Kuvatud on postitused sildiga radim vrbata. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga radim vrbata. Kuva kõik postitused

Gallant sai Panthersi vastu väikese kättemaksu

Kommentaare pole
13 kuud tagasi Florida Panthersi poolt vallandatud Gerard Gallant sai pühapäeval oma endisele tööandjale näidata, millest on ilma jäädud. Vegas Golden Knights võttis Gallanti juhendamisel omavahelisest kohtumisest suure 5-2 võidu.

(foto: tvasports.ca)
Golden Knights jätkas oma edu kodujääl pärast 0-2 seisu pealt välja tulemist. See korraldati esimese viie minutiga, kui väravad said kirja Radim Vrbata ja Michael Matheson. Kuid ülejäänud kohtumine kuulus täielikult kodumeeskonnale.

"Soovime seda võitu Turki (Gallanti hüüdnimi) nimel võtta," tunnistas pärast matši endine Panthersi ründaja Jonathan Marchessault, kes lõpetas õhtu 1+2'ga. "Tema aeg klubis sai kohutava lõpu. Arvan, et ta on praegu päris õnnelik."

Kohtumist endise klubiga nautis ka Reilly Smith, kes lõpetas kahe söödupunktiga.

Meeskond alustas oma comebacki minut pärast Mathesoni tabamust ja jõudis esimeseks vaheajaks juba viigini. Väravad saadi kaitsjatelt Nate Schmidtilt ja Colin Millerilt.

Otsustavad tabamused tulid viimase üheksa minuti sees Marchessault'lt, Erik Haulalt ja James Nealilt. Väravaid saadi viimasel perioodil rohkem, kui vastasel oli pealeviskeid (2)! Gallanti meeskonna pealevisete ülekaal oli viimasel kolmandikul tervelt 20-2.

Kehvalt alustanud Malcolm Subban teenis oma 10. stardis kaheksanda võidu 16 tõrjega. Külaliste väravas jäi James Reimer 35 tõrje peale.


16-st mängust teenitud 13 koduvõiduga on Golden Knights läänekonverentsi edukaim tiim. Kogu liiga peale on rohkem koduvõite kirjas vaid Washington Capitalsil (14).

 Teised kohtumised

 Winnipeg Jets 4 - 0 St. Louis Blues (tipphetked)

Päev varem St. Louisis peetud kohtumises nulli peale jäänud Jets tegi selle eest tagasi. Connor Hellebuyck jõudis 24 tõrjega hooaja teise puhta paberini. Blues sai Alex Pietrangelo koosseisu tagasi, ent kaitsetsoonis oli korralagedus. Endale lasti tervelt 46 pealeviset.

Chicago Blackhawks 4 - 1 Minnesota Wild (tipphetked)

Blackhawks oli pealevisetega üle 46-28 ja võidutses Patrick Kane'i kahe värava toel. Wild sai enda ainsa Matt Dumbalt viimasel kolmandikul. Joel Qunneville'i meeskonnal on nüüd kirjas viis järjestikust võitu. Veidral kombel kaotati enne seda viis jutti.

Vancouver Canucks 1 - 6 Calgary Flames (tipphetked)

Canucks pidi ära kannatama Sam Bennetti karjääri teise nelja punktiga esituse (1+3). Kaks väravat tuli Mark Giordanolt, üle kahe silma sai kirja veel Mark Jankowski (1+2). Canucks jäi pealevisetega alla 17-38 ja jõudis oma auväravani alles viimasel perioodil, mil Markus Grandlund skooris ülekaalust.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Florida Panthers

Kommentaare pole
2016. aastal pärast tööseisaku tõttu kaotsi läinud hooaega 2004/05 teist korda playoffides mänginud Florida Panthers ei suutnud läinud kevadel teist järjestikust piletit karikamängudele lunastada. Põhjuseks segane seis klubi juhtimises ja mitme võtmemängija vigastused. Uuelt hooajalt loodetakse stabiilsemat ja murevabamat kulgemist.

(foto: sun-sentinel.com)
Jagri õpipoistel on aeg särada

2015. aasta kevadel Lõuna-Florida hokielu käima lükanud Jaromir Jagr on läinud, aga tema pärand elab edasi. Vanameistri kõrval mängides õppisid nii paljud noored pantrid nii mõndagi. Jagr moodustas Aleksander Barkovi ja Jonathan Huberdeauga ühe liiga produktiivseima ründekolmiku. Kuigi eelmisel hooajal ei saanud kolmik eriti oma talenti ja üksteise mõistmist näidata, kuna viimases kontrollkohtumises saadud Achilleuse kõõluse vigastus röövis Huberdeault üle 50 mängu. Lisaks puudus Barkov 21-st kohtumisest.


Põhikolmiku vigastusprobleemid tähendasid, et Panthers jäi keskmise väravasaagi osas oma 2.50-ga liiga viimaste hulka. Aasta varem oldi 2.83-ga hoopis resultatiivseimate seas. Noor meeskond elas läbi väga valusa kukkumise.

"Mitte keegi ei taha lõpetada mängimist pärast 82. kohtumist," märkis Nick Bjugstad suvel. "Soovisime kõik tööga jätkata, eriti pärast eelneval hooajal playoffide maigu suhu saamist. See jättis meile kogu suveks mõru maigu suhu. Aga see pani meid ka rohkem vaeva nägema."

Bjugstadil jäi samuti mullu korralik ports hooajast vahele, kui ta suutis kaasa teha vaid 54 kohtumist. Paljud vigastused maksid kiirelt kätte ka peatreenerile Gerard Gallantile, kes oli värskelt 103 punktiga aidanud meeskonna klubi ajaloo parima hooajani. Lõppkokkuvõttes lõikas Panthers ka treenerivahetusega näppu. Kui Gallantiga võitis meeskond 22-st kohtumisest 10, siis peamänedžeri kohalt tema asendajaks tõusnud Tom Rowe 60-st 24, kaotades omakorda viimasest 24-st 17.

Rowe määrati kahe hooaja vahel üllatuslikult Dale Talloni asemel peamänedžeriks, aga nüüd on ta taandatud nii sellelt positsioonilt ning samuti treeneriametist, jätkates klubis nõuandjana. Tallon on uuesti klubi juht ning peatreeneriks palgati Bob Boughner, kellel selja taga edukad hooajad San Jose Sharksi abitreenerina.

Boughner on olnud suures elevuses seoses koosseisuga, mis teda ees ootab. Lisaks Jagri lahkumisele on seal mitmeid teisi muutusi. Läinud on ka eelmise hooaja parim väravakütt Jonathan Marchessault, alates 2014. aastast klubis mänginud Jussi Jokinen ja tubli 25 värava-50 punkti mees Reilly Smith. Vabaks jäänud kohad rünnakul on minemas Jevgeni Dadonovile ja Radim Vrbatale. Lisaks loodab endast kindlasti korraliku märgi maha jätta Sooma liiga mullune resultatiivseim mees Henrik Haapala. Potentsiaali tundub ees kõvasti olema.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Ma ei usu, et Bjugstad ja Huberdeau sel aastal taas 17 väravaga piirduvad, loodetavasti püsivad nad tervena. Meil hakkavad kaitsjad palju rohkem rünnakul panustama. Arvan, et Vrbata ja Dadonov korvavad suurema osa puudujäägist, kui seda üldse on," on meeskonna rünnaku kohta rääkinud Tallon, kelle sõnul on plaan muuta ka oma mängustiili, keskendudes kiirusele.

Kaitse vajab samuti paremat tervist

Vigastused räsisid pantritel rünnaku kõrval korralikult ka kaitseliini. Alex Petrovic jättis vahele ligi pool hooaega ja üle kümne kohtumise vaatas kõrvalt ka meeskonna esikaitsjal Aaron Ekblad. Augud kaitses tähendasid, et meeskond lasi endale 2.82 väravat, mis viimase kümne hooaja jooksul klubi üks halvimatest näitajatest. Kuigi nagu ka Tallon on märkinud, siis Panthersi sinine joon ongi rohkem ründele fokusseeritud ja pigem on mentaliteediks lihtsalt vastase üleskoorimine.

(foto: dailyfaceoff.com)
Samal ajal on aga Panthers näidanud oma karistuste surmamisega, mis oli mullu 85.3%-ga liiga üks parimatest, et mustast tööst ükski ründav kaitsemees ära ei ütle. Küll vajab aga väravavaht Roberto Luongo paremat toetust. Pantrid lubasid eelmisel hooajal endale 31.6 pealeviset. Boughner on endine kaitsemängija, keda Keith Yandle võrrelnud oma kunagise treeneri Dave Tippettiga, kelle näol omakorda tegu endise kaitsva ründajaga.

"On tore, kui ametis on tüüp, kes tunneb sinu positsiooni, eriti arvestades noort mängijate gruppi, kes meil taga on. Usun, et ta on meile suureks abiks. Kõik on ülielevil, et ta meil on," rääkis Yandle uuest peatreenerist suve keskel.

 Luongo viimaste mahlade peal?

Luongo kerkib uuel hooajal väravavahtide võitude kõigi aegade edetabelis 4. kohale, aga teda ei saa Floridas enam pidada raudseks esikindaks. Eelmisel hooajal sai James Reimer isegi rohkem mänge (43 vs 40) ning tuli tööga isegi paremini toime. Luongo lasi endale keskmiselt 2.68 väravat, Reimer 2.53. Tõrjete efektiivsus oli vastavalt 91.5% ja 92%. 38-aastase Luongo väravate keskmine oli viimati suurem hooajal 2005/06.

Reimer on huvitav kuju. Pikalt Torontos mängides "hiilgas" ta ebastabiilsusega, kuigi kehvapoolse meeskonna eest ongi väravavahtidel raske mängida. Fakt on aga see, et seitsme liigas veedetud hooaja jooksul on neli korda tema tõrjeprotsent olnud vähemalt 92. Eelmisel hooajal oli liigas vaid 11 puurivahti, kes sellistesse kõrgustesse tõusid. Ehk muretsemiseks ei tohiks justkui põhjust olla, kui Luongo tõepoolest ei suuda enam esikindale kohaseid esitusi pakkuda.

Suuri ambitsioone silmas pidades on aga halb uudis see, et Reimeril on väga puudulikud playoffide kogemused. Kokku seni vaid kaheksa kohtumist. Luongol on neid 70 ja omaette küsimus on ka see, et kas nii tituleeritud väravavaht nagu tema üldse nõustub teist viiulit mängima.

Kõik klappima saades on tegu väga ohtliku meeskonnaga

Panthersil on suve jooksul olnud korralikult kadusid, aga tänu mängijateturul tehtud lüketele ei tohiks meeskond lahkujatest puudust tunda. Dadonovil on KHL-is selja taga aasta, kus ta jõudis 53 mänguga 66 punktini (30+36). Vrbata on 36-aastaselt 55 punktiga (20+35) teinud ühe karjääri parima hooaja ja värskete täiendustena võivad tunduda ka kõik need ründajad, kes suure osa eelmisest hooajast vahele jätsid.

Vigastusi vältides ei tohiks skoorimine Boughneri hoolealustel raskusi valmistada ja see annab märgatavalt paremad võiduvõimalused. Kui meeskond suudab oma keskmise saagi kolme lähedale viia, siis pole isegi vaja suurt edasiminekut kaitse poole pealt. Mullused finalistid Pittsburgh Penguins ja Nashville Predators lasid mõlemad endale läinud hooajal keskmiselt üle 2.60 värava mängus. Playoffides oli kokku viis sellist satsi.

Floridas räägitakse juba paar aastat karika võitmisest ja töö selle nimel käib. Praegu veel tundub see liiga suure ampsuna, ent põhiturniirilt edenemisega peaks meeskond siiski hakkama saama. Väärib ka märkimist, et klubil on palgafondis ligi 11 miljoni jagu vaba ruumi, millega võimalik hooaja käigus satsi veelgi tugevdada. Algava hooaja potentsiaalsete rendimängijate hulgas on näiteks James Neal, Mark Stone ja Evander Kane. Jättes välja kangemat sorti mehed nagu John Tavares, Rick Nash ja Sedinid.
Loe edasi...

Oilersi ebaedu Coyotesi vastu jätkub

Kommentaare pole
Edmonton Oilers on tänavu teinud jõudsa sammu edasi, aga üks asi siiski pole muutunud. Ja kas muutubki? Alates 2011. aastast pole suudetud Arizona Coyotesit normaalajaga alistada. 24 kohtumise peale on kirjas 20 kaotust. Neist viimane tuli karistusvisetega pärast 2-0 eduseisu.

(foto: Associated Press)
Võõrsil mänginud Oilers pääses Connor McDavidi ja Adam Larssoni tabamustest avakolmandikul juhtima, ent oma pärast kaotuste jada tekkinud võiduseeriat ei õnnestunud nelja peale venitada.

Seejuures polnud Todd McLellani meeskond tänavu kaotanud mitte ühtegi kohtumist, kus McDavid oli väravani jõudnud.

Max Domi tegi ühe tagasi vaid üheksa sekundit pärast Larssoni tabamust ning Shane Doan jõudis viimasel kolmandikul hooaja teisega karjääri 400. tabamusest kahe kaugusele.

Pealevisetega 34-41 alla jäänud Oilers raiskas lisaajal ühe ülekaalu võimaluse ja ei osanud aega arvestada, kui McDavidil jäi mängu teisest puudu ei rohkem ega vähem kui üks kümnendik. Oilersi kapten suutis Mike Smithi veel kord üle mängida, kuid 0.1 sekundit jäi puudu sellest, et tabamus lisaaja lõpus loeks.

"See oli nii nibin-nabin kui üldse olla saab," tunnistas Coyotesi peatreener Dave Tippett. "Olime õnnega koos, et lisapunkti teenisime. Kui su selg on vastu seina, siis pead kõik endast välja panema ja meie kutid tegid seda."

Coyotes korjas lisapunkti tänu karistusvisetel 2-1 üle olemisele. Radim Vrbatast sai NHL-i läbi aegade edukaim karistusvisete realiseerija, kui võrku läks karjääri 43. tabamus ning otsustav üritus tuli Oliver Ekman-Larssonilt.


Viimase kolme kümnendi jooksul on Coyotesi punktiseeriast Oilersi vastu pikem olnud vaid Oilersi enda seeria Vancouver Canucksi vastu, mis leidis aset aastatel 1985-88. Meeskonnad kohtuvad pühapäeval Edmontonis uuesti.

Teised kohtumised

 Philadelphia Flyers 2 - 3 New York Rangers (tipphetked)

Pealevisetega 23-42 alla jäänud Rangers lõpetas oma minikriisi napi, aga kindla võiduga. Flyers lahkus teist kodumängu järjest viimasele puhkepausile fännide vilekoori saatel ja sai seisu tagavägiseks alles lõpuminutitel. Dave Hakstoli meeskond on nüüd viimasest kümnest kaotanud seitse.


 Anaheim Ducks 2 - 3 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Jonathan Toewsita mänginud Blackhawks lasi 3-0 pealt seisu veidi libedaks, aga pealevisetega 36-25 üle olnud Ducks ei suutnud siiski tagasitulekut vormistada. Hooaja esimesest kaheksast kodumängust vaid kaks kaotanud Ducks pole nüüd kolm mängu järjest oma fännide eest võidurõõmu maitsta saanud.

 San Jose Sharks 3 - 2 New York Islanders (tipphetked)

 Tasavägine heitlus lõppes paraja püandiga, kui Nick Leddy viimasel minutil saarlased viigisadamasse sikutas, aga Patrick Marleau ei tahtnud reedel pikemast tööpäevast midagi kuulda. Ülimagus võit Sharksile. Eriti kui arvestada seda, et Martin Jonesile anti puhkepäev. Kahe punktiga lõpetanud Brent Burns otsustas parkimisplatsi väravaga liiga resultatiivseima kaitsja lahingus Shea Weberiga sammu pidada.


 Minnesota Wild 6 - 2 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Marc-Andre Fleury kaotas oma neljanda stardi järjest ja lasi alates 2013. aasta aprillist esimest korda ühes põhihooaja mängus kuus väravat. Wild sai pooled tabamused ülekaalust. Kasutama jäi vaid üks ülekaalu võimalus. Charlie Coyle skooris kaks korda ja edukas õhtu oli ka Jonas Brodinil, kes lõpetas 1+2'ga.

Washington Capitals 3 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Braden Holtbyt tänaseks Toronto Maple Leafsi vastu peetavaks mänguks hoidnud Capitals võttis väga rutiinse võidu. Philipp Grubaueri seljatagune määriti Sam Reinharti poolt alles kümme minutit enne lõppu. Sabres on viimase 13 kohtumise jooksul nüüd alistatud kümme korda.

Nashville Predators 5 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

 Avakolmandikul kaotusseisu jäänud Predators jõudis kuuenda järjestikuse koduvõiduni. Viimase nelja jooksul tehti kolmandat korda viis väravat. Õhtut juhtis 2+1'ga Ryan Johansen. Kaks tabamust sai kirja ka Colin Wilson. Mike Fisher lõpetas kolme söödupunktiga.

 Boston Bruins 1 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Taas on ära nähtud midagi, mis polnud tükk aega juhtunud. 30. oktoober, aastal 2008 oli viimane kuupäeva, mil Flames suutis normaalajaga Bruinsi alistada. Järjekordselt hiilgas Chad Johnson, kes tegi 35 tõrjet. Ta on see kuu kaheksa stardi jooksul vaid kaks korda üle kahe värava lasknud.

Tampa Bay Lightning 3 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Lightning jõudis 1-3 seisu pealt viigini, kuid mängu jooksul lasti endale mitu kord jalga ja nii tuli viimase seitsme kodumängu peale vastu võtta juba neljas kaotus. Pealevisetega 38-28 üle olnud Jackets skooris oma esimese kolme üritusega kaks väravat.

New Jersey Devils 4 - 5 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

 Devils on hakanud järsku skoorima, aga nüüd ei õnnestu litrit oma puurist eemale hoida. Teist mängu järjest tehti normaalajal neli väravat, aga lasti sama palju ka. Mängu alguses Jimmy Howardi vigastusele kaotanud Red Wings võidutses tänu Mike Greeni tabamusele. Jeff Blashilli meeskonnal on nüüd kirjas järjestikused võidud, aga need on kaks vaid neljast, mis viimase 13 mängu jooksul tulnud.


 Dallas Stars 2 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)

Mängu juhtima läinud Canucksil ei õnnestunud katkestada kohutavat seeriat, mis omavahelistes mängudes on tekkinud. Dallases kaotati seitsmendat korda järjest ning kokku on viimasest 12-st kohtumisest 11 läinud Starsile. Siin hoolitses selle eest 22-aastane kaitsja Esa Lindell, kes sai kirja nii karjääri esimese värava kui esimese vähemalt kahe punktiga mängu.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Kommentaare pole
Üks eelmise hooaja meeldivamaid üllatusi oli see, kuidas vaikselt liiga keldris elamisega harjuma hakanud Arizona Coyotes end uuesti konkurentsivõimeliseks mängis. Oma punktisaaki kergitati 22 silma võrra ning arengut võib oodata ka uuest hooajast.

(foto: abc15.com)
Coyotes pole alates 2012. aasta läänekonverentsi finaalikohast playoffides mänginud ja hooaeg 2014/15 oli tõeliselt tume, mil 51 punktiga tuli üks klubi ajaloo nukramaid aastaid. Ent kõik muutus päris kähku ja ootamatult. Noor duo Max Domi ja Anthony Duclairi näol andis tublisti särtsu juurde meeskonnale, mis suutis aasta varem keskmiselt skoorida vaid napilt üle kahe värava mängus (2.01). Keskmine väravasaak kergitati 2.54 peale ja see aitas peita puudujääke kaitses. Kuid nüüd võib ka selle osas oodata paranemist.

Kevadel palgatud John Chayka, kes on kõigi USA profiliigade peale ajaloo noorim peamänedžer, tõi kahe hooaja vahel klubisse mitmeid huvitavaid kaitsemehi. Nende seas suurte kogemustega Alex Goligoski.

"Arvan, et oleme kaitses väga tugevad," tunnistas suvel 26-aastane sinise joone mees Michael Stone. "Olen elevil seoses kuttidega, kes meil on. Mulle meeldiks väga mängida vennaga nagu Goligoski. Arvan, et ta teeb meeskonda vaid paremaks ja loodetavasti suudan teda täiendada. Kogu kaitse jaoks on käes põnev aeg."

(foto: dailyfaceoff.com)
Coyotes lasi endale mullu keskmiselt 2.98 väravat ning 31 pealeviset. Mõlemas arvestuses kuuluti liiga halvimate sekka. Kuid need numbrid peaksid uuel hooajal märgataval paranema.

Chayka on end kiirelt tõestanud julgete otsuste tegijana ning tema analüütikal põhinev taust lubab arvata, et tegu on ka õigete otsustega. Eelmise peamänedžeri Don Maloney visioon seisnes samm-sammu haaval satsi parandamisel, kuid Chayka on koheselt härjal sarvist haaranud ning aukude lappimise asemel hakanud uut vundamenti rajama.

Rünnakul on Dave Tippetti meeskond Antoine Vermette'i näol kaotanud mitmekülgse panustaja, kuid sisse on toodud mitu korraliku asendust. 28-aastane Jamie McGinn tegi mullu Buffalo Sabresi ja Anaheim Ducksi eest kena aasta, mis lõppes karjääri esimese 20 kolliga hooajaga ning 39 punktiga. Ryan White peaks aitama parandada 77.3%-list vähemuse efektiivsust ja pärast kaheaastast pausi klubisse naasnud Radim Vrbataga sütitatakse äkki vana leek. Domi ja Duclairi kõrval võivad satsi mahtuda järgmised konveierilt tulevad noored täkud Christian Dvorak ja Dylan Strome.

(foto: dailyfaceoff.com)
Koos Domiga OHL-is London Knightsis mänginud Dvorak vedas kaptenina meeskonna eelmisel hooajal Memorial karikani, olles 121 punktiga (52+69) põhiturniiril omade resultatiivseim mängija. 2015. aasta drafti 3. valik (esimene lihtsurelik Connor McDavidi ja Jack Eicheli järel) Strome lõpetas Erie Ottersi särgis 111 punktiga (37+74).

"Nad on mõlemad edusamme teinud," ütles meeskonna juures peatreenerina kaheksandat hooaega alustav Tippett suvel duo kohta. "Vaadake, mida on Dvorak teinud - ta võitis meistritiitli ja otseses mõttes juhtis meeskonda selle suunas. Strome võinuks vabalt olla Kanada meeskonna parim mängija juuniorite MM-il. Mõlemad tegid tänavu tohutuid edusamme."

 Klubis oma 21. hooaega alustav Shane Doan, kes saab peagi 40-aastaseks, on äsja 28 väravaga teinud ühe karjääri parima aasta ning noorusest läbi imbunud koosseis võiks aidata ka temal jalga värskena hoida.


Postide vahel toetub meeskond jätkuvalt Mike Smithi peale. 2011. aastal klubisse saabunud kanadalane on olnud üks liiga kõikuvaima tasemega puurivahtidest. Heal päeval on ta väga hea, ent halval päeval jällegi väga halb. Coyotesi õnneks oli mullu häid päevi rohkem ning ta suutis tõrjete efektiivsuse osas 91.6%-ga korrata karjääri rekordit. Seejuures oli 34-aastane puurilukk eriti hoos hooaja lõpus pärast mitmekuulist vigastuspausi. Märtsis ja aprillis tehtud kümne matši jooksul kujunes tõrjete efektiivsuseks 94.4%.

Smithi puudumisel näitas nooruke Louis Domingue korralikku taset, võites 15 oma 36-st stardist ja tõrjudes 91.2%-ga. Kogenuma varuvahina on sisse toodud veel Justin Peters, aga kuna tal jäi Washington Capitalsi ridades eelmisel hooajal NHL-is üldse jääl käimata, siis eeldatavasti on ta selge plaan C.

Hooaja väljavaated

Kõige muu kõrval võivad koiotid eelmisest hooajast enesekindlust juurde saada sellest, et esimest korda pärast hooaega 2011/12 õnnestus oma divisjonikaaslaste vastu saada rohkem võite kui kaotuseid. Võite oli lõpuks kirjas 16 ja kaotuseid 13. Seejuures oli bilanss enamuse hooajast veelgi rohkem võitude poole kaldu. Ka tugeva läänekonverentsi vastu mängiti hästi, kui 50-st mängust tuli 24 võitu. Playoffide võimalused rikkusid lõpuks esitused ida satside vastu ja eriti Metro divisjoniga mängides. Sealse pundi vastu tuli 16-st matšist ainult neli võitu.

Metro divisjon on kujunemas vaikselt liiga kõige kangemaks, seega pole vaja eelmise hooaja tulemuste pärast häbi tunda. Ja kuna enamus mängudest tehakse siiski oma konverentsi vastu, siis on tähtsam püsida just selles seltskonnas konkurentsivõimelisena ning sellega sai meeskond mullu täitsa korralikult hakkama. Vähemalt teoorias peaks pärast suviseid täiendusi uuel hooajal minema veel paremini.

Tänavune suvi on Coyotesi jaoks olnud pöördselise tähtsusega. Kõrgete drafti valikute kogumise aeg on möödas ning playoffidesse naasmine on pandud kindlaks sihiks. "Seda on huvitav näha, et ta tahab meeskonda paremaks muuta ja soovib näha meid muutustega kaasa minemas ning õiges suunas sammumas," on Chayka kohta muljetanud Oliver Ekman-Larsson.

OEL-i sõnadest võib välja lugeda seda, et meeskond oleks justkui harjunud lihtsalt hooaja läbimängimisega, ilma et oleks mingisuguseid ambitsioone. Saab olema huvitav näha, kuidas uue olukorra ja nõudmistega kohanetakse. Tänu nooruslikule ründeliinile kujuneb meeskonnast kindlasti üks parimat meelelahutust pakkuv sats. Ja väga võimalik, et ei mängita lihtsalt efektselt, vaid ka efektiivselt.
Loe edasi...

Radim Vrbata tõmbab uuesti Coyotesi särgi selga

Kommentaare pole
Noor Arizona Coyotesi meeskond on endale saanud kamaluga kogemusi juurde. Klubisse toodi tagasi Radim Vrbata, kellega tehti aastane leping. 35-aastane ründaja teenib põhipalgana miljon dollarit, millele võib lisanduda 2.25 miljoni jagu boonuseid.

(foto: nhl.nbcsports.com)
Viimased kaks aastat Vancouver Canucksit esindanud Vrbata on varem kuus hooaega Coyotesi särki kandnud. Edukaim neist oli 2011/12, mil tšehh jõudis põhiturniiril 62 punktini (35+27). Kokku on tal meeskonna eest 428 mänguga kirjas 137 väravat ja 288 punkti.

"Oleme väga rahul, et tegime Radimiga aastase lepingu. Ta on ennast tõestanud väravakütt, kes annab koosseisule oskuslikust ja tarkust juurde. Ootame põnevusega seda, et ta on sel hooajal Coyotesi vormis tagasi," rääkis pärast kokkuleppele jõudmist Coyotesi peamänedžer John Chayka.

2005. aasta maailmameister tegutses eelmisel hooajal päris kahvatult (63 mänguga 27 silma), ent alles tunamullu jõudis ta söötude (32) ja punktide (63) osas karjääri parimate näitajateni.


"Olen väga elevil Coyotesiga taasühinemise üle," tunnistas Vrbata. "Mulle ja mu perekonnale meeldib Arizonas elada ning ootan põnevusega võimalust aidata meeskonnal võita."

2001. aastal NHL-is Colorado Avalanche'i ridades debüteerinud ja kokku kuute erinevat meeskonda esindanud ründajal on seni 934 põhiturniiri mänguga kogunenud 554 punkti (259+295).
Loe edasi...

Panthers otsib väravakütti

Kommentaare pole
Florida Panthersil on tänavu kindel plaan murda tagasi playoffidesse ning hooaja alguse põhjal võib öelda, et selle suunas ollakse ka teel. Hetkel jalga veel ukse vahel pole, kuid on jõutud lävepakule. Meeskonna võiks sealt edasi aidata mõni ründeliini täiendus.

(foto: therattrick.com)
Panthers on ajal, mil rohkem kui kolmandik hooajast läinud, keskmise väravasaagi osas liiga tagumise kümne seas. Seni on skooritud 2.48 kolli mängus, mis iseenesest pole väga kehv näitaja (mullu jäädi näiteks 2.41 peale), aga seda annab selgelt parandada. Klubi loodab seda mõne vahetustehinguga teha.

"Meie priorideediks oleks keegi, kes suudaks skoorida," rääkis peamänedžer Dale Tallon sel nädalal oma mängijateturu plaanidest. "Meie kaitsemäng on olnud väga korralik ja peame lihtsalt mängu käigus õigel ajal skoorima mõned väravad rohkem."

Skoorimine on tänavu pantritel olnud täielik meeskondlik töö. Vähemalt kaheksal mängijal on kirjas kuus kolli. Ent mitte ükski neist pole jõudnud kümne tabamuseni. Parim on Jaromir Jagri üheksa väravat.

Aga keda võiks siis Panthers jahtida? Eeldatavasti mõnda rendimängijat, ent jätame utoopilised nimed nagu Anze Kopitar ja Steven Stamkos nimekirjast välja.

Radim Vrbata - 34-aastane tšehh on Tallonile tuttav nägu. Korra on ta juba oma meeskonda toodud, kui nullindatel käis Chicagos ümberehitamine. Vrbata tegi mullu 63 punktiga (31+32) karjääri parima aasta, aga Sedinide kõrval pole muidugi ka keeruline särada. Tänavu on ta kaksikutest rohkem aega eemal veetnud ja 28 matsiga on tulnud vaid 15 silma (9+6). Vancouveris räägitaks ümberehitamisest ja Canucks võiks rõõmsalt vana ründaja eest korjata mõne nooruki ja/või drafti valiku(d).

Jiri Hudler - Calgary Flamesi ründaja jagab saatust oma rahvuskaaslasega. Mullu tuli karjääri parim aasta (78 mänguga 31+45), aga tänavu on numbrid taandunud (26 mänguga 5+12). Kuna Flames ise on samuti playoffide kohta jahtimas, siis ei saa Hudleri ära meelitamine kerge olema, aga sobivatel tingimustel võiks see õnnestuda.

David Perron - viimastel aastatel kõvasti klubisid vahetanud ründajal on karjääri jooksul kirjas kolm 20 väravaga hooaega. Pittsburghis pole ta samuti päris õiget kohta endale leidnud ning liikunud pidevalt ühest kolmikust teise. Ehk suudaks 27-aastane ründaja just Floridas õitseda ning seal kanda kinnitada. Peatreenerivahetusega on juba Pittsburghis ümberkorraldused alanud.

Mikkel Bødker - Arizona Coyotesi ründaja on liikumas karjääri parima aasta suunas ning võiks olla turul, kui temaga lepingupikenduseni ei jõuda. Seni pole ka sellest midagi veel kuulda olnud. Taanlase hind on hetkel laes (30 mänguga 11+11) ning tema eest saaks Coyotes magusa saagi vastu. Palju sõltub muidugi sellest, kas meeskond suudab playoffide konkurentsis püsida või mitte.

Troy Brouwer - veel üks nägu, kes Tallonile Chicago ajast tuttav. Brouwer pole küll puhas skoorija, aga enne suvel St. Louisi siirdumist sai ta Washingtonis kirja kaks järjestikust 20 väravaga hooaega. Ta tooks endaga mitmekülgsuse ja korralikud playoffide kogemused (78 mängu).

Kyle Okposo - vägisi kipub sinnapoole, et New York Islanders ei pikenda Okposoga lepingut. Seega äritakse ta 99.9%-lise tõenäolisusega maha, sest oleks kriminaalne lasta nii heal vennal tasuta minna. 27-aastase ründaja tervis on viimasel ajal kõvasti küsimusi tekitanud, aga tema võimetes pole mitte mingisugust kahtlust. Hooajal 2013/14 kogus ta keskmiselt ligi punkti mängu kohta. Tänavu on 30 matšiga tulnud 25 silma (8+17).

Kris Versteeg - tänavune aasta on üheksa hooaja käigus alles kolmas, mida Versteeg pole alustanud Talloni valvsa pilgu all. Chicagos alanud karjäär liikus juba 2011. aastal Toronto ja Philadelphia Floridasse, kus tuli 23 värava ja 54 punktiga Versteegi karjääri parim aasta. Miks mitte uuesti proovida? Kuna tänavu on 29 matsiga tulnud vaid 4+13, siis peaks ta Carolinast ka üsna soodsalt kätte saama.
Loe edasi...

Canucks murdis julmalt Canadiensi võiduseeria

Kommentaare pole
Head asjad kipuvad ikka kõige ootamatumal hetkel lõppema ja nii läks ka Montreal Canadiensi suurepärase hooaja alguse võiduseeriaga. Pärast üheksamängulist jada jäi rekordit kordav kümnes võtmata kohtumisele nelja järjestikuse kaotusega läinud Vancouver Canucksi vastu.

(foto: Darryl Dyck/The Canadian Press)
Michel Therrieni meeskonna jaoks läksid lood väga kiirelt hapuks. Olles seni mitte ühtegi avakolmandiku väravat lasknud (!) tuli nüüd esimese 20 minutiga neid tervelt kolm tükki. 19-aastane kollanokk Jared McCann jõudis oma hooaja kolmanda ja neljanda kollini ning nende vahele mahutas end veel ka Luca Sbisa.

Teisel kolmandikul said külalised kaitse pidama, kuid hooaja lõikes ligi neli väravat mängus genereeriv rünnak jäi siiski nulli peale. Tänu Torrey Mitchellile jõuti väravani alles viimase kolmandiku alguses, aga Canucks vastas sellele kohe kahega ning päästa polnud enam midagi. Radim Vrbata ülekaalu värav ning Derek Dorsetti tabamus tähendasid, et Carey Price lasi ühe mänguga rohkem kui poole enne seda mängu tulnud väravatest (9).

Canucksi viimane Canadiensi vastu saadud kodune normaalajaga võit pärines 2009. aastast. Murti nii see kui ka tänavu käimas olnud negatiivne seeria ning näidati teistele, et Price on siiski inimene.

"Soovisime väga hooaja esimest koduvõitu ja seda arvatavasti rohkem, kui nemad 10-mängulist võiduseeriat," kommenteeris pärast mängu ründaja Alex Burrows.


Canucks sai väärtusliku võidu kätte isegi ilma ühe oma põhikaitsjata. Dan Hamhuis jäi viimasel hetkel koosseisust välja.

 Teised kohtumised

Boston Bruins 6 - 0 Arizona Coyotes (tipphetked)

Sarnaselt Canucksile sai ka Bruins hooaja esimese koduvõidu. Tuukka Raskile 24 tõrjega hooaja esimene nullimäng ning David Krejci poolt kaks väravat. Samuti säras 1+2'ga Jimmy Hayes. Coyotes oli ilma Martin Hanzalita, kes oli enne eilset liiga parim söödumees. See seletab ehk seda, miks seni üsnagi viljakalt mänginud meeskond nulli peale jäi.

New Jersey Devils 1 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Tundub, et John Tortorella päästetöö on hakanud tuure üles võtma. Jacketsile teine järjestikune võit, olgugi et siin saadi vastase väravale vaid 14 pealeviset. Pöördepunkt tuli viimase kolmandiku keskel, mil Cam Atkinson ja Boone Jenner 35-sekundilise vahega tulnud tabamustest Jacketsi 2-0 ette viisid.

Philadelphia Flyers 3 - 4 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)

Olles äsja oma ühest parimast ründajast ilma jäänud, tegi Sabres Dan Bylsma juhendamisel oma viljakaima mängu. Neljaks tabamuseks polnud isegi ülekaalu olukordi vaja, vaid üks tuli arvulisest enamusest. Bayden Schenni viimase minuti värav värav aitas Flyersi lisaajale ning seal oli enne Zemgus Girgensonsi hooaja esimest tabamust ka suurepärane võimalus võita, aga Sabresi puurilukk Chad Johnson arvas teisiti.


 Detroit Red Wings 1 - 3 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Hurricanes on tänavu saanud kolm võitu ja neist kaks on olnud Red Wingsi vastu. Seejuures mõlemad on tulnud võõrsil. Kahte järjestikust Mootorite linnast võetud võitu poldud nähtud alates aastast 1989.

Florida Panthers 4 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Panthers rikkus ära Jerome Iginla karjääri 1400. mängu. Esimest korda klubi ajaloos saadi kõik väravad erimeeskondade poolt (3 ülekaalust, üks vähemusest) ja Roberto Luongo kerkis karjääri 404. võiduga läbiaegade edetabelis 9. kohale. Vincent Trocheck juhatas rünnakul vägesid 2+1ga.

St. Louis Blues 2 - 0 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Sarnaselt nädalavahetusel Chicagos peetud mänguga kolistas Lightning taas poste ning mitu head võimalust võttis ära ka vastaste väravavaht. Jake Alles sai karjääri 6. nullimängu 26 tõrjega.

Minnesota Wild 4 - 3 Edmonton Oilers (tipphetked)

Wild viimasel vist ainult metsikuid mänge teebki. Siin mängiti 2-0 eduseis maha ning jäädi viimase kolmandiku alguses 2-3 taha. Oma karjääri esimeses mängus tegi esimese kolli äsja AHL-ist üles kutsutud kaitsja Darnell Nurse. Ometi pööras Mike Yeo meeskond asja kiirelt pea peale, kui Charlie Coyle ja mängus kaks korda täpne olnud Ryan Suter vähem kui minutilise vahega tulnud väravatest taas Wildi eduseisu panid.

Winnipeg Jets 1 - 4 Los Angeles Kings (tipphetked)

Kings elas üle Nikolaj Ehlersi poolt toodud külma dušši ning jõudis klubi ajaloos teist korda hooaja alguses kolmanda järjestikuse võõrsilvõiduni. Kokku on kirjas kuus järjestikust võitu ning rong müriseb väga magusa vastasseisu suunas. Tuleva nädala alguses ootab reis Chicagosse.

Dallas Stars 4 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducks sai viimaks ometi korraliku doosi väravaid ja kõik kolm tulid seejuures ära esimesel kolmandikul, kuid järgnes košmaar. Stars sai teise kolmandikuga asja viiki ning vahetult enne normaalaja lõppu tänu Antoine Rousselile ka võidu kätte. Olles viimasel kolmandikul pealevisetega 17-2 üle olnud, oli võit ka igati teenitud. Raske uskuda, et Bruce Boudreaul veel palju aega antud on.


Stars suutis viimati normaalajal 0-3 kaotusseisust võita 2006. aasta jaanuaris.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Kommentaare pole
Ei ole just sagedane nähtus see, et Vancouver Canucks jääb playoffidest eemale - alates millenniumi algusest on see juhtunud vaid kolm korda - aga tunamullu nii läks. Meeskond näitas terve aasta üsna kohutavat mängu. Võis arvata, et ees seisabki üks mõõnaperiood, aga siiski suudeti ennast playoffidesse tagasi mängida.

(foto: rantsports.com)
Valmistutakse Sediniteta eluks

Kaksikud Henrik ja Daniel Sedin tähistavad järgmisel nädalavahetusel oma 35ndat sünnipäeva. Mõlemad tegid eelmisel hooajal pärast ebaõnnestunud aastat uue tõusu, aga on selge, et Canucks ei saa enam väga pikalt nende peale enam loota. Kuid seni, kuni kütust veel jagub, loodetakse neilt endiselt suurt panust.

"Mul on neisse suur usk. Nad on hämmastavad mängijad, teevad jäält eemal tugevat tööd ja näevad kogu suve kõvasti vaeva. Nad on valmis ja fokusseeritud," rääkis nädala alguses kaksikute kohta peamänedžer Jim Benning, lisades et neid üritatakse sarnaselt eelmisele hooajale väiksema koormusega värskena hoida.

Sedinid on Canucksi edu suhtes üliolulised. Eelmisel hooajal ületasid mõlemad 70 punkti piiri - Daniel 76, Henrik 73 - ja toitsid veel korralikult Radim Vrbatat (63 silma), aga siis tuli juba paras kanjon, kuna ükski teine mängumees ei ületanud 40 punkti piiri. Selle järgselt on edurivi ka veidikene värskendatud.

Suurte lootustega on meeskonda toodud Brandon Sutter ning lootusrikkad ollakse ka uue generatsiooni suhtes. "Meil on mõned noored mängumehed, kes vajavad NHL-is mängimise võimalust, et näidata milleks nad suutelised on. Seetõttu tegime mõned rasked otsused, et neile ruumi tekitada," tunnistas Benning suvel.

Noorukite esinumbrina tuleb 20-aastane Bo Horvat, kes nühkis mullu tagumistes kolmikutes mängides 68 matšiga välja 25 punkti (13+12). "Tema jaoks on käes põnevad ajad," märkis hiljuti Horvati kohta klubi president Trevor Linden. Loodetakse, et 2013. aasta drafti 9. valikust kujuneb samasugune klubi ikoon nagu seda on hetkel Sedinid ning nagu enne neid oli just Linden.


Keskmisest suurema õhinaga on Vancouveris räägitud ka Sven Bärtschist. 22-aastane šveitslane toodi eelmise hooaja keskel klubisse Calgary Flamesist. Suure rivaali rivistuses jäid Bärtschil pärast AHL-is säramist korralikud mängud tegemata, aga hooaja lõpus Canucksi eest jääle pääsedes tuli kolme mänguga kaks kolli.

Sedinide kõrvale on toodud noori õpetama Brandon Prust. "Soovin olla konkurentsivõimeline ja tahan, et nooremad kutid õpiksid vanematelt, kuidas võitmiseks asju õigesti teha. Veteranide olemasolu on hindamatu väärtus," on Benning märkinud.

Kuigi ka klubi vahetanud veteranid võivad end muidugi uuesti noorena tunda.


Selge on see, et tasapisi hakatakse ennast juba harjutama Sediniteta eluks. Uue generatsiooni seas tuleb ka üks lätlane. 24-aastane Ronalds Keninš, kes eelmisel suvel vabaagendina Šveitsi liigast hangiti, sai mulluse põhiturniiri teises pooles viisakalt mänguaega ning jättis positiivse esmamulje - 30 mänguga 4+8.

Kaitse tundub habras

Willie Desjardinsi meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.68 väravat mängus, millega pääseti napilt liiga viimase kümne seast. Litri enda võrgust välja hoidmisel oldi hädas vaatamata sellele, et 85.7%'ga jäi meeskonna vähemuses mängimise efektiivsus alla vaid Minnesota Wildile (86.3%). Nüüd on loobutud klubis kümme hooaega mänginud Kevin Bieksast ja sinisel joonel on ainus väljaspoolne täiendus Matt Barkowski, kes oli Bostonis selline nii ja naa vend.

Pärast Bieksa lahkumist jääb kaitse toetuma Alexander Edlerile ja Dan Hamhuis'le. Nendega seoses tulevad aga omad probleemid. Nimelt on tegu üsna kehva tervist omavate meestega. Rootslane on senise 9-aastase karjääri jooksul suutnud 82 mänguga hooaja teha vaid korra. Hamhuis'le tiksub uuel hooajal peale 33. eluaasta ja tõsine kubemetrauma röövis temalt mullu 23 mängu.

(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
Põhimeeste järel tulevad Chris Tanev, Yannick Weber ja Luca Sbisa. Viimane neist on kõige kogenum, aga temalgi on selja taga vaid nelja täishooaja jagu mängupraktikat. Rünnakul on mitmeid põnevaid talente, aga kaitses tuleb nende peale tilkumist veel oodata. 22-aastane Frank Corrado on aeg-ajalt proovimas käinud, kuid pole seni esindusmeeskonnas veel kanda kinnitanud. Temale järgneb veidi noorem seltskond, keda juhib P.K. Subbani vend Jordan, aga need härrad on veel paari-kolme aasta kaugusel oma panuse andmisest.

Kas väravavahtide karussell saadakse pidama?

Ei ole kaugel see aeg, mil Roberto Luongo ja Cory Schneider Vancouveris väravavahi ametit jagasid - kord rõõmsalt, teine kord negatiivsemate emotsioonidega - aga pärast seda on postide vahel paras karussell käinud. Ryan Miller toodi aasta tagasi esinumbriks ja nii on see ka uuel hooajal, aga tema varumees on välja vahetatud. Fännide suur lemmik Eddie Läck saadeti Carolinasse ja AHL-ist edutati Jacob Markström.

Samas pole 25-aastane rootslane ka mingisugune uus nägu. Ta on NHL-is juba 50 kohtumises jääl käinud. Seni ei ole asjad aga õnnestunud - vaid 13 võitu, endale lastud väravate keskmine 3.19 ja tõrjed 89.6%. Neid numbreid saab ilustada vaid selle faktiga, et praktiliselt kõik senised mängud on tulnud Florida Panthersi eest ja pantrid olid pikalt kõigi jaoks poksikoti rollis.

Väravavahid aga loomulikult küpsevad kauem ja ehk on toredamad ajad veel ees. AHL-is liikus igatahes Canucksi järelkasv mullu suuresti just tänu Markströmile finaali. Tema põhihooaja numbriteks olid 32-st mängust 22 võitu, väravad 1.88 ja tõrjed 93.4%. Pärast sellist aastat on muidugi ootused ja lootused laes. "Mulle tundub, et Markström on kujunemas väga heaks esiväravavahiks ja tahtsime, et tal oleks võimalus ennast arendada," kommenteris Benning suviseid lükkeid.


Millerile 2010. aastal tulnud liiga parima väravavahi auhind on jäämas aina kaugemale minevikku ja aina harvemaks on jäämas ka tema efektiivsed aastad. Näiteks pärast 2009/10 hooaega on tal tõrjete efektiivsus üle 92% olnud vaid korra. Mullu jäi selleks 91.1%. Keskmiselt lendas selja taha 2.53 väravat ja mõlemad näitajad on tema karjääri numbritest halvemad (2.59, 91.5%). Kas Markström on tõesti sellise kaliibriga vend, kes võib tema mantli üle võtta või siis asendab korralikult vigastuse korral? Hetkel ei saa seda täiekindlusega väita.

Hooaja väljavaated

Canucks on parajalt bipolaarne meeskond. Eelmisel hooajal oli playoffidesse jõudmine üllatuseks, aga samas siis jälle pettumuseks see, et avaringis lasti ennast üsna kergelt Flamesil üle mängida. Ega täpselt ei tea mitte keegi ka seda, kuidas Desjardinsi hoolealused uuel hooajal tegutsema hakkavad.

Meeskonna lootused on juba väikese tagasilöögi saanud, kuna selle asemel, et treeninglaagris ja kontrollkohtumistes ründekolmikuid ja kaitsepaare paika panna, peab peatreener taastuma puusaopist, mis eelmisel nädalal ette võeti. Heal juhul jõuab ta tagasi hooaja avamänguks, mis 7. oktoobril Calgarys tehakse, halvimal juhul peab aga meeskond juba alates esimesest nädalast hakkama raskustega võitlema.

Playoffid on muidugi haarde ulatuses. Võime eeldada, et Vaikse ookeani divisjonis lähevad esimesed kaks kohta Anaheim Ducksile ja Los Angeles Kingsile. Vabaks jääb üks automaatne kvalifitseerumise koht + wild-cardi positsioon (kuigi seni on mõlemad pärast uue formaadi loomist läinud Kesk divisjoni satsidele). Canucks võiks olla jahtijate grupis koos Flamesi ja San Jose Sharksiga. Arvatavasti eraldatakse terad sõkaldest kindlama kaitse ja parema väravavahi mänguga. Või siis suurema tahtmisega.

"Mulle meeldivad kutid, kes on võitlushimulised. Kui sul on sellised vennad koosseisus, siis on sinu vastu alati raske mängida. Kui ma olen vastasmeeskonnas, siis ei taha ma sellise kombinatsiooni vastu mängida," rääkis Desjardins vahetult enne treeninglaagri algust.
Loe edasi...

Playoffide 1. ring: Vancouver Canucks vs Calgary Flames

Kommentaare pole
Vancouver Canucks ja Calgary Flames lähevad playoffides omavahel kokku seitsmendat korda ning oodata on tõelist tulevärki. Vastasseisule lisab veel vürtsi ka see, et varasemast kuuest korrast neljal juhul on paari võitja liikunud lõpuks finaalseeriani välja.

(foto: Rich Lam/Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Flames 3 - 2 Canucks
Monahan x 2, Bouma - Keninš, Vey
Canucks 0 - 1 Flames
Backlund
Canucks 3 - 2 (LA) Flames
Weber, Vrbata, Tanev . Jones, Gaudreau
Flames 2 - 4 Canucks
Byron, Hudler - Burrows, Kassian, Vrbata, H. Sedin

Vancouver Canucks

Canucks oli üks nendest meeskondadest, kes kahe hooaja vahel peatreenerit vahetas. Karta võis halvimat, sest John Tortorella oli satsi korralikku auku lükanud, aga Willie Desjardins tegi väga head tööd. Esimest aastat NHL-is peatreenerina töötanud Desjardins kasvatas meeskonna punktisaaki 18 võrra. 2.88 väravat mängus skoorinud meeskonda edestasid vaid seitse satsi. Kaitses olid lood veidi halvemad - endale lasti 2.68 väravat - aga see korvati meisterliku vähemuses mängimisega. Selle efektiivsuseks saadi 85.7% ning vaid Minnesota Wild tegutses nendes olukordades paremini (86.3%). 19.3%-ga oli Canucks ka ülekaalus mängides esikümne sats.

Aasta pärast võõrsilmängude arvestuses liiga tagumises otsas lõpetamist sai Canucksist kodust eemal üks parimaid. Kodus ja võõrsil võideti täpselt sama palju mänge (24) ning rohkem nautisid reisimist vaid neli meeskonda. Desjardins suutis rutiini sattunud meeskonna taas sütitada. Vennad Sedinid astusid jõuliselt august välja ning Daniel tegi 76 silmaga (20+56) üldse oma karjääri ühe parima hooaja. Suvine täiendus Radim Vrbata sulandus edukalt rootslastega ning 63 punktiga (31+32) jõudis ta karjääri üldse parima hooajani. Lisaks saadi ka esimese ründekolmiku selja tagant kõvasti väravaid. 12 erinevat mängijat jõudsid vähemalt kümne tabamuseni.

Mullu lõppes Canucksi viieaastane järjestikuste playoffide seeria. Mängiti ka alles nii hiljuti kui 2011. aastal finaalis. Tegu on kvaliteetse ning kogenud satsiga, kes võiks playoffides mürgeldada küll. Kuigi halb märk on see, et oma viimase kahe playoffide seeria jooksul on saadud vaid üks võit. Võimalik, et vaja uuesti punn pealt ära saada. Kiirelt saadav esimene võit võiks kasvatada meeskonna enesekindlust. Varasema karjääri jooksul erinevates liigades kolm meistritiitlit võitnud Desjardins on ennast tõustanud treenerina, kes suudab otsustavates mängudes oma meeskonna eduni tüürida. Nüüd on vaja see Canucksiga ära teha.

Edu võti: Ryan Miller

Meeskonna esiväravavaht oli pärast põlvetraumat põhihooaja viimases mängus tagasi, aga see ei lõppenud hästi. Canucks küll võitis, aga Miller lasi 28 pealeviskega viis väravat. See on veel muidugi lahtine, kes üldse Canucksil esinumbrina alustab - Eddie Läck sai Milleri eemaloleku jooksul kenasti hakkama - aga võib arvata, et roheline tuli läheb ikkagi puurivahile, kellele makstakse hooaja eest kuus miljonit dollarit.

Calgary Flames

Kuivõrd kurvalt on Edmonton Oilersi fännid tänavu vaadanud oma naabrite edu? Kaks Alberta provintsi meeskonda alustasid satsi ümberehitamist enamvähem samal ajal, aga kui Flames on nüüd kõrgseltskonnas tagasi, siis Oilers vireleb endiselt liiga keldrikorrusel. Bob Hartley meeskond elas isegi edukalt üle kaptenist Mike Giordanost ilma jäämise. Laias laastus oli meeskonna strateegia lihtne - skoorida lihtsalt vastasmeeskondadest rohkem. Väravatesaagiga 2.88 jõuti vahetult Canucksi ette, samas kui endale lastud 2.60-ga jäädi koos Florida Panthersiga jagama 14. kohta. Ülekaalus mängiti korralikult - 18.8% ja 13. koht - samas kui vähemuses oli veidi probleeme - 80.6% ja 20. koht.

Flames võitis endale tänavu kindlasti rohkelt fänne oma mitte alla andva mentaliteediga. Korduvalt mängiti viimasel kolmandikul kaotused võitudeks ja nii jõuti selle perioodi väravate osas koos Tampa Bay Lightninguga jagama liiga esikohta. 99 tabamust moodustasid 41.8% kogu värava arvust. Iseenesest oli Flames juba mullu üsnagi ebameeldiv vastane, kui üheväravalise vahega otsustatud mängude arvult jõuti NHL-i rekordini, aga tänavu tõsteti oma mäng järgmisele tasemele. Meeskonna meelekindlus peaks playoffide tasavägistes mängudes olema suureks plussiks.

Suurim küsimärk seoses Flamesiga on see, kuidas Jonas Hiller postide vahe hakkama saab. 33-aastane šveitslane on küll NHL-is mänginud tänavusega koos kaheksa hooaega, aga tal on CV peal kirjas vaid 26 playoffide kohtumist. Mullu tüüris ta Anaheim Ducksi lõpumängudele, aga nendes kohtumistes läks Bruce Boudreau usaldus teistele ja kui Hiller mõnes kohtumises jääle sai, siis väga head nahka sealt ei tulnud. Seni on ta karjääri jooksul playoffide võidud ja kaotused võrdselt ära jaganud, aga sellest oleks siiski selgelt rohkemat vaja. Ega seeria viigistamisega järgmisesse ringi edasi ei saa.

Edu võti: hästi alustamine

Nagu statistika näitab, siis Flamesil on mängu algused rasked olnud. Kui viimase kolmandiku väravate osas ollakse liiga tipus, siis näiteks avakolmandiku osas ollakse viimaste hulgas. Põhihooajal tehti oma väravatest vaid 23% esimesel kolmandikul. Sellega edestati vaid nelja meeskonda. Üks neist muidugi oli just Canucks. Selles mõttes peaks siin olema väga hea võimalus vältida unise alguse sündroomi. Samas ei tohi siis ka kaitses magama jääda. Vaid kuus meeskonda lasid Flamesist enim avakolmandiku väravaid.

Ennustus: Flames edasi 4-3

Tänavu toimus põhihooaja mängudes märkimisväärne pööre. Kui varasemate aastate jooksul oli Canucks neid kohtumisi domineerinud, siis nüüd hakkas Flames nõelama. Üldse tegutseti oma divisjoni vastu väga hästi, kui 29-st kohtumisest saadi 22 võitu. Canucks sai näiteks kirja 17 võitu. See peaks tähendama, et avaringist välja saades on Flamesil ka head võimalused konverentsi finaali välja jõudmiseks. Iseenesest on raske selle paari lõpptulemust ennustada, aga kuna Flames on ka siinkirjuta jaoks sel hooajal sümpaatseks muutunud, siis läheb kaalukauss just nende poolele. Võimalik, et edasipääseja otsustab lõpuks seis postide vahel - seal on mõlemal küsimärgid.
Loe edasi...

Rekorditerohkes Tähtede mängus võidutses Toewsi meeskond

Kommentaare pole
Hokifännid pidid kolm aastat ootama järjekorras 60. NHL-i Tähtede mängu ja see ootus tasus ennast ka ära. Nick Foligno ja Jonathan Toewsi meeskonnad pakkusid ajaloolise kohtumise, kus ületati mitu rekordit. Toewsi meeskond võitis lõpuks 17-12.

(foto: Kirk Irwin/Getty Images)
Tegu on läbi aegade resultatiivseima Tähtede mänguga. Eelmine rekord oli püstitatud 2001. aastal, mil Põhja-Ameerika tähtedest koosnenud meeskond alistas muu maailma satsi 14-12.

18 901 pealtvaataja ees alustati skoorimisega neljanda minuti alguses. 1-0 tegi Foligno meeskonna kasuks Vancouver Canucksi ainus esindaja Radim Vrbata. Edu kestis veidi üle kolme minuti. 1-1 tuli Anaheim Ducksi kapteni Ryan Getzlafi poolt.

Kolmandiku keskpaigaks oli edu juba Toewsi satsi käes. Lõpuks kübaratrikiga lõpetanud NHL-i resultatiivsustabeli liider Jakub Voracek sai kirja oma esimese.

12. minuti alguses võis Nationwide Arena esimest korda põrgulärmi teha. Järjekordse viigi pani tabloole Columbuse oma poiss Ryan Johansen. Hiljem lisas Tähtede mängu drafti avavalik veel ühe ning lõpuks valiti tema Twitteri hääletusega kohtumise kõige väärtuslikumaks mängumeheks. Kahe värava kõrvale läksid ka kaks söötu.

2-2 viik püsis veidi üle minuti. Toewsi meeskond, kuhu kuulusid kolm nr. 91 ja kaks nr. 5, pääses taas ette, kui endised meeskonnakaaslased Boston Bruinist Tyler Seguin ja Patrice Bergeron kohtumise viienda värava meisterdasid. Tabamus läks Bergeroni nimele.

Viis minutit enne avakolmandiku lõppu lasti ka esimene kaitsja asja kallale. Kevin Shattenkirk, kelle vähese juuksekasvu üle drafti ajal nalja heideti, tõmbas Foligno meeskonna taas järele. Johanseni teisest tabamusest sai "kodumeeskond" veel enne kolmandiku lõppu ette, kuid esimesele pausile mindi siiski viigiga. Selle eest muretses John Tavares. Foligno meeskonna puuris olnud Carey Price läks edasi nachosid sööma.
Teisel kolmandikul mindi värava eest täiesti pöörasteks. 11 kolli on uus ühe kolmandiku rekord. Esimese minutiga tuli kaks tükki - Ryan Suter (Toews), Claude Giroux (Foligno) - ning kahe minuti ja 27 sekundiga neli tükki. Viimased kaks tulid Seguini ja Steven Stamkose poolt. Esimese ja neljanda tabamuse vaheks oli kaks minutit ja kolm sekundit, mis on samuti uus Tähtede mängu rekord.

Viienda minuti alguses oli taas käes aeg viigi murdmiseks. Selle tegi ära endine kodupubliku lemmik Rick Nash. Tema kollile järgnes kiirelt Filip Forsbergi tabamus ning Toewsi väljavalitud hakkasid eest ära minema. Tavarese ja Voraceki õhtu teised tabamused kasvatasid kolmandiku keskpunktiks edu neljaväravaliseks.

Nick Foligno ja Stamkos oma teisega aitasid "kodumeeskonna" veel veidi järgi, aga skoorimise lõpetas teisel kolmandikul taas Toewsi meeskond. Tavares vormistas oma kübaratriki. Vaheaja menüüs oli muu hulgas välja pakutud hot dogid.
Viimase kolmandiku alguses mindi edasi sealt, kuhu asjad teisel kolmandikul pooleli jäid. Jätkus totaalne väravatesadu. Nash ja Patrick Kane jagasid kahe minuti ja 15 sekundiga sõbralikult ära kaks kolli, enne kui Tavaresest sai läbi aegade kuues mängija, kes Tähtede mängus skoorinud neli korda. Viimati sai sellega 2003. aastal hakkama Dany Heatley. Toewsi meeskond sai sellega 13-9 edu.

Edu kasvas veidi enam kui minut hiljem veelgi, kui oma kübara sai pähe Voracek. Nii sai temast ja Tavaresest ajaloo teine meeskonnakaaslastest koosnev duo, kes Tähtede mängus on kolme väravani jõudnud. 22 aastat tagasi tegid selle ära Mike Gartner ja Pierre Turgeon.

Pidu jätkus Bobby Ryani kolliga ning Seguin ja Kane jõudsid oma teise tabamuseni. Viimase koll vähendas Foligno satsi kaotusseisu nelja värava peale, seisuks 11-15. Potentsiaalne come-back oli õhus, aga mitte kauaks. Veidi enam kui minut hiljem sai Toews kätte enda värava  ja Forsberg tegi oma õhtu teisega skooriks 17-11. Mängida jäi siis veel 3:20. 17 kolli ühe meeskonna poolt on samuti Tähtede mängu rekord.

Skoorimisele pani punkti Brent Burns, kes tegi väravaks Aleksandr Ovetškini kolmanda tulemusliku söödu. Bergeron ja Toews lõpetasid kohtumise viie punktiga - mõlemad said kirja 1+4 - kuid kõige resultatiivsem oli hoopis Voracek. Tema 3+3 ja kuus punkti on 1988. aastal Mario Lemieux poolt püstitatud Tähtede mängu rekordi kordus.


Hooaeg jätkub tõsiste mängudega meie aja järgi ööl vastu kolmapäeva.
Loe edasi...

Karikakaitsja Kings alustas uut aastat võidukalt

Kommentaare pole
Stanley karikakaitsja Los Angeles Kings lõi aasta 2015 lahti Vancouveris. Kurjakuulutavalt alanud kohtumine sai tänavu välismängudes suurtes raskustes olnud meeskonna jaoks oivalise lõpu. Kingsil piisas kaotuse võiduks mängimiseks vaid paarist minutist.

(foto: Darryl Dyck/The Canadian Press)
Canucks oli kogu kohtumise suure suve alla ja jäi lõpuks pealevisetega alla 16-40. Ometi suudeti haarata 2-0 eduseis. Avakolmandikul skooris ülekaalust Alex Burrows ning eduseisu kahekordistas teise kolmandiku alguses Radim Vrbata.

Uus aasta, aga sama vana jama Kingsi jaoks. Mänguliselt ollakse märgatavalt üle, kuid mida pole on väravad. Siin tuli esimest oodata teise kolmandiku lõpuminutiteni. Dwight King sikutas omad ühe värava kaugusele.

Viimane kolmandik oli üsna võrdne ja Canucks näiski võiduga pääsevat, aga lõpuminutitel saadi valus õppetund. Justin Williams tegi veidi enam kui kaks minutit enne lõppu ülekaalust 2-2 ja Kings leidis isegi aega, et võit normaalajal ära võtta. Kuldne tabamus tuli 1:14 enne lõppu Jarret Stolli poolt.


Võit oli Kingsi jaoks väga oluline, sest see aitas karikakaitsjal Vaikse ookeani divisjonis kolmest meeskonnast - teiste seas ka Canucksist - mööda hüpata ning võtta endale teine koht.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Kommentaare pole
Alles nii hiljuti kui 2011. aastal Stanley karika finaalseerias osalenud Vancouver Canucks on pärast seda hooaega võitnud vaid ühe playoff-kohtumise. Seejuures vaadati tänavusi lõpumänge kodus diivani pealt. Asi läks käest ära uue kalendriaasta saabumisel. Canucks võitis 2014. aasta esimesest 26-s matšist vaid kuus tükki. Hooaja peale kokku saadi lõpuks kirja 36 võitu. John Tortorella juhendamisel oli kogu aasta probleeme ründevõimaluste loomisega. Vastaste võrku sahistati 196 korda, millest oli kehvem vaid õnnetusehunnik Buffalo Sabres.

(foto: Andy Clark/Reuters)
Eelkõige nähakse ebaõnnestunud hooaja põhjusena Tortorella ebakompetentsust. 2004. aastal Tampa Bay Lightningu Stanley karikavõitjaks tüürinud peatreeneri juhendmisel tegid mitmed Canucksi ründajad oma karjääri halvimad hooajad. Suurimateks kannatajateks olid vennad Henrik ja Daniel Sedin, kes pidid muu hulgas isegi enamvähem esimest korda elus aitama meeskonda vähemuses mängides. Lõplikult tõmbas Tortorella meeskonna hooajale vee peale märtsi alguses, kui läks tülli Roberto Luongoga. Ta jättis prestiižikal välimängul Ottawa Senatorsi vastu oma põhiväravavahi pingile, eelistades kollanokka Eddie Läcki, ning Luongo jaoks oli see viimane piisk karikas. Kaheksa aastat klubis veetnud väravavaht oli juba paari päeva pärast Florida Panthersi mängija.

Uuel hooajal on Canucksi esinumber Ryan Miller. Lõppenud hooajal viimaks Buffalos valitsenud lootusetust seisust pääsenud väravavaht sai St. Louis Bluesi eest taas osaleda playoff-kohtumistes, kuid on üldlevinud arvamus, et ta põles seal läbi. Chicago Blackhawksi poolt avaringis välja lülitatud Bluesi eest jäi tema playoffide keskmiseks sisse lastud väravate arvuks 2.7 ning tõrjete efektiivsus oli masendav 89.7%. Kuid ehk on nüüd õige hetk kriitikute vaigistamiseks. Jätkab ka Läck, kes tegi Luongo varumehena supertööd (tõrjed 92.5% ning nullimängude arvestuses klubi kollanokkade rekord 3), kuid jäi põhinumbrina hätta. Tegu korraliku duoga, mis annab uuele peatreenerile Willie Desjardinsile võimaluse keskenduda teiste liinide mukkimisele. "Meil on väravasuul üks liiga parimaid tandemeid ja neil mõlemal on soov ennast tõestada," on märkinud Desjardins, kes väidetavalt eelistas Canucksi peatreeneri tooli Pittsburgh Penguinsi omale.

Võrreldes aastataguse seisuga ei ole Luongo Canucuksi ainus oluline lahkuja. Läinud on Ryan Kesler, kelle vastu saadi Anaheim Ducksilt ports tulevikumehi. Et taas üle 200 värava kirja saada, peab Desjardins lootma, et kes iganes maandub Sedinide kõrvale leiab nendega hea keemia. Võimalik, et selleks meheks saab olema Radim Vrbata, kelle näol on tegu väga huvitava täiendusega. Suvel 33-aastaseks saanud tšehh on viimastel aastatel kaitsele keskendunud Coyotesi meeskonnas olnud tagasihoidlik panustaja, kuid tegu on endise 60 punkti mehega.

Seltskond kaitses on võrreldes mullusega enamvähem sama. Mehed nagu Kevin Bieksa, Alexander Edler, Dan Hamhuis ja leiaksid endale koha ka liiga parimate kaitse rotatsioonis. Mullu sisse lastud 223 väravat oli liiga tugev keskmine näitaja. Näiteks läänekonverentsi meeskondade arvestuses jäid Canucksist ette vaid seitse meeskonda. Kui lood rünnakul nüüd korda saada, siis annab see lootust, et meeskond suudab playoffide võidujooksus kenasti kaasas püsida.

Loobutud on paarist võtmemängijast, et parandada meeskonna üldist kvaliteeti ning see oli peamänedžeri Jim Benningu sõnul ka suve eesmärgiks. "Meeskonnad, kelle juures olen varasemalt töötanud on olnud nelja liiniga meeskonnad. Kolmas ja neljas liin omasid nende edu juures olulist rolli. Seega on võrreldes eelmise hooajaga meil teistsugune filosoofia," tõdes hiljuti Benning, kes saabus Vanvouverisse Boston Bruinsi abimänedžeri koha pealt.

Bruinsi kvaliteedist jääb Canucks hetkel küll selgelt kaugele, kuid selle sunnas on tehtud õigeid samme. Kindlasti on sihiks järgmiste aastate jooksul koosseisu veelgi parandada, kuid see ei tähenda, et algavaks hooajaks latt madalale seatakse. Canucks tahab kindlasti playoffidesse tagasi.

Hooaja küsimus - kas Sedinid suudavad taas head vormi näidata?

Alates hooajast 2006/07 olid Sedinid viis järjestikust aastat NHL-i produktiivseim paar. Üleeelmisel hooajal jagati esikohta, kuid Tortorella režiimi tõttu vajuti 13. kohale. Mõlemad kogusid napilt enam punkte kui lühendatud hooajal - Daniel 47 (40) ja Henrik 50 (45). Ühtlasi said nad võrreldes varasema karjääriga ka suurema koormuse. Esmakordselt kerkis nende keskmine mänguaeg üle 20 minuti. Vennad on küll ka ise rääkinud sellest, et soovivad oma kaitsemängu parandada ja seetõttu nad väga palju uute ülesannete üle pole ka nurisenud, kuid on selge, et nende efektiivsus tuleb välja vastaste värava ees, mitte oma kaitsetsoonis. Septembris 34ndat sünnipäeva tähistavad kaksikud pole enam kindlasti sellel tasemel, kus varem, aga neid on veel selgelt liiga vara maha kanda. Enne kui suur koormus meeste efektiivsuse halvas olid nad mullu tegelikult heas hoos - mõlemad said hooaja esimese 41. mänguga kirja 35 punkti.
Loe edasi...

Predators hankis esimese täienduse väga stiilselt

Kommentaare pole
Vabaagentide esimesel päeval mitte ühtegi tehingut teinud Nashville Predators on nüüdseks oma rahakoti siiski üles leidnud. Oma esimeseks suviseks täienduseks tehti Olli Jokinen. 35-aastane soomlane sai Predatorsilt üheaastase lepingu, mis toob talle sisse 2.5 miljonit dollarit ehk veidi üle 1.8 miljoni euro. Olgugi, et Predators on Jokineni seitsmes NHL-i klubi, siis vaevalt, et varem on teda ja tema perekonda tervitatud nii soojalt kui seda on tehtud kantrimuusika pealinnas.

(foto: Twitter @MrsJoki)
Viieliikmeline Jokinenide perekond tunneb ennast pärast personaalset tervitust kindlasti juba väga koduselt. Kiirelt kohanenud veteranründaja võiks olla just see mees, kes elektrišokimasinana suudab viimaks Predatorsi rünnaku elustada.

Ülejäänud olulisemad üleminekud viimaste päevade jooksul:

Tim Gleason - Carolina Hurricanes - üheks aastaks, 1.2 miljonit dollarit
Radim Vrbata - Vancouver Canucks - kaheks aastaks, 10 miljonit dollarit
Jay McClement - Carolina Hurricanes - üheks aastaks, 1 miljon dollarit
Nick Schultz - Philadelphia Flyers - üheks aastaks, 1.25 miljonit dollarit
Mihail Grabovski - New York Islanders - neljaks aastaks, 20 miljonit dollarit
Nikolai Kuljomin - New York Islanders - neljaks aastaks, 16.75 miljonit dollarit
John Scott - San Jose Sharks - üheks aastaks, 750 tuhat dollarit
Steve Downie - Pittsburgh Penguins - üheks aastaks, 1 miljon dollarit
Petri Kontiola - Toronto Maple Leafs - üheks aastaks, 1.1 miljonit dollarit
Loe edasi...