Kuvatud on postitused sildiga henrik sedin. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga henrik sedin. Kuva kõik postitused

Daniel Sedin jõudis Canucksi võidumängus 1000. punktini

Kommentaare pole
Sedinide suguvõsas võib taas teha ühe peo, kus tort, mille peale kirjutatud 1000. Kui Henrik Sedin jõudis oma karjääri 1000. punktini jaanuaris, siis Danielil läks veidi rohkem aega. Canucksi 5-3 võidumängus Nashville Predatorsi vastu tulid aga tähiseks vajalikud punktid ära.

(foto: cbc.ca)
Daniel lõpetas mängu 1+2'ga, saades värava kirja väga olulisel ajal. Viimase perioodi keskel tuli tema ülekaalu tabamusest 3-3 viik, mille pealt edasi meeskond lõpuks võiduni liikus.

Tegu oli Danieli karjääri 376. väravaga ning tal on kirjas nüüd 1001 punkti. Ta on NHL-i ajaloos 87. 1000 punktini jõudnud mängija, neist kaheksa on aktiivsed ja 40 on selle tähiseni jõudnud ühe klubi värvides.

"Tahtsin, et see tuleks väravaga ja tähtsas võidus. Saime mõlemad kätte, seega olen mängijate üle tohutult uhke. Ise samuti sellesse gruppi kuulumine on uskumatu," muljetas Daniel pärast võitu, millega meeskond lõpetas 3-mängulise kaotusteseeria.

Vaatamata Danieli värskele vägitükile peame siiski leppima sellega, et viktoriiniküsimusele, kes on NHL-i ajaloo resultatiivseim vendade paar, on vastuseks ikkagi Gretzkyd.


Küll on aga Sedinid esimesed vennad, kes mõlemad 1000 punkti kätte saanud.

"Temaga nii pikalt samas meeskonnas koos mängimine on olnud väga eriline," lisas Daniel, kes koos vennaga hooajal 2000/01 NHL-is debüteeris.


Henrik lõpetas Predatorsi vastu kolme sööduga. 2+1'ga jõudis kolme silmani ka Brock Boeser ning omakorda sarnaselt temale tegi kaks Loui Eriksson. Kodumeeskonna poolelt olid resultatiivsed Craig Smith, Filip Forsberg ja Nick Bonino.

Teisel kolmandikul mitmeid müstilisi ja vähem müstilisi tõrjeid pakkunud Anders Nilsson sai 29 tõrjega oma tänavusest 9. stardist kuuenda võidu. 27 tõrje peale jäänud Pekka Rinne kaotas sel hooajal kodujääl normaalajaga esmakordselt. Ühtlasi on see novembris tema jaoks alles kolmas kaotus.


Sedinid on tänavusel hooajal mõnes kohtumises väga vähe mängida saanud, ent Henrik püsib sellele vaatamata meeskonna parima söödusepana. Tal on 26 mänguga kirjas 2+13. Daniel on samuti 15 silma peal (6+9).

Teised kohtumised

 Washington Capitals 2 - 5 Los Angeles Kings (tipphetked)

Capitals sai alles oma viienda novembrikuise kaotuse, kui kohtumise keskpaigas 2-1 edu silmapilgselt kaotusseisuks osutus. Täpsemalt tegid külalised üheksa sekundiga kaks tükki. Neist teine, mis osutus ka võiduväravaks, oli Jussi Jokineni esimene uue klubi eest. Samuti üldse esimene alates 17. märtsist.

Detroit Red Wings 3 - 6 Montreal Canadiens (tipphetked)

Carey Price jätkab oma perfektset comebacki. Järjekordne võit tuli 28 tõrjega. Edurivis vedas 2+1'ga asja Brendan Gallagher. Võit saadi kätte vaatamata kahele väga olulisele puudujale. Shea Weber on juba pikemat aega eemal ning Jonathan Drouin ei mänginud samuti.

Minnesota Wild 4 - 2 Vegas Golden Knights (tipphetked)

Rüütlid olid valmis taas üllatuslikuks võiduks, kui viimase perioodi alguses vähem kui paari minutiga kaotusseis eduseisuks pöörati, kuid punktilisa jäi siiski saamata. Otsustavaks kujunesid Eric Staali kaks viimase kolmandiku väravat.

 Chicago Blackhawks 3 - 4 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

Alles hiljuti kodust eemal vaid kaotusi kogunud Stars saab pärast viite järjestikust lüüasaamist tähistada teist järjestikust võõrsilvõitu. See tuli Mathias Janmarki õhtu teisest tabamusest lisaaja avaminutil. Blackhawks pani ülekaalus vaid seitsmest ühe ning jäi ainult 22 pealeviske juurde. Küll tegi aga vähemalt Alex DeBrincat ajalugu.


Calgary Flames 3 - 0 Arizona Coyotes (tipphetked)

Mike Smith jättis 28 tõrjega oma endise koduklubi kuivale, saades kirja hooaja teise nullimängu. Rünnakul säras kahe väravaga Mark Jankowski. Jaromir Jagr naasis põgusalt vigastuspausilt söödupunktiga. Seda meeskonna vastu, kes polnud suures osas sündinudki sel ajal, mil tal juba NHL-i debüüt kirjas oli.


Edmonton Oilers 4 - 6 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Enne mängu Cam Talboti vähemalt paarinädalasest vigastuspausist teatanud Oilers võitles tublilt end 1-3 pealt välja, aga 4-4 juures tuli veidi rohkem kui minut enne normaalaja lõppu Kris Russellilt šokeeriv omavärav.

Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Kommentaare pole
Kaks aastat playoffideta. See on midagi, mida Vancouver Canucksi fännid kogesid viimati 90ndate lõpus, mil neli hooaega järjest põhiturniirilt ei edenetud. Uue hooajaga kaasneb ikka uus lootus, aga pigem on praegune seeria venimas kolme aasta peale.

(foto: realsport101.com)
Sedinide viimane hurraa?

Canucks pole pärast 2011. aasta finaalseerias mängimist võitnud mitte ühtegi playoffide seeriat ning kuue hooajal on üldse kolmel korral sealt puudutud. Vendade Sedinide silmapaistev karjäär on lõppemas sohus. Septembri lõpupäevadel 37-aastaseks saavad kaksikud alustavad oma lepingu viimast hooaega ja ei oleks üllatav, kui nad järgmisel suvel pillid kotti paneksid. Raske on ette kujutada neid mujal mängimas ning nende lahkumine aitaks klubil uut tõusu alustada.

"Me mõtleme regulaarselt oma tulevikust ja hakkame nüüd asju aasta-aastalt võtma," tunnistas Henrik mõned nädalad tagasi. "Sel aastal soovime tõestada, et suudame endiselt kõrgel tasemel mängida ja see sõltub kõik meist. Kui seda teeme, siis on hiljem kergem (tulevikuga seotud) küsimustele vastata. Selline on praegu meie mõtteviis."

Sedinid olid pikalt punkt per mäng mehed, aga koos meeskonna taseme kukkumisega on ka nende individuaalne statistika saanud kõva põntsu. Mõlemad tegid eelmisel hooajal kaasa kõik põhiturniiri mängud, aga Henrik kogus 51 punkti ja Daniel üldse vaid 44. Nii halbu näitajaid nähti mõlema puhul viimati nende karjääri algusaastatel.

Ja kui su esimeses ründekolmikus on 40-50 punkti mehed, siis on võimatu playoffide konkurentsis püsida. Sedinide kohalolek on Vancouveris takistamas ka uue generatsiooni esiletõusu. Eelmise hooaja resultatiivseim vend oli 52 silmaga Bo Horvat, aga ta mängis keskmiselt vaid 18 minutit.


Peamänedžer Jim Benning on rääkinud soovist kasvatada noormängijaid võitvas meeskonnas, aga tema kolme hooaja jooksul on Canucks ainult korra aasta peale kogunud rohkem võite kui kaotusi. Viimasel kahel hooajal on tegu olnud 30 võiduga meeskonnaga. Suurt edasiminekut sealt pole arvatavasti tulemas. Kuigi vähemalt on treenerivahetus ja suvised käigud andmas lootust, et meeskonna mängu jälgimine ei sunni enam värvi kuivamist vaatama.

Uus mees pukis on Travis Green, kes viimased neli hooaega klubi AHL-i meeskonda tüüris. 2015. aastal ka lausa Calderi karikavõistluste finaali välja. Ta peaks hästi tundma kõiki organisatsioonis olevaid noormängijaid ning võiks olla ka altim neid kasutama. Tema meeskond skooris mullu keskmiselt 2.56 väravat mängus ja samasugust resultatiivsust ootaks uuel hooajal ka Canucksi puhul. Meeskonnal on viimaste hooaegade jooksul jäänud 200 värava piir kättesaamatuks ning selja taga on aasta, mis tõi keskmiselt vaid 2.17 kolli.

(foto: dailyfaceoff)
"Ma soovin meie mängus näha energiat," on Green oma nägemust tutvustanud. "Kõik, kes hokit tihedalt jälgivad, näevad kui kiire tänapäevane mäng on ja kui rääkida kiire tempoga mängimisest, siis mängijad ei suuda väsimuseta kiirelt mängida. Selline mängustiil nõuab väga palju energiat ja kõige tempokamalt mängivatel meeskondadel on korraliku sügavusega pink. Sul peab olema neljas ründekolmik, keda võid rahulikult mängitada, mitte lihtsalt seda varjata, andes neile 6-7 minutit."

Canucks on sügavuse kallal suvel vaeva näinud, lisades vabaagentide turult valikusse Thomas Vaneki, Aleksandr Burmistrovi ja Sam Gagneri. Viimased kaks on huvitavad täiendused selle näol, et oma koha leidmine liigas on nende jaoks raske olnud, kuid mõlema talenti on kunagi hinnatud nii kõrgelt, et nad on tehtud draftis TOP 10 valikuteks. Noorte mängijate puhul õigeid nuppe tundev Green oskab äkki ka veteranidele uuesti elu sisse puhuda.

 Habras kaitseliin

Canucks on kaks hooaega järjest olnud endale lastud pealevisete arvestuses liiga halvimate seas. Eelmisel hooajal lasti endale neid keskmiselt 31.8. Ise saadi kirja vaid 27.7. Meeskond veetis väga palju aega kaitsetsoonis ning korjas usinalt välja, kui endale lastud väravate keskmine küündis kolme kanti (2.94). Isegi hiiglasekasvu Nikita Trjamkini kohalolekuga ei suudetud olukorda kontrolli all hoida. 23-aastase venelase leiab uuel hooajal juba uuesti ka kodumaalt.

Täiendustena on kaitsesse toodud Patrick Wiercioch ja Michael Del Zotto. Samuti võib uue tulijana mõjuda Erik Gudbranson, kes piirdus eelmisel hooajal 30 mänguga. Nii tema kui Chris Tanev on hinnatud pealevisete blokeerijad ja nende hea töö võiks viia vastaste väravavõimaluste vähenemiseni. Del Zotto on rohkem ründavat tüüpi mees, kes Burmistrovi ja Gagneriga jagamas sarnast saatust - talendikas mängija, aga suudab oma oskusi näidata vaid õiges olukorras.

(foto: dailyfaceoff.com)
Üks suur samm kaitse parandamise osas oleks normaalse efektiivsusega karistuste surmamine. Canucksi 76.7% lubas eelmisel hooajal edestada vaid kahte meeskonda. Alles paar hooaega tagasi oldi 85.7%-ga liiga liidrite seas. Green on olukorra parandamiseks koos endaga AHL-ist üles toonud Nolan Baumgartneri, kes vastutas farmklubi juures vähemuse efektiivsuse eest ja näitas häid tulemusi. Nelja hooaja jooksul oli Utica Cometsi karistuste surmamine igal aastal vähemalt liiga keskmike hulgas ja küündis paaril korral isegi üle 86%.

Rohelised väravavahid

Kuna Ryan Milleri leping jäi pikendamata, siis tuleb Canucks uuele hooajale peale uue esiväravavahiga. Küll on aga selgusetu, kes selleks tõuseb. Kandidaatideks on Jacob Markström ja Anders Nilsson. Esimene peaks olema eelisseisus, kuna on Greeni jaoks AHL-ist tuttav mees, aga teine oli mullu väga heas hoos. Nilsson tõrjus Buffalo Sabresi puuris 92.3%-ga, lastes keskmiselt 2.67 väravat. Markström lasi vähem väravaid (2.63), aga tõrjus keskpärase 91%-ga.

"Nad mõlemad on jõudnud faasi, kus peavad tõestama, et suudavad arengus järgmise sammu teha," on Green rootslaste kohta öelnud.

Markström on paar kuud vanem ja kuna Nilsson käis vahepeal KHL-is ära, siis natukene ka kogenum. Samuti maailmameister Rootsi koondises 2013. aastast. 27-aastasena on mõlemal käes aeg näidata, et nad suudavad tippliigas olla esiväravavahid. Tegu hea motivatsiooniga, kuid sellega võib kaasneda ka teatud pinge, mis lõppkokkuvõttes ei lase ikkagi oma parimat taset näidata.

Musta hobusena võib esile kerkida veel kolmas nimi. 21-aastast Thatcher Demkot hinnatakse hokimaailma üheks parimaks nooreks väravavahiks. Ta valiti hooajal 2015/16 NCAA parimaks puurilukuks ning profidebüüt Uticas oli täitsa viisakas. 45-st mängust tuli 22 võitu, tõrjed olid 90.7% ja endale lastud väravate keskmine 2.68. Noormees ise on kõvasti hakkamist täis.

"Üritan end treeninglaagris parimast küljest näidata. Olen veel noor, aga kavatsen ikkagi end koosseisu mängida ning näidata treeneritele ja kõigile teistele, milleks ma võimeline olen. Loodetavasti õnnestub mul see," rääkis ameeriklane sel nädalal.

Green on muu hulgas ka kibe pokkerikäsi, olles erinevatel turniiridel võitnud ligi 400 000 dollarit auhinnaraha. Näib, et talle meeldib riskida ja ta oskab seda ka hästi teha. Nii võib tõesti Demko kiirelt postide vahele sattuda.

Kahenäoline meeskond

Eelmine hooaeg oli 69 punktiga üks klubi ajaloo halvimatest, aga selle puhul väärib märkimist, et 52-st kaotusest ligi pooled (25) tulid alates veebruarikuust ehk põhiturniiri viimase kolmandiku jooksul. Alustati vägevalt ja nelja järjestikuse võiduga ning enamus hooajast möödus ikkagi playoffide kohtade läheduses. Isegi aastavahetuse kandis oli veel üks kuuemänguline võiduseeria. See näitab, et midagi maitsvat selles kompotis ikkagi on.

Henrik Sedin on öelnud, et meeskonna kindlaks eesmärgiks on karikamängudele jõudmine. Ta on isegi kujutanud ette end vennaga uuesti panemas vähemalt 60 punkti hooaja peale. Kui meeskond saab oma hädise ja liigas eelviimaseks jäänud 14.1%-lise ülekaalu uuesti käima, siis võiks kapteni visioon täide minna. Vähemalt isiklike saavutuste koha pealt.

Canucks on Vaikse ookeani divisjonis, kus Las Vegase meeskonna näol alates uuest hooajast üks konkurent juures. Niigi vihane heitlus playoffide koha nimel läheb veelgi tulisemaks. Divisjonis on viis kõva kivi, kelle kõigi jaoks põhihooajaga piirdumine suureks ebaõnnestumiseks. Raske ette kujutada, kuidas Greeni meeskond end nende vahele pressib.
Loe edasi...

Henrik Sedin jõudis Canucksi võidumängus 1000. punktini

Kommentaare pole
NHL-i ajalooraamatutes on alates tänasest neli vähemalt 1000 punktiga rootslast. Mats Sundini, Nicklas Lidströmi ja Daniel Alfredssoni kõrval võttis koha sisse Henrik Sedin, kes oma meeskonna kodus Florida Panthersi vastu 2-1 võiduni aitas. Otseloomulikult tuli kuldne punkt kaksikvenna Danieliga kombineeritud väravast.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Sedinide koostöös sündinud tabamus kustutas vaid paar minutit varem Jaromir Jagri ülekaalu väravaga tulnud pantrite eduseisu. 1000. punkt tuli ära karjääri 1213. mängus.


"See on väga eriline. Kui ma täna karjääri lõpetaksin, siis oleks see kõige meeldejäävaim hetk," ütles Henrik oma saavutuse ja meeskonna tähistamise kohta.


Canucksi kapteni karjääri esimene punkt tuli samuti Panthersi vastu, kui ta 4-3 võidumängus ühe söödu kirja sai. Klubi ajaloos polnud varem ühtegi 1000 punktiga meest olnud. Liiga ajaloos polnud omakorda varem olnud ja arvatavasti ei tule ka juhtumit, kus 1000. punkt sünnib väravavahi vastu, kes meeskonna endine kapteni.


Daniel Sedin on samuti tuhandele lähenemas. Puudu on 32 silma.

Canucks võitis lõpuks kohtumise Luca Sbisa viimase kolmandiku väravaga. Meeskonnal on kodupubliku ees käimas 8-mänguline punktiseeria. 34 tõrjega lõpetanud Ryan Miller pole isiklikult üheksa matši järjest normaalajaga kaotanud.


Kokku on NHL-i ajaloos nüüd 85 vähemalt 1000 punktiga meest. Enne Daniel Sedini jõuab järgmisena selleni arvatavasti Sidney Crosby, kellel kirjas 989 silma.

Teised kohtumised

 Boston Bruins 0 - 1 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Bruins jäi vaatamata 30-22 pealevisete ülekaalule kodus teist mängu järjest nulli peale ning kaotas kokku kolmanda järjestikuse matši. Poolteist minutit enne normaalaja lõppu sai võiduvärava kangelaseks Marian Hossa. Hooaja teise nullimänguni jõudnud Scott Darling on alates 1970. aastast esimene Blackhawksi puurilukk, kes Bostonis mängides seljataguse puhtana hoidnud.

Buffalo Sabres 3 - 2 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

Põnev ja tasavägine kohtumine otsustati ülekaalu meeskondadega. Red Wings jättis lisaajal oma kaks minutit kasutamata, kuid Kyle Okposo pani kodumeeskonna võimaluse 26 sekundit enne karistusviskeid kotti. Mängu viiest väravast kolm tulid ülekaalust. Sabres pani neljast kaks ja Red Wings neljast üks.

Carolina Hurricanes 1 - 7 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Saunaõhtuga lõppes Hurricanesi kodune 16-mänguline punktiseeria. Penguins tormas 6-0 eduseisu, enne kui Victor Stalberg vähemusest kodumeeskonna auvärava tegi. Vaid viis väljakumängijat jäid külalistel punktideta. Conor Sheary oli kaks korda täpne.

New Jersey Devils 1 - 3 Montreal Canadiens (tipphetked)

Külalised võitsid 0-1 kaotusseisust kolme ülekaalu väravaga. Neis kõigis olid osalised Alex Galchenyuk ja Aleksandr Radulov, kes lõpetasid vastavalt 1+2 ja kolme sööduga. Canadiensil on alates 2015. aastast omavahelistes kohtumistes käsil 8-mänguline punktiseeria. Devils piirdus vaid 17 pealeviskega.

 Edmonton Oilers 2 - 3 (KV) Nashville Predators (tipphetked)

Oilers tuli kaks korda kaotusseisust välja, kuid jäi karistusvisetel 0-2 alla. Pärast 16-mängulist pausi P.K. Subbani koosseisu tagasi saanud Predators on omavahelistes mängudes saanud seitse võitu järjest.
Loe edasi...

Devils jõudis kodus rekordilise punktiseeriani

Kommentaare pole
Pärast Taylor Halli hankimist eeldati, et New Jersey Devils on sel hooajal selgelt parem kui mullu, aga erinevaid ootusi on hakatud juba ületama. John Hynesi meeskond on eriti heas hoos tänavu olnud kodumängudes. Pärast Vancouver Canucksi 3-2 alistamist on nüüd kodupubliku ees jõutud rekordilise punktiseeriani.

(foto: Julio Cortez/AP Photo)
Prudential Centeris on tänavu toimunud kümme mängu ja Devils pole neist mitte ühtegi normaalajaga kaotanud. Hooaja alguses kokku pandud 10-mänguline punktiseeria on klubi läbi aegade parim näitaja. Senine rekord oli 1987/88 hooaja 9-mänguline algus.

Palli pani veerema loomulikult Hall ise, kes avakolmandikul hooaja seitsmenda väravaga meeskonna ette viis. Külalised viigistasid teisel perioodil Daniel Sedini ülekaalu väravaga, aga sellele vastas Devils kahega. Ülekaalust skooris ka Kyle Palmieri ning Ben Lovejoy sai klubi eest kirja oma esimese värava, lõpetades 30-mängulise põua.

Hall oli peaosas ka ühe koleda intsidendi juures. Teisel kolmandikul saatis ta Philip Larseni sedamoodi ööbikuid kuulama, et taanlane tuli kanderaamiga hallist ära viia.


"Otsisin selles olukorras kontakti, aga ei taha kunagi näha venda selliselt jääl lebamas," kommenteeris Hall juhtunut. "Oskan ainult ühtemoodi mängida ja see tähendab endast kõige välja panemist. Ta on mu endine meeskonnakaaslane. Oleksin soovinud, et mäng pärast jõuvõtet jätkunuks. Loodetavasti on temaga kõik korras."

Olukorras karistuseta jäänud Hall mängis ühe hooaja koos Larseniga Edmontonis.

Canucksi väravas 19 tõrjet teinud Jacob Markström märkis pärast kohtumist, et Larsen kõneles temaga enne jäält lahkumist. Klubi teatas, et täna 27-aastaseks saanud kaitsemees oli enne haiglasse lahkumist kontaktne.

Külalised tunnistasid hiljem, et pärast kaaslase sellist lahkumist oli raske mängule keskenduda. Küll jõuti aga siiski üsna kiirelt ühe kaugusele, kui Henrik Sedin viimase perioodi 4. minutil vahe minimaalseks tegi. Rohkemaks aga 5-mängulist välisturneed alustanud Canucks suuteline polnud.

Cory Schneider tegi endise koduklubi vastu 22 tõrjet. Hooaega ülihästi alanud, aga seejärel veidi raskustesse sattunud puurivaht polnud kuus mängu järjest suutnud endale vähem kui kolm lasta.


Devils on koduvormi toel kogunud 30 punkti, mis jätab nad idakonverentsis 9. kohale. Küll on neil aga mitme konkurendiga võrreldes vähem mänge peetud. Canucks on läänes tagant poolt kolmas.

Teised kohtumised

 Buffalo Sabres 4 - 3 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)

Oilers mängis end 0-2 seisu pealt ette, ent Evander Kane viigistas 29 sekundit enne normaalaja lõppu mängu oma teise väravaga ning Rasmus Ristolainen tõi hooaja esimese tabamusega lisaajal kodumeeskonnale võidu. Soomlane lisas värava kõrvale ka kaks söötu.

New York Islanders 4 - 2 New York Rangers (tipphetked)

Michael Grabnerita mänginud Rangers suutis 0-2 pealt mängu tasavägiseks teha, aga Henrik Lundqvist ei oska näiliselt lihtsalt Jaroslav Halakit alistada. Puurivahtide 11. kohtumine lõppes 10. korda slovaki võiduga. Rangers jäi mängu käigus ka Matt Puempelist ja Rick Nashist ilma.

Philadelphia Flyers 3 - 2 (LA) Florida Panthers (tipphetked)

 Flyers jäi pealevisetega 25-44 alla, kuid Wayne Simmonds tõi kahe väravaga meeskonnale eduseisu ning lisaajal tõmmati 9 sekundit enne selle lõppu pikem õlekõrs tänu Jakub Voracekile. Hooaja esimesed viis lisaaega võitnud pantrid on nüüd kaotanud kaks järjest. Flyers on alates 2011. aastast esimest korda võitnud kuus mängu järjest. Kuuldused Keith Yandle'i vigastusest olid ennatlikud. Raudmees tuli üllatuslikult soojendusele välja ning tegi mängus kaasa ligi 24 minutit.

 St. Louis Blues 3 - 2 (LA) Montreal Canadiens (tipphetked)

Hooaja jooksul on üle 90% 2-0 edu haaranud meeskondadest lõpuks võitnud, aga Canadiens ei tulnud sellega toime. Edu sulas viimasel kolmandikul ja lisaminutitel tõi Jaden Schwartz Bluesile oma õhtu teisega 16. kodumängust 12. võidu. Kirjas on 13-mänguline punktiseeria, mis klubi ajaloo pikkuselt teine.

Nashville Predators 4 - 3 Colorado Avalanche (tipphetked)

James Neal naases vigastuspausilt väravaga ning Predators suutis lõpuks neljanda eduseisu võiduks mängida. Peter Laviolette sai meeskonna peatreenerina 100. võidu. Viimati 21. novembril võidutsenud Avalanche on kaotanud kuus järjest.

Winnipeg Jets 3 - 4 (KV) Detroit Red Wings (tipphetked)

 Jets tuli 1+1'ga lõpetanud Patrik Laine vedamisel avakolmandikult 3-1 eduga välja, kuid sellest jäi väheseks. Laine skooris ka karistusvisetel, aga see oli seal kodumeeskonna ainus tabamus. Red Wings on oma viimasest viiest võidust neli korjanud pärast normaalaega.

 Dallas Stars 1 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Johnny Gaudreau jätkas oma tulist vigastuspausilt tulemist. Tema väravaga said külalised viigi ning tema eeltööst tegi Sean Monahan viimasel kolmandikul võiduvärava. Chad Johnsoni edulugu jätkus 29 tõrjega.


 Chicago Blackhawks 4 - 0 Arizona Coyotes (tipphetked)

 Scott Darling pidi hooaja esimeseks nullimänguks tegema vaid 22 tõrjet ning rünnakul juhtis kahe väravaga asja Marian Hossa. Koiotid pandi viimase seitsme omavahelise kohtumise jooksul kuuendat korda paika.
Loe edasi...

Loui Erikssonist võib saada kolmas Sedin

Kommentaare pole
Lase jalga, Scott Hartnell, meil on uus kolmanda Sedini kandidaat. Suvel Vancouver Canucksiga kuueaastase lepingu teinud Loui Eriksson on vendade Sedinidega kiirelt leidnud suurepärase koostöö ja üheskoos loodetakse maailmakarikal näidatud klapp kanda üle klubimängudele.

(foto: Getty Images)
Eriksson piirdus maailmakarikal küll vaid ühe väravaga, ent ta oli Sedinide kõrval kolme tabamusega üks kontrollkohtumiste parimatest. Uus NHL-i hooaeg algab karjääri teise 30 väravaga aasta pealt ning oodata on uusi suuri numbreid.

"Nad on väga targad mängijad. Nad teavad täpselt, kus kohas nad jääl on ja nad on kogu elu koos mänginud. See teeb asja lihtsaks," on Eriksson maininud oma uute kolmikukaaslaste kohta.

31-aastane rootslane skooris Canucksi särgis neljapäeval oma esimesed kaks väravat ja mõlema juures oli Sedinide käsi mängus. Esimese puhul suunas ta sisse Danieli pealeviske.


Teise juures tekitas Henriku sööt segaduse, mille Eriksson ära kasutas.


"Olen nende vastu mitmeid kordi mänginud, seega tean, kuidas tegutsema pean," rääkis Eriksson oma sobivusest Sedinidega. "Pean avanema ja neid võimalikult palju aitama. Mulle on alati meeldinud mängida mängijatega, kes suudavad litri sinuni toimetada. Neile ei meeldi seda väga hoida. Nad teevad peeneid sööte, mida on raske kaitsta."

Mõlemad Sedinid on Erikssoni võrrelnud Alex Burrowsiga, kellega mõned aastad tagasi moodustati liiga üks ohtlikumaid kolmikuid. Hooajal 2009/10 aidati ta 35 värava ja 67 punktini. Erikssoni tippmargid on 36 väravat ja 63 punkti. Võimalik, et neid numbreid õnnestub nüüd parandada.

"Kohe alguses oli aru saada, et ta teab, kuhu liikuda. Sinna, kus õiged kohad olid, kuhu me litrit soovisime panna. Oleme klappinud kohe algusest peale," on Henrik kiitnud.

Meeskonna kapten lisas ka, et kokku jäämiseks peavad kõik häid tulemusi näitama. Vähemalt alguses pole sellega probleeme olnud.
Loe edasi...

Kanada finaalivastaseks sai Euroopa meeskond

Kommentaare pole
Mõni neist on iidvana, neil pole hümni ja nad alustasid kahe kohutava esitusega, aga ometi on Euroopa meeskonna mängijad maailmakarika finaalis Kanada vastaseks. Kaheksa riigi mängijatest kokku klopsitud koosseis alistas poolfinaalis lisaajal Rootsi 3-2.

(foto: Twitter @NHL)
Põneva ja tasavägise heitluse põhikangelaseks kerkis slovakk Tomaš Tatar. Detroit Red Wingsi 25-aastane ründaja tegi oma meeskonna teise värava ning samuti lisaajal 3 minuti ja 43 sekundi möödumisel mängu võiduvärava.

Kanadas sündinud sakslase Ralph Kruegeri poolt juhendatav meeskond jäi teisel kolmandikul Nicklas Bäckströmi väravast tagaajaja rolli, ent sai mõni minut enne perioodi lõppu tänu teisele slovakile Marian Gaborikule viigi uuesti tabloole.

Viimasel kolmandikul ei õnnestunud arvatavasti paljudel veel korralikult mäng uuesti sisse eladagi, kui Tatar 12 sekundiga oma esimese Henrik Lundqvisti selja taha toimetas. Euroopa meeskond asus selle järgselt oma eduseisu kaitsma, kuid see ei õnnestunud. Otse lahtiviskest tegi Erik Karlsson pärast vendade Sedinide eeltööd neli ja pool minutit enne normaalaja lõppu 2-2.

Ees ootas NHL-i playoffide reeglitega lisaaeg ja seal tõmbas Kruegeri meeskond Tatari väravaga pikema õlekõrre vahetult pärast ühte Jaroslav Halaki supertõrjet. Kuigi võidutabamus võinuks vabalt jääda ka lugemata, sest tundus, et Tatar suunas litri jalaga võrku.


Üheksandat korda järjest omavahelises duellis Lundqvisti alistanud Halak lõpetas mängu 37 tõrjega. Rootslase nimele jäi 28 tõrjet.


Kahe võiduni peetav finaalseeria algab meie aja järgi ööl vastu kolmapäeva. Mängitakse ühepäevaste vahedega ehk võitja selgub hiljemalt pühapäeva varahommikul.
Loe edasi...

Rootsi jättis soomlased nulli peale

Kommentaare pole
Maailmakarika eelvaates sai kirjutatud, et skoorimine kujuneb arvatavasti Soome koondise jaoks päris vaevaliseks ja nii ongi välja kukkunud. Leijonat on kahe mänguga jõudnud vaid ühe tabamuseni. Pärast Rootsile 0-2 kaotatud mängu on alagrupist edasipääsu lootused jäänud teoreetilisteks.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Lauri Marjamäki meeskond jäi Rootsi vastu nullile 36 pealeviskega. Avamängu viirushaigusega eemale jätnud ja viimases kontrollkohtumises viis väravat lasknud Henrik Lundqvist naases ülikindla esitusega.

29 pealeviskega lõpetanud Rootsi pääses mängu juhtima teise kolmandiku keskel, mil Sedinide eeltöö järgselt sai Anton Stralmanist juba kuues Tampa Bay Lightningu mängija, kes tänavusel maailmakarikal skoorinud.

Enamuse matšist uimaselt tegutsenud Soome, kelle puuris oli Tuukka Rask, sai viimasel kolmandikul mitu korralikku väravavõimalust, kuid Lundqvisti ei suudetud murda. New York Rangersi väravavaht tähistas paar sekundit enne lõppu Loui Erikssoni poolt tühja võrku pandud väravat nagu enda tabamust.


Pärast kahte vooru on Rootsi B-grupis nelja punktiga kindel liider. Soome on ainsana nulli peal ning vajab poolfinaali pääsemiseks põhimõtteliselt imet. Kõik võimalused võivad enne viimast matši ka juba kadunud olla, kuna Rootsi kohtub homme Põhja-Ameerika meeskonnaga ja kui viimasele seal vähemalt üks punkt kirja läheb, siis on eelmise maailmakarika finalisti jaoks kõik kadunud.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Kommentaare pole
Viis aastat ei ole iseenesest väga pikk aeg, ent kui see on enamjaolt täis negatiivseid emotsioone, siis võib see tunduda terve igavikuna. Ja nii on Vancouver Canucksi fännide jaoks terve igavik möödunud 2011. aasta finaalseeriast, kus klubi ajaloo esimene Stanley karikas oli vaid ühe võidu kaugusel.

(foto: vancouversun.com)
Alain Vigneault juhendamisel tegi Canucks pärast nappi finaali kaotust Boston Bruinsile veel kaks korralikku hooaega, mis lõppesid mõlemad divisjoni tiitlitega. Samas langeti mõlemal korral ka playoffide avaringis välja. Nii nagu ka 2015. aastal. Viimase kolme hooaja jooksul on see jäänud ka ainukeseks playoffides käiguks ning tulevik näib tume.

Meeskonnas on küll mitu korraliku potentsiaaliga noort mängumeest, ent klubi peamänedžeri Jim Benningu käikudest on jäänud arusaamatuks see, mida 2010. aasta olümpialinnas teha soovitakse. Väidetavalt palgati Benning 2014. aasta kevadel just tema draftimise oskuste ja hea, talente tuvastava nina tõttu. Ometi on ta kahe klubis veedetud aasta jooksul mitmeid drafti valikuid ära andnud ja sisse toodud mängijad on kaugel kvaliteedist, mis satsi klassi tõstaksid.

Benning soovib näiliselt meeskonda hoida playoffide konkurentsis, aga eelmisel hooajal mindi sellega nii alt kui üldse minna saab, kui kokku õnnestus koguda vaid 75 punkti ning sellega edestati ainult kahte konkurenti. Sedavõrd õnnetus seisus võiks just keskenduda oma drafti valikute hoidmisele ja nendele lisa otsimisele. Nii saaks ehk lõpuks taastada Vigneault ajast pärit hiilgeperioodi, mil oma divisjon kuus korda järjest kinni pandi.

Canucksi viimase karikafinaali käigus just konkurendi Bruinsi ridades abimänedžerina tegutsenud Benningu üks esimestest käikudest oli tuua Los Angeles Kingsilt drafti 2. ringi valiku eest ära Linden Vey. 25-aastane ründaja veetis osa eelmisest hooajast AHL-is ja sel suvel tema lepingut enam ei pikendatud. Eelmisel suvel toodi Montreal Canadiensist Zack Kassiani ja drafti 5. ringi valiku vastu ära Brandon Prust. Ka tema ei jätka enam klubis. Need on vaid kaks näidet mitmetest kahtlase väärtusega vahetustehingutest, millele Benning on rohelise tule andnud. Kuigi eks vigadest saab alati õppida.

"Olen viimasel paaril aastal olnud sunnitud drafti valikuid liigutama, kuna tahan, et meeskond oleks konkurentsivõimeline ja noored mängijad kasvaksid võitvas keskkonnas," ütles Benning suvel. "Valikutest loobumine on olnud raske, aga arvan, et oleme jõudmas nüüd punkti, kus me ei loobu enam rohkem valikutest, kui vastu tuleva näol pole just tegu väga hea noore mängijaga."

Täielikku tulevikule keskendumist on mingil määral segamas ka vennad Sedinid. Septembri lõpus saab duo 36-aastasteks ja lepingud kehtivad veel kuni 2018. aasta suveni. Varasem lahkuminek näib olevat välistatud. Benning ütles eelmisel sügisel, et Sedinid kannavad kindlasti karjääri lõpuni Canucksi särke. Viimastel aastatel üsna hüpliku mänguvormiga vennad kogusid eelmisel hooajal kokku 116 punkti (Daniel 61, Henrik 55). Kuna viimase 12 kuu jooksul on klubist lahkunud mitmed pikaajalised liikmed, siis jääb nende kanda üha rohkem ka meeskonnasisese atmosfääri ehitamine.

Vanuse lisandudes ei suuda Sedinid enam rünnakut väga vedada ja see on aina rohkem selgemaks saamas. Eelmisel hooajal keskmiselt 2.27 kolli skoorinud meeskond edestas selle arvestuses vaid ühte satsi. Nigelat seisu rünnakul on ka Benning tunnistanud, öeldes: "Me peame see aasta rohkem skoorima. Lisaks peavad eelmisel aastal arenguhüppe teinud noored veelgi oma taset parandama."

Ründeteravuse parandamiseks on Benning sukeldunud ka mängijateturule, tuues vabaagentidena sisse Loui Erikssoni ja Anton Rödini. Esimene, kes jõudis eelmisel hooajal Bruinsi särgis 30 värava ja 63 punktini, ei vaja pikemat tutvustust. Teine on Rootsi liiga mullune MVP. Päris huvitav oleks näha Rootsi viikingeid korraga koos näiteks ülekaalu mängimas. Selle efektiivsuse osas oli Canucks eelmisel hooajal üks liiga halvimatest (15.8%).

(foto: dailyfaceoff.com)
Uue täiendusena võib mõjuda ka Brandon Sutter, kes jäi mullu vaid 20 mängu peale. Temale pandud ootused on igatahes suured. Läinud on Radim Vrbata ja Jared McCann, kellest loobumise võib liigitada veel üheks kummaliseks Benningu käiguks.

McCanni eest Florida Panthersist toodud Erik Gudbranson on üks tervelt kolmest muudatusest kaitseliinis. Pärast kaheaastast pausi on NHL-is tagasi Philip Larsen ning sinisel joonel hakkab patrullima ka tõeline koljat Nikita Trjamkin. Kuigi tõsi, 2.03 pikk venelane sai nina märjaks ka juba läinud kevadel, kui ta pärast KHL-i hooaja lõppu ookeani taha kolis


"Me kinkisime liialt palju A-klassi skoorimise võimalusi, meie värava all said kutid löögile ja me ei suutnud neid eemale tõrjuda, tulid ka teised ja kolmandad võimalused," on Benning öelnud kaitse kohta, mis lasi mullu keskmiselt 2.91 väravat mängus, lisades et nüüd peaksid satsis olema mehed, kes suudavad vastaste ründajate elu ebamugavaks teha.

Endale lastud pealevisete osas oli Canucks mullu 35.5-ga parem ainult Ottawa Senatorsist. Ja seda ka vaid 0.3-ga. Eelmisel suvel lahkus Kevin Bieksa ning nüüd on kaitsest läinud ka olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Dan Hamhuis. Uued kutid peavad päris korralikud saapad täitma.

(foto: dailyfaceoff.com)
Väravas saab meeskonna peatreener Willie Desjardins valida Ryan Milleri ja Jacob Markströmi vahel. Esinumber peaks endiselt olema 2010. aastal liiga parimaks puurivahiks nimetud Miller, ent vigastused on mõlemad tema Vancouveris veedetud aastad jätnud poolikuks. Eelmisel hooajal jõudis ameeriklane 51 stardiga vaid 17 võiduni, lastes 2.70 väravat ja tõrjudes 91.6%-ga. Markström, kes võib ka palja käega edukalt litri peatada, võitis 30-st stardist 13, lastes 2.73 väravat ja tõrjudes 91.5%-ga.

Hooaja väljavaated

Desjardins on öelnud, et kui Sutter püsinuks tervena, siis pääsenuks Canucks mullu playoffidesse. Eesmärgi täitmisest jäi puudu 12 punkti. Kas karjääri jooksul parima hooaja käigus 40 punktini jõudnud mees oleks tõesti meeskonna kvaliteeti sedavõrd palju tõstnud? Pigem mitte. Kuigi eks seda näeme kõige paremini uuel hooajal, kui Sutter suudab tervisehädasid vältida.

Mullu kogutud 75 punkti oli meeskonna halvim saak pärast hooaega 1998/99. See on kõnekas fakt, mis näitab hästi ära, millise vabalanguse hiljutine läänekonverentsi tippmeeskond on läbinud. Ja seda sõna otseses mõttes jama ühe suvega vast ära ei klaari. Benning on kaitseliini parandustest rääkides olnud enesekindel, kuid rünnakuga seoses on ütlused pigem lihtsalt lootusrikkad ohked. Lisaks on väravasuul natukene segane olukord. Ehk lõpuks on traditsiooniline ei liha ega kala olukord. Midagi nagu on, aga samas nagu pole ka.

Canucks jäi viimati järjestikustel aastatel playoffidest välja hooaegadel 1998/99 ja 99/00. Päris tõenäoliselt tuleb nüüd teine selline seeria. Ja kuna kohalik publik on harjunud siiski võitma, võib Benning juba varakult hakata valmistuma suureks surveks. Sellest ei pääse kindlasti ka Desjardins. Seejuures on klubi juht suvel näiliselt rohkem vastutust veeretanud just treenerile, öeldes ümbermehitatud ründeliini kohta: "Oleme saanud juurde mitmekülgsust. Treenerite personal peab leidma kõige paremini sobiva koosluse."
Loe edasi...

Patrick Kane korjas hooaja auhindade jagamiselt kolm trofeed

Kommentaare pole
Lisaks suurele liiga laienemise uudise avalikustamisele jagati eile Las Vegases ka hooaja auhindu. Patrick Kane suutis edukalt selja taha jätta hilise tõusu teinud Sidney Crosby ning temast sai Billy Burchi järel läbi aegade teine USA-s sündinud mängumees, kes Harti trofee võitnud.

(foto: hosted2.ap.org)
Chicago Blackhawksi ründaja edestas Crosbyt põhihooaja MVP valmisel üsna selge ülekaaluga, teenides 121 esikoha häält Pittsburgh Penguinsi kapteni 11 vastu. Lisaks valiti Kane kaasmängijate poolt MVP-ks ehk teenistuslehele läks ka Ted Lindsay auhind. Juba varasemast oli põhiturniiri resultatiivseima mängijana (106 punkti) kindlustatud Art Rossi trofee võit.


Viimane MVP-ks kerkinud Blackhawksi mängumees oli Stan Mikita, kes sai sellega hakkama 1968. aastal.

Chicagosse rändas ka parima uustulnuka auhind. Palju diskusioone tekitanud Calderi trofee jagamine lõppes oodatud tulemusega. Enne NHL-i saabumist KHL-is tervelt kuus hooaega kaasa löönud Artemi Panarin edestas Shayne Gostisbehere'i ja Connor McDavidit.


Ootuspäraselt kulges ka ülejäänud auhindade jagamine. Enim said pärjatud Los Angeles Kings ja Washington Capitals. Kuningate uus kapten Anže Kopitar võitis parima kaitsvate omadustega ründajana Selke trofee, mis polnud varem ühelgi Kingsi edurivimehel õnnestunud ja spordimehelikkuse eest Lady Byngi trofee. Drew Doughty viis LA-sse kolmanda auhinnana parimale kaitsjale jagatava Norrise trofee. Mullu Erik Karlssonile alla jäänud kaitsemees võitis karjääri esimese isikliku auhinna.

Capitals korjas oma kolm ära tänu Aleksandr Ovetškinile, Braden Holtbyle ja Barry Trotzile. Ovetškin jõudis karjääri jooksul kuuendat korda parimale väravakütile jagatava Rocket Richardi trofeeni. Viimati jäi see kellelegi teisele 2012. aastal!


Tänavu Martin Brodeuri üsna löömatuna näivat põhihooaja võitude rekordit (48) korranud Holtby sai parima väravavahina enda kätte Vezina trofee ning Trotz võitis parima treenerina Jack Adamsi auhinna. Päris palju esikoha hääli sai ka Florida Panthersi Gerard Gallant.


Pärast kümneaastast pausi korjas ühe auhinna ära ka Jaromir Jagr. 44-aastane tšehh teenis sihikindluse ja pühendumise eest Bill Mastertoni trofee. Seejuures sai Jagr ka MVP valimisel ühe esikoha hääle.

Shea Weberile rändas liidriomaduste ja kogukonnas näidatud aktiivsuse eest Mark Messieri auhind ning Henrik Sedin sai oma liidriomaduste ja humanitaarse panuse eest King Clancy trofee. Väljakult eemal tehtud töö eest tasustati ka Mark Giordanot, kes noppis endale NHL-i sihtasutuse auhinna,

Seitsmendat korda välja antud parima peamänedžeri auhind läks teist korda Pittsburghi. Jim Rutherford edestas Capitalsi Brian MacLellanit 44 punktiga.

Avaldati ka hooaja tähtede meeskonnad.



Loe edasi...

Torchetti alustas võidukalt

Kommentaare pole
Kui tänavu hooaja käigus esimestena raskustes olnud meeskonnad üle võtnud John Tortorella ja Mike Sullivan alustasid mõlemad kaotusega, siis Minnesota Wildi uus peatreener John Torchetti suutis seda saatust vältida. Wild sai tema esimeses mängus Vancouver Canucksi vastu kindla 5-2 võidu, millega lõpetati 8-mänguline kaotuste jada.

(foto: Jonathan Hayward/The Canadian Press)
Väravatega tänavu suures hädas olnud meeskond jõudis viimati viie tabamuseni detsembri keskel. Samas sai Canucks kodus viis tükki tuppa teist mängu järjest.

"Meil oli palju energiat, kõigile oli elu sisse puhutud," kommenteeris esitust skooris avanud Zach Parise.

Meeskonna asekapten viis Wildi ette avakolmandiku keskel ja olgugi, et Chris Tanevi ülekaalu väravast tüli üsna kiirelt viik, siis tulemuse osas ülejäänud mängu jooksul väga kahtlust ei tekkinud. Jared Spurgeoni tabamus kindlustas ka selle, et Wild saaks avakolmandikust eduseisu kaasa.

Teisel kolmandikul mindi edasi sama rütmiga. Justin Fontaine'i koll kasvatas edu, Henrik Sedini ülekaalu tabamus tegi seisu taas võrdsemaks, aga külalised läksid viimasele pausile siiski kaheväravalise juhtseisuga. Charlie Coyle skooris ülekaalust oma hooaja 16. värava. Meeskonna väravaküttide edetabelis on temast 18-ga eespool vaid Parise.

"Soovisime tugevalt ja üksteise nimel võideldes mängida ning see õnnestus," sõnas Torchetti.

Lõppskoorini jõuti mõned minutit enne lõppu, kui Nino Niederreiter oma hooaja väravasaagi kahekohaliseks tegi.

Devan Dubnyk lõpetas kohtumise 24 tõrjega. Teises puuris lükkas Jacob Markström kõrvale 29 üritust.


Kuna Nashville Predators jäi kodus Dallas Starsile alla, siis vähendas Wild võiduga ka vahet playoffide kohtade suhtes. Nendest ollakse nüüd nelja punkti kaugusel.

Teised kohtumised

 New York Islanders 4 - 1 Detroit Red Wings (tipphetked)

Pavel Datsjuk jätkas väravaga sealt, kus asjad pühapäeval pooleli jäid, aga tervikuna polnud Red Wingsist kodumeeskonnale suurt vastast. Islanders mängis endale neljanda järjestikuse koduvõidu välja teise kolmandikuga, kus tulid pooled meeskonna 32-st pealeviskest ning kolm väravat.

Calgary Flames 4 - 6 Anaheim Ducks (tipphetked)

 Liiga parim vähemuse meeskond lasi avakolmandikul ülekaalust kaks tükki, aga pani ise need olukorrad mängu jooksul kotti kolmest kolm. Ducks näitas kõva sisu tulles kolm korda kaotusseisust välja. Mike Santorelli lõpetas kahe väravaga ning Cam Fowler sai kirja kolm söödupunkti. Kodumeeskonda vedas üks kolmik - Johnny Gaudreau (1+2), Jiri Hudler (2+1), Sean Monahan (0+3).

 Florida Panthers 2 - 1 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

 Panthers jäi lühikese aja jooksul teist korda sama vastase vastu päris lõpu eel normaalajavõidust ilma, aga seekord oli vähemalt piisavalt õnne, et see hiljem ära noppida. Chris Kunitzi hiline värav aitas Penguinsi lisaajale. Seal jätsid aga külalised mitu supervõimalust realiseerimata ning karistusvisetel kaotati vaatamata sellele, et Sidney Crosby meeskonna juhtima viis. Penguins tegi tänavu Panthersi vastu kolmes mängus seitse väravat ja neist kuues oli Crosby osaline.

 Nashville Predators 2 - 3 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

Pekka Rinne teist mängu järjest pingile jätnud Predators kaotas pärast 1-0 eduseisu. Kümnest lisaajast üheksanda kaotuse korraldas Peter Laviolette'i meeskonnale Mattias Janmark, kes skooris otsustava värava veidi enam kui minut enne lisaperioodi lõppu.

Chicago Blackhawks 7 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Blackhawks ehitas endale algselt 7-0 eduseisu (kõik väravad tulid erinevatelt mängijatelt), aga viimase kümne minuti jooksul lasti ka külalistel veidi lustida. Patrick Kane sai kirja 1+3 ning kerkis pärast Dennis Savardi ja hooaega 1987/88 esimeseks Blackhawksi mängijaks, kes vähemalt 82 punktini jõudnud vaid 60 mänguga. Kuna hooaja esimeses omavahelises vastasseisus õnnestus Leafsi kostitada 3+1'ga, siis sai Kane'ist ka pärast Steve Larmerit ja hooaega 1989/90 esimene Blackhawksi mängija, kes ühe hooaja käigus sama vastase vastu teinud kaks nelja punktiga mängu. Kusjuures Larmer säras samuti Leafsi vastu.

Arizona Coyotes 6- 2 Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens jõudis vaid 19 pealeviskeni ning pärast kodus kokku pandud kolmemängulist võiduseeriat lasti teises järjestikuses võõrsilmängus endale kuus tükki. 1+2'ga olid õhtujuhtideks Martin Hanzal ja Oliver Ekman-Larsson. Esimest korda üle 36 aasta võideti Canadiensi vastu põhiturniiril kõik omavahelised mängud.
Loe edasi...

Henrik Sedin kuni veebruarini audis

Kommentaare pole
Kaksikud peavad taas veidi aega üksteiseta hakkama saama. Henrik Sedin, kes kogu karjääri jooksul väga harva vigane olnud, notiti Vancouver Canucksi viimases mängus Mihhail Grabovski poolt sedamoodi maha, et mängud on jaanuariks lõppenud.

(foto: faceoff-online.dk)
Sedin jäi Grabovskile ette New York Islandersi vastu peetud matši esimese kolmandiku lõpus.


Valgevenelane visati mängust välja ning olukord võeti ka võimaliku mängukeelu mõttes luubi alla, ent seda siiski ei järgnenud.

Järgnemas on aga õnnetu aeg Daniel Sedini jaoks. Vennata on seni tulnud väljakul käia 22 matšis ja neist on kirjas ainult üks värav ja neli söödupunkti.

Henrik Sedin tegi alates nullindate keskpaigast kuni üleeelmise hooajani võimsa raudmehe seeria. Vigastusteta suutis ta vastu pidada kaheksa ja pool hooaega, täpsemalt 679 järjestikust mängu.
Loe edasi...

Panthersi võiduseeria katkes Vancouveris, mäng päädis suure tüliga

Kommentaare pole
Florida Panthersi võiduseeria on viimaks katkenud. Pantrid toimetasid kuu aega alistamatuna, ent võitude jada jäi pidama 12 peale, kui võõrsil Vancouver Canucksi vastu 2-0 edu käest libises. Kodumeeskonna 3-2 lisaajavõiduga lõppenud matš päädis suure tüliga.

(foto: cinesports.com)
Panthers skooris teist õhtut järjest oma esimese väravale läinud pealeviskega. Jussi Jokinen jõudis hooaja kaheksanda tabamuseni. Eduseisu duubeldas avakolmandiku viimasel minutil Jonathan Huberdeau.

Cancuksi aitasid lisaajale Daniel Sedin ja Jake Virtanen. Sedin skooris lisaminutitel ka otsustava värava, mis tõi Willie Desjardins'i meeskonnale alles hooaja teise lisaajavõidu. Sedinist algas ka mängujärgne rüselus.


Derek Dorsett ütles hiljem, et Henrik Sedini suunas öeldi midagi väga sobimatut, lisades: "Sedinid ei lähe väga tihti kurjaks, aga nad olid päris vihased."

Väidetavalt olid suurte suudega varuväravavaht Al Montoya ning kaitsja Alex Petrovic.

Panthers mängis Aaron Ekbladita, kes jäi peapõrutuse kahtluse tõttu eemale. Samas võinuks ka võiduseeria ilma temata veel pikeneda. Roberto Luongo märkis pärast matši, et Panthers saanuks mõnel teisel päeval sellest kohtumisest 4-1 võidu.


Daniel Sedin kerkis Panthersi vastu tulnud kahe tabamuse toel Markus Näslundi kõrvale jagama Canucksi ajaloo suurima väravaküti au. Mõlemal rootslasel on tabamusi kirjas 346. Sedinil on esimene võimalus rekord täielikult endale haarata neljapäeval, mil Washingtonis algab kuuemänguline välisturnee.

 Teised kohtumised

 New York Rangers 2 - 1 Boston Bruins (tipphetked)

Enne eilset viimasest 11-st omavahelisest matšist ainult kolm võitnud Rangers näis olevat liikuvat järjekordse kaotuse suunas, aga viimase kolmandiku kahe väravaga jäeti võit siiski koju. Kuldne tabamus tuli Jesper Fasti poolt veidi vähem kui kaks minutit enne lõpusireeni. Vahetult pärast Derick Brassardi viigiväravat jättis Henrik Lundqvist vapustava tõrjega omadele võimaluse.


 Calgary Flames 4 - 5 San Jose Sharks (tipphetked)

Flames suutis mängus korra kaheväravalisest kaotusseisust välja karata, ent teiseks ürituseks enam jõudu ei jagunud. Seejuures kujunes Patrick Marleau 500. järjestikuses mängus võiduväravaks Joel Wardi pealevise, mis sai Mark Giordanost rikošeti. Külalised jõudsid viie väravani vaid 18 pealeviskega ning nende seas oli ka Logan Couture'i hooaja esimene tabamus. Flames sai ainuüksi viimasel kolmandikul 15 pealeviset ja kokku oli neid 35.

Los Angeles Kings 4 - 2 Detroit Red Wings (tipphetked)

Red Wings keeras avakolmandikul 0-1 kaotusseisu 2-1 eduks, ent ei saanud Anze Kopitari kinni. Sloveen läks õhtule 1+3'ga. Samuti oli suurepärases hoos Kingsi ülekaalu meeskonnad. Kolmest olukorrast lahendati ära kaks.
Loe edasi...

Canucks mängis Montrealis suure edu maha

Kommentaare pole
Hooaja alguses tänu tugevale kaitsemängule nii mõnegi vastase elu keeruliseks teinud Vancouver Canucks ei oska viimasel ajal enam kuidagi litrit enda võrgust väljas hoida. Läinud ööl mängiti Montrealis maha 3-0 eduseis, mis jätab meeskonnale viimase seitsme mängu peale vaid ühe võidu. Seejuures on halva seeria jooksul kõigis kohtumistes vähemalt kolm tükki lastud.

(foto: Reuters)
Canucks sai Bell Centre'is endale kena edumaa juba avakolmandikuga. Kunagine drafti 9. ringi valik Adam Cracknell, kellel oli enne tänavust hooaega kirjas vaid kuus väravat, jõudis aasta kolmanda tabamuseni ning ülekaalust oli täpne Jared McCann. Canucksi mullune avaringi valik on skoorinud juba kuus tükki.

Kui Daniel Sedin teise kolmandiku alguses samuti ülekaalust litri Mike Condoni selja taha toimetas, siis näis, et Canadiensile on teist kohtumist järjest tulemas suur saun, aga läks palju paremini. Välditi sauna ja suurepärase tagasitulekuga isegi võideti kohtumine.

Kustutustöö algas teise kolmandiku keskel, mil Lars Eller vähemusest kodumeeskonna esimese tegi. Vaid paar minutit hiljem järgnes Max Pacioretty hooaja üheksas tabamus ning asi oli juba mängu moodi.

"Eelistaksime olla 3-0 eduseisus, aga see oli esimene kord sel hooajal, mil sellisest kaotusseisust end päästsime, seega on see rahulolu pakkuv. See kasvatab enesekindlust," rääkis Eller pärast mängu.

Külalised said lekkimisele veel korra punni ette, aga pääsemine näis ebatõenäolisena. Canadiensilt tuli viimase kahe perioodiga 23 väravale läinud peale viset (kokku 36) ning veidi rohkem kui kolm minutit enne normaalaja lõppu saadi ka viik kätte. Üliolulise tabamuse autoriks taas suvine käsi kullas või tagumik mullas täiendus Tomaš Fleichmann, kelle jaoks oli see karjääri 600. matš.

Lisaaeg sai kesta kolm minutit ja 25 sekundit. Canucks raiskas Condoni värava all suurepärase võimaluse ja nagu ikka selle formaadi juures, siis tuleb kohe vastu sama ohtlik moment. Fleichmann läks koos P.K. Subbani ja David Desharnais'ga kolm kahe vastu ning olukorra vormistamine ei valmistanud probleeme. 29-aastane Desharnais, kes pole karjääri jooksul kordagi ühe hooajaga saanud kirja rohkem kui 16 kolli, skooris oma tänavuse üheksanda.


Canucks on seni osalenud kuuel lisaajal ning need kõik on kaotatud. Henrik Sedin märkis pärast mängu, et tegu oli Canucksi hooaja parima võõrsilmänguga, kuid 3 vs 3 olukord vajab suuremat harjutamist.

 Teised kohtumised

 New York Islanders 5 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)

Kui lääneranniku ringreisidelt naasevad idakonverentsi satsid tavaliselt raskete jalgadega, siis Islandersil siin seda probleemi polnud. Liiguti 4-0 eduseisu enne, kui Martin Hanzal Jaroslav Halaki nullimängu ära rikkus. Sellele lisas veel Mikkel Bødker imelise soolokolli, aga tabamused tulid viimase viie minuti sees ja tolku neist polnud. 2+1'ga juhatas kodumeeskonna vägesid John Tavares. Kyle Okposo sai kirja kolm söötu.

Carolina Hurricanes 1 - 4 Anaheim Ducks (tipphetked)

Eelmise kohtumise viimasel kolmandikul pingile naelutatud Carl Hagelin elas Hurricanesi peal 1+2'ga viha välja. Ryan Getzlaf jõudis tühja väravasse tehtud tabamusega oma hooaja esimese kollini. Kodumeeskonna ainsaks rõõmuhetkeks jäi Noah Hanifini karjääri esimene värav. Tänavuse drafti 5. valik on 18 aasta ja 295 päeva vanuselt Hurricanesi ajaloo noorim skoorija.

Florida Panthers 1 - 0 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Lightning domineeris kogu matši, jõudes lõpuks 39 väravale läinud pealeviskeni, aga justkui mõnitusena hammustasid pantrid taas viimasel minutil ja seda üliõnneliku väravaga, mille täpsemat autorit uuritakse arvatavasti siiamaani.

Ottawa Senators 3 - 4 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

Senators mängis end viimasel kolmandikul kaheväravalisest kaotusseisust välja, kuid pidi siiski tänavu juba teist korda Red Wingsile kodus alla vanduma. Võidutabamus läks Tomaš Tatari nimele.

St. Louis Blues 3 - 2 Winnipeg Jets (tipphetked)

 Avakolmandikul Jake Alleni väravale vaid kolm pealeviset teinud Jets rabeles välja 0-2 kaotusseisust, kuid kaotusteseeria venis siiski kuuemänguliseks. David Backesi poolt tuli võiduvärav juba teise kolmandiku viiendal minutil. Kapten skooris ka Bluesi teise ning abistas avavärava juures sööduga Vladimir Tarasenkot. Venelane jõudis hooaja 11. tabamuseni.
Loe edasi...

Canucksi peamänedžer teatas, et Sedinid ei lähe enne karjääri lõppu kuhugi

Kommentaare pole
Kuna Vancouver Canucks on pärast 2011. aasta finaalseerias osalemist üsna valusalt liiga ladvikust alla kukkunud, siis on iga-aastaselt spekuleeritud vendade Sedinide tuleviku üle. Nüüd näib, et nendele juttudele võib lõplikult joone alla tõmmata. Klubi peamänedžeri Jim Benningu sõnul ei lähe nad enne karjääri lõppu kuhugi.

(foto: vancouversun.com)
Sedinide tulevik kerkis sel nädalal päevakorda nähtavasti seetõttu, kuna selgus, et San Jose Sharksi sümbol Patrick Marleau võib olla klubist lahkumas. Paraku pidid aga kõik intriigi otsivad ajakirjanikud pettuma.

"Jah, seda võib kindlalt öelda," vastas Benning küsimusele, kas Sedinid lõpetavad karjääri Canucksi mängijatena. Klubi juht lisas: "Nad on endiselt väga head mängijad, mille tunnistajateks hiljuti Columbuses olime. Nad on meie liidrid."

Canucks alistas teisipäeval Columbus Blue Jacketsi 5-3. Henrik sai seal kirja kaks väravat ning ühe söödu ja Daniel ühe värava ning kolm söötu.

35-aastased kaksikud, kes praeguse lepinguga palgal kuni 2018. aasta suveni, on tänavu 17 mänguga kahe peale kogunud 28 punkti. Ründetootlikuse kõrval hindab Benning nende puhul ka liidriomadusi.

"Nad on mängijad, keda soovime riietusruumis oma noorte kõrvale, et nähtaks kui kõvasti treeningutel pingutatakse," märkis Benning, vihjates et noori hakatakse aina rohkem meeskonda tooma.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Kommentaare pole
Ei ole just sagedane nähtus see, et Vancouver Canucks jääb playoffidest eemale - alates millenniumi algusest on see juhtunud vaid kolm korda - aga tunamullu nii läks. Meeskond näitas terve aasta üsna kohutavat mängu. Võis arvata, et ees seisabki üks mõõnaperiood, aga siiski suudeti ennast playoffidesse tagasi mängida.

(foto: rantsports.com)
Valmistutakse Sediniteta eluks

Kaksikud Henrik ja Daniel Sedin tähistavad järgmisel nädalavahetusel oma 35ndat sünnipäeva. Mõlemad tegid eelmisel hooajal pärast ebaõnnestunud aastat uue tõusu, aga on selge, et Canucks ei saa enam väga pikalt nende peale enam loota. Kuid seni, kuni kütust veel jagub, loodetakse neilt endiselt suurt panust.

"Mul on neisse suur usk. Nad on hämmastavad mängijad, teevad jäält eemal tugevat tööd ja näevad kogu suve kõvasti vaeva. Nad on valmis ja fokusseeritud," rääkis nädala alguses kaksikute kohta peamänedžer Jim Benning, lisades et neid üritatakse sarnaselt eelmisele hooajale väiksema koormusega värskena hoida.

Sedinid on Canucksi edu suhtes üliolulised. Eelmisel hooajal ületasid mõlemad 70 punkti piiri - Daniel 76, Henrik 73 - ja toitsid veel korralikult Radim Vrbatat (63 silma), aga siis tuli juba paras kanjon, kuna ükski teine mängumees ei ületanud 40 punkti piiri. Selle järgselt on edurivi ka veidikene värskendatud.

Suurte lootustega on meeskonda toodud Brandon Sutter ning lootusrikkad ollakse ka uue generatsiooni suhtes. "Meil on mõned noored mängumehed, kes vajavad NHL-is mängimise võimalust, et näidata milleks nad suutelised on. Seetõttu tegime mõned rasked otsused, et neile ruumi tekitada," tunnistas Benning suvel.

Noorukite esinumbrina tuleb 20-aastane Bo Horvat, kes nühkis mullu tagumistes kolmikutes mängides 68 matšiga välja 25 punkti (13+12). "Tema jaoks on käes põnevad ajad," märkis hiljuti Horvati kohta klubi president Trevor Linden. Loodetakse, et 2013. aasta drafti 9. valikust kujuneb samasugune klubi ikoon nagu seda on hetkel Sedinid ning nagu enne neid oli just Linden.


Keskmisest suurema õhinaga on Vancouveris räägitud ka Sven Bärtschist. 22-aastane šveitslane toodi eelmise hooaja keskel klubisse Calgary Flamesist. Suure rivaali rivistuses jäid Bärtschil pärast AHL-is säramist korralikud mängud tegemata, aga hooaja lõpus Canucksi eest jääle pääsedes tuli kolme mänguga kaks kolli.

Sedinide kõrvale on toodud noori õpetama Brandon Prust. "Soovin olla konkurentsivõimeline ja tahan, et nooremad kutid õpiksid vanematelt, kuidas võitmiseks asju õigesti teha. Veteranide olemasolu on hindamatu väärtus," on Benning märkinud.

Kuigi ka klubi vahetanud veteranid võivad end muidugi uuesti noorena tunda.


Selge on see, et tasapisi hakatakse ennast juba harjutama Sediniteta eluks. Uue generatsiooni seas tuleb ka üks lätlane. 24-aastane Ronalds Keninš, kes eelmisel suvel vabaagendina Šveitsi liigast hangiti, sai mulluse põhiturniiri teises pooles viisakalt mänguaega ning jättis positiivse esmamulje - 30 mänguga 4+8.

Kaitse tundub habras

Willie Desjardinsi meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.68 väravat mängus, millega pääseti napilt liiga viimase kümne seast. Litri enda võrgust välja hoidmisel oldi hädas vaatamata sellele, et 85.7%'ga jäi meeskonna vähemuses mängimise efektiivsus alla vaid Minnesota Wildile (86.3%). Nüüd on loobutud klubis kümme hooaega mänginud Kevin Bieksast ja sinisel joonel on ainus väljaspoolne täiendus Matt Barkowski, kes oli Bostonis selline nii ja naa vend.

Pärast Bieksa lahkumist jääb kaitse toetuma Alexander Edlerile ja Dan Hamhuis'le. Nendega seoses tulevad aga omad probleemid. Nimelt on tegu üsna kehva tervist omavate meestega. Rootslane on senise 9-aastase karjääri jooksul suutnud 82 mänguga hooaja teha vaid korra. Hamhuis'le tiksub uuel hooajal peale 33. eluaasta ja tõsine kubemetrauma röövis temalt mullu 23 mängu.

(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
Põhimeeste järel tulevad Chris Tanev, Yannick Weber ja Luca Sbisa. Viimane neist on kõige kogenum, aga temalgi on selja taga vaid nelja täishooaja jagu mängupraktikat. Rünnakul on mitmeid põnevaid talente, aga kaitses tuleb nende peale tilkumist veel oodata. 22-aastane Frank Corrado on aeg-ajalt proovimas käinud, kuid pole seni esindusmeeskonnas veel kanda kinnitanud. Temale järgneb veidi noorem seltskond, keda juhib P.K. Subbani vend Jordan, aga need härrad on veel paari-kolme aasta kaugusel oma panuse andmisest.

Kas väravavahtide karussell saadakse pidama?

Ei ole kaugel see aeg, mil Roberto Luongo ja Cory Schneider Vancouveris väravavahi ametit jagasid - kord rõõmsalt, teine kord negatiivsemate emotsioonidega - aga pärast seda on postide vahel paras karussell käinud. Ryan Miller toodi aasta tagasi esinumbriks ja nii on see ka uuel hooajal, aga tema varumees on välja vahetatud. Fännide suur lemmik Eddie Läck saadeti Carolinasse ja AHL-ist edutati Jacob Markström.

Samas pole 25-aastane rootslane ka mingisugune uus nägu. Ta on NHL-is juba 50 kohtumises jääl käinud. Seni ei ole asjad aga õnnestunud - vaid 13 võitu, endale lastud väravate keskmine 3.19 ja tõrjed 89.6%. Neid numbreid saab ilustada vaid selle faktiga, et praktiliselt kõik senised mängud on tulnud Florida Panthersi eest ja pantrid olid pikalt kõigi jaoks poksikoti rollis.

Väravavahid aga loomulikult küpsevad kauem ja ehk on toredamad ajad veel ees. AHL-is liikus igatahes Canucksi järelkasv mullu suuresti just tänu Markströmile finaali. Tema põhihooaja numbriteks olid 32-st mängust 22 võitu, väravad 1.88 ja tõrjed 93.4%. Pärast sellist aastat on muidugi ootused ja lootused laes. "Mulle tundub, et Markström on kujunemas väga heaks esiväravavahiks ja tahtsime, et tal oleks võimalus ennast arendada," kommenteris Benning suviseid lükkeid.


Millerile 2010. aastal tulnud liiga parima väravavahi auhind on jäämas aina kaugemale minevikku ja aina harvemaks on jäämas ka tema efektiivsed aastad. Näiteks pärast 2009/10 hooaega on tal tõrjete efektiivsus üle 92% olnud vaid korra. Mullu jäi selleks 91.1%. Keskmiselt lendas selja taha 2.53 väravat ja mõlemad näitajad on tema karjääri numbritest halvemad (2.59, 91.5%). Kas Markström on tõesti sellise kaliibriga vend, kes võib tema mantli üle võtta või siis asendab korralikult vigastuse korral? Hetkel ei saa seda täiekindlusega väita.

Hooaja väljavaated

Canucks on parajalt bipolaarne meeskond. Eelmisel hooajal oli playoffidesse jõudmine üllatuseks, aga samas siis jälle pettumuseks see, et avaringis lasti ennast üsna kergelt Flamesil üle mängida. Ega täpselt ei tea mitte keegi ka seda, kuidas Desjardinsi hoolealused uuel hooajal tegutsema hakkavad.

Meeskonna lootused on juba väikese tagasilöögi saanud, kuna selle asemel, et treeninglaagris ja kontrollkohtumistes ründekolmikuid ja kaitsepaare paika panna, peab peatreener taastuma puusaopist, mis eelmisel nädalal ette võeti. Heal juhul jõuab ta tagasi hooaja avamänguks, mis 7. oktoobril Calgarys tehakse, halvimal juhul peab aga meeskond juba alates esimesest nädalast hakkama raskustega võitlema.

Playoffid on muidugi haarde ulatuses. Võime eeldada, et Vaikse ookeani divisjonis lähevad esimesed kaks kohta Anaheim Ducksile ja Los Angeles Kingsile. Vabaks jääb üks automaatne kvalifitseerumise koht + wild-cardi positsioon (kuigi seni on mõlemad pärast uue formaadi loomist läinud Kesk divisjoni satsidele). Canucks võiks olla jahtijate grupis koos Flamesi ja San Jose Sharksiga. Arvatavasti eraldatakse terad sõkaldest kindlama kaitse ja parema väravavahi mänguga. Või siis suurema tahtmisega.

"Mulle meeldivad kutid, kes on võitlushimulised. Kui sul on sellised vennad koosseisus, siis on sinu vastu alati raske mängida. Kui ma olen vastasmeeskonnas, siis ei taha ma sellise kombinatsiooni vastu mängida," rääkis Desjardins vahetult enne treeninglaagri algust.
Loe edasi...

Kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad?

Kommentaare pole
Jalgpallimaailmas juhtus sel nädalal üks halenaljakas lugu. Inglismaa koondislane Fabian Delph oli eelmisel nädalavahetusel juba ühe jalaga Manchester Citys, kui üleminek ootamatult katki jäi. Aston Villa kapten teatas, et soovib tõestada seda, et jalgpallis eksisteerib veel lojaalsus. See aga eksisteeris vaid mõned päevad. Alates eilsest on 25-aastane mängumees siiski City palgal. See inspireeris kirjutama sellest, kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad.

(foto: Getty Images)
Kokku on NHL-is hetkel aktiivsed 12 väljakumängijat, kes esindanud ühte klubi vähemalt 800 kohtumises. Et nimekirja mahuksid ka mõned väravavahid, kes juba eos vähem väljakul käivad, siis jääb nende puhul piiriks 500 matši.

Edetabeli tipus troonib Arizona Coyotesi kapten Shane Doan. Päev pärast uue hooaja algust - Coyotes kohtub 9. oktoobril Los Angeles Kingsiga - 39. sünnipäeva tähistav ründaja jõuab uue hooaja esimeste mängudega 1400 piirini. Hetkel on sellest puudu kuus põhihooaja matši.

CV peal on Doanil muidugi üks hooaeg kirjas Winnipeg Jetsi mängumehena, aga üldises plaanis on tegu ikkagi selle sama Coyotesiga. Ei olnud tema selles süüdi, et klubi teise linna koliti. Samuti pole Doan süüdi selles segaduses, mis Coyotesit mitmete aastate jooksul on saatnud. Seetõttu võib öelda, et tema paigal püsimine on veelgi enam imetlust vääriv.

Oma tippaastatel oli Doan väga produktiivne ründaja ja võinuks mõne vahetustehingu näol või vabaagendina leida kindlasti palju parema pesitsuspaiga, kus karikavõitu jahtida. Senise karjääri jooksul 898 punkti kogunud ründaja on aga näidanud, et sportlasena võib tiitlid üle kaaluda kindla kodu olemasolu. Mis muidugi muudab irooniliseks selle, et Coyotes on sel suvel kodutuks jäänud.

Üle 1300, täpsemalt 1329 mängu, on selja taga ka Patrick Marleaul. San Jose Sharksi ründaja on sarnaselt Doanile karjääri loojangul endiselt ilma Stanley karika võidusõrmuseta, aga see eest on ta kaks korda Kanadaga tulnud olümpiavõitjaks ning on vähemalt stabiilselt saanud playoffides mängida.

1997. aasta drafti 2. valik on kogu oma karjääri jooksul silma paistnud harukordse vastupidavusega. Tal on praeguse seisuga selja taga kuus järjestikust hooaega, kus tal pole jäänud vahele mitte ühtegi põhihooaja matši. Kogu 17-aastase karjääri jooksul on ta puudunud vaid 31-st mängust. See on aitanud tal saada NHL-i ajaloos kiiruselt kolmandaks mängijaks, kes 1000 mänguni jõudnud. Lõppenud hooajal sai temast kõige noorem, kes 1300 kohtumist kätte saanud.

Marleau Sharksi karjääri pole lõpetanud isegi see, et 2009. aastal jäeti ta pärast viieaastast perioodi kapteni ametist ilma. Peagi jõuab Marleau 1000 punkti klubisse. Hetkel istub ta 988 silma peal.

Patrik Eliaš saab ennast hetkel nimetada enim mängudega eurooplaseks. Tšehhi vanameister tähistab uuel hooajal 20 aasta möödumist oma New Jersey Devilsi debüüdist. Tänaseks 1224 mänguni jõudnud ründaja esimene kohtumine oli 1995. aasta 7. detsembril Toronto Maple Leafsi vastu.

Alates debüüdist on Eliaši poolt tulnud üle 400 värava ja 1017 punkti. Lisaks ka kaks karikavõitu. Järgmise aasta aprillis 40-aastaseks saav kunagine drafti 2. ringi valik pole kujunenud mitte vaid ühe klubi ikooniks, vaid tõeliseks elavaks legendiks.

Eliaš on NHL-i ajaloos ainus mängija, kellele lisaajal määratud kaks karistusviset. Need olid New York Islandersi vastu tehtud erinevates kohtumistes. Mõlemad üritused jäid realiseerimata.

Esimese kaitsjana tuleb lojaalsustabelis Ottawa Senatorsi Chris Phillips. 1996. aasta drafti avavalik on enda nimele saanud 1179 mängu. Kohtumiste arvu on kõvasti kahandanud erinevad vigastused. Lõppenud hooajal piirdus ta näiteks vaid 36 matšiga. Kuigi tõele au andes, siis vähene mängude arv oli rohkem tingitud tema kehvadest esitustest, mis ta meeskonna uue peatreeneri Dave Cameroni valikust välja tõukas.

37-aastasel mängumehel on tulevaks hooajaks veel leping olemas, kuid tundub, et tema teekond on Ottawas peagi lõppemas. Eks näis, kas tal jätkub tahtmist edasi mängimiseks või rahuldub ta sellega, et saab ennast lugeda nende meeste sekka, kes oma NHL-i karjääri jooksul kandnud vaid ühe klubi särki.

Esikuuiku lõpetavad vennad Sedinid. 2000. aastal sai rootslastest läbi aegade neljas kaksikute paar, kes NHL-is väljakule pääsenud. Henrik on Danielist kuus minutit vanem ning kogunud seni endale ka rohkem mänge - 1092 vs 1061. Samuti on ta üle punktide osas - 915 vs 881. Senised saavutused on enamvähem identsed. Henrik saab vaid uhkustada sellega, et korra - 2010. aastal - on ta valitud kõige muu seas ka põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängumeheks.

(foto: nhlsnaipers.com)
Vennad on kogu karjääri jooksul käinud käsikäes koos ja võib arvata, et nii läheb see lõpuni välja. Aeg-ajalt ikka ilmuvad kuulujutud, et Vancouver Canucks valmistub ühe, teise või mõlema teenetest loobumiseks, aga üldjuhul pühitakse need jutud kiirelt vaiba alla ära. Ja isegi, kui üks hetk peaks tulema see päev, mil koostöö jõuab lõpp-punkti, siis võib üsna kindlalt panustada sellele, et vennad lahkuvad koos ja samasse klubisse.

2011. aastal jäid Sedinid napilt Stanley karikast ilma. Uuele hooajal 35-aastastena vastu minnes on selle püüdmiseks veel aega, aga samas pole seda ka väga palju. Canucks on hetkel justkui käigu pealt meeskonda ümberehitamas ja võimalik, et selle viimane faas on just vendadest loobumine. Kuid sama tõenäoline on ka see, et kaksikute paar mängib siiski rõõmsalt klubi särgis karjääri lõpuni.

Lisaks Canucksile on lojaalsusedetabelis kahe väljakumängijaga esindatud ka Senators ja Detroit Red Wingsi. Phillipsi kõrval on senaatorite teiseks esindajaks Chris Neil. Temal on samuti uueks hooajaks leping taskus, aga olles lõppenud hooajal rohkelt koosseisust välja jäänud, ei oleks üllatav, kui peagi võib teda näha juba uue klubi ridades. Olles tihti meeskonnast väljas saatsidki teda tänavu mitmed kuulujutud. Hetkel on aga seis selline, et oma senisele 893 kohtumisele peaks ta Senatorsi särgis mõned siiski veel lisama.

Esimese Red Wingsi esindajana tuleb Pavel Datsjuk. Venelase tervis on viimastel aastatel olnud kehvapoolne, aga tal on siiski koos 887 matši. Nendega on tulnud 869 punkti, kaks Stanley karikat ja rohkelt veel individuaalseid auhindu. Kunagine drafti 6. ringi valik on endale ehitanud ülimalt eduka karjääri. Uue nädala alguses 37. sünnipäeva tähistav ründaja on klubi palgal veel kaheks aastaks, mis lubab hea tervise korral sihtida 1000 piiri nii mängude kui punktide osas.

Enne teist Red Wingsi meest Henrik Zetterbergi jagavad 9-10. koha ära Eric Staal ja Andrei Markov. Carolina Hurricanesi kapten Staal on vaid 30-aastane, kuid on 846 mänguni jõudnud tänu oma suurepärasele vastupidavusele. Kümne hooaja jooksul on ta eemale jäänud vaid 22-st mängust. Juba enda debüüthooajal, kui põhiturniiril tuli temalt 100 punkti, sai ta enda nime Stanley karika peale ning Kanadaga stulnud MM- ja OM-kullad on temast teinud Kolme Kulla Klubi liikme.

Seni põhiturniiri mängudes 742 punkti kogunud ründaja on aga pärast 2006. aastal saadud karikavõitu vaid korra playoffides mänginud. See on endaga toonud kaasa mitmeid kuulujutte võimalikust klubivahetusest. Seda eriti viimastel aastatel, kuna järgmisel suvel on temast saamas vabaagent. Ise on ta klubile truudust vandunud, aga vaadates Hurricanesi praegust seisu, siis võib öelda, et Staali parimad aastad kuluvad ära liiga lõpuosas rabeleva meeskonna eest mängides. Seda muidugi tõesti juhul, kui üleminekut ei toimu. Hetkel ei saa seda üldse välistada.

Vene mängijad ei ole väga oma lojaalsuse poolest tuntud ja see teeb Datsjuki ja Markovi saavutused väga muljetavaldavateks. Markov oli mõned aastat tagasi kõvasti vigastustega hädas, aga viimase kolme hooaja jooksul on ta puudunud vaid kahest Montreal Canadiensi mängust. Lõppenud hooajal tegi 36-aastane kaitsja 50 punktiga ühe oma karjääri parimatest aastatest. See näitab, et vanal hobusel on püssirohtu veel alles. Kui vaid meeskond suudaks kaasa tulla ja talle enne kepi nurka viskamise aega karikavõidu pakkuda.

Canadiens tegi aasta tagasi kõva sammu edasi, kui lõpetas hooaja idakonverentsi finaalis, aga tänavu jõuti üldse playoffidesse vaid tänu Carey Price'i hiilgevormile.

Zetterberg on hetkel 836 mängu peal. Teda on sarnaselt Datsjukile viimastel aastatel saatnud mitmed vigastused. Erinevalt venelasest peaks meeskonna kapten aga veel tükk aega Red Wingsi punast särki kandma. Ta on mõned aastad noorem ning leping kehtib kuni 2020. aasta suveni. Kuigi suured asjad on muidugi juba ära tehtud - 2008. aastal Stanley karikas ja 2006. aastal nii OM- kui ka MM-kuld. Hetkel on Zetterbergil kirjas 786 silma, aga 1000 piiri peaks ta järelejäänud karjääri jooksul mängleva kergusega kätte saama. Kui just tervis täielikult metsapoole ei lähe.

Napilt pääseb 800 mängu klubisse Dustin Brown. Los Angeles Kingsi kaptenil on seni koos 802 matši. Sarnaselt Staalile on ka tema seni näidanud raudset tervist. Ta on vahele jätnud vaid 14 mängu. Viimastel aastatel on Browni produktiivsus küll kõvasti kannatada saanud, aga ega ta polegi kunagi tõeline väravahunt või söödusepp olnud. Samas pole ka 442 punkti miski, mille üle häbi tunda ja lõppkokkuvõttes loevad kõige rohkem ikkagi tiitlid. Brownil on kodus kaks Stanley karika võidusõrmust ja 2010. aastast OM-i hõbemedal. Arvestades Kingsi võimsust (tänavuse hooaja suhtes pigistame silma kinni), siis saab ta veel kindlasti mitu võimalust minna võiduka lõpuni välja.

Kui võtame kampa ka puurivahid, siis võidab Hurricanes lojaalsuse võidujooksu. Cam Ward annab neile kolmanda mehe. 31-aastane väravavaht võitis sarnaselt Staalile juba oma debüüthooajal Stanley karika. Pärast seda pole ta enam korralikult särada suutnud, aga tema lojaalsusele on sekundeerinud ka klubipoolne suhtumine. 2002. aasta drafti avaringi valikule ei ole käega löödud, mis teeb Hurricanesist sümpaatse satsi. Eriti veel kui võtta arvesse, et tegu pole olnud eduka klubiga. Muudatusteks on rohkelt põhjust olnud, aga vaikselt on kannatatud ning loodetud, et õnn üks aeg pöördub. Ehk peagi nii ka läheb.

Ward on seni kirja saanud 512 mängu, millest 414 on stardid. Enne teda tulevad aga väravavahtide osas veel Marc-Andre Fleury ja Henrik Lundqvist.

Fleury puhul väärib samuti tema enda lojaalsuse kõrval välja toomist klubipoolne käitumine. Olgugi, et temaga saadi üsna varakult - 2009. aastal - karikavõit kätte on Pittsburgh Penguinsi puhul pidevalt välja toodud väravavahi nõrkust. Fleury on kriitika endale ka ise peale tõmmanud, kuna esitused playoffides ei ole olnud sellised nagu põhiturniiri käigus. Seni on tema nimel 595 põhihooaja matši ja neist 444 on stardid.

Tänavu jõudis Fleury kiiruselt läbi aegade kolmanda puurivahina 300 võiduni. Seejuures jäi tal absoluutne rekord vaid päevade kaugusele. Martin Brodeur sai 300. võidu kätte 29 aasta ja 223 päeva vanuselt. 2003. aasta drafti avavalik oli sel hetkel 29 aasta ja 361 päeva vanune. Kui meeskond kukkus playoffide avaringis välja, siis Fleury enda jaoks oli tegu ülieduka aastaga. Ta juhtis liigat nullimängude osas (10), ületades oma varasema rekordi (5) kahekordselt. Samuti näitas ta head taset isegi playoffides, lastes keskmiselt endale vaid 2.12 väravat. Tegu kõva aastaga, mis võiks suunata ta veel kõrgemale ja kaugemale.

Lundqvist juhib väravavahtide lojaalsustabelit 620 mänguga. Neist 494 on stardid. Kümme hooaega tagasi kuningas Henrik tuli, nägi ja võttis NHL-i parima puurivahi koha endale. Ta on NHL-i ajaloos ainus väravavaht, kes kõigi oma esimese seitsme hooaja jooksul jõudnud vähemalt 30 võiduni. On lausa kriminaalne, et seni on ta võitnud vaid ühe Vezina trofee, mis tuli 2012. aastal. Samuti on rootslane mitmeid kordi napilt ja valusalt jäänud karikavõidust ilma. New York Rangers on temale toetudes teinud mitmeid ilusaid playoff-seeriaid, aga i-le punkti panemine pole õnnestunud. 33-aastasena peaks selleks aga veel kuhjaga võimalusi tekkima.

Rootslasel on seni kirjas 339 võitu, mis Brodeuri võimsast rekordist (691) väga kaugel, aga 300 võiduni jõudnud puurivahtide seas on Lundqvistil hetkel parim võiduprotsent (54.68%). Seejuures oli tema edukus tänavu müstiline 65%.
Loe edasi...