Kuvatud on postitused sildiga jason pominville. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga jason pominville. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Buffalo Sabres

Suve jooksul oli kolm klubi, kes vahetasid välja nii peamänedžeri kui peatreeneri. Üks neist on Buffalo Sabres, kelle juures asuvad Jason Botterill ja Phil Housley õigele teele tagasi suunama meeskonna, mis tegi eelmisel hooajal ootamatu tagasisammu.

(foto: Getty Images)
Suure potentsiaaliga rünnak

Mitmete tehingutega end tugevdanud Sabres plaanis üle pika aja playoffide võidujooksus sõna sekka öelda, ent eelneva hooaja suurele edasiminekule järgnes vähikäik, kui 81 punkti pealt kukuti 78 juurde. Aasta algas juba kurjakuulutavalt, kui Jack Eichel tegi vahetult enne esimest mängu jala katki, jättes seetõttu vahele 21 kohtumist.

20-aastane ameeriklane oli hooaja lõpuosas üks liiga resultatiivseimatest mängijatest, kogudes viimase 32 mänguga 36 punkti (12+14). Kokku tuli temalt 61 mänguga 24 väravat ja 57 punkti. Seda olukorras, kus meeskonna endine peatreener Dan Bylsma oli tema jaoks vastumeelne. Liikvele läksid isegi jutud, et kui Bylsma Buffalos jätkab, siis ei plaani 2015. aasta drafti 2. valik klubiga uut lepingut teha. Nüüd on lood juba teistsugused ja eesmärgid suured.

"Arvame, et võime olla väga head," ütles Eichel oma meeskonna võimaluste kohta eelmisel kuul. "Usume, et suudame olla playoffide meeskond. See ongi kõige tähtsam. Peame treeninglaagrisse minema õige mõtteviisiga ja alustama hooaega hästi."


Eicheli vigastus tähendas aasta tagasi halba algust. Meeskond kaotas esimesest 17-st kohtumisest 12. Skoorimisega oli raskusi ja resultatiivsus ei paranenud eriti ka koos Eicheliga mängides. Hooaja lõpuks oli keskmine väravasaak 2.43. Seda vaatamata liiga parimale ülekaalule (24.6%). Rivistuses oli lõpuks vaid kolm meest, kes vähemalt 20 väravat täis said ja koosseisu puhul, kus Eicheli kõrval Kyle Okposo, Ryan O'Reilly ja Evander Kane, oli see suureks pettumuseks. Skoorimispotentsiaali näib meeskonnas kõvasti olema ja Housley üheks peamiseks ülesandeks on see välja pigistada.

(foto: dailyfaceoff.com)
Nashville Predatorsi juures abitreenerina tegutsedes teenis endine legendaarne kaitsemees rohkelt kiitust selle eest, kuidas ta sealsed kaitsjad rünnakule panustama pani. Nüüd on vaja õppida tundma ka edurivimeeste hingeelu.

"Tunnen, et olen lihtsalt valmis," sõnas Housley peatreeneriks tõusmise kohta vahetult pärast meeskonnaga liitumist. "Teadsin seda organisatsiooni varem ja olen väga elevil väljakutsest, milleks peatreenerina tegutsemine on."

Sabresi fännid jäävad lootma, et uue peatreeneri kohanemine uue rolliga ei kujune liiga vaevaliseks. Meeskonna toetajaskond on läbi mitme väga tumeda aasta püsinud kannatlikuna ja väärib seda, et nende meeskond taas stabiilselt playoffides mängiks. Nii nagu see enne aastatuhande vahetust oli. Viimase kümne aasta jooksul on põhiturniirilt edenetud vaid kaks korda.

Samuti võidakse pöialt hoida, et meeskonna uued liikmed kiirelt satsi sulanduksid. Sarnaselt Housleyle on Buffalos tagasi Jason Pominville ning oma karjääri üritavad taaselustada Benoit Pouliot ja Jacob Josefson.

Ümberkujunduse läbinud kaitse

Palju uusi nägusid on ka kaitses. Põhikuuikus on kolm värsket venda, kellest mõni eriti vägeva kiidulauluga vastu võetud.

"Ta on väga võitluslik," ütles Housley suvel Minnesotast hangitud Marco Scandella kohta. "Ta polnud mänguajaga rahul ja tahtis uut võimalust ja meie õnneks saime ta endale. Ta on väga mobiiline ja liikuvus kaitses saab meie meeskonna jaoks olema väga tähtis."

(foto: dailyfaceoff.com)
Scandella kõrval on kaitseliini uuteks liikmeteks ka Montrealist hangitud Nathan Beaulieu ja KHL-ist tulnud Viktor Antipin, kes Venemaal mängides paistnud silma nii oma ründeoskuste kui kaitses tegutsemise poolest. Näiteks on ta Gagarini karikavõistlustel olnud liider nii kaitsjate poolt tehtud väravate hulgas kui ka blokeeritud pealevisete arvestuses.

Kaitsega seoses on just pealevisete blokeerimine uuele hooajale peale minnes võtmesõnaks. Meeskond lasi endale eelmisel hooajal liiga halvimad 34.4 pealeviset. Pole siis ka ime, miks väravavaht Robin Lehner pidevalt kuri on. Juustune kaitse tähendas ühtlasi endale lastud väravate keskmise osas kolme lähedale jäävat numbrit (2.82).

Väravasuul veel üks kojutulek

Housley ja Pominville'i järel on Buffalosse tagasi jõudnud veel üks meeskonna endine mängumees. Selleks on väravavaht Chad Johnson. 31-aastane puurilukk tegi üleeelmisel hooajal Sabresi särgis oma karjääri ühe parima aasta, võites 45-st mängust 22, lastes 2.36 väravat ja tõrjudes 92%-ga. Vabaagendiks saades järgnes siis aasta Calgarys, mis oli nagu Eestimaa suvi - päris jahe, aga oma kuumade hetkedega. 36-st mängust sai võidetud 18, endale lastud keskmine oli 2.59 ja tõrjed 91%. Varuväravavahina iseenesest täitsa head näitajad.

Esinumber on Buffalos jätkuvalt Lehner. 26-aastane rootslane suutis eelmisel hooajal üle pika aja taas tervena püsida ja näitas 92%-lise tõrjete efektiivsusega head klassi. Meeskonna kehv kaitsetöö jättis muud näitajad kahvatuks - 59-st mängust 23 võitu, endale lastud keskmine 2.68.

Lehnerist sai suvel piiratud vabaagent ja üsna huvitava käiguna tehti temaga vaid üheaastane lepingupikendus. See tähendab, et niigi klubi ajaloo paremuselt 9. tõrjeteprotsenti näidanud mehelt oodatakse veelgi enda tõestamist.

"Olen kindel oma võimetes olla selles liigas hea väravavaht, mul pole midagi selle vastu, et tegu on vaid aastase lepinguga" märkis Lehner pärast lepingu allkirjastamist, lisades et ta ei kavatse kindlasti järgmisel hooajal lihtsalt oma uue lepingu nimel mängida. Põhimureks olevat ikkagi meeskonna käekäik.

Vigastuste tondi eemalepeletamine võib tuua ilusa lõpplahenduse

Tihti öeldakse, et NHL-is jõuavad lõpuks kõige kaugemale kõige tervemad meeskonnad. Sabres on sellest seisust olnud väga kaugel. Lehneriga on olnud probleeme ning lisaks Eichelile jätsid eelmisel hooajal põhimeestest vähemalt kümme matši vahele Okposo, Kane, Zach Bogosian ja nüüdseks klubist lahkunud kaitsjad Dmitri Kulikov ja Cody Franson. Ka Housley on vigastuste osas sõna võtnud.

"Pikk pink saab olema väga tähtis," ütles Housley Scandella ja Beaulieu hankimise järel. "Loodame, et meil ei tule vigastusi, aga 82-mängulise kalendri juures on neid võimatu vältida. Mulle väga meeldib praeguse koosseisu sügavus."

Pikalt Pittsburghis töötanud Botterill peaks olema väga hästi kursis sellega, kuidas ühte edukat meeskonda ehitada. Sel suvel on ta Buffalos mitmete käikudega esimesed sammud teinud. Suurejoonelist lõpplahendust need arvatavasti veel ei too, aga kui meeskond suudab vigastustest hoiduda, siis võiks Sabres olla tagasi playoffide koha jahis.

Jason Pominville jõudis Buffalosse tagasi

Kogenud ründaja Jason Pominville, kes viimased neli ja pool hooaega Minnesota Wildi värvides veetnud, jõuab tagasi sinna, kust kõik alguse sai. 34-aastane ameeriklane on tänasest taas Buffalo Sabresi mängumees. Minnesotast kolib üle ka kaitsja Marco Scandella.

(foto: thehockeynews.com)
Pominville oli 2001. aastal Sabresi drafti 2. ringi valik, kellest sai kümme aastat hiljem ka meeskonna kapten. Üheksa meeskonna juures veedetud aasta jooksul jõudis ta 578 mänguga 185 värava ja 456 punktini. Periood Minnesotas algas vägevalt, kui ta sai 2014. aastal kirja karjääri kolmanda vähemalt 30 väravaga hooaja, ent lõpuks tuli kokku tabamusi vaid 76 ja punkte 327 mänguga 130.

Scandella on samuti endine drafti 2. ringi valik. Minnesotast liigub ta edasi pärast 373 põhihooaja mängu ja 89 punkti (27+62).

Sabres loobus tehingus ründajatest Tyler Ennisest ja Marcus Folignost, kes kombineerisid lõppenud hooajal kahe peale vaid 36 punkti. Samuti vahetati drafti valikuid. Minnesotasse läks järgmise aasta 3. ringi oma ja vastu tuli 4. ringi valik.

VIDEO: Väravavahi imetõrje jättis Jason Pominville'i fantoomväravat tähistama

Karjääri jooksul mitu vähemalt 30 väravaga hooaega teinud Jason Pominville piirdus mullu vaid 11 tabamusega ja on selge, et Minnesota Wild ootab temalt selgelt rohkemat. Läinud ööl näis, et vähemalt kontrollkohtumiste esimene on kirja saadud, kuid 33-aastane ründaja jäi tänu Colorado Avalanche'i väravavahile punaste põskedega fantoomväravat tähistama

(foto: todaysslapshot.com)
Avalanche'i väravas oli 25-aastane Nathan Lieuwen, kes ei lasknud 20 minutiga enda selja taha ühegi litrit ja aitas meeskonna 4-1 võiduni.


Wildi eest debüteerinud Eric Staali kõrval mänginud Pominville'i jaoks lõppes kodus peetud kohtumine kolme pealeviske ja -2 näitajaga.

Lieuwen polnud ka ainus puurivaht, kes varakult oma esituse aasta parima tõrje konkursile kirja pani. Chad Johnson lõpetas oma esimese mängu Calgary Flamesi särgis 21 tõrje ja puhaste paberitega. Winnipeg Jetsi vastu saadud 3-0 võidus oli üks tõrje tõelisest ekstraklassist.

Hooaja eelvaade: Minnesota Wild

Elu NHL-is võib olla nagu sõit Ameerika mägedel ja Minnesota Wildi fännid peaksid sellega hästi kursis olema. Viimastel aastatel stabiilselt arenenud meeskond sattus eelmisel hooajal ootamatult hätta, võeti ette treenerivahetus ja kokkuvõttes tehti märgatav samm tagasi.

(foto: rukkus.com)
Meeskonna paari hooajaga 81 punkti pealt 100-ni viinud Mike Yeo vallandati veebruari keskel pärast kohutavat seeriat, mille jooksul kaotati 14-st mängust 13. Tema asemele toodud John Torchetti alustas edukalt nelja järjestikuse võiduga, kus kõigis mängudes jõuti vähemalt viie väravani, ent lõpuks taandus ka temaga kaasa tulnud eufooria ja põhiturniirile pandi punkt viie järjestikuse kaotusega. Kaotuste seeria pikenes veel ka playoffides, kus lõpuks langeti avaringis Dallas Starsi vastu mängudega 2-4.

Torchetti tegi kokkuvõttes head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud ta endale siiski teenida. See läks Anaheim Ducksi poolt vallandatud Bruce Boudreaule. 61-aastane kanadalane tõi mullu pärast kehva algust Ducksile neljanda järjestikuse divisjoni tiitli, kuid playoffide esimeses ringis Nashville Predatorsi vastu koperdamine oli lubamatu aps. Uues klubis alustab oma kolmandat meeskonda tüürima hakkav Boudreau suure elevusega.

"Loodan, et suudan tuua Stanley karika siinsesse osariiki. Olen põnevusega oodanud seda, töötada kohas, kus hoki on hinnatud ja teha seda meeskonnaga, mis on alati kõigi satside jaoks, keda olen juhendanud, olnud kõva vastane. Arvan, et edasi liikudes saame veelgi paremaks," on Boudreau rääkinud.

Wild kukkus eelmisel hooajal 87 punkti peale, pääsedes läänekonverentsist viimase wild-cardi kohaga karikamängudele. Hooaja kuue järjestikuse kaotusega lõpetanud Colorado Avalanche'i suudeti edestada viie punktiga. Üheksa liigas töötatud hooaja jooksul on Boudreau meeskonnad aga täishooaegade arvestuses vaid kaks korda vähem kui 100 punktiga lõpetanud.

Eelmisel hooajal oli meeskond 2.60 kolliga mängus liiga tagumises otsas, seega on selge, kust esimese asjana taset peab tõstma. Treeneri elu kergemaks tegemiseks on klubi peamänedžer Chuck Fletcher suvel ründeliini ka täiendanud. Sisse toodi Eric Staal ja Chris Stewart. Lahkus Thomas Vanek, kelle leping osteti pärast karjääri halvimat aastat välja.

(foto: dailyfaceoff.com)
Carolina Hurricanesi 2006. aastal Stanley karikani aidanud Staal pole enam esimeses nooruses, aga Minnesotas usutakse, et ta võib endiselt olla efektiivne mängija. "32-aastasena ei ole sa enam sama mängija nagu 25 või 26-selt, aga arvame, et see on Ericu jaoks soodne olukord ja tema ilmselgelt arvas sama. Meil on mõned kvaliteetsed mängijad, kellega ta saab koos mängida ja meil on tema jaoks kindlasti tähtis roll," on Fletcher öelnud.

Suured lootused seoses Staaliga on ka Boudreaul. Samuti on mängumees ise valmis end uuesti tõestama. Saab olema huvitav näha, kas ründaja, kelle produktiivsus on kolm hooaega järjest kukkunud, suudab end uuesti järje peale saada.

Samas on selge, et ainult heas hoos Staalist ei piisa rünnaku elavdamiseks. End peavad tipptasemele tagasi mängima ka Zach Parise ja Jason Pominville, kes mõlemad eelmisel hooajal terviseprobleemidega võitlesid. Esimene sai seljahädaga veel enamvähem hakkama, jõudes 70 mänguga 25 värava ja 53 punktini, kuid teine jäi 11 kolliga kaugele oma varasematest 30 värava, 60 punktiga hooaegadest.


Kaitses oli Wild mullu kolmandat hooaega järjest liiga esikümnes. Ja seda isegi kohutava vähemuses mängimise efektiivsusega. 77.9% tähendas, et selja taha jäi vaid kolm konkurenti. Endale lastud väravate osas lõpetati 2.49-ga 9. kohal.

Fletcher on rõõmustanud, et edurivi tugevdamiseks ei pidanud ta minema meeskonna korralikult mehitatud kaitse kallale ja nii sammutakse uuele aastale vastu sama koosseisuga. Valikut võib hinnata liiga üheks ühtlasemaks.

(foto: dailyfaceoff.com)
Sinisel joonel on küll Ryan Suteri näol selge alfa olemas, kuid järgneb tõeline võta üht, viska teist seltskond. Lisaks on kõik ka nooremapoolsed. Nate Prosseri kõrvale jättes, ei küündi kellegi vanus üle 26 aasta.

Boudreaule võib kaitses ainsana muret valmistada see, et Suter oli eelmisel hooajal keskmise mänguaja osas 28:35 kogu liiga peale teisel kohal. Karjääri esimese 50 punktiga aasta teinud jänki mängib palju vastaste tippude vastu ja teda veidikenegi säästes võidaks vast kogu meeskond.

Anaheimis töötades, ei kartnud Boudreau kasutada kogu oma kaitseliini ja aeg näitab, kas selle suhtumisega on ta ka Minnesotasse saabunud. Võrdluseks, viimase nelja hooaja jooksul mängis Yeo juhendamisel vähim kasutatud kaitsemees võrreldes enim mänginud kaitsjaga keskmiselt 15:23 vähem. Boudreaul on vähim ja enim usaldatud kaitsjate vahele mahtunud vaid 6:40.

Postide vahel saab kõige rohkem usaldust tõenäoliselt taas Devan Dubnyk. 30-aastase kanadalase numbrid andsid küll võrreldes imelise debüütaastaga eelmisel hooajal järele, aga nendele ei saa siiski eriti midagi ette heita. 67 mängu juures kogunes 32 võitu, keskmiselt sisse lastud väravaid oli 2.33 ja tõrjete efektiivsuseks kujunes 91.8%. Darcy Kuemper sekundeeris 2.43 ja 91.5%-ga.

Dubnyk loodab oma tunamulluse tase taastada. "Olin frustreerunud, sest tean, et suudan eliittasemel mängida. Soovin selleni küündida ja selle nimel veava näha ning vahest on hea endale sellist survet peale panna. Kuid eelmisel aastal panin endale uue lepingu ja suurenenud ootustega liiga palju survet peale."

Hooaja väljavaated

Kuna Kesk divisjonis mängimine on paras kummitoast läbi käimine, siis tõenäoliselt Boudreau kena tiitlite seeria katkeb. Aga vaevalt, et divisjoni esikohta üldse sihitakse. Seda nii meeskonna kui peatreeneri poolt. Boudreaul on käes aeg tõestada end playoffides hakkama saava treenerina. Ta on põhiturniiril võiduprotsendi osas NHL-i ajaloo edukaim treener, aga karikamängudes on talle kaheksast seeria 7. mängust tulnud tervelt seitse kaotust.

Wild on oma 16-aastase ajaloo jooksul playoffides võitnud vaid neli seeriat ja see näitab, et hinnatud peatreeneril ei saa oma reputatsiooni muutmine kerge olema. Kuigi tõsi, seeria võitudest kaks on tulnud viimase kolme hooaja jooksul. See omakorda näitab, et Wildil on potentsiaali playoffides tegude tegemiseks.

Potentsiaal on asi, mille peab just treener meeskonnast välja pigistama ja Fletcher usub, et Boudreau on just selleks õigeks meheks. "Nad vajasid teistsugust häält," ütles peamänedžer meeskonna kohta vahetult pärast Boudreau palkamist. "Bruce'i kogemus, tohutu kirg mängu suhtes ja hoki IQ lubavad tal viia selle mängijate grupi kõrgustesse, kus nad pole varem veel olnud."

Fännide mäsuga lõppenud kohtumise võitnud Capitals asus seeriat 3-0 juhtima

Kolmapäeval võib selguda esimene playoffide teise ringi pääseja. Washington Capitals asus läinud ööl Philadelphia Flyersi vastu 3-0 eduseisu kohtumises, mis lõppes fännide mäsuga. Teistes mängudes haarasid võidud Minnesota Wild ja Los Angeles Kings.

(foto: fox10tv.com
Flyersi fännid läksid ohjeldamatult pöördesse viimase kolmandiku teises osas, kui meeskond aina karistusi korja ning Capitals ülekaalu võimalusi muudkui väravateks tegi.


Mitmed mängijad said mängueelseks šõuks välja jagatud randmepaeltega pihta.


"Tean, et nad olid endast väljas, aga sellist asja ei tohi küll juhtuda," ütles olukorra kohta Wayne Simmonds, kes tulutult koos Aleksandr Ovetškiniga publikut maha üritas rahustada.


Lõpuks suudeti aga kohtumine siiski lõpuni mängida. Barry Trotzi meeskond püstitas ühes mängus viie ülekaalu väravani jõudmisega uue klubi rekordi ning playoffide läbi aegade parimast saagist jäi puudu vaid üks koll.

Ovetškin pani võrku kaks tükki ja korjas ka ühe söödupunkti ning sellega sai temast Capitalsi ajaloo edukaim playoffide punktikoguja. Selja taha jäi Dale Hunter, kellel Ovetškini 74-st kaks silma vähem kirjas.

Kolme punktiga (1+2) lõpetas kohtumise ka John Carlson, kes jõudis juba seeria kolmanda ülekaalu väravani. Kokku lahendas Capitals PP olukordi üheksast viis. Flyers jäi viiega nulli peale ning kogu seeria käigus on nüüd baranka kirjas 13-st üritusest.

Eelmises kohtumises kohutava käkiga hakkama saanud Steve Mason ei pääsenud kummalisest väravast ka sel korral. Jevgeni Kuznetsov murdis väravataguse klaasi abiga 1. märtsist kestnud põua.


Pärast mängu arvasid paljud, et just see tabamus murdis Flyersi selgroo. Ja mõelda vaid, et algus oli nagu unenägu. Pärast Ed Snideri auks peetud tseremooniat läks vaid 57 sekundit mängu avaväravaks vaja. Sellega sai hakkama Michael Raffl.


Ka Dallas Starsil oli võimalus oma seeriat Minnesota Wildi vastu 3-0 juhtima minna, kuid see jäi siiski tegemata. Ja seda vaatamata sellele, et Patrick Sharp viis meeskonna viienda minuti alguses juba 2-0 ette. Esimene tabamus tuli 26 sekundiga ja Jeff Halperni klubi playoffide rekordist jäi puudu vaid kaks sekundit.

Stars piirdus aga vaid 17 pealeviskega ning Wild suutis kaotusseisu kallal vaikselt nokitsedes lõpuks 5-3 võita. Jason Pominville oli 2+1'ga rongijuhiks.

Wildil õnnestus oma ajaloo jooksul alles teist korda playoffides pärast kaheväravalisse kaotusseisu jäämist võita.

 

Sarnaselt õhtu kahele esimesele matšile nähti avaminutil tulnud väravat ka viimases kohtumises. Joe Thornton andis San Jose Sharksile suurepärase alguse, kui 30 sekundiga Los Angeles Kingsi vastu tablool kodumeeskonna 1-0 eduseis säras. Ka temal jäi kaks sekundit klubi rekordist puudu. See kuulub Dany Heatleyle.

Jonathan Quick lasi teist kohtumist järjest kohe esimese pealeviske enda selja taha. Erinevalt laupäevastes matšist suutis aga Kings varajasest tagasilöögist kosuda.

Avakolmandikul jõudis ülekaalust Anže Kopitar oma seeria esimese väravani ning lisaaja neljandal minutil tõi kuningatele võidu koju Tanner Pearson.


Kings oli varem playoffides kaotanud kõik viis Sharksi vastu lisaaega vajanud kohtumist.

Playoffide avaring: Dallas Stars vs Minnesota Wild

Dallas Stars vs Minnesota Wild vastasseis on täiesti omamoodi maiguga. Minnesota North Stars oli pika ajalooga klubi, kes mängis kaks korda Stanley karikafinaalis. Viimast korda 1991. aastal. Juba kaks hooaega hiljem oli aga meeskond vormunud Dallas Starsiks. "Hoki osariik" sai oma meeskonna Wildi näol tagasi alles 2000. aastal.

(foto: Ronald Martinez/Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Wild 3 - 4 (LA) Stars
Haula, Fontaine, Koivu - Goligorski, Demers, Eaves, Klingberg

Stars 1 - 2 Wild
Ja. Benn - Carter, Vanek

Wild 3 - 6 Stars
Spurgeon, Coyle, Neiderreiter - Jo. Benn, Fiddler x 2, Seguin, Roussel, Eakin

Wild 3 - 4 (LA) Stars
Vanek, Coyle, Pominville - Goligorski, Ja. Benn, Klingberg, Seguin

Stars 3 - 2 (LA) Wild
Spezza, Benn, Klingberg - Niederreiter, Scandella

Dallas Stars

Starsil oli pärast Minnesotast ümberkolimist eesotsas Mike Modanoga hea alus all ja nii jõuti üsna kiirelt, 1999. aastal ka karikavõiduni. Sellele järgnesid veel mitmed korralikud hooajad, enne kui nullindate lõpus playoffide põud algas. Nüüd on aga meeskond viimase kolme aasta jooksul teist korda karikamängudel ja tänu edukale põhiturniirile poleks ka üllatus, kui lõpuks hokimaailma valitsejaks tõustakse. Kuigi enne seda tuleb läbida pikk kadalipp, mis eelkõige algab iseendast.

Lindy Ruffi meeskond on enda kõige suurem vaenlane. Seda nägime ka aasta tagasi, kui pärast playoffide põua lõpetamist ei suutnud täiendatud koosseis kohe järgmist korda otsa keevitada. Meeskond skooris 261 väravat, mis oli enne tänavust parim alates esimesest Texase osariigis veedetud hooajast 1993/94. Samas aga lasti endale panna 260 tükki ja see tähendas liiga ühte auklikumat kaitset. Tänavu on ka kohati oma hoovi korras hoidmisega probleeme olnud, aga rünnak tegutses veel teravamalt ja nii võeti pärast kümneaastast pausi oma esimene divisjoni tiitel. 3.23 väravat genereerinud rünnak oli liiga parim ja kaitse 2.78-ga piisavalt hea, et mitte langeda viimase kümne sekka. Seejuures olid Starsi keskmisest väravatevahest +0.45 paremad ainult Pittsburgh Penguins (+0.51) ja Washington Capitals (+0.70).

Starsi hooaeg oli huvitav selle poolest, et suurepärase mineku kõrvale, mis päädis lõpuks 109 punktiga ja läänekonverentsi esikohaga, mahtus ka kaks täiesti külma perioodi. Vahemikus 29. detsember - 23. jaanuar kaotati 12-st mängust üheksa. 16. veebruar - 1. märts tuli kaheksast mängust vaid üks võit. Põhiturniir lõpetati uuesti kuumana - 11-st mängust üheksa võitu. Oh kui halb oleks see, kui nüüd väga valele ajale järjekordne külm periood satub. Wild on piisavalt hea meeskond, kes suudaks igasuguse tasemelanguse ära kasutada.

Edu võti: väravavah(t)i(de) mäng

Starsi puurivahid suutsid eelmisel hooajal tõrjete efektiivsuse osas edestada ainult Edmonton Oilersit. 89.5% pealt jõuti tänavu 90.4% juurde, aga see polnud piisav viimaste seast pääsemiseks. Seejuures on Stars tõrjeprotsendi osas viimase üheksa sekka jäänud meeskondadest ainus, kes playoffidesse pääses. Kari Lehtonen ja Antti Niemi on mõlemad suured nimed, veel suuremate kogemustega, aga kumbki pole playoffides pikemat aega suutnud midagi erilist korda saata. Niemi on pärast Chicago Blackhawksiga 2010. aastal karikani jõudmist võitnud vaid kolm playoffide seeriat ning Lehtonen, kes põhiturniiri lõpuosas rohkem mängimisega justkui esikindaks tõusis, pole kogu karjääri jooksul üldse mitte ühtegi seeriat võitnud! Seda peab nüüd hakkama tegema, sest Starsi ründepotentsiaalis kahtlust pole. Veidi liialdades võib äkki isegi öelda, et 90% meeskonna edust sõltub maskis mehest.

Minnesota Wild

Sarnaselt vastasele on ka Wildil omad probleemid. Peatreener John Torchetti peab seeriat alustama oma esiründaja Zach Parise'ita, keda vaevab seljatrauma. 31-aastane ameeriklane oli põhiturniiril 25 tabamusega meeskonna suurim väravakütt ja kui erinevad terviseprobleemid poleks temalt röövinud 12 mängu, siis olnuks ta kindlasti ka punktitabeli tipus. Parise, kelle isa J.P. North Starsi eest mängis, on viimastel aastatel playoffides olnud Wildi A ja O. 23 mänguga on tulnud kaheksa väravat ja 15 söötu ehk ta on mänginud täpselt punkt per mäng tempoga.

Parise'ita mängimine paneb kindlasti kõva põntsu meeskonna rünnakule, mis niigi enamuse hooajast tagasihoidlikult tegutses. Väravate keskmine jäi lõpuks 2.60 peale. 13. veebruaril Mike Yeo asemel peatreeneriks määratud Torchetti juhendamisel skooriti keskmiselt täpselt kolm, mis on hea märk, kuid playoffidele minnakse vastu viiemängulise seeriaga, kus kõigis kohtumistes kahe või vähema peale jäädi. Need kõik mängud ka kaotati. Ehk Parise'i vigastuse kõrval on meeskond hooaja otsustavasse faasi kaasa võtnud ka teise negatiivse emotsiooni. Kaotusteseeriate murdmine ei ole NHL-is kerge.

Wild paneb liiga parimale rünnakule vastu TOP 10 kaitse. Põhiturniiril lasti endale 2.49 väravat. Korralik number pigistati välja vaatamata 77.9%-lisele karistuste surmamisele. Liiga parimast vähemuse meeskonnast sai ühe hooajaga järsku üks nõrgemaid. Samal ajal paranes ülekaalu efektiivsus 15.9% pealt 18.5% peale. Stars surmas karistusi 82.3%-lise efektiivsusega, mis tähendab, et selles osas on ees ootamas põnev heitlus. Wildil peaks olema arsenal, millega Starsi kontrolli all hoida, kuid lisaks sellele tuleb ka ise vastast haavata.

Edu võti: rünnak

Selleks, et kolmandat hooaega järjest avaringist edeneda peab Wild, suutma skoorida korralikul tasemel. Paremini kui hooaja keskmine. See ei saa kerge olema, kuid arvestades vastase väravavahte, siis ei tohiks see ka liialt konti murdev olla. Meeskond on iseenesest edurivis korralikult varustatud. Lisaks Parise'ile on Wildi mängijatest karjääri jooksul 30 värava piiri kätte saanud ka Jason Pominville ja Thomas Vanek. Mõlemal on aga selja taga väga kahvatu põhiturniir. Vanek piirdus karjääri jooksul esimest korda vähema kui 20-ga (18) ning Pominville'i 11 kolli on karjääri halvim, kui pigistada silm kinni tööseisaku tõttu lühikeseks jäänud 2012/13 hooaja juures. Nüüd peab aga paugutama hakkama.

Ennustus: Wild edasi 4-2

Stars alustab seeriat ülisuure favoriidina, aga selles paaris peaks tegelikult olema korralikult üllatuse hõngu. Kuigi palju sõltub sellest, kas Parise saab end mängukorda või mitte. Samas ei peaks ka temata mängides meeskonna võimalused kõige halvemad olema. Lehtonen ja Niemi on ebastabiilsed vahid ning kui kohe esimeses paaris mängus rabistama hakatakse, siis kasvavad Wildi võimalused märgatavalt. Torchetti paneb vastu Devan Dubnyki, kes pärast Edmontonis tehtud keerulist karjääri algust, kerkinud liiga TOP 10 väravavahtide sekka. Hea väravavaht annab sulle alati hea võimaluse võitmiseks.

MEENUTUS: Eelmises Tähtede mängus kombineeriti 21 väravat

Täna algab draftiga Tähtede mängu nädalavahetus. Kolme päeva jooksul toimub igasugu pudi-padi, mis kulmineerub pühapäeval mängu endaga. Viimasest Tähtede mängust on möödas kolm aastat, seega on ka hea hetk toonast mängu meenutada.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
2012. aastal Ottawas toimunud mäng oli teine, mis peeti praeguse formaadiga, kus kaks mängijat valivad oma meeskonnad. Kapteniteks olid siis "kodumeeskonna" esindaja Daniel Alfredsson ja Boston Bruinsi Zdeno Chara.

Ka siis said fännid meeskonna koostamisel sõna sekka öelda ja nii osutus fännihääletuse kõige populaarsemaks valikuks nüüdseks Alfredssonilt Ottawa Senatorsi kapteniameti üle võtnud Erik Karlsson. Senatorsi fännid olid omadega nii hoos, et Karlssonile ja Alfredssonile järgnesid populaarsuselt teisedki klubi mängijad Jason Spezza ja Milan Michalek. Populaarsusvõistluse meeskonda mahtusid veel Toronto Maple Leafsi Dion Phaneuf ja Bruinsi väravavaht Tim Thomas.

Senatorsi pande jäi drafti ajal kõik ühesse punti, samas kui viimased kaks liikusid Chara meeskonda. Draftis oli abikaptenina Alfredssoni abiline Henrik Lundqvist ja Chara oma Joffrey Lupul. Alfredssoni meeskonda juhendasid John Tortorella ja Todd McLellan, Chara sai tegutseda tuttava näo Claude Julieni juhendamisel.

Sarnaselt tänavusele aastale oli ka toona suurelt mängult mitmeid puudujaid. Sidney Crosby oli endiselt kimpus peapõrutusega ja Aleksandr Ovetškin näiteks jäi kohtumisest eemale mängukeelu tõttu. Otseselt ei keelanud see venelasel mängus osalemist, aga tema sõnul ei oleks see olnud õige. Kõik ülejäänud ütlesid, et Ovi lihtsalt pirtsutab selle pärast, et liiga oli talle karistuse määranud.

20 510 pealtvaataja ees peetud kohtumine lõppes Chara meeskonna 12-9 võiduga. "Külalised" ladusid endale võiduks korraliku vundamendi suurepärase algusega. Avakolmandiku keskpaigaks juhiti 3-0. Viiendal minutil kombineerisid avavärava Pavel Datsjuk ja Marian Gaborik. Slovak pani litri oma toonase klubikaaslase Lundqvisti selja taha.

2-0 tuli vägevast kiirrünnakust. Alfredssoni meeskond jäi ründetsoonis litrist ilma ja pealtnäha võimatu nurga alt leidis Jevgeni Malkin üles ülemise riiuli. Gaborik läks esimesele puhkepausile kahe väravaga. 3-0 tuli tema poolt pärast Marian Hossa eeltööd.

Alfredssoni meeskond alustas pärast 0-3 auku jäämist koheselt kustutustöödega. Vähem kui pool minutit pärast Gaboriku teist suunas Spezza sisse Dan Girardi pealeviske. Ühe värava kaugusele jõuti tänu Daniel Sedini kollile, millele eelnes ilus söödumäng ning 3-3 oli käes kolmandiku 14. minutiks. Viigi lõi jalule John Tavares.

Teist kolmandikku alustas Chara meeskond taas tempokalt. Esimene oli olemas kolmandiku teiseks minutiks, kui Hossa ja Gaborik Jonathan Quicki oivaliselt üle mängisid. Kübaratrikk tõi Gaborikule lõpuks ka kohtumise MVP nimetuse. 5-3 tuli paar minutit hiljem pärast järjekordset Alfredssoni meeskonna lohakat söödumängu. Quick ei leidnud sel korral vastust Lupulile ja Phil Kesselile. Värav abikaptenile.

Kaheksandal minutil jäi Phaneuf üksi Steven Stamkose, James Neali ja Jason Pominville'i vastu tegutsema ning hästi see loomulikult ei lõppenud. Carey Price korjas selja tagant Pominville'i poolt võrku pandud litri. 5-5 tõi vägeva soologa tabloole Alfredsson isiklikult. Sellele järgnes maruline publiku aplaus.

17. minutil sai Alfredssoni meeskond ka tänu kaptenile esimest ja ainsat korda eduseisu maitsta. Detsembris ametlikult karjääri lõpetanud rootslane viimistles Sedinide eeltöö. Eduseis kestis aga vaid kaks minutit ja 20 sekundit. 6-6 tuli Patrick Kane'i poolt.

Viimasel kolmandikul tuli koguni üheksa väravat. Võrdne mäng kestis kuni kolmandiku keskpaigani. Chara meeskonna eest skoorisid Kessel ja Jerome Iginla ning Alfredssoni meeskonna eest Michalek ja Claude Giroux ning siis läks mäng ühte auku. Vähem kui pooleteise minutiga korjas Brian Elliott enda selja tagant kolm tükki. Esmalt pani selg ees sinna ühe Hossa, siis sai oma värava kätte Chara ning tühjade kätega ei väljunud kohtumisest ka Corey Perry.

Enne lõppu kombineerisid Alfredsson + Sedinid veel ühe - värav Danieli nimele - ning lõppskoori vormistas Lupul oma õhtu teise tabamusega. Pealevisked olid lõpuks Alfredssoni meeskonna kasuks 50-44. Mängu Chara meeskonna väravas lõpetanud Thomas kirjutas ennast neljanda järjestikuse Tähtede mängu võiduga rekordite raamatusse.

Hooaja eelvaade: Minnesota Wild

Hooajal 2000/2001 liigaga liitunud Minnesota Wild jõudis mullu playoffidesse alles viiendat korda. Küll juhtus see aga teist hooaega järjest ja suuri investeeringuid teinud "hoki osariigi" sats jõudis ka oma ajaloo jooksul teist korda playoffide 2. ringi. Viimase aja silmnähtav areng pole aga tõuganud klubi loorberitele puhkama jäämise suunas. Thomas Vaneki hankimine on järjekordne suurtehing, mis on kompetentse hokimeeskonna jääle panemiseks ette võetud.

(foto: Kelvin Kuo/USA TODAY Sports)
Jason Pominville, Zach Parise ja Ryan Suter on kõik viimase paari aasta jooksul klubiga liitunud mängumehed, kelle aastapalk ületab sarnaselt Vanekile viie miljoni dollari piiri. Seejuures teenivad Parise ja Suter mõlemad algaval hooajal koguni 7.5 miljonit. Klubi astub väga jõudsaid samme selleks, et tõusta läänekonverentsi tippmeeskonnaks.

"Kui 2013. aastal playoffidesse jõudsime, siis mõjus see kõigile suure kergendusena. Tänavu oli suurepärane playoffidesse jõuda ja avaringist edeneda, kuid usun, et meie meeskond sihib veel kõrgemale," tunnistas hiljuti klubi peamänedžer Chuck Fletcher.

Wild on selgelt ülespoole liikuv meeskond. Sellest andis aimu ka see, et Vanek lükkas Wildi siirdumiseks kõrvale mitmed rahakamad pakkumised. Kuigi kaalukauss vajus Wildi poole ka seetõttu, et Vanek mängis omal ajal Minnesota ülikooli eest. Wild skooris mullu keskmiselt vaid 2.4 väravat mängus, seega on Austria püss meeskonnale suurepäraseks täienduseks. Alates hooajast 2005/06 on Vanekist resultatiivsemad olnud vaid seitse mängijat.

See annab Wildile kaks ülimalt plahvatuslikku kolmikut, mille selja tagant tulevad veel suurepärase potentsiaaliga Nino Niederreiter, Justin Fontaine ja playoffides ennast maailmale tutvustanud Erik Haula.

Kaitse poolest on Wild olnud üks liiga stabiilsemaid satse ja kuna Suteri kõrvale on kerkimas ka Jared Spurgeon, Jonas Brodin ning Marco Scandella, siis peaks ka oma värav kenasti turvatud olema.

Wildi puhul võiks kiita ka suurepärast väravavahtide kollektsiooni, kuid vigastused tähendavad, et postide vahel püsib ebakindel seis. Samas kui peaks juhtuma, et klubi suudab vigastustetondi enda juurest ära hirmutada, siis on Wildi näol kõigi jaoks tegu hirmuäratava vastasega.

"Meie eesmärk on võita Stanley karikas. Usume, et oleme sellele taas lähemale liikunud," on rääkinud peatreener Mike Yeo. "Samas peame ka tunnistama kuivõrd raske selle saavutamine on."

Kesk divisjonist sammusid mullu üle playoffide lävepaku viis meeskonda, seega peab Wild enne karikamängudele jõudmist tulema toime tõeliselt halastamatu võitlusega. Pidades silmas karikavõidu ambitsioone, siis tuleb põhiturniiriga ühele poole saamiseks ka targalt tegutseda. Pole ju mõistlik ennast hooaja jooksul lõhki rebestada, et siis playoffide varajastes ringides välja kukkuda.

Hooaja küsimus - kuidas õnnestuvad välismängud?

Wild oli mullu põhiturniiri ajal välismängude arvestuses üks nõrgemaid meeskondi. Suudeti edestada vaid üheksat satsi. Seejuures ei olnud tegu anomaaliaga. Wild on viimastel hooaegadel kodust eemal olnud heal juhul vaid keskpärane. Playoffides õnnestus Wildil seitsmest välismängust võita vaid üks ja lõpuks polnud kasu ka suurepärases kodumängude atmosfäärist, kuna Chicago Blackhawks lunastas pääsme läänekonverentsi finaali just Minnesotas mängides. Eriti karm oli meeskonna jaoks jõulukuu. Kodust eemal tuli siis pidada üheksa matši ja neist tuli vaid üks võit. Lisaks tuli seegi Colorado Avalanche'i vastu alles karistusvisetega. Tõelised tippmeeskonnad lubavad endale selliseid kaotuste seeriaid harva. Kui Wild tõesti soovib sinna valitud seltskonda mahtuda, siis tuleb kehvale võõrsilvormile lahendus leida.