Kuvatud on postitused sildiga teuvo teräväinen. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga teuvo teräväinen. Kuva kõik postitused

Teräväineni elumäng tõi Hurricanesile suure võidu

Pärast lootusrikast suve hetkeseisuga ikkagi idakonverentsi lõppu jääv Carolina Hurricanes näitas esmaspäeval, et potentsiaali meeskonnas siiski on. Teuvo Teräväineni juhtimisel käidi kergelt 5-1 üle heas vormis Dallas Starsist. 23-aastane soomlane lõpetas nelja punktiga, saades kirja karjääri esimese kübaratriki.

(foto: Twitter @NHLCanes)
Just Teraväinen osutus kohtumises x-faktoriks, kui kõik tema kolm väravat tulid 1-1 viigi pealt viimase kolmandiku esimese poole jooksul. Aleksandr Radulov oli teisel vastanud Sebastian Aho hooaja esimesele väravale.

Aho lõpetas kohtumise 1+2ga, Jordan Staal tuli ära nelja söödupunktiga. Mängu lõpusekunditel sai värava kirja ka Jeff Skinner.

Scott Darling võttis 25 tõrjega hooaja viienda võidu. Ben Bishop lükkas kõrvale 22 vastaste üritust.

Hurricanes on pärast kehvapoolset algust istumas viiemängulise punktiseeria peal. Viimasest neljast kohtumisest on kolm võidetud.

"Oleme oma mängu käima saamas," tõdeb peatreener Bill Peters."Oleme kaitse paremini lukku saanud. Meile meeldivad koosseisu muudatused, mis suvel tegime, aga kahjuks võtab kõik lihtsalt aega. Tahad kohest vaevatasu, kuid asjad nii kergelt ei käi. Alles nüüd on hakanud kõik kohenema ja end mugavalt tundma ning oleme saamas tulemusi."


Teräväinenil kulus naturaalse kübaratriki peale 7:05. Vaid Ray Whitney on klubi ajaloos kiiremini ühes mängus kolm järjest pannud ja tema 1:40 tundub löömatuna.

Esmaspäevases teises mängus andis Calgary Flames St. Louis Bluesile teise järjestikuse kaotuse. Hooaja alguses üliheas hoos olnud meeskond on viimasel ajal enim kaitses järele andnud. Kui eelmine kohtumine kaotati New York Islandersile 2-5, siis nüüd tuli 4-7.

Kaks väravat - mõlemad avakolmandikul - tulid Mark Jankowskilt, kes lõpetas kolme punktiga. Vaid viis meest jäidki kodumeeskonna poole pealt punktideta.

Võiduni kulgemist ei häirinud isegi Mike Smithi vigastus. Meeskonna esiväravavaht pidi pärast 2-2 tulemusega lõppenud avakolmandikku mängust lahkuma.

Blues, kes sai kaks Vladimir Tarasenkolt, on tänavu alles teist korda kaotanud järjestikused mängud.


Flames lõpetas seitsmest kohtumisest koosnenud kodumängude seeria viie võiduga. Nüüd ootab ees kuuemänguline välisturnee.

Ducks osales teises järjestikuses väravatesajus

Eelmise nädala Calgarys 3-8 kaotusega lõpetanud Anaheim Ducks avas uue nädala teise järjestikuse väravatesajuga. Kodus võeti vastu Carolina Hurricanes, kellest saadi lõpuks karistusvisetega jagu 6-5. Veel neli minutit enne normaalaja lõppu olid pardid kahega taga.

(foto: Jae C. Hong/AP Photo)
Tänavu võõrsil vaid kolm mängu võitnud Hurricanes juhtis viimastele minutitele vastu minnes 5-3. Lisaks oli Bill Petersi meeskonnal varasemalt edu käes 3-1 ja 4-2 seisudega. Esimene tuli pärast Andrew Cogliano tabamust Teuvo Teräväineni, Jay McClementi ja Sebastian Aho tabamustega.

Mäng oli Randy Carlyle'i hoolealustel vägisi käest minemas, kuid siis tõttas appi 23-aastane Stefan Noesen. Alles hommikult AHL-ist üles toodud ründaja tegi karjääri esimese värava vahe minimaalseks.

Viimasel perioodil näis, et Brett Pesce ja Teräväineni teine on lõplikult mängu ära teinud, ent nähtavasti on meeskonnal tõepoolest kodust eemal mängides mingisugune blokk peal. Kahe külaliste tabamuse vahele mahutas end Ryan Kesler ning Ducksi vedasid viigini Nick Ritchie ja Corey Perry, kes polnud alates 26. oktoobrist väravani jõudnud.

"Kunagi oli üks mängija, keda juhendasin ja tema nimi oli Teemu Selänne. Tal oli kombeks öelda, et väravate tegemine on nagu pudelist ketšupi valamine. Kui see hakkab voolama, siis tuleb see kergelt," rääkis Carlyle pärast mängu Perry põua kohta.

Pealevisetega 38-34 üle olnud Ducksil jäi lisaajal kasutamata ligi kaks minutit kestnud ülekaal, kuid lõpuks ei pidanud seda taga nutma, kui Ryan Getzlaf ja Ondrej Kase karistusvisetel täpsed olid. Seejuures tuldi ka seal välja kaotusseisust, kui Aho oli Hurricanesi ette viinud.


Kodumeeskonnal puudus teist kohtumist järjest Rickard Rakell. Hurricanes oli kolmandat mängu järjest Elias Lindholmita.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 2 - 3 Minnesota Wild (tipphetked)

Leafs jäeti tänavu kodus alles neljandat korda vähema kui kolme peale. Karjääri 300. stardi teinud Devan Dubnyk lõpetas 35 tõrjega. Pärast Minnesotasse kolimisest on kunagisest sõelast saanud liiga absoluutne tippväravavaht.


Washington Capitals 4 - 3 (LA) Boston Bruins (tipphetked)

Pealevisetega 20-35 alla jäänud Capitalsil läks käest 3-0 eduseis, aga Nicklas Bäckström jättis hooaja kuuendaga lisaajal siiski võidupunktid koju. Kahe tabamusega avas skoori Justin Williams. Aleksandr Ovetškin kuulas peatreeneri sõna ja suutis edukalt karistuspinki vältida. Talle läks juba 23. sekundil tulnud mängu avatabamuse juures kirja söödupunkt.

San Jose Sharks 2 - 4 Ottawa Senators (tipphetked)

Craig Andersoni koju jätnud senaatorid suutis imekombel võita, kui 60 minutiga kogunes vaid 17 pealeviset. Kodumeeskond sai neid kirja 20 tükki rohkem. Peter DeBoeri hoolealused tulid 0-2 seisu pealt välja, aga siis tegi Chris Kelly umbes minut enne normaalaja lõppu 3-2 ja hooaja neljas kodukaotus oli haide jaoks tõsiasi. 1+2'ga lõpetanud Erik Karlsonist sai Senatorsi ajaloo resultatiiveim kaitsja. 412 punkti peale jõudnud rootslane möödus 410-ga lõpetanud Wade Reddenist.

Hooaja eelvaade: Carolina Hurricanes

Pärast 2006. aasta karikavõitu vaid korra playoffides mänginud Carolina Hurricanes tegi eelmisel hooajal halva seeria ilustamiseks jõudsaid samme. 86 punkti oli viimase viie hooaja parim saak ning parema õnne korral võinuks Philadelphia Flyersi idakonverentsi viimaselt playoffide kohalt minema puksida.

(foto: cardiaccane.com)
Halb õnn seisnes täpsemalt selles, et mitte ükski meeskond ei kaotanud pärast normaalaega rohkem matše kui Hurricanes. Selliseid lüüasaamisi oli tervelt 16. Bill Petersi hoolealustele ilmselgelt ei istunud uus 3 vs 3 lisaaja formaat.

Lisaks raskendas playoffide võidujooksus püsimist üsna aneemiline rünnak. Võrreldes üleeelmise hooajaga skooriti küll kümme kolli rohkem, aga keskmine arv jäi ikka vaid 2.39 peale, millega edestati ainult kolme konkurenti. Satsis oli vaid kolm 20 väravaga meest ning neist ainult Jeff Skinner ületas 50 punkti piiri (51). Edurivisse on selgelt teravust juurde vaja ja sellega on klubi peamänedžer Ron Francis suvel ka tegelenud.

Sisse on toodud tervelt neli uut ründajat - Teuvo Teräväinen, Bryan Bickell, Lee Stempniak ja Viktor Stalberg. Samuti pakub elevust 2015. aasta drafti 2. ringist korjatud Sebastian Aho, kellel selja taga üliedukas hooaeg - juuniorite MM-kuld turniiri ühe resultatiivseima mängijana, täiskasvanute MM-i hõbe ja Soome meistrivõistlustel 45 mänguga täpselt sama palju punkte.


"Muutuseid ei tohi karta," ütles Francis suvel aktiivse tegutsemise peale. "Rääkisime hooajalõpu kohtumisel sellest, et vajame paremat skoorimisvõimekust. Tundsime, et tasavägistes mängudes jäi meil sellest veidi puudu, kas siis 3 vs 3 lisaajal, karistusvisetel või ülekaalu teises meeskonnas. Vajasime meeskonda veidi rohkem oskuslikust. Arvame, et oleme selle ka saanud."

(foto: dailyfaceoff.com)
Suur küsimus seoses eduriviga on see, kes võtab endale varem pikalt Eric Staali kanda olnud liidrirolli? Noorem Staal on pigem kaitsva suunitlusega ja peaks mõne arvates võitma Selke trofee. Skinner on osav, kuid ebastabiilne ja kehva tervisega. Teräväinen, Elias Lindholm ja Victor Rask teevad alles oma esimesi hooaegu.

Peamänedžer on skoorimisvõimekusest rääkides olnud enesekindel, aga rivistus on üsna nooruslik ja noormängijate kaasneb naturaalsel kombel taseme kõikumine.

Nooruslik on ka kaitseliin. Eelmisel hooajal sai omamoodi jututeemaks see, kuidas Hurricanes hoolitseb USA koondise kaitse tuleviku eest. Jõuti seisu, kus kogu kuuik oligi moodustunud ameeriklastest ja neist enamus varajastes 20ndates. 35ne Rob Hainsey võib end sinisel joonel tunda tõelise saurusena, sest kaaslastega võrreldes on ta kümme aastat vanem. Uuel hooajal asub aga kena ameeriklaste kompotti segama 20-aastane kanadalane Haydn Fleury.

(foto: dailyfaceoff.com)
"On väga-väga muljetavaldav, kuidas ta on arenenud võrreldes ajaga, mil ta draftisime," ütles Peters suvel 2014. aasta draftis 7. valitud Fleury kohta. "Ta on näinud vaeva kõige kallal, mis parandamist vajasid. Tema küpsus inimesena on arenenud. Ta on veel üks 1.90 pikk, 90+ kilo kaaluv kaitsemees, kes suudab uisutada. Ta sobitub hästi meie mänguskeemiga."

Hurricanes lasi endale mullu täpselt sama palju väravaid kui aasta varem (226). Keskmise arvu 2.70-ga jäädi liiga keskmike sekka. Küll aga ilmestab head kaitsetööd endale lastud pealevisete vähesus. 27.6 oli piisavalt hea, et selles arvestuses lõpetada liiga viiendana. Samas valdkonnas särati ka Petersi esimesel hooajal, kui 27.3 oli paremuselt kolmas näitaja.

Edu vastaste võimaluste piiramisel, kuid playoffidesse mittejõudmine näitab samas probleeme väravasuul. Cam Ward ja Eddie Läck panid kahe peale eelmisel hooajal tõrjete efektiivsuseks kokku 90.2%, mis oli parem vaid Calgary Flamesi 89.2%-st.

Kümme aastat tagasi kollanokana meeskonna karikani aidanud Ward oli vanema Staaliga samas olukorras. Leping oli lõppemas ja näis, et pikk periood ühes klubis saab läbi, kuid suve alguses pani ta uuele paktile siiski allkirja alla. 32-aastane puurilukk võitis eelmisel hooajal 51 stardi juures 23 mängu, lastes 2.41 väravat ja tõrjudes 90.9%-ga. Endale lastud väravate osas oli ta liiga keskmike hulgas, aga seda suuresti tänu meeskonna heale mängule tema ees. Tõrjeprotsent jättis ta liiga parimatest väravavahtidest kaugele.

28-aastast Läcki nähakse tulevikumehena, kuid rootslane pole enam väga noor ja tegi mullu märgatava vähisammu. Näiteks tõrjed kukkusid 92.1% pealt 90.1% peale.

Hooaja väljavaated

Hurricanes on Petersi juhendamisel teinud jõudsaid edusamme ning klubi on liikumas helge tuleviku suunas. Eesmärgiks on tõusta kindlaks playoffide meeskonnaks ja seetõttu tehakse hetkel ka mõningaid järeleandmisi. Näiteks polnud klubi huvitatud mitte ühtestki suurest vabaagendist. "Kas see on loogiline, kui teeme 32- või 33-aastase vabaagendiga kuueks aastaks suure raha peale lepingu? See arvatavasti ei sobi sellega, mida soovime ehitada," on Francis oma visiooni kohta öelnud.

Kokkuhoid on viinud ka selleni, et Hurricanes on hetkel mängijate palkadele vähim raha kulutav klubi. Palgafondis on vaba ruumi üle 16 ja poole miljoni. Francis on arukalt majandades pannud kokku korraliku meeskonna, aga tegu on siiski satsiga, kes pigem jääb playoffidest eemale, kui et sinna jõuab.

Selles pole kahtlustki, et Hurricanes saab uuel hooajal uuesti kõigi jaoks olema ebamugav vastane, aga vähene investeering ja tähtede puudumine peaks siiski meeskonda hetkel veel tagasi hoidma. Samuti kipub satsi võimalusi kärpima väravavahtide võimekus. Samas on suvel pikendatud lepingut nii Petersi kui Francisega. Klubi omanik Peter Karmanos ilmselgelt usaldab duot ja on veendunud, et meeskond on liikumas õiges suunas. Ja kui nii on, siis ei peaks ka keegi teine selles kahtlema.

Teräväinen on klubivahetusest üllatunud, Bickell tunneb kergendust

Chicago Blackhawks üllatas eile vahetustehinguga, mille käigus loobuti ühest oma põnevamaist noorest talendist Teuvo Teräväinenist. 21-aastane soomlane on sellest üllatunud. Tehingu teine osaline Bryan Bickell tunneb sellest samas kergendust.

(foto: Getty Images)
2012. aasta draftis 18. valikuna ära nopitud Teräväineni karjäär Chicagos lõppes 115 põhihooaja mängu ja 44 punktiga (17+27). Eelmisel aastal sai temast läbi aegade nooruselt neljas mängija, kes Stanley karika finaalseerias väravani jõudnud.

"Tehing oli minu jaoks loomulikult üllatuseks. Oli lihtsalt tavaline päev ja siis juhtus see," ütles Teräväinen vahetult pärast klubivahetust.

Helsingis sündinud ründajast sai pikas rivis järgmine mängumees, kellest Blackhawks pitsitava palgaruumi tõttu loobuma on pidanud.


"Chicago ja nende palgaruumiga seoses ei tea kunagi, mis juhtub, aga ma ei oodanud midagi," lisas Teräväinen.

Ent soomlane lahkub Tuulisest linnast vaid heade mälestustega. Juba 20-aastaselt sai tema nimi Stanley karika peale graveeritud.

"Oli eriline kuuluda sedavõrd suurepärasesse organisatsiooni, selle fännide, suurepäraste mängijate ja kõigega. Soovin kõiki tänada," ütles Teräväinen.

Kogu senise karjääri Blackhawksi ridades veetnud Bickell ei hakka samuti pikka viha pidama.


30-aastase ründaja agent Todd Diamond rääkis vahetult pärast tehingut: "Tunneme kergendust, et vahetustehing sai viimaks lõpule viidud. Bryan nautis täielikult oma aega Chicagos ja oleme tänulikud selle eest, mis organisatsioon tema heaks tegi. Samuti täname (peamänedžer) Stan Bowmani pingutuse eest teha tehing kahe hooaja vahel varakult ära. Bryan ootab põnevusega uut väljakutset ja uut algust."

Bickelli lõppnumbriteks jäid Chicagos 384 mängu ja 135 punkti (65+70). Ta oli osaline meeskonda kõigi kolme hiljutise karikavõidu juures.

Blackhawks hakkas ka kiirelt pärast Bickelli lepingust vabanemist koosseisuga tegelema. Aastane pikendus tehti Richard Panikiga, kellest palju oodatakse. Lisaks on nüüd lootus saada Andrew Shaw uue lepingu peale.

Blackhawks saatis Bickelli ja Teräväineni Carolinasse

Chicago Blackhawksi fännid on täna saanud ühe väga hea uudise osaliseks. Kuid sellega kaasneb ka üks väga halb uudis. Klubi on viimaks vabanenud Bryan Bickelli kohutavast lepingust. Ent sellest lahti saamiseks tuli ära anda ka Teuvo Teräväinen.

(foto: sportsnet.ca)
Blackhawks andis ründajatest duo Carolina Hurricanesile. Vastu tulid tänavuse drafti 2. ringi valik, mis kuulus algselt New York Rangersile ehk valida saab 50. kohalt ja 2017. aasta drafti 3. ringi valik, mis veidral kombel Blackhawksi enda oma. See läks Hurricanesile septembris tehtud tehingus, mis viis Joakim Nordströmi ja Kris Versteegi Carolinasse.

Bickell oli 2013. aasta karikavõidus suur kangelane ning teenis selle eest 4-aastase lepingu, mille koguväärtuseks 16 miljonit dollarit. Sellele on aga järgnenud kolm väga pettumustvalmistavat hooaega. Tänavuse aasta veetis 30-aastane ründaja enamjaolt AHL-is, saades kõrgliigas väljakule ainult 25 põhihooaja matšis, kus õnnestus kirja saada vaid kaks söödupunkti.

Teräväinen oli Blackhawksi 2012. aasta drafti avaringi valik. 21-aastane soomlane tegi tänavu NHL-is kaasa oma esimese täishooaja, korjates 78 mängust 35 punkti (13+22). Kahe aasta tagusel juuniorite MM-il pööraselt lammutanud (seitsme mänguga 2+13) Teräväinen on kõrgelt hinnatud ning temast loobuti kindlasti väga raske südamega.

"See tehing andis meile võimaluse kasutada ära mõned kogutud drafti valikud, tugevdamaks uueks hooajaks ründajate gruppi kahe Stanley karikavõitjaga," kommenteeris Hurricanesi peamänedžer Ron Francis.

Blackhawks sai tehinguga juurde hädavajalikku palgaruumi, mis võimaldab mängijateturul paremini manööverdada. Hurricanes lisas oma nooruslikku satsi veel ühe põneva mängumehe ning Bickelli leping, keskmise töötasuga neli miljonit, aitab klubil palgafondi täita. Isegi pärast selle üle võtmist on klubil hetkel uueks hooajaks lepinguid vaid 45 miljoni jagu.

Blackhawks lõpetas Winnipegis kaotuste jada

Alates eelmise nädala keskpaigast ootamatult neljamängulisele kaotuste jadale sattunud Chicago Blackhawks seisul veel nutusemaks kujuneda ei lasknud. Winnipeg Jetsi vastu võeti võõrsil kohtumises, kus ka vastaste endine kapten Andrew Ladd skooris, kindel 4-0 võit.

(foto: latestcanada.com)
Veebruari lõpus Kanada piiri tagant Chicagosse naasnud Ladd tegi pärast Patrick Kane'i ja Marian Hossa väravaid seisuks 3-0. Blackhawks oli pikalt raskustes Ondrej Paveleci maha murdmisega, aga kolm minutit enne teise kolmandiku lõppu sai Kane hakkama maagilise läbimurde ja veel vägevama tagantkäe viskega ning vähem kui pool minutit hiljem tuli Hossa värav, mis jätab ta vaid kahe kaugusele karjääri 500. tabamusest.

Ladd skooris viimase kolmandiku alguses ning sellele järgnes samuti üsna kiirelt Teuvo Teraväineni tabamus. Jets jäi taga nutma enda võimalusi, mis kõik Scott Darlingu poolt ära rikuti. Corey Crawford pandi nädala alguses vigastust ravima ja nii oli varukinnas tänavu esimest korda järjestikustes mängudes postide vahel. Esimest korda õnnestus Darlingul tänavu ka seljatagune puhtana hoida.

"Ma ei arva, et mängisime nii halvasti," tõdes pärast mängu Pavelec. "Meil olid mõned võimalused, aga me ei suutnud skoorida. Nende väravavaht tegi mõned head tõrjed. Mõlemal olid omad võimalused. Aga 4-0 on 4-0. Sellega ei saa rahul olla."

Blackhawks on nüüd Jetsi vastu tänavu neljast mängust võitnud kolm. Neist viimased kaks nulliga.


Karikakaitsja teekond jätkub koduste mängudega teiste divisjonirivaalide Minnesota Wildi ja Dallas Starsi vastu.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 3 - 1 Ottawa Senators (tipphetked)

Senaatorite playoffide lootustele võib hakata vaikselt kriipsu peale tõmbama ja kui asi lõpuks ei õnnestugi, mis 99% kindel, siis võivad fännid kiruda võõrsilvormi. Viimasest 11-st on võidetud ainult kolm. Sabresi väravaautorite seas oli ka Sam Reinhart, kes kindlustas sellega selle, et meeskonnas oleks läbi aegade kolmas kollanokkade paar, kes mõlemad vähemalt 20 kollini jõudnud. Teine on loomulikult Jack Eichel.

Washington Capitals 4 - 1 Nashville Predators (tipphetked)

Filip Forsbergi värava tõttu pidi Capitals hakkama taas ühte kaotusseisu kustutama, aga see õnnestus päris uhkelt. Jevgeni Kuznetsov pani sellise söötude kliiniku püsti, et hoia ja keela. Venelane aitas kaaslased kolme väravani. Värava ees oli kõige täpsem Daniel Winnik, kes lõpetas kahe kolliga.

Calgary Flames 3 - 4 (KV) Colorado Avalanche (tipphetked)

Flames suutis teisel kolmandikul poole minutiga kaks vähemuse väravat teha, aga Avalanche'i playoffide plaani ei õnnestunud sellega rikkuda. Tyson Barrie ja Carl Söderberg kangutasid Patrick Roy meeskonna kaheväravalisest kaotusseisust välja ning Mikkel Bødker tõi karistusvisetel võidu.

Edmonton Oilers 2  - 0 Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks oli pealevisetega 40-25 üle, aga Cam Talbot oli järjekordselt inimmüüriks transformeerunud. 28-aastane puurilukk on karjääri jooksul võitnud kõik kuus 40+ tõrjega mängud. Seekordne esitus tähendas ka hooaja kolmandat nullimängu.

Anaheim Ducks 4 - 0 Boston Bruins (tipphetked)

Bruinsi kapten Zdeno Chara sai 39. sünnipäevaks üsna nadi tulemuse. Ducks jõudis Jonas Gustavssoni vastu nelja väravani 26 pealeviskega, samas kui Frederik Andersen jättis külalised 38 üritusega nulli peale. Taanlane, kes oma viimase 17 esituse käigus võitnud 15, sai oma hooaja teise puhta paberi.

Benn ja Seguin lõpetasid põua, Stars alistas kergelt Blackhawksi

Kesk divisjoni kaasliidrite Dallas Starsi ja Chicago Blackhawksi vaheline kohtumine pidi olema pingest paks vastasseis, aga esimene noppis sellest kerge 5-2 võidu. Jamie Benn ja Tyler Seguin lõpetasid üheaegselt oma põua ning elu läheb edasi seisus, kus Stars on divisjoni ainuliider.

(foto: USATSI)
Benn sai teise kolmandiku keskel kirja oma esimese värava alates 23. veebruarist. Starsi kapten tegi ülekaalu väravaga seisuks koguni 4-0. Erimeeskonnad mängisid kohtumises väga tähtsat rolli. Stars pani ülekaalus kuuest kaks, samas kui karikakaitsja jäi viie üritusega nulli peale.

Ülekaalust sündis ka mängu avavärav, kui Jason Spezza esimese kolmandiku keskel viiendat mängu järjest skooris. 32-aastane ründaja on olnud meeskonna tassijaks raskel ajal, mil Benn ja Seguin oma mänguvormiga raskustesse on sattunud.

Pärast 9-mängulist pausi Marian Hossa koosseisu tagasi saanud Blackhawksil ei õnnestunud eriti midagi. Kari Lehtoneni puhas paber suudeti rikkuda alles 27 minutit enne lõppu, kui Teuvo Teraväinen skooris ja meeskond piirdus lõpuks vaid 23 pealeviskega.

Seguin murdis oma punktipõua teisel kolmandikul hooaja 33. väravaga ning aitas sööduga hiljem Bennil sama tähiseni jõuda. Kodumeeskonna eest olid täpsed ka Antoine Roussel ja Aleš Hemsky, kes pani litri valvurita puuri, kui Blackhawksi peatreener Joel Quenneville juba kaheksa minutit enne lõppu väravavahi ära korjas.

Kohtumise lõpetas eelviimasel minutil tulnud Tomaš Fleichmanni värav.

Viimasel ajal on aina rohkem hoogu hakanud koguma jutud sellest, et Starsist playoffides kindlalt asja ei saa. Nüüd andis meeskond vägeva võiduga taas endast märki. Seejuures sai peatreenerist Lindy Ruffist selles kohtumises võitude arvult läbi aegade viies peatreener. Kirja läks 693. võit.


Starsil on täna hea võimalus võtta teine magus võit järjest. Külla sõidab St. Louis Blues, kes pärast eilseid tulemusi Blackhawksi divisjonis kolmandaks kukutanud.

Teised kohtumised

Columbus Blue Jackets 2 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Pingviinid said külma dušši, kui pärast head algust Gregory Campbell kodumeeskonna juhtima viis, aga võit mängiti endale välja suurepärase teise kolmandikuga. Pealevisetega oldi seal üle 15-8 ning tänu Chris Kunitzi ja Carl Hagelini väravatele tuldi ära seisuga, mis ülejäänud mängu jooksul enam ei muutunud. 25 tõrjet teinud Marc-Andre Fleuryst sai läbi aegade kiiruselt neljas puurivaht, kes 350 võiduni jõudnud. 31-aastasel puurivahil läks selleks vaja 645 mängu.

Tampa Bay Lightning 1 - 3 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Kodumeeskond sai kiirelt kaks ülekaalu väravat krae vahele ning jõudis lõpuks vaid 19 pealeviskeni. Steve Masoni nullimäng rikuti alles kolm minutit enne mängu lõppu. Dave Hakstoli meeskond on viimasest seitsmest mängust võitnud kuus. Ainsaks kaotuseks kummaline 0-4 kodune allajäämine Edmonton Oilersile.

St. Louis Blues 5 - 2 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ryan Getzlafi ülekaalu väravast juhtima pääsenud Ducksil lõppes omapärane seeria. Võidetud oli 19 järjestikust mängu, kus vähemalt üks PP värav oli kirja läinud. Asi läks käest viimase kolmandiku alguses, mil Blues 1-1 pealt kiirelt kaks kolli pani. Viimastel minutitel tegi Vladimir Tarasenko kahe väravaga viimistlustöö. Nende kõrvale läks ka üks sööt. 26 tõrjega lõpetanud Jake Allen jõudis karjääri rekordit kordava viienda järjestikuse võiduni.

Calgary Flames 1 - 4 Arizona Coyotes (tipphetked)

Alates jaanuari lõpust võõrsil võiduta olnud Coyotes suutis kõva viimase kolmandikuga oma välismängude negatiivse seeria murda. Sinna mindi 1-1 viigiga, kui teisel perioodil õnnestus vähemuse väravaid vahetada. Otsustavaks sai Antoine Vermette'i ülekaalu tabamus, millele lisas kaks veel otsa Brad Richardson. Flamesi eest oli üle pika aja uuesti jääl Dennis Wideman, kelle 20-mängulist keeldu eile poole võrra vähendati. Mis sest, et vahele oli jäänud juba 19 mängu.


Lähipäevil peaks selguma, kas nüüdne otsus on lõplik võib järgneb veel midagi. Kui Wideman polnud algse karistusega rahul, siis nüüd on liiga ise teatanud, et otsus on ebaõiglane.

Blackhawks alistas Jetsi, Kane jõudis unikaalse sööduga klubi rekordini

Mõni aeg tagasi läbi aegade pikima punktiseeria kokku pannud ameeriklaseks kerkinud Patrick Kane on nüüd enda nimele saanud ka Chicago Blackhawksi klubi rekordi. 27-aastane jänki pikendas Winnipeg Jetsi vastu päris viimasel hetkel oma seeria 22-mänguliseks. Seda tänu unikaalsele söödupunktile.

(foto: cbc.ca)
Kane aitas 1:46 enne lõpusireeni Artemi Panarinil teha skooriks 3-1. Tabamus läks tühja väravasse pärast seda, kui Kane käega kaitsetsoonist litri välja suunas. "Tegu polnud tavalise punktiga," ütles selle kohta ka päevakangelane ise. "Kõige põnevam oli kuulata publiku reaktsiooni, kui sellest teatati. Nad olid nii elevil."

Publiku seas oli ka Bobby Hull, kellelt Kane rekordi üle lõi. Kuid arvatavasti pole legendaarne ründaja väga pettunud, sest rääkis enne matši oma lootusest, et tema saavutus lüüaksegi üle. Ja mitte vaid tema, vaid ka Wayne Gretzky läbi aegade rekord. Selleks on 51 mängu.

Kokku on Kane'il seeria käigus kogunenud 36 punkti, mis hooaja kogusaagi kasvatanud 42 silma peale. Ta on Blackhawksi 27 mängu käigus tervelt 25. vähemalt ühe söödupunkti kirja saanud.

Jets osutas Blackhawksile kõva vastupanu, ent pidi lõpuks siiski järjekordset kodust eemal tulnud kaotust tunnistama. Viimase üheksa käigus on neid Paul Maurice'i meeskonnale kogunenud nüüd kaheksa.

Blackhawks pääses mängu avakolmandiku lõpuminutitel juhtima, kui Marian Hossa jõudis hooaja viienda tabamuseni. Külalised said viigi kätte teise kolmandiku kuuendal minutil, kui üsna kummaliselt läks Chris Thorburnile kirja aasta neljas tabamus. Värav jäi algselt kõigil märkamata, kuid olukord vaadati esimese pausi ajal üle ning kahtlust selles polnud, et litter Corey Crawfordi selja taga käis.

Kummalisest väravast tulnud viigi murdis viimase kolmandiku avaminutil Teuvo Teräväinen, kes lõpetas ühtlasi 10-mängulise põua.

Omamoodi põua murdis ka Bryan Bickell. Viimati 29. oktoobril just Jetsi vastu väljakul käinud ründaja sai üle pika aja väljakule ning kogus enda nimele tervelt 7 jõuvõtet. Seda ka vaid seitsme minutiga! Seejuures oli neist viis juba avakolmandikuga kirjas.


Kuigi Gretzky rekordist võib unistada, siis on arvatavasti Kane'i järgmiseks eesmärgiks 26-mänguline punktiseeria. Sellega lööks ta üle Sidney Crosby 2010/11 saavutuse, mis on alates hooaja 1992/93 algusest liiga pikim punktiseeria.

Teised kohtumised

Carolina Hurricanes 5 - 4 Arizona Coyotes (tipphetked)

Hurricanes võitles end avakolmandikul kaks korda kaotusseisust välja, läks teisel perioodil Eric Staali väravast ette ning võitis kohtumise 17 sekundit enne lõppu. Seejuures oldi veel mõned minutit enne normaalaja lõppemist veel kord kaotusseisus. Coyotes on nüüd neli mängu järjest lasknud endale viis väravat ja viimase kaheksa võõrsilmängu käigus on see juhtunud kuus korda.

New Jersey Devils 4 - 2 Florida Panthers (tipphetked)

Devils võidutses vaatamata sellele, et kokku läks Roberto Luongo väravale vaid 18 üritust. Ja neist 11 tulid avakolmandikul. Lee Stempniak avas skoori juba 26. sekundil. 1+2'ga oli resultatiivseim Adam Henrique. Panthersi mõlema värava juures söödupunktid kirja saanud Jaromir Jagr kerkis läbi aegade kuuendaks mängijaks, kellel karjääri jooksul kogunenud 1100 söötu.

Edmonton Oilers 4 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)

Kaotusseisu jäänud Oilers sai üle viie mängu taas normaalajal kirja üle kahe värava. Neist kolm tulid juba esimese 20 minutiga. Postide vahel hiilgas järjekordselt Anders Nilsson, kes tegi pooled oma 32-st tõrjest viimasel kolmandikul. Oilers jõudis tänavu alles teist korda 3-mängulise võiduseeriani.

New York Rangers 4 - 1 Ottawa Senators (tipphetked)

Rangers leidis võiduraja uuesti üles tänu Derick Brassardi kahele tabamusele. Teda toetas 1+2'ga Ryan McDonagh. Kahe võidupunktiga haarati ka Metro divisjoni esikoht uuesti endale.

Anaheim Ducks 2 - 1 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Laupäeval vigastuspausilt naasnud Olli Määtä skooris teist mängu järjest, kuid tema väravast tulnud eduseisu kustutasid teisel kolmandikul Corey Perry ja Chris Stewart. Oma kodulinna klubi vastu mänginud John Gibson tegi neljanda järjestikuse mängu, kus tema selja taha läinud vaid kaks või vähem.

Los Angeles Kings 3 - 1 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Lightning vahetas teist mängu järjest kohtumise käigus väravavahti ning võib kaotuses süüdistada ülekaalu efektiivsust. Või siis õigemini ebaefektiivsust. Kuuest võimalusest ei kasutatud mitte ühtegi ära. Kings on alates novembri keskpaigast kogunud kuus järjestikust koduvõitu.

Blues ja Blackhawks pakkusid 11 väravaga klassika

St. Louis Blues ja Chicago Blackhawks on meeskonnad, kes üksteisele eriti ei meeldi. Nii on kaotus mõlema jaoks omavahelises kohtumises piinlik ja seda üritatakse kõigest väest vältida. Isegi kui on mitme väravaga taha jäädud. Blues sai läinudöises kohtumises imelise tagasitulekuga hakkama.

(foto: dawindycity.com)
Blackhawks skooris kodupubliku ees avakolmandikuga sama palju, kui Anaheim Ducks oma esimese viie mänguga kokku. Esimest korda alates 2010. aasta märtsist pandi esimese 20 minutiga vastase võrku viis litrit.

Marko Dano tegi uue klubi eest esimese, Andrew Shaw jõudis oma hooaja esimeseni tänu karistusviskele, tänavused neljandad said Teuvo Teräväinen ja Brent Seabrook ning ülekaalust pani tordi peale kirsi Patrick Kane, kes sai kirja aasta kaheksanda.

Kogu laadung jäigi aga avakolmandikku. Blues sai sealt tänu Alexander Steenile ja Robby Fabbrile samuti kaks ning mängis end teise perioodiga viigiseisu. Kolmandikku alustati rootslase teisega ning lõppu jäeti Jay Bouwmeesteri ülekaalu koll ning kapteni David Backesi tabamus.

Pärast mängu pidas Bluesi peatreener Ken Hitchcock just teise kolmandiku esitust kõige tähtsamaks. Sealt saadud hea enesetundega istuti viigi peal lisaajani ära ja lasti siis Vladimir Tarasenkol oma asja teha. Blackhawks ei suutnud kohtumist enda poolele kallutada, olgugi et viimasel kolmandikul oldi pealevisetega üle 14-7 ja kokku 43-29.

Lisaajal, mis oli üsnagi luurav, omasid mõlemad häid võimalusi, aga külalised tõmbasid pikema õlekõrre. Neljanda minuti täis tiksumise hetkel jäi üks punasärk mänguolukorrast välja ja kui Tarasenkot keegi katmas pole, siis ei pea kaua võrgu sahisemist ootama.

6-5 võiduga sai Bluesist alates 2010. aasta novembrist esimene meeskond, kes pärast avakolmandikul viie värava laskmist kohtumise võitnud.


Karikakaitsja ei pea kaua revanši võimalust ootama. Järgmisel nädalavahetusel kohtutakse St. Louisis uuesti.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 2 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Tasavägine heitlus lõppes üsnagi naljaka stsenaariumiga, Aleksandr Burmistrov võttis veidi rohkem kui neli minutit enne lõppu kepi hoidmise eest rumala karistuse. Ent Leafs ei suutnud 2-2 seisu peal ülekaalu ära kasutada ning lõpuks oli kõik nagu osa venelase salaplaanist. Jets sai kaks minutit enne lõppu ette vahetult pärast seda, kui Burmistrov karistuspingilt uuesti jääle hüppas ja võiduvärava tegi. Paul Maurice'i meeskond on tänavu võitnud kaheksa üheksast mängust, kus on visatud vähemalt kolm väravat.

Vancouver Canucks 2 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Sidney Crosby sai kirja hooaja teise värava ning Phil Kessel korjas kaks söödupunkti mängus, kus kodumeeskond alles lõpuosas lähedale pääses. Seejuures tegi Eric Fehr kummalist ajalugu. Suvel vabaagendina Pittsburghi siirdunud ründaja on NHL-i ajaloos esimene mängija, kes ühe klubi eest esimeses kahes mängus mõlemas teinud vähemuse värava.

Anaheim Ducks 3 - 2 (KV) Florida Panthers (tipphetked)

Rekordit tähistatakse ka Anaheimis. Kuus sekundit enne normaalaja lõppu ülekaalust tulnud Corey Perry tabamus on Ducksi ajaloo hilisem värav kohtumises, kust lõpuks võitjana väljuti. Kodumeeskonnal oli tohutu mänguline ülekaal (pealevisked 39-25), aga kaks korda pidi kaotusseisust välja tulema.

Blackhawks lõpetas Kingsi võitude jada

Los Angeles Kingsil oli läinud ööl Chicagos võimalus esimest korda oma ajaloos võita hooaja alguses neli järjestikust võõrsilmängu. Pärast kahte kolmandikku oldi selle suunas ka liikumas, aga kodumeeskond suutis end siiski august välja kaevata.

(foto: sportal.co.nz)
Kuigi äkki võib isegi öelda, et mängukäik oli Blackhawksi jaoks igati sobilik. Vähemalt kui uskuda Patrick Kane'i sõnu. "See, et me viimasele kolmandikule kaotusseisus läheme, annab meile kõvasti enesekindlust, sest teame, et suudame tagasi tulla ja väravaid teha," rääkis 26-aastane ründeäss pärast mängu.

Just Kane oli see, kes seisu ilusa soologa viigistas. Kings sai ette tänu tugevale avakolmandiku teisele poolele. Seal vastasid Jonathan Toewsi väravale Alec Martinez ja Anze Kopitar. Hiljem kahetseti seda, et nendele tabamustele lisa ei saadud. "Kui me oleksime suutnud teha 3-1, siis olnuks see suureks erinevuseks," ütles peatreener Darryl Sutter.

Kane muutus teise kolmandiku keskel finišeerijast abiliseks ja aitas supersööduga Teuvo Teräväineni hooaja kolmanda tabamuseni ning poolteist minutit enne lõppu vormistas vähemusest tulnud väravaga lõppseisuks 4-2 Artjom Anisimov.

Marian Hossata mänginud Blackhawks sai magusa võidu. Eelnevad kaks kohtumist oli kaotatud. Need aga võõrsil, kus karikakaitsjal on tänavu probleeme olnud. Viiest matšist on kirjas vaid üks võit. Samas on aga Joel Quenneville'i hoolealused kodus võitnud seitsmest kuus.


Kaks kanget, kes viimastel aastatel mitmeid mälestusväärseid playoffide seeriaid on pakkunud, kohtuvad kuu lõpuosas uuesti.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 4 - 1 Dallas Stars (tipphetked)

Leafs purjetas hokijumala toel hooaja teise võiduni. Vilja kandis viimase hetke väravavahi muudatus. James Reimer lükkas 43 tükki kõrvale. Teises väljaku otsas skooris Joffrey Lupul kaks korda ning Brad Boyes jõudis omapärase rekordini. 33-aastasest ründajast sai Leafsi drafti valik, kellel läks kõige kauem aega oma esimese värava leidmiseks. Rekordiks sai 15 aastat, 4 kuud ja 10 päeva. Seejuures vana tippmarki õnnestus edestada vaid nelja päevaga.

Vancouver Canucks 4 - 1 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Jake Virtanen tegi oma karjääri esimese kolli ning Canucks jõudis viimases kaheksas vastasseisus Flyersi vastu kuuenda võiduni. Flyers ei saa kuidagi Jakub Voraceki käima. Tšehh on 48 pealeviskega enim üritanud mängija, kes veel mitte ühtegi väravat pole kirja saanud.

Uus hooaeg algas külaliste võidukäiguga

Ei juhtu just tihti, et ühel mängude õhtul võidavad kõik võõrsilmeeskonnad. Isegi kui kohtumisi kavas vaid neli. Täpselt nii oli aga uue hooaja avaõhtul. Sellega läks ka üks bänneri riputamine taaskord nihu. Chicago Blackhawksist sai viimase kuue aasta jooksul viies meeskond, kes karika kaitsmist kaotusega alustanud.

(foto: Jerry Lai/USA TODAY Sports)
Joel Quenneville'i meeskonna jaoks läksid lood New York Rangersi vastu metsa poole juba esimese kolmandikuga. See kaotati 1-3. Rõõmustada sai vaid Artemi Panarini värava üle, mis tuli tema esimese väravale läinud pealeviskega.

Oma esimese väravani jõudis ka Oscar Lindberg. 23-aastane rootslane lõi kaasa alles oma karjääri teises matši, kuid avas kahe minutiga skoori. Pärast Panarini viigiväravat tulid tabamused Kevin Kleinilt ja Derek Stepanilt ning Alain Vigneault'le pakkus seis suurt rahulolu. "Olime esimesel kolmandikul väga head. Mulle meeldis, kuidas me mänguplaani ellu viisime, hiljem kaotasime veidi hoogu," rääkis Rangersi peatreener pärast mängu.

Üldjuhul oli esitusega rahul ka Quenneville. Kuigi kaitsemäng oli mõnes olukorras vägagi küsitav. Eriti Stepani tabamuse puhul, mis tuli avakolmandiku viimasel minutil. "Läksime mängu edenedes paremaks ja tegime häid asju. Ent andsime esimesel kolmandikul ära paar väravat, mida saanuks kindlasti vältida," tunnistas Quenneville.

Skoorimine lõpetati juba teise kolmandiku seitsmendal minutil, mil täpne oli Teuvo Teräväinen. Corey Crawford lasi kolm tükki 27 pealeviskega, samas kui Henrik Lundqvist oli üliterav - tõrjete efektiivsuseks kujunes 94.1%.


Kaks kõva kivi kohtuvad uuesti 17. veebruaril.

Hooaja esimene litter lükati aga traditsiooni kohaselt mängu Toronto Maple Leafsi ja Montreal Canadiensi vastasseisus. Leafs tegi üllatavalt südika esituse, kuid pidi siiski 1-3 kaotusega leppima.

Nii nagu aasta tagasi tuli hooaja esimene värav Max Pacioretty poolt ja seda taas Jonathan Bernier vastu...ja lisaks veel järjekordselt esimese väravale läinud pealeviskega. Leafs alustas paremini ja Carey Price pidi kiirelt mitu head tõrjet tegema, kuid neljanda minuti alguses pääses Canadiensi värske kapten läbimurdele. Pealevise tuli terava nurga alt ning polnud kõige tugevam, aga Bernier oskas ometi sellega nii toimetada, et litter lendas üle tema õla ja libises vaikselt üle väravajoone.

Tabamusele järgnes Leafsi poolt domineeritud kolmandik, kuid viigiväravat tuli oodata teise perioodi alguseni. Seal sai Brendan Gallagher loetud sekunditega väravavahi häirimise eest karistuse ning Leafs vajas ülekaalu realiseerimiseks vaid kuute sekundit. Täpne oli James van Riemsdyk.

Väravavahi häirimine oli aktuaalne ka kolmandiku seitsmendal minutil. Siis sündis ajalugu, kui nägime läbi aegade esimest korda, kuidas üks peatreener kasutas oma õigust lasta kahtlane olukord üle vaadata. Ajalooliseks treeneriks osutus loomulikult Mike Babcock. Ja mis veel kõige olulisem - nii jäi ka Canadiens tabamusest ilma. Tomaš Plekanec oli Bernier kallal nokkimas, kui Jeff Petry litri võrku pani.

Pärast värava kustutamist läks mäng ettevaatlikuks ning viigi seis püsis kuni viimase kolmandiku keskpaigani. Siis viis Alex Galchenyuk külalised uuesti ette. Leafs asi Price'i väravale lõpuks 37 pealeviset, kuid ühele tabamuse lisa ei õnnestunud hankida. "Minu arvates oli nende väravavaht väga hea. Meie oma oli hea pärast esimesest pealeviset," tõdes Babcock pärast mängu.

Price lõpetas 36 tõrjega (efektiivsuseks 97.3%) ja Bernier 29-ga (93.1%). Puurivaht oli siis juba ära korjatud, kui Pacioretty viimasel minutil lõppseisu vormistas. Seejuures tegi ka tema ajalugu. 26-aastasest ründajast sai ajaloos esimene Canadiensi kapten, kes esimeses mängus kaks kolli enda nimele sai.


Leafsi koosseisus oli võrreldes mulluse meeskonnaga üheksa uut nägu. Mängupilt oli samas lootustandev. Saame näha, kas tegu oli vaid ühekordse juhtumiga või on Babcock tõesti kokku aetud seltskonnast meeskonna vorminud.

Teised kohtumised

Calgary Flames 1 - 5 Vancouver Canucks (tipphetked)

Kui üks Sedinidest kargab peale nagu 25-aastane, siis pole paraku väga midagi teha. Daniel sai kirja 1+2 ning Canucks väikese revanši mulluste playoffide eest. Seejuures üllatas Canucksi peatreener Willie Desjardins sellega, et mängitas Sedinide kõrval Brandon Sutterit. Asi kukkus kenasti välja, kuna Sutter sai debüütmängus käe valgeks.

Los Angeles Kings 1 - 5 San Jose Sharks (tipphetked)

Kings sai ideaalse alguse, kui teisel minutil Nick Shore'i tabamusest ette pääseti, aga kummalisel kombel lagunes siis vanker täiesti ära. Kogu kohtumisega tuli neilt vaid 20 pealeviset ning Sharks sai STAPLES Centerist harvaesineva võidu. Värske kapten Joe Pavelski lõpetas 1+2'ga. Debüütmängus sai tabamuse kirja ka noor soomlane Joonas Donskoi. Kohtumist ilmestasid ka mitmed kaklused.


"Sõbralikud" naabrid kohtuvad kahe nädala pärast uuesti.

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Kolm Stanley karikat kuue aastaga on tänapäeval vägev saavutus. Chicago Blackhawks on kujunenud tõeliseks superjõuks ja võib enne "maha rahunemist" rahulikult mõned karikad veel noppida. Kuigi algav hooaeg pakub ühe viimaste aastate suurima väljakutse.

(foto: sportsinteraction.com)
Ründeliini tuli olude sunnil lõhkuda

Võrreldes eelmise hooajaga on Blackhawks jäänud ilma kahest põhiründajast. Patrick Sharp jätkab Dallases ning Brandon Saad loovutati Columbus Blue Jacketsile. Kahe peale tegi see duo mullu 39 kolli. Need tabamused tuleb nüüd kuskilt mujalt kätte saada ning soovituslikult veel ka lisa - 2.68 kolliga oli Blackhaws eelmisel hooajal liiga keskmike seas.

Muutused võivad iga inimese rivist välja lüüa, kuid klubisiseselt nende pärast ei muretseta. "Minu arvates on muutused head. Oleme nende suhtes varem vastuvõtlikud olnud ja toonud sisse mõned mängijad, kellest on nüüd saanud põhitegijad," mainis suvel peamänedžer Stan Bowman, kes lisas, et uusi tulijaid hakatakse kindlasti peagi armastama.

Ründes on uuteks nägudeks Saadi diilis tulnud Artjom Anisimov ja Marko Dano. Vabaagendina on lisatud KHL-i täht Artemi Panarin ning suuremat panust loodetakse noortelt nagu näiteks Teuvo Teraväinen. Treeninglaagris on kõik peatreenerilt Joel Quenneville'ilt teeninud kiidusõnu ja see peaks tähendama seda, et üleminekuperiood - mineviku selja taha jätmine - ei kujune probleemiks.

Väikest viisi tundub, et lahenema hakkab ka Patrick Kane'i ümbritsev probleem. On selge, et ebameeldiv olukord on hooajaks ettevalmistumisele põntsu pannud. Kui Kane mõistetakse ikkagi lõpuks süüdi, siis tabab teda liigapoolne mängukeeld ja nii pole Blackhawks saanud päris kindel olla selles, milliseks meeskonna lõplik koosseis kujuneb. Kui kõik aga lõpuks Kane'i jaoks õnnelikult laheneb, siis saavad kõik klubiga seotud isikud tunda, kuidas kivi südamelt langeb.

(foto: Nam Y. Huh/AP Photo)
Blackhawksi uue hooaja koosseis tundub pealtnäha nõrgem - lisaks Sharpile ja Saadile on rünnakult läinud ka Kris Versteeg ja Bard Richards - aga see kõik võib muutuda, kui uued lülid end edukalt meeskonda sobitavad. Esialgu ei ole selles ka põhjust kahelda. "Teame, et meil läheb aega kohanemiseks, aga me ei kahtle, et leidub kutte, kes soovivad võimaluse ära kasutada ning tühimikud täita," rääkis kapten Jonathan Toews eelmisel nädalal.

Olukord pole klubi jaoks ka midagi uut. 2010. aastal, kui see pragune "kuldne generatsioon" võitis esimese karika, tuli peale pressiva palgafondi tõttu loobuda mitmest põhitegijast. Muutused elati üle, kuigi enne 2013. aasta karikat tuli kaks aastat, kus playoffide avaringis välja langeti. Praegune sats tundub aga võimsam olevat, seega sellist kukkumist usutavasti ei tule.

Kaitse tuumik pikemaks ajaks paigas

Pärast eelmisel nädalal Brent Seabrookiga tehtud lepingupikendust on vähemalt 2019. aasta suveni Blackhawksil lukku pandud kolm põhikaitsjat. Seabrooki ja Duncan Keithi lepingud lähevad sealt veel edasi, aga tegu ajaga, mil saab läbi Niklas Hjalmarssoni kontraht. Rootslane on tunnistanud, et mängimine ilma Johnny Oduyata, kes liitus Dallases Sharpiga, saab olema veider, aga küllap ta hakkama saab. Sisse toodud Trevor Daley pole teps mitte halb asendaja.


Rohkem kui 750 mängu Starsi särgis teinud kaitsja on suurte kogemustega, kes veel hilises eas näitamas arengumärke. Ta jõudis mullu 31-aastasena karjääri parimate numbriteni nii väravate (16), söötude (22) kui punktide (38) osas. "Johnny kaotamine on karm, kuna tal oli meeskonnas oluline roll, aga usun, et Daley sobib oma oskustega meie mänguplaani," mainis Keith hiljuti.

Oduya lahkumist leevendab ka see, et eelmisel nädalal toodi aastase lepinguga tagasi Michal Rozsival, kellel lasti vahepeal juba vabaagendina minema jalutada. Lisaks näitasid noorema generatsiooni esindajad Trevor van Riemsdyk ja David Runblad eelmisel hooajal lootustandvaid esitusi. Blackhawks lasi mullu endale keskmiselt 2.27 väravat, millest oli parim vaid Montreal Canadiens (ja seda napilt - 2.24). Vägev märk on maha pandud, aga ei saa öelda, et meeskond ei ole suuteline selle kordamiseks.

Kas Crawford on tõesti hea või laseb hea meeskonna najal liugu?

Suviste muudatuste järgselt võiks nüüd see üleval püstitatud küsimus saada lõpliku vastuse. Corey Crawford on täishooaegade juures oma karjääri jooksul igal aastal saanud kätte vähemalt 30 võitu, aga ometi jätkub tal kriitikuid ja eks seda mingis mõttes ka õigustatult. 2013. aasta septembris klubiga kuni 2020. aastani kestva lepingu teinud puurivaht ei tee näiliselt mitte kunagi jahmatavaid tõrjeid ning nii võib tunduda, et ta kulgeb ilusa statistika poole lihtsalt tänu heale meeskonnale.

(foto: John E. Sokolowski/USA TODAY Sports)
Mulluse hooaja lõpetas Crawford 32 võiduga, lastes keskmiselt sisse 2.24 väravat ning tõrjudes 92.4%-lise efektiivsusega. Tugevatele numbritele järgnes ebakindel algus playoffides, aga kui käes oli finaal, siis säras ta taas, pannes seeriale nullimängu korjamisega sümboolse punkti. Nüüd, kus ees mängimas vähe võõras kaader, peab Crawford (lõplikult) tõestama, et tegu on liiga ühe parima puurivahiga.

Kõva enesetõestamine ootab kindlasti ees ka varunumbrit Scott Darlingut. 26-aastane täitsa Chicago oma poiss oli üks mitmetest puurivahtidest, kes eelmisel hooajal ootamatult kaardile tõusid. Olles aastaid mänginud erinevates madalamates liigades tuli järsku kutse Blackhawksi poolt ning oma võimaluse kasutas ta 100%-liselt ära. Põhihooajal sai ta 13 stardiga üheksa võitu, lastes keskmiselt vaid 1.95 väravat. Tõrjete efektiivsuseks kujunes 93.6%. Playoffide avaringis oli temal ülitähtis roll, kui Crawford väristama hakkas. Kuid kas ta suudab sellist aastat korrata?

Hooaja väljavaated

See, mis eelmisel hooajal Los Angeles Kingsiga juhtus, oli kindlasti Blackhawksile ja kõigile tulevastele valitsejatele heaks hoiatuseks. Sedavõrd konkurentsitihendas liigas nagu NHL ei saa lihtsalt hetkekski püksirihma koomale lasta. Iga võit peab motiveerima ja Blackhawksi puhul on see nii ka olnud. Seda on maininud ka Quenneville: "Me võtame väljakutse avasüli vastu. Nendel kuttidel on hämmastav võiduisu ja ootame seda ka edaspidi."

Konkurendid muidugi ei maga ja kuna Kesk divisjon on paras kummituba, siis eeldatavasti ei teki Blackhawksil motivatsiooni ja tahtmisega probleeme. Igal õhtul peab lihtsalt oma parima näitamiseks valmis olema, kuna vastasel juhul pikka pidu ei tule. Quenneville'i meeskond saab end ka kiirelt käima tõmmata, kuna oktoobris pole tulemas vastu mitte ühtegi satsi, kelle võiks juba eos playoffide juttudest välja jätta.

Meeskond on enesekindel, aga karikavõidu kordamine on jäänud NHL-is väga harvaks. Viimati suutis seda 90ndate lõpus Detroit Red Wings. Isegi järjestikustel aastatel finaali jõudmine on harv saavutus. Alates 2000. aastast on seda suutnud vaid kolm meeskonda. Selles mõttes on hea, et meeskond ei mõtle liialt ette. "Me ei ole keskendunud Stanley karika kaitsmisele. Oleme keskendunud rohkem playoffidesse jõudmisele ja hea alguse tegemisele. Meil on suurepärane meeskond ja särame just siis, kui playoffidesse jõuame," on Seabrook öelnud.

Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?

"Tänapäeva dünastia" - see on sõnapaar, millega on hakatud iseloomustama Chicago Blackhawksi, kes kuue aasta jooksul kolm korda Stanley karika võitnud. Vastus küsimusele "Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?" on iseenesest lihtne - selle aluseks on targad valikud draftis ja osavad lükked mängijateturul.

(foto: David Banks/USA TODAY Sports)
Blackhawks pani enda edule aluse 2002. aasta draftiga. Just see oli aasta, mil teises ringis kasutati 54. valikuõigus Ducan Keithi peale. Kolme aasta pärast võeti kaitsja esindusmeeskonda ja sellele on järgnenud üliedukas karjäär, mille viimatine saavutus on tänavune playoffide MVP tiitel.

Aasta hiljem noppis Blackhawks endale draftis Brent Seabrooki, kellest on jääl saanud Keithi kõige suurem semu. Kaitsepartneri suurepärane vorm aitas Seabrookil tänavu playoffides purustada Blackhawksi kaitsjate väravaterekordi. 2003. aasta avaringi valik sai kirja seitse tabamust.

2003. aasta draftist on pärit ka Corey Crawford. Tema peale läks samuti teise ringi 54. valik. Väravavaht pidi oma aega kaitsjatest kauem ootama ja sai näiteks 2010. aasta karikavõidu hooajal jääle vaid korra, aga 2013. aastal oli ta playoffides üks meeskonna parimatest - tõrjeprotsendiga 93.2% selja taha vaid 1.84 väravat - ning tänavu näitas taas oma väärtust finaalseerias - kuuest mängust neli, kus ta lasi endale vähem kui kaks väravat ning kirsiks tordi peal otsustava kohtumise puhas paber.

2004. aasta draftist tuli järjekordne 2. ringi mees. 41. valikuna saadi Bryan Bickell. Kohusetundlikuks musta töö tegijaks kujunenud ründaja sai 2010. aastal klubi käest küll karikavõidu sõrmuse, aga tema nimi siis toona veel kopsiku peale ei läinud. Kui tekkis uus karikavõidu võimalus, siis kandis Bickell veatult selle eest hoolt, et teda mäletama jäädaks. 2013. aasta finaali otsustavas mängus tuli temalt üks ajaloo hilisemaid finaalseeria viigiväravaid.

Olgu öeldud, et 2004. aasta draftis oli Blackhawksil avaringis kasutada tervelt 3. valikuõigus. Pärast Aleksandr Ovetškinit ja Jevgeni Malkinit läks see aga kaitsja Cam Bakeri peale, kellest hooaja 2009/10 keskel loobuti. Minnesota Wildist saadi tema vastu Nick Leddy, kes oli 2013. aastal üks põhikaitsjatest. Bakerit nähti NHL-is viimati 2013. aastal Vancouver Canucksi särgis. Samal aastal tegi Calgary Flamesi ridades oma viimased NHL-i mängud 2002. aasta avaringi valik Anton Babtšuk.

Kõrge valik oli kasutada ka 2005. aastal. Seitsmendana korjati ära ründaja Jack Skille, kes käis meeskonna eest jääl vaid 79 korda, enne kui leidis ennast 2010. aastal Floridast. Selle tehingu käigus sai Blackhawks endale Michael Froliku, kes kogus kolm aastat hiljem playoffides 10 punkti vaatamata sellele, et pääses keskmiselt jääle vaid 13-ks minutiks. Skille on viimased paar hooaega nühkinud Columbus Blue Jacketsi tagumistes ründekolmikutes. Vahetult pärast teda läks 2005. aasta draftis näiteks Anze Kopitar.

Asja pole saanud ka 2005. aasta 2. ringi meestest Mike Blundenist ja Dan Bertramist ning 3. ringi valikust Evan Bropheyst, aga seevastu läks õnneks 4. ringi valiku Niklas Hjalmarssoniga. Rootslane oli tänavu playoffides parim pealevisete blokeerija. Neid sai ta kirja 66.

2005. aasta detsembris korjas Blackhawks üles Patrick Sharpi. Philadelphia Flyersile loovutati tema ja peagi pildilt kadunud Eric Meloche'i eest toona AHL-is viisakalt möllanud Matt Ellison ja 2006. aasta drafti 3. ringi valik, mis läks hiljem Montreal Canadiensile. Sellega valiti Ryan White, kellel hetkel 175 põhihooaja mänguga kirjas 11+18.

Sharp alustas aeglaselt, aga kerkis peagi korralikuks punktimasinaks. 2010. aasta playoffides koguski ta 22 kohtumise jooksul täpselt punkti mängu. Temast olid resultatiivsemad vaid Jonathan Toews ja Patrick Kane.

(foto: Getty Images)
Pärast üsna kohutavat 2005. aasta drafti sai Blackhawks ennast aasta hiljem ree peale tagasi. Avaringi 3. valik läks just Toewsi peale. St. Louis Blues ja Pittsburgh Penguins korjasid enne teda ära vastavalt Erik Johnsoni ja Jordan Staali. Toews liitus meeskonnaga 2007. aastal, skooris oma esimeses mängus San Jose Sharksi vastu kohe esimese pealeviskega värava ning hakkas jõudsalt legendi staatuse suunas liikuma. Juba järgmisel hooajal oli ta meeskonna kapten ja 2010. aastal sai temast ka juba läbi aegade noorim Kolme Kulla Klubi liige, mida ta sai lisaks Stanley karika võitmisele tähistada ka playoffide MVP tiitliga.

2007. aasta draftis oli Blackhawksil kasutada 1. valik ja sellega tuli härra Kane. Läbi aegade neljas ameeriklasest drafti avavalik lülitati kohe koosseisu ning järgnes 72 punktiga debüüthooaeg, mis tipnes Toewsi ees hooaja parima uustulnuka auhinna võitmisega. Sellele on järgnenud ligi punkt per mäng tempos playoffides mängimine (116 kohtumisega 114 silma), 2010. aasta karikavõidu kindlustanud värav ning 2013. aasta karikas ja playoffide MVP tiitel.

2008. aastal tegi Blackhawks nulliringi. Drafti 1. ringi valikuks oli näiteks Kyle Beach, kes isegi AHL-is seni raskustes olnud - 208 kohtumisega 83 silma. Pärast teda läksid näiteks Erik Karlsson ja Jordan Eberle.

Ehitus jätkus aga taas 2009. aastal ja seda kahe pusletükiga. 5. ringist saadi Marcus Krüger, kellest on kujunenud hindamatu mees vähemuses mängides. Vabaagentide seast hangiti Marian Hossa, kes oli erinevate meeskondade rivistuses kaks aastat järjest finaalis kaotajaks jäänud. Slovakkia elav legend saabus Chicagosse selleks, et karikas korra lõpuks ära võita, aga nüüdseks on tal see õnnestunud kolm korda.

2009. aasta avaringi valik oli kaitsja Dylan Olsen, kes kaasati tehingusse, millega eelmisel hooajal toodi klubisse tagasi pärast 2010. aasta karikavõitu lahkunud Kris Versteeg. Playoffides jäi ta tänavu vaid ühe punkti peale, aga selleks oli söödupunkt, mis tuli 5. mängu võiduvärava juures pärast suurepärast läbimurret.

2010. aastal saadi Krügeri kõrvale veel üks rootslasest musta töö tegija. Joakim Nordströmi peale läks 3. ringi viimane valik. Viimase kahe aastaga on ta playoffides kokku saanud jääle kuues mängus, aga peagi kindlasti kasvab tema roll meeskonnas.

Hilistest ringidest tuli korralikult täiendust ka 2011. aastal. 2. ringist hangiti Brandon Saad ning 5. korjati üles Andrew Shaw. Vaid Kane ja Toews tegid tänavu Blackhawksi särgis playoffides Saadist rohkem väravaid. Shaw on lihtsalt Shaw. Tsiteerides Victor Hedmani: ta on mängija, keda kõik enda meeskonda tahavad.

Järgnenud hooaja käigus toodi meeskonda Johnny Oduya. Tema eest anti ära 2013. aasta drafti 3. ja 4. ringi valikud. Selle aasta valikust pole Blackhawksile veel midagi sirgunud. Küll aga saadi 2012. aasta draftist Teuvo Teräväinen, kes nopiti ära 18. mehena. Vaid 20-aastane soomlane panustas tänavusel teekonnal karikani kümne punktiga. Kaks neist tulid finaalseeria avamängus, kus Blackhawks 0-1 seisu pealt välja tuli ning 2-1 võitis. Teräväinen tegi viigivärava ja sellega sai temast läbi aegade nooruselt neljas finaalseerias skoorija.

Septembris saadi vabaagendina kätte kaitsja Michal Rozsival, kes tänavu langes murtud jalaluuga 2. ringi mängudes auti, aga kes tegi 2013. aastal kaasa kogu kadalipu.

Aasta hiljem lisati vabaagentide seast tervelt neli meest, kes tänavu playoffides jääl käisid. Märtsis sõlmiti leping Trevor van Riemsdykiga, suvel Brad Richardsi, Kyle Cumiskey ja Scott Darlinguga, kellest sai tänavu esimene Chicago ümbruses sündinud ja kasvanud mängija, kes Blackhawksi ridades Stanley karika võitnud. Seda vaid mõned aastad pärast seda, kui ta oli alkoholi sõltuvusega võitlust pidanud.

Märtsis saadi vahetustehinguga Arizona Coyotesist veel üks rootslane David Rundblad. Aasta hiljem toodi samast klubist ära Antoine Vermette, kelle neljast tabamusest kolm olid tänavu playoffides võiduväravad ja neist omakorda kaks tulid finaalseerias. Samuti hangiti tänavu vahetustehingutega Kimmo Timonen ja Cedric Desjardins.

Kõik need käigud viisid lõpuks selleni, et Blackhawksist sai 15. juunil tänapäeva dünastia. See on juba igaühe enda otsustada, kas hinnata Blackhawksi sama kõrgelt, kui teada-tuntud dünastiaid või mitte.

Finaalseeria algas Blackhawksi võiduga

Pärast 11-aastast pausi uuesti Stanley karikavõistluste finaali jõudnud Tampa Bay Lightning alustas seda sarnaselt eelmisele üritusele kaotusega. Kaks kolmandikku kohtumist kontrollinud meeskond andis viimasel perioodil mänguohjad käest ning Chicago Blackhawks kasutas rõõmuga selle ära.

(foto: nbcchicago.com)
Lightning alustas teravalt, kui juba esimesel minutil oli paar head momenti. Esimest väravatki ei tulnud kaua oodata. Viienda minuti keskel sai finaali avavärava autoriks Alex Killorn, kes suunas osavalt, selg värava poole, litri Corey Crawfordi selja taha. Lightning polnud tänavustes playoffides kordagi kaotanud, kui Killorn oli skoorinud. Samuti polnud kaotust kirjas nendes mängudes, kus õnnestus skoor avada.

Avakolmandiku algus ja lõpp olid aga kodumeeskonna poolt nagu öö ja päev. Energilisus asendus ettevaatlikusega ja nii ei saanud Lightning esimese perioodi viimase kaheksa minutiga Crawfordi väravale mitte ühtegi pealeviset.

Samas ei olnud fännidel muretsemiseks erilist põhjust. Blackhawksi rünnakuid hoiti väga hästi kontrolli all ja tegutseti isegi nii edukalt, et teise kolmandiku suurimaks tipphetkeks jäi Kris Versteegi vastu posti kukkumine.


Esmaspäeval isaks saanud Versteeg oli koosseisus Bryan Bickelli asemel. Ju peavad väravad endiselt veel ootama.

Minnes viimasele kolmandikule eduseisuga, oli Lightning seda edukalt kogu aasta jooksul hoidnud - playoffides kõik võidud ja põhihooaja käigus vaid kaks normaalajajärgset kaotust. Siin tegi aga Blackhawks kenasti normaalajaga töö ära.

Alguses ei saadud ennast hästi käima ja pealevisked väravale olid harvad, kuid kui kellast oli kulunud 13:38 saabus lõpuks läbimurre. Teuvo Teräväineni kauge pealevise lipsas Ben Bishopist läbi, kui Marcus Krüger oli osava maski värava ette teinud.

"See on hämmastav," rääkis 20-aastane soomlane värava kohta. "Tean, et meil on suurepärane meeskond. Meil on rohkelt kogemusi, aga mina olen noor kutt, kes proovib lihtsalt mängu energiat lisada."

Energiat Helsingis sündinud nooruk tõepoolest lisas. Kaks minutit pärast skoori avamist sai temast sööduandja ning Antoine Vermette tegi 2-1. Teräväinen on läbi aegade noorim Blackhawksi mängija, kes karikafinaalis ühes kohtumises vähemalt kaks punkti teeninud. Alates 1990. aastast on temast nooremana finaalis kahe punktini jõudnud vaid Jaromir Jagr.

"Ta on üks talendikamaid mängijad, keda ma iga päev trennis näen," kiitis meeskonnakaaslast Marian Hossa. "Ta saab iga kohtumisega enesekindlust juurde ja tundub nagu tal süda ei löökski. Ta on nii rahulik."

Lightning jääb taganutma Ryan Callahani läbimurret, mis tuli vahetult enne seda, kui Teräväinen kohtumise pea peale keeras. "Meil oli võimalusi selleks, et mäng ära otsustada, aga me ei kasutanud neid," tunnistas peatreener Jon Cooper. "Kuna see meil ei õnnestunud, siis lasime neil kaasas jõlkuda."

Cooperi hoolealused mängisid viimast kolmandikku ülimalt ettevaatlikult. See Callahani üritus oli üle 13 minuti üldse esimene, mis värava peale läks ja lõpuks saadi neid viimasel kolmandikul kirja vaid viis.

"Tahtsime eduseisu kaitsta ja see on meil varasemalt playoffides õnnestunud," tunnistas Anton Stralman. "Sel korral mängisime aga osava meeskonna vastu ja nad on liiga head selleks, et neile anda nii palju ruumi tegutsemiseks. Seega saime õppetunni."

Blackhawksist on üle 15 aasta esimene meeskond, kes võõrsil viimasele kolmandikule kaotusseisuga minnes mängu võiduga lõpetanud. 2000. aastal tegi New Jersey Devils selle ära Dallas Starsi vastu.

"Vastase austamise ja kartmise vahel on peenike joone," tõdes toona Starsi ridadesse kuulunud Brenden Morrow. "Sa võid neid austada, aga mitte karta. Viimasel kolmandikul tundus, et hoidsime eduseisust kinni, aga kartsime seda, mis võib tulla."

Finaali avamängus oli ka üks kummaline vahejuhtum. Andrew Shaw näitas taas oma jalgpalluri potentsiaali, kui ta ühe rahmeldamise käigus väidetavalt Victor Hedmani hammustas.


"See tundus küll hammustusena. Mul on sellest väikene sinikas," ütles rootslane.


Alates 1939. aastast on 7-mängulise finaalseeria käigus avamängu võitja saanud 75-st juhust 58 korral (77.3%) karika enda valdusesse. Samas on Lightning tänavu juba varem kahte seeriat kaotusega alustanud. Finaal jätkub ööl vastu pühapäeva.

Ducks nurjas Blackhawksi tagasituleku, asus seeriat juhtima

"See on Ducksi hoki, meile ei meeldi miskit lihtsalt teha." - need on Ryan Kesleri sõnad pärast läänekonverentsi finaali viiendat mängu, kus Ducks normaalaja lõpus kaheväravalise edu käest lasi, kuid lisaajal siiski võitis. Oma ajaloo jooksul kaks korda finaalis käinud klubi on nüüd kolmandast ühe võidu kaugusel.

(foto: Getty Images)
Ducksi fännid võivad võidus enim tänada head algust ja Matt Beleskeyt, kes lisaaja 45. sekundil kohtumisele joone alla tõmbas. Kui eelmises mängus sai Ducks veidi enam kui poole minutiga kolm väravat, siis nüüd "vaid" kaks. Avakolmandiku kuuendal minutil viisid kodusatsi 2-0 ette Kesler ja Cam Fowler.

"Esimest korda selle seeria ajal ei teinud me head algust," tunnistas Joel Quenneville. "See võis lõpuks otsustavaks saada, aga tegime siiski vägeva tagasituleku."

Pärast Sami Vataneni väravat pidi Blackhawks oma tagasitulekuga pihta hakkama 0-3 seisu pealt. Frederik Anderseni väravale saadi esimese 20 minutiga vaid kolm pealeviset. Viimati tuli meeskonna poolt playoffides selline unine algus 1996. aasta kevadel.

Algselt nokiti kaotusseisu kallal nii teise kolmandiku alguses kui lõpus. Teuvo Teräväinen tegi teise minuti alguses 1-3 ning Brent Seabrook viimasel minutil 2-3. Sellel perioodil kuivasid omakorda Ducksi võimalused kokku - Blackhawks oli pealevisetega üle 13-5.

Viimasel kolmandikul sai Quenneville'i meeskond 12 pealeviset, kuid pikalt rabeleti niisama tühja. Ducks sai Corey Crawfordi väravale 8 üritust ning üks nendest oli Patrick Marooni värav. See tuli veidi enam kui viis minutit enne normaalaja lõppu. Tundus, et Ducks on võidu kätte saanud, aga seeria, kus mitu korda 2+ väravat tulnud lühikese aja jooksul, sai järjekordse põneva süžeekäigu.

Oli piisavalt aega üheks deja vu hetkeks. Põhiturniiri lõpunädalatel päästis Jonathan Toews oma meeskonnale kahe hilise väravaga võidu Buffalo Sabresi vastu ning nüüd said Blackhawksi kapten hakkama sama tembuga.

1:50 enne normaalaja lõppu tõmbas Toews omad ühe värava kaugusele ning 37 sekundit enne lõpusireeni tuli ka kummaline viigivärav. Toews saatis litri vasakult äärelt värava ette, aga külaliste jaoks läks sedavõrd õnnelikult, et see põrkus Andersenist Ducksi väravasse.

"Kui olime kolme väravaga maas, siis ei tundunud seis hea, aga meil on harjumuspäratu rahulikkus ja kindlameelsus," rääkis Toews. "Teadsime, et mänguaega on veel piisavalt järgi ja nad peavad järgmise kahe kolmandiku jooksul tegema kõva töö, et meid takistada."

Ducks sai normaalaja lõpus korraliku külma dušši krae vahele, aga peatreeneri Bruce Bourdeau sõnul see siiski meeskonda ei heidutanud: "Ütlesime, et nüüd on meie kord. Ärge olge endast välja ja ärge laske pead norgu. Olge vihased, et me võidu maha mängisime. Tehke seda, mis tegite avakolmandikul ja küll siis kõik laabub."

Asi laabus lausa nii kiirelt, et Beleskey 45 sekundi värav on kiiruselt Ducksi läbi aegade teine playoffides, pärast Steve Thomase 39 sekundi kolli 2003. aasta karikafinaalis.

Blackhawksil läks kohe lisaaja alguses üks vahetus sassi, mis jättis Beleskey ja Kesleri kahekesi ühe kaitsja vastu ning mees, kellest loobumist hooaja keskel tõsiselt kaaluti, viis Ducksi karikafinaalist ühe võidu kaugusele.

"See on tähtsaim värav, mis ma elu jooksul olen skoorinud," tunnistas 26-aastane ründaja. "See on suurepärane tunne, eriti kodumängus. Oleme ühe mängu kaugusel Stanley karikafinaalist. See oli tohutult tähtis värav ja uskumatu tunne."


Ducks pole tänavustes playoffides mitte ühtegi oma 14-st matšist normaalajal kaotanud. Sellega korratakse New York Rangersi poolt 1979. aastal püstitatud rekordit. Rekordit saab täna tähistada ka Ryan Getzlaf, kes jõudis kahe väravasööduga 2+17'ni ning 19 silma pole mitte ükski Ducksi mängija varem playoffides kokku saanud.

Kapanen ja Teräväinen - Soome uued superstaarid?

Teemu Selännet me uuel hooajal NHL-is enam ei näe, kuid loodus teadupärast tühja kohta ei salli. Soomlaste võimas hokikool on iga aasta kasvatamas peale uusi talente ja võimalik, et järgmise generatsiooni tähed sünnivad juba tuleval hooajal. Kasperi Kapanen ja Teuvo Teräväinen on kaks teismelist, kes on suve jooksul oma klubide poolt rohkelt kiitust saanud. Juhuste soodsa kokku langemise puhul on ka hea võimalus, et nendest kahest kuuleme uuel hooajal veel palju.

(foto: Getty Images)
Kapanen pidi paljude hinnangul tänavuses draftis minema vähemalt esimese 20 seas. Läks aga hoopis nii, et ta langes 22. kohale ja Pittsburgh Penguins võttis ta avasüli vastu. Homme 18. sünnipäeva tähistav ründaja on nüüd Penguinsi noortelaagris sellise peo püsti pannud, et kõik, kes temast drafti päeval loobusid, võivad seda üsna varakult kahetseda.

"Ta on isegi parem kui ma arvasin", märkis laagri ajal Penguinsi abimänedžer Bill Guerin. "Ta on oma vanuse kohta väga küps."

Kiirel füüsilisel ja mängulisel arengul on ka oma põhjus. Kapanenil on vaid 17-aastaselt selja taga täishooaeg Soome meistriliigas. Ja oma esimesed SM-liiga mängud tegi ta juba 16-aastaselt!

Penguins on suve jooksul mitmetest ründajatest ilma jäänud ja näib, et kui hooajaeelses treeninglaagris piisavalt hea mulje jätta, siis on igati reaalne, et Kapanen mahub ka Penguinsi hooaja avamängu koosseisu. Kas ta seal ka püsida suudab on omaette küsimus, kuid eeldused selleks on kindlasti olemas.

Teräväinen draftiti Chicago Blackhawksi poolt kaks aastat tagasi ja temal on esimesed NHL-i mängud juba kirjas. Soome meistrivõistlustel tegi ta tänavu suurepärase hooaja - 49. mänguga 44. punkti - enne kui ta Blackhawksi poolt ookeani taha ära viidi. Lisaks AHL-i matšidele jagus talle märtsis kolm NHL-i mängu.

"Soovin hooajaeelses laagris silma paista," ütles Teräväinen eelmisel nädalal. "Minu eesmärk on NHL-is mängida ja üritan laagris endale koha välja mängida.

Teräväinenit on nähtud lahendusena Blackhawksi painanud "teise tsentri probleemile". Brad Richardsi toomine peaks selle augu lappima, kuid samas ei tähenda see seda, et noore soomlase tee meeskonda oleks blokeeritud. Blackhawksi peamänedžer Stan Bowman märkis noortelaagri ajal, et Teräväineni näol on tegu mitmekülgse mängumehega, kes võib ka äärel mängida ning see sümpatiseerib väga peatreener Joel Quenneville'ile.

Lisaks on Blackhawks sarnaselt enamus suurtega jännis oma palgaruumiga. Bowman on öelnud, et hooaja alguseks soovitakse siiski piiridesse mahtuda - hetkel ollakse üle 2.2 miljoni võrra - ja see tähendab, et suve jooksul tuleb avaralt uurida erinevaid vahetustehingu võimalusi. Enim liigub nendes juttudes kaitsja Johnny Oduya nimi, aga neis figureerib ka Patrick Sharp. Ühe kollanoka asemel võtaks iga meeskond endale satsi Sharpi, kuid Blackhawks peab tõsiselt mõtlema ka tuleviku peale. Jonathan Toewsi ja Patrick Kane'i ootab järgmisel suvel ees palgatõus ning selleks on vaja teha lisaruumi.