Kuvatud on postitused sildiga tom gilbert. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tom gilbert. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Los Angeles Kings

Aastatel 2012-14 kaks korda Stanley karika võitnud Los Angeles Kings langes pilvedelt valusalt maa peale, kui 2015. aasta kevad möödus golfiväljakutel ning ebaõnnestunuks võib lugeda ka möödunud hooaega, mis lõppes playoffide avaringis. Kas ilusad ajad on tõesti möödas?

(foto: Tim Sharp/Associated Press)
Kuningad võivad end lohutada sellega, et esimeses ringis tulnud 1-4 lüüasaamine oli San Jose Sharksi vastu, kes nagu lõpuks selgus, oli sel aastal läänekonverentsi parim sats. Neli seerias peetud viiest mängust lõppesid kõik üheväravalise vahega ehk parema õnne korral olnuks me äkki tunnistajaks hoopis LA Kings-Pittsburgh Penguins finaalseeriale.

Üldises plaanis oli Kings taas see vana tuttav, kes alles hiljuti läänes võimsalt domineeris. Darryl Sutteri meeskond oskab suurepäraselt vastase mängu surmata ning tihti võetakse lihtsalt jõuga oma. Olgu selle tõestuseks fakt, et vaid kaks meeskonda lasid mullusel põhiturniiril vastastel teha keskmiselt vähem pealeviskeid. Kings lõpetas 27.5-ga. Samal ajal oli rünnakul vaid Penguins parem Kingsi 32 pealeviskest.

Peamänedžer Dean Lombardi on aastate jooksul kokku pannud väga talendika ja tööka mängijate pundi, kellest Sutter on vorminud ühtlase löögirusika. Läinud suvega on rivistus läbinud aga nii mõnegi muudatuse.

Edurivist on läinud Milan Lucic, kelle lepingut ei suudetud pikendada. Tema koha võtab üle klubi oma endine drafti valik Teddy Purcell, kes vahepeal rändamas käis ja muu hulgas viis aastat tagasi Tampa Bay Lightninguga idakonverentsi finaalis mängis. Uus nägu on ka pensionipõlve veetma asunud Vincent Lecavalieri asemele saabunud Michael Latta, kuid tema seniseks suurimaks saavutuseks on osalise koht kurikuulsas vahetustehingus, millega Washington Capitals andis 2013. aasta kevadel Filip Forsbergi Nashville Predatorsile.

(foto: dailyfaceoff.com)
Enim kõneaine pakkunud muutuseks võib aga lugeda hoopis seda, et kahe hooaja vahel on vahetunud meeskonna kapten. Dustin Brownilt võttis ameti üle Anže Kopitar, kes võitis mullu esmakordselt Selke trofee. 2012. aastal ajaloo teiseks Stanley karika võitnud ameeriklasest kapteniks saanud Brown pole pärast selle saavutuseni jõudmist kordagi 30 punkti piiri kätte saanud. Samal ajal on karjääri rekordiks 60 silma.

"Minu tööks on olla tiimikaaslaste jaoks parem hokimängja ja läbi selle aidata meeskonnal võita. See on mõru pill alla neelata, aga tegu on äriga ja mõistan seda. Minu tööks on olla septembriks valmis," rääkis Brown ise suvel ametist taandamise kohta.

Kopitar on kaptenina igati loogiline valik. Augustis 29-aastaseks saanud sloveen on tänaseks juba üheksa hooaega järjest (!) oma meeskonna punktitabelit juhtinud ja nüüdne Selke trofee võit ning varasemad kaks nominatsiooni näitavad, et lisaks suurepärastele ründeoskustele on tegu mängijaga, kes ka kaitsetsoonis tegutsemist au sees hoiab. Sama peaks kehtima kõigi meeskonnakaaslaste jaoks.


Sutter eelistaks iga kell võita mõne mängu 2-1, selle asemel, et paugutada 5-4. Kindel kaitsemäng on meeskonna edu mõttes väga olulisel kohal. Kuid kaitseliini koosseis ei ole enam nii võimas kui mõni aeg tagasi. Kuna Slava Voinoviga läks nii nagu läks, siis puudub ühtlane tase. Drew Doughty on värkselt kotti pannud oma esimese Norrise trofee, Jake Muzzin on stabiilselt arenev kaitsemees, kes oli viie punktiga mullustes playoffides meeskonna resultatiivseim ning Alec Martinez on pärast 2014. aasta finaalseeria otsustavat väravat elu lõpuni üle linna mees, kuid nende kõrval on päris kahtlane kvaliteet.

(foto: dailyfaceoff.com)
Zach Trotman on liitunud Boston Bruinsi organisatsioonist, kus ta kordagi stabiilselt jääle ei saanud. Parimaks saagiks mulluse hooaja 38 matši. Tom Gilbert jättis pool eelmisest hooajast põlvevigastusega vahele.

Vaatamata Voinovist ilma jäämisele suutis Kings kaitses läinud hooajal taas oma ära teha, kui endale lastud keskmise 2.34-ga kuuluti liiga TOP 3 hulka, aga asjad ei pruugi nii kergelt enam edasipidi minna. Ühe mehe auti langemine võib väga valusaks löögiks osutuda, nii nagu oli läinud kevadel Martineziga, kes suutis meeskonda karikamängudes kokku aidata vaid 11 minuti ja 43 sekundi jagu.

Kaitse osas on aga heaks uudiseks see, et väravas seisab Jonathan Quick, kellest sai märtsis ajaloo jooksul enim nullimänge kirja saanud ameeriklasest puurilukk. 2012. aasta playoffide MVP suunas vaadatakse vahest viltu, kuna mõni matš võib tal täielikult ebaõnnestuda, kuid sellele vaatamata on tegu ühe maailma parima väravavahiga. Eelmisel hooajal näitas Quick ka seda, et võib jätkuvalt oma taset veel parandada. 40 võiduga jõudis ta karjääri rekordini. Keskmiselt lastud 2.22 väravat ja tõrjete efektiivsus 91.8% tõid karjääri teise Vezina trofee nominastiooni.

Jhonas Enrothi asemel on Quicki uueks varumeheks Pittsburghis karikavõiduni jõudnud Jeff Zatkoff, kelle karjääri numbrid teise kindana on täitsa korralikud - keskmiselt lastud väravaid 2.79, tõrjed 91.5%. Kuna Quick juhtis eelmisel hooajal 68 mänguga puurivahtide osas liigat, siis võimalik, et tema koormust soovitakse vähendada. Sel juhul peaks Zatkoff üsna stabiilselt postide vahel figureerima.

Hooaja väljavaated

Esmapilgul peab tõdema, et Kingsi mullu 2.72 väravat genereerinud rünnak peab mitmed muutused läbinud kaitseliini tõttu uuel hooajal veidi vunki juurde lisama. See eeldaks ka Sutteri aja suurimat väravasaaki. 225 kolli on just värskelt paika pandud tähis. Lucici näol on meeskond kaotanud ühe mullusest neljast 20 väravaga mehest, kuid Marian Gaborik jättis ligi 30 matši vahele ja kaduma läinud väravad võib just temast välja pigistada.

Kings on viimasel paaril aastal valusalt tipust kukkunud, aga võimalik, et see ilmtingimata polegi halb asi. Mõni end jumala staatuses tundnud mängija, kelle tase edu järgselt hakkanud langema, võiks jõuda uuesti enda varasema, näljase versiooni juurde. Lombardi on öelnud: "Arvan, et meil on olnud eduga hakkama saamisel vaimseid probleeme ja korralik löök vastu nina nagu playoffides tuli äratab meid loodetavasti üles."

Sutteri meeskond domineeris enamuse eelmisest hooajast oma divisjoni, enne kui Anaheim Ducks lõpuks ühepunktilise eduga esikoha endale haaras. Uuel hooajal peaks seal konkurents olema kõvem. Ümbervormitud kaitseliin tekitab küsimusi, aga kui eelmisel hooajal kümme erinevat vähemalt kümne kolliga meest omanud rünnak tõesti suudab veelgi teravalt tegutseda, siis eeldatavasti ei teki ka uuel hooajal enda playoffidesse mängimisega probleeme. Meeskonna esitusi nägemata on aga praegu keeruline ennustada, mis karikamängudes juhtuda võib.

Hooaja eelvaade: Montreal Canadiens

Eelmise hooaja konverentsi poolfinaalkoht ja tunamullune konverentsi finaalis käik näitavad, et NHL-i läbi aegade edukaim klubi Montreal Canadiens ei ole kaugel oma ajaloo 25. Stanley karikast. Osava draftimisega on klubi endale hea vundamendi ehitanud ning noor koosseis lubab ilusat tulevikku.

(foto: Getty Images)
Skoorimise probleemid tuleb selja taha jätta

Olles hooajal 2012/12 skoorinud 3.04 väravat mängus on Canadiens viimase kahe aasta jooksul jäänud väravate osas liiga tagumisse otsa. Seni kuni Carey Price MVP vormis tegutseb ei ole selle üle põhjust kurta, kuid on selgemaks selgem, et viljakam ründetegevus aitaks väravavahi koormat vähendada.

Mullu playoffidesse jõudnud meeskondade seas oli Canadiens oma väravatesaagi 2.61-ga kõige kehvem. Seisu parandamiseks tehti suvel huvitav lüke. Aastase lepingu peale võeti Aleksandr Sjomin, kellel kümne liigas veedetud aastaga kirjas ligi 250 väravat. Klubil on temaga seoses suured lootused. "Tal on võimalus ennast tõestada ja 31-aastasena on ta veel üsna noor. Loodame, et ta toob Montreali kogu oma oskuste pagasi ja võistlushimu," kommenteeris suvel peamänedžer Marc Bergevin.

Sjomin saab uue hooaja alguses olema üks kolmest Canadiensi ründajast, kellel turjal vähemalt 30 aastat. Seejuures on Torrey Mitchelli puhul kahtlane, kas ta üldse igaks kohtumiseks koosseisu mahub. Noored on pärast aastast pausi saanud endale ka kapteni. Meeskonda asub 25. karika poole juhtima Max Pacioretty.

(foto: canadiens.nhl.com)
Viimase kahe aasta jooksul on Pacioretty 76-st väravast kogu liiga peale vaid kaks meest rohkem skoorinud - Aleksandr Ovetškin (104) ja Joe Pavelski (78). Kui värskele kaptenile leiaks toetajaid, siis võiks vaikselt juba piiluda selle väravate keskmise suunas, mis suudeti paar aastat tagasi saavutada. Ja ega neid toetajaid ei pea ka tikutulega otsima.

21ne Alex Galchenyuk ja kaks aastat vanem Brendan Gallagher ületasid mullu esimest korda 20 värava piiri. Vaatamata noorele vanusele on mõlemal mängukogemusi juba 200 kohtumise ringis ja nende tase saab vaid tõusta. Galchenyukile on ka juba suurem vastutus minemas, kuna lisaks kapteni teatamisele avalikustati eelmisel nädalavahetusel ka plaan kasutada teda edaspidi keskründajana.

"Keskründaja koht on positsioon, mida on raske õppida. See nõuab nii rünnakul kui kaitses suurt vastutustunnet. Olid märgid, mida me otsisime ja arvasime varem, et ta polnud selleks valmis. Nüüd tunneme, et ta on sellele juba lähedal ja on käes aeg saada teada, kas ta suudab seda rolli täita," sõnas Bergevin.

Kaitses rohkelt kogemusi

Kui rünnakule pole pärast Brandon Prustist loobumist palju kogemusi jäänud, siis see korvatakse kaitseliinis. 22ne Nathan Beaulieu tundub seal üsna kohatu tükina. Pärast teda tuleb paras tühimik ja siis 26-aastane P.K Subban, kes ennast juba tõestanud liiga ühe parima kaitsemehena. Muidugi on ta ka aina paremaks minemas. Eelmisel hooajal tuli 60 silmaga karjääri tippmark.

(foto: Ryan Remiorz/PC)
Ühe karjääri parima aasta tegi ka Andrei Markov. Venelane ei lasknud ennast sellest häirida, et detsembris kukkus 36. aasta turjale. Temalt tuli 50 punkti. 30 eluaastat on täis ka Tom Gilbertil ja vabalt võiks omadega seal maal olla ka Jeff Petry. Hooaja keskel Edmontonist toodud ameeriklane on pealtnäha terve igaviku juba liigas veetnud, kuigi on alles 27-aastane. Pärast suvist pikka uut lepingut peaks Petryst saama Subbani kõrval järgmisteks aastateks tõeline tugitala.

Canadiens lasi endale mullu kogu liiga peale vähim väravaid - keskmiselt 2.24. Ent samal ajal tegi Carey Price elu parima hooaja ning selle osas on veel küsimärke, kas peatreener Michel Therrien on tõesti oma värava sedavõrd hästi lukku pannud või seisabki kõik vaid superväravavahi najal. Price'il on keeruline oma numbreid samal tasemel hoida, eriti tõrjete protsenti (93.3%) ja see tähendab, et meeskond peab tema ees kompaktsemalt mängima. Näiteks kaks aastat järjest on endale lastud keskmiselt üle 30 väravale läinud pealeviske ja sellega on jäädud liiga viimase kümne sekka.

Price on oma võimete tipus

Eelpool välja toodud tõrjete protsent, 44 võitu, keskmiselt lastud 1.96 väravat ja 9 nullimängu on kõik Price'i karjääri parimad näitajad. Olles augustis saanud 28-aastaseks on tal käes parim mängijaiga ning sarnaseid esitusi võime temalt oodata ka edaspidi. Aga just sarnaseid. Näiteks isegi Henrik Lundqvist pole oma karjääri jooksul rohkem kui korra tõrjete osas 93% kätte saanud.


Price'ist sai esimene väravavaht, kes hooaja auhindade jagamisel korjanud neli suurt auhinda. Tema poolt oli tegu igatepidi ajaloolise hooajaga, kuid teadupärast ei kordu ajalugu väga tihti. Samas peab talendikas puurivaht just seda suutma, kui Canadiensi rünnak koheselt ei plahvata. Atlandi divisjonis on hetkel kummaline seis, kus toppama jäämise korral võivad mitu meeskonda sinust mööda vuhiseda.

Mees ise läheb aastale vastu pingevabalt. "Plaanis on mitte üritada varasemat ületada. Iga hooaeg on erinev ja see kulgeb omalaadi. Selleks tuleb lihtsalt valmistuda ja lasta sel omamoodi edeneda. Ei tohi liiga palju ette mõelda," rääkis Price kuu alguses aastaks ettevalmistumise kohta.

Hooaja väljavaated

Üks faktor, millega Canadiens saaks oma väravatesaaki suurendada oleks efektiivne ülekaalus mängimine. See oli üks nendest paljudest statistilistest valdkondadest, mida Price'i mäng mullu ära katta ei suutnud ja millega jäädi liiga viimase kümne sekka. 16.5% oli nukker tulemus. Eriti arvestades seda, et Subbani ja Markovi näol on meeskonnas kaks väga osavat kaitsjat, kelle toel võiks ülekaalus lõbutseda. Mullu ei suudetud sealset seisu aga parandada isegi Sergei Gontšariga, kes aastate jooksul nendes olukordades olnud üsnagi efektiivne mees.

Canadiens on tugev meeskond, aga viljakam edurivi aitaks teha sammu tõeliste eliitsatside sekka. Kuigi võimalik, et klubi seda ei tahagi. Vähemalt mitte veel. Bergevin on maininud, et hetkel on veel käsil üleminekuperiood. Sellest annab aimu ka see, et mitmetest "vanuritest" on viimastel aastatel loobutud. Nähtavasti oodatakse ära noorema generatsiooni valmis küpsemine ja siis lükatakse kõik žetoonid lauale.

Käigu pealt ümberehitamine ei tähenda muidugi, et Canadiensi võib karikajuttudest kõrvale jätta. Viimasel paaril aastal on finaalipääs jäänud pisidetailide taha ning ega suvel mängijatevaliku osas mitte mingisugust äralangemist pole toimunud. Rääkimata sellest, et mullusest põhiturniiri võidust jäid puudu vaid mõned punktid. Tegu meeskonnaga, kellele tuleb igal juhul finaali pääsemiseks playoffides ära teha.

Karistus soolas? Bobby Ryan sai hakkama piinliku simuleerimisega

Montreal Canadiens ja Ottawa Senators pidasid läinud ööl pinglise kohtumise, kus senaatorid suutsid 5-2 võiduga oma playoffide lootused elus hoida. Kui palju on kaalul, siis kasutatakse võidu saamiseks tihti räpaseid võtteid. Nii tegi seda ka Bobby Ryan.

(foto: Tony Saldwell/QMI Agency)
Senatorsi ründaja võlus avakolmandikul Tom Gilbertile kõrge kepi eest karistuse, võttes selleks appi oma näitlejameisterlikkuse.


Näitemäng oli asjatu, kuna Senatorsil ei õnnestunud järgnenud ülekaalu väravaks vormistada. Kuid peagi võivad kurjad NHL-i onud Ryaniga ühendust võtta, et simuleerimise eest trahv sisse kasseerida.