Enne hooaja algust sai kirjutatud, et Minnesota Wildil on väravasuul seis, mis iga peatreeneri jaoks meeldiv peavalu. Nüüd on aga selge, et välja on kukkunud hoopis vastupidi. Mike Yeo pea valutab tänu stressile, sest väravasuul pole mitte ühtegi teravat kriiti.
Kui panna meeskonnad ritta väravavahtide tõrjete efektiivsuse järgi, siis on Wild 88.9%-ga hetkel koos Edmonton Oilersiga jagamas liiga viimast kohta. Seni on 42. kohtumises vaid 13. läinud nii hästi, et meeskond on endale lasknud kaks või vähem väravat mängus. Võrdluseks, liiga liidril Nashville Predatorsil on selliseid mänge 27. Kahe meeskonna vahel on 21 punkti, samas kui Wild edestas mullu Predatorsi kümne silmaga.
Wild on teinud tõsise vähikäigu ja selle etaloniks on olnud Darcy Kümper. Noorest väravavahist tehti tänavuseks hooajaks meeskonna esinumber, kuid 24-aastane kanadalane on üle elamas ülimalt rasket sofomoor-hooaega. Kuigi numbrid 2.68 väravat selja taha ja tõrjed 90.2% on siiski selgelt paremad kui kogenud Niklas Bäckströmil, kes alles paar hooaega tagasi juhtis liigat väravavahtide võitude osas. Selle aja Bäckströmist on aga praeguseks alles jäänud vaid hale vari.
Musta hobusena tuli hooajale vastu Josh Harding. Tema oli mullu liiga liider nii väravate arvu (1.66) kui tõrjete osas (93.3%), aga tervise probleemid jätsid tema hooaja poolikuks. Harding tõmbas oma tänavustele võimalustele kriipsu peale rumala vigastusega. Praeguseks on mees ammu juba terve, aga nokitseb vaikselt Wildi AHL-i meeskonna juures. Levib arusaam, et Wild ei anna talle põhimõtte pärast uut võimalust, sest ollakse hingepõhjani solvunud, et olles mängijat aastaid võitluses polüskleroosiga toetanud vedas Harding klubi alt kui jäält eemal olles ennast mitmeks kuuks vigaseks tegi.
Probleemid väravasuul on põhjuseks miks Wild, keda on aastaid tuntud tugeva kaitse poolest, on nüüd oma värava kaitsmises liiga üks halvimaid. Keskmiselt korjatakse enda selja tagant 3.02 väravat mängus ja sellest näitajast on halvemad vaid kuus satsi. Isegi Yeo vihapuhang pole meeskonda üles äratanud.
Mullu playoffide teise ringi jõudnud meeskond on kaotanud kuus matši järjest ning mängijate intervjuud kipuvad aina masendavamaks. Puudub usk, et sellest seisust välja ronitakse. Olgugi, et iseenesest pole playoffid väga kaugel. Läänekonverentsi viimane koht kuulub hetkel Vancouver Canucksile, kes edestab Wildi kaheksa punktiga. Üks kena võiduseeria aitaks selle vahe kiirelt tasa teha. Seda aga ei tea keegi, millal Wild lõpuks võiduseeriaks võimeline on. Selge on vaid see, et Yeo töökoht madalseisu tõttu ohus ei ole. Seda kinnitas selle nädala alguses klubi peamänedžer Chuck Fletcher. Küll võivad aga muudatused tulla mujal.
Eriti kuum teema on muidugi postide vahel toimuv ja seoses sellega on kuulujuttude veskid hakanud ka agaralt jahvatama. Kui terava pilguga liiga üle vaadata, siis leiab mitmeid kvaliteetseid maskis mehi, kes oma koduklubides vaid varumehe rollis istuvad ja õige pakkumise eest saadaval oleksid - näiteks New York Rangersi Cam Talbot või Montreal Canadiensi Dustin Tokarski. Kui Wildi mänguvorm vahepeal ei muutu, siis on klubil vaja kiirelt tegutseda. Ajal, mil hooaja keskpunkt on ületatud ei saa ambitsioonikas meeskond rahumeeli oma divisjoni viimasel kohal kükitada.
 |
| (foto: Marilyn Indahl/USA TODAY Sports) |
Wild on teinud tõsise vähikäigu ja selle etaloniks on olnud Darcy Kümper. Noorest väravavahist tehti tänavuseks hooajaks meeskonna esinumber, kuid 24-aastane kanadalane on üle elamas ülimalt rasket sofomoor-hooaega. Kuigi numbrid 2.68 väravat selja taha ja tõrjed 90.2% on siiski selgelt paremad kui kogenud Niklas Bäckströmil, kes alles paar hooaega tagasi juhtis liigat väravavahtide võitude osas. Selle aja Bäckströmist on aga praeguseks alles jäänud vaid hale vari.
Musta hobusena tuli hooajale vastu Josh Harding. Tema oli mullu liiga liider nii väravate arvu (1.66) kui tõrjete osas (93.3%), aga tervise probleemid jätsid tema hooaja poolikuks. Harding tõmbas oma tänavustele võimalustele kriipsu peale rumala vigastusega. Praeguseks on mees ammu juba terve, aga nokitseb vaikselt Wildi AHL-i meeskonna juures. Levib arusaam, et Wild ei anna talle põhimõtte pärast uut võimalust, sest ollakse hingepõhjani solvunud, et olles mängijat aastaid võitluses polüskleroosiga toetanud vedas Harding klubi alt kui jäält eemal olles ennast mitmeks kuuks vigaseks tegi.
Probleemid väravasuul on põhjuseks miks Wild, keda on aastaid tuntud tugeva kaitse poolest, on nüüd oma värava kaitsmises liiga üks halvimaid. Keskmiselt korjatakse enda selja tagant 3.02 väravat mängus ja sellest näitajast on halvemad vaid kuus satsi. Isegi Yeo vihapuhang pole meeskonda üles äratanud.
Mullu playoffide teise ringi jõudnud meeskond on kaotanud kuus matši järjest ning mängijate intervjuud kipuvad aina masendavamaks. Puudub usk, et sellest seisust välja ronitakse. Olgugi, et iseenesest pole playoffid väga kaugel. Läänekonverentsi viimane koht kuulub hetkel Vancouver Canucksile, kes edestab Wildi kaheksa punktiga. Üks kena võiduseeria aitaks selle vahe kiirelt tasa teha. Seda aga ei tea keegi, millal Wild lõpuks võiduseeriaks võimeline on. Selge on vaid see, et Yeo töökoht madalseisu tõttu ohus ei ole. Seda kinnitas selle nädala alguses klubi peamänedžer Chuck Fletcher. Küll võivad aga muudatused tulla mujal.
Eriti kuum teema on muidugi postide vahel toimuv ja seoses sellega on kuulujuttude veskid hakanud ka agaralt jahvatama. Kui terava pilguga liiga üle vaadata, siis leiab mitmeid kvaliteetseid maskis mehi, kes oma koduklubides vaid varumehe rollis istuvad ja õige pakkumise eest saadaval oleksid - näiteks New York Rangersi Cam Talbot või Montreal Canadiensi Dustin Tokarski. Kui Wildi mänguvorm vahepeal ei muutu, siis on klubil vaja kiirelt tegutseda. Ajal, mil hooaja keskpunkt on ületatud ei saa ambitsioonikas meeskond rahumeeli oma divisjoni viimasel kohal kükitada.
