Kuvatud on postitused sildiga eddie läck. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga eddie läck. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Calgary Flames

Mida kõike oleks võinud juhtuda, kui Calgary Flames poleks eelmisele hooajale piinlikku algust teinud? Glen Gulutzani meeskond võitis esimesest 17-st kohtumisest vaid viis. Lõpuks mängiti end üsna turvaliselt playoffidesse, aga seal polnud kehva alguse tõttu koduväljaku eelist ja kuna meeskond pole suuteline Anaheimis mängima, siis lõppesid suured matšid kiirelt ära.

(foto: Getty Images)
Edurivi muudusteta

Karikamängude avaringis Ducksi vastu tulnud kuiv 0-4 kaotus tõi Flamesi eelmise hooaja parimale väravakütile Sean Monahanile väga omapärase, aga ka kurva liiga rekordi. Temast kujunes läbi aegade esimene mängija, kes playoffidest ühe seeria käigus skoorinud kõigis mängudes, aga nii et meeskond ei suutnud võtta mitte ühtegi võitu.


Flames on endale Monahani ja Johnny Gaudreau näol ette saanud osavad vedurid, kelle järel veel tulemas paar põnevat noorukit (Matthew Tkatchuk, Sam Bennett) ja keda toetab hea punt veterane. Üheskoos tehti eelmisel hooajal keskmiselt 2.71 väravat mängus. Tegu oli viimaste aastate meeskonna halvima näitajaga, ent kuna kaitse püsis enamvähem korralikuna (endale lastud keskmine 2.67), siis saadi ikkagi karikamängude lõhna nuusutada.

Ründeproduktiivsusele aitas kõvasti kaasa 20.2%-line ülekaal ja mängijate tervis. Põhiründajatest puudus rohkem kui kümnest mängust vaid Kris Versteeg, Gaudreaul jäi täpselt kümme vahele. Enamus said ilusti vähemalt 80 kirja. Gulutzanile ja peamänedžerile Brad Trelivingule nähtavasti meeldis see, mida ees nähti, kuna suve jooksul on edurivi tähelepanuta jäänud. Arvestades, kuidas pärast halba algust tehti alates detsembrist keskmiselt 2.96 kolli mängu peale, siis polnud ka põhjust paanikaks.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Arvan, et meil on võimalus korda saata midagi erilist. Meil on riietusruumis suurepärane grupp ja olen elevil nägemaks, kuidas kõik lahti rullub," ütles suvel pärast uue lepingu saamist koosseisu kohta Micheal Ferland, kes oli eelmisel hooajal üks meeskonna 12-st mängijast, kes vähemalt kümne väravani jõudis.

Alates 2014. aastast ametis olev Treliving on ehitanud üsnagi ühtlase rünnaku, mis ei pea väravateks alati lootma oma tähtedele. Mõlemad Monahan ja Gaudreau tegid eelmisel hooajal isegi vähikäigu, andes eelneva aastaga ära ligi 20 punkti, aga teiste ründajate hea tegutsemine tähendas, et meeskond sammus ikkagi põhiturniirilt edasi.

"Minu jaoks on julgustav see, et meil polnud aastat, kus kuus kutti tegid karjääri parima hooaja. Meil olid hoopis mõned mängijad, kes alla oma võimete mängisid. See annab mulle lootust," vastas Treliving hiljuti küsimusele, kas meeskonnas on piisavalt palju väravaid.

Tagala täis kvaliteeti

Kaks Flamesi eelmise hooaja 12-st vähemalt kümne väravaga mängijast olid kaitsjad. 50 punktiga karjääri parima aasta teinud Dougie Hamilton ja kapten Mark Giordano, kes eelneval playoffideta lõppenud hooajal oli pannud isegi üle 20 kolli. Meeskond saab ka kaitsjatelt korraliku portsu tabamusi ja see teeb satsist kõigi jaoks ebamugava vastase.

(foto: dailyfaceoff.com)
Kvaliteeti täis kaitse, mis eelmisel hooajal lasi vastastel keskmiselt väravale panna 28.7 pealeviset mängus, sai suvel veel ühe väga hea mehe juurde. Travis Hamonici taheti endale isegi nii palju, et ära anti kolm drafti valikut, mis esimese kahe ringi omad.

"Siia saabudes oli parempoolne kaitse nõrk," ütles Treliving tehingu kohta. "Nüüd on meil Dougie Hamilton, Travis Hamonic ja Mike Stone. Nad on parimas mängijaeas ja annavad meeskonnale korraliku vundamendi. Kõik räägivad kaitsmisest. Minu jaoks on tähtis enda poolelt välja tulemine, et mängida väljaku teises otsas."

Peamänedžeri filosoofia on viinud selleni, et Flamesil koosneb kaitseliin täielikult mängijatest, kelle oskused ei piirdu oma tsoonis mängimisega. Kõik on võimelised rünnakut toetama. Vaja on veel vaid omavahelist koostööd siluda, vältimaks olukordi, kus tagala täiesti tühjaks jääb. Alates detsembrist näidatud väravate keskmine 2.57 oli selgelt parem number kui kogu hooaja näitaja, aga see võiks ikka olla tsipakene parem. Põhiturniiri TOP 10-sse mahtus 2.56-ga.

Väravas täiesti uuesti mehed

Suvised suurimad ümberkorraldused käisid Calgarys väravasuul. Eelmisel hooajal puuri jaganud Brian Elliott ja Chad Johnson on mõlemad vabaagentidena lahkunud. Uue tandemi moodustavad vahetustehingutega sisse toodud Eddie Läck ja Mike Smith.

"Vaatasime turul kõigi saadaval olnud väravavahtide hulgas ringi. Arvestades hinda ja lepingut oli meie valikuks Mike," sõnas Treliving Smithi kohta, kes alustab esimese valikuna. "Ta on küll 35-aastane, aga tema odomeetri näit on veel madal. Ta on oma karjääris jõudnud punkti, mil ta on kokku ajanud palju raha ja on nüüd valmis võitma. Ja võitmine on kõige tähtsam."

11 hooaega liigas mänginud Smith lasi endale eelmisel hooajal Arizona Coyotesi postide vahel keskmiselt 2.92 väravat ja tõrjus 91.4%-ga. 29-aastane Läck sai Carolina Hurricanesi eest kirja 2.64 ja 90.2%. Pealnäha on tegu soliidse duoga, kelle personaalne statistika peaks kvaliteetsema kaitse ees mängides paranema. Samal ajal pole aga kumbki neist tippväravavaht ja selleta on väga keeruline playoffides häält teha. Flames on pärast 2004. aasta finaalseeria kaotust Tampa Bay Lightningule võitnud hooaja otsustavas faasis vaid ühe seeria.

Kodu tuleb kindluseks teha

Seonduvalt eelpool mainitud koduväljaku eelisega tuleb märkida, et põhinedes põhihooajal näidatud tulemustele, siis ei pruugi sellest Flamesil playoffides kasu olla. Meeskond pole pärast hooaega 2008/09 kordagi kodumängude tulemuste arvestuses liiga esikümnesse mahtunud. Mullu võideti küll korralik hulk mänge (24), aga veidral kombel ei saadud mitte ühestki kohtumisest lohutuspunkti ja nii jäid Gulutzani mehed kodumängude tulemuste osas liigas 19. kohale.

Mis on koduste probleemide põhjuseks? Äkki tõsiasi, et 1983. aastal avatud Saddledome on oma aja ära elanud? Publik ja mängijad janunevad moodsate tingimuste järele. Nii pea neid aga tulemas pole. Hiljuti ilmnes, et luhtunud on plaanid ehitada uus mängupaik. Klubi on lootnud selle osas abi saada linnavalitsuselt ja kasutada ehitamiseks maksumaksjate raha. Hinnaks on eeldatud 1.8 miljardit dollarit ja sellise summa juures on loomulikult raske linnaisasid moosida. See on õhku paisanud isegi võimaluse, et Flames võib linnast ära kolida.

"Tahame uut halli, sellist nagu Edmontonil on," ütles konkreetselt uudise järel välja ründaja Matt Stajan, kes ilmselgelt kade kohaliku rivaali 2016. aastal avatud Rogers Place'i peale. "See on väikene šokk ja pettumust valmistav, aga loodetavasti saame, mida tahame."

Oilers, kes sai oma halli erarahadega, ähvardas omal ajal Seattle'isse lahkuda, enne kui asjad uue halli osas liikvele läksid. Võimalik, et Flames peab ette võtma sama käigu. Seni aga tuleb ära kannatada kummalises õhustikus mööduvad kodumängud ja vähemalt pole klubi ootamatult kodutuks jäämas. Saddledome'i liising kestab kuni aastani 2033. Tegu piisavalt pika ajaga, et koduseinad kindluseks muuta.

Eddie Läck liikus Calgarysse

Carolina Hurricanes on oma pilgeni täis puuris korda loonud Eddie Läckist loobumisega. 29-aastasest rootslasest sai Calgary Flamesi mängumees. Kanada klubi sai endale ka Hurricanesi endise drafti avaringi valiku Ryan Murphy ning 2019. aasta drafti 7. ringi valiku. Vastupidises suunas liikusid noor kaitsja Keegan Kanzig ja ülejärgmise aasta drafti 6. ringi valik.

(foto: expressen.se)
Sel aastal Rootsi koondise ridades maailmameistriks tulnud Läck veetis Carolinas kaks künklikku hooaega. Tema tänavuste võtmemomentide hulka kuulus peatreeneri avalik kriitika ning vinge sellele vastamine, kui järgmisest kuuest mängust õnnestus võita viis ning selle perioodi jooksul ei lasknud ta kordagi endale üle kahe värava.

Kogu hooaja peale kokku sai Läck 20-st mängust kirja kaheksa võitu, lastes 2.64 väravat ja tõrjudes 90.2%-ga. Tema karjääri numbrid on 136 mängu peale vastavalt 2.56 ja 91.1%.

Hurricanes tegi Murphyst 2011. aastal drafti 12. valiku, ent oma staatuse kohaselt pole ta veel suutnud mängida. Viie hooaja jooksul on 24-aastane kaitsja kogunud vaid 151 mängu. Neist on kirjas 37 punkti (6+31). AHL-is on 89 mänguga tulnud 66 silma (10+56).

22-aastane Kanzig on 2013. aasta 3. ringi mees, kellel debüüt NHL-is veel tegemata. Lõppenud hooaeg möödus tal suures osas ECHL-is, kus 40 mänguga tuli viis punkti (1+4).

Pool Läcki 2.75-miljonilisest palgast jääb Hurricanesi kanda. Temast saab järgmisel suvel vabaagent.

Flames kavatseb Murphy lepingu välja osta. Samuti loobutakse tänavu 61 mänguga vaid kolme värava ja seitsme punktini jõudnud ründajast Lance Boumast.

Penguins kaotas väravavahtide treeneri Hurricanesile

Liiga laienemise drafti ja mitmete vahetustehingute möllu varjus on Carolina Hurricanes saanud hakkama väga huvitava lükkega. Klubi peamänedžer Ron Francis teatas laupäeval, et meeskond on endale uueks väravavahtide treeneriks palganud Mike Balesi, kes eelnevad neli aastat samas ametis ei kellegi muu kui Pittsburgh Penguinsi juures töötas.

(foto: Twitter @keeperofthecup)
"Mike on end tõestanud Penguinsi juures eduka väravavahtide treenerina, võites Stanley karika järjestikustel aastatel," teatas Francis. "Põhinedes meie uurimistööle, oleme kindlad, et ta on keegi, kellega koos töötamist meie väravavahid ja treenerite personal naudib ning oleme ülirõõmsad, et ta meie organisatsiooniga liitus."

Enne väravavahtide treeneriks saamist töötas mängijakarjääri jooksul ise puurivahina NHL-is vaid 23 mänguga piirdunud Bales Pittsburghis noortetreeneri ja skaudina. Matt Murray esiletõusu võib suuresti pidada tema kätetööks. Samuti võib teda kiita Marc-Andre Fleury karjääri parima aasta eest, mis päädis hooajal 2014/15 kümne nullimänguga.

Penguinsi väravavahtide tõrjeprotsent oli lõppenud hooajal 91.4. Hurricanesil jäi see vaid 90.1% peale, millest halvemad olid ainult kolm meeskonda.

Uuel hooajal on Carolinas esiväravavahiks Scott Darling. Veel pole selgunud, kelle kanda varukinda roll jääb. Leping on olemas nii Cam Wardil kui Eddie Läckil, kuid ühte neist me kindlasti enam Hurricanesi särgis väljakul ei näe.

Pittsburghis edutati vabaks jäänud ametisse senine noortetreener Mike Buckley, kes klubi AHL-i meeskonna juures tegutsedes lisaks Murrayle pannud ka teised noored pingviinid postide vahel silmapaistvalt mängima. Tristan Jarry ja Casey DeSmith olid kaks vaid seitsmest puurilukust, kes madalamas liigas sel hooajal vähemalt 92.5%-ga tõrjusid.

Eddie Läck sai peatreenerilt avaliku peapesu

Eddie Läcki teine hooaeg Carolina Hurricanesis on kohutavalt kulgenud. Suur osa aastast jäi peapõrutusega vahele, ta on kaheksast stardist võitnud vaid kaks ja nüüd pani meeskonna peatreener Bill Peters ta avalikku häbiposti, kritiseerides rootslast tugevalt tema esituste pärast.

(foto: sportsnet.ca)
Petersil on kiirelt ununenud Läcki poolt eelmisel reedel tehtud nullimäng. Selle järgselt kaotas meeskond temaga Calgary Flamesile 1-3 ja Tampa Bay Lightningule lisaajal 3-4 mängus, kus vastane jõudis vaid 16 väravale läinud pealeviskeni.


2015. aasta drafti ajal Vancouver Canucksist hangitud puurilukk on tänavu suutnud tõrjuda 87.3%-lise efektiivsusega, lastes keskmiselt 3.33 väravat. Esinumbril Cam Wardil on numbriteks vastavalt 2.65 ja 90.4%. Liiga keskmised on omakorda 2.61 ja 91.3%.

Meeskonnal polnud läinud ööl ka Wardist väga kasu, kui ta lasi Arizona Coyotesi vastu 21-ga kolm tükki, avakolmandikul üheksaga kaks.

Hooaja eelvaade: Carolina Hurricanes

Pärast 2006. aasta karikavõitu vaid korra playoffides mänginud Carolina Hurricanes tegi eelmisel hooajal halva seeria ilustamiseks jõudsaid samme. 86 punkti oli viimase viie hooaja parim saak ning parema õnne korral võinuks Philadelphia Flyersi idakonverentsi viimaselt playoffide kohalt minema puksida.

(foto: cardiaccane.com)
Halb õnn seisnes täpsemalt selles, et mitte ükski meeskond ei kaotanud pärast normaalaega rohkem matše kui Hurricanes. Selliseid lüüasaamisi oli tervelt 16. Bill Petersi hoolealustele ilmselgelt ei istunud uus 3 vs 3 lisaaja formaat.

Lisaks raskendas playoffide võidujooksus püsimist üsna aneemiline rünnak. Võrreldes üleeelmise hooajaga skooriti küll kümme kolli rohkem, aga keskmine arv jäi ikka vaid 2.39 peale, millega edestati ainult kolme konkurenti. Satsis oli vaid kolm 20 väravaga meest ning neist ainult Jeff Skinner ületas 50 punkti piiri (51). Edurivisse on selgelt teravust juurde vaja ja sellega on klubi peamänedžer Ron Francis suvel ka tegelenud.

Sisse on toodud tervelt neli uut ründajat - Teuvo Teräväinen, Bryan Bickell, Lee Stempniak ja Viktor Stalberg. Samuti pakub elevust 2015. aasta drafti 2. ringist korjatud Sebastian Aho, kellel selja taga üliedukas hooaeg - juuniorite MM-kuld turniiri ühe resultatiivseima mängijana, täiskasvanute MM-i hõbe ja Soome meistrivõistlustel 45 mänguga täpselt sama palju punkte.


"Muutuseid ei tohi karta," ütles Francis suvel aktiivse tegutsemise peale. "Rääkisime hooajalõpu kohtumisel sellest, et vajame paremat skoorimisvõimekust. Tundsime, et tasavägistes mängudes jäi meil sellest veidi puudu, kas siis 3 vs 3 lisaajal, karistusvisetel või ülekaalu teises meeskonnas. Vajasime meeskonda veidi rohkem oskuslikust. Arvame, et oleme selle ka saanud."

(foto: dailyfaceoff.com)
Suur küsimus seoses eduriviga on see, kes võtab endale varem pikalt Eric Staali kanda olnud liidrirolli? Noorem Staal on pigem kaitsva suunitlusega ja peaks mõne arvates võitma Selke trofee. Skinner on osav, kuid ebastabiilne ja kehva tervisega. Teräväinen, Elias Lindholm ja Victor Rask teevad alles oma esimesi hooaegu.

Peamänedžer on skoorimisvõimekusest rääkides olnud enesekindel, aga rivistus on üsna nooruslik ja noormängijate kaasneb naturaalsel kombel taseme kõikumine.

Nooruslik on ka kaitseliin. Eelmisel hooajal sai omamoodi jututeemaks see, kuidas Hurricanes hoolitseb USA koondise kaitse tuleviku eest. Jõuti seisu, kus kogu kuuik oligi moodustunud ameeriklastest ja neist enamus varajastes 20ndates. 35ne Rob Hainsey võib end sinisel joonel tunda tõelise saurusena, sest kaaslastega võrreldes on ta kümme aastat vanem. Uuel hooajal asub aga kena ameeriklaste kompotti segama 20-aastane kanadalane Haydn Fleury.

(foto: dailyfaceoff.com)
"On väga-väga muljetavaldav, kuidas ta on arenenud võrreldes ajaga, mil ta draftisime," ütles Peters suvel 2014. aasta draftis 7. valitud Fleury kohta. "Ta on näinud vaeva kõige kallal, mis parandamist vajasid. Tema küpsus inimesena on arenenud. Ta on veel üks 1.90 pikk, 90+ kilo kaaluv kaitsemees, kes suudab uisutada. Ta sobitub hästi meie mänguskeemiga."

Hurricanes lasi endale mullu täpselt sama palju väravaid kui aasta varem (226). Keskmise arvu 2.70-ga jäädi liiga keskmike sekka. Küll aga ilmestab head kaitsetööd endale lastud pealevisete vähesus. 27.6 oli piisavalt hea, et selles arvestuses lõpetada liiga viiendana. Samas valdkonnas särati ka Petersi esimesel hooajal, kui 27.3 oli paremuselt kolmas näitaja.

Edu vastaste võimaluste piiramisel, kuid playoffidesse mittejõudmine näitab samas probleeme väravasuul. Cam Ward ja Eddie Läck panid kahe peale eelmisel hooajal tõrjete efektiivsuseks kokku 90.2%, mis oli parem vaid Calgary Flamesi 89.2%-st.

Kümme aastat tagasi kollanokana meeskonna karikani aidanud Ward oli vanema Staaliga samas olukorras. Leping oli lõppemas ja näis, et pikk periood ühes klubis saab läbi, kuid suve alguses pani ta uuele paktile siiski allkirja alla. 32-aastane puurilukk võitis eelmisel hooajal 51 stardi juures 23 mängu, lastes 2.41 väravat ja tõrjudes 90.9%-ga. Endale lastud väravate osas oli ta liiga keskmike hulgas, aga seda suuresti tänu meeskonna heale mängule tema ees. Tõrjeprotsent jättis ta liiga parimatest väravavahtidest kaugele.

28-aastast Läcki nähakse tulevikumehena, kuid rootslane pole enam väga noor ja tegi mullu märgatava vähisammu. Näiteks tõrjed kukkusid 92.1% pealt 90.1% peale.

Hooaja väljavaated

Hurricanes on Petersi juhendamisel teinud jõudsaid edusamme ning klubi on liikumas helge tuleviku suunas. Eesmärgiks on tõusta kindlaks playoffide meeskonnaks ja seetõttu tehakse hetkel ka mõningaid järeleandmisi. Näiteks polnud klubi huvitatud mitte ühtestki suurest vabaagendist. "Kas see on loogiline, kui teeme 32- või 33-aastase vabaagendiga kuueks aastaks suure raha peale lepingu? See arvatavasti ei sobi sellega, mida soovime ehitada," on Francis oma visiooni kohta öelnud.

Kokkuhoid on viinud ka selleni, et Hurricanes on hetkel mängijate palkadele vähim raha kulutav klubi. Palgafondis on vaba ruumi üle 16 ja poole miljoni. Francis on arukalt majandades pannud kokku korraliku meeskonna, aga tegu on siiski satsiga, kes pigem jääb playoffidest eemale, kui et sinna jõuab.

Selles pole kahtlustki, et Hurricanes saab uuel hooajal uuesti kõigi jaoks olema ebamugav vastane, aga vähene investeering ja tähtede puudumine peaks siiski meeskonda hetkel veel tagasi hoidma. Samuti kipub satsi võimalusi kärpima väravavahtide võimekus. Samas on suvel pikendatud lepingut nii Petersi kui Francisega. Klubi omanik Peter Karmanos ilmselgelt usaldab duot ja on veendunud, et meeskond on liikumas õiges suunas. Ja kui nii on, siis ei peaks ka keegi teine selles kahtlema.

Blackhawks saadeti puhkusele suure kaotusega

Tähtede mängu paus algab alles pärast seda, kui täna on ära peetud viimased neli mängu, aga tundub, et Chicago Blackhawks läks juba nädala alguses puhkusele ära. Carolina Hurricanesi vastu oldi tänavu teist korda suures hädas ning seekord tuli vastu võtta 0-5 kaotus.

(foto: Gerry Broome/AP Photo)
Joel Quenneville'i meeskond kaotas enne eilset viimati viiega 2013. novembris, kui Nashville Predators 7-2 tulemusega lõbutses. Hurricanesi vastu satuti nii sügavasse auku juba poole mänguajaga.

"Oli kohe algusest selge, et jääme täna hätta," tunnistas Quenneville pärast mängu. "Kaotasime kõik kahevõitlused ja litri järgi minemised."

Blackhawks jäi avakolmandikul pealevisetega 6-16 alla ning võttis puhkepausile 0-3 kaotusseisu. Kolmandal minutil avas skoori Jeff Skinner, edu suurendas Riley Nash ning kolmanda toimetas Corey Crawfordi selja taha John-Michael Liles. Blackhawksi esikinnas oli enne eilset viimase kümne stardi jooksul vaid korra üle kahe värava lasknud.

Crawford võeti avakolmandiku järgselt kohe ka pingile ära. Koos Scott Darlinguga saadi hetkeks punn ette, ent mängu keskpaigas läks vahe paari minutiga kolme pealt viiele. Joakim Nordström skooris endise tööandja vastu ning Nash jõudis oma teiseni.

Hurricanesi ülekaal oli pealevisete arvestuses lõpuks 40-26. Eddie Läck pidi pikalt meeskonna särgis esimest nullimängu ootama, aga nüüd on neid nädala jooksul tulnud kaks. Hurricanes võitis viimati vähemalt viie ja puhta paberiga 2012. aastal. Viimane viieväravaline võit pärines 2014. aasta algusest.

Bill Petersi meeskond on tõusnud suurepärasesse hoogu ja kuueaastase playoffide põua lõpetamiseks on üsna ootamatult tekkinud päris head võimalused. Alates detsembri algusest peetud 26 kohtumise käigus on punktilisata jäädud vaid kaheksas matšis. Võite on selle perioodi jooksul kirjas 15.


Blackhawksil jäi võiduga tähistamata peamänedžeri Stan Bowmani uus leping. Vanast tehingust oli paar aastat veel minna, aga mehele, kes klubile kuue aasta jooksul kolm karikat toonud, anti kolm aastat veel juurde.

Teised kohtumised

Boston Bruins 2 - 6 Anaheim Ducks (tipphetked)

Bruins sai hakkama taas ühe sellise mänguga, kus enda eduseisu võiduks ei suudeta vormistada. Zach Trotman avas oma hooaja esimese väravaga skoori juba 40. sekundil. Sealt edasi läks aga kõik allamäge. Esimene periood kaotati lõpuks 1-2 ning selle järgselt viidi ka Jonas Gustavsson salapärase haigusega minema. Neli Ducksi mängijat lõpetasid 1+1'ga. Nende seas oli ka Corey Perry, kes jõudis karjääri kaheksanda 20 väravaga hooajani. Vaid Teemu Selännel on neid Ducksi särgis rohkem (11).

Pittsburgh Penguins 2 - 0 New Jersey Devils (tipphetked)

Marc-Andre Fleury tegi 25 tõrjega hooaja neljanda nullimängu ning Penguins puksis võiduga Devilsi playoffide kohalt välja. Võiduväravaks osutus Sidney Crosby ülekaalu koll. #87 on nüüd skoorinud seitsmes kodumängus järjest. Tegu tema karjääri pikima seeriaga.

Montreal Canadiens 2 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Teist päeva järjest omavahel mänginud meeskonnad lõpetasid sama tulemusega. Enamvähem ainsaks erinevuseks see, et Cam Atkinson ja Brandon Saad piirdusid seekord vaid ühega. P.K. Subban kinkis vastastele kaks kolli ning tegi tagatipuks ka Max Pacioretty ühe pealeviskega katki. Teda saatis mängu käigus vilekoor.

Ottawa Senators 2 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Suuresti Erik Karlssoni toel viimasest 13-st omavahelisest matšist kümme võitnud senaatorid said kaks korda ette, ent järjekordne võit jäi tulemata. Olgugi, et Karlsson skooris Sabresi vastu viimase üheksa kodumängu jooksul kaheksandat korda. 1-2 pealt pööras mängu külaliste kasuks kaks väravat teinud Jack Eichel. Punktilisa jäi Senatorsil sõna otseses mõttes sentimeetrite ja sajandiksekundite kaugusele.


Florida Panthers 5 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Nazem Kadri viis avakolmandikul külalised ette, ent pantrid tulid pärast pausi väga näljaselt välja. Tagasitulekut alustati värskelt klubiga uue lepingu teinud Aleksander Barkovi väravaga. Sellele pani punkti Alex Petrovic, kes alles karjääri 82. mängus esimese väravani jõudis. Samal ajal sai Aaron Ekblad karjääri 126. kohtumises hakkama oma esimese kaklusega. Panthers on nüüd võitnud 20 mängu 21-st, kus vähemalt kolm väravat tehtud.

Winnipeg Jets 5 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)

Neli mängu järjest ainult ühe väravani jõudnud Jetsi rünnak plahvatas Nikolaj Ehlersi toel. Taanlasest sai tänavu kuues kollanokk, kes kübaratrikini jõudnud. Jetsi/Atlanta Trashersi ajaloos oli varem teismelisena ühes mängus kolm väravat teinud vaid Ilja Kovaltšuk. Noorhärrat toetas enim 2+1'ga lõpetanud Dustin Byfuglien.

Vancouver Canucks 1 - 2 Nashville Predators (tipphetked)

Pekka Rinne jättis vastased kolmandat mängu järjest vaid ühe värava peale ning Predators teenis võidu tänu James Neali hilisele väravale. Kodumeeskonna ainsa autoriks oli pikalt vigastuspausilt naasnud Brandon Sutter.

San Jose Sharks 6 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Avalanche läheb Tähtede mängu pausile kahe võõrsilmänguga, ent nendes tuleb hakkama saada Semjon Varlamovita. Venelane jäi koju lahendama oma paari aasta tagust koduvägivalla juhtumit. Kuna varuväravavaht Calvin Pickard on parajasti viirushaiguse küüsis, siis muidugi midagi head loota pole. 23-aastane puurivaht jäeti Sharksi vastu viimaseks kolmandikuks ka juba puhkama ning oma NHL-i debüüdi tegi tema eakaaslasest tšehh Roman Will. Puurivahtide probleemide tõttu liikusid päeval isegi jutud, et peatreener Patrick Roy võib asuda varuväravavahi rolli. Joe Thornton kasvatas oma punktiseeria kümne mängu peale ning jõudis kahe sööduga karjääri 1300. punktini. Meeskonna punktiseeria kasvas samuti kümnele. Viimati saadi sellega hakkama 2011. aastal.

Stars pigistas pöörasest mängust võidu välja

Kui mõne nädala pärast hakatakse aasta lõpu puhul kokku panema erinevaid edetabeleid, siis läheb parimate mängude esikümnesse kindlasti läinudöine Dallas Starsi ja Carolina Hurricanesi vaheline matš. Stars lasi 4-0 edul ära sulada, kuid hiline tabamus tõi 6-5 võidu.

(foto: foxsports.com)
Stars tegi kohe mängu alguses väravaks mõlemad oma esimesed pealevisked ning lõpetas juba avakolmandiku suure eduseisuga. Superstaarid Jamie Benn ja Tylers Seguin hakkasid väravatega liikuma nelja punkti poole. Seejuures lõpetas Benn juba avakolmandiku kolme silmaga. Meeskonna liidrite kõrval skoorisid ka Patrick Eaves ning Johnny Oduya,

Esimese perioodiga lõppes kohe ka Cam Wardi mäng ära. Hurricanesi esikinnas tõrjus kaheksast pealeviskest vaid neli. Sisse tulnud Eddie Läck sai üsna rahuliku tööpäeva, kuigi ka tema seljatagune määriti kiirelt ära. Pärast 21-aastase kaitsja Jaccob Slavini karjääri esimest kolli, kasvatas Valeri Nitšuškin edu uuesti nelja peale.

Nii mõnigi Starsi fänn võis pärast kahte kolmandikku hakata juba kodu poole kõmpima, kuna 5-1 eduseis näis üliturvaline. Ent viimasel kolmandikul algas Hurricanesi pöörane tulemine. Viik oli käes, kui kolmandikust jäi veel veidi alla seitsme minuti mängida.

Justin Faulk jõudis kahe ülekaalu kolliga klubi kaitsjate hooaja rekordist vaid ühe tabamuse kaugusele. Nende vahele mahtus veel ühe nooruki karjääri esimene koll, kui 22-aastane Phil Di Giuseppe täpne oli ning 5-5 numbrid särasid tablool pärast Jeff Skinneri hooaja kaheksandat tabamust.

5-5 viigi pealt korjas Starsi peatreener Lindy Ruff lõpuks ka Kari Lehtoneni postide vahelt ära. Nii sai Antti Niemi enda nimele haruldase võidu, kui mängus olemise ajal ei pidanud ta tegema mitte ühtegi tõrjet.

Võidus peab tänama Patrick Sharpi. Kohtumise kolme söödupunktiga lõpetanud Victor Rask läks pooleteist minutit enne normaalaja lõppu vastase kukutamise eest karistuspingile ning 19 sekundit enne lõpusireeni puges ülekaalus Sharpi pealeviskest litter Läckist läbi.


Seguin on alates üleeelmise hooaja algusest enda nimele saanud kaheksa nelja punktiga mängu, mis on ülekaalukalt liiga parim näitaja. Järgneb Benn viiega ning seejärel tuleb kolmepealine nelja mänguga seltskond.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 3 - 4 (KV) New York Islanders (tipphetked)

Kodumeeskond sai ülivaluse kaotuse. Mänguline ülekaal oli tohutu (pealevisked 46-26), aga seda ei suudetud realiseerida ning karistusvisetel polnud Michal Neuvirthil Kyle Okposo vastu suurt midagi teha. Islanders on nüüd ka läbi aegade enim karistusvisete seeriaid võitnud meeskond. 67 järgnevad Pittsburgh Penguins ja Buffalo Sabres 66-ga.


Columbus Blue Jackets 2 - 3 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)

Kings oleks peaaegu pidanud Flyersiga saatust jagama, kuid läks siiski teisiti. Jeff Carteri hiline tabamus aitas lisaajale ning seal lõpetas mõnikümmend sekundit enne karistusviskeid mängu Alec Martinez. Tema pealevise oli külaliste 41. mis värava peale läks. Kodumeeskond sai neid kirja vaid 23.

Washington Capitals 3 - 2 (KV) Detroit Red Wings (tipphetked)

Pealevisete lahingu 40-23 võitnud Capitals sai tänu Aleksandr Ovetškini ülekaalu kollile viimaselt kolmandikult lisaajale ning karistusvisete seerias möllasid T.J. Oshie ja Jevgeni Kuznetsov. Capitals on viimasest 11-st omavahelisest vastasseisust võitnud nüüd kaheksa.

Toronto Maple Leafs 3 - 2 (KV) New Jersey Devils (tipphetked)

Devils läks oma esimese väravale lennanud pealeviskega kohtumist juhtima, aga ei suutnud superalgust võiduks vormida. Normaalaja neljast tabamusest kolm sündisid ülekaalust. Viieringiliseks kujunenud karistusvisete seerias otsustas mängu Nazem Kadri.

Florida Panthers 2 - 4 Ottawa Senators (tipphetked)

Logan Shaw karjääri esimene värav viis Panthersi ette ning kodumeeskond sai veel ka teist korda juhtida, kuid Senators kallutas mängu enda poolele kolmeväravalise viimase perioodiga. Mike Hoffman sai alates 21. novembrist oma 10. värava, mis teeb temast selle perioodi peale liiga edukaima väravaküti. Jean-Gabriel Pageau kerkis samal ajal hooaja neljanda vähemusest tulnud tabamusega nende osas liiga liidriks.

St. Louis Blues 4 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Coyotes üllatas särtsaka algusega, minnes avakolmandikul juhtima ning jättes Bluesile vaid kolm pealeviset, aga kodumeeskond võttis hiljem jõuaga oma. Neli väravat tuli pärast kolmemängulist seeriat, kus kokku oldi täpsed üldse vaid kolm korda.

Chicago Blackhawks 4 - 1 Nashville Predators (tipphetked)

Avavärava skoorinud Dennis Rasmussen kerkis tänavu viiendaks omal ajal draftimata jäänud mängijaks, kes väravani jõudnud ja Patrick Kane'i punktiseeria elab endiselt edasi. Asi jäi järjekordselt hilja peale, kuid eks need kõik loevad. Kane skooris poolteist minutit enne lõppu tühja väravasse oma hooaja 17. kolli.

Calgary Flames 4 -  2 San Jose Sharks (tipphetked)

Hullumeelselt, neljaväravalise esimese kolmandikuga, alanud kohtumine on Flamesi jaoks seitsmes järjestikune koduvõit. Sharks on pärast vahepealset ilusat välisturneed taas allakäigutrepil. Viimasest kuuest on võidetud vaid üks ja kirjas on neli järjestikust kaotust.

Hooaja eelvaade: Carolina Hurricanes

Carolina Hurricanes sai eelmisel hooajal kirja oma ajaloo - jätame tööseisaku aasta välja - väikseima punktisaagi 71. Aga tegelikkuses ei olnud lugu 2006. aasta karikavõitja jaoks nii hull kui pealtnäha tundus. Kui osad tahtsid kaotada, siis Hurricanesi tõukasid põhja lähedale vigastused.

(foto: sportsnet.ca)
Edurivis Staalid ja noored

Hurricanesi hooaja rikkus Jordan Staali vahetult enne hooaega tabanud vigastus. Ilma temata saadi 35-st matšist vaid kümme võitu, kuid koos temaga 47-st 20. Hurricanes näitas hooaja teises pooles hoogu, millega võiks konkureerida playoffide kohtadele. Uuel hooajal on kindlasti tegu parema meeskonnaga, kuigi hooaja pikendamine tundub siiski võimalik, et suud lõhki ajava suutäiga. Eriti arvestades seda, millises divisjonis mängitakse.

Jordanit toetab väravate jahil endiselt vanem vend Eric, aga võib küsida, et kui kaua veel? Meeskonna kaptenil algab lepingu viimane aasta ja suve jooksul pole pikenduseni jõutud. Liiguvad signaalid, et see jääbki enne hooaega tegemata ning see paneb automaatselt musta pilve kogu meeskonna kohale.

Vanem Staal on viimastel aastatel esinenud tagasihoidlikult, kuid tegu on sellegipoolest väärtusliku mängumehega ning huvilistest tema puhul kindlasti puudu poleks. Kuigi omaette teema on see, kas ollakse nõus ka kogu tema 8.25-miljoniline palk enda kanda võtta.

Hurricanesi jaoks on heaks uudiseks see, et Eric Staali selja taga ei tule tume maa. Noored keskründajad Elias Lindholm ja Victor Rask tegid mullu korralikud hooajad ning lähevad vastavalt 20- ja 22-aastastena kindlasti veel paremaks. Lisaks on Jeff Skinner alles veel 23-aastane, kuigi tundub, et ta oleks juba terve igaviku vastaste kaitsjaid ja väravavahte terroriseerinud. Noor kanadalane tegi juba viis aastat tagasi 30 väravaga hooaja. Samas sai ta aga eelmisel hooajal vaevu üldse 30 punkti kokku - 18+13.

(foto: letsgohawks.net)
Sarnaselt nooremale Staalile jäi ka Skinneril hooaja algus korralikult kaasa tegemata, kuna ta sai viimases kontrollkohtumises peapõrutuse. Vaadates, millised numbrid lõpuks kirja läksid, siis tundub, et sellest ei toibunud ta täielikult kogu aasta jooksul. Ebaefektiivne mäng on selgeks ohumärgiks, kuid klubi tähtsad ninad selle pärast ei muretse. "Peame leidma viisi, kuidas teda õigesti kasutada ja viima ta tagasi tasemele, kus ta on varem olnud. Kui ta on korra seal olnud, siis suudab ta seal uuesti olla," on öelnud peatreener Bill Peters.

Peters on märkinud, et kehv hooaja algus rikkus kiirelt kogu aasta ära ja seekord loodab ta paremat õnne. Kuid kogu aasta samas vett vedama ei läinud. Endine Detroit Red Wingsi abitreener tõstis aastaid vähemuses keskpäraselt ja enamasti kehvapoolselt mänginud meeskonna selle osas üheks liiga parimaks - efektiivsus 84.7% andis 4. koha. Samuti oldi ülekaalus korralikud - 18.8%, 15. koht. Kummalisel kombel ei saadud end aga tasakaalus mängides kuidagi käima. Seda vaatamata sellele, et 5 vs 5 mängus oldi pealevisete osas liiga esikümnes.

"Mulle meeldib positsioon, kus oleme seoses sellega, kuhu meie võime edasi liikuda. See sõltub meie skoorimise võimekusest. Peame 5 vs 5 mängus hakkama väravaid tegema," on ka Peters probleemi tunnistanud.

Väravad võiksid tõesti hakata tulema, kui Skinner suudab teha oma karjääri kolmanda 30 kolliga hooaja, Lindholm ja Rask jätkavad esiletõusu ning Staalid on stabiilsed ja täie tervise juures.

Nooruslik kaitseliin

Samal ajal kui paljud meeskonnakaaslased käsikäes lati alt läbi põrutasid tegi Justin Faulk mullu oma karjääri parima aasta. 23-aastane kaitsemees sai hakkama suure hüppega, tõstes senise tippmargi 32 punkti 49 peale ja endise drafti 2. ringi valiku puhul nähakse potentsiaali veel enamaks. Ameeriklasel on vaatamata noorele vanusele selja taga juba 262 matši, mis tähendab, et tal on piisavalt kogemusi, et kerkida noore kaitseliini liidriks.

(foto: James Guillroy/USA TODAY Sports)
Faulki selja taga tundus asjalik ka 2011. aasta drafti avaringi valik Ryan Murphy, kes korjas 37-st mängust 13 silma. Lisaks on sinisele joonele tulemas jõudu hiljutitest draftidest - 2014. aasta avaringi valik Haydn Fleury ja tänavune 5. mees Noah Hanifin. "Nad ei ole lihtsalt suured, enda tsoonis mängivad kaitsjad. Aja jooksul selgub, kui palju nad suudavad NHL-is rünnakul panustada, aga nad on tüübid, kes lülituvad võimalusel rünnakule ja nende liikumisvõime lubab neil seda teha," kirjeldab Peters Fleuryt ja Hanifinit.

Noori toetavad sinisel joonel kogenud Ron Hainsley, John-Michael Liles ning uus nägu James Wisniewski, kes peaks niigi korralikult töötavale ülekaalule veelgi hoogu juurde panema. Hurricanes on pärast oma karikatriumfi playoffides mänginud vaid korra, aga tundub, et klubi fännidel on siiski midagi, mida oodata. Äkki isegi juba algavast hooajast.

Ward on saanud endale tagant tõukaja

Cam Ward oli esimest aastat NHL-is, kui Hurricanes ootamatult Stanley karika endale haaras. Põhihooaeg lõppes küll kanadalase jaoks sellega, et keskmiselt tuli välja võtta 3.68 tükki, aga playoffides oli ta nagu mõnest vaimust haaratud ja võitis Conn Smythe'i trofee. Sellele on aga järgnenud mitte midagi ütlevate numbritega kulgemine. Pärast rohkem kui 500-mängulist kogemust on Wardi karjääri keskmisteks 2.73 ja 91%.

Et Ward oma kunagise sära uuesti leiaks on talle toodud tõsine tagant tõukaja. Eddie Läck tuleb oma seniste keskmiste numbritega 2.43, 91.1% esikinda kohta endale haarama. Nähtavasti jättis Hurricanesi juhtidele kustumatu mulje see, kuidas Läck 2013. aasta detsembris on esimeses Vancouver Canucksi eest tehtud kodumängus Hurricanesi vastu kohe puhta paberi kirja sai.


Läck näitas eelmise hooaja lõpus, mil Ryan Miller vigastusega riiulil oli, et suudab playoffide kohta jahtivas meeskonnas täita põhiväravavahi rolli. See peaks Wardi muretsema panema. Või siis ennast parandama panema. Seda loodab klubi. "Lisasime selle käiguga endale sügavust. Arvan, et sellest kujuneb väga tervislik sisemine konkurents," on Peters märkinud.

Hooaja väljavaated

Selleks, et Hurricanes playoffidesse jõuaks tuleb ellu jääda karmis Metro divisjoni konkurentsis, kus on kuus meeskonda endale hooaja pikendamise kindlaks eesmärgiks pannud. Ainuke rahumeelne kõrvaltvaataja on New Jersey Devils.

Kui eelmine hooaeg läks Hurricanesil nässu, sest tehti kehv algus - oktoobris ei saadud mitte ühtegi võitu - siis sama oht on üleval ka tänavu. Aasta tagasi oli oktoobris kaheksast mängust kuus võõrsil ning nüüd ootab ees seeria, kus esimesest 11-st mängust tuleb kodust eemal pidada kaheksa matši. Sellele on ka Peters tähelepanu juhtinud: "Meie väljakutseks on hea algus ning sihiks olla tänupühade ajal playoffide kohtadel. Pöörame algusele suurt tähelepanu."

Tänupüha on USA-s kavas iga aasta novembri neljandal neljapäeval. Tänavu on Hurricanes selleks ajaks teinud 22 kohtumist. Hooaja alguse kalender on mitmete välisreisidega küll hirmutav, aga tänu sellele on Petersi meeskonnal tulemas väga kodune november. Ees ootab seeria, kus kümnest mängust üheksa on kodupubliku ees. See peaks aitama hoida võitude ja kaotuste suhet enamvähem tasakaalus, mis tähendab, et Petersi siht on täitsa reaalne. Selleni jõudmiseks tuleb aga korralikult mängida. Peab edasi panema sealt, kus eelmine hooaeg pooleli jäi.

Alex Burrows kaitseb Canucksi juhtkonna otsuseid

Vancouver Canucks oli tänavu pärast vaheaastat playoffides tagasi, kuid uue hooaja lootused tunduvad üsna tumedatena. Mitmed läänekonverentsi meeskonnad on paremaks saanud, samas kui Canucks on paigal tammunud ning paljude hinnangul isegi nõrgenenud. Igasugused nõrkuse jutud lükkab aga tagasi meeskonna üks kogenumaid ja pikemaajalisemaid liikmeid Alex Burrows

(foto: vancouversun.com)
"Mul on usk meie mänedžmendi gruppi eesotsas Jim Benningu ja Trevor Lindeniga. Ilmselgelt on tegu intelligentsete inimestega, kellel on plaan ning eelmine hooaeg oli nende plaani esimene aasta," rääkis 34-aastane ründaja hiljutises intervjuus.

Canucks on selja taga aasta, kus Vaikse ookeani divisjoni teise satsina playoffidesse pääseti, aga seal kukuti mängudega 2-4 Calgary Flamesi vastu kohe konkurentsist. Järgnenud on suvi, kus drafti valikute eest on loobutud fännide poolt palavalt armastatud väravavahist Eddie Läckist ja ühest kaitse tugitalast Kevin Bieksast.

Burrows ja Bieksa olid nagu sukk ja saabas, kes mõlemad hooajal 2005/06 AHL-ist esindusmeeskonda toodi. Mõistagi ei olnud pikaajalise tiimikaaslase lahkumine Burrowsi jaoks kõige meeldivam kogemus. "Minu jaoks oli Kevin Bieksa lahkumine ilmselgelt veidi pettumust valmistav, kuna mängisime 11-12 aastat samas meeskonnas," tunnistas Burrows. "Ta on tõeline sõdalane. Meeskond aga tahtis nooremaks saada ning anda võimaluse kaitsjatele, kes AHL-is mänginud.

Senise NHL-i karjääri jooksul vaid kolmel aastal playoffidest eemale jäänud Burrows tunnistab, et klubi on suunanud pilgu tulevikule: "Uue juhtkonna jaoks on tegu üleminekuperioodiga ja meil on nendesse täielik usk. Mängijatena peame lihtsalt treeninglaagriks võimalikult hästi valmis olema."

Juba lõppenud hooajal tegid mitmed Canucksi noorukid, eesotsas 2013. aasta drafti avaringi valiku Bo Horvatiga, hüppe NHL-i  ja Burrows usub, et neid on veelgi peale tulemas. Väärib ka märkimist, et klubi tütarmeeskond osales tänavu AHL-i finaalseerias, kus LA Kingsi omale alla jäädi.

Juhtkond on suurimaks sihiks seadnud tulevikus edu saavutamise, aga Burrows usub, et Canucks suudab ka uuel hooajal konkurentsivõimeline olla: "Kui meil saab olema hea meeskonnasisene keemia ja saame 20 kutti sama eesmärgi nimel töötama, siis pole meist keegi parem."

Drafti teisel päeval jätkus vahetustehingute virr-varr

Drafti avapäeval keerlema pandud vahetustehingute karussell vuhises teisel päeval veel hoogsamalt edasi. 2.-7. ringi valikute keskel tehti kokku kümme vahetustehingut, mis muutsid nii mõnegi meeskonna nägu. New York Rangers ja Anaheim Ducks oldi osalised tervelt kolmes tehingus.

(hngn.com)
Rangers vabanes viimaks varuväravavahist Cam Talbotist, kellest oli saanud kuum kaup. Täpselt nädala pärast 28-aastaseks saav puurivaht võib oma sünnipäeva tähistada Edmontonis. Oilers loovutas tema ja drafti 7. ringi valiku eest 2. 3. ja 7. ringi valikud.

Kui see tehing oli oodatav, siis Carl Hagelinist loobumine tuli väikese üllatusena. Rootslasest väle ründaja jätkab oma karjääri Anaheimis. Ducks andis ära 23-aastase ründaja Emerson Etemi ja drafti 2. ringi valiku. New Yorgist tuli lisaks Hagelinile vastu 2. ja 6. ringi valikud.

Hagelin kogus tänavu 82 kohtumisega 35 punkti (17+18). Etem sai jääle 45 mängus, kogudes neis 10 silma (5+5). Mõlemad on sel suvel piiratud vabaagendid. Etemile läheb kindlasti vähem palgaraha, seega võis just säästmine olla Rangersil selle tehingu puhul mõtteis.

Talboti asendas Rangers kiirelt Antti Raantaga. 26-aastane soomlane puksiti tänavu Chicagos kolmandaks väravavahiks ja nii osutus tema palgale jätmine üsna mõttetuks. Blackhawks sai puurivahi eest vastu 22-aastase ründaja Ryan Haggerty, kes kogus tänavu AHL-is 76 mänguga 33 silma (15+18).

Väravavahtide jaoks oli tegu tõelise asjade pakkimise päevaga. Lisaks eelpool mainitud puurivahtidele vahetasid klubi veel kolm mängijat.

Vancouver Canucksi fännide allkirjade kogumine oli asjata. Eddie Läck jätkab Carolina Hurricanesi värvides. Hinnaks oli drafti 3. ja 7. ringi valikud. Rootslane saab nüüd oma vanale sõbrale Roberto Luongole lähemal olla.


Läcki liitumine maksis Carolinas koha Anton Hudobinile. Venelasest väravavaht jätkab Anaheimis, kes andis tema eest vastu James Wisniewski. Märtsi alguses karmi hinna eest (kaks mängijat + drafti 2. ringi valik) sisse toodud kaitsja sai Ducksi särgis kirja vaid 13 mängu. Neist mitte ükski ei tulnud playoffides.

Dallases võib uuel hooajal olla vägev soomlastest puurilukkude duo. San Jose Sharks otsustas Antti Niemist loobuda. Kuna 31-aastasest väravavahist on aga saamas vabaagent, siis oli tasu tema eest väike. Stars andis vastu vaid drafti 7. ringi valiku.

2. ja 3. ringi valikutega haaras New Jersey Devils endale Ducksi 24-aastase ründaja Kyle Palmieri, kes kogus tänavu 57 mänguga 29 punkti (14+15).

Lisaks Talbotile hankis Oilers endale ka Eric Gryba. Jõulise kaitsja eest tuli Ottawa Senatorsile loovutada drafti 4. ringi valik ja 22 aastane ründaja Travis Ewanyk, kes sai lõppenud hooajal AHL-is 69 mänguga kirja vaid kaheksa silma (3+5).

Gryba toodi nähtavasti satsi asendama Martin Marincinit. Slovakist kaitsja anti Toronto Maple Leafsile. Vastu tulid 4. ringi valik ja ründaja Brad Ross, kes lõpetas tänavuse hooaja ECHL-is.

Päevale pandi punkt üsnagi humoorika tehinguga. Arizona Coyotes loobus Sam Gagnerist ja kas 2016. aasta drafti 4. ringi või 2017. aasta 3. ringi valikust selleks, et saada endale Nicklas Grossmann ja Chris Pronger, kes pole mänginud alates hooajast 2011/12. Või õigem oleks ehk märkida, et koos rootslasest kaitsjaga tuli Prongeri leping. Vähemalt nii sõnastas seda ametlikult NHL ise.

Teoorias peaks tehing aitama Coyotesil jõuda palgalimiidi miinimumtasemele. Prongerile tuleb uuel hooajal reaalset raha maksta vaid pool miljonit, aga palgalehe mõttes võtab ta enda alla 4.94. miljonit. See on tema 2010. aastal sõlmitud 7-aastase lepingu keskmine aastatasu.

Ja sellega naljakas tehing veel ei lõppe. Väidetavalt plaanib Flyers Gagner lepingu välja osta. Coyotes sai Gagneri aasta tagasi Tampa Bay Lightningu käest, kes hoidis tema mängijaõiguseid vaid ühe tunni. Ründajast loobudes jättis Lightning osa tema palgast enda kanda. Tal on lepingust veel aasta minna - töötasuks 3.2 miljonit - aga välja ostmise puhul jääks ta Lightningu palgalehele veel üheks lisa-aastaks.

Fakt, et 25-aastane ründaja on üks vähestest, kes NHL-i ajaloos suutnud ühe mänguga koguda kaheksa punkti tänapäeval klubidele enam muljet ei avalda.

Canucksi fännid koguvad Eddie Läcki toetuseks allkirju

Eddie Läck tegi tänavu Vancouver Canucksi eest korraliku hooaja, saades 35 stardi puhul kirja 18 võitu, aga sellele vaatamata ringleb tema nimi üleminekujuttudes. Klubi plaanib tõsiselt fännide poolt palavalt armastatud väravavahi kaubaks teha. Seda üritavad nüüd meeskonna toetajad allkirjade kogumisega takistada.

(foto: Getty Images)
"Kas sulle meeldib hoki? Tacod? Rootslased? Tantsimine? Võitmine?!" - seisab change.org lehel algatatud petitsiooni esimisel real, mis kutsub üles oma allkirja andma, kui kõigile küsimustele on vastuseks "jah".

Läckil on üks aasta veel lepingust minna, aga kuna mitmed meeskonnad on endale puurivahti otsimas, siis nähtavasti haistab Canucksi juhtkond võimalust. Esinumbriks on nagunii Ryan Miller, kellele tuleb veel kahe aasta jooksul maksta 12 miljonit dollarit.

Väidetavalt on 27-aastast Läcki kõige aktiivsemalt jahtimas Buffalo Sabres, kes saaks hetkel postide vahele panna vaid kartulikoti.

Rootslane on perspektiivikas väravavaht, kellel senise varumehe kohta korralikud karjääri keskmised numbrid - 72-st stardist 34 võitu, tõrjed 91.7% ja keskmiselt lastud väravaid 2.43.

Petitsioonis tuuakse samuti tema potentsiaal välja: "Eddie Läck on üle pika aja parim noor väravavaht, kes Canucksil on olnud."

Praeguseks hetkeks on ettevõtmisega kogutud üle 750 allkirja. Kui soovid samuti, et Läck oma karjääri Vancouveris jätkaks, siis saad selleks oma panuse anda SIIN.

Playoffide 1. ring: Vancouver Canucks vs Calgary Flames

Vancouver Canucks ja Calgary Flames lähevad playoffides omavahel kokku seitsmendat korda ning oodata on tõelist tulevärki. Vastasseisule lisab veel vürtsi ka see, et varasemast kuuest korrast neljal juhul on paari võitja liikunud lõpuks finaalseeriani välja.

(foto: Rich Lam/Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Flames 3 - 2 Canucks
Monahan x 2, Bouma - Keninš, Vey
Canucks 0 - 1 Flames
Backlund
Canucks 3 - 2 (LA) Flames
Weber, Vrbata, Tanev . Jones, Gaudreau
Flames 2 - 4 Canucks
Byron, Hudler - Burrows, Kassian, Vrbata, H. Sedin

Vancouver Canucks

Canucks oli üks nendest meeskondadest, kes kahe hooaja vahel peatreenerit vahetas. Karta võis halvimat, sest John Tortorella oli satsi korralikku auku lükanud, aga Willie Desjardins tegi väga head tööd. Esimest aastat NHL-is peatreenerina töötanud Desjardins kasvatas meeskonna punktisaaki 18 võrra. 2.88 väravat mängus skoorinud meeskonda edestasid vaid seitse satsi. Kaitses olid lood veidi halvemad - endale lasti 2.68 väravat - aga see korvati meisterliku vähemuses mängimisega. Selle efektiivsuseks saadi 85.7% ning vaid Minnesota Wild tegutses nendes olukordades paremini (86.3%). 19.3%-ga oli Canucks ka ülekaalus mängides esikümne sats.

Aasta pärast võõrsilmängude arvestuses liiga tagumises otsas lõpetamist sai Canucksist kodust eemal üks parimaid. Kodus ja võõrsil võideti täpselt sama palju mänge (24) ning rohkem nautisid reisimist vaid neli meeskonda. Desjardins suutis rutiini sattunud meeskonna taas sütitada. Vennad Sedinid astusid jõuliselt august välja ning Daniel tegi 76 silmaga (20+56) üldse oma karjääri ühe parima hooaja. Suvine täiendus Radim Vrbata sulandus edukalt rootslastega ning 63 punktiga (31+32) jõudis ta karjääri üldse parima hooajani. Lisaks saadi ka esimese ründekolmiku selja tagant kõvasti väravaid. 12 erinevat mängijat jõudsid vähemalt kümne tabamuseni.

Mullu lõppes Canucksi viieaastane järjestikuste playoffide seeria. Mängiti ka alles nii hiljuti kui 2011. aastal finaalis. Tegu on kvaliteetse ning kogenud satsiga, kes võiks playoffides mürgeldada küll. Kuigi halb märk on see, et oma viimase kahe playoffide seeria jooksul on saadud vaid üks võit. Võimalik, et vaja uuesti punn pealt ära saada. Kiirelt saadav esimene võit võiks kasvatada meeskonna enesekindlust. Varasema karjääri jooksul erinevates liigades kolm meistritiitlit võitnud Desjardins on ennast tõustanud treenerina, kes suudab otsustavates mängudes oma meeskonna eduni tüürida. Nüüd on vaja see Canucksiga ära teha.

Edu võti: Ryan Miller

Meeskonna esiväravavaht oli pärast põlvetraumat põhihooaja viimases mängus tagasi, aga see ei lõppenud hästi. Canucks küll võitis, aga Miller lasi 28 pealeviskega viis väravat. See on veel muidugi lahtine, kes üldse Canucksil esinumbrina alustab - Eddie Läck sai Milleri eemaloleku jooksul kenasti hakkama - aga võib arvata, et roheline tuli läheb ikkagi puurivahile, kellele makstakse hooaja eest kuus miljonit dollarit.

Calgary Flames

Kuivõrd kurvalt on Edmonton Oilersi fännid tänavu vaadanud oma naabrite edu? Kaks Alberta provintsi meeskonda alustasid satsi ümberehitamist enamvähem samal ajal, aga kui Flames on nüüd kõrgseltskonnas tagasi, siis Oilers vireleb endiselt liiga keldrikorrusel. Bob Hartley meeskond elas isegi edukalt üle kaptenist Mike Giordanost ilma jäämise. Laias laastus oli meeskonna strateegia lihtne - skoorida lihtsalt vastasmeeskondadest rohkem. Väravatesaagiga 2.88 jõuti vahetult Canucksi ette, samas kui endale lastud 2.60-ga jäädi koos Florida Panthersiga jagama 14. kohta. Ülekaalus mängiti korralikult - 18.8% ja 13. koht - samas kui vähemuses oli veidi probleeme - 80.6% ja 20. koht.

Flames võitis endale tänavu kindlasti rohkelt fänne oma mitte alla andva mentaliteediga. Korduvalt mängiti viimasel kolmandikul kaotused võitudeks ja nii jõuti selle perioodi väravate osas koos Tampa Bay Lightninguga jagama liiga esikohta. 99 tabamust moodustasid 41.8% kogu värava arvust. Iseenesest oli Flames juba mullu üsnagi ebameeldiv vastane, kui üheväravalise vahega otsustatud mängude arvult jõuti NHL-i rekordini, aga tänavu tõsteti oma mäng järgmisele tasemele. Meeskonna meelekindlus peaks playoffide tasavägistes mängudes olema suureks plussiks.

Suurim küsimärk seoses Flamesiga on see, kuidas Jonas Hiller postide vahe hakkama saab. 33-aastane šveitslane on küll NHL-is mänginud tänavusega koos kaheksa hooaega, aga tal on CV peal kirjas vaid 26 playoffide kohtumist. Mullu tüüris ta Anaheim Ducksi lõpumängudele, aga nendes kohtumistes läks Bruce Boudreau usaldus teistele ja kui Hiller mõnes kohtumises jääle sai, siis väga head nahka sealt ei tulnud. Seni on ta karjääri jooksul playoffide võidud ja kaotused võrdselt ära jaganud, aga sellest oleks siiski selgelt rohkemat vaja. Ega seeria viigistamisega järgmisesse ringi edasi ei saa.

Edu võti: hästi alustamine

Nagu statistika näitab, siis Flamesil on mängu algused rasked olnud. Kui viimase kolmandiku väravate osas ollakse liiga tipus, siis näiteks avakolmandiku osas ollakse viimaste hulgas. Põhihooajal tehti oma väravatest vaid 23% esimesel kolmandikul. Sellega edestati vaid nelja meeskonda. Üks neist muidugi oli just Canucks. Selles mõttes peaks siin olema väga hea võimalus vältida unise alguse sündroomi. Samas ei tohi siis ka kaitses magama jääda. Vaid kuus meeskonda lasid Flamesist enim avakolmandiku väravaid.

Ennustus: Flames edasi 4-3

Tänavu toimus põhihooaja mängudes märkimisväärne pööre. Kui varasemate aastate jooksul oli Canucks neid kohtumisi domineerinud, siis nüüd hakkas Flames nõelama. Üldse tegutseti oma divisjoni vastu väga hästi, kui 29-st kohtumisest saadi 22 võitu. Canucks sai näiteks kirja 17 võitu. See peaks tähendama, et avaringist välja saades on Flamesil ka head võimalused konverentsi finaali välja jõudmiseks. Iseenesest on raske selle paari lõpptulemust ennustada, aga kuna Flames on ka siinkirjuta jaoks sel hooajal sümpaatseks muutunud, siis läheb kaalukauss just nende poolele. Võimalik, et edasipääseja otsustab lõpuks seis postide vahel - seal on mõlemal küsimärgid.

Kings koperdas taas

Los Angeles Kings on loetud päevad enne põhiturniiri lõppu taas playoff-kohtade pealt väljas. Selle eest hoolitses Vancouver Canucks, kes võttis kodujääl Kingsi vastu 2-1 karistusvisete võidu. Samal ajal üllatas Winnipeg Jets Minnesota Wildi ning nii lasi Kings käest hea võimaluse oma positsiooni kindlustamiseks.

(foto: Mark van Manen/PNG)
Karikakaitsja alustas küll vägevalt, kui Dwight King juba teise minuti alguses meeskonna ette viis, aga ülejäänud 36 üritusega ei suudetud Eddie Läcki ära lahendada. Seejuures tuli nendest 15 just avakolmandikul.

Canucks kostitas Jonathan Quicki 38 üritusega ja sai viimasel kolmandikul lõpuks ühe temast ka mööda. Viigivärava autoriks oli Daniel Sedin. Henrik Sedin jõudis selle tabamuse juures oma karjääri 700. söödupunktini, olles läbi aegade 52. mängija, kes selle tähise kätte on saanud.

Karistusvisete seerias ei läinud isegi Sedine vaja. Pärast seda kui kõik olid eksinud, lahendas kolmandas ringis asja ära Chris Higgins. "Suhtusime sellesse mängu nagu playoff-kohtumisesse ja usun, et vastased tegid sama," rääkis pärast mängu Kevin Bieksa. "Saime kaks väga tähtsat punkti mängus, kus lasime taas vastasel esimesena skoorida. Tegu oli kahtlemata põneva mänguga."

Canucks on alates 20. jaanuarist endale esimese värava lasknud 27 kohtumises ja see on liiga halvim näitaja. Vaatamata sellele on aga endale nüüd playoffide koht põhimõtteliselt garanteeritud.


Kui Vancouveris on elu nüüd ilus, siis LA kohta seda veel öelda ei saa. Hea töö tehti selle näol ära, et hangiti vähemalt üks punkt, kuid kaks silma olnuks tohutuks plussiks. Calgary Flamesiga ollakse nüüd võrdsete punktide peal. Neljapäevane omavaheline kohtumine kipub vägisi olema "võitja võtab kõik"-matš.

Teised kohtumised

Minnesota Wild 0 - 2 Winnipeg Jets (tipphetked)

Kingsile ja Flamesile tegi Wild karuteene. Devan Dubnykiga on esimest korda kaotatud kolm järjestikust matši ning samuti kaotati viimase 34 kohtumise jooksul esimest korda rohkem kui ühe väravaga. Ondrej Pavelec sai hooaja kolmanda nullimängu 32 tõrjega. Tundub, et Jetsi mahakandmine oli ennatlik. Kuigi oma koha kindlustamises on endiselt korralikult punktilisa vaja.

Buffalo Sabres 4 - 3 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Kui saad kirja 50+ pealeviset ja mängu ei võida, siis pole lihtsalt midagi teha. Hurricanesi poolt tuli üritusi kokku 52. Neist 23 juba avakolmandikul, aga Anders Lindbäck võttis kõik need ära ning esimesele puhkepausile mindi hoopis Sabresi 2-0 eduga. 52 pealeviset ja 49 tõrjet on mõlemad Lindbäcki karjääri rekordid.

New York Rangers 4 - 3 (LA) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Jackets jõudis ülilähedale kümnendale järjestikusele võidule. Selle rikkus Derek Stepan. Rangersi asekapten skooris 28 sekundit enne normaalaja lõppu viigivärava ning 50 sekundit enne lisaaja lõppu ka võiduvärava. Rangers tõusis liiga liidriks ja vajab sinna jäämiseks viimasest kolmest mängust kahte punkti.

San Jose Sharks 1 - 5 Dallas Stars (tipphetked)

Kurioosne vastasseis, kus mõlemad välja mängitud tulemusega lõplikult playoffide rongist maha jäid. Jamie Benn tegi viimase kolme mängu jooksul teist korda 2+1. Stars sai 3-0 edu enne, kui Joe Thornton kodumeeskonna auvärava tegi.

Halb uudis Canucksile: Milleri vigastuspaus kujuneb kardetust pikemaks

Veebruari lõpus põlve vigastanud Ryan Miller pidi algselt audis olema kuu aega, kuid nüüd on selgunud, et Vancouver Canucks peab siiski pikemalt oma esiväravavahita hakkama saama. Temata tuleb veeta kogu ülejäänud põhiturniir.

(foto: Brad Penner/USA TODAY Sports)
Canucks on ilma Millerita kümnest mängust korjanud kuus võitu, aga playoffidesse kvalifitseerumine on endiselt õhus. Hetkel istutakse Anaheim Ducksi järel Vaikse ookeani divisjonis teisel kohal, kuid selja taga on vaid mõne punkti kaugusel võimas tandem - LA Kings ja Calgary Flames.

Hea uudis on see, et Eddie Läck on seni väravasuul lippu kõrgel hoidnud ja eelpool mainitud kümnes kohtumises tervelt seitsmes lasknud enda selja taha kaks või vähem väravat, kuid on ka üks halb uudis. Vahetult enne põhiturniiri lõppu läheb Canucks neljamängulisele välisturneele, kus kohtumised tuleb paari kaupa ehk ilma puhkepäevata ära mängida. Tavaliselt kasutatakse nendes olukordades kahte väravavahti.

27-aastase rootslase seljatagust katab hetkel kolm aastat noorem kaasmaalane Joacim Eriksson, kellel seni kirjas vaid üks NHL-i mäng.

Vaatamata oodatust pikemaks kujunenud vigastupausile pole vähemalt Miller niisama nukrutsema jäänud. Muu hulgas otsustas ta osa võtta võistlusest, millega soovitakse Läcki varustust värvikamaks teha.

Canucks sai viimaks Ducksist jagu

Aega võttis, aga asja sai. Vancouver Canucksil läks vaja viite mängu, et tänavusel põhiturniiril Anaheim Ducksi vastu võit kätte saada. Lisaks oli Canucksil viimasest kümnest omavahelisest vastasseisust vaid üks võit. Aga eks iga halb seeria peab kord lõppema.

(foto: Mark van Manen/PNG)
Selle mängu järgselt tuleb enim tänada Eddie Läcki, kes tegi 29 tõrjet ja hoidis Ducksi pinnal. Külalised domineerisid kõiki kolmandikke ning olid lõpuks pealevisetega üle 30-16. Kuigi loomulikult ei tähenda see midagi, kui ei suudeta oma võimalusi ära realiseerina ning ka passiivne mäng võib olla edukas.

Ducks oli avakolmandikul pealevisetega üle 12-5, aga puhkama mindi hoopis Canucksi eduseisul. Kolmandiku keskel avas skoori kollanokk Bo Horvat, kes viimasel ajal olnud heas hoos. Viimase 16. matši jooksul oli see talle näiteks seitsmes tabamus.

Canucks suutis edu hoida kuni viimase kolmandiku keskpaigani. Külalised skoorisid lõpuks oma 25. pealeviskega. Tabamus läks Emeron Etemi nimele. Võis arvata, et Ducks saab sellest hoogu juurde ning teeb peagi ka sotid selgeks, kuid läks hoopis vastupidi.

Corey Perry värav jäeti mõned minutid enne lõppu lugemata ja võimalik, et sellest tingitud väikene hajameelsus andis taas edu Canucksil. Neli minutit enne lõppu tegi 2-1 Zach Kassian. "Mitte kellelegi ei meeldi kaotada, aga nad kasutasid meie eksimused ära ja neid me palju ei tee," tõdes pärast mängu Ducksi boss Bruce Boudreau.


Ducksi jaoks on tegu tänavuse esimese üheväravalise kaotusega, mis on tulnud normaalajaga. Selle kõrvale on panna 26 võitu ja seitse normaalajajärgset kaotust.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 3 - 4 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Leafs võitles vapralt, aga ei suutnud 3-1 edust kinni hoida, mis viimasel kolmandikul ära sulas ning lisaajal näitas meisterlikkust John Tavares. Islandersi kapten on viimase kuue hooaja jooksul Toronto koduhallis enim punkte (17) kirja saanud külalismeeskonna mängija. Leafs, kes jättis Nazem Kadri koosseisust välja, kuna härra jäi nädalavahetusel trenni hiljaks, on ainus meeskond, kes pole tänavu veel nädala esimesel päeval mitte ühtegi võitu korjanud. Seda on saadud neli korda proovida.

Detroit Red Wings 5 - 2 Edmonton Oilers (tipphetked)

Mike Babcocki hoolealused suutsid Oilersi lõplikult maha raputada alles viimastel minutitel, kui tühja võrku tehti kaks väravat. Henrik Zetterberg juhtis vägesid kolme sööduga. Tegu oli ka ajaloolise kohtumisega, sest läbi aegade esimest korda oli NHL-is üheks vilemeheks venelane. Selleks sai 33-aastane Jevgeni Romasko. Varasemalt on enne teda õigust mõistnud vaid üks eurooplane. Rootslane Marcus Vinnerborg vilistas aastatel 2010-12.

San Jose Sharks 2 - 1 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Sharks elas üle vägeva avakolmandiku kallaletungi - pealevisked Penguinsile 15-6 - ning haaras seal hoopis ise eduseisu. Külalised istusid kaotuse peal kuni viimase kolmandiku kahekanda minutini. Hädast aitas välja härra kapten. Paraku oli aga Sid the Kid ka üks paljudest pingviinidest, kes ei suutnud karistusvisete seerias enda oma kotti panna ja nii jäi Penguinsil murdmata San Joses kestev kaotusteseeria, mis on juba 17 aasta pikkune. Karistusvisked kestsid kaheksa ringi. Küll aga võivad meeskonna fännid pärast mängu rõõmustada selle üle, et värav oli Crosby jaoks tema karjääri esimene, mis Sharksi vastu sündinud. Nii on St. Louis Blues jäänud ainsaks meeskonnaks, kelle vastu ta pole veel skoorinud. Selle vea saab juba paari nädala pärast ka ära parandada.

Arizona Coyotes 1 - 2 (LA) Nashville Predators (tipphetked)

Kodumeeskond tegi väga võitluslikud 60 minutit. Paraku läks mäng pikemaks. Predators sai lisaminuteid alustada ülekaaluga ja olgugi, et see jäeti realiseerimata, siis tuli võiduvärav ikkagi ära. Lisaperioodi keskel sai sellega hakkama James Neal. Enne seda oli Coyotesi kollanokast väravavaht Louis Domingue teinud mitu silmapaistvat tõrjet. Kokku lükkas ta lõpuks kõrvale 38 vastaste üritust. Predators murdis väga vajalikul hetkel - lääneranniku tripi esimeses mängus - oma hooaja pikima kaotusteseeria, mis jäi pidama kuue mängu peale.

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Alles nii hiljuti kui 2011. aastal Stanley karika finaalseerias osalenud Vancouver Canucks on pärast seda hooaega võitnud vaid ühe playoff-kohtumise. Seejuures vaadati tänavusi lõpumänge kodus diivani pealt. Asi läks käest ära uue kalendriaasta saabumisel. Canucks võitis 2014. aasta esimesest 26-s matšist vaid kuus tükki. Hooaja peale kokku saadi lõpuks kirja 36 võitu. John Tortorella juhendamisel oli kogu aasta probleeme ründevõimaluste loomisega. Vastaste võrku sahistati 196 korda, millest oli kehvem vaid õnnetusehunnik Buffalo Sabres.

(foto: Andy Clark/Reuters)
Eelkõige nähakse ebaõnnestunud hooaja põhjusena Tortorella ebakompetentsust. 2004. aastal Tampa Bay Lightningu Stanley karikavõitjaks tüürinud peatreeneri juhendmisel tegid mitmed Canucksi ründajad oma karjääri halvimad hooajad. Suurimateks kannatajateks olid vennad Henrik ja Daniel Sedin, kes pidid muu hulgas isegi enamvähem esimest korda elus aitama meeskonda vähemuses mängides. Lõplikult tõmbas Tortorella meeskonna hooajale vee peale märtsi alguses, kui läks tülli Roberto Luongoga. Ta jättis prestiižikal välimängul Ottawa Senatorsi vastu oma põhiväravavahi pingile, eelistades kollanokka Eddie Läcki, ning Luongo jaoks oli see viimane piisk karikas. Kaheksa aastat klubis veetnud väravavaht oli juba paari päeva pärast Florida Panthersi mängija.

Uuel hooajal on Canucksi esinumber Ryan Miller. Lõppenud hooajal viimaks Buffalos valitsenud lootusetust seisust pääsenud väravavaht sai St. Louis Bluesi eest taas osaleda playoff-kohtumistes, kuid on üldlevinud arvamus, et ta põles seal läbi. Chicago Blackhawksi poolt avaringis välja lülitatud Bluesi eest jäi tema playoffide keskmiseks sisse lastud väravate arvuks 2.7 ning tõrjete efektiivsus oli masendav 89.7%. Kuid ehk on nüüd õige hetk kriitikute vaigistamiseks. Jätkab ka Läck, kes tegi Luongo varumehena supertööd (tõrjed 92.5% ning nullimängude arvestuses klubi kollanokkade rekord 3), kuid jäi põhinumbrina hätta. Tegu korraliku duoga, mis annab uuele peatreenerile Willie Desjardinsile võimaluse keskenduda teiste liinide mukkimisele. "Meil on väravasuul üks liiga parimaid tandemeid ja neil mõlemal on soov ennast tõestada," on märkinud Desjardins, kes väidetavalt eelistas Canucksi peatreeneri tooli Pittsburgh Penguinsi omale.

Võrreldes aastataguse seisuga ei ole Luongo Canucuksi ainus oluline lahkuja. Läinud on Ryan Kesler, kelle vastu saadi Anaheim Ducksilt ports tulevikumehi. Et taas üle 200 värava kirja saada, peab Desjardins lootma, et kes iganes maandub Sedinide kõrvale leiab nendega hea keemia. Võimalik, et selleks meheks saab olema Radim Vrbata, kelle näol on tegu väga huvitava täiendusega. Suvel 33-aastaseks saanud tšehh on viimastel aastatel kaitsele keskendunud Coyotesi meeskonnas olnud tagasihoidlik panustaja, kuid tegu on endise 60 punkti mehega.

Seltskond kaitses on võrreldes mullusega enamvähem sama. Mehed nagu Kevin Bieksa, Alexander Edler, Dan Hamhuis ja leiaksid endale koha ka liiga parimate kaitse rotatsioonis. Mullu sisse lastud 223 väravat oli liiga tugev keskmine näitaja. Näiteks läänekonverentsi meeskondade arvestuses jäid Canucksist ette vaid seitse meeskonda. Kui lood rünnakul nüüd korda saada, siis annab see lootust, et meeskond suudab playoffide võidujooksus kenasti kaasas püsida.

Loobutud on paarist võtmemängijast, et parandada meeskonna üldist kvaliteeti ning see oli peamänedžeri Jim Benningu sõnul ka suve eesmärgiks. "Meeskonnad, kelle juures olen varasemalt töötanud on olnud nelja liiniga meeskonnad. Kolmas ja neljas liin omasid nende edu juures olulist rolli. Seega on võrreldes eelmise hooajaga meil teistsugune filosoofia," tõdes hiljuti Benning, kes saabus Vanvouverisse Boston Bruinsi abimänedžeri koha pealt.

Bruinsi kvaliteedist jääb Canucks hetkel küll selgelt kaugele, kuid selle sunnas on tehtud õigeid samme. Kindlasti on sihiks järgmiste aastate jooksul koosseisu veelgi parandada, kuid see ei tähenda, et algavaks hooajaks latt madalale seatakse. Canucks tahab kindlasti playoffidesse tagasi.

Hooaja küsimus - kas Sedinid suudavad taas head vormi näidata?

Alates hooajast 2006/07 olid Sedinid viis järjestikust aastat NHL-i produktiivseim paar. Üleeelmisel hooajal jagati esikohta, kuid Tortorella režiimi tõttu vajuti 13. kohale. Mõlemad kogusid napilt enam punkte kui lühendatud hooajal - Daniel 47 (40) ja Henrik 50 (45). Ühtlasi said nad võrreldes varasema karjääriga ka suurema koormuse. Esmakordselt kerkis nende keskmine mänguaeg üle 20 minuti. Vennad on küll ka ise rääkinud sellest, et soovivad oma kaitsemängu parandada ja seetõttu nad väga palju uute ülesannete üle pole ka nurisenud, kuid on selge, et nende efektiivsus tuleb välja vastaste värava ees, mitte oma kaitsetsoonis. Septembris 34ndat sünnipäeva tähistavad kaksikud pole enam kindlasti sellel tasemel, kus varem, aga neid on veel selgelt liiga vara maha kanda. Enne kui suur koormus meeste efektiivsuse halvas olid nad mullu tegelikult heas hoos - mõlemad said hooaja esimese 41. mänguga kirja 35 punkti.