Kuvatud on postitused sildiga henrik zetterberg. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga henrik zetterberg. Kuva kõik postitused

Red Wings lõpetas Golden Knightsi muinasjutulise kulgemise

NHL-i ajaloo esimese uustulnukana kõik oma esimesed kolm matši võitnud Vegas Golden Knights oma muinasjutulist algust pikemaks venitada ei suutnud. Neljas kohtumine lõppes krahhiga, kui Detroit Red Wingsi vastu viimasele kolmandikule eduseisuga välja minnes tuldi sealt tagasi 3-6 kaotusega.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Golden Knights suutis end ette nihutada teisel kolmandikul, kui tavapärase skooreri James Neali kõrval tegid oma hooaja esimesed Jonathan Marchessault ja Erik Haula. Külaliste poolelt oli kohe 2. minutil täpne Gustav Nyquist ning võõrustajate väravate vahele mahutas end Henrik Zetterberg.

Red Wingsi kapten oli lõpuks suur kangelane. Ta sai 1+3'ga kirja karjääri 15. vähemalt nelja punktiga mängu.


Zetterberg oli peamine söötja kahes väravas, mis viimasel perioodil seitsme minutiga seisu pea peale pöörasid.

Kahe väravaga tuli mängult ära Gustav Nyquist (2+1) ning üle kahe punkti korjas ka Anthony Mantha (1+2).

Petr Mrazek teenis 27 tõrjega oma viimase 15 stardi peale alles viienda võidu, esimese mis tulnud normaalajaga. Marc-Andre Fleury piirdus teises puuris 21 tõrjega.

"Petr oli suurepärane, ta hoidis meid avakolmandikul mängus. Ta mängis väga hästi," kiitis pärast matši külaliste peatreener Jeff Blashil.

Enne hooaega paljude poolt juba eos maha kantud Red Wings on nüüd oma viiest mängust võitnud neli. Seejuures on seni vaid korra kodupubliku ees mängitud.


Golden Knights avalikustas enne mängu oma maskoti, kes just väga õnnestunult välja ei kukkunud.

Teised kohtumised

Columbus Blue Jackets 3 - 1 New York Rangers (tipphetked)

Jakid mängisid end kaotusseisust Artemi Panarini juhtimisel võidule. 25-aastane venelane sai uue meeskonna eest oma esimese värava kirja ja see oli koheselt otsustav tabamus. Sergei Bobrovski jätkas hiilgavat hooaja algust 37 tõrjega. Kolme mängu järel on tema näitajateks 0.65 ja 98.1%.

New Jersey Devils 2 - 5 Washington Capitals (tipphetked)

Sarnaselt Golden Knightsile seni kaotusteta olnud Devils ei saanud Nicklas Bäckströmile kuidagi punni peale (1+3) ning rootslase kõrval hullas ka T.J. Oshie (2+1). Aleksandr Ovetškin kerkis järjekordse tabamusega viimase 30 hooaja peale kolmandaks mängijaks, kellel aasta esimese viie matšiga kirjas üheksa väravat. Tema enda isiklik parim oli eelnevalt viis!


Colorado Avalanche 3 - 1 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducksil polnud taas Ryan Getzlafi ning puudus ka distsipliin. Ainuüksi avakolmandikul võeti endale viis karistust, neist neli kepiga löömise eest! Pidev vähemuses tegustemine jättis külalistele mängu lõpuks vaid 18 pealeviset. Neist üks saadi viimase alguses vähemusest Jonathan Bernier' selja taha, aga endale vähemalt punkti välja vedada siiski ei õnnestunud. Tyson Barrie tegi otsustava kolli veidi vähem kui kuus minutit enne lõppu. Viiest mängust neli võitu on meeskonna parim algust pärast hooaega 2013/14, mis lõppes Kesk divisjoni esikohaga.

Calgary Flames 0 - 6 Ottawa Senators (tipphetked)

Jaromir Jagri kodune Flamesi debüüt kujundati päris masendavaks. Craig Anderson vajas karjääri 39. nullimänguks vaid 25 tõrjet. Külaliste poolelt jäid vaid viis väljakumängijat punktideta. Kyle Turris oli 0+3'ga kõige resultatiivsem.

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Viimastel aastatel tulega mänginud, aga ikka playoffidesse pääsenud Detroit Red Wings sai läinud kevadel lõpuks kõrvetada. Esimest korda pärast 1990. aastat jäid karikamängud Mootorite linnas nägemata. Neid ei pruugi ka 2018. aasta kevadel tulla.

(foto: freep.com)
Muutusteta ründeliin

Red Wingsi aina langev resultatiivsus jõudis läinud hooajal uue madalpunktini, mil aasta peale kokku tehti vaevu üle 200 kolli (207). Keskmine saak 2.41 lubas edestada vaid nelja konkurenti. Vaatamata sellele tullakse aga uuele hooajale peale ikka sama ründeliiniga. Võib isegi öelda, et see on nõrgenenud, kuna rivistuses pole Thomas Vanekit, kes keset hooaega pärast 48 mängus 38 punkti (15+23) teenimist Floridasse siirdus.

Mulluse nukra seisu rünnakul võtab päris hästi kokku tõsiasi, et vaatamata vaid enamvähem poole hooaja mängimisele oli Vanek ikka lõpuks klubi punktitabelis viiendal kohal. Ainsana sai 50 punkti täis uue hooaja alguses 37-aastaseks saav Henrik Zetterberg, kes suutis 68 silmaga teha oma edukaima aasta pärast hooaega 2010/11.

(foto: dailyfaceoff.com)
Red Wings on jätkuvalt suuresti alates 2013. aastast kapteni rollis oleva Zetterbergi meeskond. Rivistus on küll varasemaga võrreldes noorenenud, ent mitmete uue generatsiooni mängijate areng on ühel või teisel põhjusel toppama jäänud. Ja mõne äralangemist ei oskagi otseselt seletada. Dylan Larkinist sai üleeelmisel hooajal 23 tabamusega klubi ajaloos kuues kollanokk, kes meeskonna parima väravakütina lõpetanud, aga 21-aastane ameeriklane keevitas edukale debüüthooajale otsa vaid 35 silmaga (17+12) aasta. Teda pole isegi vigastused kimbutamas käinud, olles seni mõlemad aastad lõpetanud 80 mänguga.

Kuna Larkini poolt jäi järgmine samm tegemata ja ükski teine nooruk samuti erilist arengut ei suutnud teha, siis jäigi üle pika aja Pavel Datsjukita mänginud Red Wings rünnakul hätta. Kodumaale naasnud venelase poolt jäänud auk osutus arvatust suuremaks. Selle lappimisel sai isegi hokimaailma ühe perspektiivikaima treeneri Jeff Blashilli mõistus otsa.

Ideetu oli kohati ka mängijate tegutsemine, mida näitab tõsiasi, et Red Wings suutis eelmisel hooajal keskmiselt kirja saada vaid 28.5 väravale läinud pealeviset, millest halvimat näitajat mitte keegi klubi ajaloos ei mäleta. Vähemalt pole see selle sajandi jooksul madalamal olnud. Kaugemale ulatuvat statistikat on raske leida, aga arvestades kuivõrd domineeriv Red Wings 90ndatel oli, siis võivad veelgi hullemad aastad jääda aega, mil karikamänge polnud imelik ilma Detroidi meeskonnata jälgida.

Kaitsesse lisandus "lunastaja" Daley

Kui edurivi jäi suvel tähelepanuta, siis 2.98 väravat jäänud kaitse on ikkagi ühe märkimisväärse täienduse saanud. Vabaagentina saadi palgale kaks aastat järjest Stanley karikat peos hoidnud Trevor Daley. Blashill näeb temas võtmefiguuri.

"Trevor oli meil prioriteediks, kuna soovisime hankida kaitsja, kes suudaks mängida suuri minuteid, eriti paremal pool," ütles Blashill suve keskel. "Ta on hea hokimängija, kes aitab meil paremaks saada. Ta sobib hästi meie mängustiiliga. Ta suudab hästi uisutada, mis tähendab, et ta aitab litri rünnakule viia. Mida rohkem sa litrit rünnakule viid, seda vähem pead mängima enda väljakupoolel."

Iseküsimus on see, kui hästi suudab peatreeneri liikuvusega seotud plaane ellu viia mängija, kes peagi saamas 34-aastaseks. Juba varem oli Red Wingsi sinisel joonel Niklas Kronwalli ja Jonathan Ericssoni näol kaks 30+ vanuses meest, kelle jaoks füsiolaud saanud väga tuttavaks kohaks. Esimene, kes mängib kroonilise põlvevaluga, suutis eelmisel hooajal meeskonda aidata 57 kohtumises ja teine piirdus 51 matšiga. Daley ise alustab uue klubis pärast vaid 56 põhihooaja kohtumisega aastat.

(foto: dailyfaceoff.com)
Kehv produktiivsus rünnakul on osalt seotud kaitsjate panusega.  Litri sujuv kaitsest ette viimine on väga oluline ja selle osas on Kronwalli sugused ühe jalaga mehed satsi viimastel hooaegadel tagasi hoidnud. Daley lisamine on teoorias mõistetav ja hea otsus, aga tema kolmeaastane leping võib veel peamänedžeri Ken Hollandit tagumikust hammustada.

Holland on niigi viimastel aegadel jaganud kaitsjatele välja mitmeid suuri lepinguid, aga erilist kvaliteeti nagu sinisel joonel polegi. Mike Green oli kunagi vinge ründav kaitsemees, aga oma kuuemiljonilist palka ta kindlasti enam välja ei mängi. Danny DeKeyser on kohalik Michiganist pärit tüüp, aga eelmisel suvel tulnud viiemiljoniline leping jättis ta justkui loorberitele puhkama. Lisaks võtab Ericsson palgafondist üle nelja miljoni ära ja mõnel pool räägitakse, et ta ei pruugi uueks hooajaks isegi satsi mahtuda ning ees võivad olla ajad ühe AHL-i kõrgepalgaliseima mängijana.

Halvad lepingud on jätnud klubi palgafondiga seoses täbarasse seisu. See võib ühe meeskonna lootustandvamatest mängijatest Andreas Athanasiou viia uueks hooajaks KHL-i.

Puur kuulub taas Howardile

Ei ole vast liialdus, kui öelda, et Red Wingsi allakäik on saanud alguse segadusest väravasuul. Mitu aastat Jimmy Howardile kuulunud puur on viimastel aastatel läbi käinud ka Petr Mrazeki valdusest ja ameeriklase kehva tervise tõttu pole meeskonnal olnud selget esinumbrit. Eelmisel hooajal murdis Howardi maha põlvevigastus, mille järel kogunes talle kokku vaid 26 mängu. Suurema vastutuse saanud Mrazek ei suutnud samal ajal sellega toime tulla, tehes karjääri halvima aasta, lastes keskmiselt üle kolme värava mängus ja tõrjudes napilt üle 90%-ga.

Kurvalt lõppenud hooaeg võinuks Red Wingsi jaoks terve Howardiga olla palju roosilisem. 33-aastane jänki näitas oma parimat hokit, saades nii endale lastud keskmise (2.10) kui tõrjete (92.7%) arvestuses kirja uued karjääri tippmargid.


Blashill loodab, et vana kala hea minek aitab ka nooremaid konkurente motiveerida.

"Arvan, et Jimmy on mitmed raskused läbi elanud ja naasnud tugevamana. Usun, et Petriga läheb samamoodi," ütles meeskonna juures kolmandat hooaega alustav peatreener, kes seni 164-st mängust toonud 74 võitu.

Blashill on suvel kiitnud ka Jared Coreau'd, kes aitas eelmisel hooajal klubi AHL-i meeskonna meistritiitlini. Võimalik, et temast saab kiirelt uus Howardi varumees. Kuigi Mrazekil võiks olla kõvasti motivatsiooni oma positsiooni taastamiseks, sest ees ootab lepingu viimane aasta.

Uus mänguhall pakub rõõmu

Blashill on muu hulgas väljendanud oma usku, et Red Wings naaseb uuel hooajal 100%-liselt playoffidesse. Ta peaks aga olema üks vähestest, kes meeskonda sedavõrd kõrgelt hindab. Tõenäoliselt tuleb taas varakult suvepuhkusele minna. Ent selle ajani saab vähemalt nautida uues koduhallis mängimist.

Joe Louis Arena, või lühidalt lihtsalt The Joe, on olnud NHL üks legendaarsemaid halle, kus ilusatel aegadel kaheksajalad jääle lennanud, ent viimastel hooaegadel on seal valitsenud päris nukker vaatepilt. Hoone on olnud amortiseerunud ja olgugi, et ametliku statistika kohaselt on kõik mängud alates hooajast 2011/12 olnud väljamüüdud, siis on seal ikkagi mängude ajal jäänud silma mitmeid täitmata kohti.

Uus kodu Little Caesars Arena on üdini modernne, mitmete uuenduslike lahendustega kompleks, mille peale pandi lõpuks hakkama ligi 900 miljonit dollarit. Samas hallis hakkab sellest sügisest mängima ka NBA Detroit Pistons ehk tegu pole Red Wingsi jaoks enam päris oma koduga, kuid õhkkond on seal publiku jaoks kindlasti meeldivam ja äkki ka mängijate jaoks. Võimalik, et koos saavutatakse ka sünergia, mis aitab meeskonna lõpuks erinevatest hooaja prognoosidest kõrgemale.

Red Wings saatis Joe Louis Arena ilusa võiduga ära

Kuna playoffid jäävad tänavu üle pika aja Detroidis nägemata, siis läheb eilne päev ajalukku, kui viimane, mil Joe Louis Arenal mõni NHL-i mäng peeti. Detroit Red Wings saatis legendaarse koduhalli ilusa võiduga ära, olles 4-1 parem New Jersey Devilsist.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Viimane mäng muutus kiirelt legendaarseks, kui avakolmandiku 8. minutil nähti ära ajaloolise põua peal olnud Riley Sheahani hooaja esimene värav. Nulliseeria sai murtud täpselt 12 kuud pärast oma eelmist väravat.


25-aastane ründaja lisas mängu lõpus enda nimele veel teisegi tabamuse. Resultatiivsed olid ka Tomaš Tatar ning oma karjääri 1000. mängu 1+1'ga lõpetanud Henrik Zetterberg. Külaliste ainsa sai viimase perioodi alguses Jimmy Howardist mööda John Moore


Red Wings võitis tänavu koduhallis vaid 17 kohtumist ja see on üheks põhjuseks, miks karikamängudele ei jõutud. Algus lubas palju rohkemat, kui kõik esimesed neli mängu võideti.


Alates aastast 1979 hallis mänginud meeskond kolib üle tuttuude Little Caesars Palace'isse, mida hakatakse jagama NBA meeskonna Detroit Pistonsiga. Joe Louis Arena oli alates 2000. aastast olnud täielikult Red Wingsi päralt.

Teised kohtumised

Tampa Bay Lightning 4 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)

Mitmeid kordi tänavu endale jalga lasknud Lightning oleks seda peaaegu teinud ka viimases matšis, kui kogu kontroll oli nende käes, aga Evander Kane ootamatult viimase kolmandiku keskel viigistas. Hädast aitas aga välja 2+1'ga lõpetanud Brayden Pointi eelviimase minuti värav.

New York Islanders 4 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)

Islanders jäi pealevisetega 21-34 alla, ent jõudis Brock Nelsoni vedamisel võidusadamasse. 25-aastane ründaja sai enda nimele 1+2. Paljudele puhkust andnud Senators lõpetas põhiturniiri viimasest seitsmest võõrsilmängust kuue kaotamisega. Eelnevalt oli kogu 2017. aastaga sama palju võõrsilkaotusi tulnud.

St. Louis Blues 3 - 2 Colorado Avalanche (tipphetked)

Vladimirid vedasid Bluesi viimasel kolmandikul kaotusseisust võidule. Esimest korda pärast Venemaalt naasmist väljakule saanud Sobotka tähistas tagasitulekut väravaga ning Tarasenko püstitas uue isikliku punktirekordi. Hooaja 39. väravaga läks kirja 75. punkt. Avalanche lõpetas hooaja vaid 22 võidu ja 48 punktiga. Viimati kogus keegi täishooaegade arvestuses alla 50 punkti hooajal 1999/2000, mil liigas debüteeris Atlanta Trashers.

Toronto Maple Leafs 2 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Leafs näitas järjekordselt oma haavatavust, andes James van Riemsdyki väravatest tulnud 2-0 eduseisu ära. Normaalajakaotus tõi meeskonnale playoffide avaringis vastaseks põhiturniiri parima Washington Capitalsi. Blue Jackets pani punkti kuuemängulisele kaotusteseeriale.

Philadelphia Flyers 3 - 4 (KV) Carolina Hurricanes (tipphetked)

Flyers mängis end viimasel kolmandikul kaotusseisust ette, aga hokijumal soovis, et karjääri lõpetaval Bryan Bickellil oleks veel võimalus käsi valgeks saada. See õnnestus karistusvisetel, kus oli täpne ka kahe väravaga meeskonna parim olnud Brock McGinn.


New York Rangers 3 - 2 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Rangers lõpetas hooaja Madison Square Gardenis kahe järjestikuse võiduga, kuigi kogu liiga peale oldi ainus meeskond, kes korjas võõrsilt rohkem võite kui kodus. Mitmed põhimehed, nende seas ka Sidney Crosby, puhkama jätnud Penguins ei kasutanud ka kumbagi oma põhiväravavahti ja nii sai oma NHL-i debüüdi teha 2013. aasta drafti 2. ringi valik Tristan Jarry, kes endast ka kohe märku andis.


Washington Capitals 0 - 2 Florida Panthers (tipphetked)

Pealevisetega 38-21 üle olnud, väravas Braden Holtbyt kasutanud ja puhkepäeva vaid paarile mängijale andnud Capitals sai tõelise šokkkaotuse. Põhiturniiri lõpuosas kohutavalt palju väravad lasknud Panthers tõmbas hooajale joone alla kahe järjestikuse nullimänguga. Mõlemad tulid James Reimerilt, kokku 68 tõrjega.

Anaheim Ducks 4 - 3 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)

Divisjoni tippu jäämiseks vaid punkti vajanud Ducks kerkis liiga ajaloos seitsmendaks meeskonnaks, kes oma divisjoni viis aastat järjest kinni pannud. Külaliste poolel sai Jarome Iginlast ühe sööduga läbi aegade 34. 1300 punktiga mängija.


Edmonton Oilers 5 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)

100 punktiga hooaja lõpetamiseks kahte silma vajanud Connor McDavid tuli sellega rutiinselt toime. Lõppnumbriteks kujunesid 30+70. Vaid seitse mängijat on nooremalt 100 piiri ühel hooajal kätte saanud. McDavid varjutas oma saavutusega Jordan Eberle kübaratriki.

DeKeyseri üliõnnelik värav aitas Red Wingsil kaotuste jada katkestada

Viis mängu järjest kaotanud Detroit Red Wings vaatas läinud ööl järjekordselt näkku karmile saatusele. Sel hooajal 11-st lisaajast üheksa kaotanud meeskond jäi kodus hilisel hetkel eduseisust ilma ning karta võis halvimat. Ent Danny DeKeyseri üliõnnelik värav aitas siiski kaotuste jada katkestada.

(foto: Paul Sancya/AP Photo)
Viimasele kolmandikule 4-3 eduseisuga saabunud Red Wings jäi edust ilma kaks ja pool minutit enne normaalaja lõppu, mil oma karjääri 1000. mängus osalenud Jason Chimera täpne oli. Meeskonna mängudest koguni 18 on tänavu läinud normaalajast üle, kuid hokijumal muutis siiski sel korral hilisel hetkel plaane.

Red Wings sai ründetsoonis lahtiviske, mille võitis Henrik Zetterberg. Litter läks DeKeyserile, kes üritas nähtavasti leida vastase värava taga olnud meeskonnakaaslast, kuid söödule jäi ette Nick Leddy, kellest põrkus mänguvahend omakorda vastu Thomas Hickeyt ning leidis lõpuks oma tee Thomas Greissi selja taha.


"Enam rohkem õnne ei saa olla," tunnistas DeKeyser hooaja kolmanda värava kohta. "Kahe vastase kaudu skoorimine on minu jaoks esmakordne."

Tegu on tänavu teise korraga, mil 26-aastane kaitsja selle vastasseisu saatuse otsustanud. Hooaja esimeses kohtumises tõi ta võõrsil lisaajal 4-3 võidu.

Paar nädalat tagasi Islandersi peatreeneriks määratud Doug Weight polnud veel kordagi normaalajaga kaotanud. Ka siin tundus see alguses ebatõenäoline, kui Josh Bailey ning Andrew Laddi väravatest avakolmandik 2-1 võideti.

Rollid aga vahetusid teisel perioodil. Seal jäi John Tavarese ülekaalu värav külaliste ainsaks tabamseks ning viimase kaheksa minutiga tegid võõrustajad kolm tükki. Sihile jõudsid Darren Helm, Anthony Mantha ning Zetterberg. Meeskonna esimese tegi avakolmandiku keskel Luke Glendening.

Dramaatilist võitu jäi kodumeeskonna jaoks varjutama Frans Nielseni vigastus. Endine Islandersi mees lahkus mängust ülakeha traumaga. Ta on kehva hooaja jooksul olnud üks meeskonna stabiilsematest esinejatest ning pikema vigastuspausi korral võib vist meeskonna playoffide lootustele kriipsu peale tõmmata.


Tavarese värav oli tema hooaja 20. tabamus. Enne teda olid Islandersi särgis kaheksa järjestikust 20 väravaga hooaega teinud vaid kolm meest. Tõelised suurkujud Mike Bossy, Brent Sutter ja Bryan Trottier.

Teised kohtumised

Pittsburgh Penguins 4 - 3 (LA) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Enamuse ajast Penguinsi eduseisus kulgenud kohtumisest sai Phil Kesseli šõu. Karjääri 800. mäng lõppes 2+1'ga. Just tema teine värav lõpetas mängu lisaajal. Jakid lõpetasid viiemängulise välisturnee. Kõigis kohtumistes lasti endale vähemalt neli väravat, ent kaks võitu ja viis punkti saadi ikkagi kätte.

Florida Panthers 2 - 1 Anaheim Ducks (tipphetked)

Jonathan Huberdeau ja Aleksander Barkov olid Panthersi ridades tagasi ning kohe hakkas juhtuma. Mängu võiduvärav sündis just nende koostöös, kui hooaja esimeses mängus kaasa löönud Huberdeau kohe ka esimese värava sai. Eelnevad mängud jäid tal vahele Achilleuse kõõluse vigastuse tõttu, mida nimetati isegi karjääri ohustavaks.

New Jersey Devils 3 - 4 (LA) Calgary Flames (tipphetked)

Devils jätkab oma kummalist hooaega. Kui alguses oldi kodus põhimõtteliselt alistamatu, siis nüüd keevitatakse võõrsil muudkui võite võitudele otsa, aga oma fännide ees ei taha kuidagi tulemused tulla. 0-2'st mängiti eduseis välja, aga lõpuks pidi rahulduma vaid ühe punktiga. Mikael Backlundil õnnestus karjääri kaheksandas Devilsi vastu peetud mängus lõpuks esimene kirja saada ja see oli kohe lisaajal tulnud võiduvärav. T.J. Brodie kerkis pärast Dion Phaneufi ja aastat 2008 meeskonna esimeseks kaitsjaks, kes ühe matši lõpetanud nelja söödupunktiga.

Carolina Hurricanes 2 - 1 Edmonton Oilers (tipphetked)

Vahepeal kaheksast seitse võitnud ja üle hulga aja Tähtede mängu pausile oma divisjoni esikohalt läinud Oilers on nüüd kaotanud kolm järjest. Kõik ka normaalajaga. Pärast Connor McDavidi viigiväravat otsustas ülekaalust kohtumise saatuse Sebastian Aho. Hurricanesile läks viimase 20 kodumängu peale kirja 16. võit.

Pikk põud kestab edasi: 2-0 edu hoidnud Red Wings ei suutnud Philadelphias kaotusteseeriat lõpetada

NHL on aastatega kujunenud väga võrdseks liigaks, kuid sellele vaatamata on siiski kohtumisi, mille lõpptulemused on enamvähem etteaimatavad. Mõnele meeskonnale lihtsalt ei istu kellegi vastu või kuskil hallis mängimine. Detroit Red Wingsil on künkaks ees Philadelphias mängimine. Seal pole alates aastast 1997 ühtegi võitu tulnud ja seekord isegi mitte 2-0 eduseisuga.

(foto: Derik Hamilton/AP Photo)
Steve Yzerman, Brendan Shanahan, Sergei Fjodorov, Nicklas Lidström ja mitmed teised suurkujud olid veel punast särki kandmas, kui Red Wings viimati 1997. aasta jaanuaris Philadelphias võidutses. Kokku on nüüd kirjas 12 järjestikust kaotust.

Dylan Larkin ja Andreas Athanasiou skoorisid avakolmandikul 16-sekundilise vahega, aga Chris VandeVelde ja Põhja-Ameerikas oma esimesega hakkama saanud Roman Ljubimov viigistasid.

Red Wings jäi lõpuks pealevisetega 25-40 alla, aga kui Henrik Zetterberg viimase perioodi keskel veel ühe eduseisu tõi, siis võisid meeskonna fännid vaikselt hakata mõtlema juba sellest, kui palju aega viimasest Philadelphiast saadud võidust möödunud on. Kuid päris karmilt venis seeria ikkagi pikemaks.

Flyers sai veidi rohkem kui minut enne normaaalaja lõppu tühja väravaga 3-3 viigi kätte, kui kaitsja Mark Streit täpselt õigel ajal värava alla prügi koristama sattus. Red Wingsi peatreener Jeff Blashill lootis küll vaidega tabamust ära võtta, kuna Brayden Schenn sadas olukorras Petr Mrazekile selga, ent värav jäi püsima.


Lisaajal nähti vaid ühte väravale läinud pealeviset ja see oli Jakub Voraceki hooaja kuues tabamus. Selle juures söödupunkti kirja saanud Claude Giroux venitas karjääri pikima punktiseeria kümne mängu peale. 13 silmaga jagab ta hetkel Artjom Anisimoviga (Chicago Blackhawks) liiga punktitabeli esikohta.


Red Wings saab ligi 20-aastase kaotuste jada lõpetamist uuesti üritada tuleval teisipäeval.

Teised kohtumised

Montreal Canadiens 3 - 0 Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks jäi viimase nelja mängu jooksul kolmandat korda nulli peale. Seda tänu Carey Price'i 42 tõrjele. Karjääri jooksul on ta ühes nullimängus rohkem tõrjeid (43) teinud vaid 2015. aasta playoffide avaringi 6. mängus Ottawa Senatorsi vastu.

Anaheim Ducks 1 - 5 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Kris Letang naases vigastuspausilt 1+1'ga ning samuti oli Matt Murray pingviinide puuris tagasi. Sidney Crosby jäi tänavu esimest korda väravata, kuid hoidis ühe sööduga siiski punktiseeriat elus. Nick Ritchie ja Ryan Getzlafita mänginud Ducks on kodus kaks kohtumist järjest nelja väravaga kaotanud.

Canadiens ja Red Wings pikendasid võiduseeriaid

Kaks uue hooaja alguses parimas hoos olevat meeskonda tulevad Atlandi divisjonist. Nii Montreal Canadiens kui Detroit Red Wings on võitnud kuus mängu järjest. Esimene alistas neljapäeval Tampa Bay Lightningu 3-1 ja teine St. Louis Bluesi karistusvisetega 2-1.

(foto: tvasports.ca)
Kuue õhtu jooksul neljandat korda jääl olnud Canadiens jättis nähtavasti kõik oma jõuvarud viimase kolmandiku jaoks. Alex Killorni hooaja kuuendast tabamusest mindi sinna Lightingu 1-0 eduseisul. Kolmandal perioodil keeras aga kodumeeskond Alex Galchenyuki ja Max Pacioretty väravatega seisu enda kasuks. Viimasel minutil lisas ühe tühja võrku ka Torrey Mitchell.

30 tõrjet teinud Carey Price teenis Lightningu vastu alates 2013. aasta detsembrist oma esimese võidu. Punkt sai pandud 7-mängulisele kaotuste jadale.

"Tegu oli üsna võrdse matšiga. Jääl olid kaks head meeskonda ning väravavõimalused ja pealevisked olid arvatavasti tasakaalus. Asja otsustasid erimeeskonnad," rääkis Lightningu peatreener Jon Cooper pärast mängu.

Canadiens kerkis ajaloo esimeseks meeskonnaks, kes kolm hooega jutti alguses kaheksast kohtumisest võitnud vähemalt seitse.


Vanade heade rivaalide Red Wingsi Bluesi mäng läks kolmandat aastat järjest St. Louisis üle normaalaja. Seda domineeris lõpuks pealevisetega 32-27 üle olnud Blues, aga Petr Mrazek hoidis külalised kenasti mängus. Ainus lendas tšehhi selja taha teise kolmandiku alguses Kevin Shattenkirki poolt. Thomas Vanekita mänginud Red Wings sai viigi kätte samal perioodil Frans Nielseni vähemusest tulnud väravaga.

Pärast haaravat lisaaega jäid fännid pikalt värvi kuivamist vaatama. Alexander Steen skooris küll kohe karistusvisete seeria esimese üritusega, aga lõpplahendus tuli alles 8. ringis. Seal näitas Henrik Zetterberg, et sooritusel ei maksa üle mõelda, suunates litri lihtsalt Jake Alleni jalge vahelt läbi.


Mängul austati endist Bluesi kaitsemeest Barret Jackmani, kes vahetult enne tänavuse hooaja algust karjääri lõpetas. Esimene tema rohkem kui 800-st mängust Bluesi särgis oli 2002. aasta playoffides just Red Wingsi vastu. Enne mängu algust teatas St. Louisi linnapea, et 27. oktoobrist saab seal ametlikult Barret Jackmani päev.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 0 - 4 Minnesota Wild (tipphetked)

38 tõrjeni jõudnud Devan Dubnyk on teist korda oma karjääri jooksul kirja saanud järjestikused nullimängud. Päris hea märk meeskonnale, kes 28 tabamusega seni olnud liiga resultatiivseimate hulgas. Skoori avas seekord Joel Eriksson Ek, kes nüüd karjääri esimese nelja mänguga jõudnud viie punktini (2+3).

Philadelphia Flyers 4 - 5 Arizona Coyotes (tipphetked)

Hooaja esimesest kuuest mängust vaid kahe punkti haaramisega oma ajaloo halvima alguse teinud Coyotes lõpetas 5-mängulise kaotusteseeria. 2-0 edu kuivas teisel kolmandikul kokku, aga viimase 20 minuti jaoks oli jäetud tervelt kolm tabamust. 1+2'ga lõpetanud Brayden Schenn sai kirja Gordie Howe'i kübaratriki, ent ei suutnud kaaslaseid võiduni inspireerida. Nii jäädi ka häbisse klubi legendide ees.


Pittsburgh Penguins 4 - 2 New York Islanders (tipphetked)

Penguins otsustas järjekordselt asja viimasel kolmandikul ära. Sidney Crosby tegi kaks ja pool minutit enne normaalaja lõppu 3-2 ja Phil Kessel lisas veidi hiljem neljanda. Marc-Andre Fleury pidi oma 35-st tõrjest tervelt 31 tegema kahe esimese perioodi jooksul.


Toronto Maple Leafs 3 - 2 Florida Panthers (tipphetked)

Auston Matthewsi asemel vedas Leafsi vahelduseks kolme sööduga lõpetanud Mitch Marner ja meeskond jõudis hooaja teise võiduni. Kaks väravat läksid Tyler Bozaki nimele. Panthersi poolt tegi mõlemad Jonathan Marchessault, kellel nüüd seitsme mänguga kirjas 5+5. Kogu eelmise hooajaga jõudis ta 49 kohtumise jooksul 19 punktini (8+11).

Winnipeg Jets 4 - 1 Dallas Stars (tipphetked)

Jets pani piduri peale alates eelmisest hooajast kestnud seeriale, mille käigus kaheksa mängu järjest endale vähemalt kolm väravat lasti. Stars jõudis oma ainsa tabamuseni alles viimase kolmandiku alguses. Patrik Laine kasvatas kahe ülekaalu väravaga oma hooaja saagi kuue peale. Winnipegis mängides jõudis karjääri esimese seitsme mänguga täpselt kuue väravani ka Teemu Selänne.

Los Angeles Kings 3 - 2 (LA) Nashville Predators (tipphetked)

Kings oli 45-26 pealevisetega üle, aga pidi viimase nelja mängu jooksul kolmandat korda võidu noppima lisaajal. Kahe sööduga lõpetanud Alec Martinez jättis seekord võiduvärava au Jeff Carterile. Kuningad on esimest korda oma ajaloo jooksul korjanud neli järjestikust võitu pärast normaalaega.

San Jose Sharks 3 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Sharks jätkab kodus veatult tänu perfektselt töötanud ülekaalule (kahest kaks) ja kahele Tomaš Hertli tabamusele. Kokku on tänavu koduseinte vahel ülekaalus pandud kümnest neli. Kolme mängu peale on endale lastud ka vaid kolm väravat. 180-kraadine muutus võrreldes mullusega, mil kodumängude arvestuses suudeti edestada vaid nelja konkurenti.

Järjekordne hoop Rootsile: Zetterberg jääb maailmakarikalt eemale

Enne peagi algavat maailmakarika turniiri mitmetest mängijatest vigastuste tõttu ilma jäänud Rootsi on pidanud allaneelama veel ühe mõru pilli. Meeskond on jäänud ilma ka kaptenist Henrik Zetterbergist, kes suvise treeningu käigus põlve vigastanud.

(foto: cbssports.com)
"Henrik Zetterberg tunneb, et ei saa endast maailmakarikal 100% anda ja ta on loobunud koondisekohast," teatas Rootsi meeskonna peatreener Rikard Grönborg.

35-aastane Detroit Red Wingsi ründaja oleks Rootsi eest teinud kaasa oma 13. suurturniiri. Indu olnuks Zetterbergil kahtlemata rohkelt, kuna Sotši olümpiamängudel vigastas ta kohe turniiri avamängus selga ega pääsenud hõbedani liikunud meeskonna eest enam rohkem väljakule.

NHL-is karjääri jooksul 918 mänguga 836 punkti (309+527) korjanud mehe koht läheb Mikael Backlundile.

"Tunneme, et Mikael Backlundi näol saame rahvusvahelisel tasemel kogenud mängija, kes on väga mitmekülgne ja usaldusväärne. Tema hooaja teine pool Flamesi eest oli väga tugev, mille käigus ta näitas, et on NHL-i üks parimaid mitmekülgseid mängijaid," lisas Grönberg.

27-aastane Backlund läheb oma neljandale A-koondise turniirile ja teda võib naljaga pooleks pidada meeskonnale hea õnne toojaks. Nimelt pole Rootsi kolmelt MM-ilt, kus Backlund kaasa löönud, kordagi medalita lahkunud.

Calgary Flamesi 2007. aasta drafti avaringi valik jõudis eelmisel hooajal karjääri parima aastani. Rekordid tulid nii väravate (21), söötude (26) kui punktide (47) osas.

Howardi nullimäng aitas Red Wingsi playoffide lävele

Kättemaks on magus. 15. märtsil võõrsil Philadelphia Flyersile tähtsa kohtumise kaotanud Detroit Red Wings kodupubliku ees samal asjal juhtuda ei lasknud. Jimmy Howardi nullimäng aitas Jeff Blashilli meeskonna 3-0 võiduga playoffide lävele.

(foto: asnsport.lv)
Enamuse tänavusest hooajast oma mänguvormiga kõvasti hädas olnud Howard võttis aasta teise nullimängu 30 tõrjega. Red Wingsi eest skoorisid Darren Helm, Andreas Athanasiou ja Kyle Quincey, kelle tühja väravasse läinud tabamuse juures sai Howard kirja ka söödupunkti.

"Tema mäng on hetkel heas seisus," ütles Blashill oma praeguse esikinda kohta. "Ta on jõudnud punkti, kus ta kontrollib oma mängu. Ta on teinud väga head tööd."

32-aastane puurivaht on nüüd võitnud neli starti järjest ja tema toel on meeskond haaranud uuesti enda valdusesse Atlandi divisjoni kolmanda koha, mis üksaeg juba käest läks. Edu Boston Bruinsi ees on kaks punkti. Juba täna ootab ees omavaheline kohtumine ja Red Wings saab ükskõik millise võidu puhul 25. järjestikuse playoffide koha kätte.

"Kui me mängime nii nagu täna, siis on meil kindlasti võimalus," ütles kapten Henrik Zetterberg.

Suur küsimus enne elutähtsat matši on aga nüüd see, et kas lasta Howardil teha teine mäng otsa või tuua postide vahele värske Petr Mrazek? Tšehh käis viimati jääl 29. märtsil Montreal Canadiensi vastu ja esitus lõppes 11:25'ga ning seitsme pealeviskega kahe laskmisega. Howard on pärast seda teinud kolm starti järjest. Nende hulgas ka järjestikustel päevadel peetud matšid 1. ja 2. aprillil.

Flyers tuleb samuti teist päeva järjest väljakule. Kodus võetakse vastu Toronto Maple Leafs. Dave Hakstoli meeskond on Bruinsiga sama arvu punktide peal, kuid enne hooaja lõppu on kavas üks mäng rohkem. Veel eelmise nädala alguses omavahel suurt heitlust alustanud meeskonnad on päris heas seisus jätmaks Bruinsi playoffidest eemale.


Enne mängu algust austati Pavel Datsjuki karjääri 600. söödupunkti puhul. Selle ajal paluti väidetavalt lahkumist kaaluvalt Pašalt veel ühte aastat.

Teised kohtumised

Toronto Maple Leafs 1 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Leafs ei suutnud vaatamata eduseisule väärikalt kodumängudele punkti panna. Brandon Dubinsky skooris kaks korda ning Matt Calvert lõpetas 1+2'ga. Leafs langes ka uuesti täitsa viimaseks-hapupiimaseks. Kaks mängu on jäänud seisu parandamiseks. Kui sellest muidugi üldse huvitatud ollakse.

Edmonton Oilers 6 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)

Rexall Place sai meeldejääva ärasaatmise. Peamise lammutustöö tegi Connor McDavidi kolmik. Patrick Maroon jõudis kahe väravani ja nii McDavid kui ka Taylor Hall lõpetasid 1+2'ga. Need kolm punkti kindlustasid ka selle, et McDavidist saab Oilersi ajaloos esimene kollanokk, kes hooaja käigus keskmiselt vähemalt punkti mängu kohta kogunud. Kui nüüd vaid meeskonnana ka kuhugi jõutaks. Järgmisest hooajast hakatakse mängima veidi üle 18 500 pealtvaatajat mahutavas Rogers Place'is.

Red Wings alistas 11 väravaga thrilleris Bruinsi

Alates detsembri algusest kõigi NHL ründajate suurima hirmuna tegutsenud Petr Mrazek taandus vahelduseks sõbrapäeval, mis juhuslikult ka tema sünnipäev, tavainimeseks, ent Detroit Red Wings suutis siiski suure skooriga mängus Boston Bruinsist jagu saada. Jeff Blashilli meeskond alistas divisjonirivaali 6-5.

(foto: Carlos Osorio/AP Photo)
24-aastaseks saanud Mrazek lasi karjääri jooksul teist korda viis väravat ja neist esimese juba mängu 8. sekundil. Kiire väravaga jätkas Brad Marchand oma viimase aja suurepärast seeriat. Selle käigus sai üle löödud ka Bruinsi rekord, mis kuulus alates 1953. aastast Fleming Mackellile, kes jõudis väravani sekund hiljem.

Tänu Henrik Zetterbergi väravale jõudis Red Wings kiirelt viigini, aga avakolmandik lubas Blashilli meeskonnale ainult halba. Vaid 12 sekundit pärast Red Wingsi kapteni tabamust viis Zach Trotman Bruinsi uuesti ette ning Loui Erikssoni koll tegi 13. minutiks külaliste edu kaheväravaliseks. Kuid õhtu kujunes eriliseks siiski kodumeeskonna ja eriti Pavel Datsjuki jaoks.

Venelane tegi enne avakolmandiku lõppu ülekaalust vahe minimaalseks, saades sellega ühtlasi kirja karjääri 900. punkti.

"Tunnen end õnnega koos olevat, et sain treeneripingil olla, kui ta oma 900. noppis," ütles Blashill pärast mängu. "Ta on väga eriline atleet, tõeline võitja."

Datsjuk ise jäi oma saavutust hinnates tagasihoidlikuks, märkides et selleni on meeskonnakaaslaste suur toetus ta aidanud. Tagasihoidlikult lisas ta mängu lõpuks enda kontole ka veel ühe tabamuse ning väravasöödu.

Järjekordne Datsjuki ülekaalu koll viis kodumeeskonna pärast Darren Helmi viigitabamust teise kolmandiku 7. minutil ette 3-2. Seejärel kasvatas Helm edu veel ka kahe peale, kuigi pöörane mäng läks viimasele vaatusele siiski üheväravalise vahega. Selle eest hoolitses Dennis Seidenberg.

Bruins sai kohe viimase kolmandiku alguses ka viigi kätte, kui Joonas Kemppainen vähemusest oma hooaja teise värava tegi, aga viimane sõna jäi Zetterbergile. Rootslane suunas sisse Danny DeKeyseri pealeviske.

"See nägi välja nagu aasta 1986," märkis Blashill mängupildi kohta.

Red Wings sai kuus väravat 35 pealeviskega. Viis läksid Tuukka Raski selja taha. Nädala jooksul teist korda pingile vahetatud soomlase mäng kestis 31 minutit ja ühe sekundi. Mrazekile pandi viis tükki 22 pealeviskega. Ometi tõi ta aga meeskonnale oma viimase 16 stardi jooksul 11. võidu.

Aasta oli 1996, mil Red Wingsil viimati kolm meest ühes mängus vähemalt kahe väravani jõudsid.


Datsjukil on nüüd karjääri numbriteks 928 põhihooaja mängu, 309 väravat ja 902 punkti. Pole üldse paha mehe kohta, kes omal ajal draftist alles 171. valikuna üles korjati.

Teised kohtumised

New Jersey Devils 1 - 0 Los Angeles Kings (tipphetked)

2012. aasta finaalseeria kordusmatšis jõudis Keith Kinkaid 28 tõrjega karjääri esimese nullimänguni. 26-aastane ameeriklane, kes tähistab sünnipäeva koos kodumaa iseseisvuspäevaga, tunnistas pärast matši, et ei mäletanudki enam seda, millal ja mis tasemel ta viimati puhta paberini jõudis. Võidutabamus tuli ära juba kuuendal minutil, kui David Schlemko ülekaalust skooris.

Buffalo Sabres 4 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Sidney Crosby ja Aleksandr Ovetškin olid oma debüüthooaega alustanud, kui Sabres enne eilset viimati Avalanche'ist jagu sai. Saadi tõeline unelmate algus, kui väravaks tehti mõlemad oma esimesed pealevisked. Seetõttu kestis Semjon Varlamovi õhtu vaid 4 minutit ja 42 sekundit. Võiduga jõudis Sabres 52 punkti peale, mida on ainult kaks vähem kui mulluse hooaja kogusaak.

Tampa Bay Lightning 1 - 2 St. Louis Blues (tipphetked)

Tasavägine, playoffide atmosfääriga kohtumine sai üsna skandaalse lõpu. Võiduväravaks osutus tabamus, mille Patrik Berglund jalaga Ben Bishopi selja taha suunas ja mille kohtunikud algselt lugemata jätsid. Lightning kaotas vaatamata sellele, et pealevisetega oldi üle 38-21.

New York Rangers 3 - 1 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Derek Stepan skooris kaks tükki ja erinevalt hooaja esimesest neljast vastasseisust ei olnud Rangersil seekord oma tulise rivaali alistamisega probleeme. Karjääri 667. mänguga Rangersi särgis enim kohtumisi pidanud puurivahtiks tõusnud Henrik Lundqvisti puhas paber määriti alles kümme sekundit enne lõppu. Noorhärra Shayne Gostisbehere, kes hooaja alguses isegi Flyersi koosseisu ei mahtunud, nähtavasti ei kavatsegi enam kunagi punktita jääda. Sööduga läks seeria 12 mängu peale. Nädal varem Rangersi kapteni Ryan McDonagh vigaseks teinud Wayne Simmonds lahkus mängust vasaku silma kohal oleva korraliku haavaga. Selle korraldas talle juba esimesel minutil Dylan McIlrath.

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Eelmisel hooajal 24. aastat järjest playoffidesse jõudnud Detroit Red Wings on üks seitsmest klubist, kes suvel peatreenerit vahetas. Kümme hooaega meeskonda juhendanud Mike Babcock siirdus Torontosse, loovutades sellega treeneritooli Jeff Blashillile.

(foto. Bill Wippert/Getty Images)
Kogemusi täis ründeliin on neid veelgi juurde saanud

Tänu Pavel Datsjuki ja Henrik Zetterbergi igihaljale vormile on Red Wingsi ründeliin üsna pikalt püsinud samasugune. Noori on kannatlikult peale kasvatatud ja alles hiljuti on hakanud uus generatsioon läbi murdma. Uuel hooajal on edurivis kogemusi veelgi juures. Laatsarestist on vabanenud Johan Franzen ning vabaagentide turult haarati endale Brad Richards.

"Olen seda meeskonda pikka aega imetlenud ja viimased aastad pole selle osas olnud erandiks. Kuigi nad pole playoffides kaugele jõudnud, on nad alati seal kohal ja see avaldab muljet. Olen väga elevil võimalusest mängida nende suurepäraste mängijatega," rääkis juunis Chicago Blackhawksiga oma karjääri teise Stanley karika võitnud Richards eelmisel nädalal.

2004. aasta playoffide MVP plaanidesse kuulub kindlasti ka kolmanda karika võitmine, aga Red Wingsi ootab juba uue hooaja alguses ees tõsine väljakutse. Suvel parema jalga operatsioonilaual käinud Datsjuk jääb tõenäoliselt aasta algusest eemale. See tähendab, et Richards edutatakse arvatavasti esimese ründekolmiku tsentriks ja sellega seoses tekib ohtralt küsimärke. Kunagised punkt per mäng hooajad on jäämas aina kaugemale minevikku.

Kuna vanemad härrad on vigastustega kimpus, siis läheb aina suurem vastutus nooremate peale. Kas nad on selleks valmis? Gustav Nyquist tegi tunamullu imelise hooaja skoorides 57 mänguga 28 kolli, aga eelmisel aastal jäi ta täishooaja juures pidama vaid 27 tabamuse juures. 39 punkti juurest hüppas Tomaš Tatar 56 peale, kuid järgmist sammu on juba raskem teha.

(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports)
Samas on need kaks kuuest nüüdseks esindusmeeskonda jõudnud ründajast, kes Blashilli juhendamisel võitsid kaks aastat tagasi AHL-is Calderi karika ja see eelnev omavaheline hästi sobitumine võiks välja lüüa ka nüüd. Klubil on 41-aastasesse peatreenerisse suur usk. "Ta on suurepärane noor treener, kes on NHL-is töötamiseks valmis. Sul ei ole sellist edu nagu ta AHL-is saavutas, kui pole paigas head programmi," rääkis peamänedžer Ken Holland uut lootsi tutvustades.

Blashilli juhendamisel jõudis Grand Rapids Griffins veel korra konverentsi finaali ja poolfinaali. Uuel hooajal on vaja tal tõestada, et selle taga oli tõesti tema tark pea, mitte lihtsalt Red Wingsi osav draftimine ja see, et andekad noored tavapärasest kauemaks madalamale astmele jäeti.

Kogemustest pole puudust ka kaitses

Kui rünnakul on vaikselt võtmeid nooremale generatsioonile hakatud usaldama, siis kaitses see nii lihtsalt pole käinud. Seal on põhimeestest pesamunaks 25-aastane Danny DeKeyser. Vägesid juhatavad 34ne Niklas Kronwall ja 31ne Jonathan Ericsson. Vabaagentide seast lisati läinud suvel valikusse 29-aastane Mike Green.


Väga ründava kaitsjana tuntud Green on sarnaselt Richardsile viimastel aastatel oma produktiivsuselt kõvasti järele andnud, aga kuna ta peaks olema oma füüsilise võimekuse tipus, siis võiks keskkonnavahetus tema mängu taas sütitada. Sellele on ta ka ise vihjanud. "Detroit mängib litrivaldamisest lähtuvalt ja omab mõnesid uskumatuid mängijaid, kes võimalusi tekitavad, seega olen elevil, et saan selliste vendadega koos mängida," rääkis kogu senise karjääri Washingtonis mänginud kaitsja eelmisel nädalal.

Green rääkis ka sellest, kuidas Red Wingsi vastu oli kaitsjana alati raske mängida, kuna edurivis on nii palju osavaid mehi. Samas võiks Blashillil seoses kaitseliiniga olla uuel hooajal eesmärgiks hoopis endale lastud keskmise väravate arvu vähendamine. Teist aastat järjest jäädi selle osas liiga keskmikke sekka - mullune number oli 2.57 - ja võib öelda, et just see on olnud üks põhjustest, miks Red Wingsi pole viimasel paaril aastal ikkagi tõeliseks eliitmeeskonnaks peetud. Ehk aitab seisu parandada meeskonna juurde tööle toodud endine kaitseguru Chris Chelios.

Dilemma väravasuul

Jimmy Howard on klubi palgaedetabelis 4. real, aga 31-aastane puurivaht sai mullustes playoffides jääle vaid üheks kolmandikuks. Tänu ebakindlatele esitustele kaotas ta põhiturniiri lõpuosas esikinda koha 23-aastasele Petr Mrazekile. Noor tšehh näitas keerulises olukorras tugevat närvi. Playoffide numbriteks kujunesid 2.11 keskmiselt sisse lastud väravat ning tõrjed 92.5%.

(foto: Dave Reginek/Getty Images)
Mrazek oli Blashilli AHL-i meeskonna üks peamistest tugitaladest ja selles mõttes omab uue hooaja "kindaduellis" eelist. Samas, kuidas sa jätad pingile väravavahi, kellele klubi maksab aastas üle viie miljoni dollari? "Mine väljakule, näe kõvasti vaeva ja haara võimalusest. Koht on vaba, mine ja haara see endale tagasi," on sõnum, mille Howardi sõnade kohaselt uus peatreener talle edastas.

See koha tagasi haaramine ei pruugi muidugi õnnestuda. Howardil on kaks aastat järjest korralikult kärisenud. Mõlemal hooajal on tõrjete efektiivsuseks olnud 91% ja keskmine sisse lastud väravate arv 2.66 ning 2.44. Karjääri keskmised on 2.42 ja 91.6%, mis just hiljuti kõva paugu saanud. Sellele on tõuke andnud mitmed vigastused.

Hooaja väljavaated

Inimloomusesse on justkui sisse kodeeritud see, et iga uus asi on hirmutav. Blashill on aga hiljuti meeskonna fännidele edastanud julgustava sõnumi: "Hooajaks ettevalmistusi silmas pidades oleme heal kohal. Viimase kolme nädala jooksul on meil treenerite personaliga olnud mitmeid erinevaid koosolekuid."

Tänu pikale seeriale on kujunenud mõeldamatuks see, et Red Wings playoffides ei mängi. Paljud hokisõbrad (ja ka suur osa Red Wingsi enda mängijatest) polegi selliseid aastaid näinud. Mõningane ebakindlus, mis pärast suviseid muutuseid meeskonna ümber ringleb võib tuua pähe mõtteid selle kohta, et seeria uuel hooajal katkeb, aga pead küll selle eest panti ei julge panna.

Meeskond on väga kogenud ja see paljude jaoks müstiline omadus ongi ehk see, mille tõttu Red Wings ennast alati playoffidesse on surunud. Kolm aastat järjest on koha lunastamine olnud õige napp, aga ometi on see kätte saadud. Ja seda pigem just kogemuste, mitte õnne või mõne muu faktori toel. Arvestades kui tavapäraseks see on saanud, siis on isegi muutused üle elanud Red Wingsil head võimalused oma hooaja pikendamiseks. Edasine on juba kahtlasem. Kuigi väärib meenutamist, et meeskond oli eelmisel hooajal kollanokast väravavahiga lähedal lõpuks finaali välja liikunud satsi kukutamisele.

Kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad?

Jalgpallimaailmas juhtus sel nädalal üks halenaljakas lugu. Inglismaa koondislane Fabian Delph oli eelmisel nädalavahetusel juba ühe jalaga Manchester Citys, kui üleminek ootamatult katki jäi. Aston Villa kapten teatas, et soovib tõestada seda, et jalgpallis eksisteerib veel lojaalsus. See aga eksisteeris vaid mõned päevad. Alates eilsest on 25-aastane mängumees siiski City palgal. See inspireeris kirjutama sellest, kes on NHL-i kõige lojaalsemad mängijad.

(foto: Getty Images)
Kokku on NHL-is hetkel aktiivsed 12 väljakumängijat, kes esindanud ühte klubi vähemalt 800 kohtumises. Et nimekirja mahuksid ka mõned väravavahid, kes juba eos vähem väljakul käivad, siis jääb nende puhul piiriks 500 matši.

Edetabeli tipus troonib Arizona Coyotesi kapten Shane Doan. Päev pärast uue hooaja algust - Coyotes kohtub 9. oktoobril Los Angeles Kingsiga - 39. sünnipäeva tähistav ründaja jõuab uue hooaja esimeste mängudega 1400 piirini. Hetkel on sellest puudu kuus põhihooaja matši.

CV peal on Doanil muidugi üks hooaeg kirjas Winnipeg Jetsi mängumehena, aga üldises plaanis on tegu ikkagi selle sama Coyotesiga. Ei olnud tema selles süüdi, et klubi teise linna koliti. Samuti pole Doan süüdi selles segaduses, mis Coyotesit mitmete aastate jooksul on saatnud. Seetõttu võib öelda, et tema paigal püsimine on veelgi enam imetlust vääriv.

Oma tippaastatel oli Doan väga produktiivne ründaja ja võinuks mõne vahetustehingu näol või vabaagendina leida kindlasti palju parema pesitsuspaiga, kus karikavõitu jahtida. Senise karjääri jooksul 898 punkti kogunud ründaja on aga näidanud, et sportlasena võib tiitlid üle kaaluda kindla kodu olemasolu. Mis muidugi muudab irooniliseks selle, et Coyotes on sel suvel kodutuks jäänud.

Üle 1300, täpsemalt 1329 mängu, on selja taga ka Patrick Marleaul. San Jose Sharksi ründaja on sarnaselt Doanile karjääri loojangul endiselt ilma Stanley karika võidusõrmuseta, aga see eest on ta kaks korda Kanadaga tulnud olümpiavõitjaks ning on vähemalt stabiilselt saanud playoffides mängida.

1997. aasta drafti 2. valik on kogu oma karjääri jooksul silma paistnud harukordse vastupidavusega. Tal on praeguse seisuga selja taga kuus järjestikust hooaega, kus tal pole jäänud vahele mitte ühtegi põhihooaja matši. Kogu 17-aastase karjääri jooksul on ta puudunud vaid 31-st mängust. See on aitanud tal saada NHL-i ajaloos kiiruselt kolmandaks mängijaks, kes 1000 mänguni jõudnud. Lõppenud hooajal sai temast kõige noorem, kes 1300 kohtumist kätte saanud.

Marleau Sharksi karjääri pole lõpetanud isegi see, et 2009. aastal jäeti ta pärast viieaastast perioodi kapteni ametist ilma. Peagi jõuab Marleau 1000 punkti klubisse. Hetkel istub ta 988 silma peal.

Patrik Eliaš saab ennast hetkel nimetada enim mängudega eurooplaseks. Tšehhi vanameister tähistab uuel hooajal 20 aasta möödumist oma New Jersey Devilsi debüüdist. Tänaseks 1224 mänguni jõudnud ründaja esimene kohtumine oli 1995. aasta 7. detsembril Toronto Maple Leafsi vastu.

Alates debüüdist on Eliaši poolt tulnud üle 400 värava ja 1017 punkti. Lisaks ka kaks karikavõitu. Järgmise aasta aprillis 40-aastaseks saav kunagine drafti 2. ringi valik pole kujunenud mitte vaid ühe klubi ikooniks, vaid tõeliseks elavaks legendiks.

Eliaš on NHL-i ajaloos ainus mängija, kellele lisaajal määratud kaks karistusviset. Need olid New York Islandersi vastu tehtud erinevates kohtumistes. Mõlemad üritused jäid realiseerimata.

Esimese kaitsjana tuleb lojaalsustabelis Ottawa Senatorsi Chris Phillips. 1996. aasta drafti avavalik on enda nimele saanud 1179 mängu. Kohtumiste arvu on kõvasti kahandanud erinevad vigastused. Lõppenud hooajal piirdus ta näiteks vaid 36 matšiga. Kuigi tõele au andes, siis vähene mängude arv oli rohkem tingitud tema kehvadest esitustest, mis ta meeskonna uue peatreeneri Dave Cameroni valikust välja tõukas.

37-aastasel mängumehel on tulevaks hooajaks veel leping olemas, kuid tundub, et tema teekond on Ottawas peagi lõppemas. Eks näis, kas tal jätkub tahtmist edasi mängimiseks või rahuldub ta sellega, et saab ennast lugeda nende meeste sekka, kes oma NHL-i karjääri jooksul kandnud vaid ühe klubi särki.

Esikuuiku lõpetavad vennad Sedinid. 2000. aastal sai rootslastest läbi aegade neljas kaksikute paar, kes NHL-is väljakule pääsenud. Henrik on Danielist kuus minutit vanem ning kogunud seni endale ka rohkem mänge - 1092 vs 1061. Samuti on ta üle punktide osas - 915 vs 881. Senised saavutused on enamvähem identsed. Henrik saab vaid uhkustada sellega, et korra - 2010. aastal - on ta valitud kõige muu seas ka põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängumeheks.

(foto: nhlsnaipers.com)
Vennad on kogu karjääri jooksul käinud käsikäes koos ja võib arvata, et nii läheb see lõpuni välja. Aeg-ajalt ikka ilmuvad kuulujutud, et Vancouver Canucks valmistub ühe, teise või mõlema teenetest loobumiseks, aga üldjuhul pühitakse need jutud kiirelt vaiba alla ära. Ja isegi, kui üks hetk peaks tulema see päev, mil koostöö jõuab lõpp-punkti, siis võib üsna kindlalt panustada sellele, et vennad lahkuvad koos ja samasse klubisse.

2011. aastal jäid Sedinid napilt Stanley karikast ilma. Uuele hooajal 35-aastastena vastu minnes on selle püüdmiseks veel aega, aga samas pole seda ka väga palju. Canucks on hetkel justkui käigu pealt meeskonda ümberehitamas ja võimalik, et selle viimane faas on just vendadest loobumine. Kuid sama tõenäoline on ka see, et kaksikute paar mängib siiski rõõmsalt klubi särgis karjääri lõpuni.

Lisaks Canucksile on lojaalsusedetabelis kahe väljakumängijaga esindatud ka Senators ja Detroit Red Wingsi. Phillipsi kõrval on senaatorite teiseks esindajaks Chris Neil. Temal on samuti uueks hooajaks leping taskus, aga olles lõppenud hooajal rohkelt koosseisust välja jäänud, ei oleks üllatav, kui peagi võib teda näha juba uue klubi ridades. Olles tihti meeskonnast väljas saatsidki teda tänavu mitmed kuulujutud. Hetkel on aga seis selline, et oma senisele 893 kohtumisele peaks ta Senatorsi särgis mõned siiski veel lisama.

Esimese Red Wingsi esindajana tuleb Pavel Datsjuk. Venelase tervis on viimastel aastatel olnud kehvapoolne, aga tal on siiski koos 887 matši. Nendega on tulnud 869 punkti, kaks Stanley karikat ja rohkelt veel individuaalseid auhindu. Kunagine drafti 6. ringi valik on endale ehitanud ülimalt eduka karjääri. Uue nädala alguses 37. sünnipäeva tähistav ründaja on klubi palgal veel kaheks aastaks, mis lubab hea tervise korral sihtida 1000 piiri nii mängude kui punktide osas.

Enne teist Red Wingsi meest Henrik Zetterbergi jagavad 9-10. koha ära Eric Staal ja Andrei Markov. Carolina Hurricanesi kapten Staal on vaid 30-aastane, kuid on 846 mänguni jõudnud tänu oma suurepärasele vastupidavusele. Kümne hooaja jooksul on ta eemale jäänud vaid 22-st mängust. Juba enda debüüthooajal, kui põhiturniiril tuli temalt 100 punkti, sai ta enda nime Stanley karika peale ning Kanadaga stulnud MM- ja OM-kullad on temast teinud Kolme Kulla Klubi liikme.

Seni põhiturniiri mängudes 742 punkti kogunud ründaja on aga pärast 2006. aastal saadud karikavõitu vaid korra playoffides mänginud. See on endaga toonud kaasa mitmeid kuulujutte võimalikust klubivahetusest. Seda eriti viimastel aastatel, kuna järgmisel suvel on temast saamas vabaagent. Ise on ta klubile truudust vandunud, aga vaadates Hurricanesi praegust seisu, siis võib öelda, et Staali parimad aastad kuluvad ära liiga lõpuosas rabeleva meeskonna eest mängides. Seda muidugi tõesti juhul, kui üleminekut ei toimu. Hetkel ei saa seda üldse välistada.

Vene mängijad ei ole väga oma lojaalsuse poolest tuntud ja see teeb Datsjuki ja Markovi saavutused väga muljetavaldavateks. Markov oli mõned aastat tagasi kõvasti vigastustega hädas, aga viimase kolme hooaja jooksul on ta puudunud vaid kahest Montreal Canadiensi mängust. Lõppenud hooajal tegi 36-aastane kaitsja 50 punktiga ühe oma karjääri parimatest aastatest. See näitab, et vanal hobusel on püssirohtu veel alles. Kui vaid meeskond suudaks kaasa tulla ja talle enne kepi nurka viskamise aega karikavõidu pakkuda.

Canadiens tegi aasta tagasi kõva sammu edasi, kui lõpetas hooaja idakonverentsi finaalis, aga tänavu jõuti üldse playoffidesse vaid tänu Carey Price'i hiilgevormile.

Zetterberg on hetkel 836 mängu peal. Teda on sarnaselt Datsjukile viimastel aastatel saatnud mitmed vigastused. Erinevalt venelasest peaks meeskonna kapten aga veel tükk aega Red Wingsi punast särki kandma. Ta on mõned aastad noorem ning leping kehtib kuni 2020. aasta suveni. Kuigi suured asjad on muidugi juba ära tehtud - 2008. aastal Stanley karikas ja 2006. aastal nii OM- kui ka MM-kuld. Hetkel on Zetterbergil kirjas 786 silma, aga 1000 piiri peaks ta järelejäänud karjääri jooksul mängleva kergusega kätte saama. Kui just tervis täielikult metsapoole ei lähe.

Napilt pääseb 800 mängu klubisse Dustin Brown. Los Angeles Kingsi kaptenil on seni koos 802 matši. Sarnaselt Staalile on ka tema seni näidanud raudset tervist. Ta on vahele jätnud vaid 14 mängu. Viimastel aastatel on Browni produktiivsus küll kõvasti kannatada saanud, aga ega ta polegi kunagi tõeline väravahunt või söödusepp olnud. Samas pole ka 442 punkti miski, mille üle häbi tunda ja lõppkokkuvõttes loevad kõige rohkem ikkagi tiitlid. Brownil on kodus kaks Stanley karika võidusõrmust ja 2010. aastast OM-i hõbemedal. Arvestades Kingsi võimsust (tänavuse hooaja suhtes pigistame silma kinni), siis saab ta veel kindlasti mitu võimalust minna võiduka lõpuni välja.

Kui võtame kampa ka puurivahid, siis võidab Hurricanes lojaalsuse võidujooksu. Cam Ward annab neile kolmanda mehe. 31-aastane väravavaht võitis sarnaselt Staalile juba oma debüüthooajal Stanley karika. Pärast seda pole ta enam korralikult särada suutnud, aga tema lojaalsusele on sekundeerinud ka klubipoolne suhtumine. 2002. aasta drafti avaringi valikule ei ole käega löödud, mis teeb Hurricanesist sümpaatse satsi. Eriti veel kui võtta arvesse, et tegu pole olnud eduka klubiga. Muudatusteks on rohkelt põhjust olnud, aga vaikselt on kannatatud ning loodetud, et õnn üks aeg pöördub. Ehk peagi nii ka läheb.

Ward on seni kirja saanud 512 mängu, millest 414 on stardid. Enne teda tulevad aga väravavahtide osas veel Marc-Andre Fleury ja Henrik Lundqvist.

Fleury puhul väärib samuti tema enda lojaalsuse kõrval välja toomist klubipoolne käitumine. Olgugi, et temaga saadi üsna varakult - 2009. aastal - karikavõit kätte on Pittsburgh Penguinsi puhul pidevalt välja toodud väravavahi nõrkust. Fleury on kriitika endale ka ise peale tõmmanud, kuna esitused playoffides ei ole olnud sellised nagu põhiturniiri käigus. Seni on tema nimel 595 põhihooaja matši ja neist 444 on stardid.

Tänavu jõudis Fleury kiiruselt läbi aegade kolmanda puurivahina 300 võiduni. Seejuures jäi tal absoluutne rekord vaid päevade kaugusele. Martin Brodeur sai 300. võidu kätte 29 aasta ja 223 päeva vanuselt. 2003. aasta drafti avavalik oli sel hetkel 29 aasta ja 361 päeva vanune. Kui meeskond kukkus playoffide avaringis välja, siis Fleury enda jaoks oli tegu ülieduka aastaga. Ta juhtis liigat nullimängude osas (10), ületades oma varasema rekordi (5) kahekordselt. Samuti näitas ta head taset isegi playoffides, lastes keskmiselt endale vaid 2.12 väravat. Tegu kõva aastaga, mis võiks suunata ta veel kõrgemale ja kaugemale.

Lundqvist juhib väravavahtide lojaalsustabelit 620 mänguga. Neist 494 on stardid. Kümme hooaega tagasi kuningas Henrik tuli, nägi ja võttis NHL-i parima puurivahi koha endale. Ta on NHL-i ajaloos ainus väravavaht, kes kõigi oma esimese seitsme hooaja jooksul jõudnud vähemalt 30 võiduni. On lausa kriminaalne, et seni on ta võitnud vaid ühe Vezina trofee, mis tuli 2012. aastal. Samuti on rootslane mitmeid kordi napilt ja valusalt jäänud karikavõidust ilma. New York Rangers on temale toetudes teinud mitmeid ilusaid playoff-seeriaid, aga i-le punkti panemine pole õnnestunud. 33-aastasena peaks selleks aga veel kuhjaga võimalusi tekkima.

Rootslasel on seni kirjas 339 võitu, mis Brodeuri võimsast rekordist (691) väga kaugel, aga 300 võiduni jõudnud puurivahtide seas on Lundqvistil hetkel parim võiduprotsent (54.68%). Seejuures oli tema edukus tänavu müstiline 65%.

Carey Price tegi hooaja auhindade jagamisel ajalugu

66-st stardist 44 võitu, tõrjed 93.3%, keskmiselt lastud väravaid 1.96 ja 9 nullimängu on numbrid, millega Montreal Canadiensi Carey Price korjas läbi aegade esimese väravavahina hooaja auhindade jagamiselt neli trofeed. Ta on seitsmes puurivaht, kes põhihooaja väärtuslikuimaks mängijaks valitud.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Price edestas MVP hääletusel Rocket Richardi trofee omanikku Aleksandr Ovetškinit ja John Tavaresit. Enne teda viis mõni väravavaht Harti trofee viimati koju 2002. aastal, kui võidutses Jose Theodore, kes esindas samuti Canadiensit. Nelja suurema trofee võitmine paneb ta üsnagi eksklusiivsesse seltskonda.


Sarnaselt Theodore'ile sai Price ka parimale väravavahile antava Vezina trofee. Lisaks läks 27-aastasele kanadalasele Ted Lindsay auhind, mis antakse kaasmängijate poolt kõige silmapaistvamaks mängijaks hinnatud mehele ning Chicago Blackhawksi Corey Crawfordiga jagas ta ära William M. Jenningsi trofee, mis läks põhihooajal vähim väravaid lasknud meeskondade puurilukkudele.


Väravavahi auhinnad jäid ka Canadiensile ainukesteks. Seda vaatamata sellele, et P.K. Subban oli parima kaitsemehe valimisel üks favoriitidest. Selles kategoorias pidi ta aga koos Drew Doughtyga alla vanduma Erik Karlssonile. Ottawa Senatoris kapten on 25-aastaselt üks noorimaid, kes teist korda Norrise trofee endale saanud.


Senatorsile oodati auhinnalisa ka parima uustulnuka kategoorias, kus meeskonda esindas Mark Stone. 23-aastane ründaja kogus hooaja viimasest 31-st mängust 35 punkti. Lisaks oli auhinda üle andmas endine Senatorsi kapten Daniel Alfredsson. Lõpuks läks aga Calderi trofee eelmise suve drafti avavalikule Aaron Ekbladile, kes näitas oma vanuse kohta - ta sai alles veebruaris 19-aastaseks - Florida Panthersi sinisel joonel ülimalt küpset mängu. Mõlemad koos hääletusel kolmandaks jäänud Johnny Gaudreauga, kes oli Stone'iga uustulnukat punktitabeli tipus, valiti ka kollanokkade sümboolsesse meeskonda.


Naljakalt jaotati ära tähtede meeskonnad. 87 punktiga Art Rossi trofee võitnud Jamie Benn jäi esimesest satsist välja.


Teise meeskonna puurivaht Devan Dubnyk viis koju Bill Mastertoni trofee, kui mängija, kes on näidanud suurt sihikindlust, spordimehelikkust ja pühendumust.

Spordimehelikkuse eest sai pärjatud ka Jiri Hudler. Temale läks Lady Byngi trofee ning kui õhtu lõpus oleks jagatud välja ka parima tänukõne auhind, siis saanuks Calgary Flamesi ründaja selle kindlasti endale.


Flamesile rändas ka parima peatreeneri Jack Adamsi auhind. Bob Hartley viis mullu läänekonverentsis eelviimasena lõpetanud satsi playoffide 2. ringi.

Detroit Red Wingsi kapten Henrik Zetterberg sai liidriomaduste ja humanitaartöösse panustamise eest King Clancy trofee ning väljakult eemal näidatud pühendumuse eest jagati auhind - NHL-i sihtasutuse oma - ka Brent Burnsile.


Tasutamata ei jäetud mõistagi ka tänavusi karikafinaliste. Chicago Blackhawks sai Duncan Keithi Conn Smythe'i trofee kõrvale Jonathan Toewsi Mark Messier auhinna, mis jagatakse samuti häid liidriomadusi ja ühiskondliku aktiivsust näitavale mängijale. Toews oli lähedal ka teisele auhinnale, kuid pidi koos Anze Kopitariga Patrice Bergeronile alla vanduma. Boston Bruinsi asekapten valiti viimase nelja aasta jooksul kolmandat korda parimaks kaitseomadusi näitavaks ründajaks. Samas tempos jätkates võib peagi Selke trofeest Bergeroni trofee teha.

Tampa Bay Lightning sai endale parima peamänedžeri auhinna. Steve Yzerman on mõne aastaga ehitanud üles väga võimsa meeskonna.

Viimane 2. ringi pilet läks Lightningule

Mitmete pöörangutega Tampa Bay Lightningu ja Detroit Red Wingsi vahel olnud avaringi seeria võinuks igavesti kesta, aga kõik ilus peab ükskord lõppema. Punkt pandi Tampas peetud seitsmenda mänguga, kust Lightning pigistas 2-0 võidu välja.

(foto: Chris O'Meara/AP Photo)
Red Wings, kes mängis ilma põhikaitsjate Niklas Kronwalli ja Marek Zidlickyta, suutis lisaks Steven Stamkosele kinni panna ka seerias säranud Tyler Johnsoni, aga ometi leidis Lightning võiduks vajalikud väravad üles. Vahetusetehingute tähtajal Philadelphia Flyersist hangitud kaitsja Braydon Coburn skooris viimase kolmandiku 4. minutil oma esimese pärast 22. novembrit ning teine sinise joone mees Anton Stralman pani litri poolkogemata 1:18 enne lõppu tühja väravasse.

"Ma ei tohiks seda arvatavasti öelda, aga kui esimene värav sisse läks, mõtlesin ma, et vau, milline tehing," tunnistas Lightningu peatreener Jon Cooper. "See oli mu esimene mõte."

Lightning sai väravad kätte 17 pealeviskega. Ben Bishop korjas karjääri esimese playoffide nullimängu 31 tõrjega. Viimati sai mõni väravavaht selle playoffide 7. mängus 2006. aastal. Selleks oli Ilja Brõzgalov.

"Bishop haaras mängu üle kontrolli," märkis Cooper. "Meedia oli rääkinud muudkui sellest, kuidas Mrazek tegi häid esitusi ja mitte keegi ei maininud teda. Pärast tänast võime me temast rääkida."

Bishop alustas veidi ebakindlalt ja jättis paaris olukorras prahti maha, aga oli lõpus väga terav. Mõned minutid pärast 1-0 ette minemist jättis ta eduseisu Lightningule, kui võttis suurepäraselt ära Henrik Zetterbergi ürituse.

"Võitlesime kõvasti ja tegime ühe oma parima mängu," rääkis Zetterberg. "Aga litter ei läinud lihtsalt sisse ning nad skoorisid kolmandal perioodil. Meil oli rohkelt võimalusi."

Rootslasel lõppes ilus jada, mille kohaselt oli ta 23. järjestikuses playoffide seerias vähemalt ühe värava teinud.

Võimaluste raiskamist kirus ka Red Wingsi boss Mike Babock: "Loksutasime neid korralikult. Andsime endale igasugused võimalused võitmiseks, aga me ei teinud väravat."

Red Wings jäi esimest korda pärast 1964. aasta finaalseeriat playoffide 7. mängus nulli peale.


Lightning läheb 2. ringis kokku Montreal Canadiensiga, kellele mullu avaringis mängudega 0-4 alla jäädi. "Eelmine aasta saime varbad märjaks teha. Sel aastal saame basseini hüpata," märkis Cooper.

Võimalik, et tegu oli Babcocki viimase mänguga Red Wingsi peatreeneri toolil. Leping saab suvel läbi ja olles viimase nelja aasta jooksul kolmandat korda avaringis välja pudenenud, võib ta tunda vajadust uue väljakutse järele.

Capitals võitis elu ja surma peale mängu, Lightning päästis endale selle

Washington Capitals ja New York Islanders pidasid läinud ööl maha klassikalise 7. mängu, kus õhk oli pingetest paks. Pikema kõrre tõmbas Capitals, kes sai 2-1 võiduga järgmisesse ringi. Samal ajal alistas Tampa Bay Lightning Detroit Red Wingsi 5-2 ja sai sellega võimaluse pidada 7. mäng.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Capitals pidi võidu saamiseks kõvasti vaeva nägema - otsustav värav tuli vaid mõned minutid enne normaalaja lõppu - kuid kogu kohtumine oli siiski nende kontrolli all. Islanders jäeti lõpuks vaid 11 pealeviske juurde. Tegu uue playoffide rekordiga 7. mängus. Seejuures viis pealeviset - enamvähem pooled! - tulid kaitsjalt Johnny Boychukilt. John Tavares jäeti üldse nulli peale.

"Nad said vaid 11 pealeviset, mis ütleb kohtumise kohta kõik," rääkis Capitalsi peatreener Barry Trotz. "Me püsisime oma mänguplaani juures ja rääkisime, et juhtugu selles seerias mida iganes, kui hoiame oma plaanist kinni ning see võitu ei too, siis võime rahulikult edasi elada."

Joel Ward viis Capitalsi pärast pikka domineerimist teise kolmandiku lõpuminutitel 1-0 ette. Pealevisete suhe oli selleks hetkeks 21-7.

Viimasel kolmandikul tõmbus ka Capitals tagasi ja nii nägi Verizon Centeri publik, kelle seas olid ka Washington Wizardsi mängijad, lõpuperioodil vaid üheksat pealeviset.


Üllataval kombel sai Islanders viimase perioodi neljanda minuti alguses viigi, kui Frans Nielsen Braden Holtby nullimängu ära rikkus. Islanders võis taas hakata unistama sellest, et üle 22 aasta õnnestub üks playoffide seeria võita. Sellele aga tõmmati kiirelt vesi peale.

Normaalaja lõpuni oli minna veidi üle seitsme minuti, kui Jevgeni Kuznetsov paremal äärel litri endale sai. 22-aastane ründaja tegi osava pöörde, raputas kõik kaitsjad endast maha ning leidis terava nurga alt üles Jaroslav Halaki värava ülemise riiuli. "Päris haige," oli Aleksandr Ovetškini lühike kommntaar värava kohta.

Haiglaselt hea oli kogu seeria käigus ka Capitalsi vähemuses mängimine. Islandersil oli 14 ülekaalu võimalust, aga mitte ühtegi neist ei realiseeritud ära. "Ülekaalus mängimine on meil kogu aasta jooksul korralik," märkis Islandersi boss Jack Capuano. "Ühtegi seeriat ei anna võita nii, et sul ei tule ülekaalu väravaid. Samuti ei skoorinud meil ükski kaitsja."

Füüsilises kohtumises oli üllatuslikult vaid üks karistus, mis andis Islandersile lõpus võimaluse kahemehelise ülekaaluga viiki jahtida. Ise ei saadud oma ajaloos esimest korda playoffides mitte ühtegi karistusminutit.


Eelmisel aastal õnnestus kodumeeskondadel seitsmest 7. mängust võita vaid üks.

Tänavu saab Lightningu poolt loota kahest kahte. Jon Cooperi meeskond sai Detroidist teise järjestikuse võidu ja jäi ellu, et seeria otsustav matš kodupubliku ees pidada. Meeskonda tassis oma õlgadel taas Tyler Johnson. 24-aastane jänki avas neljandal minutil mänguskoori ning lisas hiljem veel teise. Kahe tema tabamuse vahele mahutas ennast Jason Garrison.

"Sa kas annad alla või võitled lõpuni," ütles Johnson, kes on nüüd kuue tabamusega playoffide väravaküttide edetabelis Vladimir Tarasenkoga esikohta jagamas. "Tulime mängule 100%-lise tahtmisega."

Lightning sai poole kohtumisega ilusa 3-0 edu, aga mäng polnud siis kaugeltki veel läbi. Red Wings hakkas järjepanu ülekaalu olukordi saama ning ühemehelises enamuses Tomaš Tatari poolt tulnud koll lükkas kodumeeskonnale hoo sisse. Lõpuks oli Red Wingsil kirjas seitse ülekaalu olukorda, Lightning sai neid vaid kaks.

Tatar lisas viimase perioodi alguses kiirelt kohe ka teise ning külaliste jaoks oli seis järsku närviline. Noor meeskond pidas aga pingele vastu. "Ma ei tea, kas me oleme üldse tänavu paremini kodust eemal mänginud," kiitis Cooper pärast mängu.

Lightning sai pingetest priiks viis minutit enne lõppu, kui Alex Killorn tegi seisuks 4-2. Lõppseisu vormistas tühja väravasse Cedric Paquette.

Seitsmes mäng ootab ees ööl vastu neljapäeva.

"Kaks head meeskonda mängivad head seeriat," ütles Henrik Zetterberg. "Pole suureks üllatuseks, et lähme seitsmendale mängule."


Johnsonist sai Lightningu ajaloos esimene mängja, kes ühes playoffide seerias teinud kolm mitme väravaga mängu.