Anaheim Ducks tegi mullu oma ajaloo parima põhihooaja. 82-mängulise maratoniga koguti 116 punkti. Klubi varasem parim oli 110 silma. See saadi kokku hooajal 2006/07, mille lõpus tähistati ka Stanley karika võitu. Lisaks oli Ducks ka üks põhihooaja resultatiivsemaid meeskondi. Vastaste võrku suudeti toimetada 266 litrit, millest oli parem vaid Chicago Blackhawks. Seda aga vaid ühe tabamusega. Mõistagi olid lootused playoffidele minnes suured, kuid seal oldi üks nendest meeskondadest, kes jäi Los Angeles Kingsi rongi alla.
 |
| (foto: Jae C. Hong/Associated Press) |
Pärast 0-2 kaotusseisust välja ronimist oli Ducks vaid ühe võidu kaugusel läänekonverentsi finaali edenemisest. Paraku läks kodus mängitud 7. mäng totaalselt aia taha. Kings pani peo püsti tulemusega 6-2. Suurele pettumustele on suvel reageeritud otsustavate sammudega.
Vahetustehingutega on sisse toodud Ryan Kesler ja Nate Thompson. Esimene neist on meeskonda võetud väga suurte lootustega. "Me loodame, et Getzlaf-Kesler on üks liiga parimaid tsentrite paare, millega suudame ükskõik kelle vastu mängida," on öelnud peatreener Bruce Boudreau.
Thompson on selge edasiminek vananenud Saku Koivu pealt. Kahe mehe hankimiseks tuli lisaks paarile mängijale loobuda ka neljast draftivalikust, seega mängib Ducks suurte panustega. Sihiks on ühtlase koosseisu toel karikavõidu rõõmu maitsta. Mingis mõttes võetakse justkui malli Kingsilt, keda on samuti kiidetud just ühtlase koosseisu pärast.
Lisaks Koivule on lahkunud ka Teemu Selänne, kuid klubi selle pärast ei muretse. Seda selle tõttu, et lootusrikkalt vaadatakse mitmete noormängijate suunas. Kui Ducks kukkus üleeelmisel hooajal playoffides välja Detroit Red Wingsi vastu, siis tuli klubi peamänedžeri Bob Murray suust suur kiidulaulu seoses noorukitega, kelle jaoks oli tegu ülihea kogemusega ja kes ei jäänud 7-mängulises seerias karvavõrdki alla Red Wingsi kogenud kaadrile.
Eelkõige peeti siis silmas Emerson Etemi, Cam Fowlerit ja Matt Beleskey'it, kuid uus aasta tõi endaga kaasa teised tõusvad tähed. Lõppenud hooajal ei olnud playoffides Ducksi suurimaks väravakütiks ei Selänne, ei Getzlaf ega ka Corey Perry. Selleks oli hoopis juunis 22-aastaseks saanud Devante Smith-Pelly. Lisaks said rohkelt kogemusi oma kollanoka hooaja lõpetanud Hampus Lindholm ja Jakob Silfverberg
Ducks on selgelt liikumas noorenduskuuri suunas. Selle suhtes on heaks näiteks olukord väravasuul. Jonas Hilleril lasti vabaagendina ära jalutada ja nii minnakse uuele hooajal 24-aastase Frederik Anderseni ja 21-aastase John Gibsoniga. Noorenemine aga ei tähenda ilmtingimata taseme langust. Ducks on hoolsalt oma tõusvaid tähti arendanud ja seega on meeskond isegi tugevam kui mullu. Erinevad rekordid võivad taas värisema hakata, sest sellele meeskonnal on potentsiaali oma taset veelgi tõsta.
Lisaks noortele annab meeskonnale põnevust juurde ka Dany Heatley. Või ütleme siis selle kohta projekt Dany Heatley. Kunagine 50 värava mees on aasta-aastalt oma tasemes järjele andnud, kuid Ducks näeb teda esimese ründekolmiku mehena ning
see eksperiment sai esimeses hooajaeelses matšis suurepärase alguse.
"Loodan, et Bob ei hankinud Heatley't lihtsalt kohatäiteks. Olen kindel, et ta on elevil ja motiveeritud," tunnistas Boudreau enne kontrollkohtumiste algust
Hooaja küsimus - keda teha esikindaks?
Vaadates, kuidas Heatley projekt on edukalt alanud, siis peaks väravavahtide küsimus olema hetkel ainus, mis Boudreau pead vaevab. Andersen ja Gibson on mõlemad supertalendid, kes vajavad edasiseks arenguks võimalikult palju mänguaega. Seega võib oodata, et nad jagavad põhihooaja käigus mängud üsna võrdselt ära, kuid playoffides peab üks neist siiski kogu koormuse enda kanda võtma. Võimalik, et Ducksi eelmise hooaja karikamängud läks just seetõttu rappa, et meeskonnal ei olnud püsivat esikinnast. Oma osa oli selles ka vigastustel, aga puurivahte väntsutati selgelt rohkem kui peaks. Andersen alustas seitset mängu, Gibson nelja ja Hiller kahte, kuid kokku käis šveitslane puuris ära siiski seitse korda. Andersen läheb hooajale aasta kollanokkade viisikusse mahtunud väravavahina. Ta on mõned aastad vanem ja kogenum kuid Gibson, kuid jänki tegi taanlasele playoffides selgelt ära. Keskmine sisse lastud väravate arv 2.7 vs 3.1 ja tõrjed 91.9% vs 89.9%. Kahe suurepärase väravavahi omamine on ühe peatreeneri jaoks kindlasti meeldiv peavalu, kuid see võib playoffide ajal kujuneda valusaks migreeniks, kui puudub selge esinumber.
.jpg)
