New York Islandersi fännid jäävad seoses eelmise hooaja kindlasti kiruma Sotši olümpiamänge. Meeskonna liider John Tavares läks olümpiapausile NHL-i resultatiivsus tabeli kolmanda mehena. Sealt tuli ta aga tagasi katkise põlve meniskiga ja hooaeg oli sellega tema jaoks lõppenud. Kuigi väärib märkimist, et huvitaval kombel mängis Islanders ilma Tavareseta selgelt paremini kui koos temaga. Hooaja esimesest 60-st matšist võeti vaid 22 võitu, aga olümpiajärgsetest 22-st kohtumisest tuli 12 võitu.
 |
| (foto: Brad Penner/USA TODAY Sports) |
Oma kapteni vigastuse kõrval tuleb taganutta ka koduseid mänge. Oma fännide toel õnnestus võtta vaid 13 võitu. Koduste tulemuste arvestuses suudeti edestada vaid Buffalo Sabres. Seejuures seda vaid tänu kahele lisapunktile, mis saadi normaalajajärgsete kaotuste eest. Ühtlasi tähendas see seda, et Islanders lõpetas kodumängude arvestuses liiga viimase kolme seas juba kolmandat hooaega järjest. Uude halli kolimist ei suudeta juba kindlasti ära oodata. See juhtub aga alles järgmisel hooajal. Kas fänne ootab ees veel üks aasta masendavaid tulemusi?
Suvel on igatahes selle vältimiseks oldud vägagi tegusad. Meeskonnaga on liitunud tervelt üheksa vabaagenti! Seejuures oli lahkujaid vaid kaks ja needki mõlemad väravavahid. Jevgeni Nabokovi poolt vabaks jäetud kohta hakkab väravas põhimehena täitma Jaroslav Halak. Slovak saabub Islandersisse head kvaliteeti näitava karjääri keskmise sisse lastud värava arvuga 2.38. Loodetavasti ei hakka uue klubi habras kaitse seda liialt alla kiskuma. Halaki seljatagust on toodud katma Chad Johnson. 28-aastane puurilukk mängis ennast tõeliseks NHL-i meheks alles eelmisel hooajal. Boston Bruins usaldas ta postide vahele 27-ks kohtumiseks ja pidanud oma otsuses pettuma. Johnson tõi oma mängudest 17 võitu tõrjeprotsendiga 92.5% ja keskmise sisse lastud väravate arvuga 2.10. Ilusates numbrites võib "süüdistada" Bruinsi kindlat kaitset, seega näeme Johnsoni tõelist taset algaval hooajal.
Vaatamata rohketele täiendustele vabaagendite turult peaks Islandersi kaitse olema sama, mis eelmisel hooajal. Esikpaarina nähakse Calvin de Haani ja Travis Hamonici. Kokku liidetuna on noorhärrade vanus vaid 47 ehk siis Islanders on suunanud selgelt pilgu tuleviku suunas.
Seda pärast ebaõnnestunud Dan Boyle'i meelitamist. Vaid Edmonton Oilers ja Florida Panthers lasid eelmisel hooajal endale rohkem väravaid kui Islanders, seega on noortel kaitsetäkkudel veel kõvasti arenemisruumi. Islandersi nooremal generatsioonil tuleb hakata kandma aina suuremat vastutust, sest kui uskuda eelmise hooaja sündmusi, siis ei ole 38-aastasel Lubomir Višnovskil enam väga palju hokit jalgadesse jäänud.
Erinevalt kaitsest on suvel aga tehtud korralik plastiline kirurgia rünnakule. Loodetakse, et vanad sõbrad Mihail Grabovski ja Nikolai Kuljomin leiavad omavahelise keemia, mida näidati Toronto Maple Leafsi särki kandes. Suurt hooega võib oodata oktoobri alguses 23-aastaseks saavalt Brock Nelsonilt. Pääsedes Tavarese kõrvale mängima tegi eelmisel hooajal Kyle Okposo eluhooaja (27 väravat, 69 punkti) ja nüüd oodatakse sama Nelsonilt. Ta lõpetas oma debüüthooaja 14 + 12'ga ning need numbrid peaksid Tavarese ja Okposo kõrval tegema hüppelise tõusu.
"Sellel kolmikul on hea keemia nii väljakul, kui ka sealt eemal olles ning see võib meile ka jääl edu tuua," on öelnud meeskonna peatreener Jack Capuano. "Aga ma ei taha esimest kolmikut kindlalt paika panna enne, kui hooajaeelses treeninglaagris mõnda asja katsetame."
Lisaks koduvormi timmimisele tuleb Islandersil vaeva näha ka eduseisu hoidmise kallal. Eelmisel hooajal õnnestus isegi 2-väravaline edu tervelt 13 korda kaotuseks mängida! Seda pärast hooaega, mil playoffide avaringis Pittsburgh Penguinsi vastu kartmatult mängides venitati seeria kuue mängu peale.
Capuano on igatahes uue hooaja suhtes lootusrikas, öeldes: "Kuna tegu on viimase aastaga Nassau Coliseumis, siis meeldiks meile väga saada uuesti playoffidesse. Et me saaks ennast tõestada ja edeneda veel kaugemale."
Hooaja küsimus - kas 2013. aasta oli lihtsalt juhus?
Islandersil on pärast 2004/05 hooaja tööseisakut kirjas vaid kaks playoffidega lõppenud hooaega. Lühendatud hooajal, mil mängiti vaid oma konverentsi satsidega, oli Islanders välismängude osas üks liiga edukamaid meeskondi. Kuna tavapärase hooajaga võrreldes mängiti ligikaudu poole võrra vähem mänge, siis ei suutnud kodused õudustulemused ka hooaega ära rikkuda. Eelmisel hooajal jäi aga playoffidest puudu üle kümne punkti. See on mehine suutäis, mida tagasi ampsata. Teoorias oleks see võimalik, kui tõsta oma kodumängude tulemused viisakale tasemel, kuid nagu näitab ajalugu, siis Islandersi puhul on selle näol tegu pikajalgse probleemiga. Kindlasti on tegu erilisi sündmusega, kui lahkuda hallist, kus on mängitud üle 40 aasta, aga kas see "erilisus" on piisav faktor, mis kallutab meeskonna kodumängude tulemused taas positiivse poolele? Selles tasub kahelda. Kuigi on olemas võimalus, et viimane aasta Coliseumis kannab endaga tõesti kaasas meeskonda kannustavat aurat. Iroonilisel kombel mängitakse uuel hooajal koguni 11 oma esimesest 17-st kohtumisest võõrsil. Ehk aitab varakult välismängudest saadav rütm Islandersil tõestada, et 2013. aasta ei olnud juhus.
.jpg)
