Kuvatud on postitused sildiga brian elliott. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga brian elliott. Kuva kõik postitused

Kings lõpetas Flyersi võiduseeria

Pärast kümmet järjestikust kaotust kuuemängulise võiduseeria kokku pannud Philadelphia Flyers võib karta, et enne jõule hakkab uuesti kaotusi kogunema. Meeskonna võiduseeria katkes esmaspäeval, kui Los Angeles Kings suutis omakorda enda kaotuste jadale punkti panna.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Kings sai kirja kogu liiga peale tänavu pikima võiduseeria, kui tervelt kaheksa mängu järjest kaotuse kibedust tundma ei pidanud. Ent nagu ikka tihti juhtub, siis pärast esimest kaotust hakkas neid kohe kuhjuma. Philadelphiasse mindi kolme järjestikuse kaotuse pealt.

Võidurada leiti uuesti üles tänu heale algusele ja Jonathan Quicki tõrjetele. 31-aastane ameeriklane tegi 36 tõrjega ühe oma hooaja edukaima mängu.

4-1 võidus saadi pooled väravatest avakolmandikul. 6. minutil avas skoori Alec Martinez ning edu pikendas Trevor Lewis. Viimasel perioodil vormistasid seisu Adrian Kempe ja Tyler Toffoli. Flyersi ainus tuli avakolmandiku lõpus ülekaalust Jakub Voraceki poolt.

Brian Elliott lasi viimasel kolmandikul kuue pealeviskega kaks ning jäi vaid 21 tõrje peale.


Flyers on viimases seitsmes kodumängus suutnud Kingsi alistada vaid korra.

Teised kohtumised

Boston Bruins 7 - 2 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Sergei Bobrovski tehti kollanokkade Danton Heineni ja Jake DeBruski juhtimisel sõelapõhjaks. Mõlemad lõpetasid õhtu kolme silmaga. Kodumeeskond oli pealevisetega üle tervelt 45-18. David Pastrnak on jõudnud kogu liiga peale tänavuse hooaja pikima punktiseeriani, milleks 12 mängu.


New Jersey Devils 5 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)

Adam Henrique oli Prudential Centeris tagasi ja sai ka värava kirja, kuid Ducksil läks 3-1 edu juures võit käest. Miles Wood ja Steffan Noesen said mõlemad kirja kaks kolli, Brian Boyle kogus kolm söötu.

Colorado Avalanche 4 - 2 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Karikakaitsja ja eelmise hooaja ülekaaluka liiga punase laterna mõlemad omavahelised kohtumised lõppesid tänavu ootamatu tulemusega. Avalanche tegi kahest kaks Tyson Barrie vedamisel, kes lõpetas õhtu kahe tabamusega.

Edmonton Oilers 5 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)

Oilersil oli Adam Larsson koosseisus tagasi ning alates novembri algusest saadakse alles kolmandat korda rõõmustada järjestikustes mängudes tulnud võitude üle. Ryan Strome tuli mängult ära kahe väravaga.

Flyers suutis Calgarys kaotuste jada lõpetada

Ligi kuu aega iga külje pealt nuuti saanud Philadelphia Flyers suutis viimaseks oma kümne mängu peale veninud kaotusteseeria lõpetada. Seda tehti Calgarys, kus kohalikust Flamesist oldi üllatavalt kindlalt 5-2 üle. Suureks kangelaseks osutus väravavaht Brian Elliott.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Elliott, kes alles eelmisel hooajal ise veel Flamesi mees oli, tegi endises koduhallis 43 tõrjet. Neist 20 teisel kolmandikul, mis veidral kombel kallutas mängu hoopis külaliste poolele. Flyers sai teise 20 minuti jooksul vaid seitse üritust kirja, aga neist kolm olid väravad. Scott Laughton, Michael Raffl ja Wayne Simmonds toksisid 1:11'ga meeskonna 1-1 viigi pealt suurde eduseisu.

"Kutid töötasid kõvasti ja mis veelgi tähtsam, nad hoidsid kokku selle karmi seeria käigus," kiitis pärast mängu Flyersi peatreener Dave Hakstol.

Hakstoli mehed võidutsesid kaotusseisust. Avakolmandiku eelviimasel minutil sai Flames Troy Brouweri hooaja esimesest tabamusest ette. Minut hiljem aga Valtteri Filppula viigistas.

Flames tegi teise kolmandiku lõpus Sean Monahani tabamusest vahe kahe peale, kuid comeback jäi siiski tulemata. Viimasel perioodil sündis veel Laughtoni õhtu teine tabamus. Jakub Voracek tuli mängult ära kolme söödupunktiga.

Kodumeeskonna puuris kõrbenud Mike Smith sai enda nimele vaid 16 tõrjet.


Flyers leiab end kaotusteseeria lõpus Metro divisjoni viimaselt kohalt. Idakonverentsi viimased playoffide kohad on kaheksa punkti kaugusel.

Teised kohtumised

Washington Capitals 4 - 1 San Jose Sharks (tipphetked)

Pikalt võiduta olnud Philipp Grubauer sai 24 tõrjega oma teise järjestikuse võidu. Aleksandr Ovetškin jõudis hooaja 20. väravani ning ronis veel ühes edetabelis ülespoole.


Florida Panthers 4 - 5 (KV) New York Islanders (tipphetked)

Pantritel läks käest mitu eduseisu ja lisaks kaotati kohtumises Roberto Luongo vigastusele. Väravaterohke kohtumine lõpetati Matt Barzali karjääri esimese karistusviskega.


Nashville Predators 5 - 3 Boston Bruins (tipphetked)

Bruinsi neljast kohtumisest koosnenud võõrsilmängude võiduseeria lõpetati päris karmilt ära. Predators oli liikunud 4-0 eduseisu ajaks, mil ka külalistel midagi õnnestuma hakkas. Craig Smith lõpetas 2+1'ga. Võiduni jõudmist ei takistanud isegi Ryan Johanseni vigastus, mis tal mängida ei lasknud.

Bruins pikendas Flyersi kaotuste jada kümne peale

Jõulud on praeguse seisuga Philadelphia Flyersi fännide jaoks tulemas väga masendavad. Nende lemmikmeeskond ei suuda kuidagi lõpetada juba alates 11. novembrist kestvat kaotusteseeriat. See jõudis laupäeval kümne peale, kui Boston Bruinsile alistuti kuivalt 0-3.

(foto: taiwannews.com)
Dave Hakstoli meeskond jäi seeria jooksul kolmandat korda ja kogu hooaja peale kuuendat korda nulli peale. Tuukka Rask pidi hooaja esimeseks puhtaks paberiks tegema 28 tõrjet.

"Vajame lihtsalt esimest võitu, et saaksime uuesti kergendatult hingata. Seisud on praegu kehvad. Peame asjale jälile jõudma ja tegema seda kähku," rääkis pärast mängu meeskonna kapten Claude Giroux, kelle teise kolmandiku tabamus võeti treeneri vaidega ära.

Bruins sai väravad hooaja esimese skoorinud Ryan Spoonerilt, David Pastrnakilt ja Brad Marchandilt ning võitis oma viimase seitsme peale kuuenda. Kodust eemal on võidetud neli järjest.

Väravad saadi Brian Elliotti vastu kätte 27 pealeviskega ja vaid poole mänguajaga.

Flyers kaotas viimati kümme järjest 2008. aastal ning viimase 11 aasta jooksul on see meeskonna jaoks kolmas vähemalt 10-mänguline kaotuste jada. Võtab ikka vanduma küll.


Giroux & Co võiduotsingud jätkuvad esmaspäeval Calgarys.


Bruins oli enne praegust võõrsilmängude võiduseeriat tänavu kodust eemal alistanud vaid Arizona Coyotesi.

Teised kohtumised

Minnesota Wild 2 - 1 (LA) St. Louis Blues (tipphetked)

Blues jõudis hooaja esimese kolmemängulise kaotusteseeriani, kui Devan Dubnyk pea peal seisis. Ainsa suutis ülekaalust tema selja taha panna Patrik Berglund ning kirja läks 41 tõrjet. Lisaajal tõi kodumeeskonnale võidu kaitsemees Matt Dumba. Bruce Boudreau meeskonnal on nüüd kodus viimasest kuuest võidetud viis.

Tampa Bay Lightning 5 - 2 San Jose Sharks (tipphetked)

Lightning läks viimasel kolmandikul 1-1 pealt oma teed. Tyler Johnson ja Nikita Kutšerov skoorisid mõlemad kaks korda. Pärast pisikest vigastuspausi uuesti Sharksi postide vahel olnud Martin Jones sai 38 tõrjega tööpäeva. Andrei Vasilevki pidi teises puuris toimetama vaid 27 üritusega.

Pittsburgh Penguins 5 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Sabres suutis lõpetada lõpuks üle 232 minuti kestnud põua, aga selleks ajaks oli seis juba 0-3 ja järjekordsest kaotusest, mis viimase 12 peale 11., pääsu polnud. Sidney Crosby tegi viienda järjestikuse vähemalt kahe punktiga mängu ning 1+1 sai kirja ka Jevgeni Malkin.

Washington Capitals 4 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Külalised suutsid 0-2 kaotusseisu kustutada, aga kui teise lõpusekunditel Aleksandr Ovetškin oma hooaja 19-ga uuesti Capitalsi ette viis, siis oli juba raske. Barry Trotzi meeskond on alates novembrist kodupubliku silme all kaotanud vaid kaks korda.

Carolina Hurricanes 3 - 2 (LA) Florida Panthers (tipphetked)

Hurricanes sai külma dušši osaliseks, kui Aleksander Barkov eelviimasel minutil viigistas, ent samaga vastati lisaajal. Seal jäi mängida vaid kaks sekundit, kui Noah Hanifin võiduvärava tegi.

Montreal Canadiens 10 - 1 Detroit Red Wings (tipphetked)

Red Wingsile korraldati saunaõhtu Paul Byroni ja Alex Galchenyuki juhtimisel. Esimene sai kirja karjääri esimese kübaratriki ning teine karjääri parimat tähistavad neli söödupunkti. Punktideta jäid üldse vaid neli meest. Carey Price'i lina määriti viimase keskel Luke Glendeningu poolt. Meeskond on pärast Price'i naasmist võitnud viis jutti. Boonusena naasis laupäeval koosseisu Shea Weber.


Vancouver Canucks 2 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Canucks suutis kahe avakolmandiku värava toel kodus tänavu võita alles neljandat korda. Leafsi ainus tuli kolm minutit enne lõppu James van Riemsdykilt. See pikendas Jakob Markströmi nullimänguta seeria 128 kohtumise peale. Tegu on liiga pikima seeriaga.

Arizona Coyotes 5 - 0 New Jersey Devils (tipphetked)

Oktoobri lõpus Devilsi poolt kõrbesse saadetud Scott Wedgewood näitas karjääri teise nullimänguga, millest härrad ilma jääavad. Selleks oli vaja teha 27 tõrjet. Sabresi kulgemine tähendab seda, et Coyotes ei ole enam liiga viimane.

Nashville Predators 3 - 2 (KV) Anaheim Ducks (tipphetked)

Adam Henrique sai Ducksi särgis kirja oma esimese, aga see oli hoopis Nashville uus poiss, kes mängu otsustas. Karistusvisked lõppesid 2-0 tulemusega ja viimase tegi seal Kyle Turris. Predators pani ülekaalus neljast kaks, pikendades sellega omapärast klubi rekordit - 13 mängu järjest on vähemalt üks PP koll kirjas. Lisaks on tänavu kodus vähemalt üks tulnud kõigis kohtumistes.

Dallas Stars 3 - 2 (KV) Chicago Blackhawks (tipphetked)

Stars jõudis tänu Aleksandr Radulovi ja Tyler Seguini karistusvisetele kodus viienda järjestikuse võiduni. Kogu hooaja jooksul on kodus kaotatud vaid kaks korda. Blackhawks mängis ilma Corey Crawfordita, kes on üsna ootamatult lennanud vigastud mängijate nimekirja.

Calgary Flames 5 - 7 Edmonton Oilers (tipphetked)

Ei ole Oilersil sel hooajal palju rõõmustamiseks põhjust olnud, aga vähemalt on mõlemad Alberta provintsi lahingud võidetud. Kuigi seekord läks 6-1 pealt viimasel kolmandikul korralikuks väristamiseks. Kahe väravaga pani võidule aluse Jesse Puljujärvi. Kodumeeskonna poolelt tegi kaks Sam Bennett. Tegu Todd McLellani 400. võiduga NHL-i peatreenerina. Ühtlasi on Oilers üle 31 aasta suutnud tulises vastasseisus võita kuus järjest.

Crosby lisaajavärav otsustas hooaja esimese Pennsylvania lahingu

Philadelphia Flyersiga on lood ikka nii olnud, et olgu meeskonna seis, kui kehv tahes, siis oma Pennsylvania osariigi naabrile Pittsburgh Penguinsile antakse alati kõva lahing ja tihti ka võidetakse. Seitse matši järjest kaotanud meeskond oli positiivsele tulemusele lähedal ka seekord, kuid põnevast heitlusest väljuti siiski võiduta.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Flyers mängis end teisel kolmandikul Shayne Gostisbehere'i, Travis Konecny ja Sean Couturieri väravatega 3-1 eduseisu ning lisaks kaotas Penguins perioodi alguses Matt Murray, kes Jakub Voracekiga kokku põrkas.


Ometi kehv kolmandik pingviine ei murdnud. Läks hoopis vastupidi. Viimasel kolmandikul pandi Brian Elliotti väravale 19 pealeviset ning mäng viigistati kohe 2. minutil, kui Patric Hörnqvist ja Bryan Rust 39-sekundilise vahega skoorisid.

Michael Raffl tõi neli minutit enne lõppu Flyersile veel ühe eduseisu, aga see läks samuti käest. Avakolmandikul skoori avanud Jake Guentzel jõudis 1:04 enne normaalaja lõppu oma teiseni, mis tegi seisuks 4-4.

Boonusena tuli normaalaja lõpuhetkedest Penguinsile lisaajale kaasa ülekaalu võimalus, mis tekkis pärast seda, kui Voracek kaitsetsoonis litri hullunud publikusse saatis. See otsustas ka mängu.

Penguins tegutses ülekaalu ajal üsna luuravalt ja sai kirja vaid kaks väravale läinud pealeviset, aga rohkemat polnudki vaja. Sidney Crosby suunas sisse Kris Letangi pealeviske/söödu.


Tegu Crosby karjääri 11. põhiturniiri lisaajatabamusega. Ta asub nende osas Mario Lemiuex' ja Jevgeni Malkiniga jagama klubi rekordit.

"Alustasime kolmandat tugevalt," märkis Crosby pärast mängu. "Olime kõik üsna pettunud oma teise perioodi esituses. Lasime nad mängu tagasi ja lubasime neil kohtumist dikteerida. Alustasime tugevalt, saime varakult tähtsa värava, mis lükkas meid käima ja ammutasime sellest energiat."

Energiat oli Mike Sullivani meeskonnal lõpuks nii palju, et Elliotti kostitati 52 korda. Külalised said kirja 20 üritust vähem. Murray tõrjus neist 20 ning kollanokk Tristan Jarry lükkas kümnest kõrvale kaheksa.

Veel pole teada, kui tõsine Murray vigastus on. Samuti pole väga kuulda olnud Malkini võimalikust naasmisest. Venelasel jäi juba neljas järjestikune matš vahele.


Flyersi 8-mänguline kaotusteseeria on meeskonna pikim pärast 2008. aasta veebruari, mil isegi ümmarguse kümneni jõuti.

Teised kohtumised

New Jersey Devils 2 - 3 Florida Panthers (tipphetked)

Vähemalt neljanädalasele vigastuspausile siirdunud Jevgeni Dadonovita mänginud külalistel ei tahtnud 38-25 pealevisete ülekaal kuidagi võiduks realiseeruda, ent pärast kahe eduseisu kaotamist see siiski juhtus. Jared McCann tegi otsustava tabamuse 8:15 enne lõppu. 23 tõrjega lõpetanud Roberto Luongost sai läbi aegade teine väravavaht, kellel kahe erineva klubi eest vähemalt 200 võitu kirjas.


Montreal Canadiens 3 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Carey Price teeb vigastuspausi järgses teises kohtumises 37 tõrjet ja laseb vaid ühe, sest loomulikult. Neljandat mängu Shea Weberita olnud Canadiens pani Jacketsi võiduseeriale punkti kuue peal.

Winnipeg Jets 7 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Kodumeeskond aeti esimese 14 minuti jooksul tulnud kahe väravaga närvi. Blake Wheeler, Mark Scheifele ja Kyle Connor said kõik koju 1+2'ga. Üleolek oli nii suur, et Patrik Laine ei hakanud isegi millekski vaevuma. Kodus tänavu vaid kolm korda kaotanud Jets kerkis liiga üldtabelis St. Louis Bluesi järele 2. kohale.

Chicago Blackhawks 7 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)

Blackhawks näitas Alex DeBrincati juhtimisel, et oskab ka seitse tükki teha. 19-aastane kollanokk sai maha karjääri esimese kübaratrikiga ning lisas selle kõrvale ka ühe söödu. Patrick Kane lõpetas kolme sööduga ning Nick Schmaltz sai kirja 1+2. Külaliste poolelt oli ainus rõõmus mees Chris Wagner, kes kahe tabamusega kahekordistas oma hooaja saagi.

Hooaja eelvaade: Philadelphia Flyers

Eelmise kümnendi lõpus karikavõistluste finaalis mänginud Philadelphia Flyers on viimastel hooaegadel hiilanud ebastabiilsusega. 2013. aastal jäädi üle mitme aasta esimest korda playoffidest eemale, siis oldi suures mängus tagasi, aga järgmisel aastal piirduti jälle vaid põhiturniiriga. Pikalt on oldud piiripealne meeskond. Mullu jäädi jälle karikamängudest eemale. Sama mustriga jätkates peaks uus aasta taas pikem tulema.

(foto: espn.com)
Kas päris Giroux ilmub välja?

Eelmine hooaeg oli neljas järjestikune, mil meeskonna kapteni Claude Giroux punktisaak langes. 29-aastane ründaja sai kirja vaid 14 väravat ja 58 silma. Giroux on pikalt olnud üks liiga alahinnatumaid superstaare, aga aina halvemad esitused võivad ta eliitmängijate nimistust langetada. Flyersi mängude ajal on ikka armastatud välja tuua seda, kuidas Giroux on alates hooajast 2011/12 olnud liiga resultatiivseim mängija, aga selle staatuse on ta tänaseks minetanud.


Murelik on seis ka meeskonna teise ründetähe Jakub Voracekiga. 28-aastane tšehh oli alles nii hiljuti, kui hooajal 2014/15 liiga punktitabeli tippude hulgas, aga pärast seda on ta langenud 50-60 punkti meheks. Eelmisel hooajal tuli 20 väravat ja 61 silma.

"Me vajame neilt paremaid esitusi," on oma ründetuusade kohta öelnud klubi peamänedžer Ron Hextall. "Nad teavad seda ise ka. Nemad ise nõuavad endalt rohkemat. Nad teavad, et nad on väga head mängijad ja nad peavad meie jaoks olema väga head mängijad."

(foto: dailyfaceoff.com)
Ründetippude raskused jätsid Flyersi mullu 2.59 värava peale, millega kuuluti liiga viimase kümne sekka. Seis võinuks ilma 19.8%-lise ülekaaluta olla isegi halvem. Giroux oli 31-ga ülekaalu punktide osas liiga neljas mees, Brayden Schenn jäi 17-ga ülekaalu väravate arvestuses jagama liiga esikohta ning Wayne Simmonds tuli 16-ga otse tema kannul. Schenni karjääri parim hooaeg tehti suvel korralikuks kaubaks, kui St. Louis Bluesist saadi tema eest Jori Lehterä ja kaks drafti avaringi valikut.

Enda avaringi valik pandi sel suvel hakkama Nolan Patricku peale, kes on üks paljudest noortest mängijatest, keda Hextall tahab näha meeskonda murdmas.

"Meil on mitmed kutid võitlemas kahe ründaja koha pärast," on endine keevaline väravavaht märkinud. "Kes suudab esile tõusta? Seda ma ei tea, see sõltub neist. Meil on mõned lahtised kohad rünnakul ja samuti kaitses. Meie lapsed peavad näitama, et nad saavad meid teha paremaks meeskonnaks."

Võitlus koha eest päikese all on nii tihe, et isegi Patricku koht pole kindel. Küll oleks aga väga üllatav kui paar nädalat enne hooaja algust 19-aastaseks saav mängumees oma võimalust ei saaks. Tema füüsilist võimekust on niigi juba kiidetud ja tegu olevat ka väga osava noormehega. Ega vastasel juhul poleks ta ka enamuse eelmisest hooajast olnud erinevates drafti prognoosides esinumber.

Kaitse vajab korrastamist

Lisaks kahvatule rünnakule on Dave Hakstoli meeskonda tagasi hoidnud ka kehvad kaitsenumbrid. Viimase nelja hooaja jooksul on endale kolm korda lastud kokku üle 230 värava. Eelmise hooaja keskmiseks numbriks tuli 2.82. Seda vaatamata tõsiasjale, et vastaste võimaluste limiteerimisel oldi liiga parimate seas, kui endale lubati 28.5 pealeviset mängus. Mehine osa selles oli Andrew MacDonaldi comebackil.

Septembri alguses 31-aastaseks saanud kaitsja, kes olnud kogu karjääri jooksul usin pealevisete blokeerija, kukkus hooajal 2015/16 AHL-i ja tagasiteed sealt pidi pikalt otsima. Lõpuks leidis ta selle antud hooaja lõpuosas ning järgnenud aastal oli ta uuesti täiesti adekvaatse tasemega kaitsemees. Ent meeskonna kahjuks hakkas temaga võrreldes vastupidises suunas liikuma Shayne Gostisbehere.

Üleeelmisel hooajal tõelise komeedina tulnud ameeriklane pani 46 punktiga aastale otsa 39 silmaga aasta ja seda vaatamata sellele, et ta sai kirja 12 kohtumist rohkem. Kehv mänguvorm jättis Gostisbehere'i isegi mõnes kohtumises kõrvaltvaatajaks.

"Sa pead sellega seoses olema hea meeskonnamängija, end ei tohi liialt esile tõsta," kommenteeris ta juhtunut eelmisel kuul. "Jah, sa ei taha tervena koosseisust välja jääda, aga selle puhul tuleb positiivseks jääda. Arvan, et sain sellega hakkama. Sain jäält eemal olles paremaks samal ajal kui meeskond väljakul oli."

Väidetavalt Gostisbehere täielikult terve polnud, aga seisund oli piisavalt hea, et kogu hooaeg kaasa mängida. Küll aga on suvi kuulunud taastumisele ja pärast seda on ta hakkamist täis, nii personaalse poole pealt kui meeskonna vaatevinklist.

"Arvan, et oleme hooajale peale minnes väga keskendunud. Meil saab olema noor, lõbus ja põnev meeskond ning sellest tuleb suurepärane hooaeg," teatas ta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Nooruslikust on eriti palju just kaitseliinis. MacDonald on ainus, kes 30 täis. Kõik ülejäänud on 27 või nooremad, üks noorimatest on eelmisel hooajal kaitse uueks liidriks kerkinud Ivan Provorov. 20-aastane venelane teenis keskmiselt 21:59-ga meeskonnas enim mänguaeg ning tegi 30 punktiga soliidse kollanoka aasta. Teistele noorukitele on tee avatud Michael Del Zotto ja Nick Schultzi lahkumisega.

Huvitav käik väravasuul

Flyers lasi suvel mitmetel vabaagentidel minema jalutada ja nende seas oli ka mitu head aastat meeskonna esikindana tegutsenud Steve Mason. Tema asemele toodi Brian Elliott. Tegu on väga huvitava käiguga. Mõlemad on üsna sarnase tasemega puurilukud, aga Elliott on kolm aastat vanem. Tema lepinguga hoiti paar miljonit kokku, kuid seda ei saa veel öelda, kas see seda ka väärt on.

Intriigi lisab veel see, et Elliotti ei toodud meeskonda uueks esikindaks. Ees ootab võitlus, või siis koostöö, Michal Neuvirthiga. "82-mängulise hooaja jooksul on vaja tandemina mõlemaid kutte ja oleme sellega seoses põnevil. Ma arvan, et Brian on 6-7 aastat väga hästi esinenud ja näeme teda päris hea väravavahina," kommenteeris Hextall suvel.

Elliott tõrjus läinud hooajal 91%-ga ja lasi keskmiselt 2.55 väravat. Näis, et pikalt St. Louisis olnud väravavahil olid pärast klubivahetust kohenemise probleemid. Pärast rasket algust vedas ta aga Calgary Flamesi playoffidesse, tõrjudes viimase 36 mängu jooksul 91.9%-ga ja lastes 2.27 väravat. Neuvirthi mullusteks numbriteks olid 89.1% ja 2.82. Tema ja Mason panid lõpuks tõrjete efektiivsuseks kokku 90.1%, mis tähendas, et meeskonna heast võimaluste limiteerimisest polnud väga palju kasu.

Ümberehitamist ei tule, aga keskendutakse noortele

Hextall saabus kolm suve tagasi ametisse eesmärgiga ehitada uuesti üles Flyersi noortesüsteem. Drafti kaudu on märgatavalt oma noorte valikut parandatud ja esimesed viljad on juba esindusmeeskonnas näha. Klubi AHL-i meeskond on äsja 101 punktiga teinud väga hea hooaja ning võib arvata, et tulevikku suunatud filosoofiaga jätkatakse. See aga ei tähenda seda, et meeskond ei võiks arvestatav jõud olla.

"Sa ei ole ümberehitamas, kui suudad konkurentsivõimeline olla," ütles Haxtall hiljuti. "Minu jaoks on ümberehitamine see, kui käid täiesti põhjas ära ja valid draftis mitu korda kõrgetelt kohtadelt ja sisuliselt ei ürita sa eriti innukalt võita. See ei kuulu meie DNA juurde. Me soovime võita. Tahame võita võimalikult palju mänge. Me ei kavatse liiga põhja vajuda ja valida esimesena 4-5 aastat järjest. Sedamoodi ei saa meeskonnakultuuri ehitada. Meie visiooni hulka kuulub konkurentsivõimelisus, järg-järgu haaval ehitamine ja nooremaks saamine. Täpselt seda oleme me ka tegemas."

Arvestades, mida 76ers on NBA-s teinud, siis on Hextalli suhtumine Philadelphia spordisõprade jaoks kindlasti värskendav. Samas kaasneb seesuguse piiri peal kiikumisega oht jääda pikaks ajaks täiesti irrelevantseks meeskonnaks, kes pole tippkonkurentsis püsimiseks piisavalt hea, aga samal ajal põhja langemiseks piisavalt halb. Selline on Flyers ka viimastel hooaegadel olnud. Kord playoffides ja siis jälle väljas. Patricku saamine annab lootust, et mingi aeg õnnestub end sellest nõiaringist välja murda. Praegu ollakse aga liiga ladvikust veel kaugel.

2017 vabaagentide klassi kümme vingemat venda

Alates pühapäevast on kõigil klubidel võimalus hakata pidama läbirääkimisi piiranguteta vabaagentidega. Nädalavahetusel jäi tänavune vabaagentide klass T.J. Oshie näol ilma ühest väga heast ründajast ning kaitsjate hulgast võis maha kriipsutada Kris Russelli, kes tegi Edmonton Oilersiga neljaaastase ja 16-miljonilise lepingu, ent sellele vaatamata on saadaval veel mitu vinget venda.


(foto: Getty Images)
Jaromir Jagr

Jagr on mitu hooaega järjest teinud aastaseid lepinguid, aga sel suvel on suureks erinevuseks see, et kui varem on ta uue lepingu juba mitu kuud ette ära saanud, siis seekord mitte. Üheks selle põhjuseks võib kindlasti pidada liiga laienemise drafti. Olnuks Jagril järgmiseks hooajaks leping olemas, siis pidanuks Florida Panthers teda kindlasti ühe mängijana Las Vegase meeskonna eest kaitsma.

Üheks lepingu puudumise põhjuseks võib olla ka taseme langus. 45-aastasena tegi Jagr lõppenud hooajal 20-punktilise kukkumise 66 pealt 46 juurde ja seda vaatamata tõsiasjale, et ta tegi kaasa kõik 82 põhiturniiri mängu..

Ei ole välistatud, et Jagr Floridas jätkab, kuna tema näol on tegu väga hea mentoriga noorele meeskonnale ja pole ka kuulda olnud, et temast enam huvitatud ei olda. Samas saavad aga nüüd kõik temaga rääkida ja lauale võivad tulla paremad pakkumised. Võimalikku uut koduklubi peaks otsima idarannikult. Tänaseks üle 1700 mängu kirja saanud mehel on selja taga väga pikk karjäär, aga läänes on ta veetnud vaid mõned kuud, kui ta 2013. aastal kandis Dallas Starsi särki.

Aleksandr Radulov

Mitu aastat kodumaal veetnud venelane tegi üldjoones eduka comebacki NHL-i. Hooaja saagiks jäi 54 punkti, mis tulid ära 72 mänguga. Produktiivsusele andis suure põntsu pikk mõõnaperiood, mis järgnes pärast peatreenerivahetust. Kui see kõrvale jätta, siis sobis ta Montreal Canadiensile päris hästi.

Peagi 31-aastaseks saava ründaja jätkamine Montrealis on aga suure küsimärgi all. Tema esindajad ja Canadiensi peamänedžer Marc Bergevin on pikalt vedanud vägikaigast seoses tulevase palgaga. Viimase info kohaselt nõudvat Radulov koguni seitset miljonit hooaja peale ja seda kuueks aastaks. See teeks temast liiga palgaedetabelis TOP 30 mehe.

Canadiens ei ole kindlasti valmis sedavõrd suurt investeeringut tegema ja on raske uskuda, et üldse mõni NHL-i klubi sellega nõus on. Möödunud hooajal teenis Radulov 5.75 miljonit. Nõutav palganumber võib kahaneda, kui välja käia tõenoolest pikk leping, ent kuna tegu on juba 30+ vanuses mängumehega, siis puudub klubil selleks huvi. Bergevin peab hakkama muretsema ka selle pärast, mis saab Carey Price'ist. Tal on leping veel vaid üheks hooajaks ja temast on saamas piiranguteta vabaagent.

Kevin Shattenkirk

Radulovi palganõudmised on vinged, aga võib arvata, et lõpuks kujuneb Shattenkirkist mees, kes saab kõige suurema lepingu. 28-aastasel ameeriklasel lõppeb kontraht, mis tõi talle aasta peale 4.25 miljonit. Kaitsjad on alati vabaagentidena nõutud kaup ja see toob tihti ülemaksmise. Heaks näiteks Shattenkirki selle hooaja meeskonnakaaslased Washington Capitalsis Brooks Orpik ja Matt Niskanen, kes said mõlemad kolm suve tagasi üle viiemiljonilised lepingud, olgugi et tegu on kaugel tippklassi meestest. Iroonilisel kombel on nüüd Capitalsil just teiste kaitsjate tõttu praktiliselt võimatu ära siduda Shattenkirki, kes selgelt talendikam mees.

Hooaega St. Louis Bluesis alustanud jänki tegi tänavu 56 punktiga uue karjääri rekordi ja kosilastest tal puudu ei tule. Kindlasti üritab ikkagi ka Capitals mingisugust diili teha, aga tõenäoliselt ta siiski pealinnas ei jätka. Küll võib ta aga jätkata Metro divisjonis. New York Rangers on Dan Girardi lepingu välja ostmisega saanud endale portsu vaba palgaruumi ning seda võib veelgi juurde tekkida, kui teine kaitsja Kevin Klein otsustab oma NHL-i karjääri lõpetada. Huvitava käiguna sihtivat ta Euroopasse siirdumist.

Rangers on end pärast väikest mõõna karikanõudlejate sekka tagasi mänginud ja seega võiks olla tegu klubiga, mis ka Shattenkirki ambitsioonidele vastab. Kuna vanus pole veel päris kriitilise piiri peal, siis võiksid vaateväljas olla ka nõrgemad, aga suure tuleviku ja tühja palgalehega meeskonnad nagu näiteks New Jersey Devils, kes endale äsja drafti avavaliku saanud ja kes võib kena kauba vastu saada Ilja Kovaltšuki mängijaõiguste maha ärimisega.

Martin Hanzal

Pikalt Arizona Coyotesis olnud, aga tänavuse hooaja Minnesotas lõpetanud Hanzal pole vast eriti uhke nime, aga ta on mitmekülgne mängumees, kes paljudele sobiks. Samuti võiks ta olla üsna soodne variant, arvestades et on 30 aastat vana ja seisus, kus karikas võitmata. Lõppeva lepinguga võttis ta palgafondist ära 3.1 miljonit ja must-valge statistika ning klaasmehe reputatsioon ei luba palgatõusu.

Pikakasvulise tsentri hinda võib alla tõmmata ka Wildi peamänedžeri Chuck Fletcheri ütlused pärast hooaja lõppu. Üsna kummalise käiguna kahetses ta avalikult Hanzaliga seotud tehingut, mille hulgas olid mitmed drafti valikud, kaasa arvatud tänavuse suve 1. ringi oma.

Kui mõni kahetseb, siis keegi teine, kes sel suvel Hanzalile võimaluse annab, võib lõpuks riskantsest otsusest lõigata väga head vilja. Tema 39 punkti oli sel hooajal keskpärane number, aga 20 väravaga sai püstitatud uus karjääri rekord. Lisaks oli ta üks liiga edukamatest lahtivisete võitjatest, saades sel hooajal edukuseks 56.4%.

Karl Alzner

Alzner on Hanzaliga sarnast tüüpi mängija selle poolest, et tegu pole särava vennikesega, kuid oma teeb ta alati ära. Tema punktirekordiks on vaid 21, aga näiteks +/- näitaja osas on ta +61'ga aktiivsete kaitsemängijate seas 21. kohal. Selle hooaja +23'st olid paremad ainult üheksa ametivenda.

2007. aasta drafti 5. valikul saab läbi leping, mille keskmiseks töötasuks oli vaid 2.8 miljonit. 28-aastane kanadalane on ise väljendanud soovi Washingtonis jätkata aga muljalt on tulemas kindlasti paremaid pakkumisi ja see viib ta tõenäoliselt ikkagi uude klubisse.

Raudmees, kes seitse hooaega järjest osalenud kõigis põhihooaja mängudes, sobiks hästi mõne hapra kaitseliiniga meeskonna tagalat kindlustama. Dallas Stars ja Winnipeg Jets on meeskonnad, kellel ründepotentsi küll ja veel, ent kaitse auklik nagu juust. Oma kindla mängustiili ja tippklubis olemise kogemusega oleks Alzner mõlemale väärt täienduseks.

Justin Williams

"Härra 7.mäng" on veel üks Capitalsi tänavustest vabaagentidest. Kolmekordne karikavõitja on viimased kaks hooaega Washingtonis veetnud, puududes kokku vaid kahest põhihooaja mängust ja kogudes täpselt sada punkti. Oktoobris 36-aastaseks saaval ründajal lõppeb leping, mis võttis palgafondist enda alla 3.25 miljonit.

Nagu hüüdnimi ütleb, siis võib Williamsile alati playoffides loota ja seega peaks ta olema mitmete karikavõidu mõtetega klubide vaateväljas. Sel kevadel jäid tema numbriteks 13 mänguga 3+6. Williams sobis hästi Capitalsi meeskond ja kuna vanust on juba päris palju, siis võib pidada üsna tõenäoliseks, et ta seal ka jätkab. Samas ei siirdunud ta kindlasti pealinna 2. ringis välja kukkumiseks. Ehk küsimärgid on seoses tema enda huviga. On ka olnud kosta, et meeskonnas tulevad sel suvel muudatused ja Williams võib nende puhul olla üheks lahkujaks.

Andrei Markov

Markov on Canadiensi teine venelane, kellega seoses segased lood. Kogu karjääri Montrealis veetnud kaitsemees on väljendanud soovi jätkata, aga on soovimas kaheaastast lepingut, mis Bergevini morjendab. Tegu mängumehega, kes saab enne käimasoleva aasta lõppu 39-aastaseks.

Töösuhte jätkamise osas on heaks uudiseks see, et Markov on üheksa hooaega järjest paugutanud lepinguga, mis toonud talle 5.75 miljonit dollarit ehk erinevalt Radulovist, ei tohiks palganumber takistuseks olla. Krõbisevat on juba piisavalt palju ja Markovi sooviks nähtavasti kindlustada see, et ta saab lõpetada ühe klubi mehena, mis iseenesest väga sümpaatne. Ent enne kui allkirjad paberil, pole võimalik lahkumist välistada.

Brian Elliott

Eelmisel hooajal liigat tõrjeprotsendi osas 93%-ga juhtinud ja mõned aastad tagasi kogu hooaja peale endale vaid 1.56 väravat lasknud puurivahiga seose on lugu üksjagu kummaline. Ta on seni olnud üsnagi soodsa lepinguga (2.5 miljonit aasta peale) ja kindlasti on tema näol tegu väga soliidse väravavahiga. Ent suures osas ebaõnnestunud hooaeg Calgary Flamesis on huvilisi eemale peletamas. Ka Flames ise ei olnud koostööst enam huvitatud ja võttis uueks esikindaks hoopis Mike Smithi.

32-aastasena on Elliott kindlasti sihtimas endale viimast suurt lepingut ja see kitsendab potentsiaalsete maandumiskohtade hulka veelgi, kuna paljudel on juba suure palgaga esinumber olemas. Kanadalasel sattus väga halvale aastale viimaste aegade halvim hooaeg. Samas näitavad karjääri keskmised näitajad 2.42 lastud väravat ja tõrjed 91.3%, et oma tööd võiks ta kellegi puuris ikkagi asjalikult teha.

Thomas Vanek

Kunagine 40 värava mees on viimastel hooaegadel palju ringi rännanud, sest praegune mängutase ei kannata võrdlust varasemaga, ent läinud hooajal suutis ta oma aktsiaid uuesti kergitada. Detroit Red Wingsi ja Florida Panthersi peale ära jagatud aasta tõi 68 mänguga 17 väravat ja 48 punkti. Eriti hea oli minek Detroidis, kus 48 matšiga tuli 38 silma (15+23). Lepingu väärtuseks oli tal tagasihoidlik 2.6 miljonit.

Head esitused Mootorite linnas võivad austerlase sinna tagasi viia, kuigi on ebaselge, millise suuna nüüd Red Wings võtab pärast seda, kui üle hulga aja playoffidest eemale jäädi. 33-aastane Vanek võiks olla praegusel hetkel hea panustaja, kuid klubi võib sihtida tuleviku tegijaid. Karjääri peale tehtud 333 väravat ja 697 punkti võiksid aga samas kogenud ründaja jaoks mitmed uksed lahti hoida.

Steve Mason

Mason on viimastel nädalatel olnud nagu kuum kartul. Tema agent Anton Thun ütles kuu keskel, et Philadelphia Flyersiga pole olnud olnud mitte mingisuguseid lepingujutte, aga eelmisel nädalal andis klubi peamänedžer Ron Hextall mõista, et Mason ikkagi on veel nende vaateväljas.

2009. aastal hooaja parimaks uustulnukaks valitud puurilukk on väga müstiline kuju. Heal päeval väga hea, kuid sageli ka halb ning see ebastabiilsus tõi talle lõppenud hooaja näitajateks 2.66 ja 90.8%. Tegu tema Philadelphias veedetud nelja hooaja halvimate numbritega. 29-aastasena peaksid tal aga elu parimad hooajad veel ees olema ning see, kes temaga käed lööb, võib end lõpuks tunda lotovõitjana. Kuigi loterii puhul võib kergelt minna ka vastupidiselt.

Valikust on nimme välja jäetud San Jose Sharksi duo Joe Thornton ja Patrick Marleau, kes mõlemad tõenäoliselt samas klubis jätkavad. Nimekirja kõigi vabaagentidega näeb SIIT.

Calgarys ja Anaheimis on väravavahtide dilemma

Esmaspäeval pöörase mängu pakkunud Calgary Flames ja Anaheim Ducks seda täna kindlasti teha ei soovi. Mõlema meeskonna esiväravavahid tegid playoffide avaringi seeria 3. kohtumises nutuse esituse. Enne 4. mängu pole ka selge millise puurilukuga jätkatakse.

(foto: newsday.com)
Flames oli üheksa väravaga lõppenud kohtumises endale seeria esimest võitu kindlustamas, kui 4-1 seisu pealt järsku kõik kokku kukkus. Brian Elliott tõrjus Ducksi esimesest 18-st pealeviskest 17, aga suutis seejärel üheksast üritusest kõrvale lükata vaid viis. Lisaajal ei õnnestunud teha ühtegi tõrjet, enne kui Corey Perry mängu ära lõpetas.


Kui meeskonna peatreenerilt Glen Gulutzanilt küsiti 4. mängu puurivahi kohta, siis jäi ta vastuse võlgu.

Elliott on seerias lasknud keskmiselt 3.67 väravat ja tõrjunud 88.7%-ga. Meeskonnal on varumehena võtta Chad Johnson, kellel olid tänavu põhiturniiril omad ilusad hetked ja isegi üks vägev seeria, mil ta jõudis kaheksa mängu jooksul kolme nullimänguni, aga tal puuduvad eelnevad playoffide kogemused.

Oma väravavahti kinnitades on salapäraseks jäänud ka Ducksi loots Randy Carlyle, öeldes et valikuks saab üks kahest ja otsus olevat tema peas ka juba tehtud. Hetkel aga ei tea keegi peale tema enda, kes võiks 4. mängu alustaja olla.

Juba seeria eelvaates sai kirjutatud, et meeskond tuli karikamängudele väravavahtide dilemmaga. John Gibson alustas esikindana ja tõi kaks võitu, tõrjudes kokku 69-st pealeviskest 65 (tõrjete efektiivsus 94.2%), aga kolmas matš kestis tema jaoks vähem kui pool tundi.

Gibson lasi neli tükki 16 pealeviskega, mis jättis tõrjete efektiivsuseks kesise 75%. Sisse tulnud Jonathan Bernier oli perfektne. Ka tema seisis silmitsi 16 üritusega. Ent ka tema on karikamängudes kogenematu. Eelnevalt oli tal kirjas vaid pool tundi 2013. aastal Los Angeles Kingsi särgis Chicago Blackhawksi vastu.

Playoffide avaring: Anaheim Ducks vs Calgary Flames

Kõik, kelle hinnangul kuuluvad ühe õige hokimängu juurde kaklused, räpased võtted ja veri, peaksid oma tähelepanu suunama kindlasti Anaheim Ducksi ja Calgary Flamesi vahelisele vastasseisule. Meeskondade vahele on juba enne avaringi seeriat tüliõun tekkinud ja piltlikult öeldes pääseb edasi see, kes ellu jääb.

(foto: flameforthought.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Ducks 3 - 1 Flames
Eaves, Bieksa, Wagner - Backlund

Flames 3 - 4 Ducks
Versteeg x 2, Frolik - Eaves, Silfverberg, Holzer, Shaw

Flames 1 - 3 Ducks
Backlund - Vermette, Silfverberg, Rakell

Flames 8 - 3 Ducks
Gaudreau, Bouwer, Chiasson, Stajan, Bennett, Hamilton, Monahan, Giordano - Kesler x 2, Shaw

Ducks 4 - 1 Flames
Stoner, Kesler x 2, Cogliano - Chiasson

Anaheim Ducks

Ducks alustab karikamänge ilma oma esikaitsja Cam Fowlerita, kes tehti just meeskondade viimases omavahelises vastasseisus Mark Giordano poolt katki. Mängus järgnesid selle peale mitmed rüselused ja pärast kohtumist sõnasõda.


"Kuulen jutte, kuidas Gio on hea kutt ja muud säärast, Torontos ütleb meedia, et ta on tore tüüp. Aga ta on seda ka varem teinud. Ma ei austa neid, kes põlvi sihivad. Põlvede tõttu lõppevad karjäärid kiirelt ära. Mulle see ei meeldi," plahvatas Ducksi peamänedžer Bob Murray juhtunu järgselt.

Ametivend Calgaryst Brad Treliving nimetas neid kommentaare rumalateks. Giordano polevat räpane mängija ning Ducksi poolelt üritatakse lihtsalt enne algavat seeriat kohtunikke mõjutada.

Fowleri eemaleoleku ajaks on nimetatud 2-6 nädalat. Välistatud pole avaringi seerias naasmine, aga seda võiks pidada pigem ebatõenäoliseks.

25-aastane kaitsja tegi tänavu põhiturniiril 39 silmaga uue karjääri rekordi ning aitas meeskonna kaitse osas liiga esikolmandikusse. Vaid Washington Capitals ja Columbus Blue Jackets lubasid Ducksi 2.40-st vähem väravaid. Suur osa kaitse edust tulenes tugevast karistuste surmamisest. 84.7% oli liiga paremuselt 4. näitaja.

Kuna Corey Perry piirdus täishooaegade arvestuses pärast oma debüütaastat esimest korda vähema kui 20 väravaga, siis rünnakul lood sama säravad polnud. Ise tehtud keskmine 2.68 jättis meeskonna üsna lähedale liiga viimasele kümnele. Ülekaal oli kahvatu 18.7%-ga. Kuigi sellega seoses tulid head märgid põhihooaja viimastest mängudest. Viimase kuue kohtumise jooksul oli efektiivsuseks 23%. Flamesi näol on vastu tulemas sats, kes erimeeskondade osas liiga esikümne piirimail. Selle duelli võitmist võib tähtsaks pidada.


Rünnakul ei suutnud Ducks tänavu hiilata, aga sai oma tuumikusse Rickard Rakelli näol uue liikme juurde. 23-aastane rootslane püstitas 51 punktiga uue karjääri rekordi ja oli meeskonna ainus vähemalt 30 tabamusega mees (33). Lisaks ei pidanud edurivi pärast väga pead vaevama seetõttu, et väravavahid tegid väga head tööd. Vaid supervahtitega Capitals ja Blue Jackets said kirja Ducksist parema väravavahtide tõrjete efektiivsuse (91.9%). John Gibson oli põhihooaja lõpuosas pikalt eemal, aga siis tuli Jonathan Bernier ja tuletas meelde, miks teda alles paar aastat tagasi väga kõrgelt hinnati.

Väravavahtidega seoses on Anaheimis ka väikene dilemma tekkinud. Gibson on alates märtsist teinud kaasa vaid neljas mängus. Ta on olnud meeskonna esinumber ja omab ka vingeid näitajaid, endale lastud keskmine 2.22, tõrjed 92.4%, aga Bernier on olnud kuum. Endine Los Angeles Kingsi ja Toronto Maple Leafsi puurilukk lõpetas põhihooaja 13-mängulise punktiseeriaga, kaotades selle jooksul vaid kaks matši ja lastes kuus korda ühe või vähem. Bernier hooaja numbriteks on 2.50, 91.5%.

Ducks edeneb, kui...

Ei keskendu liigselt kõrvalistele asjadele. Kaaslane on viga saanud ning ta katki teinud mängija on ise väljakul. Arusaadavatel põhjustel januneb hing õigluse järele. Aga loodetavasti ei hakka pardid seda liigselt taga otsima ning Josh Mansoni lõuahaagiga on juba oma kättemaks tehtud. Flames realiseeris põhiturniiril ülekaalu võimalusi 20.2%-ga. Liiga palju šansse ei tohi neile anda ja selleks peab rumalaid karistusi vältima. Kuigi need võivad ka naturaalsel kombel tulla. Ducks ja Flames olid tänavu ainsad meeskonnad, kes kogusid põhihooajal kokku üle 900 karistusminuti.

Calgary Flames

Flames on pärast 2004. aasta karikafinaalis mängimist võitnud vaid ühe playoffide seeria. Tõsiasi, mis väga palju ei luba tänavusest oodata, aga on ka fakte, millest meeskonda saab hoopis jõudu ammutada. Ja seda mitte ainult avaringi seeriat silmas pidades.

Mis on ühist eelmisel hooajal karika võitnud Pittsburgh Penguinsil ja tänavusel Flamesi? Nad mõlemad on eduseisuga ülihoolsad. Penguins kaotas kuulsal kombel alles sel hooajal Mike Sullivaniga esimese kohtumise, kus pärast kahte kolmandikku hoiti eduseisu. Põhiturniir lõpetati kahe sellise kaotusega. Sama palju oli neid ka näiteks Capitalsil. Flamesil oli neid 34 mängu peale aga ainult üks!


Meeskond alustas tänavu uue peatreeneri Glen Gulutzaniga kohtuvalt, ent sirgus aasta jooksul väga korralikuks meeskonnaks. Veebruaris-märtsis korrati isegi kümne järjestikuse võiduga klubi rekordit. Seejuures läks enne seda seeriat kümne võidu kogumiseks vaja 21 kohtumist. Hooaeg oli jaanuaris koost lagunemas. Siis võttis aga peatreener oma hoolealuste suhtes teravalt sõna ning edasi mängiti juba nagu noored jumalad.

Hiljem on ka selgunud, et peatreener tegi oma meeskonnaga piltlikult öeldes mõned õlled ja niimoodi lõõgastudes said sotid selgeks räägitud. Eriti hästi tundus see mõjuvat väravavahile Brian Elliottile. Kui enne kuulsat tiraadi õnnestus tal koguda kaheksa võitu, siis pärast tuli 18 tükki. 25 stardi jooksul oli vaid kaheksa mängu, kus ta lubas üle kahe värava. Tema toel sai Flames pärast väga ebaõnnestunud hooaja algust endale lastud väravate numbri lõpuks enamvähem korralikuks (2.67). Enda väravate saak jäi samasse suurusjärku (2.71).

Flames edeneb, kui...

Elliott ületab raskused. Endine St. Louis Bluesi puurilukk tegi vägeva hooaja teise poole, aga lõpus hakkas ta uuesti ära vajuma. Viimases mängus tuli 20 minutit varem pingile ära kolida ning kokku õnnestus viimasest viiest stardist võita vaid üks. Põhiturniiril sai Elliott kaks korda Ducksi vastu proovida ja midagi välja ei tulnud. Tõrjed jäid 86.8% peale ning endale lasi ta 3.69 väravat. Ilmselgelt on vaja nendest paremaid esitusi.

Ennustus: Ducks edasi 4-2

Flamesi juures on palju toredat, aga nad peavad seerias edasi liikumiseks Anaheimis vähemalt ühe mängu võitma ja seda nad ei oska. Erinevalt Flamesist alustab Ducks ka karikamänge hea hooga. Põhiturniir lõpetati 14-mängulise punktiseeriaga, millest 11 olid võidud. Seeriasse mahtus ka kaks Flamesist üleolekut. Fowleri puudumine on hoop, aga kaitseliini mehitus on üks meeskonna suurimatest tugevustest ja usutavasti ameeriklasest siiski väga puudust ei tunta.

Flames ja Blues kindlustasid playoffide koha

Uks hakkab vaikselt sulguma ja vabu playoffide kohti on tänaseks jäänud vaid neli. Karikamängudele jõudnud meeskondade arvu kasvatasid reedel 12 peale Calgary Flames ja St. Louis Blues. Viimane sai koha isegi vaatamata kaotusele.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Blues jäi võõrsil 1-2 karistusvisetega alla Colorado Avalanche'ile. Meeskond sai Ryan Reavesi avakolmandiku väravast ideaalse alguse, kuid end ei õnnestunud siiski kehtestada. Võib ka öelda, et kerge juhtima minek uinutas meeskonna, kuna esimese 20 minutiga tuli rohkem pealeviskeid (13), kui järgmise kahega kokku (10).

Avalanche sai teise kolmandiku keskel J.T Compheri ülekaalu väravaga viigi kätte ning teenis karistusvisetelt võidu tänu Nathan MacKinnoni ja Matt Duchene'i tabamustele.


Eelmisel hooajal läänekonverentsi finaalis mänginud Blues läheb playoffidesse kuuendat aastat järjest.

Flames läheb kaheksa aasta jooksul karikamängudele alles teist korda. Oma koht kindlustati divisjonikaaslase San Jose Sharksi kolkimisega. 5-2 võidus tulid kõik väravad erinevatelt mängijatelt ja 36 tõrjega tegi järjekordse supermängu Brian Elliott.

"Ta oli fantastiline," ütles oma väravavahi kohta pärast mängu Flamesi boss Glen Gulutzan. "Tema tõi meile täna kaks punkti."

Hooaja alguses suurtes raskustes olnud Elliott on nüüd oma viimasest 16-st stardist võitnud 14. Seeria jooksul on ta vaid neli korda üle kahe värava lasknud.

Viimase üheksa mängu peale kaheksanda kohtumise kaotanud Sharks on divisjoni esikoha heitlusest vajumas konverentsi wild-cardi kohtadele. Flamesi edestatakse näiteks nüüd vaid ühe punktiga.


Flamesi edu tähendab seda, et Alberta provintsi rivaalid lähevad alates 1991. aastast alles kolmandat korda samal hooajal koos playoffidesse. Viimati juhtus see 2006. aastal.

Teised kohtumised

New York Rangers 3 - 4 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Neljamängulise kaotuste jada katkestanud Penguins põhjustas Rangersile omakorda viimase kuue mängu peale viienda kaotuse. Sidney Crosby vedas vankrit 1+1'ga, saades kirja ka karistusvisete otsustava tabamuse. Rangersile päästis punkti Chris Kreideri viimaste sekundite värav.

New York Islanders 2 - 1 New Jersey Devils (tipphetked)

Viimastes mängudes kohutav olnud Islanders suutis oma playoffide lootused veel uuesti elustada. Kuigi Devils on juba pikemat aega saanud kõigilt ja kõike moodi. John Hynesi meeskonnal on viimasest 19-st mängust võidetud vaid kaks.

Chicago Blackhawks 3 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Blackhawks jõudis oma ajaloos alles teist korda 50 võiduni. Artemi Panarin sai enda nimele kaks väravat ning Patrick Kane oli söötajana kõigis osaline. 107 punkti peale tõusmine aitas ühtlasi Blackhawksi liiga üldtabelis just Jacketsist mööda, 2. kohale.

Arizona Coyotes 6 - 3 Washington Capitals (tipphetked)

Külalised ei suutnud müstilisel kombel 48-25 pealevisete ülekaalu võiduks mängida. Braden Holtby imes juba avakolmandikul kolm tükki ja hiljem läks asi pärast ühe kaugusele jõudmist uuesti käest. Coyotes polnud enne kohtumist liiga liidriga tänavu veel kordagi kodupublikut kuue väravaga rõõmustanud.

Vancouver Canucks 0 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)

Kings jättis oma õhkõrnad playoffide lootused ellu Jonathan Quicki hooaja teise nullimängu ja Jarome Iginla karjääri 625. väravaga. Hooaja esimeses pooles liiga parimate kodumeeskondade hulka kuulunud Canucks on Rogers Arenal kaotanud kümme jutti. Enne seda oli kogu hooaja peale tulnud 11 kaotust.

Iginla sai Kingsi võidumängus Gordie Howe kübaratriki kirja

Võitlus jätkub, aga see kipub olema üsna lootusetu üritus. Nii võib iseloomustada Los Angeles Kingsi seisu poolteist nädalat enne põhiturniiri lõppu. Ametlikult pole veel playoffidest välja jäädud, aga see sõnum on peagi tulemas. Kolmapäeval õnnestus seda Calgarys võidutsemisega vältida mängus, kus Jarome Iginla sai kirja Gordie Howe kübaratriki.

(foto: Larry MacDougal/The Canadian Press)
Võimalik, et viimast korda Calgarys mängimas käinud endine Flamesi kapten sai teise kolmandiku viimasel minutil tehtud tabamusega kirja karjääri 100. võiduvärava, abistas söötjana viimase perioodi keskel Jeff Carterit ning heitis kindad avakolmandiku keskel Deryk Engellandi vastu.


"Ma ei tea, kui palju mänge ma siin veel mängin, aga see jääb kindlasti meelde," muljetas Flamesi läbi aegade resultatiivseim mängija pärast matši, lisades oma tuleviku kohta: "Vaatan, kuidas aasta lõppeb. Arutan asja oma perekonnaga ja otsustan siis."

Aasta on karjääri 11. Gordie Howe kübara teinud Iginla ja Kingsi jaoks ootamatult vara lõppemas. Kuus mängu enne põhiturniiri lõppu ollakse läänekonverentsi viimasest playoffide kohast kümne punkti kaugusel. Seis võinuks aga olla veel nukram, kui Saddledome'is poleks õnnestunud halvast algusest kosuda. Dougie Hamilton viis kodumeeskonna juba 4. minuti alguses ette.

Külalised viigistasid avakolmandikul Trevor Lewise väravaga ning said Iginla ja Carteri kõrval 4-1 tulemusega lõppenud kohtumises ühe veel Anže Kopitarilt.

Meeskonnad korjasid kahe peale 72 karistusminutit. Eelmises omavahelises vastasseisus räpase käitumisega silma jäänud Matthew Tkachuk sai kohe avaminutitel õpetust Brayden McNabbbilt.


29 tõrjega lõpetanud Brian Elliott kaotas oma viimase 15 stardi jooksul alles teist korda. Teises puuri 25 tõrjet kirja saanud Ben Bishop jõudis pärast kaotustega alustamist uue klubi särgis teise järjestikuse võiduni.


Kuningad on peagi suvepuhkusele minemas, aga vähemalt saab uut hooaega alustada erakordsete emotsioonidega. Kontrollkohtumised Hiinas on ametlikult paika pandud. 21. ja 23. septembril peetavates mängudes on vastaseks Vancouver Canucks.

Teised kohtumised

Pittsburgh Penguins 1 - 5 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Penguins on alates 2015. aasta detsembrist kodupubliku ees kaotanud kolm mängu järjest. Seekord ei õnnestunud ka absoluutselt mitte midagi, kui juba avakolmandikult tuldi välja 0-4 seisuga ning enda värav saadi kirja alles viieväravalises kaotusseisus olles. Blackhawks jõudis hooaja 24. võõrsilvõiduga kaks aastat tagasi püstitatud klubi rekordi korduseni.

Colorado Avalanche 3 - 5 Washington Capitals (tipphetked)

Kodumeeskond hakkas liiga liidrit mängu teises pooles kiusama, kui kolmeväravalisest kaotusseisust jõuti vaid ühe kaugusele, aga tervikuna tabeli esimese ja viimase vastasseisus suurt kahtlust lõpptulemuse osas ei tekkinud. Hooaja neljanda vähemalt kuuemängulise võiduseeriaga on Aleksandr Ovetškin & Co teinud uue klubi rekordi.

Arizona Coyotes 1 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)

Bluesi edu omavahelistes vastasseisudes jätkub. Olles seda nädalat alustanud 10. järjestikuse võiduga, tuli kohe otsa ka järgmine. Pealevisetega oldi 43-23 üle ja Carter Huttoni seljatagune määriti alles hilise ülekaalu väravaga.

Kõvasti käkkinud Elliott jõudis üle pika aja võiduni

Suvel Calgary Flamesi poolt suurte lootustega hangitud väravavaht Brian Elliott jõudis läinud ööl alles oma tänavuse neljanda võiduni. Seejuures oli tegu esimesega alates 28. oktoobrist, mil ta oli edukas kolm korda järjest. Arizona Coyotesi vastu tuli 4-2 võit vaatamata Elliotti kahele käkile.

(foto: Getty Images)
31-aastane väravavaht kinkis kodus mänginud koiottidele 6. minutil eduseisu, kui ta ebaõnnestunult litrit mängima läks.


Alguses pealevisetega 0-10 taha jäänud Flames taastus aga käkist ja läks kahe ülekaalu väravaga mängu viimase perioodi avaminutil juhtima, kuid siis juhtus jälle. Ryan White'i pealevise läks sõna otseses mõttes lihtsalt Elliottist läbi.


Avavärava autor Christian Dvorak sai teise juures kirja söödu ja jõudis nii noore karjääri esimese kahe punktiga mänguni.

Flames suutis aga näidata iseloomu. Ja osavust ülekaalus. Ka teine väravavahi eksimus ei viinud meeskonda rivist välja ning ülekaalust pandi 24 tõrjega lõpetanud Mike Smithi selja taha ka võiduvärav. Johnny Gaudreau lükkas käima kombinatsiooni, mille eest olnuks tegelikult viisakas jagada välja kolm söödupunkti.

Alles kaks nädalat tagasi ülekaalu osas liiga viimane olnud Flames on kerkinud nüüd keskmike sekka. Kohtumine Coyotesi vastu oli kaheksas järjest, kus Glen Gulutzani mehed vähemalt ühe PP väravani jõudsid. Alates 1. detsembrist on 37.5%-ga oldud kogu liiga parim ülekaalu meeskond.

Coyotesi vastu realiseeriti olukordi täpselt 50%-ga, kui kuuest võimalusest kolm väravaks tehti. Kodumeeskond ise jäi viiega nulli peale. Nende hulgas oli ka umbes 1:45 kestnud 5 vs 3 olukord, mille surmamist Elliott mängu võtmeks nimetas.

Üle pika aja tulnud võit lõppes Elliotti jaoks 25 tõrjega. Neist 14 läksid kirja juba avakolmandikuga.


Võiduvärava juures üks söötjatest olnud Sean Monahan kerkis üle kümne hooaja esimeseks Flamesi mängijaks, kes meeskonna kümnes järjestikuses kohtumises vähemalt ühe punktini jõudnud.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 1 - 2 (KV) Nashville Predators (tipphetked)

Tänavu kodust eemal kohutavalt esinenud Predators, kes oli teist mängu järjest P.K. Subbanita, lõi kaks kärbest ühe hoobiga. Tuli hooaja neljas võõrsil võit ning esimene, mis korjatud üles pärast normaalaega. Pekka Rinne suutis detsembris esimest korda lubada endale vähem kui kolm.

Toronto Maple Leafs 2 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)

Auston Matthewsi hooaja 15. tabamus tõi Leafsile eduseisu, ent oma endine peatreener jäi siiski alistamata. Randy Carlyle jätkas endiste Leafsi bosside kena seeriat.


St. Louis Blues 2 - 3 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)

Liiga punktitabeli liidrite duellis viis Vladimir Tarasenko avakolmandikul Bluesi 2-1 ette, kuid Connor McDavid naeris viimasena paremini, kui lisaajal Ryan Nugent-Hopkinsit võiduvärava tegemisel abistas. Jake Allenile puhkust andnud Blues on pärast kaheksat järjestikust võitu Oilersi vastu kaotanud kolm järjest.

Esmaspäeval pidi toimuma ka Carolina Hurricanes vs Detroit Red Wings kohtumine, ent PNC Arena jää jahutussüsteemi rike rikkus väljaku ning mängukorda seda ei saadudki.

Flamesil on uue peatreeneri all kohanemisraskused

Calgary Flames lasi endale eelmisel hooajal kogu liiga peale kõige rohkem väravaid (257) ja kaitse korrastamine oli üks uue peatreeneri Glen Gulutzani esmaseid tööülesandeid. Pärast uue hooaja esimesi mänge peab aga tõdema, et see pole õnnestunud.

(foto: newsreportcenter.com)
Flames on nelja mänguga lasknud 16 väravat. Kirjas on kolm kaotus ja üks napp, lisaajal tulnud võit.

"Oleme palju uusi asju õppinud," märkis Gulutzan nädala alguses. "Teeme mitmeid asju teisiti. Oma plaani peab ju uskuma. Peab sellesse uskuma ja selle juurutamise protsessi läbima. See on meie jaoks väga tähtis. Alustame uuesti otsast. Meil pole kolme või nelja treeninglaagri jagu luksust selja taga."

Ise seni 12 väravat skoorinud meeskond on hetkel üle elamas kohanemisraskuseid. Aga see on ka loomulik.

"Arvan, et kõik, kes hokiga kursis on, teavad et uue treeneri ja süsteemidega kaasneb kohanemisperiood," mainis väravavaht Chad Johnson, kes 18 tõrjega meeskonna teisipäeval Buffalo Sabresi vastu esimese võiduni aitas. "Sooviksime kõik alustada tugevalt ja olla nagu Chicago Blackhawks või LA Kings, aga nemad on 5-6 aastat koos olnud sama treeneri ja süsteemidega. Kehtib kohanemisperiood, eriti meie jaoks. Kõik peavad olema kannatlikud."

Kuigi kaitse lekib endiselt on siiski Gulutzani juhendamisel tehtud ka mõned suured edusammud. Näiteks on ise sooritatud ja endale lastud pealevisete suhe +6.5, millest seni paremad vaid kolm konkurenti. Hooaeg on küll alles väga varajases faasis, ent kahtlemata on see märkimisväärne.

Kui nüüd veel vaid tõrjeprotsendi üle 90ne saaks venitatud. Johnson ja Brian Elliott on seni tõrjunud vaid 85.3%-ga, millest halvemad ainult Philadelphia Flyersi puurilukud (85.2%).

Gulutzani meeskond kohtub täna kodus Carolina Hurricanesiga, kes tõrjete efektiivsuse osas täpselt nende ees (85.9%).

Oilers avas uue mänguhalli uhke võiduga

Vähemalt esimese mängu põhjal võib öelda, et Edmonton Oilersit on uues koduhallis Rogers Place'is saatmas palju parem õnn kui viimase kümnendi jooksul vanas kohas Rexall Place'is. Connor McDavid & Co alustas uut hooajaga provintsinaabri Calgary Flamesi vastu saadud ülekaaluga 7-4 võiduga.

(foto: Jason Franson/The Canadian Press)
Mängu otsustajaks oli just McDavid. Mulluse drafti avavalik murdis teise kolmandiku lõpuosas 3-3 viigiseisu ning tegi karistusviskega edu kaheväravaliseks.


Oilers tegi üliilusa avakolmandiku, kust võeti kaasa 3-1 edu, aga see läks käest, kui endale lasti vähemusest koguni kaks tükki panna. Flamesi aitasid mängu tagasi Troy Brouwer ja Michael Frolik. Esimene tähistas väravaga oma meeskonna särgis tehtud debüüti. Avakolmandikul sai samaga hakkama Alex Chiasson.

Brian Elliotti nõrk mäng ei lasknud aga Flamesil võidule konkureerida. Kontrollkohtumistes 53-st pealeviskest 51 tõrjunud puurilukk lasi nüüd kahest kaks ja lõpuks kuus tükki 27 pealeviskega.

"Tegu oli õhtuga, kus kõik, mis võis valesti mina, valesti ka läks. Sa ei taha sedasi hooaega alustada," rääkis Elliott pärast matši.

McDavidi kõrval olid Oilersi särgis resultatiivsed ka Patrick Maroon, Tyler Pitlick, Zach Kassian, Jordan Eberle ja oma NHL debüüdil täpne olnud Jesse Puljujärvi. Meeskonna värske kapten sai enda nimele ka ühe söödupunkti. Samuti palju kiitust peatreeneri Todd McLellani poolt.

"Ta oli Connor. Ta oli meie liider. Tal silmad põlesid," ütles McLellan.

Võimalik, et meeskonnale mõjus särtsuandvalt legendide poolne jää sisseõnnistamine.


Naabrid lähevad juba homme uuesti kokku. Siis mängitakse Calgarys.


Teised kohtumised

Chicago Blackhawks 2 - 5 St. Louis Blues (tipphetked)

Pealevisetega lõpuks 19-32 alla jäänud Blackhawks suutis mingil moel kohtumist kaks korda juhtida, ent oma mäng rikuti teise kolmandiku lõpuga ära. Pärast karjääri esimese värava skoorinud Ryan Hartmani kolli võeti lühikese aja jooksul kolm karistust ja pikalt mängiti 3 vs 5 olukorras. Blues sai kahe ülekaalu väravaga ette ning edasine oli vormistamise küsimus. Vladimir Tarasenko lõpetas 2+1'ga ning kolme punktiga mehed olid ka Kevin Shattenkirk ja Paul Stastny (mõlemad 1+2). Blackhawksi päeva võttis hästi kokku mängu lõpus tulnud omavärav.


San Jose Sharks 2 - 1 Los Angeles Kings (tipphetked)

Sharks kasvatas oma liiga parimat tähistava hooaja avamängude võiduseeria Logan Couture'i juhtimisel seitsme peale. Mulluste playoffide resultatiivseim mängija oli 1+1'ga osaline mõlemas oma meeskonna väravas. Kings ei suutnud võiduks mängida teisel minutil Tyler Toffoli ülekaalu väravaga tulnud eduseisu ja tagatipuks tegi Jonathan Quick end avakolmandiku lõpus katki.

Hooaja eelvaade: St. Louis Blues

St. Louis Bluesi kannatused ja pidev ebaõnnestumine said eelmise hooajaga lõpu. Pärast kolme järjestikust playoffide avaringis langemist pandi lausa sedavõrd vingelt, et esimest korda üle 15 aasta võideti kaks seeriat ning mängiti konverentsi finaalis.

(foto: Bill Greenblatt/UPI)
2015. aasta suvel näis klubi poolt üsna müstilise sammuna säilitada peatreeneri Ken Hitchcocki teened. 64-aastane kanadalane on üks NHL-i kogenumaid ja hinnatumaid treenereid, ent talendika mängijate grupiga korduvalt läbikukkumine oli selgelt liiast. Kuid usaldus temasse siiski säilis ja selle eest saadi korralikult tasustatud.

Ilusal lool on aga üks kurb külg. Suvel sai selgeks, et algav hooaeg jääb viis aastat klubis veetnud Hitchocki jaoks viimaseks. Isegi tema mantlipärija on juba väljavaadatud. Selleks saab endine Minnesota Wildi peatreener Mike Yeo, kes on algaval hooajal üks Hitchi abilistest.

"Mulle avaldas sügavat muljet tema valmisolek õppida ja olla osa personalist," rääkis Hitchcock suvel pärast Yeo palkamist. "Mike'il on suur tahe olla väga hea treener ja arvan, et on mõningaid elemente, mille osas saame mõlemad üksteist aidata. Ta esitab mulle väljakutse ja teeb mind paremaks ning pikas perspektiivis saan aidata tal läbida ees ootava miinivälja."

Dallas Starsi 1999. aastal Stanley karikani viinud Hitchcock loodab kahtlemata pauguga areenilt lahkuda. Kuid ta peab seda tegema uudses olukorras. Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole Bluesil enam liiga ühte tugevaimat väravavahtide tandemit. Kahe kõva mehe - Jake Alleni ja Brian Elliotti - vahel esinumbrit valides langes otsus noorema kasuks. Suvel 26-aastaseks saanud Allen alustab meeskonnas oma kolmandat täishooaega.

"Arvame, et Jake on õige kutt. Rääkisin põhjalikult (väravavahtide treeneri) Jim Corsi ja (abimänedžeri) Martin Brodeuriga. Kõik arvasid, et see on nüüd Jake'i meeskond, käes on tema kord ja see tegi otsustamise lihtsaks. Arvame, et Jake'ist saab väga hea mängija ja ta soovib vastutust endale. Selle on ta nüüd saanud," rääkis kahe hooaja vahel olukorrast peamänedžer Doug Armstrong.

Allen võitis eelmisel hooajal 44 stardi juures 26 mängu, lasi 2.35 väravat ja tõrjus 92%-ga. Võrdluseks, Elliotti numbrid olid 38 starti, 23 võitu, 2.07 väravat ja 93%. Viimase kahe näitaja osas kuulus ta liiga tippu.

Aga kui juba selline korüfee nagu Martin Brodeur, kes mitmeid liiga väravavahtide rekordeid hoiab, oma toetust avaldab, siis ei maksa vast klubi otsuses kahelda. Ja eks tegelikult ole ka aastate jooksul räägitud, et Bluesi väravavahte on paluski aitamas Hitchcocki kavalad kaitseplaanid, mis puurilukkude tulemusi ilustavad. Eks sama võib siis edaspidi loota ka Alleni uus kamraad Carter Hutton.

30-aastane Hutton on kogu karjääri jooksul olnud varuväravavahiks ja teinud oma tööd korralikult. 76 mängu peale on ta lasknud keskmiselt 2.56 väravat ja tõrjunud 91%-ga. Seejuures olid tema numbrid mullu Nashville Predatorsi eest mängides isegi sealsest raudkindast Pekka Rinnest paremad.

Suve alguses tundus, et suur muudatus on tulemas ka kaitseliini osas, kuna Kevin Shattenkirk alustab oma lepingu viimast hooaega ja tema pikenduseks pole lihtsalt vahendeid võtta. Ent hetkel on 27-aastane ameeriklane siiski Bluesi mees.

(foto: dailyfaceoff.com)
Hitchcocki meeskond oli mullu endale lastud väravate osas 2.40-ga liiga paremuselt neljas. Heade numbrite eest tuleb suurt tänu avaldada just liiga parimat tõrjeprotsenti (91.9%) omanud väravavahtidele, kuna endale lastud pealevisete arvestuses oldi oma 29.7-ga ohtlikult lähedal liiga viimasele kümnele.

Vanade tegijate kõrvale leiti eelmisel hooajal Colton Parayko näol vägev uus tulija. 2012. aasta drafti 3. ringi valik mängis nagu oma aastakäigu TOP 10 talent, lõpetades hooaja 33 punktiga (9+24). Tema efektiivsusnäitaja +28 oli ülekaalukalt uustulnukate parim (järgnevatel oli see +12). Kogu liiga peale jäi temast selle arvestuses ette vaid neli mängijat.


23-aastane kanadalane jaksas tipptasemel mängimist isegi ülikooliõpingutega siduda, kui tegi hooaja otsustavas faasis, playoffide 2. ringi mängude ajal, viimaseid eksameid. "Ta ütles mulle, et peab kaks semestritööd ära lõpetama ja kirjutab ühe tuleva öö käigus," meenutas liigas peatreenerina kokku 20 hooaega töötanud Hitchcock kevadel seda, kuidas ta noore mängumehe "salaelust" teada sai. "Oskasin küsida vaid, et kuidas palun? Sa kuuled sellistest asjadest kahe hooaja vahel, aga mitte kunagi keset hooaega. Vähemalt mina pole varem kuulnud, et keegi sedamoodi teeks."

Kui tavaliselt peavad meeskonna kogenumad mängumehed oma pühendumust noorematele kaaslastele edasi andma, siis Bluesis tundub, et asi võiks vabalt vastupidi käia.

Meeskond sai eelmisel hooajal ka 2.67 väravat skoorinud rünnakule nooruslikku särtsu juurde, kui 20-aastane Robby Fabbri läbimurde tegi. 72 matšiga õnnestus koguda 37 punkti (18+19). Vaid Vladimir Tarasenko ja suvel klubist lahkunud meeskonna kapten David Backes said põhiturniiril rohkem väravaid kirja. Järgnesid 15 punktiga karikamängud, mille käigus oli ta 11 sööduga meeskonna parim ja jagas Tarasenkoga punktide osas liidrikohta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Lisaks Backesile on Blues suvel vabaagentidena kaotanud ka Troy Brouweri ja Steve Otti. Augud üritatakse suuresti lappida olemasolevate meestega, kuid meeskonda on toodud näiteks tagasi ka klubi kunagine drafti avaringi valik David Perron. Samuti oldi valmis avasüli vastu võtma KHL-ist põgeneda üritavat Vladimir Sobotkat, aga viimaste uudiste kohaselt on tšehhist ründajal siiski endiselt Omski Avangardiga igati kehtiv ja õiguspärane leping.

Blues on suvel palju pühendanud aega meeskonna tuumiku lepingutele ja seetõttu võib öelda, et koosseis on juba koos ka järgmiseks hooajaks. Esimene ründekolmik peaks kokku jääma vähemalt 2019. aasta suveni ja Tarasenko, Jaden Schwartzi ning viimasena pikenduse saanud Alexander Steeni lepingud ulatuvad lausa järgmisesse kümnendisse.

Hooaja väljavaated

Süües kasvab isu. Blues oli pikalt kimpus avaringist edenemisega, aga nüüd rahuldutakse vaid karikavõiduga. "Me teame nüüd, et suudame sedavõrd kaugele jõuda ja teame, et oleme võimelised alistama häid meeskondi," muljetas Tarasenko pärast konverentsi finaalis San Jose Sharksile 2-4 allajäämisega lõppenud hooaega. "Soovime olla igal aastal konkurentsis ja minna veel kaugemale ning tahame võita karika. Selle nimel me mängimegi."

Pealtnäha on Bluesil karika nimel heitlemiseks kõik komponendid olemas - korralik puurivaht, sügav kaitseliin ja mitmekülgne rünnak, mille ees äsja karjääri esimese 40 väravaga hooaja teinud mees (Tarasenko). Samuti tugevad erimeeskonnad, mis just playoffides võtmerolli mängima hakkavad. Ülekaalu osas oldi mullu 21.5%-ga liiga kuues ja vähemuses jäädi 85.1%-ga ainult Anaheim Ducksile alla.

Hitchcocki aastad St. Louisis pole kordagi playoffideta lõppenud. Tõenäoliselt ei lõppe ka viimane. Äkki saab isegi lahkumiskingituseks divisjoni tiitli, millest eelmisel hooajal ainult kaks punkti puudu jäi. Klubi ajaloo esimene karikavõit näib juba liiga muinasjutulisena, kuid spordimaailmas on viimastel aastatel aina sagedamini hakanud juhtuma erinevaid imesid, millest võiks korraliku filmistsenaariumi kirjutada.

Hooaja eelvaade: Calgary Flames

Eelmisel hooajal oli üllatavalt palju kukkujaid ja Calgary Flames tegi neist läbi ühe valusama lennu. Aasta varem playoffide 2. ringis mänginud meeskond sai põhiturniiril kirja 20 punkti vähem ja andis oma "tubli" panuse sellesse, et ükski Kanada klubi ei löönud alles teist korda ajaloos playoffides kaasa.

(foto: tsn.ca)
Flamesi probleeme ei pea luubiga taga otsima. Meeskonnal oli liiga kõige lekkivam kaitse, mis lasi keskmiselt 3.13 kolli. See oli omakorda suuresti tingitud väravavahtide uskumatult kehvast tasest. Neli erinevat puurilukku kogusid tõrjete efektiivsuseks 89.2%. Vahe järgmisega oli täpselt 1% ehk 1989. aasta karikavõitja kujunes ainsaks meeskonnaks, kelle väravavahtide tõrjete protsent jäi alla 90ne.

Peamänedžer Brad Treliving on mure lollikindla käiguga lahendanud - sisse toodi Brian Elliott, kes mullu juhtis liigat tõrjete efektiivsuse osas (93%). Kahe drafti valiku eest hangitud puurilukk on alates hooajast 2011/12 vähemalt 50 mängus kaasa löönud väravavahtide seas keskmiselt lasknud kõige vähem väravaid (2.01), jääb nullimängude arvestuses alla vaid Jonathan Quickile (25) ning vaatab tõrjete efektiivsuse osas alt üles ainult Cory Schneiderile (92.5%).


"Ta on tõeline töörügaja. Tegu on kutiga, kes kõiki trennis innustab. Tal on kogemus säilitada hooaja tõusude ja languste ajal rahulikkus. Ta on meeskonnas veel üks veteran, kes saab oleme abivalmis meie noorematele mängijatele, mitte ainult jääl vaid ka sealt eemal," on Treliving Elliotti iseloomustanud.

Praeguse seisuga ei jätka klubis mitte ükski mullu postide vahelt läbi käinud mees. Elliotti varumeheks on toodud Chad Johnson. Vabaagendina liitunud kanadalane murdis eelmisel hooajal 44 tõrjega Buffalo Sabresi nullimängu rekordi ja ta on end tõestanud väga korraliku tasemega varuväravavahina. Treliving on rääkinud lootustest, et väravavahid hakkavad üksteist tagant tõukama ja võib öelda, et Elliotti puhul on see ka oluline. St. Louisis mängides on ta pidanud pidevalt puuri jagama.

Uute väravavahtide kõrval on Flamesi suureks muutuseks ka uus peatreener. Bob Hartleyst sai Jack Adamsi auhinna järjekordne ohver. Ta on viimasest kuuest hooaja parimaks peatreeneriks valitud mehest neljas, kes enam meeskonna juures ei jätka. Amet on üle antud Glen Gulutzanile, kes viimastel aastatel Vancouver Canucksi juures abitreenerina töötades tarkusi omandanud. Tema esmaseks eesmärgiks on just kaitse korda saamine.

"Tuleb selge stiilimuutus," lubas Gulutzan suvel. "Muudame oma mängustiili. Soovime mängida tempokamalt. Kavatseme palju sihikindlamalt takistada tsooni sisenemist. Meie vahe mängijate vahel ja kiirrünnakute läbiviimine muutub märkimisväärselt. Muutub see, kuidas me litri ette toimetame. Nende näol on tegu vundamentaalsete muutustega."

Flamesi ebaõnnestumine oli mullu suureks üllatuseks, kuna hea meeskond sai suvel veelgi paremaks. Kaitset saabus tugevdama Dougie Hamilton ning rünnakut värskendati Michael Frolikuga. Ent kõik läks kiirelt aia taha, kui esimese kuu jooksul kaotati 11-st mängust tervelt üheksa. Piinlikul kombel suurelt ka oma tulisematele rivaalidele Vancouver Canucksile (1-5) ja Edmonton Oilersile (2-5). Pärast tänavuse suve käike tundub samuti, vähemalt paberi peal, et sats on saanud väärt täiendusi.

Ründes on paati võetud Troy Brouwer, Alex Chiasson ja Linden Vey. Põnevusega oodatakse, mida suudab vahetult enne hooaja algust 22-aastaseks saav Hunter Shinkaruk.

(foto: dailyfaceoff.com)
Jiri Hudler mängis endale hilises eas Johnny Gaudreau ja Sean Monahani kõrval välja karjääri parima aasta. Saab olema huvitav näha, kas ka Brouwer suudab seda. Vana koer näitas kevadel playoffides, et võib veel uusi trikke õppida küll, kui lõpetas St. Louis Bluesi ühe parima väravakütina.

Palju on räägitud ka võimalusest, et tänavuse drafti 6. valik Matthew Tkachuk lastakse jääle, ent temaga seoses on Treliving olnud ettevaatlik, öeldes: "Arvame, et temast saab pikaks ajaks väga hea mängija. See ei pea ilmtingimata oktoobris juhtuma. Tegu on väga keerulise hüppega."

Detsembris 19-aastaseks saav noormees näitas oma esimese OHL-i hooaja käigus, et võiks juba olla valmis järgmiseks sammuks.


Gaudreau (30 väravat, 78 punkti) ja Monahani (27 väravat, 63 punkti) poolt juhitud rünnak skooris mullu täitsa korralikult, jõudes keskmiselt 2.79 väravani, mis oli liiga paremuselt kümnes näitaja. Seega näib, et selles valdkonnas pole ka tegelikult abi eriti vaja.

Kaitse on võrreldes mullusega Kris Russelli näol kaotanud väärtusliku pealevisete blokeerija, kes aitas endale lastud ürituste arvu hoida 29 peal. Samas on Gulutzan endiselt vaimustunult ohanud - valikus on neli meest, kes karjääri jooksul jõudnud 40 punktiga hooajani.

(foto: dailyfaceoff.com)
Aeg näitab, kas Russelli lahkumine tõstab drastiliselt ka endale lastud pealevisete arvu. Samas väärib märkimist, et isegi tema ei suutnud piisavalt palju rabada, et vähemuse efektiivsust viisakana hoida. 75.6%-ga oldi liiga viimane.

Hooaja väljavaated

Flamesil olid mullu kindlad probleemid, millele suvel on lahendust otsitud. Vähemalt esmapilgul tundub, et lahendus on ka leitud. "Kõik algab meie jaoks väravast," tunnistas Treliving suvel. "Oleme selle positsiooni stabiliseerinud. Meile tulevad kaks kutti, kes on edu järele näljased ja kellel on varasemast ette näidata head tulemused. Usun, et keemia saab olema õige. Peame jätkama litri võrgust välja hoidmise meetodite otsimist, et mitte vaid puuris oleva venna peale loota. Stabiilsus sellel positsioonil on oluline, aga tähtis on ka see, kuidas me kaitses, nende ees, mängime."

Üleeelmisel hooajal näitas meeskond kuivõrd ohtlikud suudetakse olla, kui just litrid võrgust väljas püsivad. Mitmete ilusate tagasitulekutega näidati kõva vaimujõudu ja playoffides hammustati avaringis valusalt. Neid aegu loodetakse kindlasti tagasi saada ja ka seis seoses sellega tundub lootustandev. Kaitseliin on liiga üks ühtlasemaid ning rünnakult on mitmed põnevad noorukid. Lisaks on nüüd väravat valvamas mees, kes esikinda rolli oma varasemate esitustega igati ära teeninud.

Gulutzan on erilise nõrkusena välja toonud erimeeskonnad ja nende kallal on ta lubanud kõvasti vaeva näha. Liiga halvima vähemuse kõrval vajab parandamist ka kahvatu ülekaal (17%). Satsi on võimalik mitme külje alt paremaks vormida ja see annab playoffidesse naasmiseks head võimalused. Ega eelmisel hooajal ka väga palju puudu ei jäänud. Minnesota Wild haaras läänekonverentsi viimase wild-cardi koha 10-punktilise eduga. Olnuks Flamesi hooaja algus parem, saanuks ehk lõpuni välja võidujooksus sees püsida. Ja mine sa tea, mis siis oleks juhtunud.