Kuvatud on postitused sildiga oliver ekman-larsson. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga oliver ekman-larsson. Kuva kõik postitused

Coyotes noppis kolmanda järjestikuse võidu

Alles hiljuti surnud ja maha maetuna näinud Arizona Coyotes on järsku kerkinud NHL-i üheks parimas hoos olevaks meeskonnaks. Hooaja esimese normaalajavõiduga alanud seeria on tänaseks kasvanud kolmemänguliseks võiduseeriaks. Katkestati Toronto Maple Leafsi pikk võitude jada.

(foto: pensionplanpuppets.com)
Kodus mänginud Leafs, kes polnud kahes eelmises matšis lasknud mitte ühtegi väravat, oli alates 6. novembrist võitnud kuus mängu järjest. Ometi polnud sellest mänguhoost koiottide vastu haisugi.

"Nad olid algusest peale valmis võitlema, nad olid meist paremad," märkis pärast mängu Leafsi boss Mike Babcock. "Kui sa ei suuda õigel ajal alustada, siis ei vääri sa häid tulemusi."

Babcocki mehed tulid pärast Brendan Perlini ülekaalu väravat avakolmandikult ära 0-1 kaotusseisuga. James van Riemsdyki ülekaalu tabamus aitas kohe teise alguses viigistada, ent Auston Matthewsi karjääri 100. mängu ei õnnestunud võiduga tähistada.

Matthews ise vastas veel teise kolmandiku lõpuks tulnud Oliver Ekman-Larssoni ülekaalu kollile, kuid see võeti väravavahi takistamise eest ära.


Külalised suutsid viimasel perioodil nappi eduseisu hoida ning lõpueel tehtud tabamused Max Domi ja Tobias Riederi poolt andsid meeskonnale lõppkokkuvõttes ülekaaluka võidu.

Coyotes, kes sai Niklas Hjalmarssoni pärast 10-mängulist pausi koosseisu tagasi, suutis tänavu alles neljandat korda hoida oma hoovi sedavõrd puhtana, et vastased said vähem kui kolm.

Antti Raanta teenis 27 tõrjega oma hooaja neljanda võidu. Sama palju jäi neid kirja ka Frederik Andersenile.


Hiljutine vormitõus on Coyotesi kergitanud 13 punkti peale. Esimesed konkurendid on juba nägemisulatuses. Buffalo Sabres istub 14 peal ja paar satsi on 16 punkti juures. Ees ootavad kolm järjestikust kodumängu.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 2 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Sabres hakkas mängima alles viimasel kolmandikul, kus oldi pealevisetega parem 15-5. Paraku jäädi selle käigus aga juba kolme väravaga taha. Kuu esimeses pooles neli järjest kaotanud jakid istuvad nüüd neljamängulise võiduseeria peal. Sabresil on kogu hooajaga tulnud vaid viis võitu ja hetkel on kirjas kuus järjestikust kaotust.

Washington Capitals 1 - 4 Calgary Flames (tipphetked)

Glen Gulutzani meeskond katkestas ära Capitalsi viiemängulise koduse võiduseeria. Seda pärast avaminutil taha jäämist. Johnny Gaudreau on märkamatult jõudnud 10-mängulise punktiseeriani. Lisaks on tal kuus mängu järjest värav kirjas ning ta on pärast aastat 2002 ja Jarome Iginlat esimene Flamesi mängija, kes teinud viis mitme punktiga esitust järjest. Sean Monahanil ei lähe ka pahasti.


Minnesota Wild 3 - 4 (LA) New Jersey Devils (tipphetked)

Devils lasi viimastel minutitel lastud väravatega eduseisul sulada, kuid seda võib endale lubada, kui sul on satsis John Moore. Ta on alates üleeelmisest hooajast, mil 3 vs 3 formaati kasutama hakati, lisaajal olnud kõige resultatiivseim kaitsemängija. Seekord tuli võiduvärav 52 sekundiga.

Nashville Predators 5 - 3 Winnipeg Jets (tipphetked)

Predators võttis tugeva teise perioodi toel viimase kaheksa mängu peale seitsmenda võidu. Neist viies on tehtud vähemalt viis väravat. Jets, kelle eest Mathieu Perreault tegi kaks, sai sel kuul alles kolmandat korda tappa.

San Jose Sharks 2 - 3 (KV) Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducks revanšeeris kuu alguses samas hallis saadud karistusvisetega kaotuse. Meeskonna väravasuul tegi meeldejääva esimese stardi Reto Berra. Šveitslane kogus 19 oma 40-st tõrjest viimasel perioodil. Ainsad sai temast mööda Joonas Donskoi. Üheksa ringi peale läinud karistusvisete seeria otsustati hiljuti 1000. mänguni jõudnud Antoine Vermette'i poolt.

Arizonas ja Buffalos jäid kaptenid valimata

Paar aastat tagasi käsikäes liiga põhjas istunud Arizona Coyotes ja Buffalo Sabres on taas midagi ühist leidnud. Mõlemad meeskonnad on otsustanud uuele hooajal vastu minna ilma kaptenita. Esimene määras hoopis ametisse muljetavaldava arvu (5) abikapteneid.

(foto: diebytheblade.com)
Coyotesi eest hakkavad A-tähte kandma Oliver Ekman-Larsson, Niklas Hjalmarsson, Derek Stepan, Brad Richardson ja Alex Goligoski. Esimesed kaks jäävad püsivalt ametisse ning ülejäänud saavad hakata rolli vahetustega täitma.

"Pärast mitmeid vestlusi ja treeninglaagri käigus läbi viidud põhjalikku hindamist, otsustasime Rick ja mina, et parem oleks hooaja alguses minna peale viie abikapteniga," põhjendab peamänedžer John Chayka. "Kuna organisatsiooniga on liitunud uus peatreener ja mitmed uued mängijad, siis saab liidrite mõttes sellest olema ülemineku aasta. Õnneks on meil riietusruumis väga tugev liidrite grupp ja oleme kindlad, et kollektiivselt teevad need mängijad head tööd meeskonna juhtimisel nii jääl kui sealt eemal."

Rick Toccheti meeskonna esimeseks vastaseks on täna võõrsil Anaheim Ducks.

Sabres alustab kodus Montreal Canadiensi vastu ning Jack Eichelile antud lepingupikendusega C-täht boonusena kaasa ei tulnud.

"Ma ei nimeta hooaja alguses kaptenit," teatas eile klubi peamänedžer Jason Botterill. "Vaatame, kuidas asjad siit edasi liikuma hakkavad. Tunneme end praeguse liidrite grupi juures hästi. Jack on selle osa. Me ei vaja seda, et Jack võtaks üle riietusruumi või kogu organisatsiooni."

Eichel, kes klubi eelmise režiimi vastu mässas, on otsust aktsepteerinud. "Pole vahet, kas sul on särgi peal täht või mitte, liider saad sa alati olla," ütles ta. "Mul pole vaja C-d või A-d selleks, et riietusruumis endaks jääda, olla liider ja vajadusel rääkida või teha teisi asju, mida liidrid meeskonnas teevad. See sõltub meeskonnast ja treenerite personalist. Mina üritan lihtsalt iga päev iseendaks jääda."

Coyotes ja Sabres on kaks viiest kaptenita klubist. Neist omakorda kaks - Toronto Maple Leafs ja Vegas Golden Knights - on ka juba teatanud, et kaptenit sel hooajal ei tule.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Üks samm edasi, kaks sammu tagasi. See lause iseloomustab hästi Arizona Coyotesi käekäiku alates 2012. aastast, mil läänekonverentsi finaalis langeti. Meeskond on pärast seda playoffidest täielikult eemale jäänud ning kostitas eelmisel hooajal oma fänne järjekordselt ühe pettumust valmistava aastaga. Tänavune suvi on taas pakkunud kuhjaga põnevust, aga välja võib ikka kukkuda harjumuspäraselt.

(foto: howlinhockey.com)
Rünnak esimest korda Doan'ita

Peagi algav hooaeg saab Coyotesi jaoks pärast Arizonasse kolimist olema esimene, mil meeskonna särgis ei tule jääle Shane Doan. Alates 2003. aastast kaptenina tegutsenud ründajal ei nähtud 40+ vanuses meeskonnas enam rolli ja tema leping jäi suvel pikendamata. Lahku mindi üsna koledal viisil, aga samas oli ka Doan teinud väga koleda hooaja - 74 mänguga tuli vaid kuus väravat ja 27 punkti.

"Käes on aeg edasi liikuda," kommenteeris lahutust klubi omanik Andrew Barroway. "Me soovime ehitada võitvat meeskonda, mitte olla olukorras, kus väljakul on mõned fännide jaoks sümpaatsed mängijad ja tulemused teisejärgulised. Me soovime koheselt võitma hakata ja võite seda näha mõnedest meie suvistest käikudest. Ehitame meeskonda, mis oleks konkurentsivõimeline ja seda kohe praegu."

Peamänedžer John Chayka tegi suvel kaks suurt vahetustehingut, mis tõid kvaliteeti juurde igasse osakonda. Rünnakuga seoses sai meeskond endale New York Rangersist Derek Stepani, kelles nähakse satsi kindlat esitsentrit, keda juba iidamast-aadamast on otsitud. 27-aastane ameeriklane on New Yorgis olnud stabiilne 50+ punktiga mängija ning suurem vastutus võiks ta veelgi klassi võrra kõrgemale tõsta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Keskründaja positsioonile on täiendust tulemas ka Dylan Strome'i näol. 2015. aasta drafti 3. mees on viimastel hooaegadel OHL-is küpsenud ja näib nüüd 20-aastasena olema valmis järgmiseks sammuks. Igatahes on juunioride liigas maa täiesti mustaks tehtud. Tema eelmise hooaja näitajad olid 35 mängu peale 22 väravat ja 76 punkti. Kuigi temalt ei oodata ainult säravaid ründenumbreid.

"Me loodame temas näha üle kogu väljaku kasulikku tsentrit, kes mitmes valdkonnas panustab. Seda positsiooni on noorena väga raske edukalt mängida," märkis Chayka suvel.

Viimane jupp vihjab sellele, et Strome võib veel jääda oma tõelist võimalust ootama. Küll peaks aga klubi noorukitest pauguga esindusmeeskonna ukse lahti lööma Clayton Keller. Eelmise aasta drafti 7. valik tegi läinud kevadel 18-aastasena NHL-is oma esimesed sammud ära. Need tõid kolme mängu peale kaks söödupunkti. Järgnesid vägevad esitused MM-turniiril, kus ta oli USA koondises seitsme punktiga (5+2) üks resultatiivseimatest. Sellele eelnes juunioride MM-i kuld ja pärast 11 punkti kogumist turna tähtede meeskonda valimine. Aasta varem oli Keller U18 MM-i MVP.

Uusi edusamme oodatakse ka mitmetelt teistelt noormängijatelt. Neist mõned on juba jõudnud seisu, kus pärast äralangemist oleks vaja uuesti tõusta. Eelkõige kehtib see hiljuti 22-aastaseks saanud Anthony Duclairi kohta, kes kogus mullu 58 matšiga vaid 15 silma (5+10) ja kukkus AHL-i. Vähikäigu tegi ka Max Domi, kes pärast debüüthooajal tulnud 52 silma piirdus ainult 38-ga (9+29). Kuigi tema saab oma kahvatut statistikat põhjendada faktiga, et ühe kakluse käigus tulnud käeluu murd röövis üle 20 mängu. Tema puudumine oli üks peamistest põhjustest, miks meeskond suutis keskmiselt mängu peale vaid 2.33 väravat teha.

Rootsi viikingid kaitseliini liidrid

Pärast Doani lahkumist kujuneb Oliver Ekman-Larssonist Coyotesi uus kaanepoiss ja võib päris julgelt panustada sellele, et temast tuleb ka uus kapten. OEL pole aga enam ainus Tre Kronori esindaja Coyotesi sinisel joonel. Suvel toodi Chicagost ära kolmekordne karikavõitja Niklas Hjalmarsson, kellel lisaks võidusõrmustega motiveerimisele veel mitu muud head külge.

Hjalmarsson puudus eelmisel hooajal üheksast kohtumisest, ent sai sellele vaatamata kirja karjääri parimat tähistavad 181 blokeeritud pealeviset. Tema 903 blokki on alates hooajast 2009/10 kogu liiga peale paremuselt viies näitaja. 2014. aasta OM-hõbe on eelkõige tuntud oma kaitsemängu poolest, aga aeg-ajalt sähvatab ka rünnakul ja mis kaitsjate puhul eriti tähtis - ta on väga hea distsipliiniga. Vähem kui 10 000 elanikuga Eksjös sündinud mängumehel on karistusminutite arvestuses karjääri "parim" hooaja 2014/15 44 minutit.

(foto: dailyfaceoff.com)
Vaid Buffalo Sabres lasi eelmisel hooajal Coyotesi 34.1-st enda väravale rohkem pealeviskeid ja Hjalmarssoni tulek peaks olukorda märgatavalt parandama. Koos sellega kaasneks areng mitmes teises valdkonnas. Endale lastud väravate keskmine vajab näiteks parandamist 3.15 pealt. Coyotesi endale lastud keskmine on kolm aastat järjest olnud üle kolme või selle lähedal. Nii on võimatu kuhugi purjetada.

Enne hooaja algust võib kaitsesse täiendusi veel ka juurde tulla. 19-aastane Jakob Chychrun, kellel 20 punktiga (7+13) selja taga igati viisakas debüüthooaeg, oskas suvel oma põlve katki teha ja vigastus jätab ta teadmata ajaks väljakult eemale.

Väravas uus esinumber

Koos Doani ajastuga on Arizonas lõppenud ka Mike Smithi aeg. Kuus hooaega meeskonna väravasuul seisnud puurivaht jätkab karjääri Calgarys ning uueks esikindaks tõuseb Antti Raanta. 28-aastane soomlane toodi koos Stepaniga New Yorgist ära tehinguga, mille käigus loobus klubi ühest tänavuse drafti avaringi valikust. Tegu on ambitsiooni näitava lükkega ja sellist hinda makstes võib arvata, et ka usk Raantasse on suur.

2015. aastal Chicagos Stanley karikani jõudnud mees on seni kogu karjääri olnud varukinnas, saades mängude osas maksimumina kirja mullused 30 matši. 2013. aastal draftimata mängijana liigase pääsenud väravavahil on senine statistika suurepärane - 94 mänguga 47 võitu, endale lastud keskmine 2.32, tõrjed 91.7% ja üheksa nullimängu. Need on seni aga tulnud väikese koormuse ja kahe väga hea meeskonna eest mängides. Kuid see ei vähenda tema eneseusku.

"Mul on olnud privileeg mängida koos Corey Crawfordiga Chicagos ja Henrik Lundqvistiga New Yorgis ning samuti olen töötanud suurepäraste väravavahtide treeneritega," rääkis Raanta mõni nädal pärast klubivahetust. "See on minu jaoks olnud samm-sammu haaval protsess. Eelmisel aastal tundsin, et mu mängu on tulemas õige tasakaal ja minu enesekindlus läks aina paremaks. Tundsin, et andsin meeskonnale igal õhtul võiduvõimaluse. Saab olema teisi väravavahte ja algab võitlus esikinda koha pärast, aga tunnen, et minu mäng liigub õiges suunas. Arvan, et olen valmis tegema veel ühe sammu, mängima rohkem ja olema esinumber."


Chayka on öelnud, et tema näeb Raantas selget esikinnast ning ta olevat kõigi vaateväljas olnud väravavahtide seas olnud ka esimene valik. Varumehena jätkab 25-aastane Louis Domingue, kellele läksid eelmisel hooajal kirja noore karjääri halvimad näitajad 3.08 ja 90.8%.

Enne suurt ampsu nositakse väikeseid seemneid

Klubi omanik on rääkinud suurejoonelistest plaanidest, mis ta loodab kiirelt realiseerida. Meeskonna uus peatreener Rick Tocchet on olnud veidi tagasihoidlikum.

"Me soovime, et oleksime arvestatavad tegijad," on Tocchet öelnud uue hooaja kohta. "Ma ei hakka võitude või kaotuste arvu pakkuma. Ma ei ütle, et me jõuame playoffidesse ja võidame Stanley karika. Küll võin aga öelda, et kui ma suudan neid kutte iga päevaga veidi paremaks teha, siis võin seda eduks pidada. Me suudame selle teostada. Tean, et me saame paremaks."

Viimasel kahel aastal Pittsburghis abitreenerina võiduka lõpuni jõudnud kanadalase puhul on kiidetud just tema individuaalset tegelemist mängijatega ning tema suhtlemisoskust. Phil Kessel on nimetanud teda oma karjääri parimaks treeneriks ja seda oli ka tulemustest näha. Ameeriklane tegi 70 punktiga (23+47) oma viimaste aastate parima hooaja. Nendevaheline klapp oli isegi sedavõrd hea, et hooaja lõpus polevat peatreener Mike Sullivan enam üldse Kesseliga rääkinud, lastes Tocchetil kogu töö ära teha.

Kui Tocchetil õnnestub samasuguse personaalse lähenemisega innustada ka noori koiotte, siis peaks uuel hooajal tegu olema ühe põnevaima meeskonnaga. Playoffide kohta on tema meeskonnale küll raske pakkuda, aga 70 punkti pealt peaks tulema kena tõus. Ja samal ajal, mine sa tea. Toronto Maple Leafsi puhul nägime eelmisel hooajal hästi, mis võib juhtuda ühe liiga punase laternaga, kellel õige treeneri käe all hea grupp noori mängijaid kokku saab.

Shane Doani mängud Coyotesi särgis on mängitud

Arizona Coyotes peab sügiseks lisaks uuele esiväravavahile leidma ka uue meeskonna kapteni. Alates 2003. aastast selles ametis olnud Shane Doan ei jätka meeskonnas. Oktoobris 41-aastaseks saav ründaja pole veel otsustanud, kas jätkab mängijakarjääri või mitte.

(foto: tvasports.ca)
Nagu välk selgest taevast tuli esmaspäeval Coyotesi omaniku Andrew Barroway teadanne:

"Pärast tõsist kaalumist oleme otsustanud mitte pakkuda Shane Doanile tulevaks hooajaks lepingut. Saabunud on aeg liikuda edasi ja keskenduda meie noorele, talendikale mängijate grupile ning meie väga helgele tulevikule. Tegu on väga raske otsustasega, arvestades Shane'i teeneid Coyotesi heaks ja tema ainulaadset tähtsust organisatsioonile. Kuid tegu on vajaliku lükkega, et klubi saaks edasi liikuda."

Otsus tuli vaid nädal pärast seda, kui Barrowayst sai pärast väikeaktsionäride väljaostmist klubi ainuomanik. Tegu on just tema otsusega.

"Jah, see on omaniku otsus," kommenteeris Doan kohalikus raadios. "Kui ta meeskonna omandas, siis otsustas ta minna noorema mängijate grupiga ja minu kohalolekuga oleks võinud see edasi lükkuda."

Liikumas on spekulatsioonid nagu Coyotes oleks tõsises rahahädas ning klubi olevat seetõttu mängijateturult otsimas ka lepinguid, mis sisaldavad reaalse palgana väikest numbrit. Võimalik, et Doan on samuti säästupoliitika ohver.

Klubi on legendile kontoritööd pakkunud, aga välistatud pole kuskil mujal mängijakarjääri jätkamine. Vanameistri agent Terry Bross märkis nädal tagasi, et Doan on pensionile jäämise asemel kaldumas edasi mängimise suunas. Ka praegu on ta oma klienti toetav.

"Shane on valmis sisenema vabaagentide turule," sõnas Bross olukorra kohta. "Tal on käes aeg saada võimalus heidelda karika nimel."

Iselugu on see, kes karikanõudlejatest on valmis palkama endale 70ndatel sündinud mängija, kes lõppenud hooajal tegi vaid kuus väravat ja kogus 27 punkti. Kuigi tõsi, Doan märkis oma mänguvormi kohta, et see on rohkem hooaja 2015/16 kandis, mis lõppes väravate osas (28) karjääri ühe parima näitajaga.

21 hooaja käigus esindas Doan Coyotesit 1540 põhihooaja mängus, kust jäid kirja 402 väravat ja 972 punkti. Kõik need näitajad on klubi rekordid.

NHL-i kõige staažikamaks kapteniks jääb nüüd Boston Bruinsi Zdeno Chara, kes ametis olnud 12 aastat. Järgnevad Sidney Crosby ja Jonathan Toews vastavalt 11 ja kümne aastaga. Coyotesi uueks kapteniks peaks kerkima Oliver Ekman-Larsson.

Oilers murdis koiottide needuse

Taas on ära nähtud midagi, mida polnud tükk aega juhtunud. 25. jaanuar aastal 2011 oli enne eilset viimane kuupäev, mil Edmonton Oilers suutis Arizona Coyotesi normaalajaga alistada. Koiotid panid omavahelistes kohtumistes kokku 25-mängulise punktiseeria ning neist 21 võideti. Seekord tuli aga leppida 2-3 kaotusega.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Oilersi aitasid võidule hea algus ja Mark Letestu. 31-aastane ründaja oli 1+2'ga osaline kõigis oma meeskonna väravates ning vormistas kohtumise viimasel minutil kaklusega ka Gordie Howe'i kübaratriki.

Enne eelmist hooaega Edmontoni kolinud kanadalane jõudis sel kuul juba teise kolmepunktilise esituseni. Tal oli neid karjääri varasema 421 kohtumisega sama palju tulnud.

Letestu ja Milan Lucic tõid Oilersi avakolmandikult 2-0 eduseisus välja ning kohe teise alguses kasvatas edu veelgi Matt Hendricks. Teisel perioodil lõpetati ka Martin Hanzali poolt 34 tõrjega õhtule läinud Cam Talboti nullimängu jaht, aga ühe kaugusele jõudis Dave Tippetti meeskond alles päris lõpueel. Oliver Ekman-Larsson skooris seitse sekundit enne lõpusireeni. Mõlemad Coyotesi väravad sündisid ülekaalust.

"Meil on pikalt nende vastu õnne olnud, täna oli õnn meie vastu," kommenteeris Tippett katkenud punktiseeriat.

Viimasel kolmandikul, kus Oilers jõudis vaid ühe pealeviskeni, läks mäng ka päris tuliseks. Erinevad intsidendid tõid üle 70 karistusminuti.


Võit aitas Oilersi Vaikse ookeani divisjonis San Jose Sharksiga esikohta jagama. Coyotes on samas divisjonis viimane ning kogu läänekonverentsi peale eelviimane.

Kolmapäevases teises kohtumises leidis Philadelphia Flyers uuesti võiduraja üles. Pärast kümnemängulist võiduseeriat kaks matši järjest kaotanud meeskond tuli kodujääl Washington Capitalsi vastu kaks korda kaotusseisust välja ning võidutses lõpuks pärast karistusviskeid 3-2.


Dave Hakstoli meeskond on tänavu oma 20-st võidust 14 saanud pärast kaotusseisu jäämist.

Peter Holland saabus Leafsi kummitama

Eelmisel nädalal Toronto Maple Leafsi poolt Arizona Coyotesile loovutatud Peter Holland pani esimese kohe oma otsust kahetsema. Vähemalt mõneks päevaks. 25-aastane ründaja oli uue meeskonnaga vanas koduhallis tagasi ning tõi karistusvisetelt 3-2 võidu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Uue meeskonna särgis teist korda väljakul olnud Holland oli ainus, kes karistusvisetel ei eksinud.


Leafs on tänavu kaotanud kõik viis karistusvisete seeriat, kus on osaletud. Kirjas on ainult kaks tabamust. Seejuures oli just Holland nende osas eelmisel hooajal üks meeskonna edukamaid, kui realiseeris üheksast üritusest neli.

"Paremat stsenaariumit ei saanud kirjutada," märkis Holland pärast mängu. "Tegin ühe isa sõbraga  tunnelis pärast mängu nalja, et see võinuks tulla lisaajal, ent jääme sellega rahule. Sats sai kaks punkti juurde ja see on hea tunne."

Viimasest neljast mängust kolmanda võidu saanud Coyotes pääses sellega Vaikse ookeani divisjonis punase laterna rollist.

Dave Tippetti hoolealused mängisid võidu välja kaotusseisust. Kohtumine algas ka otse nagu mõni mängufilm, kui Auston Matthews avakolmandiku lõpusekunditel ülekaalust oma kodukoha meeskonna vastu skooris. Suvise drafti avavalikul on viimase kümne mänguga kirjas kümme punkti (8+2).

Coyotes jäi esimese 20 minuti jooksul pealevisetega alla 7-21, ent leidis siis uue hingamise ja pani teise perioodi esimese nelja minutiga kaks tükki. Jordan Martinook viigistas ning Oliver Ekman-Larsson viis omapoolse ülekaalu väravaga külalised ette.

Viienda järjestikuse omavahelise kohtumise kaotanud Leafs sai 11-mängulise väravapõua lõpetanud Mitch Marneri tabamusega viigi kätte, kuid edaspidi jäi õnnest puudu. Matthews sai viimasel kolmandikul 2+2 karistuse ja karistusvisetel kolistati kõigil kordadel väravaraame.

Mike Smith teenis 44 tõrjega hooaja 16. stardist seitsmenda võidu. Frederik Andersen jäi 28 tõrje peale.


Hooaega kodupubliku ees tuliselt alustanud Leafs on nüüd viimasest kuuest Air Canada Centeris peetud kohtumisest kaotanud viis. Kokku on viimasest seitsmest kirjas kuus kaotust.

Teised kohtumised

Boston Bruins 3 - 4 Anaheim Ducks (tipphetked)

Tuukka Raskile puhkust andnud Bruins suutis avakolmandiku keskel 13 sekundiga teha 2-0, ent sellest võiduks ei piisanud. Perioodi lõpuks oli seis juba viigiline ning siis läks Ducks ka oma teed. Randy Carlyle'i meeskond on viimasest viiest võitnud neli. Bruins on samal ajal kaotanud kuuest viis.

New York Islanders 4 - 5 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Saarlased said rünnaku käima, aga siis vedas kaitse alt. Artemi Panarin juhatas 2+1'ga külaliste vägesid. Võiduvärav tuli hooaja alguses kõiki hullutanud Richard Paniku poolt, kelle jaoks oli see viimase 26 kohtumise peale alles teiseks tabamuseks. Islanders jäi tänavu juba kuuendat korda pärast viimasele kolmandikule viigiga minemist punktideta.

Detroit Red Wings 1 - 4 Los Angeles Kings (tipphetked)

Pealevisetega 31-18 üle olnud Kings lõpetas uhke võiduga Joe Louis Arenal seitsme mängu peale veninud kaotuste jada. Tyler Toffoli vedas vankrit 2+1'ga. Mängu avavärav tuli juba 21 sekundiga, kui täpne oli 24-aastane kollanokk Derek Forbort.

Nashville Predators 2 - 5 Minnesota Wild (tipphetked)

Wild sai hakkama korraliku rööviga, kui võiduni jõuti vaatamata sellele, et pealevisetega 19-36 alla jäädi. Isikliku punktiseeria kümneni kergitanud Devan Dubnyk jõudis uue karjääri tippmargini. Meeskonna jaoks on tegu kuuenda järjestikuse võiduga.

St. Louis Blues 5 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)

Avakolmandiku esimese poolega 2-0 edu haaranud Devils ajas Vladimir Tarasenko kurjaks. Venelasest ründeäss alustas tagasitulekut ülekaalu väravaga ning lisas sellele otsa ka kaks söödupunkti. Blues on kodus 17-st mängust võitnud 13. Devils on võõrsil 18-st kaotanud 14.


Dallas Stars 0 - 2 New York Rangers (tipphetked)

Rangers tegi klubi ajalugu, saades kirja oma esimese meeskondliku nullimängu. Neli mängu pingil istunud Henrik Lundqvist oli puuris tagasi, aga pidi pärast ühte Cody Eakini võtet mängust viieks ja pooleks minutiks lahkuma. Võiduvärav sündis vähemusest ja läks vigastuspausilt naasnud Rick Nashi nimele.


Winnipeg Jets 4 - 3 (KV) Florida Panthers (tipphetked)

Panthersi kohutav ülekaal tegi järsku kolm väravat, kuid karistusvisetel jäi 1-0 edu kasutamata. Seejuures patustas kõigi külaliste väravate juures Tobias Enström. Jaromir Jagr jõudis ühe sööduga läbi aegade punktitabelis Mark Messier 2. kohast kolme silma kaugusele.

Oilersi ebaedu Coyotesi vastu jätkub

Edmonton Oilers on tänavu teinud jõudsa sammu edasi, aga üks asi siiski pole muutunud. Ja kas muutubki? Alates 2011. aastast pole suudetud Arizona Coyotesit normaalajaga alistada. 24 kohtumise peale on kirjas 20 kaotust. Neist viimane tuli karistusvisetega pärast 2-0 eduseisu.

(foto: Associated Press)
Võõrsil mänginud Oilers pääses Connor McDavidi ja Adam Larssoni tabamustest avakolmandikul juhtima, ent oma pärast kaotuste jada tekkinud võiduseeriat ei õnnestunud nelja peale venitada.

Seejuures polnud Todd McLellani meeskond tänavu kaotanud mitte ühtegi kohtumist, kus McDavid oli väravani jõudnud.

Max Domi tegi ühe tagasi vaid üheksa sekundit pärast Larssoni tabamust ning Shane Doan jõudis viimasel kolmandikul hooaja teisega karjääri 400. tabamusest kahe kaugusele.

Pealevisetega 34-41 alla jäänud Oilers raiskas lisaajal ühe ülekaalu võimaluse ja ei osanud aega arvestada, kui McDavidil jäi mängu teisest puudu ei rohkem ega vähem kui üks kümnendik. Oilersi kapten suutis Mike Smithi veel kord üle mängida, kuid 0.1 sekundit jäi puudu sellest, et tabamus lisaaja lõpus loeks.

"See oli nii nibin-nabin kui üldse olla saab," tunnistas Coyotesi peatreener Dave Tippett. "Olime õnnega koos, et lisapunkti teenisime. Kui su selg on vastu seina, siis pead kõik endast välja panema ja meie kutid tegid seda."

Coyotes korjas lisapunkti tänu karistusvisetel 2-1 üle olemisele. Radim Vrbatast sai NHL-i läbi aegade edukaim karistusvisete realiseerija, kui võrku läks karjääri 43. tabamus ning otsustav üritus tuli Oliver Ekman-Larssonilt.


Viimase kolme kümnendi jooksul on Coyotesi punktiseeriast Oilersi vastu pikem olnud vaid Oilersi enda seeria Vancouver Canucksi vastu, mis leidis aset aastatel 1985-88. Meeskonnad kohtuvad pühapäeval Edmontonis uuesti.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 2 - 3 New York Rangers (tipphetked)

Pealevisetega 23-42 alla jäänud Rangers lõpetas oma minikriisi napi, aga kindla võiduga. Flyers lahkus teist kodumängu järjest viimasele puhkepausile fännide vilekoori saatel ja sai seisu tagavägiseks alles lõpuminutitel. Dave Hakstoli meeskond on nüüd viimasest kümnest kaotanud seitse.


Anaheim Ducks 2 - 3 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Jonathan Toewsita mänginud Blackhawks lasi 3-0 pealt seisu veidi libedaks, aga pealevisetega 36-25 üle olnud Ducks ei suutnud siiski tagasitulekut vormistada. Hooaja esimesest kaheksast kodumängust vaid kaks kaotanud Ducks pole nüüd kolm mängu järjest oma fännide eest võidurõõmu maitsta saanud.

San Jose Sharks 3 - 2 New York Islanders (tipphetked)

Tasavägine heitlus lõppes paraja püandiga, kui Nick Leddy viimasel minutil saarlased viigisadamasse sikutas, aga Patrick Marleau ei tahtnud reedel pikemast tööpäevast midagi kuulda. Ülimagus võit Sharksile. Eriti kui arvestada seda, et Martin Jonesile anti puhkepäev. Kahe punktiga lõpetanud Brent Burns otsustas parkimisplatsi väravaga liiga resultatiivseima kaitsja lahingus Shea Weberiga sammu pidada.


Minnesota Wild 6 - 2 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Marc-Andre Fleury kaotas oma neljanda stardi järjest ja lasi alates 2013. aasta aprillist esimest korda ühes põhihooaja mängus kuus väravat. Wild sai pooled tabamused ülekaalust. Kasutama jäi vaid üks ülekaalu võimalus. Charlie Coyle skooris kaks korda ja edukas õhtu oli ka Jonas Brodinil, kes lõpetas 1+2'ga.

Washington Capitals 3 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Braden Holtbyt tänaseks Toronto Maple Leafsi vastu peetavaks mänguks hoidnud Capitals võttis väga rutiinse võidu. Philipp Grubaueri seljatagune määriti Sam Reinharti poolt alles kümme minutit enne lõppu. Sabres on viimase 13 kohtumise jooksul nüüd alistatud kümme korda.

Nashville Predators 5 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

Avakolmandikul kaotusseisu jäänud Predators jõudis kuuenda järjestikuse koduvõiduni. Viimase nelja jooksul tehti kolmandat korda viis väravat. Õhtut juhtis 2+1'ga Ryan Johansen. Kaks tabamust sai kirja ka Colin Wilson. Mike Fisher lõpetas kolme söödupunktiga.

Boston Bruins 1 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Taas on ära nähtud midagi, mis polnud tükk aega juhtunud. 30. oktoober, aastal 2008 oli viimane kuupäeva, mil Flames suutis normaalajaga Bruinsi alistada. Järjekordselt hiilgas Chad Johnson, kes tegi 35 tõrjet. Ta on see kuu kaheksa stardi jooksul vaid kaks korda üle kahe värava lasknud.

Tampa Bay Lightning 3 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Lightning jõudis 1-3 seisu pealt viigini, kuid mängu jooksul lasti endale mitu kord jalga ja nii tuli viimase seitsme kodumängu peale vastu võtta juba neljas kaotus. Pealevisetega 38-28 üle olnud Jackets skooris oma esimese kolme üritusega kaks väravat.

New Jersey Devils 4 - 5 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

Devils on hakanud järsku skoorima, aga nüüd ei õnnestu litrit oma puurist eemale hoida. Teist mängu järjest tehti normaalajal neli väravat, aga lasti sama palju ka. Mängu alguses Jimmy Howardi vigastusele kaotanud Red Wings võidutses tänu Mike Greeni tabamusele. Jeff Blashilli meeskonnal on nüüd kirjas järjestikused võidud, aga need on kaks vaid neljast, mis viimase 13 mängu jooksul tulnud.


Dallas Stars 2 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)

Mängu juhtima läinud Canucksil ei õnnestunud katkestada kohutavat seeriat, mis omavahelistes mängudes on tekkinud. Dallases kaotati seitsmendat korda järjest ning kokku on viimasest 12-st kohtumisest 11 läinud Starsile. Siin hoolitses selle eest 22-aastane kaitsja Esa Lindell, kes sai kirja nii karjääri esimese värava kui esimese vähemalt kahe punktiga mängu.

Oliver Ekman-Larsson sai simuleerimise eest trahvi

Hooaeg 2016/17 on saanud oma esimese mängija, keda simuleerimise eest trahvitud. Selleks kujunes Oliver Ekman-Larsson, kes täna Arizona Coyotesi särgis 2000 dollarit vaesemana Winnipeg Jetsile vastu astub. OEL sai hoiatuse kontrollkohtumiste käigus ja trahvi novembri alguses peetud mängus Nashville Predatorsi vastu.

(foto: Twitter @OEL_23)
Rootslasest kaitsemees meelitas eelmisel neljapäeval Predatorsi ründajale Kevin Fialale välja karistuse.


Iga järgmine panustamine toob 1000 dollari võrra suurema trahvi kuni 5000-ni välja. Alates sellest hetkest hakkab raha tilkuma ka meeskonna peatreeneri rahakotist.

Doan jõudis rekordi väravani, Coyotes kerkis divisjoni teiseks

Arzona Coyotesi eelmises kohtumises Dale Hawerchuki kõrvale klubi väravate rekordini jõudnud Shane Doan soovinud kaua aupaistet jagada. Läinudöises 4-2 võidumängus Winnipeg Jetsi vastu tulnud kahe väravaga vuhises ta Kuulsuste Halli liikmest mööda.

(foto: cbc.ca)
39-aastane ründaja skooris nii Coyotesi esimese kui viimase. Karjääri 380. värav kustutas Adam Lowry tabamusest tulnud kaotusseisu ning 381. kindlustas võidu mõned sekundid enne lõpusireeni. Kuigi Doan oli tähelepanu keskpunktis ka juba enne mängu algust.

Mängueelsel soojendusel täitus jää mütsidega, sest meeskonna eelmises mängus, kus kogenud ründaja karjääri teise kübaratrikini jõudis, lendas neid liiga vähe väljakule.


Väljavalitud kauboi müts tõi nähtavasti kogu meeskonnale õnne, sest tegelikult domineeris kohtumist Jets, kes oli lõpuks pealevisetega ligi kahekordselt üle (37-21). Ent noor puurivaht Louis Domingue toimetas taas edukalt ning ehk oli ka abi sellest, et kodus mängiv Jets ja võõrsil olev Jets on kaks täiesti teistsugust meeskonda. Paul Maurice'i hoolealused kaotasid viimase 13 kodust eemal peetud kohtumise jooksul 12. mängu.

Lowry teine värav aitas külalised veel välja Viktor Tihhonovi ülekaalu tabamusest tulnud kaotusseisust, aga Oliver Ekman-Larsson viis nelja väravaga viimase perioodi jooksul taas ühe ülekaalu kolliga Coyotesi ette ning kena seisu suutis kodumeeskond lõpuni hoida.

Võit aitas Coyotesi Vaikse ookeani divisjonis teisele kohale. 37 mänguga on kogutud 39 punkti. Kuigi elu seal pole muidugi kerge. Los Angeles Kings on pikalt ees ära (50 punkti) ja tuleb mitmepealine jälitajate grupp (neli meeskonda kahe punkti sees).


Nüüd, kus väravate rekord käes, asub Doan jahtima Hawerchuki punktirekordit. Selleks on 929 ning Coyotesi kaptenil on hetkeseisuga puudu 13 silma.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 1 - 2 New York Islanders (tipphetked)

Veidral kombel istub vana-aastaõhtul mängimine Islandersile superhästi. Sabresi vastu võeti oma viimase kümne aasta viimasel päeval peetud mängu jooksul üheksas võit. See tuli tänu Thomas Greissi 42 tõrjele. Ise saadi kodumeeskonna väravale 33 pealeviset ja avakolmandikul ainult viis, ent võit võluti siiski välja pärast seda, kui hooaja esimene omavaheline matš kodus üllatuslikult kaotati.

Detroit Red Wings 2 - 5 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Red Wings pääses 2-0 ette, aga mõlemad Sidney Crosby ja Jevgeni Malkin jõudsid väravani ning sellises olukorras on pingviinid aastate jooksul olnud enamvähem alistamatud. Malkin lisas ühe värava kõrvale ka kaks söötu. Samaga sai hakkama Patric Hörnqvist ning 2+1'ga säras Kris Letang.

Carolina Hurricanes 4 - 2 Washington Capitals (tipphetked)

Braden Holtby, keda Aleksandr Ovetškin hakanud kutsuma meeskonna MVP-ks, sai puhkepäeva ning Capitalsil olid kohe pahandused majas. Lõplikult läks asi käest viimasel kolmandikul, kus tuli kolm kodumeeskonna väravat. Katkes Capitalsi 9-mänguline võiduseeria.

St. Louis Blues 1 - 3 Minnesota Wild (tipphetked)

Vladimir Tarasenko jäi viimasel hetkel haiguse tõttu Bluesi koosseisust välja ning sellega jooksis kogu rünnak kokku. Kevin Shattenkirki ülekaalu väravast mindi küll juhtima, aga Zach Parise'ita Wildil polnud suuri probleeme kaotusseisust välja tulemisega. 21. võõrsilmängust saadi tänavu alles kuues võit.

Colorado Avalanche 3 - 4 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)

Semjon Varlamov tegi 39 tõrjega Blackhawksi vastu taas uhke esituse, aga seekord see võiduni ei viinud. Jonathan Toews sai kirja hooaja neljanda lisaajal tulnud värava ning haaras sellega endale ka klubi rekordi. Lisaks oli taas peatamatus hoos kolme punktiga (1+2) lõpetanud Patrick Kane. Hooaja kogusaak kerkis tal 56 silma peale.

Dallas Stars 5 - 1 Nashville Predators (tipphetked)

Külalised ajasid liiga parima meeskonna närvi, kui Craig Smith mängu keskpunktis skoori avas. Kaks väravat aitasid Tyler Seguini 50 punkti peale. Väravaküttide edetabelis on ta koos Kane'iga 23 peal ning ainult ühega jäädakse alla Starsi kaptenile Jamie Bennile.

Calgary Flames 1 - 4 Los Angeles Kings (tipphetked)

11. järjestikusele koduvõidule on Flamesil järgnenud nüüd kaks järjestikust kaotust ja nendes mängudes on jõutud ainult ühe väravani. Kings lõpetas aasta perfektse 4-mängulise välisturneega ning kokku on viimasest kuuest võõrsilmatšist võidetud nüüd viis.

Edmonton Oilers 0 - 1 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducks haaras teise järjestikuse 1-0 võidu tänu Ryan Getzlafi ülekaalu väravale ning John Gibsoni 21 tõrjele. Alates 2007. aastast on Edmontonis 16-st mängust saadud 14 võitu.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Kui panna ritta liiga suurimaid kukkujaid, siis on Arizona Coyotes selle edetabeli esirinnas. Tunamullu ülinapilt, kahe punktiga playoffidest välja jäänud meeskond langes 89 punkti pealt 56 peale ning edestas lõpuks vaid ühte meeskonda. Uus hooaeg tõotab tulla samasugune.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Ründes Doan, Vermette ja lasteaed

Antoine Vermette on üks vähestest Coyotesi mängijatest, kellel eelmisest hooajast ka midagi head meenutada. Kogenud ründaja saadeti hooaja lõpuks Chicagosse, kust ta on nüüd tagasi Stanley karikavõitja sõrmusega. Väga nukra pilguga võib seda vaadata meeskonna kapten Shane Doan, kes väärib ülimat austust oma lojaaluse eest, aga kes on oma võiduvõimaluse tõenäoliselt käest lasknud.

Vermette ja Doan on veteranid, keda hakkavad uuel hooajal ümbritsema mitmed noormängijad. Max Domi, Anthony Duclair ja Dylan Stome on kõik kõrgelt hinnatud ründetalendid. Klubi kaasomanik Anthony LeBlanc teatas hiljuti, et Coyotesi noormängijate valik on konkurentidele kadedust tekitamas ja see kolmik moodustab koorekihi.

(foto: Norm Hall)
Coyotes on tuleviku meeskond, kuigi eelroana antakse eeldatavasti mitmetele noortele juba tuleval hooajal võimalus. Vähemalt sellised signaalid liikusid suve keskel. Kuigi peamänedžer Don Maloney on kõvasti kiitnud ka vanemaid tegijaid.

"Meil on terve (Martin) Hanzal, oleme teinud lepingu Brad Richardsoniga, kes mulle väga meeldib. Boyd Gordon on mängija, keda me teame ja väga armastame," on Maloney öelnud keskründaja positsiooni kohta.

Noored plaanitakse paigutada äärtele ning üldplaanis tundub, et peatreeneril Dave Tippettil on valikuvõimalus kindlasti suurem, kui eelneval hooajal. Coyotesi rünnak oli nii nüri, et resultatiivsustabeli kaks esimest kohta kuulusid kaitsjatele. Nendest üks Keith Yandle'ile, kes poole hooaja pealt Duclairi Arizonasse toonud tehingus New Yorki saadeti.

Kuigi tõele au andes, siis Mikkel Bødker saanuks seda seisu muuta, kui hooaega poleks katkestanud põrna eemaldamine. Jaanuaris ette võetud opi järel arvati, et taanlase mängupaus jääb mõnenädalaseks, aga kuna meeskonna käekäik läks aina halvemaks, siis ei lastud teda enam jääle. Enda sõnul operatsiooniga üheksa kilo kaotanud ründaja lõpetas aasta 45 mängust kogutud 14+14'ga.

Kaitsesse on lisatud kogemust

Coyotes lõpetas läinud hooaja sinisel joonel üsna noore koosseisuga. Märtsis 22-aastaseks saanud Connor Murphy oli kaitsjate seas mängude arvult kolmandal kohal. Tema ees olid 25-aastane Michael Stone ja 24-aastane Oliver Ekman-Larsson, kes oli ainus, kellel õnnestus kaasa teha kõik 82 kohtumist. Nendes kogutud 43 punktiga oli rootslane liigas resultatiivsuselt 22. kaitsja. Samas ei saanud aga sinise joone meestest mitte keegi vastu tema 23 kollile.

Ekman-Larssonist loodetakse palju, aga vähemalt uuel hooajal on temal asuvat survet veidi leevendamas paar kogenud kaitsjat. Tagasi on hooaja lõpuks St. Louis Bluesile loovutatud Zbynek Michalek ja uue näona täiustab kaitseliini Nicklas Grossmann. Põhimeheks on aga ikkagi OEL.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
"Minu arvates on ta NHL-i üks parimatest kaitsjatest ja ta on endiselt veel arenemas," märgib Maloney. "Usun, et tal on veel tohutult arenguruumi. Tema mängijatarkus, sööduoskus ja liikumine on need, mis silma paistavad. Ta on meie sinise joone nurgakivi. Peame saama veel üks-kaks temasugust sinna ja siis oleme meeskond, kellega tuleb arvestada."

Olles vaatamata noorele vanusele kaasa teinud juba rohkem kui sajas mängus on Murphy üks nendest, kellest klubi palju loodab. Samuti tekitab elevust 23-aastane Brandon Gormley, keda eelmisel hooajal perioodiliselt kasutati. Duo ei ole arvatavasti nii potentsiaalikas, kui Ekman-Larsson, kes tegi juba 20-aastaselt täishooaja, aga kui liiga üheks parimaks kaitsjaks tituleeritud mehe kõrvale saadakse paar korralikku panustajat, siis on seis juba täitsa roosiline. Kuid seda tõesti heal juhul paari aasta pärast. Ja loodetavasi on siis Arizonal veel oma meeskond. Arvestades selle suve sündmusi võib selle kahtluse alla seada.

Milline Mike Smith väravasse ilmub?

Coyotes oli alles kolm aastat tagasi läänekonverentsi finalist. Puurivaht Mike Smith tegi siis elu hooaja. Sellele on aga järgnenud ebastabiilsus ja pükste värav. Tänavune MM-turniir kasvatas 33-aastase väravavahi enesekindlust, kuid uuel hooajal ei ole tema ees mängimas Jake Muzzin, Tyson Barrie, Aaron Ekblad ja sõbrad. Koiotid lasid endale eelmisel hooajal keskmiselt 33.2 väravale läinud pealeviset, millest olid kehvemad vaid kolm meeskonda.

(foto: Paytick McDermott/Getty Images)
Algav hooaeg toob Smithile tõenäoliselt uuesti suure koormuse, mis tähendab, et piinlikute tulemuste vältimiseks on soovitav üles leida see mõne aasta tagune vorm. Maloney usub, et Smith on selleks suuteline: "Mike Smith pani eelmisel hooajal oma aastale suurepärase punkti. Tean, et ta teeb parema hooaja."

Kui eelmisel hooajal 61-st stardist vaid 14 võitu toonud väravavaht kõrgetasemelist mängu näidata ei suuda, siis on Coyotesi jaoks lood hapumast hapumad. Uuel hooajal on Smithi varumeheks Anders Lindbäck, kes seni kukkunud läbi praktiliselt kõigis klubides, kus ta on käinud. Coyotes on rootslase jaoks viimase viie aasta jooksul viies erinev meeskond. Kuigi tõsi, kohutava Buffalo Sabresi eest mängides näidatud tõrjeprotsent 92.4% tõestab, et päris lootusetu juhtumiga ei ole ka tegu.

Hooaja väljavaated

Kuna Edmonton Oilers on ennast viimaks käsile võtnud, siis saab Coyotes olema läänekonverentsi ainus selge peksupoiss. Aga pole hullu. See on lihtsalt osa taassünni protsessist. Põhja vajumine on ette võetud ka suurepärasel ajal, kuna järgmise aasta draftist on saadaval "oma poiss" Auston Matthews. Kas poleks mitte sobiv, et karjääri loojangul olev Doan annab temale tõrviku üle?

"Mitte keegi ei taha seda uuesti üle elada," on Tippett eelmise hooaja kohta öelnud. Kevadel liikusid jutud, et 54-aastane peatreener kaalub klubist lahkumist, kuid nähtavasti on ta siiski vastu võetud filosoofiaga leppinud. Kolm aastat on veel lepingust minna ja tumedad ajad tuleb lihtsalt ära kannatada.

"Oleme realistid seoses sellega, millised väljakutsed meil ees seisavad, peame mängima väga kindlat kaitset ja loodetavasti üks või kaks noort mängijat üllatavad meid ning me saame edasi liikuda," rääkis Maloney eelmise kuu alguses. Sellest lausest võib välja lugeda, et loodetakse parimat, aga ollakse valmis halvimaks. Vähemalt on meeskonna koosseis palju värvikam, kui see hall seltskond, kellega Sabres eelmisele hooajale peale tuli.

Ekman-Larsson linna käitumisest: "Nagu oleks tordiga näkku saanud."

Ei meeldi, kuidas Tallinna linnavalitsus maksumaksjate rahaga sahkerdab, Ülemiste vanakese iga sõna maksab 144 euri ja teed on katki? Korrutage see tunne nüüd kümnega ja saate aimu, mida tunnevad Glendale'i elanikest hokifännid pärast seda, kui kohalik linnavalitsus jättis Arizona Coyotesi koduhallist ilma.

(foto: thehockeywriters.com)
Coyotesi kapten Shane Doan on juba linnapead Jerry Weiersit teravalt kritiseerinud ja sama on nüüd teinud ka kaitsja Oliver Ekman-Larsson. "See on nagu tordiga näkku saamine," tunnistas rootslane nädalavahetusel antud intervjuus. "Kõigile meie organisatsioonis meeldib see hall ja selle ümbrus, seega tekitab see halva tunde, et nad ei taha meid enam sinna."

Hooajal 2010/11 esimest korda Coyotesi särgi selga tõmmanud OEL on terve oma karjääri veetnud ebakindlas õhustikus, kus klubi tulevik pidevalt kahtluse all. See pole aga teda (veel) heidutanud: "Mulle meeldib elu Arizonas ja ma ei taha lahkuda."

Segadus selle ümber, kus Coyotes oma kodumänge pidama hakkab, tähendab aga seda, et elu Arizonas võib peagi palju raskemaks kujuneda. Tänavu 23 värava ja 43 punktiga karjääri tippmargid teinud kaitsja tunnistas, et vabaagendid võivad klubi pakkumisi täielikult eirata.

Kui palgafondi suurus kergitatakse 71 miljoni dollari peale, siis on Coyotesil vaja suve jooksul ligi 20 miljoni jagu aastatasusid välja jagada, et üldse eelarve miinimumtasemeni jõuda.

Vähemalt on aga härra Weiers väikese karmalaksu kätte saanud. Huvitaval kombel läksid asjad nii, et skandaalne otsus tehti samal nädalal, mil linnapea osales ühel heategevusüritusel, kus teda sai taserist tulistada. Selle võimaluse kasutas ära sama neiu, kes härral linnavalitsuse istungil näo täis sõimas.

Blackhawksi Joakim Nordströmile kahemänguline karistus

Chicago Blackhawks kohtub täna San Jose Sharksiga, aga seda tuleb teha ilma ühe oma ründajata. Noor rootslane Joakim Nordström on endale korjanud karjääri esimese mängukeelu. 23-aastane ründaja sai karistuse neljapäeval Arizona Coyotesi vastu peetud kohtumises näidatud võtte eest.

(foto: Dennis Wierzbicki/USA TODAY Sports)
2010. aasta drafti 3. ringi viimane mees sõitis kohtumise lõpuhetkedel Coyotesi juveeli Oliver Ekman-Larssoni ohtlikult vastu seina.


Ekman-Larsson sai selles olukorras ka vigastada ning jättis seetõttu eile treeningu vahele. On ülimalt kahtlane, kas ta täna Coyotesi eest New Jersey Devilsi vastu väljakule tuleb.

Nordströmil saab nüüd tänavu mängukeelu tõttu vahele jäänud kohtumisi olema sama palju kui punkte. Need on mõlemad söötudest tulnud. Ta on kaasa teinud 31 kohtumist.

Doan ei kavatse Coyotesist lahkuda

Arizona Coyotes alistas läinud ööl Toronto Maple Leafsi 3-1, aga see oli meeskonna jaoks tänavu alles 17. võiduks. Seni on korjatud vaid 40 punkti ja kogu liiga peale edestatakse hetkel vaid kolme meeskonda. Ees seisab satsi ümberehitamine, aga on tõenäoline, et see toimub koos kapteni Shane Doaniga, mitte ilma temata.

(foto: Christian Petersen)
Doani lahkumine on kogu hooaja jooksul põletav teema olnud. Klubi on omalt poolt küll üleminekujutud ümber lükanud, aga eks selliseid teadaandeid tuleb alati ettevaatlikusega võtta. Kõik võib kiirelt muutuda. Rohkem kindlust pakkuvad on hoopis mängija enda kindlad kavatsused laevas püsida ja Coyotesi kapten Shane Doan on valmis sellega põhja minema.

Ajaloo jooksul on olnud mitmeid mängijad, kes on olnud ühe klubi mehed, kuid vaid selle hetkeni, mil käsil karjääri viimased aastad ja auhinnakappi koristades märgatakse ootamatult, et suurim tiitel on veel võitmata. Nii lõpetas Boston Bruinsi legend, NHL-i ajaloos enim pealeviskeid sooritanud, Ray Bourque oma karjääri Colorado Avalanche'i mängijana ja pani sellele ideaalse punkti kui võitis 2001. aastal Stanley karika.

"Kõik räägivad sellest, kuidas Ray Bourque seda tegi, saades karjäärile muinasjutulise lõpu, aga paljude jaoks ei lõppe see nii," märkis Doan sellel nädalal antud intervjuus. "Lahkumisotsust vastu võttes pead mõistma selle tagajärgi. See minu kodu ja ma ei vaeva lahkumisega oma pead."

Üks nendest paljudest on näiteks Jerome Iginla. Olles 15 hooaega Calgary Flamesile pühendanud lahkus liiga kahekordne edukaim väravakütt 16. aasta keskel Pittsburgh Penguinsi. Karikavõit jäi aga tulemata ja edu ei toonud ka geniaalne plaan järgmiseks hooajaks liituda klubiga, kes tol aastal finaalseerias kaotajaks jäi. Aasta Boston Bruinsist on nüüd viinud Avalanche'i ja põhimõtteliselt on mees alguspunktis tagasi. Edulootused on minimaalsed ja võib isegi öelda, et halvemad kui Flamesil endal.

Doan leiaks endale kindlasti koha ükskõik millise tõsiselt karikat jahtiva meeskonna juures, aga nähtavasti on tema jaoks ühe klubi juures 20 aastaga ehitatud pärand olulisem kui isiklik aujaht. Doanil saab 20. hooaeg Coyotesi särgis täis järgmise hooajaga, mille lõpus saab ka tema leping läbi.

Võib kindlalt väita, et tema Coyotesi uut tõusu enam ei näe, aga oma kohalolekuga aitab ta sellele kaasa, olles mentoriks noormängijatele. Klubil seisab ees põhjalik noorenduskuur ja peamänedžer Don Maloney andis täna teada, et kõik meeskonna mängijad välja arvatud Doan on teistele saadaval. Maloney sõnul ollakse õige pakkumise puhul valmis loobuma isegi Oliver Ekman-Larssonist, kes on märkamatult mängimas ennast üheks NHL-i parimaks kaitsemeheks.

Coyotesi uus enamusosanik lubab karika Arizonasse tuua

Vana-aasta viimasel päeval sai lõpuks ärimees Andrew Barrowayst Arizona Coyotesi enamusosanik. Tema kätte läks 51% klubist. Seda pärast kuulujutte, et mees on hoopis tehingust taganemas. Nendele aitas kindlasti kaasa Coyotesi vahepealne üheksa kohtumise pikkune kodumängude kaotusteseeria.

(foto: Twitter @TomTingle2)
Barroway on juhtimise üle võtnud suurte sõnadega. "Me oleme siin, et võita Stanley karikas ja see algab minust endast. Me ei puhka enne, kui toome karika Arizonasse," rääkis ta tehingut tutvustaval pressikonverentsil. "Alustan selle nimel tööd juba täna. Annan endast parima ja soovin, et Arizona oleks minu üle uhke."

Antud laused süstivad kindlasti kõigile klubi fännidele usku. Eriti kohalikele, kes erinevate spekulatsioonide tõttu peavad pidevalt kartma võimalikku klubi kolimist. Samas tasub uude omanikku ka ettevaatlikusega suhtuda.

Nimelt levib arusaam, et Barroway soovib klubi kulutusi tõsiselt kärpida, mis tähendab, et Coyotes peab loobuma oma kõrgepalgalisematest liikmetest. Kuigi tõsi, see on ka veidi vastuolus selle "tahan tuua karika Arizonasse"-jutuga, kuna konkurentsivõimelise meeskonna jääle panemiseks on vaja siiski häid mängijad ning odavalt nad ei tule.

Tõenäoliselt on hetkel Coyotesist saadaval kõik, kelle nimeks pole Oliver Ekman-Larsson. Noor rootslane võiks olla Barroway ajastu postripoiss. Kuigi arvatavasti pole klubi valmis loobuma ka Mike Smithist. Peamänedžer Don Maloney ütles hiljuti väravavahi kohta värvikalt: "Me oleme temaga abielus." Smithi leping lõppeb sarnaselt Ekman-Larssoni omale 2019. aasta suvel. Kapten Shane Doan on kogu oma karjääri Coyotesile pühendanud ja vääriks kindlasti enne kepi nurka viskamist paremas meeskonnas mängimist. Usutavasti ei paneks klubi tema lahkumissoovile kätt ette.

Nagu näha, siis tuleviku plaanid on klubil suured. Võimalik, et need õnnestub ka ellu viia. Kuid hetkel tundub, et asjad lähevad enne paremaks minemist veel veidi halvemaks. Äkki aitaks Connor McDavid või Jack Eichel uue ajastu kiiremini sissejuhatada? Coyotes on hetkel liiga halvimast kohast (loe: drafti parimast kohast) üheksa punkti kaugusel.

Hooaja eelvaade: Arizona Coyotes

Aastal 2012 mängis Phoenix Coyotes läänekonverentsi finaalis, kuid see oli siis ja nüüd on praegu. Uue nimega Coyotes läheb murdma kaheaastast playoffide põuda. Eelmisel hooajal rikuti oma aasta ise ära. kui viimasest kaheksast matšist õnnestus võita vaid üks. See tuli hooaja viimases kohtumises Dallas Starsi vastu, siis kui oli juba kindel, et just Stars napsab endale läänekonverentsi viimase playoffide pileti. Suvi on Coyotesi mängijate jaoks olnud väga pikk-

(foto: Norm Hall/Getty Images)
Samuti oli suvi klubi pintsaklipslaste poolt tegus. Vahetustehinguga on sisse toodud Sam Gagner ja B.J. Crombeen. Vabaagentide turult haarati teiste seas endale Pittsburghis vaid võitudega harjunud Joe Vitale. Pärast aastast koostööd on katkestatud leping Mike Ribeiroga ning ründeliinist on läinud ka kuus hooaega klubis veetnud Radim Vrbata.

Meeskonna peatreener Dave Tippett usub, et need muudatused tõstavad Coyotesi konverentsi tippu tagasi, öeldes uue hooaja kohta. "Kui vaid paar asja lähevad teisiti, siis jõuame playoffidessse, aga me tahame olla parem meeskond kui lihtsalt playoffidesse jõudev sats. Eelmisel hooajal olime me lihtsalt liiga ebastabiilseid, et viimane playoffide koht endale saada."

Tippetti sõnad tunduvad veidi ülepaisutatuna, kui võtta arvesse lääne konkurentsitihedust, kuid mingis mõttes on tal ka õigus. Coyotes ei ole kaugel tippseltskonda kuulumisest. Seda saab arvutada erinevaid numbreid kokku lüües ja rohkeid "olekseid" kasutades. Lisaks eelpool mainitud kehva hooaja lõpu vältimisele oleks Coyotes saanud ka märgatava punktilisa, kui oleks suudetud hoida kahe kolmandikuga välja võideldud edu. Tippetti meeskond võitis vaid 69.7% mängudest, kus mindi viimasele perioodile vastu eduseisus. Selles arvestuses olid kehvemad vaid kaks satsi.

Edu sulamisele aitas kaasa ebakindel kaitsemäng, mis oli Coyotesi puhul üllatav. Keskmiselt lasti enda väravale sooritada 31 pealeviset mängus ja paraku suutis väravavaht Mike Smith sellises olukorras oma numbriteks saada vaid 2.64 ja 91.5%. Võrdluseks, Coyotesi superhooajal 2011/12 olid tema numbriteks 2.21 ja 93%. Oma suurte ambitsioonide täitmiseks peab Coyotes leidma lahenduse kaitseprobleemidele ja lootma, et see aitab ka Smithil taas mängukindluse leida. Meeste nagu Oliver Ekman-Larssoni ja Keith Yandle'iga ei peaks kaitse tsementeerimine kõige keerukam ülesanne olema. Lisaks on Tippettil suured lootused ka seoses noorema generatsiooniga.

"Ekman-Larssoni ja Yandle'i kõrval on meil Connor Murphy ja Brandon Gromley, kes on minu hinnangul valmis järgmiseks arenguetapiks. Meil on väga hea litrit liikvel hoidev kaitse, mis on noor ja liikuv," on märkinud Tippett, kes juhendas sel aastal ka Kanada MM-koondist.

Väärib märkimist, et Murphy ja Gromley on kahepeale NHL-is kirja saanud vaid 35 mängu. Seejuures esimesele kuulub nende seast 30 matši. Noored on saamas väga suure usalduse ja peavad ka välja vedama. Muud võimalust pole, kuna Coyotes ei hiilga just kõige sügavama kaitsjate pingiga.

Lisaks kaitse kokku tõmbamisele peab keegi rünnakul kompenseerima ka need ligi 100 punkti, millest Vrbata ja Ribeiro puhul ilma jäädakse. Põnevusega oodatakse, mida suudab eelmise aasta drafti 12. valik Max Domi. Märtsis 19-aastaseks saanud tsenter on OHL-is teinud kaks vinget hooaega ning pärast suviseid muudatusi on koht talle meeskonnas täitsa olemas. Tuleb lihtsalt olla mees ja see endale võtta.

"Vaimne koormus, mida peab üks 19-aastane mängija liigas täiskasvanud meeste vastu regulaarselt mängides kannatama pole nalja asi ja seetõttu ei näe me NHL-is väga palju 19-aastaseid," tõdes selle nädala alguses Coyotesi peamänedžer Don Maloney. "Kui me ei saa Maxile anda piisavalt mänguaega, et tema arengut edendada, siis on parem kui ta mängiks kusagil mujal."

Kui Domi tõesti veel NHL-is mängimiseks valmis ei ole, siis peab Tippett lootma, et meeskonna teised ründajad suudavad oma produktiivsust tõsta.

Hooaja küsimus - kes tõuseb esitsentriks?

Sama küsimus painas Coyotesit tegelikult kogu eelmise hooaja vältel. Ribeiro alustas esinumbrina, kuid vajus peagi järgmistesse kolmikutesse. Gagner on kogu oma karjääri olnud tsenter, kuid on samuti olnud alati lahtivisetel omadega hädas ning ta võiks olla efektiivsem hoopis äärena. Martin Hanzal tegi 40 punktiga mullu karjääri parima aasta, aga tegu on mehega, kelle võimed lubavadki pigem mängida teist või kolmandat viiulit. Antoine Vermette tõusis eelmisel hooajal 24 väravaga meeskonna suurimaks väravakütiks, kuid ta on 10-aastase karjääri jooksul 50 punkti kätte saanud vaid kaks korda. On üllatav, et Coyotes pole suve jooksul teinud käike selleks, et olukorda parandada. Ometi on klubil vaba palgaruumi üle 11 miljoni. Usutavasti on aga Tippettil mingisugune kindel idee selle tühimiku täitmiseks olemas ja ta näeb seda ka efektiivse lahendusena. Seega pole siin ehk ka kritiseerimiseks suurt põhjust.