Kuvatud on postitused sildiga kimmo timonen. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kimmo timonen. Kuva kõik postitused

Venemaa sammus kindla võiduga järgmisesse ringi

Kommentaare pole
Viimastel aastatel Soomele mitmeid olulisi kohtumisi kaotanud Venemaa suutis seekord sama apsu vältida. Maailmakarikat Rootsile 1-2 kaotatud mänguga alustanud venelased korjasid 3-0 skooriga teise järjestikuse võidu ja pääsesid järgmisesse ringi.

(foto: Tom Szczerbowski/Getty Images)
Väga kinnises kohtumises oli kokku vaid 43 väravale läinud pealeviset. Avakolmandik oli isegi sedavõrd igav, et ajas Kimmo Timoneni pressiboksis haigutama.


Mängu saatus otsustati teise perioodi alguses. Soomlastel läks 4. minutil vussi kaitsetsooni klaarimine ning kuna väljakul olid Vladimir Tarasenko ja Aleksandr Ovetškin, siis tuli käkk kõige halvemal ajal. The Great Eight näitas, et võib väravate paugutamise asemel edukalt ka söödumeistrina tegutseda ning Tarasenko sai kirja oma turniiri teise värava.

Veidi rohkem kui minut hiljem oli ka teine Tuukka Raski selja taga, mil tabamuseni jõudis Ivan Telegin. Oleg Znaroki meeskond sai teisel kolmandikul kaks kolli vaid viie pealeviskega. Seejuures eelnes avaväravale üle 12 minuti kestnud periood, mil ühtegi üritust ei tulnud.

Lõppskoori vormistas viimase kolmandiku alguses Jevgeni Malkin. 0-2 seisu peal oli ka soomlastel üks supervõimalus, aga selle võttis Sergei Bobrovski ära ning nii jäi Lauri Marjamäki meeskond turniiri jooksul teist korda nulli peale. Kolme mängu peale tuli üldse vaid üks värav ja see sündis Valtteri Filppula poolt napilt enne 1-4 Põhja-Ameerika meeskonnale kaotatud matši lõppu.


Venemaa kohtub nädalavahetusel poolfinaalis Kanadaga ja Rootsi Euroopa meeskonnaga.
Loe edasi...

Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?

Kommentaare pole
"Tänapäeva dünastia" - see on sõnapaar, millega on hakatud iseloomustama Chicago Blackhawksi, kes kuue aasta jooksul kolm korda Stanley karika võitnud. Vastus küsimusele "Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?" on iseenesest lihtne - selle aluseks on targad valikud draftis ja osavad lükked mängijateturul.

(foto: David Banks/USA TODAY Sports)
Blackhawks pani enda edule aluse 2002. aasta draftiga. Just see oli aasta, mil teises ringis kasutati 54. valikuõigus Ducan Keithi peale. Kolme aasta pärast võeti kaitsja esindusmeeskonda ja sellele on järgnenud üliedukas karjäär, mille viimatine saavutus on tänavune playoffide MVP tiitel.

Aasta hiljem noppis Blackhawks endale draftis Brent Seabrooki, kellest on jääl saanud Keithi kõige suurem semu. Kaitsepartneri suurepärane vorm aitas Seabrookil tänavu playoffides purustada Blackhawksi kaitsjate väravaterekordi. 2003. aasta avaringi valik sai kirja seitse tabamust.

2003. aasta draftist on pärit ka Corey Crawford. Tema peale läks samuti teise ringi 54. valik. Väravavaht pidi oma aega kaitsjatest kauem ootama ja sai näiteks 2010. aasta karikavõidu hooajal jääle vaid korra, aga 2013. aastal oli ta playoffides üks meeskonna parimatest - tõrjeprotsendiga 93.2% selja taha vaid 1.84 väravat - ning tänavu näitas taas oma väärtust finaalseerias - kuuest mängust neli, kus ta lasi endale vähem kui kaks väravat ning kirsiks tordi peal otsustava kohtumise puhas paber.

2004. aasta draftist tuli järjekordne 2. ringi mees. 41. valikuna saadi Bryan Bickell. Kohusetundlikuks musta töö tegijaks kujunenud ründaja sai 2010. aastal klubi käest küll karikavõidu sõrmuse, aga tema nimi siis toona veel kopsiku peale ei läinud. Kui tekkis uus karikavõidu võimalus, siis kandis Bickell veatult selle eest hoolt, et teda mäletama jäädaks. 2013. aasta finaali otsustavas mängus tuli temalt üks ajaloo hilisemaid finaalseeria viigiväravaid.

Olgu öeldud, et 2004. aasta draftis oli Blackhawksil avaringis kasutada tervelt 3. valikuõigus. Pärast Aleksandr Ovetškinit ja Jevgeni Malkinit läks see aga kaitsja Cam Bakeri peale, kellest hooaja 2009/10 keskel loobuti. Minnesota Wildist saadi tema vastu Nick Leddy, kes oli 2013. aastal üks põhikaitsjatest. Bakerit nähti NHL-is viimati 2013. aastal Vancouver Canucksi särgis. Samal aastal tegi Calgary Flamesi ridades oma viimased NHL-i mängud 2002. aasta avaringi valik Anton Babtšuk.

Kõrge valik oli kasutada ka 2005. aastal. Seitsmendana korjati ära ründaja Jack Skille, kes käis meeskonna eest jääl vaid 79 korda, enne kui leidis ennast 2010. aastal Floridast. Selle tehingu käigus sai Blackhawks endale Michael Froliku, kes kogus kolm aastat hiljem playoffides 10 punkti vaatamata sellele, et pääses keskmiselt jääle vaid 13-ks minutiks. Skille on viimased paar hooaega nühkinud Columbus Blue Jacketsi tagumistes ründekolmikutes. Vahetult pärast teda läks 2005. aasta draftis näiteks Anze Kopitar.

Asja pole saanud ka 2005. aasta 2. ringi meestest Mike Blundenist ja Dan Bertramist ning 3. ringi valikust Evan Bropheyst, aga seevastu läks õnneks 4. ringi valiku Niklas Hjalmarssoniga. Rootslane oli tänavu playoffides parim pealevisete blokeerija. Neid sai ta kirja 66.

2005. aasta detsembris korjas Blackhawks üles Patrick Sharpi. Philadelphia Flyersile loovutati tema ja peagi pildilt kadunud Eric Meloche'i eest toona AHL-is viisakalt möllanud Matt Ellison ja 2006. aasta drafti 3. ringi valik, mis läks hiljem Montreal Canadiensile. Sellega valiti Ryan White, kellel hetkel 175 põhihooaja mänguga kirjas 11+18.

Sharp alustas aeglaselt, aga kerkis peagi korralikuks punktimasinaks. 2010. aasta playoffides koguski ta 22 kohtumise jooksul täpselt punkti mängu. Temast olid resultatiivsemad vaid Jonathan Toews ja Patrick Kane.

(foto: Getty Images)
Pärast üsna kohutavat 2005. aasta drafti sai Blackhawks ennast aasta hiljem ree peale tagasi. Avaringi 3. valik läks just Toewsi peale. St. Louis Blues ja Pittsburgh Penguins korjasid enne teda ära vastavalt Erik Johnsoni ja Jordan Staali. Toews liitus meeskonnaga 2007. aastal, skooris oma esimeses mängus San Jose Sharksi vastu kohe esimese pealeviskega värava ning hakkas jõudsalt legendi staatuse suunas liikuma. Juba järgmisel hooajal oli ta meeskonna kapten ja 2010. aastal sai temast ka juba läbi aegade noorim Kolme Kulla Klubi liige, mida ta sai lisaks Stanley karika võitmisele tähistada ka playoffide MVP tiitliga.

2007. aasta draftis oli Blackhawksil kasutada 1. valik ja sellega tuli härra Kane. Läbi aegade neljas ameeriklasest drafti avavalik lülitati kohe koosseisu ning järgnes 72 punktiga debüüthooaeg, mis tipnes Toewsi ees hooaja parima uustulnuka auhinna võitmisega. Sellele on järgnenud ligi punkt per mäng tempos playoffides mängimine (116 kohtumisega 114 silma), 2010. aasta karikavõidu kindlustanud värav ning 2013. aasta karikas ja playoffide MVP tiitel.

2008. aastal tegi Blackhawks nulliringi. Drafti 1. ringi valikuks oli näiteks Kyle Beach, kes isegi AHL-is seni raskustes olnud - 208 kohtumisega 83 silma. Pärast teda läksid näiteks Erik Karlsson ja Jordan Eberle.

Ehitus jätkus aga taas 2009. aastal ja seda kahe pusletükiga. 5. ringist saadi Marcus Krüger, kellest on kujunenud hindamatu mees vähemuses mängides. Vabaagentide seast hangiti Marian Hossa, kes oli erinevate meeskondade rivistuses kaks aastat järjest finaalis kaotajaks jäänud. Slovakkia elav legend saabus Chicagosse selleks, et karikas korra lõpuks ära võita, aga nüüdseks on tal see õnnestunud kolm korda.

2009. aasta avaringi valik oli kaitsja Dylan Olsen, kes kaasati tehingusse, millega eelmisel hooajal toodi klubisse tagasi pärast 2010. aasta karikavõitu lahkunud Kris Versteeg. Playoffides jäi ta tänavu vaid ühe punkti peale, aga selleks oli söödupunkt, mis tuli 5. mängu võiduvärava juures pärast suurepärast läbimurret.

2010. aastal saadi Krügeri kõrvale veel üks rootslasest musta töö tegija. Joakim Nordströmi peale läks 3. ringi viimane valik. Viimase kahe aastaga on ta playoffides kokku saanud jääle kuues mängus, aga peagi kindlasti kasvab tema roll meeskonnas.

Hilistest ringidest tuli korralikult täiendust ka 2011. aastal. 2. ringist hangiti Brandon Saad ning 5. korjati üles Andrew Shaw. Vaid Kane ja Toews tegid tänavu Blackhawksi särgis playoffides Saadist rohkem väravaid. Shaw on lihtsalt Shaw. Tsiteerides Victor Hedmani: ta on mängija, keda kõik enda meeskonda tahavad.

Järgnenud hooaja käigus toodi meeskonda Johnny Oduya. Tema eest anti ära 2013. aasta drafti 3. ja 4. ringi valikud. Selle aasta valikust pole Blackhawksile veel midagi sirgunud. Küll aga saadi 2012. aasta draftist Teuvo Teräväinen, kes nopiti ära 18. mehena. Vaid 20-aastane soomlane panustas tänavusel teekonnal karikani kümne punktiga. Kaks neist tulid finaalseeria avamängus, kus Blackhawks 0-1 seisu pealt välja tuli ning 2-1 võitis. Teräväinen tegi viigivärava ja sellega sai temast läbi aegade nooruselt neljas finaalseerias skoorija.

Septembris saadi vabaagendina kätte kaitsja Michal Rozsival, kes tänavu langes murtud jalaluuga 2. ringi mängudes auti, aga kes tegi 2013. aastal kaasa kogu kadalipu.

Aasta hiljem lisati vabaagentide seast tervelt neli meest, kes tänavu playoffides jääl käisid. Märtsis sõlmiti leping Trevor van Riemsdykiga, suvel Brad Richardsi, Kyle Cumiskey ja Scott Darlinguga, kellest sai tänavu esimene Chicago ümbruses sündinud ja kasvanud mängija, kes Blackhawksi ridades Stanley karika võitnud. Seda vaid mõned aastad pärast seda, kui ta oli alkoholi sõltuvusega võitlust pidanud.

Märtsis saadi vahetustehinguga Arizona Coyotesist veel üks rootslane David Rundblad. Aasta hiljem toodi samast klubist ära Antoine Vermette, kelle neljast tabamusest kolm olid tänavu playoffides võiduväravad ja neist omakorda kaks tulid finaalseerias. Samuti hangiti tänavu vahetustehingutega Kimmo Timonen ja Cedric Desjardins.

Kõik need käigud viisid lõpuks selleni, et Blackhawksist sai 15. juunil tänapäeva dünastia. See on juba igaühe enda otsustada, kas hinnata Blackhawksi sama kõrgelt, kui teada-tuntud dünastiaid või mitte.
Loe edasi...

Ron Hextall arvab, et Timonenist tuleks film teha

Kommentaare pole
Pärast Chicago Blackhawksi võitu on nüüd 12 soomlast Stanley karika võitnud. Tänavu liitusid seltskonnaga kolm meest. Nende seas ka Kimmo Timonen, kes pani karikavõiduga oma sportlaskarjäärile ideaalse punkti. Lausa nii ideaalse, et Philadelphia Flyersi peamänedžer Ron Hextall soovitab sellest filmi teha.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
40-aastasena lõpetanud Timonen mängis NHL-is 16 hooaega, enne kui ihaldatud karikat enda käte vahel hoida sai. Selleks tuli ületada mitmeid raskuseid, alates väikesest kasvust, lõpetades traumaga, mis peaaegu tema karjäärile juba aasta tagasi kriipsu peale tõmbas.

"Ta on väike kutt, kes mõnede arust ei olnud mitmed aastad tagasi võimeline selles liigas mängima," rääkis Hextall reedel antud intervjuus. "See kipub meil ununema. Ütlen suurima lugupidamisega, et see, millise karjääri ta oma kasvuga on teinud, näitab tema jäärapäisust."

Hextall märkis, et tänavuse finaali viimase kohtumise järgselt tabas ta ennast mõtlemast sellest, et Timoneni karjäärist tuleks film teha. Päriselu on sellele juba ka perfektse lõpustseeni pakkunud.


Enne Chicagosse siirdumist seitse hooaega Flyersit esindanud Timoneni mängud tundusid mängitud, kuna tal diagnoositi mõlemas kopsus ja paremas jalas veretromb. Visa soomlane oli sellest aga üles ning naases märtsi alguses jääle, jõudes samal kuul oma karjääri 1100. mänguni. Ta lahkus Flyesist klubi läbi aegade resultatiivsustabeli 3. kaitsjana (519 mänguga 270 punkti).

"See võttis kõvasti julgust, et tulla minu kontorisse ja öelda, et soovib veel viimast võimalust karika võitmiseks," tunnistas Hextall. "Isegi, kui sa lähed kuhugi, siis kui tõenäoline võiduvõimalus tegelikult on? Lähed kolmeks kuuks perekonna juurest ära ning lootuses võita Stanley karika liitud meeskonnaga, kus sa mitte kedagi ei tea. Lisaks pole sa kaheksa kuud mänginud. See võttis kõvasti julgust."

Flyersi ja Blackhawksi kõrval ka Nashville Predatorsi esindanud Timonen lõpetas karjääri 1108 põhihooaja mänguga, kus ta kogus 571 punkti (117 + 454). Tänavuse karikavõiduga kustutas ta kurvad mälestused 2010. aastast, mil ta finaalis Flyersiga just Blackhawksile alla jäi.

"Ma tõeliselt imetlen Kimmot ja olen tema üle väga õnnelik," ütles Hextall. "Arvan, et kõik inimesed Delaware'i orus (Philadelphia piirkond) ja Soomes ning ka igal pool mujal on tema üle õnnelikud, kuna ta eeskujulik sportlane. Ma arvan, et lõpuks sai ta selle, mille ta oli ära teeninud. Ta vääris Stanley karika võitmist."

Hextall on ka teatanud, et plaanib Kimoneni mingis rollis Flyersi juurde tagasi tuua. Abi oleks ehk juba sellest, kui soomlane pandaks välja teenitud karikavõidu sõrmusega mööda koridore ringi käima. See oleks kindlasti heaks motivatsiooniks meeskonnale, mis viimase kolme hooaja jooksul kaks korda playoffidest välja jäänud.
Loe edasi...

Stanley karikas kuulub taas Chicago Blackhawksile!

Kommentaare pole
Stanley karika võitmine võib vist vaid ühe meeskonna esituses olla justkui kerge ülesanne. Selleks on Chicago Blackhawks, kes vormistas kodus Tampa Bay Lightningu vastu saadud finaalseeria 6. mängu 2-0 võiduga oma viimase kuue hooaja kolmanda karikavõidu.

(foto: Brian Cassella/Chicago Tribune)
Hooaeg, mis algas 9. oktoobril 3-2 karistusvisete võiduga Dallases, sai perfektse lõpu tänu Duncan Keithi ja Patrick Kane'i väravatele. Veidral kombel tuli Keithi poolt ka hooaja avamängus esimene värav ning Kane vormistas võidu otsustava karistusviskega.

Läbi aegade üheksanda kaitsjana playoffide kõige väärtuslikumale mängijale antava Conn Smythe'i trofee saanud Keith avas finaalseeria viimaseks mänguks jäänud kohtumises skoori veidi vähem, kui kolm minutit enne teise kolmandiku lõppu. Playoffides väsimatu tööhobusena kokku üle 700 minuti mänginud Keith lülitus rünnakule, sai kena söödu Kane'ilt ja olgugi, et Lightningu puurivaht Ben Bishop suutis esimese pealeviske ära võtta, siis teise vastu oli ta juba võimetu.

31-aastane kaitsja oli lõpuks playoffides jääl Blackhawksi 69-st väravast 46 puhul. Järgmisena tuli meeskonna kapten Jonathan Toews vaid 29-ga. Viimase kuue aasta jooksul on need kaks võitnud nüüd kolm Stanley karikat ja kaks olümpiakulda. Keith oli hooaja otsustavas faasis tõeline purunematu masin.


21 punktiga kordab ta Chris Cheliose poolt püstitatud Blackhawksi kaitsjate playoffide rekordit. Ühtlasi on Keith NHL-i ajaloos esimene mees, kellel kolm Stanley karikat, kaks olümpiakulda, Conn Smythe'i trofee ning kaks hooaja parimale kaitsjale jagatavat Norrise trofeed.

Blackhawks läks viimasele kolmandikule vastu seisus, kus kogu hooaja jooksul (32 mängu) polnud seal edu ära antud. Lightning polnud samas kogu aasta vältel kolme kohtumist järjest kaotanud. Veidi enam, kui viis minutit enne lõppu hoolitses Kane selle eest, et kogenuma meeskonna tulemuste jada jääks ellu. 2013. aasta playoffide MVP sai oma tänavuse finaali esimese värava kiirest vasturünnakust, kus Brad Richards ideaalse söödu tema kepilaba peale pani.

Kane lõpetas seeria kahe punktiga ning tal on nüüd karjääri jooksul 16-st seeria ära otsustanud kohtumisest kirjas 26 silma.

Lightningu vaim oli pärast 0-2 taha jäämist murtud. Isegi kui sellest midagi veel järel oli, siis tegi lõpliku purustustöö ära Corey Crawford, kes viimastel minutitel meeskonna vähemuse ajal suurepäraselt tegutses. 30-aastane puurivaht, kes enne finaalseeriat ebakindlalt oli tegutsenud, sai 25 tõrjega oma karjääri viienda playoffide nullimängu.

Crawford ladus võidule aluse tugeva teise kolmandiku algusega. Olles avakolmandikul vaid neli pealeviset saanud, tuli Lightning vihaga välja ning külalised said mitu suurepärast võimalust. Nende seas Steven Stamkose üks ühele minek Crawfordiga, kus Lightningu kaptenil jäi karistusviske stiilis värav tegemata.


Blackhawks on 2007. aasta Anaheim Ducksi kõrval alles teine meeskond, kes võitnud karika pärast seda, kui playoffides on auti löödud neli meeskonda, kes kõik said põhihooajal kirja vähemalt 100 punkti ja alates 80ndatest alles kolmas meeskond, kes Stanley karika kolm korda võitnud kuue või vähem aastaga. "Ütleksin, et teil on dünastia," teatas NHL-i kommisaar Gary Bettman Blackhawksi fännidele, enne kui ta karika Toewsile üle andis.

Meeskonna kapteni käest läks karikas edasi Kimmo Timonenile. Soomlane jõudis 40-aastaselt oma esimese võiduni ja lõpetab sellega oma karjääri.


Bettmanil oli põhjust ka punastamiseks, sest lõpusireeni ajaks polnud Stanley karikas veel United Centerisse jõudnud. Chicagost väisasid kogu finaalseeria jooksul äikesetormid - käis ju Lightning külas - ja seetõttu oli karikas, mis enda elu ajal näinud nii mõndagi, kuskil liiklusummikus kinni.

Mingil määral kordas ajalugu end. Kui Blackhawks 1938. aastal viimati Stanley karika kodujääl võitis, siis polnud seda samuti kohal. Toonane liiga president Frank Calder lihtsalt ei uskunud, et Blackhawks suudab kodus Toronto Maple Leafsi vastu võidu ära vormistada.

Võimalik, et tänavune lugu läheb samuti surematuna folkloori sekka. Täpselt nii nagu see praegune Blackhawksi meeskond. Aastate jooksul on küll koosseisus olnud muudatusi ja seoses palgalehega on neid ka sel suvel tulemas, aga tuumik püsib koos ja on näljane. "Me aina kasvame ja saame täiskasvanulikumaks ning soovime karikavõitu aina rohkem," teatas Toews, kes ütles ka, et üheks suurimaks motivatsiooniks on uutele kuttidele võidujoovastuse pakkumine.

Muutused on tulemas, aga see ei tähenda, et Blackhawks ei võiks oma võitude rida jätkata. Pikkisilmi oodatakse seda, millal üks meeskond suudab karika teist aastat järjest endale võidelda. Viimati sai sellega 90ndate lõpus hakkama Detroit Red Wings. Blackhawksil tundub selleks potentsiaali ja tahtmist jaguvat. "Tundub nagu me läheksime iga aastaga aina paremaks," ütles Brent Seabrook. "Oleme olnud õnnega koos, et kolm korda võita. Iga võit tundub paremana."

Toonast Red Wingsi ja Blackhawksi on juba üks lüli ühendamas. Selleks on Scotty Bowman. Endine Red Wingsi boss on hetkel Blackhawksi juures nõuandja rollis ning tema nimi graveeriti Stanley karikale juba 14. korda. Selle osas on rekordiks Jean Beliveau 17. Eks sellegi püüdmine võib Joel Quenneville'i meeskonnale motivatsiooni lisada.
Loe edasi...

Blackhawksile 4. mängust 2-1 võit, finaalseeria taas viigis

Kommentaare pole
Üllatuslikult pole tänavuses finaalseerias veel kordagi lisaaega vaja läinud. Seda vaatamata sellele, et tegu on ülimalt tasavägiste mängudega. Chicago Blackhawksi 2-1 võiduga lõppenud 4. kohtumine viis seeria selleni, et esimest korda pärast 1968. aastat on karikafinaali kõik esimesed neli mängu otsustatud vaid üheväravalise vahega.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Võiduvärava pani Blackhawksi eest kotti värskelt kuulujuttudesse sattunud Brandon Saad. Tema tabamuse juures sai Patrick Kane kirja finaalseeria esimese punkti. 26-aastane ründeäss jõudis sellega Blackhawksi läbi aegade playoffide punktitabelis 4. kohale.


"Olin üsna õnnega koos," tõdes värava kohta Saad. "Nägin lihtsalt värava ees ruumi, üritasin sinna liikuda ja kaost tekitada. Nende väravavaht tegi hea võtte, kui litri kepiga ära suunas, see põrkus mu jalge vahel ringi, enne kui ma lõpuks selle oma kepi peale sain. Üritasin selle väravale suunata ja see läks tema jalge vahelt sisse."

Lightningu puuri valvas Andrei Vasilevski. Peatreener Jon Cooper rääkis 3. kohtumise ajal, et Ben Bishop ajab end jäält imelikult püsti, kuna ta on lihtsalt nii pikk mees, aga ilmselgelt on mingisugune vigastus 2.01 pikka puurivahti segamas. Cooperi hinnangul pole tegu millegi tõsisega: "Bishop mängib selles seerias kindlasti veel. Ma lihtsalt ei tea, millises mängus."

20 aastane ja kümne kuune Vasilevski on läbi aegade nooruselt neljas väravavaht, kes finaalis mõnda mängu alustanud. Temast sai NHL-i ajaloos kuues puurivaht, kes finaalseerias oma esimese playoffide stardi teinud.

Cooper oli 17 tõrjet teinud väravavahiga väga rahul: "Kui te oleksite öelnud, et ta tuleb mängu ja laseb vaid kaks väravat, siis see olnuks minu hinnangul kuradima hea töö. Ta näitas, et suudab selle spordiala tippsündmuse ajal mängida. See on 20-aastase kuti kohta üsna suur saavutus."

2012. aasta drafti 19. valik sai avakolmandikul üsna muretult tegutseda. Blackhawks püstitas vaid kahe väravale läinud pealeviskega finaalseeria negatiivse klubi rekordi. Teine kolmandik oli venelase jaoks selgelt raskem - 12 pealeviset - ja esimese toimetas 7. minutil tema selja taha Jonathan Toews. Olles kolme eelneva kohtumisega kombineerinud vaid ühe punkti, sai Blackhawksi superduo nüüd ühes kohtumises kaks silma. Toewsi jaoks oli see tänavuste playoffide 10. värav ja sellega on ta püstitanud uue karjääri tippmargi.

Kodumeeskonna eduseis püsis viis minutit. Steven Stamkose ja Valtteri Filppula tegutsemine pani Corey Crawfordil pea ringi käima ning Alex Killorn sai ühe oma karjääri lihtsaima värava. Sealt tuli Stamkose jaoks finaali esimene punkt.

Selle peale keeras omakorda Blackhawks korralikult kraanid kinni. Lightning sai pärast viigiväravat oma järgmise pealeviske alles siis, kui viimasest kolmandikust oli kulunud 3:29. Mõni minut pärast seda tuli Saadi värav, mis lõi külaliste enesekindluse lausa nii kõikuma, et kuni viimaste minutiteni oli kolmandikul tulnud vaid neli pealeviset.

Mängu lõpu eel sai Crawford särada. Lightningult tuli tohutu surve ja kuue mehega mängides oli külalistel mitu head võimalust, aga Blackhawski puurivaht võttis need kõik eeskujulikult ära.

"Selles pole küsimustki, et Tampa oli täna parem meeskond, aga praegusel ajal see ei loe, võit tuli meile," rääkis Kimmo Timonen, kes tegi finaalseerias oma esimese etteaste. "Meie väravavaht oli hea. Nüüd saame kaks päeva puhata ja mõelda, kuidas järgmises kohtumises paremini mängida."

Blackhawksi võit tähendab, et viiendat korda viimase seitsme aasta jooksul on finaalseerias olnud 2-2 seis. Tänavune madistamine on veel eriti tasavägine. Pärast nelja kohtumist on lisaks võitude arvule meeskondadel võrdne ka väravate hulk ning Blackhawks on saanud vaid kolm väravale läinud pealeviset rohkem.


Seeria jätkub ööl vastu pühapäeva Tampas. Finaali 2. mängus tulnud võit oli seal Blackhawksi jaoks viimase kaheksa külaskäigu ajal alles teine.
Loe edasi...

Flyers kurvastas Blackhawksi

Kommentaare pole
Philadelphia Flyersi playoffide lootused on jäänud imepisikesteks, aga see ei tähenda, et selles heitluses kaasa ei lööda. Seda tehakse vähemalt selles mõttes, et kõigi teiste elu üritatakse keeruliseks teha. Wells Fargo Centeris kurvastati nüüd Chicago Blackhawksi.

(foto: csnphilly.com)
Kimmo Timoneni naasmine Philadelphiasse lõppes 1-4 kaotusega. Flyers jätkab endast kõrgemal asuvate satside kiusamisega. Viimasest 14-st hetke seisuga playoffidesse kuuluvate satside vastu peetud mängust on tulnud üheksa võitu. Samas on kaotatud üheksa järjest nendele, kes pole playoffide pildi peal.

Blackhawks on hetkel Kesk divisjoni viimasel automaatsel kvalifitseerumise kohal, aga kui Minnesota Wild lammutamist jätkab ning Blackhawks ise sedavõrd nukralt edasi mängib, siis võib see kindlasti veel muutuda. Kohtumises Flyersiga sai Joel Quenneville'i meeskond rõõmustada väga vähese üle.

Külaliste ainus värav tuli viimasel kolmandikul, kui istuti juba 0-3 augus. Ülekaalu olukorrast skooris Andrew Shaw viimases kahes mängus oma kolmanda. Flyersi olid eduseisu aidanud Wayne Simmonds, Ryan White ja Claude Giroux. Viimast sööduga abistanud Jakub Voracek tõusis Sidney Crosby ja John Tavarese kõrvale jagama liiga punktitabeli esikohta.

Steve Mason masendas külalisi 34 tõrjega ning Flyers korjas põhiturniiri raames Blackhawksi vastu oma 11. järjestikuse koduvõidu. Seeria algas 1998. aasta märtsi viimasel päeval. Lõppseisu vormistas ülekaalu väravaga Michael Raffl.


Võib öelda, et ilus võit tuli Flyersi jaoks ka karmi hinnaga. Klubi värvides oma sajanda kolli teinud Simmonds murdis jalaluu ja kaitsja Andrew MacDonald omakorda käeluu.

Teised kohtumised

 Edmonton Oilers 4 - 3 Colorado Avalanche (tipphetked)

Viimasel ajal väga heas hoos olnud Semjon Varlamov kestis siin vaid üheksa ja pool minutit. Ta lasi seitsme pealeviskega kolm tükki. Pingi pealt tulnud Reto Berra toel sai Avalanche veel mängu tagasi ja viigi kätte, aga Derek Roy nõelas viimase kolmandiku keskel ülekaalu väravaga ning edasise eest hoolitses Ben Scrivens, kes kogus enda kontole 41 tõrjet. Mängu avavärava juures said oma karjääri esimesed punktid nii Martin Marincin kui Andrew Miller ja siis tuli loomulikult litter pooleks teha.


Calgary Flames 3 - 4 (KV) Dallas Stars (tipphetked)

Nagu suures playoffide võidujooksu eelvaates kirjutatud sai, siis Starsil on hooaja lõpunädalatel võimalus mitu pidu ära rikkuda ja siin tehti selleks korralik algus. Eduseis ei tahtnud küll hästi käes püsida - juhiti 2-0 ja 3-2 - aga Tyler Seguin tegi karistusvisete seerias asja ära. 31 tõrjega sai Kari Lehtonenist Starsi ajaloos esimene väravavaht, kes võõrsil võitnud üheksa mängu järjest.
Loe edasi...

Timoneni tagasitulek jääb lühikeseks

Kommentaare pole
Kimmo Timonen sai nädal tagasi arstidelt pärast veretrombist taastumist lõpuks rohelise tule väljakule naasmiseks, aga tema tagasitulek jääb lühikeseks. Eelmisel reedel Philadelphia Flyersi poolt Chicago Blackhawksi vahetatud kaitsja teatas, et käimasolev hooaeg jääb tema jaoks viimaseks.

(foto: Jonathan Daniel/Getty Images)
Timonen tähistab pooleteise nädala pärast 40. sünnipäeva ja olles enne tagasitulekut öelnud, et soovib mängust lahkuda uisud jalas, siis saab ta endale meelepäraselt karjäärile joone alla tõmmata. Ideaalne oleks seda muidugi teha Stanley karika võitmisega. Selle järgi ta Chicagosse ka läks. "Minu eesmärk on võita karikas," ütles ta pärast eelmise nädala üleminekut. "Asi ei ole rahas ega milleski muus. Mul olid Flyersiga seitse head aastat ja arvasin alati, et lõpetan karjääri seal, aga minu edasi liikumine on õige samm."

Pärast mängijakarjääri lõppu ei kavatse aga loomulikult NHL-is üle tuhande mängu pidanud soomlane koheselt kiiktooli istuda.


Alanud kuu lõpu poole, täpsemalt 25. märtsil, toimub ka emotsionaalne mäng, kui Timonen läheb Blackhawksi ridades Flyersile külla.
Loe edasi...

Hea uudis Flyersile: Timonen on väljakule naasmas

Kommentaare pole
Suvel sai Philadelphia Flyers teada, et tõenäoliselt tuleb kogu hooaeg hakkama saada ilma kaitseliini liidri Kimmo Timonenita. Viimased uudised on aga hoopis palju helgemate toonidega. Märtsis 40. sünnipäeva tähistav soomlane saab karjääri lõpetada viimase hurraaga.

(foto: Getty Images)
Otseloomulikult ei kiirustata tõsisest traumast taastunud mängumehe väljakule saatmisega, aga Timonen peaks algaval nädalavahetusel arstidelt saama rohelise tule. "Olen tema pärast elevil, et ta on terveks saanud ja ühtlasi valmis naasma. Ta on meeskonna jaoks pikalt olnud väga väärtuslik mängumees," rääkis eile Flyersi peatreener Craig Berube.

Olles mulluste playoffide avaringi edasipääsust jäänud vaid ühe võidu kaugusele, ei ole Flyersi tänavune hooaeg kukkunud välja selline nagu loodeti. Küll pole aga seis veel väga lootusetu ja Timoneni naasmine peaks kindlasti meeskonna playoffide võimalusi tõstma.

Kaitse on soomlaseta selgelt kärisenud. Endale on lastud keskmiselt 2.94 väravat mängus ja sellest on halvemad olnud vaid kuus satsi. Sellest tingituna on meeskond playoffidesse kvalifitseerumisega hädas olgugi, et hetkel on liiga resultatiivsustabeli esimese nelja seas kaks Flyersi meest.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Philadelphia Flyers

Kommentaare pole
Kui sellise ajalooga klubi nagu Philadelphia Flyers jääb playoffidest eemale, siis on tegu korraliku tagasilöögiga. Täpselt nii juhtus üleeelmisel hooajal, kuid kõigi asjaosaliste õnneks oli tegu vaid ajutise langusega. Või õigemini öeldes peaaegu kõigi jaoks. Peatreener Peter Laviolette elas suve üle, kuid tal lasti uuel hooajal juhendada vaid kolmes kohtumises. Algselt ei suutnud paati kuidagi moodi tasakaalustada ka Craig Berube, kuid lõpuks pääseti siiski üsna muretult playoffidesse ja seal pakuti avaringis New York Rangersile tõeliselt tuline seeria.

(foto: Jamie Sabau/Getty Images)
Hiljem karikafinaali jõudnud Rangers sai otsustavas 7. matšis Flyersist jagu vaid 2-1. Kohutavalt alanud hooaeg võinuks saada veel ilusama punkti arvestades, et Rangers läks konverentsi poolfinaalis kokku Pittsburgh Penguinsiga, kelle vastu oli Flyers viiest põhihooaja matšist võitnud neli. Igatahes on eelmise aasta masendus kiirelt unustatud, kuigi tänavunegi suvi tõi endaga mitmeid murepilvi.

Uus hooaeg on juba uksele koputamas, kuid meeskonna esikaitsja Kimmo Timoneni saatus on endiselt küsimärgi all. On vaid kindel see, et pärast tõsist traumat on soomlane jääle naasmisest väga kaugel. "Tegu on suure tagasilöögiga," on tunnistanud peamänedžer Ron Hextall. "Teisiti ei saaks seda kirjeldada, kuid me üritame sellega kohaneda ja teha kõik mis võimalik, et meeskonda paremaks muuta. Kahtlemata ei saa me öelda, et me ei ole ole teinud sammu tagasi, kui oleme ilma Kimmost, tema rahulikust ja tasakaalukast mängustiilist, kogemustest ning austusest, mida tema suhtes riietusruumis tuntakse."

Hädalahendusena on kaitseliini toodud tugevdama Michael Del Zotto, kellel on selja taga pettumust valmistanud hooaeg, ning juba varasemalt hangiti Nick Schultz, kuid mõlemad on selgelt kaugel sellest kvaliteedist, mis Timonen meeskonnale annaks. Edasist kaitse tugevdamist takistab kitsas rahaline seis.

Enne täienduste otsimist tuleb Flyersil oma palgakoormust vähendada. Hetkel ollakse palgalimiidist üle ligi viie miljoni dollari võrra. Selle sisse mahtumisele aitab kaasa see kui peapõrutusega seotud probleemide tõttu praktiliselt juba karjääri lõpetanud Chris Pronger pannakse taas vigastatud mängijate reservlist ja sama taktikat võidakse kasutada ka Timoneni puhul, kuid väga palju paindlikust see siiski juurde ei anna. Seda kummalisem oli klubi suvine otsus tuua meeskonda R.J. Umberger. Tema leping on küll kaks aastat lühem, kui tema eest Columbus Blue Jacketsile loovutatud Scott Hartnellil, kuid selle tehingu vilju saabki maista alles paari aasta pärast.

Lisaks vaevab Flyersit Vincent Lecavalier leping. Ta võtab palgaruumist enda alla 4.5 miljonit, kuid on tõenäoline, et alustab hooaega neljanda kolmiku tsentrina. Endistest superstaarist on üritatud suvel lahti saada, kuid loomulikult ei taha keegi nii kallist rollimängijat endale võtta.

Kuna mängijateturult on täiendusi raske loota, siis peab Flyers vaatama oma noortesüsteemi suunas. Mullustes playoffides üllatas hea mänguga ründaja Jason Akeson ja see võib julgustada klubi usaldama ka oma nooremaid kaitsjaid. Nõudmised nendele on aga suured. "Nad peavad tulema ja jätma endast tohutu mulje. Minu arvamus on, et kui noormängija ei tee su meeskonda paremaks, siis on talle endale parem mängida rohkem minuteid kusagil mujal. Nad peavad tulema ja tõestama meile, et suudavad Philadelphia Flyersist teha parema hokiklubi," on Hextalli karm, kuid õiglane hinnang.

Hooaja küsimus - kas Claude Giroux supervorm jätkub?

Flyersi kapten Giroux tegi sarnaselt meeskonna üldisele käekäigule mullu kohutava hooaja alguse. Ta kogus oktoobris vaid kuus silma ja sai oma esimese värava kirja alles 16. mängus. Ometi oli tal hooaja lõpuks koos 86 silma (28 + 58). Eriti "hulluks" läks 26-aastane ründaja siis, kui ta jäeti Kanada olümpiakoondisest välja. Alates sellest hetkest (7. jaanuar) kogus ta 40. matšiga 48 silma. Hiljuti toimunud liiga traditsioonilisel hooajaeelsel meediapäeval korraldas ESPN üritust väisanud tähtmängijate hulgas küsitluse - kes oleksid need kolm mängijat, kes võiksid ühe eduka meeskonna alustaladeks olla? Sidney Crosby oli mõistagi kõige populaarsem valik, kuid vaid üks mängija asetas enda esikohale. Selleks oli just Giroux. Suvel Kanada võimuesindajatega väikesesse pahandusse sattunud mehel on ülim usk oma võimetesse ja see võib viia selleni, et peagi näeme ehk taas uut saja punkti meest. Giroux oli sellele juba lähedal kaks hooaega tagasi, mil ta kogus 93 punkti ja seda vaid 77. kohtumisega. Kui nüüd mulluse hooaja lõpu minek uude aastasse kaasa tuua, siis on vägagi reaalne saada see maagiline piir kätte.
Loe edasi...

Hoop Flyersile: Timonen teadmata ajaks audis

Kommentaare pole
Philadelphia Flyers peab uut hooaega alustama ilma Kimmo Timonenita, kellega sõlmiti suve alguses uus leping.Võimalik, et soomlaseta tuleb hakkama saada kogu aasta. 39-aastast kaitsehunti vaevab verehüüve paremas jalas ja mõlemas kopsus. On üsna tõenäoline, et sedavõrd hilises vanuses tabanud tõsine trauma tähendab ka 1998. aastal liigaga liitunud soomlase karjääri lõppu. Uueks hooajaks suurte lootustega meeskonda ehitanud Flyers on sunnitud olukorda ümberhindama.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
NHL-is üle tuhande põhihooaja mängu teinud Timonen pidi olema Flyersi üpriski kogenematu kaitseliini liider. Tema puudumise tõttu kannatab kindlasti ka meeskonna arvulises ülekaalus mängimise efektiivsus.

Flyersi peamänedžer Ron Hextall tegutses kurva uudise teada saamise järgselt kiirelt tuues meeskonda vabaagendina ringi hõljunud Michael Del Zotto. Endisel New York Rangersi ja Nashville Predatorsi mehel on rohkelt põhjust enda tõestamiseks, kuid uuele hooajale läheb ta siiski vastu suure küsimärgina. Leping Flyersiga on üheaastane, palgaks 1.3 miljonit dollarit, mida on üle kahe korra vähem kui ta teenis lõppenud hooajal.

Del Zottost, Mark Streitist, Luke Schennist ja Andrew MacDonaldist koosnev kaitsetuumik ei näi just kõige kindlama üksusena. Nähtavasti ootab Flyersi fänne ees veel üks frustratsiooni rohke hooaeg. Kuid neutraalsed hokisõbrad võivad rõõmustada - Flyersi mängud tõotavad taaskord tulla suureskoorilised.
Loe edasi...

Timonen jätkab Flyersis

Kommentaare pole
39-aastane Soome igiliikur Kimmo Timonen on oma NHL-i karjääri jätkamas. Kui hooaja jooksul liikus mitmeid jutte, et veteranist kaitsja plaanib tippliigast lahkuda, siis nüüd on ta Philadelphia Flyersiga lepingut pikendanud. Lepingu detaile pole avaldatud, kuid võib arvata, et liigas 14 hooaega veetnud mees oli nõus märgatava palgakärpega. Lõppenud hooajal teenis ta kuus miljonit dollarit ehk 4.43 miljonit eurot. Flyersis mängib ta alates aastast 2007. Seitsme hooaja jooksul on ta tervelt viis korda valitud meeskonna aasta parimaks kaitsjaks.

(foto: thehockeyhouse.net)
Timonen saabus Flyersisse koos Scott Hartnelliga. Nashville Predators sai vastu drafti avaringi valiku, kelleks osutus Jonathon Blum. Tänavu Minnesota Wildi eest 15 mängu kaasa teinud Blum on aastate jooksul NHL-is kirja saanud vaid 106 põhihooaja mängu ehk siis Flyersi jaoks oli ülihea vahetustehinguga. Seitse aastat tagasi kuulus Flyersi rivistusse ka Kimmo noorem vend Jussi, kes küll aga peatselt Dallas Starsi edasi liigutati.

Nüüdseks on Timonenil koos 1092 põhihooaja mängu ja 454 punkti (117 väravat). Tänavu tegi ta ühe oma karjääri halvima hooaja kogudes 77 mänguga vaid 29 punkti (6 väravat). kuid selles võib suuresti süüdistada meeskonna kohutavat hooaja algust.

Soomlane peaks olema hea rollimudel Flyersi noorematele kaitsjatele nagu näiteks Luke Schenn.
Loe edasi...