Robby Fabbri kogu hooajaks kaotanud ja mitmete teiste ründajatega aastale vastu minev St. Louis Blues võib olla meeskonnaks, kes annab Jaromir Jagrile võimaluse NHL-i karjääri jätkamiseks. Klubi peamänedžeri Doug Armstrongi sõnul ollakse ründelegendist huvitatud.
(foto: usatoday.com)
Jagrit hakati sel nädalal seostama nädalavahetusel kodumaal Kladno eest väljakule tulemisega, kuid need plaanid võivad nüüd muutuda.
"Ta on suurepärane mängija, keegi kellest oleme omavahel kõnelenud," tunnistas Armstrong Jagrist rääkides. "Aga peame rääkima ka sellest, kuidas mängijad meie meeskonda sobituvad."
Kõigil, kes Jagrit uuesti NHL-is väljakul näha tahavad (ehk kogu inimkond), ei maksa aga ennatlikke järeldusi teha. Armstrongi sõnul olevat ta üks paljudest võimalustest, mida Blues kaalub. Võimalik, et nende seas on ka Detroit Red Wingsiga uue lepingu osas vägikaigast vedav Andreas Athanasiou ja Josh Anderson, kes lepingut mitte omava piiratud vabaagendina, on väidetavalt nõudnud Columbusest lahkumist.
Fabbri on oktoobri alguses vasaku põlvega uuesti opilauale minemas. Väidetavalt oli pärast esimest operatsiooni vaid 3%-line võimalus, et põlv uuesti alt veab. Noore mängumehe jaoks on viimased päevad olnud väga rasked, aga mitte mängimisega on ta juba leppinud.
"Nüüd ei saa ma enam teha midagi muud peale positiivseks jäämise ja läbi hooaja kuttide toetamise," ütles Fabbri temaga juhtunut tutvustanud pressikonverentsil.
Armstrongi sõnul on Fabbri loodetavasti järgmise hooaja treeninglaagriks terve ning traumast peaks ta lõpuks täielikult taastuma.
Õnn ei ole igavene. Väravavahi Jake Alleni toel mulluste playoffide avaringist läbi tulnud St. Louis Blues ei suutnud end kaugemale venitada. See võis kindlasti olla pettumuseks, kuna aasta varem mängiti läänekonverentsi finaalis. Kuigi oleks võinud minna ka palju nukramalt.
(foto: Getty Images)
Uus treener pani rünnaku elama
Blues oli läinud talvel suures hädas. Alates hooajast 2011/12 meeskonda peatreenerina tüürinud Ken Hitchcock oli näiliselt end ammendanud ja tema mõtted ei jõudnud enam mängijatele pärale. 65-aastane kanadalane oli juba suvel otsustanud hooaja lõpus karjääri lõpetada ja võimalik, et see mängis juhtunus oma rolli. Bluesi õnneks oli aga Hitchcocki mantlipärija selleks hetkeks juba välja valitud. See oli abitreeneriks palgatud Mike Yeo, kes pärast Hitchi minema löömist vabanenud toolile tõsteti. Tema all elas meeskond läbi ümbersünni.
Veebruari alguses toimunud muutus pani Bluesi uuesti skoorima. Yeo poolt juhendatud 32 kohtumises tehti keskmiselt 3.09 väravat mängus. Sellega kergitati oma hooaja keskmine 2.84 peale. Lisaks taastas endine Minnesota Wildi boss Alleni enesekindluse, mis karikamängude esimestes kohtumistes väga eredalt välja lõi. Ta lasi 1.60 väravat ja tõrjus 95.6%-ga.
Suvel jätkusid muutused meeskonna eesotsas, kui klubi lasi minna koguni neljal abitreeneril. Huvitava täiendusena lisati sel nädalal NHL-i ajaloo üks edukamatest kaitsemängijatest Larry Robinson, kellele anti konsultandi roll.
"Sarnaselt mängijatele pean mina ka treenerina kasvama," kommenteeris Yeo palkamist. "Kui soovime Stanley karikat võita, siis peame paremaks saama. Kõik, kes asjaga seotud. Palun oma mängijatelt seda teha ja see poleks õige, kui ma ise poleks samuti sellele pühendunud."
"Mul on mitmeid mõtteid, millesse ma tõsiselt usun, aga olen pühendunud sellele, et õppida uusi ideid ja et mu kõrval oleksid teised hääled, mis kannustaksid meid edasi liikuma. Usun, et see saab olema suurepärane asi."
Robinson on erinevates rollides karika võitnud koguni üheksa korda. Ta on liigas üle 500 mängu peatreeneri kogemusi. Tema knowhow võiks olla miski, mis teeb stabiilsest playoffide satsist lõpuks meeskonna, keda iga-aastaselt karikavõidu favoriitide sekka hakatakse arvama.
(foto: dailyfaceoff.com)
Treenerite hulgas tehtud põhjalikke muutatusi on saatnud ka koosseisu värskendamine. Kuigi meeskonna tuumik on jätkuvalt sama. Küll on aga Brayden Schenni näol sellesse lisatud üks ründerelv juurde. Iroonilisel kombel jäi Bluesil karikamängudel kõik ikkagi rünnaku taha. Põhihooajal pandi Yeoga keskmiselt üle kolme, aga playoffides vaid 2.00. Kuuemängulise 2. ringi puhul oli neli matši, kus jäädi vaid ühe peale.
"Ma olen kutt, kes võib mängida keskel või ääre peal, üritan olla kasulik mõlemas väljakupooles, annan oma panuse rünnakul ja üritan veidi füüsilisust samuti lisada," tutvustas Schenn end nädal tagasi Bluesi fännidele.
Augustis 26-aastaseks saanud ründaja lõpetas eelmise hooaja 25 värava ja 55 punktiga. Ta jäi ülekaalu tabamuste osas 17-ga jagama liiga esikohta koos selliste meestega nagu Aleksandr Ovetškin ja Nikita Kutšerov. Bluesi ülekaal oli mullu 21.3%-ga niigi liiga TOP 10 seas. Schenni lisamine võiks tuua veelgi paremaid tulemusi.
Kaitse üle hulga aja ilma Shattenkirkita
Blues oli eelmisel hooajal ka vähemuses hea, saades efektiivsuseks 84.8%. Koos Boston Bruinsiga oldi ainsad, kes erimeeskondade mõlemas valdkonnas mahtusid liiga parima kaheksa sekka. Hea karistuste surmamine tähendas muu hulga seda, et endale lastud väravate keskmine saadi vaatamata Alleni vahepealsele kohutavale vormile 2.63-ga ikkagi enamvähem talutavale tasemele.
Uuele hooajale vastu minnes on aga kaitse südamikus üks suur auk. Hitchcock polnud veel St. Louisi saabunudki, kui Kevin Shattenkirk hakkas endale meeskonna kaitseliinis nime tegema. Ent 28-aastane jänki on tänaseks lahkunud. Blues sai pärast tema ümberkolimist Washingtoni eelmise hooaja lõpus juba temata mängimist harjutada, seega pole vast tegu täitmatu auguga. Lihtsalt võimalus noorematele esile kerkimiseks.
"Ta jättis endast väga hea mulje," kommenteeris Yeo hiljuti Dunni mullust hooaega. "Ma jõudsin ise vaid ühele playoffide mängule, aga selles kohtumises oli ta tõeline tööhobune selles mõttes, kuidas ta üle välja liikuda suutis ja võimalusi tekitas. Minu jaoks on oluline, et ta näitaks, et ta suudab ka NHL-is oma meeskonna mängu kahjustamata selliseid asju teha. Soovime olla kindlad, et me ei hoia teda tagasi, aga samal ajal peab ta tõestama, et ta sobib ka meeskonda."
Bluesi noored kaitsemehed saavad hakata end kiirelt ja põhjalikult näitama, kuna Jay Bouwmeesteril jääb hooaja algus vahele. Valikus on veel mõni vanem härra nagu 31ne Nate Prosser, aga arvestades, kuidas peamänedžer Doug Armstrong on rääkinud meeskonna noorendamisest, siis peaksid eelisseisus olema ikkagi 90ndatel sündinud mängijad. Kuidas kohaneb Allen uue treeneriga?
Üks suur muudatus, mille Yeo meeskonna etteotsa tõustes tegi, oli see, et ta palus abimänedžeri ametis oleva Martin Brodeuri appi väravavahtidega tegelema. Sellel oli otsene mõju Alleni mängule, kes tõrjus alates veebruarist hiilgava 93.8%-ga ja lasi 1.84 väravat. Tema kogu hooaja näitajateks olid 91.5% ja 2.42.
Legendaarne endine puurilukk on nüüd aga oma tavapärases rollis tagasi. Blues palkas uueks väravavahtide treenerika David Alexanderi, kelle õpilaste hulgas olnud Tampa Bay Lightningu Andrei Vasilevski ja Carolina Hurricanesi Scott Darling.
"Tema näol on tegu noorema treeneriga, aga ta on praeguste mängijatega hästi kursis ja arvame, et ta on organisatsioonile väga heaks täienduseks," sõnas Armstrong pärast 35-aastase Alexanderi palkamist.
Saab olema huvitav näha, kuidas Allen uue juhendajaga kohaneb. Võib arvata, et see kindlasti kerge pole, kui aasta jooksul tuleb läbi käia mitme erineva treeneri käe alt. Kogu karjääri peale seni 91.5%-ga tõrjunud ja keskmiselt 2.37 väravat lasknud puurilukk on 27-aastasena jõudmas oma parimasse ikka.
Varumehena on teist hooaega järjest Allenit kannustamas Carter Hutton. 31-aastane kanadalane sai oma esimese aasta numbriteks 91.3% ja 2.39. Oma võimalust on ootamas ka 22ne Ville Husso, kes tegi AHL-is kena aasta 2.37 ja 92%-ga. Karikavõiduks kõik vajalik näiliselt olemas
Kui Blues 60ndate lõpus liigaga ühines, siis mängiti kohe kolm aastat järjest karikavõistluste finaalis. Kõik need korrad kaotati ja juba alates sellest ajast on meeskonda saatmas ebaõnnestuja maine. Küll aga näitas 2016. aasta läänekonverentsi finaali koht, et ega väga kaugel enam finaali naasmisest polda ning kui see õnnestub, siis miks mitte ei võiks veel ühte seeriat võita.
Allen tõestas eelmise hooaja lõpuosas, et ta võib täitsa olla seda klassi puurivaht, kelle toel saab üks meeskond võiduka lõpuni jõuda. Lisaks on Bluesil mitmed teised olulised lülid karikavõiduks paigas. Üliohtlik väravakütt Vladimir Tarasenko näol, tugevus tsentri positsioonil, kaitsetäkk Alex Pietrangelo näol ja tugevad erimeeskonnad.
Armstrong on rääkinud noorenemisest, aga see ei tähenda võidutahte puudumist. "Oleme liikumas teistsuguses suunas ja see suund on elevust pakkuv, aga me ei taha lõppeesmärki silmist lasta. Meie eesmärgiks on alati võita ja võita meistritiitel," on klubi boss rääkinud.
Võitmine NHL-is on keeruline, isegi kui Pittsburgh Penguins on andmas endast parimat, et vastupidist tõestada. Samas on selge, et lihtsalt playoffidesse pääsu nimel ei mängi keegi. Bluesil on välja kukkunud nii, et just sellest on saanud hooaja lõpp-peatus. Seetõttu on raske meeskonda karikapretendentide sekka panna, aga kui seda teeks, siis ega keegi vast viltu ei vaataks.
Minnesota Wild ja St. Louis Blues on mõlemad tublid meeskonnad ning igati väärilised playoffides mängima, aga võib öelda, et saatus on nad just omavahel kokku pannud. Mitu aastat Wildi peatreenerina tegutsenud Mike Yeo läheb nüüd hooaja otsustavas faasis uue klubi tüürimehena vanasse koduhalli tagasi.
Wild mängis täpsemalt neli ja pool hooaega Yeo juhendamisel. 2009. aastal abitreenerina Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud mees tõi 2013. aastal Wildile üle nelja aasta esimese playoffide koha ning meeskond oli tema all stabiilselt arenemas, kui kõik järsku ootamatult koost lagunes. Yeo kaotas enne 2016. aasta 23. veebruaril tulnud vallandamisteadet 13 oma viimasest 14-st mängust meeskonna juures.
Pärast Yeo lahkumist lõpetas hooaja Wildi peatreenerina John Torchetti, kes tegi head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud endale siiski teenida. See läks Bruce Boudreaule, kes suutis jätkata oma karjääri uhket seeriat. Nende hooaegade arvestuses, mil tal on lastud kogu aasta meeskonna juures olla, pole Boudreau hoolealused kordagi playoffidest eemale jäänud. Tänavu polnud isegi selle ohtu, kuigi märtsis olnud seeria, mil 13-st mängust kaotati kümme, võis klubi fännibaasi korralikult muretsema panna.
Järsu ära langemise põhjuse leidmiseks ei pea aga väga sügavale kaevama. Märts oli ainus kuu, mil väravavaht Devan Dubnyk tõrjus alla 90%-lise efektiivsusega. Boudreau meeskonnad on alati suutnud hästi vastaste võimalusi limiteerida ja kui väravavaht alt veab, siis mõjutab see mitmeid teisi valdkondi. Kui ühte kohutavat kuud poleks olnud, siis võinuks Wild vabalt koos Washngton Capitalsiga põhiturniiri lõpuni Presidentide trofee nimel heidelda. Lõpuks jäädi Boudreau endisele tööandjale alla 12 punktiga. Samas jäädi läänekonverentsi 1. asetusest ilma vaid kolme silmaga ja vaatamata vahepealsele piinlikule minekule püstitati ikkagi 106 punktiga uus klubi rekord.
Meeskonnal on põhiturniirilt kirjas ka mitmeid teisi rekordeid. Näiteks ühe hooaja võitude (49) oma ja klubi ajaloo pikim võiduseeria, mis võinuks ehk isegi veel pikemaks minna, aga kui 12 peal oldi, siis tuli vastu omakorda võidult võidule sammunud Columbus Blue Jackets. Seeria käigus oli vaid kaks kohtumist, kus endale üle kahe värava lasti ja kaitse on kindlasti meeskonna tugevuseks. Kuigi ründes edenesid asjad hooaja käigus isegi paremini. Keskmine väravasaak 3.21 oli halvem ainult Pittsburgh Penguisnsi omast (3.39), samas kui kaitse osas leidus kuus paremat rivaali. Endale lasti 2.51 mängus. Aga kui oled mõlema näitaja osas TOP 10, siis on see väga hea märk. Sama kehtib ka erimeeskondade puhul, millega samuti Wild hakkama sai.
Wild edeneb, kui...
Dubnyk välja veab. Mais 31-aastaseks saav väravavaht on ümbersündinud võrreldes oma ajaga Edmontonis, aga aeg-ajalt kipub tal ikkagi järg käest kaduma. Nii nagu tänavu märtsis ja nii nagu ka aasta tagasi playoffides, kus kohe avaringis 2-4 kaotusega Dallas Starsi vastu pudeneti. Dubnyk tõrjus seerias vaid 87.7%-ga ja lasi keskmiselt 3.34 väravat mängus. Tema tänavuse hooaja keskmised on 92.3% ja 2.25. Samast klassist esitusi vajab meeskond ka karikamängudes.
St. Louis Blues
Ümbersünd on ka hea sõna, millega iseloomustada Bluesi hoogu pärast treenerivahetust. Yeo pidi algselt alles järgmisel hooajal meeskonna peatreeneriks saama, aga kuna Ken Hitchcocki juhendamisel tulid vankril järsku rattad alt ära, siis kiirendas peamänedžer Doug Armstrong mõne kuu võrra üleminekuperioodi. Blues on Yeoga 32-st kohtumisest võitnud 22. Kui eelnevalt oli kaitsega suuri probleeme, siis uue lootsiga tuli esimesest kuuest matšist kolm nullimängu ning üldse kokku hooaja kaheksast viis.
Hitchcock on tuntud oma vastase mängu surmama stiili poolest, aga asjad ilmselgelt tema juhendamisel enam ei töötanud. Näiteks tema viimase kuue kohtumise jooksul lasi meeskond endale 28 väravat. Yeo lõi korra kiirelt majja ning taastas ka eneseusu meeskonna esikindal Jake Allenil, kes oli hooaega kohutavalt alustanud. 26-aastane puurilukk sai oma hooaja tõrjete efektiivsuse lõpuks 91.5% peale, kuigi jäi esimese nelja kuu jooksul kaks korda alla 90% ja korra punnitas napilt üle selle (novembris 90.3%). Endale lastud väravate keskmine oli lõpuks karjääri keskmise lähedane 2.42.
Alleni esitused saavad playoffides olema tähtsal kohal, kuna enam pole meeskonnal Brian Elliotti sarnast teist esikinda kaliibriga võrgu valvurit. Carter Hutton on tänavu varumehena teinud suurepärast tööd, näidates Alleniga võrreldes sarnast klassi (2.39, 91.3%), aga ta on ikkagi olnud kogu karjääri jooksul teine väravavaht ja seda ka põhjusega. 31-aastase kanadalase karjääri keskmised näitajad olid enne tänavust hooaega 2.56 ja 91%.
Oluline roll saab olema muidugi ka Vladimir Tarasenkol ja keset hooaega Kevin Shattenkirkist ilma jäänud kaitseliinil. Venelasest snaipril õnnestus tänavu 75 punktiga teha karjääri parim aasta, aga see ei tähenda midagi, kui playoffides sarnast hoogu pole. Eelmisel kevadel alustas Tarasenko hästi, aga jäi kurikuulsal kombel läänekonverentsi finaalis kuni viimase mänguni nulli peale ja siis tulid ka esimesed punktid väravate näol alles otsustavas kohtumises 0-4 kaotusseisus olles viimase üheksa minutiga. Shattenkirk vajab eelkõige asendamist ülekaalus mängides.
Blues edeneb, kui...
Võidab erimeeskondade lahingu. Shattenkirk oli mullustes karikamängudes ülekaalus kogutud kuue söödupunktiga meeskonna parim. Alates hetkest, mil 28-aastane kaitsja veebruari lõpus Washington Capitalsile anti on Bluesi ülekaalu efektiivsus olnud vaid 16.3%. Koos temaga oli selleks 21.8%. Ülekaal tuleb uuesti käima saada, kuna playoffide avaringis on vastas üks liiga parimatest karistuste surmajatest (83.8%). Lisaks pole Wildil ka ülekaalus probleeme olnud (21%). Blues paneb sellele vastu 84.8%-lise vähemuse. Peaks tulema põnev erimeeskondade duell ja eeldatavasti läheb selle võitja järgmisesse ringi.
Ennustus: Wild edasi 4-3
Blues on viimasel hetkel Vladimir Sobotka näol saanud edurivisse hea täienduse, aga tervikuna kipub rivistus ikkagi Wildile alla jääma. Näiteks Patrik Berglund oli põhiturniiril Tarasenko kõrval Bluesi ainus teine vähemalt 20 väravaga mees, Wildil oli nii edukaid väravakütte neli. Sarnane tundub olevat seis ka kaitsega, kus Wildil veidi rohkem kvaliteeti. Lisaks peaks eelis olema treeneripingil, vähemalt kogemuste osas. Samas on Wild olnud traditsiooniline avaringis kukkuja, seega pole kergelt midagi eeldatavasti tulemas. Lõpuks peaks aga pingi sügavus ja kodueelis otsustavaks saama.
Bluesi peamänedžer Doug Armstrong teatas, et Sobotkaga on sõlmitud kolmeaastane pikendus, mille koguväärtuseks 10.5 miljonit dollarit. Ehk hooaja peale võtab ta palgafondist enda alla 3.5 miljonit.
"Kui ta sõlmis lepingu KHL-is, siis oli tema näol tegu tipptasemel ründemängijaga, sellisega kes mitmes situatsioonis mängis," ütles Armstrong täienduse kohta. "Ootan põnevusega, kuidas tema mäng arenenud on."
Sobotka kogus KHL-is kolme hooajaga 138 põhihooaja mängu jooksul 103 punkti (37+65). Kui Omski Avangardi hooaeg playoffide 2. ringis lõppes, siis läks liikvele info, et mitmekülgne mängumees üritab oma lepingut klubiga katkestada ning nagu näha, siis õnnestus see üllatavalt kiirelt.
Mõned kuud tagasi tuli avalikkuse ette ka põhjus, miks Sobotka Venemaale "vangi" jäi. Nimelt olevat ta pärast rubla kursi kukkumist lepingu palunud ümber teha ja siis jäi tähelepanuta see, et uuest lepingust oli välja võetud klausel, mis lubas NHL-i naasta.
Lõpp hea, kõik hea. Nüüd on Sobotka USA-sse jõudnud, hakkab kandma särki #71 ja on valmis juba homme meeskonda Carolina Hurricanesi vastu aitama.
Alates 2008. aastast St. Louisis töötav ja varem koos Hitchcockiga Dallas Starsi juures olnud Armstrong rõhutas otsust selgitaval pressikonverentsil oma rolli ebaõnnestunud hooajas, olles ilmselgelt löödud.
"See on raske, Ken on arvatavasti minu parim sõber," sõnas Armstrong, kel jagus viis ja pool hooaega meeskonna juures töötanud treeneri kohta vaid kiidusõnu, märkides muu hulgas, et Hitchcock läheb karjääri lõpus kindlasti Kuulsuste Halli.
Kuulsuste Halli kaliibriga treeneriks nimetas Hitchcocki ka Leafsi boss Mike Babcock, kelle sõnul ei pruugi aga 65-aastase kanadalase karjäär sellega lõppeda.
"Ma ei usu, et ta lõpetab karjääri, lihtsalt ei usu seda, keegi võtab ta rõõmuga endale," ütles Babcock, kelle abilisena Hitchcock 2014. aasta OM-il Kanada koondise juures töötas.
Hitchcocki jaoks tuleks karjääri lõpp ka päris halval ajal. Tal on vaid üks võit puudu jõudmaks kõigi aegade edetabelis legendaarse Al Arbouri kõrvale jagama 3. kohta.
Ken Hitchcock didn't even make it to end of 2016-17, as he was fired by the #stlblues today- 1 win shy of 3rd most by a head coach all-time pic.twitter.com/T1fNasfuvN
Mantlipärija Mike Yeo asub samal ajal lisa otsima 173-le võidule ja seda segaste emotsioonidega.
"Olen siin kindlasti vastandlike emotsioonidega," ütles Yeo pressikonverentsil. "Esimese asjana pean kindlasti tänama Hitchi. Ta oli igapäevaselt minuga suheldes suurepärane, õppisin temalt palju. Olen väga tänulik, seega tunnen end halvasti, et täna siin istun. Ent tean, et pean nüüd tööle asuma. Tegu on tähtsa ametiga ja ma ei kavatse sellesse kergekäeliselt suhtuda."
Lisaks Armstrongile on endale tuhka pähe raputanud ka meeskonna mängijad. Kapten Alex Pietrangelo märkis, et väljakul tuleb mänguplaani paremini täita.
St. Louis Bluesi kannatused ja pidev ebaõnnestumine said eelmise hooajaga lõpu. Pärast kolme järjestikust playoffide avaringis langemist pandi lausa sedavõrd vingelt, et esimest korda üle 15 aasta võideti kaks seeriat ning mängiti konverentsi finaalis.
(foto: Bill Greenblatt/UPI)
2015. aasta suvel näis klubi poolt üsna müstilise sammuna säilitada peatreeneri Ken Hitchcocki teened. 64-aastane kanadalane on üks NHL-i kogenumaid ja hinnatumaid treenereid, ent talendika mängijate grupiga korduvalt läbikukkumine oli selgelt liiast. Kuid usaldus temasse siiski säilis ja selle eest saadi korralikult tasustatud.
"Mulle avaldas sügavat muljet tema valmisolek õppida ja olla osa personalist," rääkis Hitchcock suvel pärast Yeo palkamist. "Mike'il on suur tahe olla väga hea treener ja arvan, et on mõningaid elemente, mille osas saame mõlemad üksteist aidata. Ta esitab mulle väljakutse ja teeb mind paremaks ning pikas perspektiivis saan aidata tal läbida ees ootava miinivälja."
Dallas Starsi 1999. aastal Stanley karikani viinud Hitchcock loodab kahtlemata pauguga areenilt lahkuda. Kuid ta peab seda tegema uudses olukorras. Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole Bluesil enam liiga ühte tugevaimat väravavahtide tandemit. Kahe kõva mehe - Jake Alleni ja Brian Elliotti - vahel esinumbrit valides langes otsus noorema kasuks. Suvel 26-aastaseks saanud Allen alustab meeskonnas oma kolmandat täishooaega.
"Arvame, et Jake on õige kutt. Rääkisin põhjalikult (väravavahtide treeneri) Jim Corsi ja (abimänedžeri) Martin Brodeuriga. Kõik arvasid, et see on nüüd Jake'i meeskond, käes on tema kord ja see tegi otsustamise lihtsaks. Arvame, et Jake'ist saab väga hea mängija ja ta soovib vastutust endale. Selle on ta nüüd saanud," rääkis kahe hooaja vahel olukorrast peamänedžer Doug Armstrong.
Allen võitis eelmisel hooajal 44 stardi juures 26 mängu, lasi 2.35 väravat ja tõrjus 92%-ga. Võrdluseks, Elliotti numbrid olid 38 starti, 23 võitu, 2.07 väravat ja 93%. Viimase kahe näitaja osas kuulus ta liiga tippu.
Aga kui juba selline korüfee nagu Martin Brodeur, kes mitmeid liiga väravavahtide rekordeid hoiab, oma toetust avaldab, siis ei maksa vast klubi otsuses kahelda. Ja eks tegelikult ole ka aastate jooksul räägitud, et Bluesi väravavahte on paluski aitamas Hitchcocki kavalad kaitseplaanid, mis puurilukkude tulemusi ilustavad. Eks sama võib siis edaspidi loota ka Alleni uus kamraad Carter Hutton.
30-aastane Hutton on kogu karjääri jooksul olnud varuväravavahiks ja teinud oma tööd korralikult. 76 mängu peale on ta lasknud keskmiselt 2.56 väravat ja tõrjunud 91%-ga. Seejuures olid tema numbrid mullu Nashville Predatorsi eest mängides isegi sealsest raudkindast Pekka Rinnest paremad.
Suve alguses tundus, et suur muudatus on tulemas ka kaitseliini osas, kuna Kevin Shattenkirk alustab oma lepingu viimast hooaega ja tema pikenduseks pole lihtsalt vahendeid võtta. Ent hetkel on 27-aastane ameeriklane siiski Bluesi mees.
(foto: dailyfaceoff.com)
Hitchcocki meeskond oli mullu endale lastud väravate osas 2.40-ga liiga paremuselt neljas. Heade numbrite eest tuleb suurt tänu avaldada just liiga parimat tõrjeprotsenti (91.9%) omanud väravavahtidele, kuna endale lastud pealevisete arvestuses oldi oma 29.7-ga ohtlikult lähedal liiga viimasele kümnele.
Vanade tegijate kõrvale leiti eelmisel hooajal Colton Parayko näol vägev uus tulija. 2012. aasta drafti 3. ringi valik mängis nagu oma aastakäigu TOP 10 talent, lõpetades hooaja 33 punktiga (9+24). Tema efektiivsusnäitaja +28 oli ülekaalukalt uustulnukate parim (järgnevatel oli see +12). Kogu liiga peale jäi temast selle arvestuses ette vaid neli mängijat.
23-aastane kanadalane jaksas tipptasemel mängimist isegi ülikooliõpingutega siduda, kui tegi hooaja otsustavas faasis, playoffide 2. ringi mängude ajal, viimaseid eksameid. "Ta ütles mulle, et peab kaks semestritööd ära lõpetama ja kirjutab ühe tuleva öö käigus," meenutas liigas peatreenerina kokku 20 hooaega töötanud Hitchcock kevadel seda, kuidas ta noore mängumehe "salaelust" teada sai. "Oskasin küsida vaid, et kuidas palun? Sa kuuled sellistest asjadest kahe hooaja vahel, aga mitte kunagi keset hooaega. Vähemalt mina pole varem kuulnud, et keegi sedamoodi teeks."
Kui tavaliselt peavad meeskonna kogenumad mängumehed oma pühendumust noorematele kaaslastele edasi andma, siis Bluesis tundub, et asi võiks vabalt vastupidi käia.
Meeskond sai eelmisel hooajal ka 2.67 väravat skoorinud rünnakule nooruslikku särtsu juurde, kui 20-aastane Robby Fabbri läbimurde tegi. 72 matšiga õnnestus koguda 37 punkti (18+19). Vaid Vladimir Tarasenko ja suvel klubist lahkunud meeskonna kapten David Backes said põhiturniiril rohkem väravaid kirja. Järgnesid 15 punktiga karikamängud, mille käigus oli ta 11 sööduga meeskonna parim ja jagas Tarasenkoga punktide osas liidrikohta.
Blues on suvel palju pühendanud aega meeskonna tuumiku lepingutele ja seetõttu võib öelda, et koosseis on juba koos ka järgmiseks hooajaks. Esimene ründekolmik peaks kokku jääma vähemalt 2019. aasta suveni ja Tarasenko, Jaden Schwartzi ning viimasena pikenduse saanud Alexander Steeni lepingud ulatuvad lausa järgmisesse kümnendisse.
Hooaja väljavaated
Süües kasvab isu. Blues oli pikalt kimpus avaringist edenemisega, aga nüüd rahuldutakse vaid karikavõiduga. "Me teame nüüd, et suudame sedavõrd kaugele jõuda ja teame, et oleme võimelised alistama häid meeskondi," muljetas Tarasenko pärast konverentsi finaalis San Jose Sharksile 2-4 allajäämisega lõppenud hooaega. "Soovime olla igal aastal konkurentsis ja minna veel kaugemale ning tahame võita karika. Selle nimel me mängimegi."
Pealtnäha on Bluesil karika nimel heitlemiseks kõik komponendid olemas - korralik puurivaht, sügav kaitseliin ja mitmekülgne rünnak, mille ees äsja karjääri esimese 40 väravaga hooaja teinud mees (Tarasenko). Samuti tugevad erimeeskonnad, mis just playoffides võtmerolli mängima hakkavad. Ülekaalu osas oldi mullu 21.5%-ga liiga kuues ja vähemuses jäädi 85.1%-ga ainult Anaheim Ducksile alla.
Hitchcocki aastad St. Louisis pole kordagi playoffideta lõppenud. Tõenäoliselt ei lõppe ka viimane. Äkki saab isegi lahkumiskingituseks divisjoni tiitli, millest eelmisel hooajal ainult kaks punkti puudu jäi. Klubi ajaloo esimene karikavõit näib juba liiga muinasjutulisena, kuid spordimaailmas on viimastel aastatel aina sagedamini hakanud juhtuma erinevaid imesid, millest võiks korraliku filmistsenaariumi kirjutada.
Sel nädalal selgub Kanada ja Euroopa meeskonna vahelisest vastasseisust ajaloo kolmas jäähoki maailmakarika võitja ning tõenäoliselt juhtub see seeria teise mänguga, mis Eesti aja järgi kavas ööl vastu reedet. Superstaare täis Kanada alustab ülisuure favoriidina. Ent eurooplased loodavad kahe võiduni mängitavas seerias pakkuda kõva konkurentsi.
(foto: Michael Peake/Toronto Sun)
Kanada on alates Vancouveri olümpiamängudest parimatest parimate osalusel peetavatel turniiridel võitnud 14 matši järjest. Maailmakarika alagrupimängudest tuldi välja väravate suhtega 14-3. Kolme võidu hulka mahtus ka 4-1 üleolek Euroopa vastu.
Omavahelises kohtumises õnnestus eurooplastel väga vähe. Marian Hossa teise kolmandiku värav andis julguse unistada suurest üllatusest, aga kogu kohtumise peale jäädi pealevisetega 20-46 alla ning Jonathan Toewsi kahe tabamuse toel korjas Mike Babcocki meeskond kindla võidu.
Toewsi osalusel on Kanada pärast poolfinaalis välja mängitud 5-3 tulemust Venemaa vastu nüüd võitnud 51-st mängust tervelt 48. Chicago Blackhawksi kaptenist on koos Sidney Crosby, Patrice Bergeroni ja Corey Perryga saamas mängijad, kes kuulsa Kolme Kulla Klubi liikmetena teeninud ka neljanda "kulla". Seni on neid mängijad olnud vaid viis.
"See on arvatavasti kõigi aegade parim meeskond," on enne finaali öelnud norralane Mats Zuccarello, kes nelja silmaga (1+3) Euroopa meeskonna resultatiivseim. "Peame mängima perfektset mängu ja omama õnne. Litter peab meie jaoks soosivalt põrkama. Hokit mängides võib kõike juhtuda, seega peame olema positiivsed ja andma endast parima."
Euroopa meeskond on endast seni parima andnud. Seda pärast nelja esimest koos mängitud kolmandikku, mille käigus saadi Põhja-Ameerikalt kontrollkohtumiste käigus sugeda koguskooriga 1-9. Asjad hakkasid vaikselt laabuma pärast teise mängu avakolmandikku. Alates sellest hetkest on meeskonna väravate suhe 19-12.
Meeskonna esimesed ühiselt peetud kohtumised olid justkui suitsukatteks, nagu kapten Anže Kopitar USA mängu lõpus ütles. Õudne algus tähendas seda, et kihlveokontorites Euroopa meeskonna karikavõidule panustades saanuks raha tagasi 33-kordselt. Nüüdseks on koefitsient kukkunud kümne kanti.
Aga näib, et meeskonda alahinnati teenimatult. Kaheksa riigi mängijatest koosnevas satsis on 16 olümpial osalenud meest, kellest nii mõnigi on karjääri jooksul jõudnud ka Stanley karikani. Hossa isegi kolm korda. Ka Babcock on öelnud, et kvaliteeti on vastasmeeskonnas kõvasti.
"Kui panna kõik need riigid kokku, siis seal on palju häid mängijaid. Mulle meeldib nende kaitse ja väravavahid, Arvan, et nad on ka meeskonna keskosa (tsentrid) kokkupanemisel teinud väga head tööd. Nende meeskond näeb hea välja. Selleks peabki neid mänge mängima. Kõik eksperdid võivad ükskõik mida ennustada, aga pead tulemuse otsustamiseks mängud ära mängima," on Kanadale kaks järjestikust olümpiavõitu toonud Babcock enne tänast rääkinud.
Kuna heas hoos väravavahiga võib hokis igasugu imesid teha, siis ei saa ka Euroopa meeskonna võimalusi enne finaalseeriat täielikult maha teha. Jaroslav Halakit võib hinnata kogu turniiri parimaks puurilukuks. 31-aastane slovakk, kes pidanuks tegelikult olema viga saanud Frederik Anderseni järel meeskonna teine number, on üks neljast puurivahist, kes jõudnud nullimänguni. Ta on endale lasknud keskmiselt 1.96 väravat ning tema tõrjete efektiivsus 94.7% jääb põhimeeste seas alla vaid Kanada Carey Price'ile. Aga seda vaid 0.01% võrra.
Väravavahtide osas on tulemas põnev ja intrigeeriv duell. Halak ja Price on endised meeskonnakaaslased Montreal Canadiensist. Esimene löödi üsna vastuolulisel kombel 2010. aasta suvel meeskonnast minema, kui mõlemad puurivahid olid piiratud vabaagendid ja klubi pidi otsustama kummast esinumber saab. Playoffides näidatud edukad esitused ei olnud piisavad selleks, et Halak saanuks Canadiensis jätkata.
"Ma ei taha öelda, et tegu oleks rivaliteediga, kuid mõlemad kutid teavad, kes väljaku teises otsas on," ütles duelli kohta Kanada peamänedžer Doug Armstrong, kes St. Louis Bluesis samas ametis olles Halaki teenetest 2014. aastal loobus. "Oleme enda väravavahis väga kindlad ja tean, et nemad on ka oma väravavahis kindlad, seega peaks see olema väga huvitav."
Armstrong on Euroopa meeskonna edu nimetanud suurepäraseks looks, lisades: "Peaksime häbi tundma, kui me neid pärast nende seniseid saavutusi tõsiselt ei võta."
Kanada 2014. aasta olümpiavõitu meeskonna konsultandina panustanud Krueger, kes nüüd igapäevaselt Inglismaa meistriliiga klubi Southamptoni juhatuse esimehena tegusemas hoopis jalgpallimaailmas, on oma hoolealuste võimetes samuti kindel. "Soovime pakkuda Kanadale ja maailamale väga hea finaali. Meil on endiselt jäänud veidi hokit mängida ja tahame olla konkurentsivõimelised. Soovime Kanadal maailmakarika võitmise teha keeruliseks."
Vastasseisu esimene matš on kavas tuleval ööl kell kolm.
St. Louis Blues on teatanud, et Alexander Steen on klubiga lepingut pikendanud. 32-aastane rootslane on viimastel aastatel terviseprobleemide tõttu päris paljudest kohtumistest puudunud, aga sellele vaatamata pandi vasakäär kuni 2021. aasta suveni lukku.
(foto: celebritynetworths.org)
Eelmisel hooajal 67 mänguga 17 värava ja 52 punktini jõudnud Steen oleks olnud järgmise suve üks ihaldatumaid vabaagente. Pärast 23-miljonilist pikendust on tema nimi sellest rivistusest aga maha kriipsutatud.
"St. Louisist on minu jaoks saanud kodu. Olen siin olnud kaheksa aastat," ütles Steen pärast pikenduse allkirjastamist. "Olen siin, nii hokimaailmas kui väljaspool hokit, õppinud tundma paljusid inimesi. Oleme aina vähem aega Rootsis veetnud, et rohkem siin olla. Tegu on olnud uskumatu rännakuga ja St. Louis on kindlasti koht, mida näen koduna."
2002. aastal Toronto Maple Leafsi poolt drafti avaringis valitud Steen on karjääri jooksul kokku 745 mänguga kirja saanud 481 punkti (197+284).
Steeni isa Thomas on kunagine Winnipeg Jetsi legend, kes lõpetas karjääri 950 kohtumise ja 817 punktiga (264+553). Noorem Steen on ise ka tegelikult Winnipegis sündinud.
"Oleme ülielevil, et Alexander on veel neljaks hooajaks lepinguga seotud. Ta on arenenud liiga üheks parimaks kogu väljaku ulatuses mängivaks mängijaks ja ta on üks meie liidrite grupi võtmeisikutest. Ta on näidanud tohutut lojaalsust Bluesi organisatsioonile, linnale ja St. Louisi kogukonnale," rääkis Bluesi peamänedžer Doug Armstrong.
Steen on hetkel taastumas õlaoperatsioonist, mille tõttu pidi ta maailmakarika vahele jätma. Paranemine pidavat aga prognoositust kiiremini minema ning võimalik, et Bluesi hooaja avamängus on ta juba jääl.
Endine Boston Bruinsi ja St. Louis Bluesi ründaja Vladimir Sobotka, kes on viimased hooajad KHL-is mänginud, soovib lombi taha naasta, kuid seis seoses sellega on segane. 29-aastase tšehhi koduklubi Omski Avangard ei taha sellest plaanist midagi kuulda.
(foto: Getty Images)
Sobotka, kelle mängijaõigused kuuluvad NHL-is Bluesile, andis juba mitu kuud tagasi teada oma kavatsusest Venemaalt lahkuda, aga senimaani pole see õnnestunud. Kuigi plaanil on tõsi taga, sest Bluesi peatreener Ken Hitchcock on Sobotkast rääkinud juba ka kui meeskonnaliikmest. Samuti on peamänedžer Doug Amstrong saatnud julgustavaid signaale.
"Olen viimaste nädalate jooksul igapäevaselt rääkinud Petr Svobodaga (Sobotka agent) ja miski pole muutunud. Ta valmistub maailmakarikaks. Ta plaanib pärast turniiri lõppu siia jääda ja ühineda meie klubiga. Ta on sellega seoses elevil," rääkis klubi juht augusti lõpupäevadel.
Vahetult enne seda oli aga Avangardi peamänedžer Viktor Šalajev teatanud: "Sobotka ühineb meiega kohe, kui ta on täie tervise juures. Unustage St. Louised ja muu jama!"
"Oleme jätkuvalt kõnelustes ja maailmakarika ajal näeme, mis saab. Pärast seda oleme targemad. See on kestnud viis kuud ja mul on sellest kõrini. Minu agendi ülesandeks on kõnelusi pidada ja eks näis, kuidas lugu lõppeb," kommenteeris Sobotka olukorda nädala keskel.
Maailmakarika soojendusmängude ajal õlga vigastanud tsenter on NHL-is kirja saanud 381 matši, 35 väravat ja 123 punkti.
Pärast David Backesi Bostonisse kolimist kaptenita jäänud St. Louis Blues avalikustas eile hilisõhtul tema mantlipärija nime. Selleks sai kaitsja Alex Pietrangelo. 26-aastane kanadalane on klubi läbi aegade 21. kapten. Varem on selles rollis olnud näiteks ka Brett Hull, Wayne Gretzky ja Chris Pronger.
(foto: foxsports.com)
Pietrangelo on Bluesi 2008. aasta drafti avaringi valik, kellel selja taga juba ligi 500 põhihooaja mängu.Ta on kaks korda valitud hooaja teise Tähtede meeskonda ning 2014. aastast ripub tal kodus olümpiamängude kuldmedal.
"Olles näinud teda sirgumas eliitmängijaks, on Alex liidrirolli haaramiseks ideaalses vanuuses," kommenteeris otsust klubi peamänedžer Doug Armstrong. "Meie meeskonna tuumik on muutunud nooremaks ja tema saab mitmete aastate jooksul seda juhtida. Oleme elevil, et ta on meie kapten."
2013. aasta sügisel klubiga seitsmeaastase lepingupikenduse teinud Pietrangelo on C-tähe rinnale saamise üle väga uhke.
"See on minu jaoks tohutu vastutus," tunnistas Pietrangelo. "Olen selleks väljakutseks valmis ja arvan, et olen end ümbritsenud riietusruumis kuttidega, kes mind toetavad, mis iganes juhtuks. Isiklikult soovin mängijana edasi areneda ja jääl olles eeskujuks olla. Ma pole midagi muud kogenud peale St. Louis Bluesi ja St. Louisi linna. Minu jaoks tähendab väga palju see, et ma ei esinda ainult meeskonda vaid ka kogu organisatsiooni."
Pietrangelo on alates oma 2008. aastal tehtud debüüdist liiga kaitsemängijate seas keskmise mänguaja osas 9. kohal (24:47) ning jagab 10. kohta nii punktide (252) kui +/- näitaja arvestuses (+62).
Uue kapteni kõrval jätkavad abikaptenitena Alexander Steen, Paul Stastny, Vladimir Tarasenko ja Kevin Shattenkirk.
Juuli keskel operatsioonilaual käinud Jamie Benn pidanuks sellest taastuma kuue nädalaga, ent Dallas Starsi kapten pole valmis aitama Kanada koondist maailmakarika mängudel. Aasta tagasi NHL-i resultatiivseima mängijana lõpetanud ründajat asendab koosseisus Logan Couture.
(foto: Justin K. Aller/Getty Images)
Teist suve järjest vigastust raviv Benn peaks saama uueks NHL-i hooaja alguseks korda.
Jamie Benn will not participate in the #WCH2016. GM Jim Nill says he will be at 100 percent to start the season. pic.twitter.com/PVNLyh5TpR
27-aastane Couture teeb maailmakarikal oma A-koondise debüüdi. Kogu senise karjääri San Jose Sharksi värve esindanud ründaja kerkis eelmisel hooajal playoffide resultatiivseimaks mängijaks, jõudes 24 mänguga kümne värava ja 30 punktini.
"Oleme elevil, et lisame Logani Kanada meeskonna koosseisu," teatas peamänedžer Doug Armstrong koosseisu muudatust kommenteerides. "Ta on arenenud NHL-i tippmängijaks ja tema mitmekülgsus annab kõvasti meie ründajate grupile juurde. Otsust tehes konsulteeris mänedžmendi grupp treenerite personaliga ja selgitasime välja, et Logan sobib kõige paremini täitma rolli, mis oli kavandatud Jamie'ile."
NHL-is kokku 431 põhihooaja mänguga 324 punktini (154+170) jõudnud Couture'ist sai Brent Burnsi, Marc-Edouard Vlasici ja Joe Throntoni järel neljas Kanada koosseisu kuuluv Sharksi mängija. Kokku lähevad eelmise hooaja läänekonverentsi parimast meeskonnast turniirile kaheksa mängijat.
Kevin Shattenkirkil on hakanud tiksuma lepingu viimane aasta ning end mitmekülgse kaitsemehena tõestanud ameeriklast on ees ootamas suur palgatõus. Aga seda ei saa tema tööandja St. Louis Blues endale lubada, sest palgalehel on juba Jay Bouwmeesteri ja Alex Pietrangelo näol kaks kõrgepalgalist kaitsjat. Kuid lahkuminek ei olegi järsku enam aktuaalne. Vähemalt praegu mitte.
(foto: tsn.ca)
Blues lehvitas kõvasti 2011. aastal meeskonda saabunud mängumehe nime tänavuse drafti ajal ringi ja Shattenkirki agent rääkis samuti klubivahetuse lootustest. Lõpuks jäi aga kaks hooaega järjest 44 punkti kogunud kaitsja siiski paigale. Väidetavalt seetõttu, et Bluesi poolt küsitud hind oli liiga kõrbe.
Shattenkirk jõudis eelmisel hooajal väravate osas 14-ga uue rekordini ning kordas karjääri tippmarki ülekaalu punktide arvestuses (26). Sel põhjusel on omakorda tema nõudmised Bluesi jaoks liialt suured.
Nüüd aga tundub, et katkestatud on nii lepingujutud kui ka müügiplaanid.
"Need hakkasid drafti ajal elama täiesti oma elu," on Bluesi peamänedžer Doug Armstrong kuulujuttude kohta öelnud. "Ta on endiselt üks Blue ja oleme rõõmsad, et ta meil on ning ootame temalt head aastat."
Viimase kolme hooaja jooksul keskmiselt 0.63 punkti mängus kogunud Shattenkirk võtab klubi palgafondist enda alla 4.25 miljonit ja talle tuleb uuel hooajal reaalset raha maksta 5.2 miljonit. Bluesi jaoks kujuneb tema teenete säilitamine praktiliselt võimatuks. Kuid hooaega peaks ta siiski just selle meeskonna särgis alustama.
2014. aastal St. Louis Bluesis kokku saanud STL kolmik (Jaden Schwartz, Vladimir Tarasenko, Jori Lehterä) võib rahus tööd jätkata ka uuel hooajal. Piiratud vabaagent Schwartz, kes oli uue lepinguga seoses pöördunud ka vahekohtu poole, sidus end klubiga viieks aastaks ära.
(foto: Billy Hurst/Associated Press)
Blues maksab juunis 24-aastaseks saanud ründajale 26.75 miljonit dollarit ehk keskmiselt hooaja peale 5.35 miljonit. See asetab 2010. aasta drafti avaringist korjatud kanadalase meeskonna ründajate palgaedetabelis 4. kohale.
"Ta on osa meie tuumikust. Schwartz, Tarasenko, Robby Fabbri, Colton Parayko, Alex Pietrangelo, Jake Allen - üritame meeskonda nende kuttide ümber ehitada. Nüüd, kus oleme Schwartzi teened kindlustanud, teame et meil on tuumik, mille ümber saame ehitada ja tiitli võitmist üritada," kommenteeris Bluesi peamänedžer Doug Armstrong.
Schwartz piirdus läinud hooajal vigastuse tõttu põhihooajal vaid 33 mänguga. Neis läks kirja kaheksa väravat ja 22 punkti. Playoffides lisandus 20 matšiga 14 silma (4+10). Karjääri kogunumbrid on seni 240 mänguga 70 väravat ja 157 punkti.
STL kolmiku mehed peaksid nüüd koos püsima vähemalt 2019. aasta suveni. Siis lõppeb Lehterä leping.
Lõppenud hooaja Pittsburgh Penguinsi ja Anaheim Ducksi vahel ära jaganud ning lõpuks karikavõidu mõttes valesse meeskonda sattunud David Perron sai endale vabaagendina lühikese aja jooksul valida kolmanda koduklubi. 28-aastane ründaja otsustas naasta St. Louis Bluesi ridadesse, kus möödusid ka tema karjääri esimesed aastad. Kuid nüüd on ta tunnistanud, et unistab hoopis Montreal Canadiensi eest mängimisest.
(foto: nhltraderumors.com)
Perron oli 2007. aastal Bluesi drafti avaringi valik. Sinist särki sai kantud kuus hooaega, enne kui 2013. aastal vahetustehing ta Edmontoni viis. Tänavu 71 mängus 36 punkti kogunud mehe suureks unistuseks on aga hoopis teise Kanada klubi esindamine.
"Montrealis mängimine oleks unistuse täitumine, aga St. Louis on ka minu jaoks südamelähedane," ütles Perron nädalavahetusel. "Tundsin selles linnas mängimisest suurt puudust ja soovisin saada veel ühe võimaluse, millest loodan võtta parima."
Väidetavalt oli Perronil isegi pakkumine Canadiensilt laual ning erinevate lepingute seas leidus ka neid, mis pakkusid rohkem palka ja pikemat töösuhet, aga lõpuks sai Bluesiga kaheks aastaks ja 7.5 miljoni peale käed löödud.
Blues loodab, et võrreldes mõne aasta tagusega saabub linna selgelt parem mängija.
"Ta naaseb palju küpsema mängijana, nii väljakul kui sealt eemal ja meie lõikame sellest kasu," rääkis peamänedžer Doug Armstrong pärast lepingu sõlmimist. "Ta on 28-aastane ja kõik nägid, kui hästi ta pärast Anaheimi siirdumist mängis. Näeme temas mängijat, kes suudab mängida esimestes ründekolmikutes. Ta on mitmekülgne, võib mängida paremat või vasakut äärt. Ta annab treenerile valikuvõimalusi."
Perron korjas Ducksi särgis 28 mänguga koguni 20 silma (8+12). Tema karjääri numbriteks on 570 mängu, 141 väravat ja 332 punkti.
Ken Hitchcock alustab sügisel oma treenerikarjääri viimast hooaega ning nüüd on juba ka selge, kellega St. Louis Blues pärast teda edasi liigub. Selleks meheks on nimetatud Mike Yeo, kes saab ka uuel hooajal meeskonna abitreenerina end klubi siseeluga kurssi viia.
(foto: sportingnews.com)
Blues teatas täna kahe uue abitreeneri nimed. Lisaks Yeole löödi käed Rick Wilsoniga.
"Oleme elevil, et Mike Yeo liitub abitreenerina järgmiseks hooajaks ja saab pärast seda kolmeks aastaks St. Louis Bluesi peatreeneriks," teatas peamänedžer Doug Wilson klubi kodulehe vahendusel. "42-aastase kohta on tal väga palju kogemusi. Ta võitis Pittsburghis Stanley karika, viis AHL-is meeskonna finaali ning kõik nägid tema head tööd Minnesotas, kus ta tüüris meeskonna playoffide 2. ringi. Enim elevust pakub mulle tema kogemusetepagas, kuid tänu oma vanusele suudab ta tänapäeva mängijatega samastuda ning meie meeskonna jaoks on tegu põneva päevaga."
Suure elevusega alustab uues ametis ka Yeo, kes töötas NHL-is viimati abilisena hooajal 2009/10.
"Soovin, et mind ümbritseksid head inimesed ja tean, et siin on meil see nii, alates omanikkonnast ja mänedžmendist, lõpetades treeneritega ja meeskonnaga, mille nad on ehitanud," ütles Yeo. "Tunnen, et tegu on kohaga, kus saan edukas olla. Soovin võita Stanley karikaid ja usun, et meil on mängijate grupp, kes igale hooajale sellise suhtumisega peale peaks minema. Olen selle pärast väga elevil."
Helget tulevikku näeb meeskonnale ka Hitchcock, kes ütles: "Olen väga kindel, et meeskond ja klubi tervikuna saab Mike'i juhendamisel olema kindlates kätes."
Yeo jätkab hooajal 2017/18 peatreenerikarjääri 349-st mängust kogutud 173 võiduga.
Wilsoni näol on samuti tegu peatreenerikogemust omava mehega. Bluesi endine kaitsemees juhendas hooajal 2001/02 pärast Hitchcocki vallandamist põgusalt Dallas Starsi, kus koos 1999. aastal karikavõiduni jõuti.
St. Louis Blues jõudis tänavu esimest korda pärast 2012. aastat playoffide avaringist edasi ning läänekonverentsi finaali jõudmise järel võib hooaega pidada õnnestunuks. Ken Hitchcocki jätkuv usaldamine on vilja kandmas. Täna teatas aga 64-aastane peatreener, et järgmine hooaeg jääb tema viimaseks.
(foto: foxsports.com)
Viimasel ajal Bluesiga järjest aina aastaseid lepinguid sõlminud Hitchcock pani allkirja paberile ka uueks hooajaks, kuid samal ajal teatas ta, et see jääb tema viimaseks.
"See saab olema minu viimane aastane leping, pärast seda aastat ei tööta ma enam treenerina," ütles Hitchcock, kelle jaoks on järgmine hooaeg Bluesi juures kuues ning kokku 20. NHL-is peatreenerina veedetud hooaeg.
Karjääri Dallases alustanud ja seal 1999. aastal ka Stanley karika võitnud Hitchcock sai üheks aastaks veel jõudu just tänavusest hooajast.
"Tunnen, et minu sisse on jäänud veel üks väga hea aasta. See hooaeg andis mulle jõudu rohkem kui ükskõik, milline eelnev hooaeg," lisas Hitchcock.
Blues pani tänavu 107 punktiga kokku ühe klubi ajaloo parima põhihooaja. Ülinapilt jäi puudu Hitchcocki aja kolmandast divisjoni tiitlist.
"Ken tegi minu arvates vapustavat tööd nii põhiturniiri kui playoffide käigus," ütles klubi peamänedžer Doug Armstrong, kelle sõnul on Hitchcocki üheks peamiseks mantlipärija kandidaadiks alates 2014. aasta kevadest klubis abitreenerina töötav Kirk Muller, kes varem peatreenerina kolm hooaega juhendanud Carolina Hurricanesi.
Aktiivsete treenerite hulgas võitude osas vaid Joel Quenneville'ile allajääv Hitchcock võib uuel hooajal tõusta võidute arvestuses läbi aegade edetabelis kolmandale kohale. 757-le on vaja lisada juurde veel vaid 26 võitu.
St. Louisis on Hitchcock kogunud 224 võitu. Ta on võiduprotsendi osas 67.7%-ga klubi ajaloo parim treener.
St. Louis Blues on nagu keskmine Eesti tippsportlane. Jõutakse suurvõistlustele, läbitakse kvalifikatsioon ja tullakse koju tagasi. Sel aastal kukkus Blues playoffides kohe avaringis välja ja nii kolmandat korda järjest. Kesk divisjoni tiitli toonud hooaeg sai päris piinliku lõpu.
(foto: Chris Lee)
Rünnakule lisati jõulisust
St. Louis Blues ja New York Rangers olid eelmisel hooajal ainsad, kes mahtusid nii ise tehtud väravate kui kaitsenumbrite osas liiga esimese viie sekka. Kui asi katki pole, siis teadupärast pole seda ka mõistlik parandada. Nii on Blues uuele aastale peale minemas praktiliselt sama satsiga. Ründeliinis on ainsa uue näona Washingtonist T.J. Oshie vastu toodud Troy Brouwer, kes lisab jõulisust.
"Suurus on midagi, mida ei saa õpetada. Meie konverentsis pead mängima jõulise ja kaaluka koosseisuga. Arvan, et see teeb meist meeskonna, kelle vastu on keerulisem mängida," kommenteeris peamänedžer Doug Armstrong tehingut.
Brouwer on mitmekülgne mees, kes võib edukalt esimeses ründekolmikus väravaid jahtida või siis tagumistes kolmikutes vastaseid hirmutada.
Puhaste snaipritega pole Bluesil probleeme olnud. Vladimir Tarasenko oli mullu kogu liiga peale ainus vend, kes sai vähemalt 35 väravat ja söötu, Alexander Steen tegi oma teise järjestikuse 60 punktiga hooaja ning Jaden Schwartz sai kõigis valdkondades hakkama karjääri tippmargiga.
"Minu ajal pole meil varem nii palju osavaid mängijaid olnud, aga oskused ja ettevaatlik hoki ei vii võitudeni. Peame rohkem hoolimatult mängima nagu varem ja sellest me Dougiga ka rääkisime. Sa saad seda teha ning olla samal ajal ka vastutustundlik. Vajame, et rohkem mängijaid oleks osalised nii rünnakul kui kaitses," rääkis suvel peatreener Ken Hitchcock.
Bluesi jaoks on heaks uudiseks ka see, et kunagine 70+ punkti mees Paul Stastny, kes aasta tagasi megalepinguga palgale võeti, on oma teisel hooajal valmis andma suurema panuse. "Tunnen ennast nüüd paremini. Kõik ütlevad, et neil on olnud hea suvi, aga tunnen end füüsiliselt ja vaimselt värskemana ning olen ootamatusteks rohkem valmis," rääkis Stastny eelmisel nädalal.
(foto: Scott Rovak/Getty Images)
Enne Tarasenko uut lepingut klubi palgaedetabelit juhtunud ründaja jäi mullu vaid 46 punkti peale. Olles eelmisel aastal Colorado Avalanche'i eest playoffides seitsme mänguga kogunud kümme silma, tuli nüüd kuue matšiga vaid üks ainus. Kui tema end käima saab, siis lükkab Hitchocki meeskond oma väravate keskmise kindlasti üle kolme. Mullu jäi selleks 2.91.
Ohtlikud relvad ka sinisel joonel
Stastny polnud muidugi ainus Bluesi ründaja, kes playoffides justkui kangestus. Kukkus välja nii, et seal kujunes kaheksa punktiga meeskonna resultatiivseimaks kaitsja Kevin Shattenkirk. Põhihooajal tuli 26-aastase ameeriklase poolt 44 punkti ja seda vaid 56 matšiga! Üks õnnetu kokkupõrge Aleksandr Ovetškiniga lõppes tema jaoks rebenenud kõhu- ja kubemelihasega.
Shattenkirki kõrval on sinisel joonel veel teine korralik punktimasin Alex Pietrangelo näol. Tema kogus mullu 46 silma. Senise 5-aastase karjääri jooksul on tal kirjas kaks 50 punktiga hooaega. Ei ole just palju neid meeskondi, kellel tuleb kaitsest rünnakule selline panus. Arvestades seda on avaringis langemine lubamatu. Ent seda soovitakse kangesti muuta.
"Mängijad tundsid, et nad ei esinenud playoffides oma võimete kohaselt. Meid on tabanud tõeline pettumus ja arvan, et näeme varasemast kõrgemal tasemel keskendumist nende poolt, kellele edu tõeliselt korda läheb. Usun, et näete mõnede mängijate poolt, kes ei taha, et see kunagi uuesti juhtub, hoopis teistsuguse käiguga esitusi," on Hitchcock maininud.
Väravas kindel tandem
Kõige muu kõrval saab Blues loota kindlatele väravavahtidele. Pole vahet, kas postide vahel seisab Brian Elliott või Jake Allen, juba ette on teada, mis sealt saab ja see peaks meeskonnale süstima enesekindlust. 30-aastane Elliott tegi mullu neljanda tugeva hooaja järjest. Ta sai 45-st stardist 28 võitu, lastes endale keskmiselt 2.26 väravat. Tõrjete efektiivsuseks kujunes 91.7%.
(foto: Carlos Gonzalez/Star Tribune)
Viis aastat noorem Allen, kes tõusis playoffide ajaks esinumbriks, oli esimest aastat püsivalt suure klubi juures ja pani enamvähem samasse auku, kuhu Allen - 2.28, 91.3%. Kuigi, kuna mõlemal jäid tõrjed alla 92%, siis on veel ka märgatavalt arenguruumi. Blues pole näiteks kogu meeskonna tõrjeprotsendi osas kolm aastat järjest liiga esikümnesse mahtunud. Mullu jäädi 91.2% peale ja sellega jagati 12. kohta koos Florida Panthersiga.
Playoffides lasi Allen samuti võrdlemisi vähe väravaid (2.2), aga tõrjed olid vaid 90.4%. Vastas oli supervormi näidanud Devan Dubnyk ja nii ei suudetud seeriat isegi seitsmemänguliseks venitada. Seejuures läks otsustav matš untsu tänu Alleni kehvale esitusele. "Ma polnud kogu aasta jooksul olnud rohkem keskendunud kui täna, aga tulid kaks väravat, mis ei tohi selles hooaja faasis sisse minna," tunnistas mees ise vahetult pärast mängu, lisades et see jääb teda pikemaks ajaks kummitama. Loodetavasti on ta siiski uue hooaja alguseks sellest üle saanud.
Hooaja väljavaated
Puhtalt meeskonna kvaliteeti hinnates võiks Bluesi visata seltskonda, kelle seast tuleb tõenäoliselt 2016. aasta Stanley karikavõistluste võitja. Nii tegid ka paljud hinnatud spetsialistid aasta tagasi. Lõpuks oli aga ookeani taga palju punaseid põski. Eks ajalool ole ikkagi omad põhjused ja seda ignoreerida on rumal.
Tundub, et Bluesil on tekkinud vaimne blokk seoses playoffides mängimisega. Võimalik, et sellest saab üle vaid uue peatreeneriga. Hitchcock on teeninud taas ühe uue võimaluse, aga tema ise on samuti mängijate asemel kritiseerinud hoopis neid kelle juhendamisel sats mängib, kaasa arvatud iseennast. Samal ajal on teda toetamas fakt, et alates hetkest, mil ta St. Louisi saabus (2011. aasta) on Blues olnud kogu liiga peale enim punkte kogunud sats (389).
Usutavasti lammutavad Hitchcocki hoolealused taas põhiturniiril kõvasti. Brouweri hankimine võib lõpuks olla ka see viimane pusletükk, mis meeskonnal aitab järgmise sammu teha. Playoffides on tihti võitudeks vaja mingisugust koledat väravat ja neid 30-aastane ründaja oskab teha. Kui Hitchcock on rääkinud, et nii mõnigi mees ei taha enam kunagi piinlikku langemist üle elada, siis avastavad ehk oma "räpase poole" veel ka mõned teised mängijad.
Järgmisel nädalavahetusel toimub tänavune draft ja kuna klass on seekord kõva, siis usutakse, et see toob endaga enne noppetööd kaasa mitmeid tehinguid. Üks suurimaid mängureid võib olla St. Louis Blues, kes on väidetavalt valmis loobuma mitmetest oma veteranidest.
(foto: Getty Images)
Blues läheb uuel hooajal Ken Hitchcockiga edasi, aga olles kaks aastat järjest playoffide avaringis välja lennanud on selge, et mingisuguseid muutuseid on vaja. Seega pole ka üllatav, et peamänedžer Doug Armstrong soovib koosseisu ümbervormida.
ESPN-i Pierre LeBrun avaldas, et klubi on valmis loobuma nii oma kaptenist David Backesist, kui ka näiteks söödusepast T.J. Oshie'ist. Välistatud pole ka teiste pikaajalisemate mängijate lahkumine.
2011. aastal Bluesi kapteniks saanud Backes oli veel mõni hooaeg tagasi meeskonna edukaim punktitooja, kuid noorem generatsioon, eesotsas venelasest litrivõluri Vladimir Tarasenkoga, on peale tulemas. Tänavu jäi 31-aastasele ründajale 80 põhihooaja mänguga kirja 58 silma (26+32).
2003. aastal Bluesi enda poolt draftitud ameeriklasel on algamas ka lepingu viimane aasta, mis tähendab seda, et kui klubi teda enam eriti ei hinda, siis pole jäänud väga palju aega tema maha ärimiseks.
Oshie, kellest sai Sotši olümpiamängudel karistusvisete realiseerimisega omamoodi kultuskangelane, on palgalehel veel kaheks hooajaks. Võib aga öelda, et klubi 2005. aasta drafti avaringi valik pole seni suutnud oma potentsiaali realiseerida ja sellest tingituna on tema aktsiad kõvasti langenud.
Lõppenud hooajal oli 28-aastasel ründajal mitu põuaperioodi ning lõppnumbriteks kujunesid 72 mänguga 55 punkti (19+36).
Kahe peale kokku söövad Backes ja Oshie Bluesi palgafondist ära üle kaheksa miljoni dollari. Armstrongil on samas vaja veidi raha vabastada, et teha uus leping Tarasenkoga ja ka näiteks andeka väravavahi Jake Alleniga. Mõlemad on sel suvel piiratud vabaagendid.
St. Louis Blues oli üks neljast klubist, kes Detroit Red Wingsilt Mike Babcockiga rääkimiseks ametliku loa küsis, mis pani neli hooaega meeskonda juhtinud Ken Hitchcocki tooli tõsiselt kõikuma. Nüüdseks on tool aga nelja jalaga taas kindlalt põrandal. Hitchcockiga tehti lepingupikendus.
(foto: AP)
Blues on kolm aastat järjest playoffide avaringis välja kukkunud. Tänavu ei suudetud Minnesota Wildi vastu favoriidi koormat kanda. Seeria kaotati 2-4. Järjepidev ebaõnnestumine pani klubi juhtkonna, eesotsas peamänedžeri Doug Armstrongiga, tõsiselt peatreenerite turul ringi vaatama, aga lõpuks jõuti ikkagi Hitchcockini tagasi.
Enne tänavust playoffide ebaõnnestumist tüüris Hitchcock Bluesi teise Kesk divisjoni tiitlini. Teist hooaega järjest ületati kindlalt 100 punkti piir. Aastane lepingupikendus tähendab, et Blues loodab endiselt, et Dallas Starsi 1999. aastal Stanley karikani viinud peatreener suudab siiski ka St. Louisesse lõpuks rõõmu tuua.
Märtsis oma endise tööandja Philadelphia Flyersi vastu karjääri 700. põhihooaja võidu saanud Hitchcocki on nende arvestuses läbi aegade edetabelis edestamas vaid kolm kolleegi.
NHL-i ühe enim kogemust omava peatreeneri Ken Hitchcocki poolt juhendatav St. Louis Blues on mitu aastat olnud üks tippmeeskondi, aga seda vaid põhiturniiri mõttes. Kaks aastat järjest on pärast ilusat põhihooaega playoffide avaringis välja langetud ning Minnesota Wild on kaugel ideaalsest vastasest, kelle vastu seda seeriat murda.
(foto: Jasen Vinlove/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud
Blues 4 - 2 Wild Jaškin, Tarasenko, Lehterä - Scandella, Parise
Wild 6 - 3 Blues Stewart, Vanek, Parise, Brodin, Fontaine, Koivu - Tarasenko, Schwartz, Stastny
Blues 1 - 3 Wild Backes - Vanek, Niederreiter, Brodziak
Wild 2 - 3 (KV) Blues Koivu, Parise - Tarasenko x 2, Backes
St. Louis Blues
Blues langes mullu kuue mänguga Chicago Blackhawksi vastu. Seeria esimesed kaks mängu võideti - mõlemad lisaajaga ja esimene kolmandal lisaajal (!) - aga edasi sarnast õnne enam polnud. Õnn ja mänguvorm kadusid juba ka põhihooaja lõpus, kui Blues lasi kuue järjestikuse kaotusega käest Kesk divisjoni tiitli ning võimalik, et ka Presidentide trofee. Tänavu saadi divisjoni tiitel kätte ning liiga esikohast jäi puudu vaid neli punkti. Meeskond näitas suurepäraseid numbreid kõigis statistilistes valdkondades - 2.91 väravat mängus (liiga 5. koht), 2.40 endale lastud väravat (4.), ülekaalu efektiivsus 22.3% (4.), vähemuse efektiivsus 83.7% (7.koht).
Suviste käikudega ehitati üles võimas koosseis, mille viimane ründekolmik võinuks mõnes nõrgemas meeskonnas olnud üks põhikolmikutest. Vahepeal oli meeskonnas isegi kolm kõrge klassiga väravavahti. Peamänedžer Doug Armstrong on kõvasti vaeva näinud, et Hitchcockile võimalikult head vahendid kätte anda. Nüüd on peatreeneri töö valikust ühtne löögirusikas vormida. Seda just pidades silmas playoffe, kus Blues on pärast oma algusaastaid - 1968-70 kaotati kolm korda järjest finaalis - olnud pigem statisti rollis.
Kesk divisjoni võitmine on muidugi kvaliteedi märk. Tänavu said seal kõik seitse meeskonda kätte 90 punkti piiri. Mullu pääseti läänest viimasena playoffidesse 91 silmaga. Bluesi pikimad kaotusteseeriad oli nelja- ja kolmemängulised. Mõlemat oli aga vaid üks ja seegi näitab meeskonna võimsust. Põhiturniiri võitnud New York Rangersil näiteks oli kaks kolmemängulist kaotusteseeriat. Kui võtta kõike statistika põhjal, siis peaks just Rangers vs Blues olema tänavune finaalseeria paar. Numbrid aga ei mängi. Seda teevad mängijad ja peatreener ning avaringis ei ole kergeid kohtumisi tulemas.
Edu võti: Jake Alleni mäng
Hitchcock on avamänguks teinud huvitava otsuse. Väravasuul alustab Jake Allen, kes oli põhiturniiril pigem teine number. Ta sai jääle 37 kohtumises, samas kui Brian Elliotile jäeti 46 matši. 24-aastane Allen veetis kogu eelmise aasta AHL-is, aga tegi tänavu kõrgliigas korraliku debüüthooaja - ta sai kirja 22 võitu, lastes enda selja taha keskmiselt 2.28 väravat. Tõrjete efektiivsuseks jäi 91.3%. Elliotti numbriteks olid 26, 2.26 ja 91.7%. Allenile on antud usaldus tänu suurepärasele põhihooaja lõpule. Enda viimases neljas mängus lasti ta kõigis vaid ühe värava. Noor puurivaht võib suure usalduse ja võimaluse avasüli vastu võtta, kuid alati on muidugi risk, et ta põleb läbi.
Minnesota Wild
Wildil mingisugust väravavahtide draamat ei ole. Jaanuari keskel hangitud Devan Dubnyk on parim, mis meeskonnaga viimaste aastate jooksul on juhtunud. Kui jätta välja Dubnyki tänavused numbrid Arizona Coyotesi eest, siis oleks mulluse hooaja AHL-is lõpetanud mees puurivahtide tähtsates statistilistes valdkondades isegi Carey Price'ile ära teinud. Keskmiselt lasi ta vaid 1.70 väravat (Price 1.96) ja tõrjete efektiivsuseks oli 93.9% (Price 93.3%). 28-aastane kanadalane tõusis fööniksina tuhast ja lausa seda nii lennukalt, et kerkis üheks NHL-i parimaks väravavahiks.
Suur osa Dubnyki esiletõusus on kindlasti ka sellel, et tema ees on mänginud kvaliteetne meeskond. Edmonton Oilers on aastaid oma kaitsega musta huumorit pakkunud, samas kui Coyotes edestas tänavu põhihooaja lõpus vaid ühte meeskonda. Dubnykit aitas kõvasti liiga parim erimeeskond vähemuses mängimise arvestuses. Wild saavutas selle efektiivsuseks 86.3%. Selle toel keerati kaitse lukku. Mike Yeo meeskond lasi endale keskmiselt 2.41 väravat mängus, millest olid paremad vaid viis satsi. 2.77-ga oldi ka rünnakul korralikud. Ligi kolm mängus skooriti vaatamata sellele, et ülekaalu efektiivsus jäi 15.9% peale. See andis tagantpoolt neljanda koha.
Enne playoffe võib ainsaks mureallikaks olla Dubnyki koormus. Imeväravavaht lasi 39 mängu järjest enne, kui lõpuks puhkust sai. Playoffide 20-minutilised lisaajad annavad veelgi koormust juurde ja kui neid liiga palju tuleb, siis võib Dubnyk mingi hetk lihtsalt, kas katki minna või tasemes selgelt järele anda. Yeo ei saanud talle põhihooajal puhkust anda, kuna enne tema saabumist oli meeskond parajas jamas. Uus väravavaht kergitas aga järsku kogu meeskonna enesekindlust ning taset ja nii uisutati lõpuks põhihooaja lõpuni välja.
Edu võti: kodumängud
Minnesota on "hoki osariik" ja seda näitati mullu uhkusega, kui Chicago Blackhawksi vastu peetud 2. ringi seeriaks valmis võimas valgusšõu. Tulemused olid samuti vägevad - kuuest kodumängust tuli viis võitu. Tänavuse põhiturniiri käigus ei olnud aga kodus kindluseks. 41-st mängust saadi 22 võitu ja sellega jäädi liiga lõpuosasse. Võõrsil olid lood hoopis teistsugused. Koos Dubnykiga jõuti liiga rekordit kordava 12 järjestikuse võiduni ning aasta lõpetati 24 võõrsilvõiduga. Vaid Blues ja Rangers said kodust eemal rohkem võite. Bluesi vastu on muidugi ka välismängud tähtsad, kuna esimesed kaks peetakse just St. Louisis, aga arvestades müstilist põhiturniiri seeriat, siis pigem peitub võti kodumängude võitmises.
Ennustus: Wild edasi 4-3
Kõik sõltub Dubnykist. Kui mingi hetk vankril tõesti rattad alt ära tulevad, siis võib Blues siin kiirelt uut ja vana teha. Arvestades aga Hitchcocki meeste varasemat playoffide ebaõnnestumist ja Wildi kvaliteeti, siis usun, et üllatustulemus on siin üsnagi reaalne. Igatahes, kui oleks sunnitud raha välja käima ja panustama sellele, kes edasi läheb, siis ei julgeks küll midagi Bluesi peale panna. Wildiga on samas lugu teistsugune. Eriti arvestades, et kihlveokontorid pakuvad Wildi edenemise puhul raha rohkem kui kahekordselt tagasi.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
.jpg)
