühe punktini jõuab.

Ennustus: Kings edasi 4-3

Tegu peaks olema edasi-tagasi seeriaga, kus omavahel võite ja kaotuseid vahetatakse. Meeskonnad on päris võrdsel tasemel ja seeria võitja otsustavad pisiasjad. Seda silmas pidades tuleb tunnistada, et Kingsil on veidikene rohkem kvaliteeti igas liinis. Quick on võrreldes Jonesiga kogenum, Drew Doughtyl on võrreldes Burnsiga parem toetav kaader ning ees rünnakul tulevad Kopitari kõrval mitmed teised tegijad, kes end korduvalt hooaja otsustavas faasis tõestanud. Thornton piirdus seejuures 2014. aasta avaringi seerias vaid kolme punktiga. Veel üks kõnekas fakt sellest, kui palju temast oleneb. Usutavasti peab aga Jumbo Joe seeria lõppes taas pea norgu laksma.
Loe edasi...

Avaldati viimased maailmakarika koosseisud

Kommentaare pole
Arvatavasti võib Kanada jäähokikoondise peamänedžeri ametit pidada üheks maailma keerulisemaks töökohaks. Valikuvõimalus on lihtsalt sedavõrd peadmurdev. Maailmakarikal võistleva satsi kokku panemine jäi Doug Armstrongi hoolde ja läinud ööl toodi esialgne koosseis ka rahva ette.

(foto: Twitter @Sportsnet)
Igapäevaselt St. Louis Bluesi juures töötava Armstrongi valikusse ei mahtunud teiste seas näiteks P.K. Subban, Corey Perry ja Claude Giroux.


Kerge pole kindlasti ka USA koondise kokkupanek. See oli Los Angeles Kingsi juhi Dean Lombardi ülesandeks. Olulisemateks puudujateks on Phil Kessel, James van Riemsdyk ja Tyler Johnson.


Põhja-Ameerika puhul, mis kokku pandud Kanada ja USA parimatest U23 poegadest, näeme Jack Eichelit ja Connor McDavidit ühes meeskonnas. Kohal on kõik viimase kolme drafti avavalikut ja mine sa tea, ehk mahub seltskonda lõpuks ka selle aasta tõenäoline esinumber Auston Matthews.


Euroopa satsi võiks ristida Anze Kopitari meeskonnaks. Sloveen on rivistuses ainuke superstaar, kuigi kvaliteeti jagub muidugi igasse liini. Lisaks Sloveeniale on esindatud Taani, Slovakkia, Saksamaa, Šveits, Austria ja Norra.


Meeskondade juhid saavad nüüd veel 1. juunini ajusid ragistada. Selleks ajaks peab olema välja mõeldud ka viimased seitse mängijat.

Praeguse seisuga on 17. septembrist kuni 1. oktoobrini peetavale turniirile enim mängijaid andmas mulluses Stanley karika finaalseerias osalejad. Selle osas tegi Tampa Bay Lightning Chicago Blackhawksile ära 10-9.
Loe edasi...