Minnesota Wild ja St. Louis Blues on mõlemad tublid meeskonnad ning igati väärilised playoffides mängima, aga võib öelda, et saatus on nad just omavahel kokku pannud. Mitu aastat Wildi peatreenerina tegutsenud Mike Yeo läheb nüüd hooaja otsustavas faasis uue klubi tüürimehena vanasse koduhalli tagasi.
Omavahelised põhihooaja mängud
Wild 1 - 2 Blues
Koivu - Perron, Tarasenko
Wild 5 - 1 Blues
Haula, Graovac, Koivu, Niederreiter, Granlund - Tarasenko
Wild 3 - 1 Blues
Dumba, Niederreiter, Granlund - Tarasenko
Blues 4 - 3 (KV) Wild
Stastny, Schwartz x 2, Perron - Koivu, Haula, Coyle
Blues 3 - 2 Wild
Steen, Jakupov, Pääjärvi - Suter, Coyle
Minnesota Wild
Wild mängis täpsemalt neli ja pool hooaega Yeo juhendamisel. 2009. aastal abitreenerina Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud mees tõi 2013. aastal Wildile üle nelja aasta esimese playoffide koha ning meeskond oli tema all stabiilselt arenemas, kui kõik järsku ootamatult koost lagunes. Yeo kaotas enne 2016. aasta 23. veebruaril tulnud vallandamisteadet 13 oma viimasest 14-st mängust meeskonna juures.
Pärast Yeo lahkumist lõpetas hooaja Wildi peatreenerina John Torchetti, kes tegi head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud endale siiski teenida. See läks Bruce Boudreaule, kes suutis jätkata oma karjääri uhket seeriat. Nende hooaegade arvestuses, mil tal on lastud kogu aasta meeskonna juures olla, pole Boudreau hoolealused kordagi playoffidest eemale jäänud. Tänavu polnud isegi selle ohtu, kuigi märtsis olnud seeria, mil 13-st mängust kaotati kümme, võis klubi fännibaasi korralikult muretsema panna.
Järsu ära langemise põhjuse leidmiseks ei pea aga väga sügavale kaevama. Märts oli ainus kuu, mil väravavaht Devan Dubnyk tõrjus alla 90%-lise efektiivsusega. Boudreau meeskonnad on alati suutnud hästi vastaste võimalusi limiteerida ja kui väravavaht alt veab, siis mõjutab see mitmeid teisi valdkondi. Kui ühte kohutavat kuud poleks olnud, siis võinuks Wild vabalt koos Washngton Capitalsiga põhiturniiri lõpuni Presidentide trofee nimel heidelda. Lõpuks jäädi Boudreau endisele tööandjale alla 12 punktiga. Samas jäädi läänekonverentsi 1. asetusest ilma vaid kolme silmaga ja vaatamata vahepealsele piinlikule minekule püstitati ikkagi 106 punktiga uus klubi rekord.
Meeskonnal on põhiturniirilt kirjas ka mitmeid teisi rekordeid. Näiteks ühe hooaja võitude (49) oma ja klubi ajaloo pikim võiduseeria, mis võinuks ehk isegi veel pikemaks minna, aga kui 12 peal oldi, siis tuli vastu omakorda võidult võidule sammunud Columbus Blue Jackets. Seeria käigus oli vaid kaks kohtumist, kus endale üle kahe värava lasti ja kaitse on kindlasti meeskonna tugevuseks. Kuigi ründes edenesid asjad hooaja käigus isegi paremini. Keskmine väravasaak 3.21 oli halvem ainult Pittsburgh Penguisnsi omast (3.39), samas kui kaitse osas leidus kuus paremat rivaali. Endale lasti 2.51 mängus. Aga kui oled mõlema näitaja osas TOP 10, siis on see väga hea märk. Sama kehtib ka erimeeskondade puhul, millega samuti Wild hakkama sai.
Wild edeneb, kui...
Dubnyk välja veab. Mais 31-aastaseks saav väravavaht on ümbersündinud võrreldes oma ajaga Edmontonis, aga aeg-ajalt kipub tal ikkagi järg käest kaduma. Nii nagu tänavu märtsis ja nii nagu ka aasta tagasi playoffides, kus kohe avaringis 2-4 kaotusega Dallas Starsi vastu pudeneti. Dubnyk tõrjus seerias vaid 87.7%-ga ja lasi keskmiselt 3.34 väravat mängus. Tema tänavuse hooaja keskmised on 92.3% ja 2.25. Samast klassist esitusi vajab meeskond ka karikamängudes.
St. Louis Blues
Ümbersünd on ka hea sõna, millega iseloomustada Bluesi hoogu pärast treenerivahetust. Yeo pidi algselt alles järgmisel hooajal meeskonna peatreeneriks saama, aga kuna Ken Hitchcocki juhendamisel tulid vankril järsku rattad alt ära, siis kiirendas peamänedžer Doug Armstrong mõne kuu võrra üleminekuperioodi. Blues on Yeoga 32-st kohtumisest võitnud 22. Kui eelnevalt oli kaitsega suuri probleeme, siis uue lootsiga tuli esimesest kuuest matšist kolm nullimängu ning üldse kokku hooaja kaheksast viis.
Hitchcock on tuntud oma vastase mängu surmama stiili poolest, aga asjad ilmselgelt tema juhendamisel enam ei töötanud. Näiteks tema viimase kuue kohtumise jooksul lasi meeskond endale 28 väravat. Yeo lõi korra kiirelt majja ning taastas ka eneseusu meeskonna esikindal Jake Allenil, kes oli hooaega kohutavalt alustanud. 26-aastane puurilukk sai oma hooaja tõrjete efektiivsuse lõpuks 91.5% peale, kuigi jäi esimese nelja kuu jooksul kaks korda alla 90% ja korra punnitas napilt üle selle (novembris 90.3%). Endale lastud väravate keskmine oli lõpuks karjääri keskmise lähedane 2.42.
Alleni esitused saavad playoffides olema tähtsal kohal, kuna enam pole meeskonnal Brian Elliotti sarnast teist esikinda kaliibriga võrgu valvurit. Carter Hutton on tänavu varumehena teinud suurepärast tööd, näidates Alleniga võrreldes sarnast klassi (2.39, 91.3%), aga ta on ikkagi olnud kogu karjääri jooksul teine väravavaht ja seda ka põhjusega. 31-aastase kanadalase karjääri keskmised näitajad olid enne tänavust hooaega 2.56 ja 91%.
Oluline roll saab olema muidugi ka Vladimir Tarasenkol ja keset hooaega Kevin Shattenkirkist ilma jäänud kaitseliinil. Venelasest snaipril õnnestus tänavu 75 punktiga teha karjääri parim aasta, aga see ei tähenda midagi, kui playoffides sarnast hoogu pole. Eelmisel kevadel alustas Tarasenko hästi, aga jäi kurikuulsal kombel läänekonverentsi finaalis kuni viimase mänguni nulli peale ja siis tulid ka esimesed punktid väravate näol alles otsustavas kohtumises 0-4 kaotusseisus olles viimase üheksa minutiga. Shattenkirk vajab eelkõige asendamist ülekaalus mängides.
Blues edeneb, kui...
Võidab erimeeskondade lahingu. Shattenkirk oli mullustes karikamängudes ülekaalus kogutud kuue söödupunktiga meeskonna parim. Alates hetkest, mil 28-aastane kaitsja veebruari lõpus Washington Capitalsile anti on Bluesi ülekaalu efektiivsus olnud vaid 16.3%. Koos temaga oli selleks 21.8%. Ülekaal tuleb uuesti käima saada, kuna playoffide avaringis on vastas üks liiga parimatest karistuste surmajatest (83.8%). Lisaks pole Wildil ka ülekaalus probleeme olnud (21%). Blues paneb sellele vastu 84.8%-lise vähemuse. Peaks tulema põnev erimeeskondade duell ja eeldatavasti läheb selle võitja järgmisesse ringi.
Ennustus: Wild edasi 4-3
Blues on viimasel hetkel Vladimir Sobotka näol saanud edurivisse hea täienduse, aga tervikuna kipub rivistus ikkagi Wildile alla jääma. Näiteks Patrik Berglund oli põhiturniiril Tarasenko kõrval Bluesi ainus teine vähemalt 20 väravaga mees, Wildil oli nii edukaid väravakütte neli. Sarnane tundub olevat seis ka kaitsega, kus Wildil veidi rohkem kvaliteeti. Lisaks peaks eelis olema treeneripingil, vähemalt kogemuste osas. Samas on Wild olnud traditsiooniline avaringis kukkuja, seega pole kergelt midagi eeldatavasti tulemas. Lõpuks peaks aga pingi sügavus ja kodueelis otsustavaks saama.
 |
| (foto: zimbio.com) |
Wild 1 - 2 Blues
Koivu - Perron, Tarasenko
Wild 5 - 1 Blues
Haula, Graovac, Koivu, Niederreiter, Granlund - Tarasenko
Wild 3 - 1 Blues
Dumba, Niederreiter, Granlund - Tarasenko
Blues 4 - 3 (KV) Wild
Stastny, Schwartz x 2, Perron - Koivu, Haula, Coyle
Blues 3 - 2 Wild
Steen, Jakupov, Pääjärvi - Suter, Coyle
Minnesota Wild
Wild mängis täpsemalt neli ja pool hooaega Yeo juhendamisel. 2009. aastal abitreenerina Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud mees tõi 2013. aastal Wildile üle nelja aasta esimese playoffide koha ning meeskond oli tema all stabiilselt arenemas, kui kõik järsku ootamatult koost lagunes. Yeo kaotas enne 2016. aasta 23. veebruaril tulnud vallandamisteadet 13 oma viimasest 14-st mängust meeskonna juures.
Pärast Yeo lahkumist lõpetas hooaja Wildi peatreenerina John Torchetti, kes tegi head tööd, aga püsivat lepingut ei suutnud endale siiski teenida. See läks Bruce Boudreaule, kes suutis jätkata oma karjääri uhket seeriat. Nende hooaegade arvestuses, mil tal on lastud kogu aasta meeskonna juures olla, pole Boudreau hoolealused kordagi playoffidest eemale jäänud. Tänavu polnud isegi selle ohtu, kuigi märtsis olnud seeria, mil 13-st mängust kaotati kümme, võis klubi fännibaasi korralikult muretsema panna.
Järsu ära langemise põhjuse leidmiseks ei pea aga väga sügavale kaevama. Märts oli ainus kuu, mil väravavaht Devan Dubnyk tõrjus alla 90%-lise efektiivsusega. Boudreau meeskonnad on alati suutnud hästi vastaste võimalusi limiteerida ja kui väravavaht alt veab, siis mõjutab see mitmeid teisi valdkondi. Kui ühte kohutavat kuud poleks olnud, siis võinuks Wild vabalt koos Washngton Capitalsiga põhiturniiri lõpuni Presidentide trofee nimel heidelda. Lõpuks jäädi Boudreau endisele tööandjale alla 12 punktiga. Samas jäädi läänekonverentsi 1. asetusest ilma vaid kolme silmaga ja vaatamata vahepealsele piinlikule minekule püstitati ikkagi 106 punktiga uus klubi rekord.
Meeskonnal on põhiturniirilt kirjas ka mitmeid teisi rekordeid. Näiteks ühe hooaja võitude (49) oma ja klubi ajaloo pikim võiduseeria, mis võinuks ehk isegi veel pikemaks minna, aga kui 12 peal oldi, siis tuli vastu omakorda võidult võidule sammunud Columbus Blue Jackets. Seeria käigus oli vaid kaks kohtumist, kus endale üle kahe värava lasti ja kaitse on kindlasti meeskonna tugevuseks. Kuigi ründes edenesid asjad hooaja käigus isegi paremini. Keskmine väravasaak 3.21 oli halvem ainult Pittsburgh Penguisnsi omast (3.39), samas kui kaitse osas leidus kuus paremat rivaali. Endale lasti 2.51 mängus. Aga kui oled mõlema näitaja osas TOP 10, siis on see väga hea märk. Sama kehtib ka erimeeskondade puhul, millega samuti Wild hakkama sai.
Wild edeneb, kui...
Dubnyk välja veab. Mais 31-aastaseks saav väravavaht on ümbersündinud võrreldes oma ajaga Edmontonis, aga aeg-ajalt kipub tal ikkagi järg käest kaduma. Nii nagu tänavu märtsis ja nii nagu ka aasta tagasi playoffides, kus kohe avaringis 2-4 kaotusega Dallas Starsi vastu pudeneti. Dubnyk tõrjus seerias vaid 87.7%-ga ja lasi keskmiselt 3.34 väravat mängus. Tema tänavuse hooaja keskmised on 92.3% ja 2.25. Samast klassist esitusi vajab meeskond ka karikamängudes.
St. Louis Blues
Ümbersünd on ka hea sõna, millega iseloomustada Bluesi hoogu pärast treenerivahetust. Yeo pidi algselt alles järgmisel hooajal meeskonna peatreeneriks saama, aga kuna Ken Hitchcocki juhendamisel tulid vankril järsku rattad alt ära, siis kiirendas peamänedžer Doug Armstrong mõne kuu võrra üleminekuperioodi. Blues on Yeoga 32-st kohtumisest võitnud 22. Kui eelnevalt oli kaitsega suuri probleeme, siis uue lootsiga tuli esimesest kuuest matšist kolm nullimängu ning üldse kokku hooaja kaheksast viis.
Hitchcock on tuntud oma vastase mängu surmama stiili poolest, aga asjad ilmselgelt tema juhendamisel enam ei töötanud. Näiteks tema viimase kuue kohtumise jooksul lasi meeskond endale 28 väravat. Yeo lõi korra kiirelt majja ning taastas ka eneseusu meeskonna esikindal Jake Allenil, kes oli hooaega kohutavalt alustanud. 26-aastane puurilukk sai oma hooaja tõrjete efektiivsuse lõpuks 91.5% peale, kuigi jäi esimese nelja kuu jooksul kaks korda alla 90% ja korra punnitas napilt üle selle (novembris 90.3%). Endale lastud väravate keskmine oli lõpuks karjääri keskmise lähedane 2.42.
Alleni esitused saavad playoffides olema tähtsal kohal, kuna enam pole meeskonnal Brian Elliotti sarnast teist esikinda kaliibriga võrgu valvurit. Carter Hutton on tänavu varumehena teinud suurepärast tööd, näidates Alleniga võrreldes sarnast klassi (2.39, 91.3%), aga ta on ikkagi olnud kogu karjääri jooksul teine väravavaht ja seda ka põhjusega. 31-aastase kanadalase karjääri keskmised näitajad olid enne tänavust hooaega 2.56 ja 91%.
Oluline roll saab olema muidugi ka Vladimir Tarasenkol ja keset hooaega Kevin Shattenkirkist ilma jäänud kaitseliinil. Venelasest snaipril õnnestus tänavu 75 punktiga teha karjääri parim aasta, aga see ei tähenda midagi, kui playoffides sarnast hoogu pole. Eelmisel kevadel alustas Tarasenko hästi, aga jäi kurikuulsal kombel läänekonverentsi finaalis kuni viimase mänguni nulli peale ja siis tulid ka esimesed punktid väravate näol alles otsustavas kohtumises 0-4 kaotusseisus olles viimase üheksa minutiga. Shattenkirk vajab eelkõige asendamist ülekaalus mängides.
Blues edeneb, kui...
Võidab erimeeskondade lahingu. Shattenkirk oli mullustes karikamängudes ülekaalus kogutud kuue söödupunktiga meeskonna parim. Alates hetkest, mil 28-aastane kaitsja veebruari lõpus Washington Capitalsile anti on Bluesi ülekaalu efektiivsus olnud vaid 16.3%. Koos temaga oli selleks 21.8%. Ülekaal tuleb uuesti käima saada, kuna playoffide avaringis on vastas üks liiga parimatest karistuste surmajatest (83.8%). Lisaks pole Wildil ka ülekaalus probleeme olnud (21%). Blues paneb sellele vastu 84.8%-lise vähemuse. Peaks tulema põnev erimeeskondade duell ja eeldatavasti läheb selle võitja järgmisesse ringi.
Ennustus: Wild edasi 4-3
Blues on viimasel hetkel Vladimir Sobotka näol saanud edurivisse hea täienduse, aga tervikuna kipub rivistus ikkagi Wildile alla jääma. Näiteks Patrik Berglund oli põhiturniiril Tarasenko kõrval Bluesi ainus teine vähemalt 20 väravaga mees, Wildil oli nii edukaid väravakütte neli. Sarnane tundub olevat seis ka kaitsega, kus Wildil veidi rohkem kvaliteeti. Lisaks peaks eelis olema treeneripingil, vähemalt kogemuste osas. Samas on Wild olnud traditsiooniline avaringis kukkuja, seega pole kergelt midagi eeldatavasti tulemas. Lõpuks peaks aga pingi sügavus ja kodueelis otsustavaks saama.
.jpg)
