Pittsburgh Penguins sai läinud ööl kolmanda ürituse peale kirja lõpuks hooaja esimese võidu, kui mulluse Stanley karika finaalseeria korduskohtumises oldi 4-0 üle Nashville Predatorsist. Võidu nimel andis kaitsja Ian Cole ka ära umbes neli hammast.
(foto: Getty Images)
Cole, kes sai eelmisel hooajal kirja 194 blokeeritud pealeviset, mis oli liiga paremuselt kolmas näitaja, jättis osa oma ülemisest sahtlist väljakule, kui takistas Roman Josi ürituse väravale minemist.
28-aastane jänki jaoks jäi kohtumine pooleli, aga ta on lubanud õige pea väljakule naasta.
Kui närvi on, siis saab juhtunu detailseid tagajärgi näha SIIT.
Kõigi aegade vägevaim hokimees Wayne Gretzky on kord öelnud, et NHL-i hooaeg koosneb kolmest osast - põhiturniiri, playoffide esimesed ringid ja finaalseeria. Nashville Predators tõestas mullu, et ühe osa kahvatu läbimine ei välista säramist hilisemates faasides.
(foto: predlines.com)
Vähe räägitud rünnak on läbinud mitu muudatust
Peter Laviolette'i meeskond kogus eelmisel hooajal vaid 94 punkti ja pääses viimasena läänekonverentsist karikamängudele. Edu esimesena eemale jäänud Winnipeg Jetsi ees oli seitse silma ehk eriti üle noatera pääsemisega tegu polnud, aga põhiturniiri võis siiski üsna ebaõnnestunuks lugeda. Uuel hooajal soovitakse seda kindlasti vältida. Seda peab tegema pärast mitmeid muutusi ründeliinis.
Predators on alati olnud tugevale kaitsele toetuv meeskond ja kõik Nashville'is mängivad ründajad võivad end tihti tunda äraunustatuna. Eriti nüüd, mil satsi sinise joone mehed näitamas ajaloolist resultatiivsust. Tõsi see ka on, et eelmisel hooajal kirja saadud 2.90 väravat mängus tulid suuresti tänu väga mobiilsetele ja osavatele kaitsemängijatele. Enne algavat hooaega on aga nüüd ikkagi ründajad tähelepanu keskpunktis.
(foto: dailyfaceoff.com)
Laviolette ei saa uuel hooajal edurivis loota mitmetele võtmemängijatele. Stabiilsuse etalon Colin Wilson on kaubeldud Coloradosse, tuntud snaipri James Neali korjas liiga laienemise draftis endale Vegas Golden Knights ja kapten Mike Fisher lõpetas 37-aastasena karjääri. Aukude täitmiseks on sisse toodud mitu vabaagenti. Teiste seas ka Nick Bonino, kes alles mõni kuu tagasi oli Stanley karika finaalseerias Pittsburgh Penguinsi mängumehena üks vihavaenlastest.
29-aastane ründaja loodab uues klubis saada rohkem mänguaega ja on kindel, et suudab oma produktiivsust tõsta. "Arvan, et Crosby ja Malkini selja taga mängides tuleb alati kasuks, kui suudad oma väikese panuse anda, aga nemad saavad lõviosa mänguminutitest, punktidest ja ülekaalu ajast," märkis mullu 37 silmaga lõpetanud Bonino pärast 4-aastase lepingu tegemist. "Sain suure osa oma punktidest siis, kui Malkin vigastatud oli."
Bonino on varasemalt ka näidanud, et õiges olukorras olles suudab ta korralikke ründenumbreid näidata. Tema karjääri rekordiks on hooajal 2013/14 Anaheimis mängides tulnud 49 punkti (22+27) ning 18 silmaga oli ta Penguinsi 2016. aasta karikavõidu ajal playoffides üks meeskonna resultatiivsematest. Ryan Johanseni kohalolek tähendab, et Nashville'is pole ta samuti põhitsenter ja ega tal arvatavasti ka talenti selleks rolliks ei jagu, kuid sobivate kaaslastega võiks teises ründekolmikus tulla hea hooaeg.
Teine huvitav täiendus ees on Scott Hartnell, kes tippaegadel olnud 60 punktiga mees. Omal ajal just Nashville'ist karjääri alustanud mehele on aastate lisandumisega mänguvorm hakanud probleeme valmistama, kuid peamänedžer David Poile usub, et 35-aastasest ründajast annab veel head mahla välja pressida, nähes teda kohaliku Hunt Kriimsilmana, kellel üheksa ametit.
"Näen teda kindlasti ülekaalus väravaesise kujuna, see võiks meie jaoks sel aastal olla oluline muutus, arvestades millised vennad meil taga on," on Poile kahe hooaja vahel rääkinud. "Columbuses saadud mänguajaga võrreldes arvan, et tal on hea võimalus saada meie juures rohkem jääle."
Hartnell sai mullu keskmiselt mänguaega vaid 12:04, mis oli pärast tema kollanoka aastat karjääri halvim näitaja. Kõigil ülejäänud hooaegadel on ta saanud vähemalt 15 minutit per mäng. Tal on kirjas viis hooaega vähemalt kümne ülekaalu väravaga. Predators pole iseenesest ülekaalus kehv olnud, kulgedes oma 18.9%-ga rahulikult liiga keskmike seas, aga tulnuks mõned PP kollid juurde saanuks kindlasti parandad oma liigapositsiooni ja äkki oleks isegi playoffideks välja mänginud kodueelise, mis uuel hooajal üks eesmärkidest.
"Peame kodueelise saamise nimel vaeva nägema, pidime selle vastu kolmes seerias võitlema. Hooaja jooksul oleksime võinud teha mitmeid asju teisiti, et tabelis ettepoole tõusta. Arvan, et see mängijate grupp õppis palju enda ja riietusruumis oleva võimekuse kohta," rääkis suvel kaitsja Ryan Ellis, kes ise peab küll eesmärgi nimel rügamist hooaja alguses pikalt kõrvalt vaatama.
Kuri, aga viisakas kaitse
Ellise näol on kaitsest puudu üks väga oluline lüli, aga ei saa öelda, et meeskond selle tõttu märgatavalt nõrgem oleks. Hea klassiga kaitsjaid on lihtsalt sedavõrd palju. Kui enamus rõõmustaksid, kui esipaari taga on veel üks väga hea vend, siis Nashville'is on isegi kaks silmapaistvat kaitsepaari. Ja seda mitmes erinevas mõttes.
(foto: dailyfaceoff.com)
Palju on räägitud Predatorsi kaitsjate panusest rünnakul ja kohusetundlikusest kaitses, aga selle kõrval väärib välja toomist veel ka nende usaldusväärsus. Ellis, P.K Subban, Roman Josi ja Mattias Ekholm kombineerisid eelmisel hooajal nelja peale kokku 125 karistusminutit, mis teeb keskmiseks näitajaks 31.25. Uus kapten Josi oli 25:04-ga meeskonna enim mänguaega teeninud mängija, aga tema nimele kogunes 72 matšiga vaid 18 karistusminutit. Kas tema tüüpi kaitsja pole mitte iga peatreeneri unelm? Kvaliteetne mõlemas väljaku otsas ja väheste karistuste tõttu saab teda palju kasutada.
Võibki öelda, et suuresti on meeskonna kaitsjate edu taga distsipliin ja karistuste vältimine. Nii püsitakse pikalt jääl ja saadakse oma oskustega panustada mõlemas tsoonis. Kuigi kaitsetsoonis tegutsemisel on veel arenguruumi. Endale lastud 30.1 pealeviset mängus oli eelmisel hooajal keskpärane näitaja ja sama kehtib karistuste surmamisel näidatud 80.9% kohta.
Rinne taas tippude hulgas
Pekka Rinnel on olnud nii mõnedki kehvapoolsed hooajad ja mullune finaalseeria algas tema poolt samuti kohutavate esitustega, aga tervikuna saab öelda, et 34-aastane soomlane on end liiga parimate väravavahtide sekka tagasi mänginud. Ta kasvatas eelmisel hooajal võrreldes eelneva aastaga oma tõrjete efektiivsuse 90.8% pealt 91.8% juurde. Tema endale lastud keskmine 2.42 oli viimase viie hooaja peale paremuselt teine näitaja. Playoffides olid tema numbriteks 1.96 ja 93%.
Üheksa aastat meeskonna esikindana veetnud Rinnel on 12 aastat noorema kaasmaalase Juuse Sarose näol selja taha kerkinud ohtlik konkurent ja see on ta nähtavasti pannud ka rohkem pingutama. Saros, kes olnud ka oma kogenuma kaasmaalase majanaaber, on senise karjääri 22 mängu jooksul näidanud väga head potentsiaali, saades kirja 2.38 ja 92.2%. Noore ea tõttu on ta veel vastuvõtlik ebastabiilsusele, kuid näib, et Poile on tema näol taaskord hakkama saanud ühe osava drafti otsusega. Nii nagu tal ikka kombeks.
Kolmekordse Vezina trofee finalisti puurist puksimine ei ole kerge ülesanne ja Rinne koht peaks algaval hooajal veel kindel olema, aga talle ei pruugi enam jaguda üle 60 kohtumise, millega ta harjunud on. See aga pole ilmtingimata halb uudis ei tema ega meeskonna jaoks. Väiksem mängukoormus võiks Rinnet hoida karikamängudeks värskemana ja arvestades, kuidas kulgemine suvel lõppes (finaalseerias tõrjed kokku 88.8%), siis võib tal seda hädasti ka vaja olla. Pikaks ajaks tipus
Finaalseerias Pittsburgh Penguinsile mängudega 2-4 tulnud kaotus ei tohiks Predatorsi morjendada. Võrreldes varasemate aegadega tehti väga suur samm edasi. Meeskond polnud eelnevalt kordagi playoffides isegi 2. ringist edenenud. Poile'i tarkade otsuste najal on jõutud liiga tippude sekka ja seda pikemaks ajaks.
Ellis on meeskonna võtmekaitsjate seas ainus, kellel lepingut vähem kui kolmeks aastaks. Subban ja Ekholm on lukus kuni 2022. aasta suveni. Sama ajani on kontraht Calle Järnkrokil ja Filip Forsbergil, kes jagas eelmisel hooajal Viktor Arvidssoniga meeskonna parima väravaküti au. Arvidssonil ja Johansenil on omakorda lepingud, mis lähevad lausa hooaja 2023/24 lõpuni välja. Tugev tuumik on pikaks ajaks koos ja samuti klubi jaoks soodsate tehingutega.
Usku tipus püsimiseks lisab mitmete põnevate noormängijate olemasolu. Juba oma esimesed sammud kõrgliigas teinud Kevin Fiala tegi asjad enda jaoks AHL-is üsna kergeks (121 mänguga 89 punkti) ja ta alustas kevadel karikamänge vägevalt, tehes nelja kohtumise peale kaks väravat, enne kui vigastus ta maha murdis. 2016. aasta drafti 2. ringi valikut Samuel Girardi nähakse järgmise superkaitsjana ning suvel 21-aastaseks saanud Vladislav Kamenev on äsja AHL-is teinud 50 punktiga aasta. Lisaks on justkui kingitusena sülle kukkunud Eeli Tolvanen.
Predators sai läinud suvise drafti avaringis eelviimasena valida ja otsustati 18-aastase soomlase kasuks, kellel õnnestus USHL-i punktitabelis lõpetada esimese kaheksa seas. Vihtis sündinud noormees pidi liikuma edasi Bostoni kolledžisse, aga probleem seoses keskkooli ainepunktidega tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Seejärel alustas Tolvanen profikarjääri ja tegi seda KHL-is kohe kübaratrikiga. Aprillis täiskasvanu ikka jõudnud mängumees on Euroopa tugevaima hokisarja ajaloo noorim kübaratriki kangelane ja tal on neid karjääri esimese 12 kohtumisega juba kaks!
Kaks suve järjest Shea Weberi ja Mike Fisheri näol oma kaptenist ilma jäänud Nashville Predators on C-tähe edasi andnud Roman Josile. Šveitslasest kaitsemees on klubi ajaloo jooksul kaheksas erinev kapten. Kimmo Timoneni järel teine eurooplasest C-tähe kandja.
(foto: Twitter @rjosi90)
Josi on liigas üks vaid viiest kaitsjast, kes viis hooaega järjest vähemalt 40 punkti kogunud. Ta on kolm aastat järjest olnud meeskonna resultatiivseim kaitsja.
"Praegu on käes õige aeg nimetada Roman meie kapteniks," märkis otsusest teada andes peamänedžer David Poile. "Ta pole mitte vaid üks meie parimatest mängijatest, vaid kogu liiga üks tippkaitsjatest. Teda austavad meeskonnakaaslased, treenerid ja vastased ning ta esindab meie organisatsiooni ja logo ülima klassi ja väärikusega nii jääl kui sealt eemal. Tean, et Roman on valmis hakkama kapteniks ja mul pole kahtlustki, et ta täidab neid kohustusi harjumuspäraseks saanud kirglikusega."
2008. aasta drafti 2. ringist korjatud Josi alustab liigas oma seitsmendat hooaega.
"Olen väga põnevil," ütles Josi. "Tegu on tohutu auga. Siin veedetud aja jooksul on mul olnud endiste kaptenite Shea Weberi ja Mike Fisheri näol mitmeid häid kaaslasi, kellelt õppida."
"Sa unistad alati NHL-is mängimisest, aga NHL-is kapteniks olemisele pole ma kunagi mõelnud," lisas Josi.
Josi abilisteks on määratud Ryan Ellis, Ryan Johansen, Filip Forsberg ja Mattias Ekholm. Predators alustab oma hooaega 5. oktoobril võõrsil Boston Bruinsi vastu.
Nashville Predatorsi ootab täna ees esimene finaalseeria ellujäämisheitlus. Suurepäraselt 0-2 kaotusseisust viigini jõudnud meeskond hävis täielikult 5. mängus ja kui asjad seekord samuti ei õnnestu, siis on hooaeg läbi. Võimalik, et ülitähtsas kohtumises tuleb hakkama saada ka Ryan Elliseta.
"Ta on tohutult tähtis lüli meie kaitses," ütles pärast 5. mängu Ellise kohta tema kaitsepaariline Roman Josi. "Ta on kogu hooaja jooksul olnud uskumatult heas hoos. Playoffides on ta olnud suurepärane."
Meeskonna kaitsjate hulgas on vaid Josil tänavustes playoffides kirjas Ellisest rohkem väravaid (6) ja punkte (14).
Kuna eelmine kohtumine läks kiirelt koledaks, siis võis just mänguseis olla põhjuseks, miks Ellis rohkem kui kaks korda vähem võrreldes oma tavalise mänguajaga minuteid sai. Arvestades tänase kohtumise olulisust, siis tahaks uskuda, et väikeste tüdrukute lemmikhabemik jõuab ikkagi väljakule.
Nashville Predatorsi kaitseliinist on palju räägitud ja pärast tänavuse Stanley karika finaalseeria 3. mängu on see uuesti fookusesse tõstetud. Meeskonna kaitseliin kerkis läbi aegade kolmandaks, millel neli erinevat vähemalt kümne punktiga mängijat.
(foto: Getty Images)
3. matši kolme punktiga lõpetanud Roman Josi, karikamängude alguses 7-mängulise punktiseeria kokku pannud Ryan Ellise ning niisama lõbusa ja vinge P.K. Subbani järel vedas end 1+1'ga kümne punktiga kaitsjate sekka Mattias Ekholm.
Varasemalt on nii palju nii produktiivseid kaitsjaid olnud 1984. aastal Edmonton Oilersil ja 1993. aastal Los Angeles Kingsilt. Ehk võib ka öelda, et Predators on esimene ilma Wayne Gretzkyta meeskond, mis sellise saavutuseni jõudnud.
33 aastat tagasi kogusid Paul Coffey, Randy Gregg, Kevin Lowe ja Charlie Huddy kamba peale kokku 52 punkti. 93. aasta kuningad Aleksei Žitnik, Darryl Sydor, Rob Blake ja Marty McSorley kombineerisid 45 silma. Predatorsi nelikul on kirjas 47 punkti.
Eelmistes kohtumistes realiseerimisega raskustes olnud Predators pani võidule aluse tugeva teise perioodiga, kus jõuti kolme väravani. Täpsed olid ülekaalust skoorinud Roman Josi, Frederick Gaudreau ja James Neal. 1+2'ga lõpetanud Josist sai alates 2010. aastast esimene kaitsja, kes finaalis kolmepunktilise esituse teinud.
Kodumeeskond läks teisele kolmandikule vastu kaotusseisuga, kui Jake Guentzel jätkas oma kuuma käe näitamist. 22-aastane ründaja pani juba 3. minutil võrku oma tänavuste playoffide 13. tabamuse, mis jätab ta kollanokkade kõigi aegade rekordist vaid ühe värava kaugusele. Samuti on tal üks punkt puudu punktirekordist.
"Tegime hea alguse," tunnistas Sidney Crosby pärast mängu. "Teadsime, et nad tahavad alustada tugevalt ja seda nad ka tegid. Avakolmandikust eduseisuga väljumine oli hea, aga siis said nad ülekaalu värava. Peagi pärast seda lasime veel ühe ja siis kolmandiku lõpus ka veel ühe, mida ei tohi juhtuda, kui 25 sekundit vaid jäänud. Seda ei saa endale ükskõik mis hetkel lubada, eriti suurtes mängudes."
Viimasel kolmandikul kasvatasid skoori veel Craig Smith ja Mattias Ekholm kes mõlemad oma tänavuste karikamängude esimesed võrku said. Predatorsil on nüüd playoffides olnud tervelt 19 erinevat väravate autorit.
"Mängisime esimeses kahes mängus head hokit, aga oli paar eksimust. mis nad kohe ära kasutasid ja litter oli võrgus. Tulime nende limiteerimisega täna hästi toime," ütles Neal edu valmiks.
Eelnevates kohtumistes kohutavalt tegutsenud Pekka Rinne oli 3. matšis fantastiline, tehes mitu silmapaistvat tõrjed ja saades neid lõpuks kokku kirja 27..
"Ta oli suurepärane," kiitis Predatorsi peatreener Peter Laviolette oma puurilukku. "Ütlesin pärast 2. mängu, et ta on meie meeskonna selgrooks. Ta on olnud suurepärane. Tema esitus oli täna kivikõva."
Laviolette'i sõnul ei tulnud temal kordagi mõttesse vahetada väravavahti. Nii nagu Penguins tänavuste playoffide jooksul on korra juba teinud ja äkki teeb nüüd uuesti. Matt Murray kõrbes 3. mängus, lastes viis tükki 33 pealeviskega.
Kohtumine läheb ajalukku, kui läbi aegade esimene, kus Crosby ja Jevgeni Malkin mõlemad jäid samas karikamängus ilma ühegi väravale läinud pealevisketa.
Seeria jätkub Nashville'is esmaspäeval. Penguins läheb seal vältima hooaja teist kolmemängulist võõrsilkohtumiste kaotusteseeriat. Predatorsil on nüüd tänavu playoffides kodus üheksast kohtumisest kirjas kaheksa võitu.
Läänekonverentsi finaali eelmises kohtumises korraliku käkkimisega hakkama saanud Nashville Predators suutis end fännide silmis 3. mängus kenasti heastada. Anaheim Ducks alistati 2-1 ning see tõstis meeskonna pärast hooaja 1997/98 Detroit Red Wingsi esimeseks, kes playoffides võitnud kümme kodumatši järjest.
(foto: tennessean.com)
Peter Laviolette'i meeskonnale kindlustas napi võidu Roman Josi hiline ülekaalu värav. Chris Wagner võttis kõrge kepiga mängimise eest rünnakul ülirumala karistuse, millest poole suutis Ducks ilusti ära surmata, aga teiseks pooleks enam rammu ei jagunud. Meeskond pidi kogu kohtumise jooksul tegema palju kaitsetööd, jäädes lõpuks pealevisetega alla 20-40.
"Me ei mänginud oma võimetele isegi ligilähedase tasemega," ütles omade esituse kohta Ducksi peatreener Randy Carlyle. "Pidime palju olema vastu võtvaks pooleks. Kuid meil oli siiski võimalus võita ja see on kõige julgustavam osa, sest teame, et suudame mängida paremini kui täna."
Vaatamata kodumeeskonna suurele ülekaalule läksid hoopis külalised mängu juhtima. Ülekaalust tähistas Corey Perry väravaga oma 32. sünnipäeva. Seejuures polnud ta enne eilset seeria käigus veel mitte ühtegi väravale läinud pealeviset kirja saanud.
Teise kolmandiku lõpus tulnud tabamus võis Ducksile kõvasti eneseusku juurde anda, kuna meeskond polnud tänavustes karikamängudes veel kordagi kaotanud kohtumist, kus viimasele perioodile eduseisuga mindi. Kuid eks kõik juhtub ükskord esimest korda.
Predators viigistas kohe viimase kolmandiku alguses Filip Forsbergi väravaga ning ei lasknud oma tuju rikkuda kahel väravavahi segamise tõttu ära võetud tabamusel, mis Josi võiduväravale eelnesid.
"Me oleme enesekindel meeskond, teame milleks me võimelised oleme" ütles Josi edu kohta. "Mitte keegi ei paanitsenud. Teadsime, et mängisime hästi ja meil oli palju võimalusi ning pealeviskeid. Peame samamoodi mängimist jätkama ja küll siis need sisse lähevad."
John Gibson oli alates eelmise mängu lõpust kokku teinud 51 tõrjet, enne kui Forberg ta uuesti üle mängis.
Nii Josi kui Ryan Ellis püstitasid 10. punktini jõudmisega klubi uue kaitsjate ühe hooaja playoffide rekordi.
1-1 viigi pealt seeria 3. mängu võitnud meeskond on aastate jooksul järgmisesse ringi edenenud 67.4% juhtudest.
Pühapäeval selgus tänavune esimene Stanley karikavõistluste konverentsi finalist. Selleks sai Nashville Predators, kes klubi ajaloo jooksul esimest korda nii kaugele jõudnud. Otsustav võit St. Louis Bluesi üle tuli 3-1 skooriga. Teises läänekonverentsi poolfinaalis mängis Edmonton Oilers Anaheim Ducksi vastu Leon Draisaitli juhtimisel endale välja 7. mängu.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Predators jättis kuuemängulise seeria käigus Bluesi neli korda kahe või vähema värava peale. Väravavaht Pekka Rinne lõpetas seekord 23 tõrjega. Kogu seeria käigus tõrjus ta 162-st pealeviskest 151, saades sellega tõrjete efektiivsuseks 93.2%. Jake Allen suutis pärast fantastilisi avaringi esitusi soomlasele vastu panna vaid 90.9% ja kuna rünnakul väravaid ei tulnud, siis oli üliraske sedamoodi teist aastat järjest konverentsi finaali liikuda.
"Oli aegu, mil tundsime, et seeria on võidetav," tunnistas Bluesi peatreener Mike Yeo. "Nad kindlasti väärivad edasipääsu. Õpime sellest ja leiame viisi saamaks paremaks."
Yeo hoolealused tegid 6. mängule superalguse, kui Paul Stastny juba 3. minuti alguses meeeskonna ette viis. Teise perioodi avaminutil vastas aga Romas Josi ning võiduvärav tuli viimase kolmandiku 4. minutil Ryan Johansenilt. Viimasel minutil ilustas skoori veel Calle Järnkrok.
"Oleme poolel teel," kirjeldas oma meeskonna emotsioone Ryan Ellis. "Meil on veel palju tööd teha. Naudime tänast õhtut ja hakkame siis valmistuma järgmiseks seeriaks."
Oma kolm väravat vaid 18 pealeviskega saanud Predators võitis kodus üheksanda playoffide kohtumise järjest.
Johansenist sai tänavustes karikamängudes meeskonna kaheksas erinev võiduvärava autor. Just mitmekülgset koosseisu ja pingi sügavust võib Predatorsi peamiseks tugevuseks pidada. Enne viimast matši oli näiteks ka esimene ründekolmik kokku saanud kirja vaid kolm punkti.
Predatorsi järgmine paariline selgub meie aja järgi neljapäeva varahommikul. Seda pärast Oilersi domineerivat 7-1 võitu. Draisaitl jätkas partide praadimist viiepunktilise esitusega, saades alates 2000. aastast klubi esimeseks karikamängudes kübarani jõudnud mängijaks. Temast nooremalt on Oilersi särgis playoffides ühes mängus kolm väravat teinud vaid Wayne Gretzky.
Eelmise mängu korralikult ära käkkinud Oilers alustas sel korral ülivingelt, kui oma esimesest kaheksast pealeviskest neli väravaks tehti. John Gibson kestis Ducksi väravas vaid 8 minutit ja 25 sekundit. Lõpuks oli juba avakolmandikuga viis kirjas. Viimati hullati esimesel perioodil sedamoodi 1987. aastal.
Superesitusega sai hakkama ka Mark Letestu, kelle nimele jäi 2+2. Üks tabamus tuli veel Anton Slepõševilt. Seejuures Connor McDavid ei jõudnud väravatesaju käigus mitte ühegi punktini. Külaliste ainus tuli 0-6 kaotusseisus olles Rickard Rakellilt.
Todd McLellani meeskond jõudis väga ilusa võiduni isegi ilma kahe põhikaitsjata. Oscar Klefbom ja Andrej Sekera said mõlemad eelmises kohtumises viga. Viimase puhul on ka teatatud, et selle seeria käigus teda enam väljakul ei näe.
Draisaitlil on nüüd koos tänavuse põhiturniiriga Ducksi vastu 12 mänguga kirjas 11 väravat ja 21 punkti.
Tasavägine seeria Nashville Predatorsi ja St. Louis Bluesi vahel on taas veidi esimese poolele kaldunud. Peter Laviolette'i meeskond alustas koduseid mänge 3-1 võiduga. Tänavuste karikamängude kolmas järjestikune koduvõit andis meeskonnale seerias 2-1 edu.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Predatorsi aitasid võiduni kaks kaitsjate poolt tulnud väravat. Ryan Ellis avas 11. minutil mänguskoori ning Roman Josi tabamus vormistas 5:49 enne lõppu mänguskoori. Blues jäi pikaks ajaks oma kaitsetsooni kinni ning šveitslane karistas selle kauge pealeviskega ära.
Edmundson, Parayko, Lehtera, Schwartz, Tarasenko were caught on-ice for 1:55 prior to 3-1 NASH goal.
Ellis on 3+5'ga jõudnud kuuemängulise punktiseeriani. Enne teda on klubi ajaloo jooksul karikamängudes sedavõrd pika jada kokku pannud vaid Colin Wilson, kes aasta tagasi seitse mängu järjest vähemalt ühe punktini jõudis.
Blues sai oma ainsa värava Alexander Steenilt seitse minutit enne teise kolmandiku lõppu. Tegu oli teisel perioodil meeskonna esimese väravale läinud pealeviskega. Kodumeeskonnal oli neid selleks hetkeks kirjas 15. Lõplikuks ülekaaluks kujunes 34-23.
Enne Steeni tabamust kasvatas Predatorsi edu kahe peale Cody McLeod.
Külalised asusid juba neli minutit enne lõppu tühja väravaga mängima ja olid ka mõned head momendid, ent värava ees polnud õnne.
Predators on nüüd oma viimasest 14-st kodumängust võitnud 11. Seeria läheb Nashville'is edasi teisipäeval.
Nashville Predators on alates 15. detsembrist mänginud P.K. Subbanita ja nüüd on meeskond jäänud ilma ka oma teisest põhikaitsjast. Roman Josi tehti neljapäeval meeskonna eelmises mängus vigaseks ning šveitslane jätab selle tõttu vähemalt kolm mängu vahele.
(foto: fansided.com)
Josi lõhuti ära Boston Bruinsi noore ründaja Anton Blidhi poolt.
Predators teatas reedel, et 26-aastane kaitsja on pandud vigastatud mängijate nimekirja. Liiga reeglite kohaselt peab ta seetõttu vahele jätma vähemalt seitse päeva. Meeskonnal on järgneva seitsme päeva jooksul kavas just kolm mängu.
Läänekonverentsis praeguse seisuga esimesena playoffidest eemale jääv meeskond läheb seega järgmistele mängudele peale päris keerulises seisus. Josi on keskmise mänguaja osas 25:15-ga meeskonna liider ning Subbani naasmistest pole jätkuvalt midagi kuulda.
Blidh sai oma võtte eest viieminutilise karistuse ja pääses mängukeeluta.
Vahepeal suure tõusu teinud ja veel eelmisel nädalal liiga pikimat võiduseeriat omanud Vancouver Cancuks on hakanud uuesti kaotama. Teisipäeval võõrsil Nashville Predatorsi vastu tulnud kaotust võib hinnata ka hooaja valusaimaks, kuna vastased jõudsid 2-1 võiduväravani lisaaja viimastel hetkedel ja seda veel vähemusest.
(foto: Christopher Hanewinckel/USA TODAY Sports)
Canucks sai kohtumise ülekaaluga lõpetada pärast seda, kui Mattias Ekholm vastase kinni hoidmise eest istuma pani. Ent suuri võimalusi tekitada ei õnnestunudki ja siis tuli sahmakas krae vahele. Ründetsoonis jäädi litrist ilma, Roman Josi kutsus Calle Järnkroki kaasa ning rootslase tabamus lõpetas mängu poolteist sekundit enne lisaaja lõppu.
"Arvasin, et ta läheb ise pealeviskele," muljetas Järnkrok hiljem väravast, "Ta pani selle mulle otse kepi laba peale, tegu oli suurepärase sööduga."
25-aastane ründaja on klubi ajaloos esimene mängija, kes lisaajal vähemusest skoorinud. Lisaks on tegu Predatorsi ajaloo kõige hilisema lisaajaväravaga.
Kohtumise lõpuosa kujunes 30 pealeviskega lõpetanud Canucksi jaoks tõeliseks emotsioonide mölluks. Enne õnnetut lisaajaväravat kurvastati ise normaalaja lõpus kodumeeskonda. Brandon Sutteri poolt 49 sekundit enne lõpusireeni tulnud tabamus tühistas teise kolmandiku avaminutil Austin Watsoni väravast tulnud Predatorsi eduseisu.
24 pealeviskeni jõudnud Predators võitis tänavu alles teise matši, mis normaalajast edasi läinud. Kirjas on seitse kaotust.
Hooaja esimesest 14-st kodumängust kümme võitnud Predators oli enne Canucksi võõrustamist oma fännide ees kaotanud kuus jutti.
Teised kohtumised Buffalo Sabres 4 - 1 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Sabresi tüürisid võiduni 1+2'ga lõpetanud Sam Reinhart ja varuväravavaht Anders Nilsson, kes jäi alles kaks minutit enne lõppu puhtast paberist ilma. Kirja läks lõpuks 39 tõrjet. Carolina Hurricanes 5 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Mitmed eduseisud maha mänginud Hurricanes suutis lõpuks viimasel kolmandikul ühte ikkagi edukalt kaitsta. Victor Rask ja Jeff Skinner läksid mõlemad koju 1+2'ga. Jacketsi puuris oli karjääri jooksul 10. korda Anton Forsberg. Sergei Bobrovski on haigestunud ning Curtis McElhinney teenetest loobuti. Waive'itud väravavaht maandus Torontos. St. Louis Blues 3 - 5 Boston Bruins (tipphetked)
David Backes oli esimest korda St. Louisis tagasi ning lahkus magusa võiduga. Brad Marchand sai pealevisetega 39-17 üle olnud Bruinsi eest kirja 2+1. David Pastrnaki nimele jäi kolm söödupunkti Jake Alleni õhtu piirdus vaid avakolmandikuga. 11-st üritusest õnnestus tõrjuda vaid kaheksa.
Chicago Blackhawks 4 - 3 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)
Väravaterohke kohtumise lõpetas Duncan Keithi karjääri teine põhihooajal tulnud lisaajavärav Esimene oli tulnud üheksa aastat tagasi. Oma 36-st pealeviskest 20 teisel perioodil kirja saanud Red Wings on tänavu kodust eemal hirmsasti lisaaega ja karistusviskeid armastanud. Kaheksandat korda viimase 13 mängu jooksul läks kohtumine normaalajast üle. Pärast kuute järjestikust normaalajajärgset võitu on nüüd kirjas kaks järjestikust kaotust.
Edmonton Oilers 3 - 5 San Jose Sharks (tipphetked)
Eelneva hooaja käigus vaid kolm väravat teinud ja kehva vormi tõttu veel eelmisel nädalal koosseisust välja jäetud Mikkel Bødker jõudis nüüd 29 minutiga kübaratrikini, mis tema karjääri neljas. Brent Burns kasvatas 1+2'ga oma edu kaitsjate punktitabelis viie peale. 42-st silmast 28 on tulnud viimase 23 mänguga. Anaheim Ducks 2 - 0 Dallas Stars (tipphetked)
Esmaspäeval LA-s kuus väravat teinud Stars jäi 34 pealeviskega nulli peale. John Gibson jõudis hooaja kolmanda nullimänguni. Rünnaku hoolitses Jakob Silfverberg, kes oli 1+1'ga osaline mõlemas väravas.
Novembri liiga parima mängija auga pärjatud Pekka Rinne uue kuu esimeses kohtumises selle väärset esitust ei suutnud pakkuda. Nashville Predatorsil katkes kodus kuuemänguline võiduseeria. Sellele pani punkti New Jersey Devils, kes veel viimasele kolmandikule minnes 1-4 taga oli.
(foto: nj.com)
Kohtumine kuulus täielikult Predatorsile, kes oli lõpuks pealevisetega 42-22 üle, kuid Rinnega läks viimasel kolmandikul midagi väga valesti. Devils sai 34-aastase soomlase vastu kolm väravat vaid nelja pealeviskega! Mike Cammalleri ja Andy Greene skoorisid avaminutil ning Adam Henrique tegi perioodi teises pooles ülekaalust 4-4 viigi.
Predators oli ette pääsenud Kevin Fiala kahe tabamusega, millele lisasid oma poolt veel P.K. Subban ja Roman Josi. Üle poole (12) enda pealevisetest avakolmandikul saanud Devils skooris esimese tänu Taylor Hallile, kes murdis 9-mängulise põua.
Henrique'i värava juures söötjana kampa löönud Hall abistas ka Cammallerit 18 sekundit enne lisaaja lõppu tulnud võiduvärava juures. Vahepeal 5-aastase tütre kopsupõletiku tõttu meeskonnast eemal viibinud Cammalleri on pärast tagasitulekut kuue mänguga jõudnud kuue värava ja 11 punktini.
Väravas Keith Kinkaidi kasutanud Devils võitis alles oma hooaja neljanda võõrsilmängu. Predators kaotas samal ajal kodus alles kolmandat korda.
Tegu oli Devilsi hooaja 12. lisaajale läinud kohtumisega. Mitte ühelgi teisel meeskonnal pole neid nii palju kirjas.
Pärast Jack Eicheli tagasi saamist hullumeelselt skoorinud Sabresi rahustas Tuukka Rask 35 tõrjega maha. 29-aastasel soomlasel ei jäänud kaugele ka hooaja 4. nullimäng, kui Evander Kane selle alles 11 minutit enne lõppu rikkus. Sabres, kelle postide vahel oli tagasi Robin Lehner, jõudis avakolmandikul vaid kolme pealeviskeni.
New York Rangers 4 - 2 Carolina Hurricanes (tipphetked)
Rangers kasvatas Hurricanesi vastu oma rekordilise koduse võiduseeria 13 mängu peale pärast ülikehva algust. Mängu mindi küll juhtima, aga esimese kahe kolmandikuga saadi kirja vaid 11 pealeviset. Külalised paugutasid ise 25 korda. Viimase 20 minuti jooksul jäid aga numbrid Rangersi kasuks 12-3 ja kahe Chris Kreideri väravaga jõuti lõpuks võidusadamasse. Skoori avanud Derek Stepan lõpetas 1+2'ga.
Philadelphia Flyers 3 - 1 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Varajasest Artemi Panarini väravast ette läinud Blackhawks pole alates aastast 1998 Philadelphias võitnud. Kirja läks 13. järjestikune kaotus. Kahe väravaga hoolitses selle eest kollanokast kaitsja Ivan Provorov, kes sai mõlemad kirja teise perioodi alguses 31-sekundilise vahega. Blackhawks teatas enne mängu, et Corey Crawford on läbinud pimesoole operatsiooni. Tema mängupausi pikkuseks hinnatakse 2-3 nädalat.
Vancouver Canucks 3 - 2 (KV) Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Canucksil läks mängus 2-0 edu käest ja sama oht oli üleval ka karistusvisetel, aga siiski suudeti oma nahk päästa. 38 tõrjega lõpetanud Ryan Miller on 57 karistusvisete võiduga läbi aegade edukaim puurilukk.
St. Louis Blues 2 - 3 (LA) Winnipeg Jets (tipphetked)
Jets murdis võõrsil kuuemängulise kaotuste jada Patrik Laine juhtimisel. 1-2 kaotusseisus olles soomlane viigistas ning tegi lisaajal eeltöö Bryan Little'i võiduväravale. Tal on viimase kolme mänguga nüüd kirjas viis punkti (4+1). Jake Allenile puhkust andnud Blues oli kodus kuus järjest võitnud.
Senaatoritel piisas võidu haaramiseks sellest, kui avakolmandikul 19-sekundilise vahega kaks väravat tehti. Mike Condon teenis 24 tõrjega hooaja teise nullimängu. Guy Boucheri meeskond on viimasest seitsmest nüüd võitnud viis.
Tampa Bay Lightning 2 - 1 (KV) Washington Capitals (tipphetked)
Jason Garrisonita mänginud Lightning murdis neljamängulise kaotusteseeria. Normaalajal skoorisid mõlemad meeskonnad ülekaalust. Kodumeeskond üllatas karistusvisetel 4. ringis, kui lavale saadeti Brian Boyle, aga eksperiment läks ikkagi edukalt läbi ja 31-aastane ründaja jõudis karjääri esimese realiseeritud karistusviskeni.
Pittsburgh Penguins 5 - 3 Detroit Red Wings (tipphetked)
Chris Kunitzi tagasi saanud pingviinid mängisid endale võidu välja viimase kolmandikuga. Sinna mindi 1-3 kaotusseisuga. Phil Kessel lõpetas kohtumise kahe väravaga. Red Wingsi väravat valvas 25-aastane Jared Coreau, kes tegi oma NHL-i debüüdi.
Arizona Coyotes 2 - 3 (KV) Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Kohtumisest kujunes Mike Smithi šõu. 34-aastane väravavaht püstitas 58 (!) tõrjega klubi rekordi. Blue Jackets tegi omakorda 60 pealeviskega enda rekordi. Viimati jõudis NHL-is mõni meeskond 60 ürituseni 2009. aastal. Külalised võitsid 1-2 kaotusseisust.
Stars pani võõrsil viiemängulisele kaotuste jadale punkti Kari Lehtoneni hooaja esimese nullimänguga. Selleks oli vaja teha 23 tõrjet. Kodus viis mängu järjest mänginud ja need kõik kaotanud Avalanche on 19 punktiga jäänud liiga viimaseks.
Enne kohtumist viimasest kümnest omavahelisest vastasseisust vaid kaks võitnud Oilers lasi minna kahel eduseisul, kuid sai Leon Draisaitli väravaga siiski võidu kätte. Meeskonna kõigi väravate juures oli Jordan Eberle üheks söötjaks.
Teist päeva järjest üks läänekonverentsi poolfinaali 7. mäng ning taas üks 5-väravaline võit. San Jose Sharks pani Nashville Predatorsi puuri viis tükki ning ei lasknud endale mitte ühtegi. 1+2'ga säranud Logan Couture tegi ajalugu, saades enda nimele klubi ühe seeria punktirekordi.
(foto: rds.ca)
Sharksi üheksa aasta tagune drafti avaringi valik oli praktiliselt ohjeldamatu. Ta alustas kohe avamängus kahe värava skoorimisega ning lõpuks tuli tal nulliring ainult ühest matšist. Igor Larionovi 2+8 sai üle löödud 6+5'ga.
Couture'i poolt läks seeriale punkt kolme järjestikuse mänguga, kus ta skoori tegi.. Pärast Joe Pavelski ja Joel Wardi väravaid viis Couture 7. mängus teise perioodi avaminutil Sharksi 3-0 ette. Sellele lisasid veel enda poolt Joe Thornton ja Patrick Marleau.
"Kohe kui litter kukkus, olid kõik valmis. Seda oli tore näha. Meie jaoks oli tegu tohutult tähtsa mänguga. Olen rõõmus, et väljusime sellest võitjana," muljetas Thornton pärast lõpusireeni.
Peter DeBoeri meeskond kehtestas end kohe kiirelt ja korralikult. Avakolmandikul oldi pealevisetega 17-3 üle. Pärast seda keskenduti suures osas kaitsele ja nii tuli ülejäänud 40 minuti jooksul neilt vaid kümme üritust. Predators lõpetas 20 pealeviskega ning Martin Jones tõi Sharksile üle kuue aasta playoffides koduse nullimängu.
Predatorsil kärises otsustaval hetkel kõige ootamatumast kohast. Shea Weber ja Roman Josi olid jääl kõigi vastaste väravate puhul. Mõne tabamus juures oli Weberi tegutsemine päris hämmastav.
"Nad olid parem meeskond. Meil ei õnnestunud täna mitte miski. See oli karm. Kuid nad väärisid võitu," ütles Weber.
Seeriast sai viimase 20 aasta jooksul alles neljas, kus kõik kohtumised kodumeeskondade võitudega lõppenud.
Konverentsi finaali alustab Sharks St. Louis Bluesi vastu pühapäeval võõrsilmänguga.
Vaatamata kaotusele on Peter Laviolette endiselt üks liiga ajaloo parimaid 7. mängu treenereid. Seitsmes mängus on ta oma meeskonna võidule tüürinud viiel korral.
Kui idas ootab Tampa Bay Lightning juba paar päeva oma konverentsi finaali vastast, siis läänes pole tänaseks endiselt mitte midagi selge. Mõlemad poolfinaalid vajad finalisti selgitamiseks 7. mängu. Dallas Stars mängis selle St. Louis Bluesi vastu välja 3-2 võiduga ning Nashville Predators San Jose Sharksi vastu 4-3 tulemusega.
(foto: zimbio.com)
Peter Laviolette'i meeskond teenis seerias teise lisaajavõidu. Kuigi seekord saadi selgelt kergemini hakkama, kui 4. mängus, kus Mike Fisher otsustas asja alles kolmandal lisaajal. Nüüd tiksus lisaperioodist ära napilt üle kahe minuti, enne kui Viktor Arvidsson oma karjääri esimese playoffide väravaga Predatorsil seeria 3-3 viigistada aitas.
23-aastane rootslane läks ründetsooni õnne otsima, sai mitme kaitsja vahelt litri endale ning realiseeris osavalt tagantkäega.
"See oli uskumatu. Ma ei näinud seda algselt sisse minemas. Publik hullus, ma ei teanud, mida teha. See oli väga kena," rääkis 2014. aasta drafti 4. ringi valik pärast mängu.
Predators tuli kohtumises kaks korda rongi alt välja. Sharks sai kahest Chris Tierney väravast avakolmandikul 2-0 ette ning viimasel perioodil murdis Logan Couture ülekaalust 2-2 viigi. Kolm saadi Pekka Rinne seljataha vaid 18 pealeviskega. 32-ga domineeris nende osas Predators. Seega ei saa ka öelda, et võitu ära ei teenitud.
Kaheväravalise augu kustutasid Roman Josi ja Ryan Johansen ning teist korda jõuti viigisadamasse tänu Colin Wilsoni kollile. 26-aastane ründaja on nüüd tänavu playoffides täpne olnud viiel korral. Kogu põhiturniiri jooksul tuli temalt ainult kuus väravat!
Predators ja Sharks sepistasid oma lisaajaga ka ühe liiga rekordi. Alates 1980. aastast, mil 16 playoffide tiimi peale üle mindi, ei olnud kordagi 2. ringis kõigis paarides vähemalt kahte lisaaega mängitud. Kokku on 2. ringis olnud kaheksa lisaaaega ja sellega korratakse 1996. ja 2001. aasta rekordit.
Ka teises matšis oli ühel meeskonnal pealevisete osas suur ülekaalu, kuid seal jäi see võiduks mängimata. Stars üllatas Bluesi kolme avakolmandiku väravaga, millest kaks tulid kohe päris kohtumise alguses 20-sekundilise vahega. Täpsed olid Mattias Janmark ja 36. sünnipäeva tähistanud Vernon Fiddler. Kolmanda, mis lõpetas Brian Elliotti õhtu, pani perioodi teises pooles ülekaalust Jason Spezza.
Lindy Ruffi mehed said esimese 20 minutiga kirja seitse pealeviset, mis moodustas täpselt poole kogu mängu saagist. Blues pani Kari Lehtoneni lõpuks proovile 37 korda ja soomlane pidas kenasti survele vastu. Teise kolmandiku keskel rikkus küll Alexander Steen tema nullimängu ning viimasel perioodil oli täpne ka Patrik Berglund, kuid lõpuhetkedel jäi viimane sõna just Lehtonenile.
Starsi värav on seeria käigus olnud paras läbikäiguhoov, aga pole vast kahtlust, kes 7. mängu alustab. Puurivahiga seoses on aga nüüd dilemma hoopis Bluesi bossil Ken Hitchcockil, kes teatas pärast matši, et otsuse peale peab pikalt mõtlema.
Kahe perioodiga seitsmest seitse tõrjunud Jake Allen polnud enne eilset veel kordagi tänavu playoffides jääl käinud.
Kõik varasemad kolm 7. mängu Bluesi ja Dallas Starsi/Minnesota North Starsi vahel on vajanud lisaaega. Blues on neist võitnud kaks. Läänekonverentsi finalistid selguvad ööl vastu neljapäeva.
Kui paljudes tänavustes playoffide avaringi paarides on kõvasti ajaloo hõngu, siis Anaheim Ducks ja Nashville Predators kohtuvad hooaja otsustavas faasis läbi aegade alles teist korda. Predators asub mulluse läänekonverentsi finalist vastu otsima oma ajaloo kolmandat seeria võitu.
Anaheim Ducks
Ducks oli mullu ühe võidu kaugusel jõudmaks pärast 2007. aastat esimest korda uuesti finaali. Chicago Blackhawksi vastu oli võimalus kaks korda seeria ära otsustada, kuid mõlemas mängus lasti endale viis väravat ja see tegi ülesande väga raskeks. Selle osas peaksid tänavu olema aga palju paremad võimalused. Ducks oli põhiturniiril liiga parim kaitsemeeskond. Kokku lasti endale 184 kolli, mis tegi keskmiseks 2.24 mängu kohta. John Gibson lõpetas 2.07-ga otse liiga parima maskis mehe Ben Bishopi selja taga ning Frederik Andersen jäi 2.30-ga napilt esikümnest välja. Meeskond lasi endale hooaja lõikes keskmiselt vaid 27.5 pealeviset mängus ehk puurivahte aitasid kõvasti ka väljakumängijad.
Silmapaistvat tööd tegid väljakumängijad ka erimeeskondade osas. Bruce Boudreau meeskonnast sai alates 1969. aastast alles neljas sats, kes olnud liiga parim nii ülekaalu (23%) kui vähemuse (87.2%) osas. Seejuures võib vastaste jaoks enim hirmutav olla see, et meeskond oli pikalt ülekaalu efektiivsuse tabelis liiga viimaste hulgas. Pärast jõulupausi algas aga Ducksil suur tõus ja koos sellega veeti end ka ülekaalu osas tippu. Pikalt lahendati neid olukordi hooaja teises pooles üle 30%-lise efektiivsusega, enne kui viimastel nädalatel taas veidi maha jahtuti. Kuid võimalik, et nüüd saadakse hoog uuesti sisse, sest vastu tuleb päris kahvatu karistuste surmaja (81.2%).
Pikalt vaevu üle kahe värava skoorinud Ducks sai ülekaalu toel lõpuks ka keskmise väravate arvu enamvähem normaalsele tasemele (2.62). Väravasaak pärast hooaja murdepunktiks osutunud jõulupausi oli aga tervelt 3.14. Playoffides on muidugi mängud võrreldes põhihooajaga täiesti teistsugused, aga uuel aastal näidatud hoog on Ducksist teinud kindla karikanõudleja. Kui see üldse vahepeal kahtluse alla sattus. Eks see tegelikult oli teada, et hooaja esimene pool oli lihtsalt ebaloogiliselt kehv. Boudreau sats näitas aasta tagasi pärast statistilise poole pealt üsna kahvatut põhihooaega otsustavates mängudes väga head minekut. Võib vaid ette kujutada, milleks nüüd võimelised ollakse.
Edu võti: liigse enesekindluse vältimine
Kui oled viimase nelja kuu jooksul liiga parim meeskond olnud, siis ei saa pahaks panna seda, kui end veidi imetled. Meeskonnal peaks enesekindlus hetkel laes olema. Ent enesekindluse ja ülbuse vahel on päris peenike piir. See võiks olla peamine asjaolu, mis Ducksi edenemist ohustab. Palju karmimad proovikivid on veel ees, aga meeskond ei saa endale avaringis lõdvalt võtmist lubada.
Nashville Predators
Üks Predatorsi varasematest seeria võitudest oli just Ducksi vastu. Barry Trotzi juhendamisel alati ettevaatlikult tegutsenud meeskond pani 2011. aasta avaringi seeria igas kohtumises kotti vähemalt kolm tükki ning edenes 4-2 võiduga. Resultatiivset mängu oleks kahtlemata vaja ka nüüd, kui vastas üks tõeliselt raudne kaitse. Põhiturniiril skooris Predators keskmiselt 2.73 kolli mängus, millega jäädi esikümne sappa. Seejuures oli väravate keskmine pärast Ryan Johanseni hankimist 2.95. Kaua ihaldatud tõelise esitsentri saamisega täideti oma eesmärk. Meeskonna rünnak sai tõuke ning kuna kaitse on esmaklassiliselt mehitatud, siis võib lootusrikkalt tulevikku vaadata.
Samal ajal peab aga ka märkima, et tänavu on Peter Laviolette'i käsutuses olev kaitse enamjaolt vaid paberi peal kindel olnud. Pekka Rinne tegutses põhiturniiril väga ebastabiilse tasemega ning kui su väravavaht alt veab, siis ei aita ka liiga parim kaitsepaar Shea Weber - Roman Josi. Rinne tänavused numbrid 2.48 ja 90.8% on tema karjääri ühed halvimad. Soomlase allakäik oli üllatav, kuna üle paari aasta õnnestus tal uuesti kogu maratoni käigus terve püsida.
Vigastusteta koosseis on kusjuures aastate jooksul saanud väga oluliseks faktoriks. Viimase seitsme aasta karikavõitjad Chicago Blackhawks, Los Angeles Kings, Boston Bruins ja Pittsburgh Penguins on kõik selle ajavahemiku sees kuulunud liiga parima tervisega satside hulka. Nashville'is unistatakse ka kindlasti karikast ja see on hea märk, et tänavu oli Predatorsist ainult kolm meeskonda parema tervisega. Esimesena lõpetas selle osas Colorado Avalanche. Järgnesid Blackhawks ja Kings. Ega ometi tänavu jälle karikas ühele neist ei lähe?
Edu võti: Pekka Rinne
Rinne kukutab või siis viib meeskonna edasi. 33-aastane puurilukk lasi mullu avaringis Blackhawksi vastu keskmiselt 2.68 väravat ja tõrjus 90.9%-ga. Playoffides on tema karjääri keskmisteks 2.47, 91.4%. Pole siis ka ime, et meeskond on võitnud ainult kaks seeriat. Selleks, et tuleks kolmas peab soomlane kraad-kaks kangemalt tegutsema. Ja abi peaks muidugi tulema ka kogu meeskonna kaitsemängust. Kui sellega jäädakse oma tuttavale tasemele, siis on raske tandemile Gibson - Andersen vastu saada.
Ennustus: Ducks edasi 4-1
Predators on sümpaatne sats, aga nii mõndagi ütleb see fakt, et pikalt püsis tänavu seis sellisena, et Weberist ja Josist oleks saanud liiga ajaloo kolmas kaitsjate paar, kes meeskonna punktitabelit juhtinud. Lõpuks Weberi hoog aeglustus veidi ning Filip Forsberg tõukas üsna viimasel hetkel Josi esikohalt. Hambaid näidatakse kindlasti kõvasti, nii nagu ka aasta tagasi Blackhawksi vastu, kuid vastane on siiski liiga ebamugav. Kui Ducks suudab liigset enesekindlust vältida, siis võiks õnnestuda teist aastat järjest lühikese seeriaga alustamine.
Nashville Predatorsil ei ole viimasel ajal asjad väljakul eriti hästi edenenud, aga meeskonna fännid ei pea siiski nukralt toa nurgas konutama. Meeleolu saab tõsta videoga, kus Shea Weber ja Roman Josi varjunimede all kohalike käest enda kohta arvamusi pärivad.
(foto: Getty Images)
Olgugi, et kaitsepaari kamuflaaž oli väga minimalistlik, siis ei tundnud ikkagi paljud härrasid ära.
Hooaega kodupubliku ees kohutavalt alustanud ning üheksa mänguga vaid kaks võitu kokku kogunud Boston Bruins pani novembrile kodus punkti kolmemängulise võiduseeriaga. Ent uus kuu sama hästi ei alanud. Nashville Predatorsi vastu saadi kaks korda juhtida, kuid võitu välja mängida ei õnnestunud.
(foto: masslive.com)
Bruins sai ette juba 5. minutil, kui hiljuti vigastuspausilt naasnud kaitsja Kevan Miller jõudis oma hooaja teise tabamuseni. Külalised nõelasid aga valusalt kolmandiku lõpuhetkedel. Bruins kogus endale mitu karistust ning ülekaalust sündis Roman Josi hooaja kuues kott.
Erimeeskonnad said särada ka teisel kolmandikul. Seal pääses Bruins perioodi keskel tänu Loui Erikssoni ülekaalu väravale uuesti ette. Seejuures sai kodumeeskond ülekaalu nautida seetõttu, et James Neal pandi karistuspingile simuleerimise eest.
Kuid Predatorsil ei läinud kaua, et uuesti viigini jõuda. Patrice Bergeron korjas karistuse kepiga kinni hoidmise eest ning Josi mängu teiseks tabamuseks oli vaja sättida vaid 12 sekundit. Predatorsi kaitsjatel on nüüd kirjas 23 väravat ning sellega edestatakse teiste meeskondade sinise joone mehi ülekaaluga eduga.
Bergeroni karistus oli esimene kolmest, mis kodumeeskond praktiliselt järjest võttis. Enamvähem kogu teise kolmandiku teine pool mängiti vähemuses ja nii ei tulnud loomulikult enda mängust suurt midagi välja. Pekka Rinne asemel mänginud Carter Huttonit testiti seal vaid nelja pealeviskega.
Lõpuks jäi Claude Julieni meeskonnale kirja ainult 17 pealeviset. Predators korjas neid 33 ja viis minutit enne lõppu saadi ka võit kätte. 22-aastane rootslane Viktor Arvidsson pettis Jonas Gustavssonil püksid jalast ning skooris teist mängu järjest.
Predators on oma viimasest kümnest mängust võitnud vaid kolm, aga võib julgustust otsida sellest, et võõrsilt on kirjas neljamänguline punktiseeria.
Õhtul, kus Avalanche oma 20 aasta taguseid tähti austas, ei olnud fännidel mängust suurt midagi vaadata. Kõvad Kesk divisjoni rivaalid pidasid kummalise kohtumise, kus mõlemad lõpetasid vaid 20 pealeviskega. Zach Parise viimase kolmandiku koll aitas Wildi lisaajale, kuid seal raisati kaks supervõimalust ning John Mitchell teise värava all teist korda luba küsima ei hakanud.
Vancouver Canucks 5 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)
Canucks murdis viiemängulise kaotuste jada tänu Radim Vrbata karjääri kuuendale kübarale. Willie Desjardinsi meeskond oli kolm matši järjest jäetud alla 20 pealeviske juurde, kuid siin tuli neid 31 ja viimase kümne Sabresi vastu peetud kodukohtumise käigus kaheksas võit.
Tänasest pole enam sel hooajal NHL-is mitte ühtegi kodukaotuseta meeskonda. Viimasena langes rivist Minnesota Wild, kes jäi läinud ööl Nashville Predatorsile alla skooriga 2-3. Pingelise heitluse otsustas viis minutit enne lõppu Wildi jaoks õnnetu värav.
(foto: Brace Hemmelgarn/USA TODAY sports)
Cody Hodgon tassis litri kaitsetsoonist välja ja otsustas justkui muuseas õnne proovida. Ja õnne oli ka! Devan Dubnyk sai litri justkui enda valdusesse, aga kohtuniku vilet ei tulnud. Nii hakkas Wildi puurivaht seda enda ümber otsima. Ent loomulikult jalgevahele ei osanud esimese asjana vaadata. Litter kukkus jääle ning Hodgson sai üsna kummalise tabamusega uue klubi eest oma esimese värava.
Kodumeeskonnal oli pärast õnnetut vahejuhtumit veel paar momenti, aga kolmandat korda enam kaotusseisust pääseda ei õnnestunud. Teisel kolmandikul tühistas Marco Scandella ülekaalu koll Mike Fisheri värava ning viimasel kolmandikul omakorda Matt Dumba ülekaalu tabamus Roman Josi oma.
Kurva noodiga lõppenud kohtumine oli õnnetu ka Zach Parise'i jaoks. James Neal sõitis Wildi suurima väravaküti vigaseks. Olukorra eest ei määratud mängus ka karistust. Wildi peatreener Mike Yao on kinnitanud, et vähemalt laupäeval Tampa Bay Lightningu vastu meeskonna esiründaja ei mängi.
Paar meeskonda saavad veel uhkustada sellega, et nad pole tänavu kodus normaalajaga kaotanud. Nendeks on Predators ise ja loomulikult Montreal Canadiens, kes järjekordse tähiseni jõudis.
Teised kohtumised Montreal Canadiens 4 - 1 New York Islanders (tipphetked)
Canadiens on oma ajaloos esimest korda hooaja esimesest 15-st mängust kogunud vähemalt 12 võitu. Siin teeniti see välja viimase kolmandikuga, mis võideti 3-0. Islandersil oli John Tavares koosseisus tagasi, aga selgelt pole kapten siiski veel täielikult paranenud.
Buffalo Sabres 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Külalised tegid väga kummalise etteaste. Avakolmandikuga mindi 3-0 ette ja siis lõpetati mängimine justkui ära. Esimese 20 minutiga tehtud 11 pealeviskele lisandus ülejäänud mänguaja jooksul sama number ning passiivsus oleks peaaegu kätte maksnud. Jon Cooperi meeskonna õnneks oli aga ka Sabresil viimaseks kolmandikuks kumm tühi. Seal saadi kahe peale kirja vaid viis pealeviset!
Washington Capitals 4 - 1 Boston Bruins (tipphetked)
Kaotusseisu jäänud Capitals ei hakanud paanitsema. Ja ega ei peagi paanitsema, kui väravas mees, kes pärast seda mängu Bruinsi vastu viimasest 119-st pealeviskest tõrjunud 118. Viigivärava teinud Aleksandr Ovetškin jõudis ühe tabamuse kaugusele NHL-i ajaloo suurima venelasest väravaküti aust. Seejuures on märkimisväärne see, et Ovi pole oma seitsmest tänavu ühtegi ülekaalust teinud!
Senaatorid andsid ära 2-0 eduseisu, ent said siiski uskumatult viljakast karistusvisete seeriast võidu kätte. Kuuest üritajast eksis seal vaid Andrew Ladd. Koguni kuus tänavusest 13-st Senatorsi mängust on seni läinud normaalajast üle. Neist omakorda viis on lõpuks vajanud karistusviskeid.
Calgary Flames 2 - 1 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)
Flyers on sattunud täiesti kohutavale allakäigutrepile. Kirjas kuus kaotust järjest. Neis on skooritud vaid üheksa korda ning endale on lastud 21 tükki. Endiselt väravata Jakub Voracek ei jõudnud Flamesi vastu isegi mitte pealeviskeni.
Kaitsja Nicklas Grossmann üllatas kahe väravaga ning Coyotes sai oma hooaja teise koduvõidu. Meeskonnad olid ülekaalust uskumatult ebaefektiivsed. Kahe peale jäi lahendamata 11 olukorda.
Los Angeles Kings 2 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Reisiprobleemid ilmselgelt Jacketsit ei häiri. Hooaja alguse peksupoisil on viimasest viiest võõrsil mängust kirjas neli võitu. Siin saadi magus võit kätte vaatamata sellele, et esimese kahe kolmandikuga oli kirjas vaid kaheksa pealeviset. Seejuures jäädi teisel perioodil üldse nulli peale! Kings oli varem põhiturniiril vastasele sellist tempu teinud vaid korra.
San Jose Sharks 5 - 2 Florida Panthers (tipphetked)
Kui Tavares on veel liimist lahti, siis sama võib öelda ka Jaromir Jagri kohta. Väsimatu tšehh on Panthersi koosseisus tagasi, kuid see kohtumine lõppes -4 näitajaga. Mängukangelaseks sai hoopis teine vanur. Patrick Marleau jõudis tõelise meistritööga karjääri 1000. punktist vaid mõne silma kaugusele.
Hooajal 1998/99 NHL-iga liitunud Nashville Predators tegi mullu esimese hooaja peatreeneriga, kelle nimi pole Barry Trotz. Võis arvata, et ees ootavad kasvuraskused, kuid Peter Laviolette sai oma esimesel aastal väga hästi hakkama. Meeskond oli pikalt põhiturniiri võidu konkurentsis ja jõudis pärast kaheaastast pausi uuesti playoffidesse.
(foto: nbcsports.com)
Soovitakse rohkem väravaid
Tänu Pekka Rinnele ja kaitseliinile, mille liidriks Shea Weber, ei pea Nashville'is kunagi endale lastud väravate pärast väga muretsema. Küll aga on probleemiks olnud enda väravatesaak ning seda soovitakse parandada. "Meie kolmas ja neljas ründekolmik olid ühtlase tasemega, kaitses väga head, aga rünnakul ei tulnud nende poolt eriti midagi. Ma ei taha olla ahne, aga soovin veidikene veel kvaliteeti tõsta," kommenteeris hiljuti peamänedžer David Poile.
Eelmisel hooajal keskmiselt 2.76 kolli teinud rünnakut on täiendatud KHL-i tähe Steve Mosese ja Buffalo Sabresist kinga saanud Cody Hodgsoniga. "Ta on kutt, kes oli tasuta saadaval, kellel on skoorimise võimed olemas. Miks mitte võtta riski? Ta pole (kasvult) suur, aga on kiire ja suudab skoorida," kirjeldas Poile 26-aastast ründajat.
Moses tegi eelmisel hooajal põhiturniiril 36 kolliga KHL-i rekordi. 60 mänguga lisas ta nende kõrvale ka 21 söötu. Mõned Euroopas lammutanud tähed on varem NHL-is läbi kukkunud ja kukuvad kindlasti ka tulevikus, aga enne seda tuleb neile võimalus anda ning Predators on seda teinud.
Rünnakul oldi mullu hädas, kuna James Neali debüüthooaeg ei osutunud nii edukaks kui loodeti. Hooajal 2011/12 Pittsburgis tervelt 40 kolli teinud ründajat vaevasid terviseprobleemid ja 67 kohtumisega tuli vaid 23+14. Samas oli ta sellest hoolimata meeskonna üks edukamaid väravakütte. Vaid Filip Forsberg sai tema 23-st rohkem kirja (26). Augusti keskel 20. sünnipäeva tähistanud rootslane tegi suurepärase debüüthooaja.
Seis olnuks meeskonna jaoks väga nutune, kui poleks olnud 2013. aasta kevadel tehtud vahetustehingut, millega Forsberg Washingtonist üle toodi. Või õigemini ära rööviti, arvestades et vastu läksid Michael Latta (seni 70 mänguga 10 punkti) ja Martin Erat (uueks hooajaks otsapidi KHL-is).
Forsberg ja Mike Ribeiro olid eelmisel hooajal meeskonna ainsad vähemalt 60 silmaga mehed. Seejuures tulid nende järel punktide osas juba kaks kaitsjat - Weber (45) ja Roman Josi (55). Särtsu oleks tõesti ette rohkem vaja. Eelmise hooaja väravatesaak oli viimase kolme hooaja parim, aga seegi andis kogu liiga peale alles 14. koha.
Riskantne aga kõrge tasuvusega täiendus ka kaitses
Nagu mainitud sai, siis kaitses ei ole Predatorsil probleeme - eelmisel hooajal lasti 2.46 väravat mängus, millega kuuluti liiga esikümnesse - aga eks paigal tammumine viib lõpuks stagnatsioonini. Sinisele joonele on lisatud Barrett Jackman.
(foto: sportingnews.com)
Suurte kogemustega - kirjas üle 800 mängu - kanadalane on karjääri jooksul olnud mees, kes igal õhtul oma alati ära teeb, aga võib arvata, et St. Louis Bluesil ikkagi olid põhjused, miks tal minna lasti. 34-aastasena ei ole liiga kunagine parim uustulnuk enam oma parimal tasemel, seega on sarnaselt Mosese toomisele tegu riskantse sammuga. Aga see võib olla kõrge tasuvusega, kui mees endale uue hingamise leiab.
Poile on oma lükkega väga rahul: "Ma arvan, et ta sobib meile ideaalselt. Ta lisab veteranina liidriomadusi, füüsilisust ja tema suurim väärtus on meie jaoks vähemuses mängimine. Teoorias on tema esimene, kes karistusi surmama asub ja ma ei saa kirjeldada kui tähtis see meeskonnasisese tasakaalu suhtes on. Saame Weberile ja Josile nendes olukordades puhkust anda."
Predatorsil vajab parandamist vähemuses mängimise efektiivsus, mis oli mullu 80.8%-ga liiga tagumises otsas. Weberi ja Josi säästmine on samuti kahtlemata tähtis. Mõlemad kaitselõvid mängisid mullu keskmiselt üle 26 minuti mängus ja kuulusid selle osas liiga esimese viie sekka.
Väravas tuttav paar
Kui mõned vahetavad puurivahte - eriti varumehi - nagu sokke, siis Predators läheb juba kolmandale hooajale vastu sama paariga. Pekka Rinnat on toetamas Carter Hutton. 29-aastase kanadalase roll on ka olulisel kohal, kuna soomlast on viimasel kahel aastal vigastused kiusanud. Mullu jäi küll paus üsna lühikeseks ja sattus ideaalsele ajale, kui Tähtede mängu tõttu tehti pikem paus, aga on selge, et päris raudmehega tema puhul tegu pole.
(foto: Bill Greenblatt/UPI)
Hutton sai eelmisel hooajal jääle 18 kohtumises. 17-st stardist tuli kuus võitu. Keskmiselt lasi ta 2.61 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 90.2%. Aasta varem läks märksa edukamalt - 34-st stardist 20 võitu, väravaid 2.62, tõrjed 91%. Tema puhul on saanud tuttavaks seis, kus ühele edukale mängule järgneb kaks-kolm veel, aga sama on ka ebaõnnestumiste korral.
Rinne tegi pärast puusatraumast taastumist mullu ilusa tagasituleku. Numbrid 41 võitu, 2.18 endale lastud väravat ja tõrjed 92.3% viisid ta karjääri jooksul kolmandat korda hooaja parima puurivahi kandidaatide sekka. 32-aastasena peaks tal veel mitu head hooaega veel ees olema. Predatorsi edu suhtes on tema hea vorm elulise tähtusega.
Hooaja väljavaated
Suvel on meeskonnas mõned muudatused olnud, aga enim loodab klubi hoopis sellest, et on saavutatud püsivus. "Ennekõike oleme me meeskonda parandanud sellega, et hoidsime seda koos. Viimase paari aasta jooksul on olnud väga palju muutuseid ja arvan, et vajasime tänavu rohkem stabiilsust. Eelmistel aastatel ei suutnud me võita, ega jõudnud playoffidesse, seetõttu vajasime muudatusi," on Poile rääkinud.
Predators naases playoffidesse kenade esitustega, kui lõpuks Stanley karika võitnud Chicago Blackhawks pandi avaringis korralikult higistama. Uuel hooajal on kindlasti potentsiaali enamaks. Või siis järgmisel hooajal. Tulevik tundub helge. "Kõik on endiselt noored ja arenevad. Oleme juba suure teekonna läbinud, aga siinsete poiste jaoks on tegu loodetavasti pika ja eduka rännaku algusega," ütles Forsberg suvel.
Eelmisel hooajal jõuti 104 punktini ja seda isegi nii, et viimasest 27-st mängust kaotati 19. Näidati head ning mitmekülgset mängu ja see pakub usku, et asjad võivad paremini sujuda. Kesk divisjonist pole muidugi kerge välja saada ja seal mängimise kõrval tundub hambaarsti külastamine meeldiva ettevõtmisena, aga eelmisel hooajal oli Predators lähedal oma ajaloo esimesele divisjoni tiitlile. Juba see näitab, et tegu on satsiga, keda peab tõsiselt võtma.
Calgary Flames on tänavu hakkama saanud mitmete vägevate viimase kolmandiku tagasitulekutega ja tundub, et see harjumus on nüüd ka divisjonikaaslastele külge jäämas. Anaheim Ducks kasutas võimast viimast kolmandikku, et saada jagu Nashville Predatorsist.
(foto: Debora Robinson/Getty Images)
Taylor Becki ja Roman Josi teise kolmandiku väravad tähendasid seda, et viimasele 20 minutile mindi vastu Predatorsi 2-0 eduseisuga. Külalised olid keskmise perioodi jooksul ülivõimsad, olles pealevisetega üle 15-3. Samasugust võimu näitas aga Ducks viimasel kolmandikul.
Kodumeeskond oli pealevisetega viimase 20 minuti jooksul üle 15-4 ja tagasitulekut alustati kolmandal minutil. Lumepalli pani veerema Ryan Getzlaf ning vähem kui 13 minutit hiljem oli töö tehtud. Kaptenist võtsid eeskuju Kyle Palmieri, Nate Thompson ja Cam Fowler.
Palmieri ja Thompson skoorisid kolmandiku keskel vaid mõnekümnesekundilise vahega. "Alati kui saad paar väravat, siis on sul usk, et juhtugu, mis juhtub, endiselt on mängu tagasitulek võimalik," rääkis pärast kohtumist Fowler. "Oleme kogu aasta jooksul tõestanud, et oleme selleks suutelised.
Ducks suutis tänavu võita kõik kolm omavahelist põhihooaja matši ja kokku on viimasest üheksast vastasseisust võidetud kaheksa.
Võit aitas Ducksi ka tagasi liigatabeli tippu. Esikohta jagatakse New York Rangersiga. Viimasest kümnest kaheksa kaotanud Predators on pärast pikka valitsemisaega jäänud Kesk divisjoni esikohast ilma. Teised kohtumised Pittsburgh Penguins 1 - 5 Detroit Red Wings (tipphetked)
Red Wingsile väga vajalikul hetkel tähtis võit kummalises mängus, kus pingviinid kogusid külalistest täpselt 50 karistusminutit rohkem. Sidney Crosby oli koosseisus tagasi, aga Jevgeni Malkin jäi sel korral eemale. Penguins sai vaid ühe värava 43 pealeviskega. Seegi tuli alles siis kui vihad olid juba kätte antud. Lisaks kõigele jäädi veel ka Patric Hörnqvistist ilma. Jaanuari keskel esindusmeeskonda edutatud Teemu Pulkkinen skooris Red Wingsi eest kaks tükki, Marek Zidlicky lõpetas 1+2'ga.
New York Rangers 2 - 1 Florida Panthers (tipphetked)
Küll on alles see elu lihtne Rangesil. Ilma Henrik Lundqvistida mängimine ei tekita mitte mingisuguseid probleeme. 38 tõrjet teinud Cam Talbotiga jõuti klubi ajaloos esimest korda 7-mängulise seeriani, kus kõigis kohtumistes on normaalajal lastud üks või mitte ühtegi väravat. Dan Boyle'i karjääri tuhandes mäng on Rangersi 14. võit viimasest 17-st kohtumisest. Columbus Blue Jackets 2 - 3 Carolina Hurricanes (tipphetked)
Nick Foligno sai avakolmandikul hakkama haruldase viimase sekundi väravaga, kuid see jäi enamvähem ainsaks positiivseks asjaks, mille Jackets saab siit kaasa võtta. Hurricanes, kes oli viimasest kuuest kaotanud viis, otsustas mängu ära teisel kolmandikul. Seal saadi kõik oma väravad. Dallas Stars 0 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)
Jake Allenilt 28 tõrjega hooaja neljas nullimäng meeskonna vastu, kes tänavu kodust keskmiselt skoorinud kolm tükki mängus. Kõik väravad tulid viimasel kolmandikul. Vankri pani veerema Vladimir Tarasenko, kellel on tänavu nelja Starsi vastu peetud mänguga nüüd viis väravat. Stars oli enne seda matši omavahelist põhihooaja seeriat juhtimas 2-1. Patrik Berglundist sai esimene eurooplane, kes Bluesi särgis osalenud 500. mängus. Ottawa Senators 2 - 1 (KV) Philadelphia Flyers (tipphetked)
"Hamburgler" jätkab vastaste frustreerimist. Ta on nüüd NHL-i ajaloos alles teine väravavaht, kes oma esimese 11 stardiga lasknud kaks või vähem väravat. Järgmise esitusega on tal võimalik korrata kunagise Boston Bruinsi väravavahu Frank Brimseki rekordit. Lisaks on Hammond läbi aegade viies väravavaht, kes kõigist oma esimesest 11-st mängust vähemalt ühe punkti on noppinud. Flyers on tänavu pärast normaalaega kaotanud 15 matši, mis on liiga "parim" näitaja. Oh, mis kõik oleks võimalik ilma nende kaotatud punktideta. Washington Capitals 2 - 0 Boston Bruins (tipphetked)
Nicklas Bäckströmist sai Capitalsi ajaloos enim sööte jaganud mees (420) ning tundub, et pealinna klubi on taas hea hokimeeskond, kui veel meenutada Barry Trotzi lauseid. Braden Holtby sai 32 tõrjega hooaja kaheksanda nullimängu. Neist kaks on nüüd tulnud just Bruinsi vastu. Meeskonnad kohtuvad vahetult enne põhiturniiri veelkord ja võimalik, et siis on tegu otsese lahinguga playoff-kohale.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
.jpg)
