Laiemas plaanis on elevus seoses Robert Rooba osalemisega Minnesota Wildi noortelaagris vaikselt taandumas, kuid selle võib siiski veel vaikselt kaane alla podisema jätta. Robi näitas kohalikele meestele, et isegi "eksootilises Eestis" leidub mehi, kes suudavad tipptasemel jäähokit mängida. 21-aastane ründaja on sillutamas rada tõotatud maale nii endale kui teistele.
Enne kui Robert oli Xcel Enery Centeris oma esimese värava ära teinud, mis Eesti hokilootusele suurt rahulolu pakkus, toimus miski, mida täpsest karistusviskest võiks isegi kõrgemalt hinnata. Kui tavapäraselt peetakse noormängijatega arenguvestlus pärast treeninglaagri lõppu, siis meie mees kutsuti Wildi asjaninade poolt jutule juba enne viimast näidismängu.
Robert jättis endast laagris väga hea mulje, sümpatiseerides muu hulgas oma professionaalsusega. Selle tõi tema puhul teise näidismängu vaheajal antud intervjuus välja mängijate arengu eest vastutav Brad Bombardir. Olles juba paar aastat Soomes meeste seas mänginud oli Robert Wildi enda noorukitele heaks eeskujuks.
Laagris lõid teiste seas kaasa klubi värske drafti avaringi valik Joel Eriksson Ek, keda kõrgelt hinnatakse, ja mitmed AHL-i kutid. Lisaks kaitsja Mike Reilly, keda nähakse mängijana, kes võiks juba uuel hooajal NHL-is korraliku panuse anda. Robert oli selles seltskonnas nagu üks omadest. Mängude põhjal ei saa öelda, et keegi temast laagris parem oleks olnud. Mõned kutid tegutsesid küll värava ees efektiivsemalt, aga Robert see-eest paistis ründetegevuse kõrval silma ka kaitses. Nii nagu ikka Põhjamaade kooliga ründajate puhul.
Viimastel aastatel on üha enam hakanud populaarsust koguma sügavamat sorti statistika, mis otseselt mänguprotokolli kirja ei lähe. Peamiseks märksõnaks on litrivaldamine, mis kajastub mängija jääl oleku ajal tehtud ja lastud pealevisete suhtes. See on aina tõstmas mitmekülgsete mängijate väärtust ning Robert näitas ennast selle osas samuti efektiivse mängumehena.
Kahesuunalise mängijana oli omal ajal tuntud ka Richard Park, kes Roberti pärast tänavuse aasta hoki MM-i 1. divisjoni turniiri nädalaks ookeani taha kutsus. Wildi laagrisse siirdumine näis algselt üllatusena, aga nagu nüüdseks on selgunud, siis oli tegu klassikalise "õigel ajal, õiges kohas" juhtumiga. Enda CV-le üle 700 NHL-i kohtumise kogunud Park oli turniiri domineerinud Lõuna-Korea koondise abitreener. Wildi heaks töötab ta noori arendava treenerina.
Wildi järelkasv võitis 2003. aastal AHL-i tiitli, kuid viimased aastad on nende jaoks olnud üsna õnnetud. Kaks hooaega järjest ei ole playoffidesse jõutud ning tänavu oldi üldse ülekaalukalt liiga kõige kehvem sats. Andekad noorukid kuluks klubi süsteemi hädasti ära. Park töötab peamiselt just AHL-i klubi juures ja seega võis ta Robertis näha mängijat, kes praegust meeskonda aidata suudaks. Samas on selge, et Soome meistrivõistlustel mängimine pakub noorele mängumehele hetkel parema arenguvõimaluse. Erinevate hokiliigade tugevust hinnates võib Soome meistrikad panna kindlalt esiviie sekka. AHL peaks jääma kuskile esikümne lõpuossa.
Sillutades teed tõotatud maale võiks Roberti järgmine samm olla Espoo Bluesis suurema rolli välja teenimine. Nagu laagri lõpetuseks tehtud arenguvestluses selgus, siis Wild on talle silma peale pannud ning huvitatud sellest, et temast saaks lähiaastatel organisatsiooni ametlik liige. See tähendaks eeldatavasti mõne klubi tütarmeeskonnaga - tõenäoliselt AHL-i omaga - liitumist ning pärast kahesuunalise lepingu saamist oleks siis NHL juba käega katsutav. Kõik sõltuks sellest kui hästi Robert ookeanitaguse mänguga kohaneb - laagris näidatu tõestas, et esmapilgul ei valmista see probleeme - ja sellest kui palju jagub töötahet ning usku. Robi puhul ei maksa selle osas kahelda.
Ja kui üks raja valmis teeb, küll siis teised järele lähevad. Räägitakse, et taevas on piiriks, kuid ometi on kuu peal jalajäljed.
 |
| (foto: Instagram @espooblues) |
Robert jättis endast laagris väga hea mulje, sümpatiseerides muu hulgas oma professionaalsusega. Selle tõi tema puhul teise näidismängu vaheajal antud intervjuus välja mängijate arengu eest vastutav Brad Bombardir. Olles juba paar aastat Soomes meeste seas mänginud oli Robert Wildi enda noorukitele heaks eeskujuks.
Laagris lõid teiste seas kaasa klubi värske drafti avaringi valik Joel Eriksson Ek, keda kõrgelt hinnatakse, ja mitmed AHL-i kutid. Lisaks kaitsja Mike Reilly, keda nähakse mängijana, kes võiks juba uuel hooajal NHL-is korraliku panuse anda. Robert oli selles seltskonnas nagu üks omadest. Mängude põhjal ei saa öelda, et keegi temast laagris parem oleks olnud. Mõned kutid tegutsesid küll värava ees efektiivsemalt, aga Robert see-eest paistis ründetegevuse kõrval silma ka kaitses. Nii nagu ikka Põhjamaade kooliga ründajate puhul.
Viimastel aastatel on üha enam hakanud populaarsust koguma sügavamat sorti statistika, mis otseselt mänguprotokolli kirja ei lähe. Peamiseks märksõnaks on litrivaldamine, mis kajastub mängija jääl oleku ajal tehtud ja lastud pealevisete suhtes. See on aina tõstmas mitmekülgsete mängijate väärtust ning Robert näitas ennast selle osas samuti efektiivse mängumehena.
Kahesuunalise mängijana oli omal ajal tuntud ka Richard Park, kes Roberti pärast tänavuse aasta hoki MM-i 1. divisjoni turniiri nädalaks ookeani taha kutsus. Wildi laagrisse siirdumine näis algselt üllatusena, aga nagu nüüdseks on selgunud, siis oli tegu klassikalise "õigel ajal, õiges kohas" juhtumiga. Enda CV-le üle 700 NHL-i kohtumise kogunud Park oli turniiri domineerinud Lõuna-Korea koondise abitreener. Wildi heaks töötab ta noori arendava treenerina.
Wildi järelkasv võitis 2003. aastal AHL-i tiitli, kuid viimased aastad on nende jaoks olnud üsna õnnetud. Kaks hooaega järjest ei ole playoffidesse jõutud ning tänavu oldi üldse ülekaalukalt liiga kõige kehvem sats. Andekad noorukid kuluks klubi süsteemi hädasti ära. Park töötab peamiselt just AHL-i klubi juures ja seega võis ta Robertis näha mängijat, kes praegust meeskonda aidata suudaks. Samas on selge, et Soome meistrivõistlustel mängimine pakub noorele mängumehele hetkel parema arenguvõimaluse. Erinevate hokiliigade tugevust hinnates võib Soome meistrikad panna kindlalt esiviie sekka. AHL peaks jääma kuskile esikümne lõpuossa.
Sillutades teed tõotatud maale võiks Roberti järgmine samm olla Espoo Bluesis suurema rolli välja teenimine. Nagu laagri lõpetuseks tehtud arenguvestluses selgus, siis Wild on talle silma peale pannud ning huvitatud sellest, et temast saaks lähiaastatel organisatsiooni ametlik liige. See tähendaks eeldatavasti mõne klubi tütarmeeskonnaga - tõenäoliselt AHL-i omaga - liitumist ning pärast kahesuunalise lepingu saamist oleks siis NHL juba käega katsutav. Kõik sõltuks sellest kui hästi Robert ookeanitaguse mänguga kohaneb - laagris näidatu tõestas, et esmapilgul ei valmista see probleeme - ja sellest kui palju jagub töötahet ning usku. Robi puhul ei maksa selle osas kahelda.
Ja kui üks raja valmis teeb, küll siis teised järele lähevad. Räägitakse, et taevas on piiriks, kuid ometi on kuu peal jalajäljed.
