Kuvatud on postitused sildiga paul stastny. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga paul stastny. Kuva kõik postitused

Oilersi hävitanud Blues kerkis liiga liidriks

Ameeriklaste tänupüha, mida tähistatakse iga novembri neljandal neljapäeval, on omamoodi esimene verstapost NHL-i hooaja käigus. Selleks ajaks on veerand mängudest mängitud ja aeg on esimesteks järeldusteks. Praeguse seisuga on vahefinišit võitmas St. Louis Blues, kes kerkis Edmonton Oilersi vastu saadud suure võiduga liiga liidriks.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Blues sai pärast 2011. aasta märtsi esimest korda kirja vähemalt kaheksa väravat ning võitis 8-3. Pooled väravatest tulid viimasel kolmandikul, kui Oilers näiliselt täielikult käega mängule lõi.

Vladimir Tarasenko ja Brayden Schenn lõpetasid mõlemad 2+2'ga. Venelane jõudis karjääri kolmanda kaklusega Gordie Howe kübaratrikini.


Nelja punktiga tuli mängult ära ka Jaden Schwartz, kes tänavuse hooaja jooksul vaid neli korda punktideta jäänud.

Väravateni jõudsid veel Dmitri Jaškin, Scottie Upshall ja Paul Stastny. Jake Allen tegi võitjate väravas 26 tõrjet.

Esimese kahe kolmandikuga 14 pealeviskeni jõudnud Oilers pani viimasel 15 ja sai ka mõned tabamused. Väravate autoriteks Milan Lucic, Leon Draisaitl ja Darnell Nurse.

"Jäime igas mänguelemendis teiseks ja olen väga-väga mures seoses sellega, kuidas mõned indiviidid täna mängisid," ütles pärast matši Oilersi peatreener Todd McLellan, lisades et oma kolme klubi juures veedetud aasta jooksul pole ta kaitsjate poolt hullemat tegutsemist näinud.

McLellani meeskonnale läks viimase kuue kohtumise peale kirja viies kaotus. Blues sai samal ajal kolmanda järjestikuse võidu. Kodujääl on tänavu kümnest matšist võidetud kaheksa. Hoogsalt on liigutud vaatanata sellele, et Jay Bouwmeester alles nüüd oma hooaja debüüdi tegi.


Blues kerkis 33 silma peale, mis annab liigatabeli tipus ühepunktilise edu Tampa Bay Lightningu ees. Mike Yeo meeskonnal on aga kaks mängu rohkem peetud.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 2 - 5 Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks jätkab võõrsil mängimise nautimist. Kümne kodust eemal peetud mängu peale on teenitud seitse võitu. Seekord tuli see kahe väravaga lõpetanud Brock Boeseri juhtimisel. Flyers on kaotanud viis järjest ja viimasest kümnest seitse.

Dallas Stars 3 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)

Tasavägises mängus toimus pööre teise kolmandiku lõpus, kui Shea Weberita mänginud Canadiens tänavu juba üheksandat korda lasi ühe minuti jooksul kaks väravat. Stars teenis kümne kodumängu peale kaheksanda võidu. Kodupubliku ees on endale lastud vaid 1.80 väravat mängus, mis on liiga parim näitaja.

Panthers jahutas Bluesi maha

New Jersey Devils ja Vegas Golden Knights. Kes oleks võinud arvata, et ajal, mil üle nädala uuest hooajast mängitud on just need kaks ainsad kaotuseta klubid? Seltskond tehti kaheliikmeliseks läinud ööl, mil Florida Panthers oli kodus 5-2 parem St. Louis Bluesist.

(foto: sun-sentinel.com)
Võib öelda, et Mike Yeo meeskonnale sai saatuslikuks vastasele soodne kalender. Panthers polnud alates eelmisest laupäevast jääl käinud, samas kui Blues rassis nelja päeva jooksul kolmandat korda.

Hooaja neljas võõrsilmäng algas iseenesest Bluesile hästi, kui Paul Stastny ülekaalu tabamusest teise alguses juhtima mindi, aga eduseis püsis vaevu kümme sekundit. Juba järgmisel rünnakul viigistas noor kaitsemees Ian McCoshen, kes sai kirja karjääri esimese tabamuse.

Kiirelt tuli ka 2-1, kui Vincent Trocheck vähemusest karistas ning enne kolmandiku keskpaika oli kodumeeskond juba kahega ees. Omakorda ülekaalust skooris Jared McCann.

"Oleme hetkel enesekindlust täis, et kui ühe või kahega kaotusseisu jääme, siis teame, et meil on jõudu sellele koheselt vastamiseks. See saab edaspidi meie jaoks olema tohutult tähtis," rääkis pärast matši Trocheck, kes hooaega alustanud kolmemängulise punktiseeriaga.

Viimasel kolmandikul kasvatasid võõrustajate skoori viie peale Aaron Ekblad ja Nick Bjugstad. 1:09 enne lõppu tegi Bluesi noor kaitsja Vince Dunn oma karjääri esimese.

Karjääri 454. võiduga kõigi aegade edetabelis Curtis Josephi ja 4. koha kätte saanud Roberto Luongo lõpetas 37 tõrjega. Jake Allen lükkas kõrvale 33 vastaste üritust.


Luongo viimane kodupubliku ees tehtud esitus oli veebruari lõpus.


Ilusat võitu jälgis kohapeal väga vähe publikut. BB&T Center oli 11 800 inimesega vaevu pool täis (56.3%).

Teised kohtumised

Tampa Bay Lightning 5 - 4 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Antti Niemi ei saa enam kuidagi jalgu alla. Tema senised hooaja keskmised näitajad on 7.93 ja 80.9%. 23-aastane kaitsemees Slater Koekkoek sai soomlase vastu oma karjääri esimesed kaks väravat ning Steven Stamkos enda esimese pärast pikka vigastuspausi. Alex Killorn pani söötjana käpa külge neljale tabamusele. Sidney Crosby ja Jevgeni Malkin jäid mõlemad nulli peale.

Nashville Predators 4 - 1 Dallas Stars (tipphetked)

Starsi supertiim ei suuda üldse hoogu sisse saada. Neljanda mängu peale läks kirja kolmas kaotus. Jätkuvalt Roman Josita olnud Predators upitas 19-aastase Samuel Girardi suuremasse rolli ning 19-aastasel kaitsjal on kahe mängu peale vastanud 1+2'ga.

Chicago Blackhawks 2 - 5 Minnesota Wild (tipphetked)

Hooaja esimestes kodumängudes vastaseid erinevate külgede alt kottinud Blackhawks sai nüüd tunda sama, mida varasemad ohvrid. Meeskond suutis viimasel perioodil Ryan Hartmani väravaga 1-1 viigi teha, kuid ometi saadi suur kaotus. Kaks väravat tuli Chris Stewartilt.

Vancouver Canucks 2 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Külalistel piisas nelja värava saamiseks vaid 20-st pealeviskest. Otsustavaks tabamuseks jäi Tyler Myersi karjääri esimene vähemusest tehtud koll. Canucks on nüüd viimasest kaheksast omavahelisest kohtumisest kaotanud seitse.

Arizona Coyotes 2 - 4 Detroit Red Wings (tipphetked)

Red Wingsil jäi samuti võiduväravaks vähemusest tehtud tabamus. See tuli Luke Glendeningult veidi rohkem kui kolm minutit enne lõppu. Kodumeeskonna mõlemad sai enda nimele Clayton Keller. Niklas Kronwall tõmbas sel hooajal esimest korda Red Wingsi särgi selga. Koosseisus sai asendatud Danny DeKeyser, kes omakorda vigastuspausile siirdus.

San Jose Sharks 3 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)

Mängule eelnevalt Paul Martini pikemaajalisest vigastusest teatanud Sharks lasi Jason Pominville'il kaks eduseisu kustutada, enne kui Timo Meieri väravast oma hooaja esimese võidu haaras. Sabres jääb seda veel otsima ja ütlemata nukras seisus. Nelja mängu peale on ise tehtud üheksa väravat, aga endale on lastud juba 14.

Predators edenes esimesena konverentsi finaali, Draisaitl tõi Oilersile 7. mängu

Pühapäeval selgus tänavune esimene Stanley karikavõistluste konverentsi finalist. Selleks sai Nashville Predators, kes klubi ajaloo jooksul esimest korda nii kaugele jõudnud. Otsustav võit St. Louis Bluesi üle tuli 3-1 skooriga. Teises läänekonverentsi poolfinaalis mängis Edmonton Oilers Anaheim Ducksi vastu Leon Draisaitli juhtimisel endale välja 7. mängu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Predators jättis kuuemängulise seeria käigus Bluesi neli korda kahe või vähema värava peale. Väravavaht Pekka Rinne lõpetas seekord 23 tõrjega. Kogu seeria käigus tõrjus ta 162-st pealeviskest 151, saades sellega tõrjete efektiivsuseks 93.2%. Jake Allen suutis pärast fantastilisi avaringi esitusi soomlasele vastu panna vaid 90.9% ja kuna rünnakul väravaid ei tulnud, siis oli üliraske sedamoodi teist aastat järjest konverentsi finaali liikuda.

"Oli aegu, mil tundsime, et seeria on võidetav," tunnistas Bluesi peatreener Mike Yeo. "Nad kindlasti väärivad edasipääsu. Õpime sellest ja leiame viisi saamaks paremaks."

Yeo hoolealused tegid 6. mängule superalguse, kui Paul Stastny juba 3. minuti alguses meeeskonna ette viis. Teise perioodi avaminutil vastas aga Romas Josi ning võiduvärav tuli viimase kolmandiku 4. minutil Ryan Johansenilt. Viimasel minutil ilustas skoori veel Calle Järnkrok.

"Oleme poolel teel," kirjeldas oma meeskonna emotsioone Ryan Ellis. "Meil on veel palju tööd teha. Naudime tänast õhtut ja hakkame siis valmistuma järgmiseks seeriaks."

Oma kolm väravat vaid 18 pealeviskega saanud Predators võitis kodus üheksanda playoffide kohtumise järjest.


Johansenist sai tänavustes karikamängudes meeskonna kaheksas erinev võiduvärava autor. Just mitmekülgset koosseisu ja pingi sügavust võib Predatorsi peamiseks tugevuseks pidada. Enne viimast matši oli näiteks ka esimene ründekolmik kokku saanud kirja vaid kolm punkti.

Predatorsi järgmine paariline selgub meie aja järgi neljapäeva varahommikul. Seda pärast Oilersi domineerivat 7-1 võitu. Draisaitl jätkas partide praadimist viiepunktilise esitusega, saades alates 2000. aastast klubi esimeseks karikamängudes kübarani jõudnud mängijaks. Temast nooremalt on Oilersi särgis playoffides ühes mängus kolm väravat teinud vaid Wayne Gretzky.

Eelmise mängu korralikult ära käkkinud Oilers alustas sel korral ülivingelt, kui oma esimesest kaheksast pealeviskest neli väravaks tehti. John Gibson kestis Ducksi väravas vaid 8 minutit ja 25 sekundit. Lõpuks oli juba avakolmandikuga viis kirjas. Viimati hullati esimesel perioodil sedamoodi 1987. aastal.

Superesitusega sai hakkama ka Mark Letestu, kelle nimele jäi 2+2.  Üks tabamus tuli veel Anton Slepõševilt. Seejuures Connor McDavid ei jõudnud väravatesaju käigus mitte ühegi punktini. Külaliste ainus tuli 0-6 kaotusseisus olles Rickard Rakellilt.

Todd McLellani meeskond jõudis väga ilusa võiduni isegi ilma kahe põhikaitsjata. Oscar Klefbom ja Andrej Sekera said mõlemad eelmises kohtumises viga. Viimase puhul on ka teatatud, et selle seeria käigus teda enam väljakul ei näe.


Draisaitlil on nüüd koos tänavuse põhiturniiriga Ducksi vastu 12 mänguga kirjas 11 väravat ja 21 punkti.

Blues alustas ja lõpetas Ducksi vastu viimaste sekundite väravaga

St. Louis Blues on viiemängulisele kaotusteseeriale vastanud kolme järjestikuse võiduga ja neist viimane oli eriti omapärane. Anaheim Ducksi vastu tehti nii kohtumise esimestel kui viimastel sekunditel värav. Hiline tabamus aitas 4-3 võidusadamasse.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Mike Yeo meeskond suutis lisaajale minekut vältida tänu Joel Edmundsoni väravale, mille juures ka puurivaht Jake Allen söödupunkti kirja sai. Kellale jäi siis vaid 20 sekundit. Kohtumise alguses oli 12. sekundil skoori avanud Vladimir Tarasenko, kes kerkis klubi ajaloos kümnendaks mängijaks, kellel vähemalt kolm järjestikust 30 väravaga hooaega kirjas olnud.

Pärast tulist algust jäi kodumeeskond Rickard Rakelli ja Chris Wagneri väravatest avakolmandiku lõpuks kaotusseisu, kuid Ryan Reaves viigistas teisel perioodil ning kolmanda alguses viis Paul Stastny Bluesi uuesti ette. Tegu oli Yeo 16 mängu jooksul alles kuuenda korraga, mil meeskond sai kirja rohkem kui kaks.

Ducksi aitas enne mängu lõpus tulnud külma dušši veelkord viigini ülekaalust täpne olnud Jakob Silfverberg.

23 tõrjega lõpetanud Allen on karjääri jooksul võitnud kõik viis Ducksi vastu tehtud starti. Teises puuris oli tagasi John Gibson, kes viimati 20. veebruaril jääl käis. Esimene matš pärast vigastuspausi lõppes 31 tõrjega.


Võidu eest saadud kaks punkti aitasid Bluesil heitluses lääne viimasele playoffide kohale kasvatada edu Los Angeles Kingsi ees kolme silma peale. Ducks jätkab turvalisel divisjoni 2. kohal.

Teised kohtumised

Columbus Blue Jackets 4 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Sabres katkestas varakult Evan Rodriguesi väravaga Sergei Bobrovski nulliseeria, ent lõppes ka Jack Eicheli 11-mänguline punktide jada ning võit jäi siiski kodumeeskonnale. Otsustav tabamus tuli viis minutit enne lõppu Boone Jennerilt. Hooaja 43. võiduga kordab Jackets klubi rekordit. Ühe sööduga oma hooaja punktisaagi 40 peale kasvatanud Zach Werenski püstitas klubi uue kollanokkade rekordi. Mitte ühelgi teisel klubil ei hoia uustulnukate punktide rekordit kaitsemängija.

Detroit Red Wings 4 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Õnnetu mees Riley Sheahan jäi seekord ühe pealeviskega väravata, kuid Red Wingsil õnnestus ikkagi vastaste klubi rekordit tähistav võõrsilmängude võiduseeria jätta seitsme peal pidama. Tomaš Tatar vedas meeskonda 2+1'ga ning Gustav Nyquist sai kirja kolm söötu. Pikalt vigastuspausilt naasnud Jimmy Howard tegi oma 2017. aasta esimeses mängus 24 tõrjet.

Florida Panthers 4 - 7 Minnesota Wild (tipphetked)

Pantrid ei suuda enam kuidagi võita. Veel 15 minutit enne normaalaja lõppu oldi 4-3 ees. Teiste seas jõudis Jaromir Jagr hooaja 13. tabamusega vaid kahe silma kaugusele Gordie Howe'i 40+ vanuses enim punkte kogunud mängija rekordist. Eric Staal lõpetas vinge comebacki 2+1'ga.


Edmonton Oilers 2 - 3 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Connor McDavid oli järjekordselt personaalses duellis Sidney Crosbyst parem, aga meeskonda ei õnnestunud taas võiduni tüürida. Võõrustajad tuli välja 0-2 kaotusseisust, kuid vaid selleks, et karistusvisetel 1-2 alla jääda. 40 tõrjega väga ilusa esituse pakkunud Marc-Andre Fleury kerkis karjääri 374. võiduga läbi aegade edetabelis 15 parema sekka.

Yeo alustas St. Louisis kindla võiduga

Mike Yeo on NHL-is peatreenerina tagasi ning seda ka korraliku mürtsuga. Raskustes St. Louis Bluesi jaoks oli tema esimeses mängus vastaseks ettearvamatu Toronto Maple Leafs. Kuigi algus tõotas halba, siis lõpuks tähistati kindlat 5-1 võitu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Kolmanda mängu järjest kaotanud Leafs läks avakolmandikul Mitch Marneri väravast ette, kuid see jäigi külaliste jaoks kogu õhtu ainsaks rõõmuhetkeks. Blues oli jääl hea energiaga ning sai vahelduseks loota ka Jake Alleni peale. Viimasel ajal raskustes olnud väravavaht lõpetas kohtumise 26 tõrjega.

"Minu arvates oli ta silmapaistev, eriti avakolmandikul," sõnas Yeo oma väravavahi kohta pärast mängu.

Mäng kaldus otsustavalt Bluesi poolele teise kolmandikuga, kuhu pärast Alexander Steeni hooaja 10. tabamust mindi 1-1 viigiga. Seal sahistas Steeni söödust võrku Paul Stastny, Vladimir Tarasenko oli neljandat mängu järjest Leafsi vastu täpne ning Colton Parayko skooris ülekaalust meeskonna vastu, kelle karistuste surmamise efektiivsus on tänavu võõrsilmängudes olnud 89.9%.

"Nad olid meist lihtsalt paremad, kiiremad ja suurema tahtmisega," põhjendas kaotust Leafsi boss Mike Babcock.

Viimasel kolmandikul sai Stastny kirja veel oma mängu teise, mis ühtlasi tema karjääri 200. värav. Kahe tabamuse kõrvale läks ka üks sööt.

Blues saatis enne mängu Bob Plageri #5 venna numbri kõrvale puhkama.


Meeskond oli enne Leafsi vastu saadud ilusat tulemust kaotanud kodus neli mängu järjest.


Leafsil on hetkel käsil hooaja pikim, kuuemänguline välisturnee. St. Louis oli neljandaks peatuseks.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 3 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)

Flyersi peatreener Dave Hakstrol võttis vastu kummalise ja ka julge otsuse jätte noored ässad Shayne Gostisbehere'i ja Travis Konecny koosseisust välja, kuid lõppkokkuvõttes osutus see meisterlikuks lükkeks. Kodumeeskond võidutses pärast Nikita Nesterovi uues särgis tehtud esimest väravat. Canadiensile jäeti vaid 16 pealeviset, mis meeskonna hooaja halvim näitaja. Kodumängude arvestuses on Flyersil vastasseisus käimas 11-mänguline punktiseeria, mille jooksul jõutud kümne võiduni.

Buffalo Sabres 1 - 2 (LA) New York Rangers (tipphetked)

Hooaja kaks esimest omavahelist vastasseisu kaotanud Rangers suutis tänu Chris Kreideri väravale ära pühkimist vältida. 42 tõrjet tegema pidanud Robin Lehner sai kirja uue hooaja tippmargi. Sabresil õnnestus viimati omavaheline põhiturniiri seeria kuivalt võita hooajal 2006/07.

Tampa Bay Lightning 2 - 5 Ottawa Senators (tipphetked)

Leafsi kaotus ja omavaheline mäng divisjonirivaaliga andis Lightningule suurepärase võimaluse ära antud punktide tagasi tegemiseks, ent sellega ei tuldud siiski toime. Isegi mitte pärast Tyler Johnsoni poolt tulnud mängu avaväravat. Mark Stone sai kirja 2+1, Erik Karlsson lõpetas kolme sööduga.

Nashville Predators 2 - 0 Edmonton Oilers (tipphetked)

Pekka Rinne peatas karjääri 42. ja hooaja teises nullimängus litri 31 korda. Väravad sepistasid kaks meest. Viktor Arvidsson viis kodumeeskonna Ryan Johanseni eeltöö järel ette ning hiljem rollid vahetusid. Oilers jäi tänavu teist korda nulli peale. Predatorsile on kaotatud kaheksa järjestikust mängu.


Dallas Stars 3 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Viimase seitsme mängu peale kuuendat korda vähemalt kolme väravani jõudnud Jets sai ühtlasi alates eelmise hooaja lõpust kirja oma esimese kolmemängulise võiduseeria. Pooled väravatest tulid Mark Scheifele'ilt. Starsi tüüris 1+2'ga kapten Jamie Benn. Paul Maurice'i meeskonnal on nüüd divisjonikaaslaste vastu kirjas 9-mänguline võiduseeria.


Vancouver Canucks 1 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Haid haarasid nende jaoks rutiiniks saanud võõrsilvõidu. Alates 2013. aasta kevadest on Vancouverist kirjas üheksa järjestikust võitu. Kaks väravat tulid Chris Tierneylt. Lumepalli pani veerema Patrick Marleau, kes kerkis läbi aegade 45. 500 väravaga meheks. Ta on 10. mängija, kes need kirja saanud ainult ühe meeskonna eest mängides.


Arizona Coyotes 3 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Blackhawks tegi 3-0 edu pealt oma elu põnevaks, ent teenis koiottide vastu siiski kuuenda järjestikuse võidu. Pärast täitsa kobedat kolmemängulist võiduseeriat teise kohtumise järjest kaotanud Coyotes sai Max Domi koosseisu tagasi. 22 tõrjet teinud Mike Smithist sai klubi ajaloos enim tõrjeid (8064) kirja saanud väravavaht.

Blues saadeti talveklassikule suure kaotusega

2. jaanuaril tänavuse hooaja talveklassikus Chicago Blackhawksi võõrustav St. Louis Blues läheb erilisele kohtumisele vastu kõike muud kui heade emotsioonidega. Meeskond pidas reedel vana-aasta viimase mängu ja see kaotati kodus Nashville Predatorsile 0-4.

(foto: sachem.ca)
Blues oli nähtavasti mõtetega juba esmaspäeva juures, kui kahe esimese kolmandikuga jõuti vaid 13 pealeviskeni. 40 minuti järel leidis üks liiga parimatest kodumeeskondadest end 0-3 august. Võõrsil tänavu alles kuuendat korda võitnud Predatorsi eest tegid skoori Yannick Weber, Filip Forsberg ja Viktor Arvidsson.

"Tundus, et kui nad tegid 1-2 väravat, siis kadus meil mängutuju millegi pärast ära, ei oska öelda miks," tunnistas pärast mängu Paul Stastny. "Peame paremini tegutsema, et vajaliku energia leida, eriti kodujääl,"

Mängu viimasel kolmandikul vormistas ülekaalust lõppskoori Colin Wilson. Külaliste väravas karjääri seitsmenda stardi teinud Juuse Saros teenis 25 tõrjega esimese nullimängu. 21-aastane soomlane on tänavu kuues mängus endale keskmiselt lasknud vaid 1.16 väravat, tõrjudes 95.7%-ga.

Predators polnud alates 2014. aastast St. Louisis võitnud. Tänavune esimene visiit lõppes 1-3 allajäämisega.


Talveklassikut ähvardab vihmasaju tõttu edasi lükkamine, kuid hetkel plaanitakse veel kohtumine esmaspäeval pidada. Pole aga välistatud, et see nihkub päeva võrra edasi.

Teised kohtumised

Carolina Hurricanes 3 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Blackhawks võtab samuti talveklassikule kaasa kaotuse pärast seda, kui Michael Kempny karjääri esimest väravat ei õnnetunud võiduks mängida. Hurricanes kasvatas koduse punktiseeria 11 mängu peale. Neist on kirjas kümme võitu.

Vancouver Canucks 3 - 2 (LA) Anaheim Ducks (tipphetked)

Eelnevalt kodus Ducksile 18-st mängust 13 kaotanud Canucks suutis seeriat 0-2 kaotusseisust parandada. Lisaaja viimasel minutil tõi meeskonnale võidu Henrik Sedin. Willie Desjardins'i meeskond on tänavu alles kolmandat korda kodus võitnud järjestikused mängud.

San Jose Sharks 2 - 0 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Vimasest üheksast mängust kaheksanda võitnud Sharks aitas varuväravavahi Aaron Delli karjääri esimese nullimänguni. 27-aastane puurivaht pidi selleks tegema vaid 21 tõrjet. Patrick Marleau kerkis jagama liiga rekordit. Ta on nüüd koos Mats Sundini ja Brendan Shanahaniga ainsad, kellel kirjas võiduvärav 29 erineva meeskonna vastu.

Blues liikus kerge võiduga konverentsi finaali

Pingelise ja tasavägise vastasseisuna välja reklaamitud paar Dallas Stars - St. Louis Blues lõpetasid omavahelise playoffide 2. ringi seeria väga ootamatu mänguga. Hooaja üks parimaid kodumeeskondi ei saanud 7. mängus oma fännide ees ööd ega mütsi aru, enne kui oli juba liiga hilja. Blues võidutses Dallases skooriga 6-1.

(foto: LM Otero/AP Photo)
Ken Hitchocki meeskond kerkis läbi aegade neljandaks, kes võõrsil 7. mängu viie väravaga võitnud.


Kuue tabamusega sauna polegi seni veel kordagi olnud ja see oli ainus asi, mis kohtumise teises pooles veel pinget pakkus.

Rong läks liikvele Robby Fabbri varajase ülekaalu väravaga, millele lisasid omalt poolt avakolmandikul tabamused Paul Stastny ja Patrik Berglund. Kõik kolm olid olukorrad, mis Kari Lehtonen pidanuks ära lahendama. Neist viimane tuli vaid neli sekundit enne esimese perioodi lõppu. Blues polnud varem oma ajaloo jooksul kordagi 7. mängus avakolmandikul kolme kolli teinud.

Teiseks kolmandikuks välja tulnud Antti Niemi alustas samuti halvasti, kui esimene juba nelja minutiga tema seljataga oli ning Bluesi oli lihtsalt võimatu peatada. David Backesi väravale järgnes Troy Brouweri oma ja kodumeeskond sai oma ainsa kirja 0-5 kaotusseisus. Brian Ellioti nullimängu rikkus Patrick Eaves.

Kohtumisele pani väravaga punkti Vladimir Tarasenko, kes avakolmandikul peenikese tsoonivea tõttu tabamusest ilma jäi, mis Lehtoneni täiesti peediks punastamisest päästis.

"Me teame, et meil on hea meeskond ja teame, et alati kui meile on väljakutse esitatud, siis oleme sellele julgelt vastu läinud," võttis esituse lühidalt kokku Stastny, kes kogus koos Fabbri ja Brouweriga kolm punkti. Kõik lõpetasid 1+2'ga. Varem polnud kordagi Bluesil 7. mängus kolme 3+ punktiga meest olnud.

Fabbrist sai 20 aasta ja 110 päeva vanusena Bluesi läbi aegade noorim 7. mängus skoori teinud mängija.

Hitchcockist on kujunenud tõeline 7. mängude spetsialist.


Starsi peatreener Lindy Ruff on samas nüüd kaotanud karjääri kõik neli 7. mängu.

"Oleme tohutult pettunud. Meil oli head energiat, kuid nii lõpetada on karm. Meie meeskond pole selline. Isegi kui hakkasime suruma, siis raiskasime mängu tagasi tulemiseks liiga head võimalused," rääkis Ruff.

Ruffi hoolealused olid pealevisetega lõpuks 32-19 üle, aga tolku polnud sellest midagi.


Blues on läänekonverentsis tagasi pärast 15-aastast pausi. 2001. aastal jäädi seal mängudega 1-4 alla Colorado Avalanche'ile, kes lõpuks ka karika võitis.

Dallases võidutsenud Blues saab kodus edasipääsu kindlustada

Tänavu üle mitme aasta taas ühe playoffide seeria võitnud St. Louis Blues on lähedal kohe ka järgmise sammu tegemisele. Dallas Starsi vastu võõrsil saadud 4-1 võit tähendab seda, et Ken Hitchcocki meeskond saab esmaspäeval kodus läänekonverentsi finaali pääsu kindlustada.

(foto: LM Otero/AP Photo)
Seeria 3. võit teeniti suures osas tänu väravavahile Brian Elliottile, kes sai oma 27-st tõrjest 12 kirja viimasel kolmandikul. Blues läks sinna 3-1 eduseisuga. Robby Fabbri tegi 1-0, Dmitri Jaškin skooris oma playoffide debüüdil ja täpne oli ka Troy Brouwer.

Avakolmandikul pani Alex Goligoski Fabbri värava järel veel viigi majja, kuid rohkemat Starsi rünnakult enam ei tulnud. Ilmselgelt tuntakse puudust Tyler Seguinist, kes viimase info kohaselt ei tule selles seerias kindlasti jääle. Oma osa oli sel korral ka ebaõnnes.

"Tabasime mõned postid, mõned latid ja eksisime paari suurepärase võimaluse juures. Kui saad võimalused mängu pöörangu toomiseks, siis on mängu enda poolele kallutamine su enda teha ja me ei suutnud seda," rääkis pärast lõpusireeni Starsi boss Lindy Ruff.

Mängu lõppseisu vormistas tühja võrku tehtud väravaga Paul Stastny, kes pärast pikka põuda nüüd järjestikustes kohtumistes täpne olnud.

Vaid 22 pealeviskega neli väravat kätte saanud Blues oli võõrsil 5. mängu viimati võitnud 1999. aastal.


2-2 viigi pealt seeria 5. mängu võitnud meeskonnad on läbi aegade edasi pääsenud 78.2% juhtudest.

Playoffide avaring: St. Louis Blues vs Chicago Blackhawks

Kas ajalugu kordab end? 80ndatel omavahel kõvasti nagistanud St. Louis Blues ja Chicago Blackhawks läksid kaks aastat tagasi üle pika aja omavahel uuesti playoffides kokku ning kodueelist omanud Blues langes 2-4. Seekord alustatakse täpselt samas olukorras.

(foto: Dennis Wierzbicki/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja kohtumised

Blackhawks 1 - 2 (LA) Blues
Toews - Tarasenko x 2

Blues 3 - 2 (KV) Blackhawks
Backes, Brouwer, Shattenkirk - Ladd, Panarin

Blackhawks 2 - 0 Blues
Panarin, Shaw

Blues 2 - 4 Blackhawks
Tarasenko x 2 - Keith, van Riemsdyk, Kane, Anisimov

Blackhawks 5 - 6 (LA) Blues
Dano, Shaw, Teräväinen, Seabrook, Kane - Steen x 2, Fabbri, Bouwmeester, Backes, Tarasenko

St. Louis Blues

See, kuidas Blues ei suutnud kaks kevadet tagasi kodueelist seeria võiduks mängida pole muidugi midagi üllatavat. Ken Hitchcocki meeskonnast on saanud kuulus avaringi ebaõnnestuja. Kolm hooaega järjest on esimesel tõkkel langetud ning viimase seitsme playoffidega lõppenud hooaja jooksul on võidetud ainult üks seeria. Mullu langeti samuti 2-4 Minnesota Wildi vastu ja seda ka pärast divisjoni tiitliga kodueelise kindlustamist. Nii Wildi kui Blackhawksi vastu mindi seisus, kus põhiturniiri kohtumistes oldi kodumängude osas liiga parimate seas. Nii on see ka tänavu - kodupubliku ees teenitud 52-st punktist olid paremad vaid Dallas Stars ja Washington Capitals.

Vaatamata Vladimir Tarasenko karjääri esimesele 40 väravaga hooajale skooris Blues keskmiselt üsna keskpärased 2.67 väravat mängus. Selle võib kanda vigastuste süüks, kuna mitmed põhiründajad nagu Alexander Steen, Paul Stastny ja Jaden Schwartz jätsid kõik vahele korraliku portsu mänge. Koos Tarasenko ja Jori Lehteräga särava STL kolmiku moodustav Schwartz käis jääl üldse vaid 33 mängus. Nüüd on aga kõik terved ja erinevalt mitmest varasemast aastast läheb Blues karikamängudele ka korraliku hooga. Põhiturniiri viimasest 18-st mängust võideti 14. Seejuures skooriti selle perioodi jooksul keskmiselt 3.67 kolli. Samasse vahemikku mahtus ka viimaste aastakümnete pikim nulliseeria.


Brian Elliotti ja Jake Alleni näol on Bluesil vägev kindapaar. Nende toel lasti endale põhihooajal keskmiselt 2.4 väravat, mis andis meeskonnale koha liiga esinelikus. Karikamänge alustatakse Elliottiga, kes oli tõrjete efektiivsuse osas 93%-ga põhiturniiri parim mees. 42 mängu jooksul lasi ta endale keskmiselt vaid 2.07 väravat. Hitchcocki käsutuses on võimas ja mitmekülgne arsenal. Nüüd on vaja panna see ka tulemusi tooma.

Edu võti: tugev vaim

Meeskond on suurepärase kvaliteediga ja kõva potentsiaaliga. Ent nii on see juba paar aastat olnud ja jõutud pole kuhugi. Pidevad avaringis langemised on pannud peale vaimse koorma, mida kindlasti vastased mängu käigus nöökimisega üritavad ära kasutada. Seda omamoodi needust pole muidugi ka kerge murda, eriti nüüd kui vastas on karikakaitsja. Ent põhihooajal sai Blues omavahelistes mängudes väga hästi hakkama ja see peaks meeskonnale näitama, et vastane on alistatav. Peab lihtsalt näitama tugevat vaimu ja eelnevad ebaõnnestumised mõtetes maha suruma.

Chicago Blackhawks

Blues on vähemalt esimeses mängus kohe õnnega koos. Põhiturniiri lõpuosas korjatud mängukeeld lõppeb Duncan Keithil alles playoffide avaringi teiseks mänguks. Joel Quenneville'i meeskond suutis temata põhihooaja täitsa kenasti lõpetada, aga tegu on ikkagi mulluste playoffide kõige väärtuslikuma mängijaga ning kindlasti tuntakse temast puudust. Keith on võimas minutite sööja ning oma meeskonnale toeks kõigis olukordades. Temata antakse järele igas valdkonnas. Seejuures on ka koos temaga mängides meeskonnal tänavu olnud üks nõrk koht.

Blackhawks läheb Bluesi 21.5%-lise ülekaalu efektiivsusele vastu 80.3%-lise vähemuse efektiivsusega. Sellega jäädi põhihooajal liiga viimase kaheksa sekka. Hitchcocki hoolealustel peaks olema päris korralik võimalus võita erimeeskondade lahing, sest 22.6%-ga ainult Anaheim Ducksi 23%-le alla jäänud Blackhawksi ülekaalu meeskond läheb vastu 85.1%-lise efektiivsusega tegutsenud vähemuse meeskonnale. Blues jäi selle osas samuti alla vaid Ducksile. Korralik karistuste surmamine on hea võimalus ohjeldada rünnakut, mis genereeris põhihooajal 2.85 väravat mängus. Kuigi otseselt sõltub edu lisaks oma tugevale vaimule ka Patrick Kane'i ohjeldamisest.

See on päris uskumatu, et järgmisel hooajal oma 100. juubelit tähistava NHL-i ajaloos polnud enne Kane'i mitte ühtegi ameeriklasest mängumeest, kes aasta liiga resultatiivseima mängijana lõpetanud. Kane on selle peale ka ise ahhetanud, meenutades, kuidas Pat LaFontaine 1993. aastal pingelises heitluses Mario Lemieux'le alla jäi. Kane haaras Art Rossi trofee endale 106 punktiga, edestades mullust võitjat Jamie Benni 17 silmaga. Tegu alates 2000. aastast suurima vahega kahe esimese vahel. Sama oli see ka hooajal 2013/14 Sidney Crosby ja Ryan Getzlafi puhul. Suure edu põhjusena tõi Kane eriliselt välja just meeskonna ülekaalus mängimise efektiivsuse. 37 punkti tuli tal nendest olukordadest. 2013. aasta playoffide MVP vedas enda kõrval ka Artemi Panarini 77 punkti peale, mis tegi karikakaitsjast ühe kahest meeskonnast, kellel oli resultatiivsustabeli esikümnes kaks mängijat.

Edu võti: Corey Crawford

Blackhawks on võimas, aga iga-aastaselt tuuakse võimaliku nõrkusena välja Corey Crawford. Meeskonna esiväravavaht andis eelmisel hooajal kahtlejatele kõva vastuse, kui lasi endale finaalseerias kuues mängus neljal korral alla kahe väravaga. Nüüd peab end aga uuesti tõestama ja 31-aastane puurilukk ei alusta sellega just kõige paremast seisust. Crawfordil jäi põhiturniiri lõpus mitu nädalat vigastuse tõttu vahele ja väidetavast peatraumast naasmine ei olnud edukas, kui tal ei õnnestunud meeskonda 3-0 edu pealt viimases mängus võiduni tüürida. Seejuures kaotas ta kõik oma viimased neli põhihooaja starti ja võitis viimasest 13-st vaid neli. Väärib ka meenutamist, et mullu alustas ta avaringis päris kohutavalt. Seega on kõik pilgud uuesti Crawfordi peal.

Ennustus: Blackhawks edasi 4-3

Kuue aasta jooksul Stanley karika kolm korda võitnud meeskonda on raske ükskõik millises vastasseisus mitte eelistada. Blues on vast viimaste aastate parimas seisus, seega peaks tulema huvitav ja pikk seeria. Kuid Hitchcocki mehed pole erinevalt vastasest end pingeolukorras tõestanud ja see peaks lõpuks ka otsustavaks saama. Kuigi võimalik, et teekonnal järjekordse finaalikoha ja äkki isegi uue karikavõidu suunas osutab just avaringi vastane enim vastupanu.

Flames katkestas Bluesi võiduseeria

Alates veebruari lõpust suurepärasesse hoogu tõusnud ning 6-mängulise võiduseeria kokku pannud St. Louis Blues ei suutnud oma minekut Calgarys mängides hoida. Kohalik Flames võttis uhke 7-4 võidu, mis tuli suuresti tänu kahele mehele. Michael Frolik jõudis karjääri teise kübaratrikini ja Sean Monahan säras 2+1'ga.

(foto: am930theanswer.com)
Frolik sai hakkama üsna haruldase kübaraga. Kaks väravat tulid vähemusest. Neist esimene aitas avakolmandikul 2-2 viigistada ning teine kindlustas lõpus seisu, kui Blues oli kõvasti survestamas. Kübar sai viimistletud tühja võrku tehtud väravaga, kui Monahan polnud kitsi ja ei hakanud ise kangelast mängima, olgugi et võimalus oli.

Monahani tähetund tuli teisel kolmandikul. Seal sai ta kirja mõlemad enda värava ning seis muutus 2-2 pealt 5-2 peale. Ülekaalust skooris ka Mark Giordano. Tema värav ehk Flamesi neljas lõpetas ka Jake Alleni õhtu. Kuus starti järjest võitnud puurivaht jõudis enne väljavahetamist teha vaid 13 tõrjet. Teda asendanud Anders Nilssonil, kes tegi oma debüüdi Bluesi särgis, ei läinud ka palju paremini. Kirja jäi 12 tõrjet.

Flames alustas lammutustööd avakolmandiku keskel, kui Joe Colborne kodumeeskonna juhtima viis. Kuigi fännide rõõmustamine jäi siis väga üürikeseks. Scottie Upshall viigistas kohe järgmisest lahtiviskest ja Paul Stastny viis külalised poolteist minutit hiljem ette. Halvast sündmuste jadast aitas taastuda Froliku esimene värav.

28-aastasest tšehhist sai läbi aegade neljas mängija, kes Flamesi särgis ühes kohtumises kaks vähemuse väravat teinud. Viimati sai sellega 1998. aastal hakkama Cory Stillmann. Rekordiks on kolm ja see kuulub Theo Fleuryle.

Väravatesajus kogusid Johnny Gaudreau ja Dougie Hamilton kolm söödupunkti. Viimase jaoks tähistab see uut karjääri rekordit.


Flames on koos Arizona Coyotesiga meeskonnad, kelle ridades on tänavu enim kordi kübaratrikini jõutud. Mõlema puhul on see juhtunud viis korda. Neljaga järgneb Nashville Predators.

Teised kohtumised

New York Islanders 3 - 2 Florida Panthers (tipphetked)

Islanders tegi midagi, mis õnnestus viimati 1991. aastal. Viimasel kolmandikul tuldi välja kaheväravalisest kaotusseisust ja lõpuks võideti kohtumine normaalajaga. Šõu algas, kui viimase perioodi mänguajast oli kulunud 12:50 ja lõppes 18:21 peal. Jack Capuano meeskond sai viimasel kolmandikul rohkem pealeviskeid (17), kui kahe esimese perioodiga kokku (11).

Chicago Blackhawks 0 - 5 Los Angeles Kings (tipphetked)

Titaanide heitlus kujunes üllatavalt ühepoolseks pärast seda, kui Kris Versteeg ja Milan Lucic avakolmandikul 18-sekundilise vahega skoorisid. Endise Blackhawksi mehe Versteegi jaoks on tabamus Kingsi särgis esimene. Liiga ühele parimale ülekaalu meeskonnale sai taas saatuslikuks selle ebaefektiivsus. Kui reedel pandi Dallases viiest null, siis seekord tuli isegi kuuest null. 32 tõrjet teinud Jonathan Quick sai üsna kerge päeva ning võib täna tähistada karjääri 41. nullimängu. Mitte ükski teine ameeriklane pole neid rohkem kirja saanud.


Edmonton Oilers 2 - 3 Nashville Predators (tipphetked)

Oilers üllatas kahe eduseisuga, ent ei saanud kuidagi James Neali kinni. 28-aastane ründaja on nüüd alates eelmise hooaja algusest üheksas erinev mängumees, kes Oilersi vastu kübaraga lõbutsenud.

Vancouver Canucks 2 - 5 Winnipeg Jets (tipphetked)

Canucks kukkus 0-5 auku, enne kui midagi õnnestuma hakkama. Marko Dano säras külaliste eest 2+1'ga. Oma kuuma käega jätkas ka Mark Scheifele, kellel nüüd viimase seitsme mänguga kirjas kaheksa kolli.

Anaheim Ducks 7 - 1 New Jersey Devils (tipphetked)

Endine Ducksi mees Devante Smith-Pelly tõi pärast Andrew Cogliano juhtväravat poole minutiga tabloole viigiseisu, aga see oli nagu karu talveunest äratamine. Jakob Silfverberg jõudis karjääri esimese kübarani ning lisas selle kõrvale veel ka ühe söödu. Kolmikukaaslased Cogliano ja Ryan Kesler nautisid õhtut 1+2'ga. 20-aastane Nick Ritchie jõudis karjääri 25. mängus esimese kollini. Bruce Boudreau on nüüdsest ajaloos seitsmes peatreener, kes kaks erinevat meeskonda vähemalt 200 võiduni tüürinud.

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

St. Louis Blues on nagu keskmine Eesti tippsportlane. Jõutakse suurvõistlustele, läbitakse kvalifikatsioon ja tullakse koju tagasi. Sel aastal kukkus Blues playoffides kohe avaringis välja ja nii kolmandat korda järjest. Kesk divisjoni tiitli toonud hooaeg sai päris piinliku lõpu.

(foto: Chris Lee)
Rünnakule lisati jõulisust

St. Louis Blues ja New York Rangers olid eelmisel hooajal ainsad, kes mahtusid nii ise tehtud väravate kui kaitsenumbrite osas liiga esimese viie sekka. Kui asi katki pole, siis teadupärast pole seda ka mõistlik parandada. Nii on Blues uuele aastale peale minemas praktiliselt sama satsiga. Ründeliinis on ainsa uue näona Washingtonist T.J. Oshie vastu toodud Troy Brouwer, kes lisab jõulisust.

"Suurus on midagi, mida ei saa õpetada. Meie konverentsis pead mängima jõulise ja kaaluka koosseisuga. Arvan, et see teeb meist meeskonna, kelle vastu on keerulisem mängida," kommenteeris peamänedžer Doug Armstrong tehingut.

Brouwer on mitmekülgne mees, kes võib edukalt esimeses ründekolmikus väravaid jahtida või siis tagumistes kolmikutes vastaseid hirmutada.


Puhaste snaipritega pole Bluesil probleeme olnud. Vladimir Tarasenko oli mullu kogu liiga peale ainus vend, kes sai vähemalt 35 väravat ja söötu, Alexander Steen tegi oma teise järjestikuse 60 punktiga hooaja ning Jaden Schwartz sai kõigis valdkondades hakkama karjääri tippmargiga.

"Minu ajal pole meil varem nii palju osavaid mängijaid olnud, aga oskused ja ettevaatlik hoki ei vii võitudeni. Peame rohkem hoolimatult mängima nagu varem ja sellest me Dougiga ka rääkisime. Sa saad seda teha ning olla samal ajal ka vastutustundlik. Vajame, et rohkem mängijaid oleks osalised nii rünnakul kui kaitses," rääkis suvel peatreener Ken Hitchcock.

Bluesi jaoks on heaks uudiseks ka see, et kunagine 70+ punkti mees Paul Stastny, kes aasta tagasi megalepinguga palgale võeti, on oma teisel hooajal valmis andma suurema panuse. "Tunnen ennast nüüd paremini. Kõik ütlevad, et neil on olnud hea suvi, aga tunnen end füüsiliselt ja vaimselt värskemana ning olen ootamatusteks rohkem valmis," rääkis Stastny eelmisel nädalal.

(foto: Scott Rovak/Getty Images)
Enne Tarasenko uut lepingut klubi palgaedetabelit juhtunud ründaja jäi mullu vaid 46 punkti peale. Olles eelmisel aastal Colorado Avalanche'i eest playoffides seitsme mänguga kogunud kümme silma, tuli nüüd kuue matšiga vaid üks ainus. Kui tema end käima saab, siis lükkab Hitchocki meeskond oma väravate keskmise kindlasti üle kolme. Mullu jäi selleks 2.91.

Ohtlikud relvad ka sinisel joonel

Stastny polnud muidugi ainus Bluesi ründaja, kes playoffides justkui kangestus. Kukkus välja nii, et seal kujunes kaheksa punktiga meeskonna resultatiivseimaks kaitsja Kevin Shattenkirk. Põhihooajal tuli 26-aastase ameeriklase poolt 44 punkti ja seda vaid 56 matšiga! Üks õnnetu kokkupõrge Aleksandr Ovetškiniga lõppes tema jaoks rebenenud kõhu- ja kubemelihasega.

Shattenkirki kõrval on sinisel joonel veel teine korralik punktimasin Alex Pietrangelo näol. Tema kogus mullu 46 silma. Senise 5-aastase karjääri jooksul on tal kirjas kaks 50 punktiga hooaega. Ei ole just palju neid meeskondi, kellel tuleb kaitsest rünnakule selline panus. Arvestades seda on avaringis langemine lubamatu. Ent seda soovitakse kangesti muuta.

"Mängijad tundsid, et nad ei esinenud playoffides oma võimete kohaselt. Meid on tabanud tõeline pettumus ja arvan, et näeme varasemast kõrgemal tasemel keskendumist nende poolt, kellele edu tõeliselt korda läheb. Usun, et näete mõnede mängijate poolt, kes ei taha, et see kunagi uuesti juhtub, hoopis teistsuguse käiguga esitusi," on Hitchcock maininud.

Väravas kindel tandem

Kõige muu kõrval saab Blues loota kindlatele väravavahtidele. Pole vahet, kas postide vahel seisab Brian Elliott või Jake Allen, juba ette on teada, mis sealt saab ja see peaks meeskonnale süstima enesekindlust. 30-aastane Elliott tegi mullu neljanda tugeva hooaja järjest. Ta sai 45-st stardist 28 võitu, lastes endale keskmiselt 2.26 väravat. Tõrjete efektiivsuseks kujunes 91.7%.

(foto: Carlos Gonzalez/Star Tribune)
Viis aastat noorem Allen, kes tõusis playoffide ajaks esinumbriks, oli esimest aastat püsivalt suure klubi juures ja pani enamvähem samasse auku, kuhu Allen - 2.28, 91.3%. Kuigi, kuna mõlemal jäid tõrjed alla 92%, siis on veel ka märgatavalt arenguruumi. Blues pole näiteks kogu meeskonna tõrjeprotsendi osas kolm aastat järjest liiga esikümnesse mahtunud. Mullu jäädi 91.2% peale ja sellega jagati 12. kohta koos Florida Panthersiga.

Playoffides lasi Allen samuti võrdlemisi vähe väravaid (2.2), aga tõrjed olid vaid 90.4%. Vastas oli supervormi näidanud Devan Dubnyk ja nii ei suudetud seeriat isegi seitsmemänguliseks venitada. Seejuures läks otsustav matš untsu tänu Alleni kehvale esitusele. "Ma polnud kogu aasta jooksul olnud rohkem keskendunud kui täna, aga tulid kaks väravat, mis ei tohi selles hooaja faasis sisse minna," tunnistas mees ise vahetult pärast mängu, lisades et see jääb teda pikemaks ajaks kummitama. Loodetavasti on ta siiski uue hooaja alguseks sellest üle saanud.

Hooaja väljavaated

Puhtalt meeskonna kvaliteeti hinnates võiks Bluesi visata seltskonda, kelle seast tuleb tõenäoliselt 2016. aasta Stanley karikavõistluste võitja. Nii tegid ka paljud hinnatud spetsialistid aasta tagasi. Lõpuks oli aga ookeani taga palju punaseid põski. Eks ajalool ole ikkagi omad põhjused ja seda ignoreerida on rumal.

Tundub, et Bluesil on tekkinud vaimne blokk seoses playoffides mängimisega. Võimalik, et sellest saab üle vaid uue peatreeneriga. Hitchcock on teeninud taas ühe uue võimaluse, aga tema ise on samuti mängijate asemel kritiseerinud hoopis neid kelle juhendamisel sats mängib, kaasa arvatud iseennast. Samal ajal on teda toetamas fakt, et alates hetkest, mil ta St. Louisi saabus (2011. aasta) on Blues olnud kogu liiga peale enim punkte kogunud sats (389).

Usutavasti lammutavad Hitchcocki hoolealused taas põhiturniiril kõvasti. Brouweri hankimine võib lõpuks olla ka see viimane pusletükk, mis meeskonnal aitab järgmise sammu teha. Playoffides on tihti võitudeks vaja mingisugust koledat väravat ja neid 30-aastane ründaja oskab teha. Kui Hitchcock on rääkinud, et nii mõnigi mees ei taha enam kunagi piinlikku langemist üle elada, siis avastavad ehk oma "räpase poole" veel ka mõned teised mängijad.

Blues tegi Brodeuri toel vägeva come-backi

St. Louis Blues sai New York Islandersi vastu hakkama varajase jõuluimega. Tuldi välja 0-3 kaotusseisust ja kohtumine võideti 6-4. Kahe punktini aitas meeskonna suuresti Martin Brodeur, kes tegi vahetusest sekkununa väga kindla partii.

(foto: Kathy Kmonicek/AP Photo)
Brodeur sai oma võimaluse pärast seda, kui Jake Allen korjas avakolmandikul kolm tükki oma selja tagant vaid 12 vastaste pealeviskega. Frans Nielsen alustas skoorimisega seitsmenda minuti lõpus. Kaks ülejäänud tabamust, esimene Ryan Strome'ilt ja teine Casey Cizikaselt, tulid kolmandiku viimastel minutitel.

Islanders on vastane, kelle vastu Brodeur on karjääri jooksul enim võite noppinud (nüüd 52), seega võib ehk öelda, et lõpusireeni kõlades ei olnud Bluesi võidutsemine väga suur üllatus. Kuigi selleks läks vaja võimsat tagasitulekut. Selle algatas Paul Stastny teise perioodi kolmandal minutil ülekaalu väravaga. Kaks minutit hiljem tegi Patrick Berglund vahe minimaalseks ja järjekordne ülekaalu värav - sel korral Kevin Shattenkirki poolt - viigistas seisu 13. mänguminutiks.

Blues jäi seejärel ennast veidi liigselt imetlema ning selle karistas John Tavares kolmandiku viimasel minutil ära. Temagi koll tuli ülekaalust.

Viimasel kolmandikul sai Blues aga taas tuhina sisse. Viiendal minutil tuli T.J. Oshie poolt veel üks ülekaalu värav ning Stastny õhtu teine koll viis külalised lõpuks kuus ja pool minutit enne lõppu ette. On vägevaks faktiks see, et Brodeur mängis omal ajal 90ndate alguses ühe hooaja samas meeskonnas koos Pauli isa Peteriga.

Kaotusseisu jäämine murdis nähtavasti lõpuks ka Islandersi vaimu. Pärast seda saadi Bluesi väravale vaid üks pealevise. Jaroslav Halak pidi siis toimetama veel kuuega ning üks neist lendas ka tema selja taha. Loomulikult ei saa ükski normaalne Bluesi mäng lõppeda ilma Vladimir Tarasenko väravata. See on tema hooaja 17. tabamuseks.

Blues oli lõpuks pealevisetega üle 40-27. Punktide osas olid edukaimad Shattenkirk 1+2 ja Joakim Lindström kolme söödupunktiga.


See kohtumine oli Brodeuri jaoks kogu karjääri jooksul alles 16. matš, kus ta pidi vahetusest sekkuma. Viimane neist oli tulnud kolm aastat tagasi.

Hooaja eelvaade: Colorado Avalanche

Kui vaadata pelgalt põhiturniiri, siis oli Colorado Avalanche playoffide suurim ebaõnnestuja. Kesk divisjoni võitja kukutati avaringis Minnesota Wildi poolt välja. Seejuures suutis Avalanche ära anda 2-0 ja 3-2 edu. Hooaja lõpus oldi kindlasti pettunud, kuid usun, et kui keegi oleks meeskonnale pakkunud playoffide kohta enne põhiturniiri algust, siis oleks sellega kindlasti ülirahul oldud. Avalanche polnud kolm hooaeg järjest playoffides mänginud ja oli eelneva hooaja lõpetanud läänekonverentsi viimasena.

(foto: Doug Pensinger/Getty Images)
Endise väravavahi Patrick Roy juhendamisel alustati võimsa 6-1 koduvõiduga Anaheim Ducksi vastu, mis oli lõpuks üks 12-st võidust, mis Avalanche oma esimeses 13. kohtumises võttis. See oli läbiaegade parim algus. Põhiturniiril koguti lõpuks 112 punkti, mis jääb klubi ajaloos alla vaid ühele hooajale - 2000/2001, mil postide vahel seisva Roy'ga võideti oma ajaloo teine, kuid seni viimane, Stanley karikas.

Nüüd on hakatud liikuma samas suunas. "Me jaoks oli tegu suure pööranguga," ütles eelmise hooaja kohta Matt Duchene. "Usun, et nüüd hakkategi nägema Avalanche'i mängimas hiliskevadel ja suvel."

23-aastane kanadalane tegi mullu oma karjääri edukaima aasta, kui kogus 71. matšiga 70 punkti. Tema ja eelmise aasta parimaks uustulnukaks valitud Nathan MacKinnon on vaid mõned Avalanche'i noortest ja andekatest mängumeestest. Duchene'i eakaaslane Ryan O'Reilly oli mullu 28 tabamusega meeskonna suurim väravakütt ja 21-aastane Gabriel Landeskog kannab juba vanusest hoolimata rinna peal kapteni C-d. Väravavahi kohta on väga noor ka 26-aastane Semjon Varlamov. Avalanche on selgelt meeskond, keda ootab helge tulevik. Kuid see ei tähenda, et meeskond ei võiks juba algaval hooajal tõeliseks tippsatsiks kujuneda.

"Ütlesime eelmisele aastal, et soovime hokimaailma šokeerida ja seda me ka tegime," tõdes Roy nädalavahetusel antud intervjuus. "Kuid nüüd suudame šokeerida vaid playoffide võiduga."

Samas on Avalanche üks väheseid meeskondi, kelle kohta võib öelda, et koosseis on suve jooksul nõrgenenud. Vastupidist on raske väita, kui meeskond on ilma jäänud oma esitsentrist. Valusal kombel kaotati Paul Stastny ka oma divisjonirivaalile. MacKinnon edutatakse tema rolli ja noor kanadalane pole üldsegi mitte halb asendusmees, kuid meeskonna südamikust on siiski üks väga hea mängija nüüd puudu.

Suvel on teiste seas sisse toodud Jerome Iginla, kuid vanurite puhul ei tea kunagi ette, mis vormi nad näidata suudavad ja nagu tõestas Teemu Selänne hiljutine skandaal, siis ei tea, kas neile ka peatreenerid meeldivad. Oma karjääris kõik, välja arvatud Stanley karikavõidu, ära teinud Iginla on tulnud Avalanche'i väga motiveeritult, aga pole kindel, kuidas ta noorte meeskonnakaaslastega sammu suudab hoida. Kuigi ta on meeskonnale toonud juurde hindamatu väärtuse - kogemused.

"Olen koosseisuga üsna rahul," tõdes hiljuti Joe Sakic, kellest sai nädalavahetusel ametlikult klubi peamänedžer. "Meie selgroo moodustavad noored mängijad ja oleme nad ümbritsenud veteranidega, kellel on rohkelt liidriomadusi."

Hooaja küsimus - kuidas kaitse vastu peab?

Roy tegi sarnaselt oma mängija karjäärile oivalise debüüthooaja ka peatreenerina. Tema juhendamisstill istus ideaalselt tema ulja iseloomuga, kuid ei sobinud hästi kokku tema mängija karjääri kogemusega. Endise väravavahina lasi ta oma maskis mehel pidavalt teha lisatööd. Vaid viis meeskonda lasid hooaja peale kokku enda vastu sooritada rohkem väravaviskeid kui Avalanche. Kümnes kohtumises lasti endale vähemalt 40 peale viset ja vahemikus 35-39 pealeviset 18. matšis. Võrreldes mulluse aastaga on kaitsekuuiku uus liige vaid Brad Stuart, mis vihjab sellele, et Roy'l on usku oma meestesse ja sellesse filosoofiasse, mis ta nendele sisestanud on. Samas maksis hoolimatu kaitsetegevus playoffides kätte. Kõik, kes endale lõpumängudes keskmiselt üle kolme värava selja taha lasid, need kukkusid ka avaringis välja. Avalanche'i puhul oli see number 3.14. Lisaks jätkusid probleemid võimaluste kinkimisega. Playoffides olid endale lastud väravavisete poolest kehvemad vaid Tampa Bay Lightning ja Columbus Blue Jackets. Oma ambitsioonide ellu viimiseks vajab kaitse selgelt rohkem tähelepanu, kui just Roy taaskord Varlamovile imejooki ei anna.

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

St. Louis Blues on hea näide selle kohta, et hooajaeelsed arvamused võivad osutuda väga valeks. Ken Hitchcocki meeskond oli paljude hinnangul lõppenud hooaja suurim favoriit, kuid teekond Stanley karika suunas lõppes juba playoffide avaringis. Ryan Milleri hankimise näol oli Blues veel hooaja käigus lappinud ära oma suurima augu, kuid otsustavas faasis oli see just väravavahi nõrk mäng, mis meeskonda alt vedas. Kuid uuel aastal on taas võimalik uuesti proovida.

(foto: Jonathan Daniel/Getty Images)
Kuues Chicago Blackhawksi vastu peetud playoff-kohtumises lasi Miller enda selja taha keskmiselt 2.7 väravat ning tema tõrjeprotsent oli alla 90. Mõistagi ei veennud see ka klubi juhtkonda teda uueks hooajaks tagasi tooma. Endisel Buffalo Sabresi puurilukul lasti vabaagendina liituda Vancouver Canucksiga ning uueks aastaks läheb usaldus tandemile Jake Allen - Brian Elliott.

Rohkelt on muutusi ka teistes liinides. Rünnakule on toodud Paul Stastny, kes liitus vabaagendina divisjonirivaali Colorado Avalanche'i rivistusest, ja kaitsesse on Toronto Maple Leafsist Roman Polaki vastu toodud Carl Gunnarsson. Lisaks on soodsate lepingutega oma pinki parandatud.

"Meie meeskond on nüüd palju sügavam ja nii peabki see olema," tõdes Hitchcock suvel. "Läänekonverentsis tuleb pidevalt oma koosseisu täiendada. On ka teisi meeskondi, kes on palju tugevamaks saanud. Chicago on läinud paremaks, LA on tugevam, kuna edutab mitmed noormängijad. Anaheim on parem, Dallas on parem, Nashville on parem, Colorado on tippmeeskond. Peame nendega sammu pidama."

Blues oli mullu liikumas oma ajaloo üheksanda divisjonitiitli suunas, kuid kinkis selle lõpuks ühe punktiga Avalanche'ile. Põhiturniir lõpetati kuue järjestikuse kaotusega. Osalt võib kindlasti ka seda süüdistada selles, et playoffides juba avaringi mängudega välja langeti. Põhihooajal kohati väga võimas olnud hoog rauges sellest lihtsalt sedavõrd palju. Seda tuleb uuel hooajal vältida.

Hitchcock plaanib uuel aastal ka veidi oma filosoofiat muuta. Füüsise asemel läheb suurem fookus tehnilise mängu peale. "Oleme füüsiliselt nõrgemad, kuid üleminekul kaitsest rünnakule paremad," rääkis ta oma kaitseliini kohta.

Meeskond on kaks aastat järjest playoffide avaringis välja kolisenud ja on ütlemata selge, et kolmas selline hooaeg tähendaks Hitchcockile minekut. Ta on koos peamänedžeri Doug Armstrongiga ehitanud üles väga võimsa koosseisu, kuid see ei tähenda midagi, kui karikat ei õnnestu endale haarata. Just seda tuli St. Louis'i püüdma ka Stastny. "Meeskonna koosseisu vaadates on selge, et karikavõidu aken on klubi jaoks lahti just nüüd ja praegu," ütles ta pärast klubiga lepingu allkirjastamist.

Hooaja küsimus - mida suudavad sisse toodud eurooplased?

26-aastane tsenter Jori Lehterä on KHL-is olnud tõeline superstaar. 178. matšiga on ta kogunud 153 silma (55 väravat). Eurohoki ja NHL on aga kaks täiesti erinevat asja. Seda võib küsida mitmetelt snaipritelt, kes Vene klubides vähemalt üle mängu värava kirja saavad, kuid NHL-is pikki põuaperioode kannatasid. Soomlane saab Bluesis kokku oma endise Novosibirski Sibiri kolmikukaaslase Vladimir Tarasenkoga. Nad mängisid Sibiris koos pool aastat hooajal 2011/12, enne kui venelane Peterburi SKA-ga liitus. Mõlemad olid siis punkt per mäng mehed ja näis, et nende vahel on suurepärane keemia. Kas nad suudavad seda ka NHL-is näidata? Usun, et Hitchcock asub seda kindlasti agaralt katsetama. Kui soomlane saab kiirelt jalad alla, siis on Bluesil üks liiga võimsaim kesktormajate valik - Stastny, David Backes, Lehterä. Teine huvitav Euroopast toodud mees on Joakim Lindström. 30-aastane ründaja saabub Bluesi Rootsi liiga MVP-na, kuid on varasemalt juba kaks korda proovinud ookeani taga läbi lüüa ning see pole õnnestunud. Bluesil pole ka ründetalentidega erilisi probleeme, seega alustab Lindström eeldatavasti tagumistest kolmikutest kui sedagi - Bluesil on koguni 13 ründajat ühesuunaliste NHL-i lepingutega (kui piiratud vabaagendi Jaden Schwartziga ka lõpuks kokkuleppele jõutakse). Vähese mänguaja juures saab oma võimete näitamine olema keeruline. Seega peab rootslane kiirelt oma võimalusest kinni haarama.

Uue hooaja mõistatus Colorado Avalanche

Colorado Avalanche tegi fantastilise hooaja. Isegi kui playoffides jätkus jõudu vaid avaringiks. Läänekonverentsis kogus enam punkte vaid Anaheim Ducks. Muutus võrreldes eelmise hooajaga oli kardinaalne, sest oma konverentsi tippu tõusti eelviimase koha pealt. Edukas hooaeg tähendas ka seda, et domineeriti ka hooaja auhindade jagamisel. Patrick Roy pani meeskonna suurepäraselt mängima, nii rünnakul kui ka kaitses, aga uut aastat tuleb alustada värskemate plaanidega.

(foto: Doug Pensinger/Getty Images)
Paul Stastny oli vabaagentide turu üks nõutumaid mehi ja Avalanche'i kahjuks oli 28-aastane ameeriklane just nende asekapten. Kogu hooaja vältel üritati kogu oma senise karjääri Avalanche'i värve kandnud mehega uue lepingu osas kokkuleppele jõuda, kuid kõik arutelud läksid vaid jutusoojaks.

Lõpuks St. Louis Bluesi kasuks otsustanud Stastny näol jäi Avalanche ilma oma kõige ohtlikumast ründemängijast. Numbrid 458 punkti 538. mänguga räägivad enda eest. Kõik pole samas aga sedavõrd mustvalge.

Stastny lahkumisega saab Avalanche oma tõusva tähe Nathan MacKinnoni liigutada keskele. Just sellel positsioonil peaksid avalduma tänavu esimese 18-aastase noorukina hooaja parimaks uustulnukaks valitud mängumehe omadused.

Lõppenud hooaja tuumikust on Avalanche loobunud ka P.A. Parenteau teenetest. 31-aastane ründaja ei leidnud Roy mänguplaanis endale kuidagi moodi sobivat kohta ja ta saadeti koos järgmise aasta drafti 5. ringi valikuga Montreal Canadiensisse. Vastu tuli playoffide legend Danny Briere. 36-aastane ründaja produktiivsus on vanusest tingituna aasta-aastalt langemas, kuid hooaja ostustavas faasis on tegu hoopis teist masti mehega.

Varem lisaks Canadiensile ka Phoenix Coyotesis, Buffalo Sabresis ja Philadelphia Flyersis mänginud Briere'i karjääri numbrid on playoffides 124. mänguga 116 punkti! Tema roll saab lõpumängudes Avalanche'i jaoks olema ülioluline, kuna tänavu jäi just puudu viimaste kolmikute panusest. Stastny, MacKinnon ja kapten Gabriel Landeskog panid Minnesota Wildi vastu kohati hullu, kuid teistest kolmikutest jäid väravad tulemata. Briere'iga peaks see muutuma.

Võimalik, et pidades silmas just playoffe on meeskonda toodud ka palju näinud ja teinud Brad Stuart. San Jose Sharksile loovutati tema eest kaks drafti valikut. 34-aastasel kaitsjal on selja taga kaks Stanley karika finaalseeriat ja 142 playoff-mängu.

Palju kõneainet on pakkunud see, et miks andis Avalanche Jerome Iginlale 3-aastase lepingu, kuid seegi käik näib üsna osava liigutusena kui pidada silmas just playoff-mänge. 37-aastasel ründajal on Boston Bruinsi särgis selja taga väga edukas hooaeg ja kui leidub kahtlejaid selles, kas ta suudab veel ühe 30 väravaga hooaja teha, siis mees ise on enesekindel. "Aasta edenedes läks mu enesetunne Bostonis aina paremaks. Ma ei taha ülbena tunduda, kuid usun, et suudan endiselt olla väga hea mängija," ütles Iginla pärast Avalanche'iga liitumist.

Jääme põnevusega ootama, kas Iginla sõnad peavad paika või ei. Ja kas sedamoodi playoffideks ülesehitatud meeskond lõpumängudele üldse jõuab.

10 kõige vingemat vabaagenti

Täna algab suvise mölutamise põnevaim osa. Alates tänasest on klubidel võimalus hakata sõlmima lepinguid vabaagentidega. Eelmise nädala lõpus avaldati, et uue hooaja palgalimiit on 69 miljonit dollarit, mis annab rohkelt ruumi manööverdamiseks. Vähemalt kümne miljoni jagu on hetkel vaba palgaruumi tervelt 26. klubil. Enim on seda Buffalo Sabresil, kellel seisab ees omamoodi ülesanne üldse miinimum palgalimiidi peale saada. See on uuel hooajal 51 miljonit. Sabres on hetkel 30 peal. Aga keda siis jahtida?

(foto: wikipedia.org)
Ryan Miller

Endine Sabresi nurgakivi on tänavu vabaagentide turul väravavahtide hulgas suurim nimi. Tema lõppenud hooaeg oli pisikene pettumus, suuresti seetõttu, et St. Louis Bluesiga liitudes ei suutnud klubi playoffide avaringist edeneda, kuid 33-aastasena on Milleril kindlasti endiselt veel rohkelt pakkuda. Esikinnast vajavad meeskonnad hakkavad kindlasti tema suunas vaatama. Enim räägitakse Vancouver Canucksist.

Matt Niskanen

Soome juurtega 27-aastasel kaitsjal on selja taga karjääri parim hooaeg. Põhihooajal kogus ta 81. kohtumisega 46 punkti, millele lisas veel playoffides 13-st üheksa. Kindlasti otsib ta vähemalt 5-6 aastast lepingut ja see meeskond, kes ta endale saab, võib enda seljatagust üsna kindlaks pidada. Niskanen ei ole küll tõeline tippkaitsja, aga ta on mees, kes õhtust õhtusse teeb oma töö ära ja kui leida talle sobiv paariline, siis on tegu väga efektiivse mängumehega.

Paul Stastny

Avalanche proovis ja proovis, aga tolku sellest polnud. Klubi asekapten läheb vabale turule ja on kindlasti seal üks nõutumaid mehi. Seni on ta oma karjääri jooksul 538 kohtumisega kogunud 458 punkti (160 väravat) ja selline mees kuluks igaühele ära. Samas võib kindel olla, et Stastny päris igale poole pole nõus minema. 28-aastasena on viimane aeg hakata mõtlema karika võitmise peale.

Christian Ehrhoff

Sabresist nurinaga lahkunud sakslane soovib samuti võimaliku karikanõudleja ridadesse siirduda ning selliseid kosilasi peaks talle rohkelt ukse taha tulema. Seni on tihedamini temaga seotud üleminekujuttudest läbi käinud Detroit Red Wingsi nimi. Ehrhoffi numbrid on viimastel aastatel langenud, kuid ta on olnud kinni kohutavas meeskonnas. Õiges keskkonnas mängides võib temast kujuneda ohtlik relv nii kaitses kui ka rünnakul.

Jerome Iginla

37-aastase legendiga on huvitavad lood. Ta on välja öelnud, et lepiks üheaastase lepinguga vaid Boston Bruinsis, teistelt nõuab ta kahte aastat. Iginla on kahtlemata supermees, kellega oma satsi tugevdada. Aastaid on juba kuhjaga turjal, kuid ta tegi tänavu oma karjääri 12. vähemalt 30 väravaga lõppenud hooaja. Olles aga endiselt meistrisõrmuseta jäänud on kindel, et tema pilk on konkurentsivõimeliste klubide suunas liikumas. Varasemad väljaütlemised tähendavad, et vanameister sooviks ka endale vähe püsivamat kodukohta.

Thomas Vanek

30-aastase austerlase hooaeg oli väga omanäoline. See algas Sabresis, kust ta siirdus kiirelt New York Islandersisse ja lõpuks leidis ta ennast hoopis Montreal Canadiensi särgist. Pärast sellist pöörast aastat võiks olla esmaseks eesmärgiks stabiilse pesitsuspaiga leidmine. Väidetavalt oma tema allkirjale jahti pidamas 8-10 meeskonda, seega valikuvõimalusi on tal küll ja veel. Puhta väravamasinana on ta vabaagentide seast selgelt parim mees, seega võib arvata, et tulemas on ka korralik palgapäev.

Anton Stralman

Meeleolu New York Rangersis on kindlasti hetkel vähe nukker. Ja seda mitte ainult seetõttu, et karikafinaalis LA Kingsile alla jäädi. 27-aastane rootslane tegi enamjaolt kahvatu hooaja ja ega ta ei saagi eriti silmapaista, kuna tegu on väga kaitsva mängumehega, kuid playoffides, kus põhirõhk just enda seljataguse kindlustamisele läks, oli Stralman vägagi nähtav. Seega peab nüüd Rangers kahetsema, et põhihooaja jooksul mehe allkirja paberile ei saadud. Playoffide jooksul kerkis tema hind märgatavalt ja nüüd on mees ise valmis head vormi sisse kasseerima.

Dan Boyle

37-aastasena on Boyle sammukese-kaks on kiirusest kaotanud ja jaksa enam panustada nii uhkelt kui mõned hooajad tagasi, aga tegu on siiski väärtusliku mängumehega. Niisama kapi leiab kaitssesse enamvähem igalt poolt, aga Boyle'i näol saadaks väga hästi litrit liigutav mees, kes mängib stabiilselt heal tasemel, suudab meeskonda mitmekülgselt aidata ja võib oma kogemustega kiirendada noormängijate arengut.

Mike Cammalleri

Kuna tegu on samuti Calgary Flamesi särki kandnud mängijaga, siis võib ehk Cammalleri kohta öelda "vaese mehe Iginla". Ta on potentsiaalne 30 värava mees ja suutis tänavu üsna kehva Flamesi eest olla täpne 26. korral. Ta on karjääri jooksul playoffides olnud punkt per mäng mees. Viimasel ajal pole muidugi Flamesi liikmena sinna asja olnud, kuid potentsiaalsetele kosilastele see fakt kindlasti meeldib.

Martin Brodeur

Pigem sentimentaalne valik siia nimekirja, aga väärib siiski ära mainimist. Keegi muidugi täpselt ei tea, kes täpsemalt Brodeuri kosilaste nimekirja kuuluvad ja keda Brodeur ise jutule võtab. Kas ta soovib veel võimalust karika peale mängida või rahulduks esiväravavahi rolliga mõne keldriklubi juures? Lõppenud hooaega hinnati tema poolt karjääri halvimaks, kuid tähelepanuväärne on see, et sellegi poolest võitis New Jersey Devils temaga normaalajal rohkem mänge kui kaotas - 19 vs 14. Võites pooled oma mängudest jõuad ikkagi üldjuhul ka playoffidesse.

Nimekiri on koostatud piiranguteta vabaagentidest subjektiivse hinnangu põhjal ja suvalises järjekorras.