Robby Fabbri kogu hooajaks kaotanud ja mitmete teiste ründajatega aastale vastu minev St. Louis Blues võib olla meeskonnaks, kes annab Jaromir Jagrile võimaluse NHL-i karjääri jätkamiseks. Klubi peamänedžeri Doug Armstrongi sõnul ollakse ründelegendist huvitatud.
(foto: usatoday.com)
Jagrit hakati sel nädalal seostama nädalavahetusel kodumaal Kladno eest väljakule tulemisega, kuid need plaanid võivad nüüd muutuda.
"Ta on suurepärane mängija, keegi kellest oleme omavahel kõnelenud," tunnistas Armstrong Jagrist rääkides. "Aga peame rääkima ka sellest, kuidas mängijad meie meeskonda sobituvad."
Kõigil, kes Jagrit uuesti NHL-is väljakul näha tahavad (ehk kogu inimkond), ei maksa aga ennatlikke järeldusi teha. Armstrongi sõnul olevat ta üks paljudest võimalustest, mida Blues kaalub. Võimalik, et nende seas on ka Detroit Red Wingsiga uue lepingu osas vägikaigast vedav Andreas Athanasiou ja Josh Anderson, kes lepingut mitte omava piiratud vabaagendina, on väidetavalt nõudnud Columbusest lahkumist.
Fabbri on oktoobri alguses vasaku põlvega uuesti opilauale minemas. Väidetavalt oli pärast esimest operatsiooni vaid 3%-line võimalus, et põlv uuesti alt veab. Noore mängumehe jaoks on viimased päevad olnud väga rasked, aga mitte mängimisega on ta juba leppinud.
"Nüüd ei saa ma enam teha midagi muud peale positiivseks jäämise ja läbi hooaja kuttide toetamise," ütles Fabbri temaga juhtunut tutvustanud pressikonverentsil.
Armstrongi sõnul on Fabbri loodetavasti järgmise hooaja treeninglaagriks terve ning traumast peaks ta lõpuks täielikult taastuma.
Hooaega hõrenenud koosseisuga alustav St. Louis Blues on saanud veelgi ühe valusa hoobi. Sel nädalal langes Robby Fabbri rivistusest välja ja nüüd teatas klubi, et noort ründajat pole nii pea väljakule oodata. 21-aastane kanadalane jätab kogu hooaja vahele.
2014. aasta draftis 21. valitud mängumees jagas üleeelmisel hooajal karikamängudes koos Vladimir Tarasenkoga meeskonna resultatiivseima mängija au. Ta suutis mullu enne vigastust 51 matšiga koguda 29 silma (11+18). Kogu karjääri peale on tal seni 123 mänguga kirjas 29 väravat ja 66 punkti.
Klubil on augu lappimiseks vaid 2.2 miljonit vabad.
St. Louis Bluesi masendavaks kujunev hooaeg sai nädalavahetusel veel ühe tagasilöögi. Laupäevane mäng Pittsburgh Penguinsiga jäi tänavu Robby Fabbri jaoks viimaseks. Talendikas ründaja jääb kuni septembrini ravima põlvevigastust.
St. Louis Blues on viimastes kodumängudes olnud nii õnne kui ebaõnnega koos. Esmaspäeval lasti teist kohtumist järjest endale viimasel minutil viigivärav, kuid samas õnnestus võit ikkagi koju jätta. Sellega on meeskonnal nüüd kirjas viis järjestikust koduvõitu.
(foto: dallasonlinenews.com)
Ken Hitchcocki meeskond oli lisaajal 4-3 üle Dallas Starsist pärast seda, kui Jamie Oleksiak 50 sekundit enne lõppu viigivärava Jake Alleni selja taha toimetas. Enne tänavust hooaega karjääri jooksul 78 mänguga vaid korra skoorinud kaitsja, kelle ujujast õde Penny tuli Rio olümpialt tagasi nelja medaliga, lõpetas kohtumise kahe tabamusega. Tema oivalise läbimurdega alustas Stars mängu tagasi ronimist.
Kodumeeskond oli võimsas hoos ja mängu esimeses pooles mitmekordselt pealevisetega üle. Pärast kahte kolmandikku oli nende seis 21-10.
Mõistagi skooris aga Stars viimasel kolmandikul oma esimese pealeviskega 2-2 viigivärava, kui Jamie Benn ülekaalust täpne oli ja järsku läks närvide mänguks. Bluesi olid kaheväravalisse eduseisu viinud Robby Fabbri ja Alex Pietrangelo, kes samuti ülekaalust täpne oli.
Hooaja esimese omavahelise kohtumise Dallases 2-6 kaotanud Blues läks kolmandat korda juhtima seitse minutit enne normaalaja lõppu tänu David Perronile, kes jõudis karjääri rekordit tähistava 8-mängulise punktiseeriani (3+8). Ühtlasi on see hetkel ka kogu liiga pikim aktiivne seeria. Väravale eelnesid Alleni kaks vägevat tõrjet, mis olid perioodi käigus alles Starsi teine ja kolmas üritus väravale.
Lisaajal otsustas oma hooaja kümnenda tabamusega asja Vladimir Tarasenko, kes realiseeris Jori Lehterä kavala söödu.
Seitsmendat korda tänavu lisaaega mänginud Stars on neist võiduga väljunud vaid korra.
Lisaaega vajas ka teine esmaspäevane kohtumine. Calgary Flames külastas New York Islandersit, andes Brian Elliottile uuesti võimaluse. Ent eelmise hooaja ühe parima puuriluku raskused jätkuvad. 1-2 skooriga läks talle kirja seitsmes järjestikune kaotus.
Normaalajal vastas John Tavarese väravale Sean Monahan, kuid Islandersi kaptenit ei suudetud jälle lisaajal ohjeldada, kui tema sööt/pealeviske suunas Thomas Hickey Elliotti selja taha.
Vaatamata viimasest neljast mängust tulnud kahele võidule jätkavad saarlased idakonverentsi viimasel kohal. Flames purjetab läänes playoffide kohtade kandis, kuid neil on konkurentidega võrreldes mitu mängu rohkem peetud.
Jackets on kogu hooaja peale skoorinud 45 väravat ehk 40% tabamustest on tulnud kahes mängus. Vaatamata tagasihoidlikult liigakohale (Metro divisjonis ollakse viies) on nende väravatesuhtest +13 paremad vaid kolm meeskonda.
Viimases kolmes kodumängus kokku 21 väravat teinud sinijakid püstitasid sellega uue klubi rekordi. NHL-is nähti viimati nii heas hoos meeskonda kümme aastat tagasi, kui Buffalo Sabres samuti kodus sellise skoorimistempoga hiilgas.
Mäng oli rekordiliseks ka Cam Atkinsoni jaoks. 27-aastane ründaja jõudis Bluesi vastu nelja väravasööduni. Rohkem kui kaks punkti sai kirja ka kapten Nick Foligno, kes lõpetas 1+2'ga. Sam Gagner skooris kaks ning sihile jõudsid ka Alexander Wennberg, Markus Nutivaara, William Karlsson, Zach Werenski ja põgusalt vigastuspausilt naasnud Brandon Dubinsky.
Teise kolmandiku lõpuosale 1-7 kaotusseises vastu läinud Bluesi eest oli kahe väravaga parim Robby Fabbri, kelle peatreener Ken Hitchcock meeskonna eelmises mängus koosseisust välja oli jätnud. Väravateni, mis kõik tulid ülekaalust, jõudsid ka Kevin Shattenkirk ja Vladimir Tarasenko, kes lisas tabamuse kõrvale kolm söötu.
Bluesi puurivahid jagasid sisse lastud väravad võrdselt ära. Mängu alustanud Jake Allen kestis 24 minutit ja 36 sekundit ning tegi kaheksa tõrjet. Carter Hutton lõpetas 14 tõrjega. Sel hooajal alles neljandat korda rohkem kui kaks lasknud Sergei Bobrovskil oli vastu panna 33 kõrvale lükatud üritust.
Kahuri peab arvatavasti peagi hooldusesse viima. Jacketsi järgmisest viiest mängust neli on ka kodujääl.
Teised kohtumised Montreal Canadiens 5 - 0 Detroit Red Wings (tipphetked)
Andrew Shaw juhtimisel (1+2) sai Canadiens kirja oma kümnenda järjestikuse koduvõidu ja nüüd on neil esimest korda ajaloos hooaeg kümne järjestikuse koduvõiduga alanud. 25 tõrjega hooaja teise nullimängu teinud Carey Price sai samal ajal kogu liiga peale ajaloo esimeseks puurivahiks, kes hooaega kümne järjestikuse võiduga alustanud.
Canadiens are 3rd team in NHL history to win their 1st 10 home games in a season (1925-26 Senators: 10-0-0 and 1963-64 Blackhawks: 11-0-0). pic.twitter.com/aLAdhQPDKI
Tampa Bay Lightning 1 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)
Sharks jättis avakolmandikul ühe karistusviske realiseerimata, aga tuli sealt 2-0 eduga välja ja toksis endale lõpuks kokku rutiinse võidu. Martin Jonesi nullimäng rikuti Anton Stralmani hooaja esimese väravaga 14 minutit enne lõppu.
Florida Panthers 3 - 2 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Pantrid korraldasid kodupublikule päris dramaatilise õhtu, kui viimasele kolmandikule 0-2 seisuga mindi ja viik alles 14 sekundit enne lõpusireeni välja teeniti. Kangelaseks kerkis Jonathan Marcessault, kes jõudis oma hooaja kaheksandani. Sellega aga draama veel ei lõppenud. Lisaajal jäi kodumeeskonnal ülekaalu võimalus realiseerimata ning karistusvisked jõudsid päris lähedale. Sellest ei tahtnud aga midagi kuulda kollanokk Denis Malgin, kes lõpetas asja 46 sekundit enne lõppu.
Jonathan Marchessault leads @FlaPanthers with 8-6—14 this season (15 GP), matching his goal total from his first 49 career games (8-11—19). pic.twitter.com/BB8jA78WCs
New Jersey Devils 4 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)
Devils skooris tänavu alles viiendat korda üle kahe värava, kuid sellele vaatamata on esimest korda pärast hooaega 1990/91 alustatud aastat koduse 7-mängulise punktiseeriaga. Neist kohtumistest on kuus võidetud. Taas Ryan O'Reillyta mänginud Sabres piirdus seitsmendat korda järjest vähema kui kolme väravaga.
Philadelphia Flyers 3 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)
Kaks korda taha jäänud Flyers suutis tänavu alles kolmandat korda vastastele jätta vähem kui kolm. Kätt said proovida mõlemad väravavahid, kui viga saanud Michal Neuvirth enam teisele kolmandikule välja ei tulnud.
Pittsburgh Penguins 4 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Nooruslik Leafs üllatas teisel minutil eduseisu võtmisega, aga pingviinid haarasid lõpuks jõuga oma. Skoorimise lõpetas viimase kolmandiku keskel Sidney Crosby, kes nüüd üheksa mänguga juba kümne värava peal. Sel nädalal teemaks tõusnud pealevisete suhe jäi Penguinsi kasuks 49-36.
Carolina Hurricanes 5 - 1 Washington Capitals (tipphetked)
Teuvo Teräväinen lõbutses karjääri parimat tähistava nelja punktiga (1+3) ning peatamatud olid ka Jordan Staal (samuti 1+3) ja Sebastian Aho, kes jõudis karjääri esimeste väravateni (2+1). Capitals lasi alates märtsist esimest korda endale viis väravat. Suur kaotus tuli pärast Jevgeni Kuznetsovi juhtväravat.
Tuukka Rask jätkab oma suurepärast hooaja algust. 31 tõrjega lõpetanud soomlasest sai klubi ajaloos kolmas puurilukk, kes võitnud üheksa oma hooaja esimesest kümnest mängust. Ligi pooled (14) tema tõrjetest tulid viimasel kolmandikul, kus Radim Vrbata ülekaalust kaheksa minutit enne lõppu puhta paberi määris.
Meeskonnad said kirja täpselt sama palju pealeviskeid (27), aga võõrustajad kasutasid enda üritused paremini ära. Pekka Rinne jõudis karjääri 41. nullimänguni. Filip Forsberg jõudis alles nüüd oma hooaja esimese väravani. Kuigi muretsemiseks pole vast põhjust. Kui rootslane eelmisel hooajal 33 tabamusega klubi rekordit kordas, siis oli praeguseks kirjas vaid üks värav rohkem.
Calgary Flames 1 - 4 New York Rangers (tipphetked)
Rangers sai 15 mängu jooksul 11. korda kirja vähemalt neli väravat. Viimane tabamus tuli Pavel Butšnevitšilt, kes oli täpne neljandat mängu järjest. Nende kohtumiste jooksul on ta kogunud kuus oma hooaja kaheksast punktist.
St. Louis Bluesi kannatused ja pidev ebaõnnestumine said eelmise hooajaga lõpu. Pärast kolme järjestikust playoffide avaringis langemist pandi lausa sedavõrd vingelt, et esimest korda üle 15 aasta võideti kaks seeriat ning mängiti konverentsi finaalis.
(foto: Bill Greenblatt/UPI)
2015. aasta suvel näis klubi poolt üsna müstilise sammuna säilitada peatreeneri Ken Hitchcocki teened. 64-aastane kanadalane on üks NHL-i kogenumaid ja hinnatumaid treenereid, ent talendika mängijate grupiga korduvalt läbikukkumine oli selgelt liiast. Kuid usaldus temasse siiski säilis ja selle eest saadi korralikult tasustatud.
"Mulle avaldas sügavat muljet tema valmisolek õppida ja olla osa personalist," rääkis Hitchcock suvel pärast Yeo palkamist. "Mike'il on suur tahe olla väga hea treener ja arvan, et on mõningaid elemente, mille osas saame mõlemad üksteist aidata. Ta esitab mulle väljakutse ja teeb mind paremaks ning pikas perspektiivis saan aidata tal läbida ees ootava miinivälja."
Dallas Starsi 1999. aastal Stanley karikani viinud Hitchcock loodab kahtlemata pauguga areenilt lahkuda. Kuid ta peab seda tegema uudses olukorras. Erinevalt eelnevatest aastatest ei ole Bluesil enam liiga ühte tugevaimat väravavahtide tandemit. Kahe kõva mehe - Jake Alleni ja Brian Elliotti - vahel esinumbrit valides langes otsus noorema kasuks. Suvel 26-aastaseks saanud Allen alustab meeskonnas oma kolmandat täishooaega.
"Arvame, et Jake on õige kutt. Rääkisin põhjalikult (väravavahtide treeneri) Jim Corsi ja (abimänedžeri) Martin Brodeuriga. Kõik arvasid, et see on nüüd Jake'i meeskond, käes on tema kord ja see tegi otsustamise lihtsaks. Arvame, et Jake'ist saab väga hea mängija ja ta soovib vastutust endale. Selle on ta nüüd saanud," rääkis kahe hooaja vahel olukorrast peamänedžer Doug Armstrong.
Allen võitis eelmisel hooajal 44 stardi juures 26 mängu, lasi 2.35 väravat ja tõrjus 92%-ga. Võrdluseks, Elliotti numbrid olid 38 starti, 23 võitu, 2.07 väravat ja 93%. Viimase kahe näitaja osas kuulus ta liiga tippu.
Aga kui juba selline korüfee nagu Martin Brodeur, kes mitmeid liiga väravavahtide rekordeid hoiab, oma toetust avaldab, siis ei maksa vast klubi otsuses kahelda. Ja eks tegelikult ole ka aastate jooksul räägitud, et Bluesi väravavahte on paluski aitamas Hitchcocki kavalad kaitseplaanid, mis puurilukkude tulemusi ilustavad. Eks sama võib siis edaspidi loota ka Alleni uus kamraad Carter Hutton.
30-aastane Hutton on kogu karjääri jooksul olnud varuväravavahiks ja teinud oma tööd korralikult. 76 mängu peale on ta lasknud keskmiselt 2.56 väravat ja tõrjunud 91%-ga. Seejuures olid tema numbrid mullu Nashville Predatorsi eest mängides isegi sealsest raudkindast Pekka Rinnest paremad.
Suve alguses tundus, et suur muudatus on tulemas ka kaitseliini osas, kuna Kevin Shattenkirk alustab oma lepingu viimast hooaega ja tema pikenduseks pole lihtsalt vahendeid võtta. Ent hetkel on 27-aastane ameeriklane siiski Bluesi mees.
(foto: dailyfaceoff.com)
Hitchcocki meeskond oli mullu endale lastud väravate osas 2.40-ga liiga paremuselt neljas. Heade numbrite eest tuleb suurt tänu avaldada just liiga parimat tõrjeprotsenti (91.9%) omanud väravavahtidele, kuna endale lastud pealevisete arvestuses oldi oma 29.7-ga ohtlikult lähedal liiga viimasele kümnele.
Vanade tegijate kõrvale leiti eelmisel hooajal Colton Parayko näol vägev uus tulija. 2012. aasta drafti 3. ringi valik mängis nagu oma aastakäigu TOP 10 talent, lõpetades hooaja 33 punktiga (9+24). Tema efektiivsusnäitaja +28 oli ülekaalukalt uustulnukate parim (järgnevatel oli see +12). Kogu liiga peale jäi temast selle arvestuses ette vaid neli mängijat.
23-aastane kanadalane jaksas tipptasemel mängimist isegi ülikooliõpingutega siduda, kui tegi hooaja otsustavas faasis, playoffide 2. ringi mängude ajal, viimaseid eksameid. "Ta ütles mulle, et peab kaks semestritööd ära lõpetama ja kirjutab ühe tuleva öö käigus," meenutas liigas peatreenerina kokku 20 hooaega töötanud Hitchcock kevadel seda, kuidas ta noore mängumehe "salaelust" teada sai. "Oskasin küsida vaid, et kuidas palun? Sa kuuled sellistest asjadest kahe hooaja vahel, aga mitte kunagi keset hooaega. Vähemalt mina pole varem kuulnud, et keegi sedamoodi teeks."
Kui tavaliselt peavad meeskonna kogenumad mängumehed oma pühendumust noorematele kaaslastele edasi andma, siis Bluesis tundub, et asi võiks vabalt vastupidi käia.
Meeskond sai eelmisel hooajal ka 2.67 väravat skoorinud rünnakule nooruslikku särtsu juurde, kui 20-aastane Robby Fabbri läbimurde tegi. 72 matšiga õnnestus koguda 37 punkti (18+19). Vaid Vladimir Tarasenko ja suvel klubist lahkunud meeskonna kapten David Backes said põhiturniiril rohkem väravaid kirja. Järgnesid 15 punktiga karikamängud, mille käigus oli ta 11 sööduga meeskonna parim ja jagas Tarasenkoga punktide osas liidrikohta.
Blues on suvel palju pühendanud aega meeskonna tuumiku lepingutele ja seetõttu võib öelda, et koosseis on juba koos ka järgmiseks hooajaks. Esimene ründekolmik peaks kokku jääma vähemalt 2019. aasta suveni ja Tarasenko, Jaden Schwartzi ning viimasena pikenduse saanud Alexander Steeni lepingud ulatuvad lausa järgmisesse kümnendisse.
Hooaja väljavaated
Süües kasvab isu. Blues oli pikalt kimpus avaringist edenemisega, aga nüüd rahuldutakse vaid karikavõiduga. "Me teame nüüd, et suudame sedavõrd kaugele jõuda ja teame, et oleme võimelised alistama häid meeskondi," muljetas Tarasenko pärast konverentsi finaalis San Jose Sharksile 2-4 allajäämisega lõppenud hooaega. "Soovime olla igal aastal konkurentsis ja minna veel kaugemale ning tahame võita karika. Selle nimel me mängimegi."
Pealtnäha on Bluesil karika nimel heitlemiseks kõik komponendid olemas - korralik puurivaht, sügav kaitseliin ja mitmekülgne rünnak, mille ees äsja karjääri esimese 40 väravaga hooaja teinud mees (Tarasenko). Samuti tugevad erimeeskonnad, mis just playoffides võtmerolli mängima hakkavad. Ülekaalu osas oldi mullu 21.5%-ga liiga kuues ja vähemuses jäädi 85.1%-ga ainult Anaheim Ducksile alla.
Hitchcocki aastad St. Louisis pole kordagi playoffideta lõppenud. Tõenäoliselt ei lõppe ka viimane. Äkki saab isegi lahkumiskingituseks divisjoni tiitli, millest eelmisel hooajal ainult kaks punkti puudu jäi. Klubi ajaloo esimene karikavõit näib juba liiga muinasjutulisena, kuid spordimaailmas on viimastel aastatel aina sagedamini hakanud juhtuma erinevaid imesid, millest võiks korraliku filmistsenaariumi kirjutada.
San Jose Sharks ja St. Louis Blues said läinud ööl läänekonverentsi 5. mängus mõlemad teha klubi ajalugu. Kumbki polnud enne tänavust aastat playoffides ühel hooajal üle kümne mängu võitnud. Kapteni Joe Pavelski vedamisel mängis end 6-3 võiduga suure saavutuseni Sharks.
(foto: Jamie Squire/Getty Images)
Pavelski kerkis kahe tabamusega playoffide väravaküttide edetabelis Nikita Kutšerovist uuesti mööda ning kollide kõrvale läks ka üks sööt. Šõu algas mängu teises pooles, kui Sharks kaotusseisus oli.
Võõrsil mänginud Peter DeBoeri meeskond tegi kohtumisele superalguse, kui kaitsja Marc-Edouard Vlasic oma tänavuste playoffide esimese väravaga 4. minutil 1-0 tegi. Küll mindi aga puhkepausile siiski kaotusseisuga. Playoffide avaringis kolm kohtumist järjest skoorinud Jaden Schwartz lõpetas 13-mängulise põua ning Troy Brouwer sai hakkama vägeva pesapalli väravaga.
Teine kolmandik kuulus erimeeskondadele. Kahe peale saadi kirja kolm ülekaalu kolli. Pavelski ja Joel Ward aitasid Sharksil mängus püsida. Külaliste kahe tabamuse vahele mahutas end Robby Fabbri. Vaid Kuulsuste Halli liige Joe Mullen on Bluesi eest kollanokana playoffides Fabbrist (15) rohkem punkte (18) kogunud.
3-3 viigi pealt oli mäng pingeliseks viimaseks perioodiks ideaalses seisus, aga seal otsustati asi väga kiiresti ära. Pavelski skooris 16. sekundil kohtumise võiduvärava. Kapten tegi endale ülimalt iseloomuliku kolli, suunates õhust sisse Brent Burnsi pealeviske.
"Tema oskus saada erinevate nurkade alt kepp litrile pihta on sama hea, kui ükskõik kellel, keda ma näinud olen," ütles DeBoer otsustava värava kohta.
Sharks vormistas võidu Wardi ja Chris Tierney tühja võrku visatud väravatega. Teise juures korjas Joe Thornton endale mängu kolmanda söödupunkti. Jumbo Joe on Jaromir Jagri ja Marian Hossa järel kolmas aktiivne mängija, kes playoffides 90 söödupunktini jõudnud.
Suure skooriga tulnud võit on Sharksile viies, mis tänavu playoffides võõrsilt hangitud. Tegu 2004. aastal püstitatud klubi rekordi kordamisega.
Blues 3 - 6 Sharks Backes, Tarasenko, Bouwmeester - Hertl x 2, Couture x 2, Thornton x 2
Blues 1 - 3 Sharks Bouwmeester - Donskoi, Thornton, Nieto
St. Louis Blues
Üks meeskondade omavaheline kohtumine oli just 2001. aastal, mil Blues viimati konverentsi finaalis käis. Avaringis puksiti siis Sharks 4-2 auti. Omavaheline esimene kohtumine oli aasta varem ja siis oli Sharks parem 4-3. Hiljem on kaks seeriat lõppenud 4-1 seisuga. Tänavu ei tohiks miskit moodi vastasseis ühepoolseks kujunema. Mõlemad on playoffides muljetavaldavalt tegutsenud ning omavad edasipääsuks väga häid võimalusi. Bluesi tugevuseks on väravavaht Brian Elliott ning esimese ründekolmiku seljataga suurepärase hoo leidnud tegijad.
Bluesi punktiliider on pärast kahte ringi endiselt Vladimir Tarasenko, aga 7+6 kirja saanud venelane pole ainus 13 silmaga mees. Tema kõrvale on tõusnud ka kollanokk Robby Fabbri, kelle kümnest söödust rohkem kirja saanud vaid Sharksi kaitsemees Brent Burns. 20-aastane kanadalane tõmbas Dallas Starsi vastu peetud 2. ringi seeriale joone alla kolmepunktilise esitusega. Sama hiilgavalt tegutsesid ka kolmikukaaslased Troy Brouwer ja Paul Stastny. Järsku ei kujutagi Bluesi ründeliinis enim ohtu tuntud STL kolmik.
Ründes peaks selles seerias tulema põnev jagelemine. Sharks on keskmise väravasaagi 3.42-ga playoffide parim, kuid 3.14-ga mahub esikolmikusse ka Blues. Ken Hitchcocki meeskond on lasknud rohkem väravaid - 2.43 vs 2.33 - aga Elliott on võrreldes Martin Jonesiga litreid efektiivsemalt peatanud - 92.9% vs 91.8%. Mõlemad meeskonnad on kõvasti oma väravasaaki kasvatanud ülekaaluga. Sharksil on see playoffide parim 31.6%, aga Blues ei jää 27.5%-ga palju maha. Samas ollakse vähemuse osas üsna tagasihoidlikud - Sharks 82.4%, Blues 79.5%. Väravad peaksid selles paaris tõesti menüüs olema kohe algusest peale.
Edu võti: kaitse korrastamine
Bluesil pole seni esimeses kahes ringis midagi kergelt tulnud. Mõlemas vastasseisus tuli palju loota Elliotti peale, kuna ise saadi vastastest vähem pealeviskeid kirja. Avaringis olid numbrid Chicago Blackhawksi poolde kaldu 256 - 205 ning eelmises seerias Dallas Starsi kasuks 204 - 200. Selle osas tehti seal kõva edasiminek. Kuigi seitsme mängu peale oli vaid kaks kohtumist, kus pealevisete heitlus võideti. Seejuures saadi pealevisete suhe enamvähem võrdseks tänu üsna veidrale 6. mängule, kus nende osas oldi vaatamata kaotusele üle koguni 37-14. Keskmine number (29.1) saadi umbes samale tasemele põhiturniiri omaga (29.7). Sharks on seni playoffides keskmiselt kirja saanud 28.7 pealeviset, mis võrreldes põhiturniiri 30.4'ga selgelt väiksem arv. On üsna head eeldused selleks, et Bluesi areng endale lastud ürituste osas jätkub ning see omakorda annab hea võimaluse jõuda üle 46 aasta uuesti finaali.
San Jose Sharks
Sharksi tugevuseks võib lugeda mitmekülgsust. Meeskonna esikaitsja Burns on üks resultatiivseimaid mängijaid, kes ligi 26 minutit (25:48) väljakul viibides aitab omasid mitmes olukorras. Ründes on vanade tegijate kõrvale jõuliste sammudega astunud Logan Couture, kes 17 punktiga (7+10) üldse kogu playoffide resultatiivseim vend. 27-aastane ründaja liikus avaringis Los Angeles Kingsi vastu veel üsna rahulikus tempos (viies mängus kuus punkti), aga 2. ringis sai Nashville Predators kaela päris vägeva sahmaka (seitsme mänguga 11 punkti, neli matši vähemalt kahe silmaga).
Noorema generatsiooni esiletõus ei tähenda aga seda, et vanad hobused väsinud oleksid. Joe Thorntonil on 12 mänguga kirjas 11 silma (3+8) ja Patrick Marleau on kogunud üheksa punkti (4+5). Kapten Joe Pavelski, kellel arenenud haruldane võime saada väga tihti enda nimele võidutabamusi, saabub konverentsi finaali 13 punktiga (9+4). Ta jagab koos Nikita Kutšeroviga playoffide edukaima väravaküti au. Lisaks tulevad põhimeeste seljatagant Joel Wardi ja Joonas Donskoi sugused mängumurdjad, kes tihti just kõige vajalikumal hetkel panustavad.
Nii Ward kui ka Donskoi võeti kahe hooaja vahel meeskonda vabaagentidena. Peamänedžeri Doug Wilsoni lükked ei saanud suvel väga palju tähelepanu, aga nendega on otse kümnesse pandud. Vabaagendina napsati veel kaitsja Paul Martin, kes playoffides mänguaja osas 22:44'ga alla jäämas ainult Burnsile ja Marc-Edouard Vlasicile. Lisaks näib aina enam päevase röövina Jonesi napsamine. Rääkimata Peter DeBoeri toomisest. New Jersey Devilsi 2012. aastal karikafinaali tüürinud peatreener on üsna lühikese karjääri (enne tänavust seitse aastat) jooksul kaks korda vallandatud, aga tema usaldamine on äkki isegi olnud Wilsoni parim suvine otsus.
Edu võti: Martin Jones
Eelmisel suvel LA'st vahepeatusega Bostonis San Josesse jõudnud Jones on teinud väga hea debüüthooaja. Põhiturniiril võitis ta 65-st stardist 37, lastes 2.27 väravat ja tõrjudes 91.8%-ga. Tema playoffide numbrid, mis juba üleval pool välja toodud, jäävad enamvähem samasse auku. Kuid kas need on piisavalt head, et oma meeskond finaali tüürida? 26-aastane puurilukk oli eelmises seerias suur kangelane, kui 7. mängus läks kirja tema karjääri esimene playoffide nullimäng. Samas oli seal aga ka kolm matši, kus ta lasi endale neli väravat. Elliottil on näiteks playoffide peale kokku vaid kaks sellist mängu. Jonesi tõrjeprotsent hüppas avaringi 91.2% pealt teises vastasseisus 92.2% peale. Sealt tagasi langemine oleks tõenäoliselt meeskonna jaoks saatuslik.
Ennustus: Sharks edasi 4-3
Tegu on väga võrdse vastasseisuga, mille käigus favoriidi staatus hakkab kindlasti pidevalt muutuma. Mõlemal on omad eelised ja kui need täiel määral ära kasutatakse, siis on edasipääsu võimalused hiilgavad. Tänasel päeval paneks finaali pääsejana kirja aga Sharksi. Kahest ringist on end vähema vaevaga läbi murtud ja see peaks tähendama värskemat koosseisu. Pidades eelkõige silmas mängijate tervist. Blues on teinud kaks päris füüsilist seeriat ning raske uskuda, et nendest täiesti puhtalt on läbi tulnud. Sharks oli põhiturniiri käigus liiga parim võõrsilmeeskond ning nüüd on playoffides ka kodu kindluseks mängitud. Esimene matš kaotati lisaajal Kingsile, aga pärast seda on kirjas viis järjestikust võitu. Klubi ajaloo esimene finaalikoht tundub lähemal kui eales varem ja kuna koosseis on kõvasti karastunud, siis võiks selle endale haaramine ka õnnestuda.
Pingelise ja tasavägise vastasseisuna välja reklaamitud paar Dallas Stars - St. Louis Blues lõpetasid omavahelise playoffide 2. ringi seeria väga ootamatu mänguga. Hooaja üks parimaid kodumeeskondi ei saanud 7. mängus oma fännide ees ööd ega mütsi aru, enne kui oli juba liiga hilja. Blues võidutses Dallases skooriga 6-1.
(foto: LM Otero/AP Photo)
Ken Hitchocki meeskond kerkis läbi aegade neljandaks, kes võõrsil 7. mängu viie väravaga võitnud.
Kuue tabamusega sauna polegi seni veel kordagi olnud ja see oli ainus asi, mis kohtumise teises pooles veel pinget pakkus.
Rong läks liikvele Robby Fabbri varajase ülekaalu väravaga, millele lisasid omalt poolt avakolmandikul tabamused Paul Stastny ja Patrik Berglund. Kõik kolm olid olukorrad, mis Kari Lehtonen pidanuks ära lahendama. Neist viimane tuli vaid neli sekundit enne esimese perioodi lõppu. Blues polnud varem oma ajaloo jooksul kordagi 7. mängus avakolmandikul kolme kolli teinud.
Teiseks kolmandikuks välja tulnud Antti Niemi alustas samuti halvasti, kui esimene juba nelja minutiga tema seljataga oli ning Bluesi oli lihtsalt võimatu peatada. David Backesi väravale järgnes Troy Brouweri oma ja kodumeeskond sai oma ainsa kirja 0-5 kaotusseisus. Brian Ellioti nullimängu rikkus Patrick Eaves.
Kohtumisele pani väravaga punkti Vladimir Tarasenko, kes avakolmandikul peenikese tsoonivea tõttu tabamusest ilma jäi, mis Lehtoneni täiesti peediks punastamisest päästis.
"Me teame, et meil on hea meeskond ja teame, et alati kui meile on väljakutse esitatud, siis oleme sellele julgelt vastu läinud," võttis esituse lühidalt kokku Stastny, kes kogus koos Fabbri ja Brouweriga kolm punkti. Kõik lõpetasid 1+2'ga. Varem polnud kordagi Bluesil 7. mängus kolme 3+ punktiga meest olnud.
Fabbrist sai 20 aasta ja 110 päeva vanusena Bluesi läbi aegade noorim 7. mängus skoori teinud mängija.
Hitchcockist on kujunenud tõeline 7. mängude spetsialist.
Starsi peatreener Lindy Ruff on samas nüüd kaotanud karjääri kõik neli 7. mängu.
"Oleme tohutult pettunud. Meil oli head energiat, kuid nii lõpetada on karm. Meie meeskond pole selline. Isegi kui hakkasime suruma, siis raiskasime mängu tagasi tulemiseks liiga head võimalused," rääkis Ruff.
Ruffi hoolealused olid pealevisetega lõpuks 32-19 üle, aga tolku polnud sellest midagi.
Blues on läänekonverentsis tagasi pärast 15-aastast pausi. 2001. aastal jäädi seal mängudega 1-4 alla Colorado Avalanche'ile, kes lõpuks ka karika võitis.
Tänavu üle mitme aasta taas ühe playoffide seeria võitnud St. Louis Blues on lähedal kohe ka järgmise sammu tegemisele. Dallas Starsi vastu võõrsil saadud 4-1 võit tähendab seda, et Ken Hitchcocki meeskond saab esmaspäeval kodus läänekonverentsi finaali pääsu kindlustada.
(foto: LM Otero/AP Photo)
Seeria 3. võit teeniti suures osas tänu väravavahile Brian Elliottile, kes sai oma 27-st tõrjest 12 kirja viimasel kolmandikul. Blues läks sinna 3-1 eduseisuga. Robby Fabbri tegi 1-0, Dmitri Jaškin skooris oma playoffide debüüdil ja täpne oli ka Troy Brouwer.
Avakolmandikul pani Alex Goligoski Fabbri värava järel veel viigi majja, kuid rohkemat Starsi rünnakult enam ei tulnud. Ilmselgelt tuntakse puudust Tyler Seguinist, kes viimase info kohaselt ei tule selles seerias kindlasti jääle. Oma osa oli sel korral ka ebaõnnes.
"Tabasime mõned postid, mõned latid ja eksisime paari suurepärase võimaluse juures. Kui saad võimalused mängu pöörangu toomiseks, siis on mängu enda poolele kallutamine su enda teha ja me ei suutnud seda," rääkis pärast lõpusireeni Starsi boss Lindy Ruff.
Mängu lõppseisu vormistas tühja võrku tehtud väravaga Paul Stastny, kes pärast pikka põuda nüüd järjestikustes kohtumistes täpne olnud.
Vaid 22 pealeviskega neli väravat kätte saanud Blues oli võõrsil 5. mängu viimati võitnud 1999. aastal.
2-2 viigi pealt seeria 5. mängu võitnud meeskonnad on läbi aegade edasi pääsenud 78.2% juhtudest.
Uue aastanumbri sees ei ole Sidney Crosbyst paremas hoos olevat mängijat olnud ning seetõttu on igati sobiv, et Pittsburgh Penguinsi kapten on nüüd nimetatud ka märtsi parimaks mängijaks. Samal ajal nimetati Connor McDavid juba kolmandat korda parimaks uustulnukaks.
(foto: timesonline.com)
Crosby on oma tänavusest 80-st punktist 53 kogunud just 2016. aastal. Märtsis suudeti ta 16 kohtumise jooksul vastaste poolt nulli peale jätta vaid korra. Tema 14 söötu ja 21 punkti olid mõlemad kogu liiga peale kuu parimad näitajad. #87 võttis veebruari viimasest päevast kaasa punktiseeria, mis õnnestus lõpuks kasvatada 12 mängu peale.
Suurepärane vorm on Crosby tõstnud liiga punktitabeli esikolmikusse ning ta on jõudnud karjääri seitsmenda vähemalt 30 väravaga hooajani. 32-st tabamusest on 20 tulnud pärast aastavahetust.
Kuu parima valimisel edestas Crosby Devan Dubnykit ja Brent Burnsi. Esimene tõi Minnesota Wildile 13-st stardist kümme võitu, jõudes karjääri esimese 30 võiduga hooajani. Burns tuli 13 söödu ja 19 punktiga otse Crosby selja taga, püstitades hooaja 27. väravaga San Jose Sharksi kaitsjate rekordi.
Teist kuud järjest parimaks kollanokaks valitud McDavid lõpetas märtsi viie värava ja 11 sööduga, mis tulid 15 mängu jooksul. Ta kordas oma noore karjääri pikimat punktiseeriat, kui kuu teises pooles õnnestus oma hooaja saaki kasvatada seitsmes järjestikuses mängus.
Kokku on mulluse drafti avavalikul nüüd 42 mänguga kirjas 15+20. 41 tema mängudest on olnud oktoobris, veebruaris ja märtsis ning kõik need kuud on tema jaoks lõppenud kuu parima uustulnuka nimetusega.
McDavid edestas märtsis Buffalo Sabresi duot Sam Reihharti (12 punkti) ja Jack Eichelit (10), Arizona Coyotesi ründajat Anthony Duclairi (10) ja St. Louis Bluesi edurivimeest Robby Fabbrit (9).
St. Louis Blues ja Chicago Blackhawks on meeskonnad, kes üksteisele eriti ei meeldi. Nii on kaotus mõlema jaoks omavahelises kohtumises piinlik ja seda üritatakse kõigest väest vältida. Isegi kui on mitme väravaga taha jäädud. Blues sai läinudöises kohtumises imelise tagasitulekuga hakkama.
(foto: dawindycity.com)
Blackhawks skooris kodupubliku ees avakolmandikuga sama palju, kui Anaheim Ducks oma esimese viie mänguga kokku. Esimest korda alates 2010. aasta märtsist pandi esimese 20 minutiga vastase võrku viis litrit.
Marko Dano tegi uue klubi eest esimese, Andrew Shaw jõudis oma hooaja esimeseni tänu karistusviskele, tänavused neljandad said Teuvo Teräväinen ja Brent Seabrook ning ülekaalust pani tordi peale kirsi Patrick Kane, kes sai kirja aasta kaheksanda.
Kogu laadung jäigi aga avakolmandikku. Blues sai sealt tänu Alexander Steenile ja Robby Fabbrile samuti kaks ning mängis end teise perioodiga viigiseisu. Kolmandikku alustati rootslase teisega ning lõppu jäeti Jay Bouwmeesteri ülekaalu koll ning kapteni David Backesi tabamus.
Pärast mängu pidas Bluesi peatreener Ken Hitchcock just teise kolmandiku esitust kõige tähtsamaks. Sealt saadud hea enesetundega istuti viigi peal lisaajani ära ja lasti siis Vladimir Tarasenkol oma asja teha. Blackhawks ei suutnud kohtumist enda poolele kallutada, olgugi et viimasel kolmandikul oldi pealevisetega üle 14-7 ja kokku 43-29.
Lisaajal, mis oli üsnagi luurav, omasid mõlemad häid võimalusi, aga külalised tõmbasid pikema õlekõrre. Neljanda minuti täis tiksumise hetkel jäi üks punasärk mänguolukorrast välja ja kui Tarasenkot keegi katmas pole, siis ei pea kaua võrgu sahisemist ootama.
6-5 võiduga sai Bluesist alates 2010. aasta novembrist esimene meeskond, kes pärast avakolmandikul viie värava laskmist kohtumise võitnud.
Karikakaitsja ei pea kaua revanši võimalust ootama. Järgmisel nädalavahetusel kohtutakse St. Louisis uuesti.
Teised kohtumised Toronto Maple Leafs 2 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)
Tasavägine heitlus lõppes üsnagi naljaka stsenaariumiga, Aleksandr Burmistrov võttis veidi rohkem kui neli minutit enne lõppu kepi hoidmise eest rumala karistuse. Ent Leafs ei suutnud 2-2 seisu peal ülekaalu ära kasutada ning lõpuks oli kõik nagu osa venelase salaplaanist. Jets sai kaks minutit enne lõppu ette vahetult pärast seda, kui Burmistrov karistuspingilt uuesti jääle hüppas ja võiduvärava tegi. Paul Maurice'i meeskond on tänavu võitnud kaheksa üheksast mängust, kus on visatud vähemalt kolm väravat.
Vancouver Canucks 2 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Sidney Crosby sai kirja hooaja teise värava ning Phil Kessel korjas kaks söödupunkti mängus, kus kodumeeskond alles lõpuosas lähedale pääses. Seejuures tegi Eric Fehr kummalist ajalugu. Suvel vabaagendina Pittsburghi siirdunud ründaja on NHL-i ajaloos esimene mängija, kes ühe klubi eest esimeses kahes mängus mõlemas teinud vähemuse värava.
Rekordit tähistatakse ka Anaheimis. Kuus sekundit enne normaalaja lõppu ülekaalust tulnud Corey Perry tabamus on Ducksi ajaloo hilisem värav kohtumises, kust lõpuks võitjana väljuti. Kodumeeskonnal oli tohutu mänguline ülekaal (pealevisked 39-25), aga kaks korda pidi kaotusseisust välja tulema.
Läinud ööl olid põhihooaja mängus esimest korda jääl nii Connor McDavid kui Jack Eichel. Tänavuse drafti kaks esimest valikut, kellest oodatakse justkui Sidney Crosby ja Aleksandr Ovetškini taastulemist. Eichel sai kohe püssi paukuma, samas kui McDavid peab oma esimesi punkte veel ootama.
(foto: USATSI)
18-aastane ameeriklane skooris Buffalo Sabersi ainsa 1-3 kaotusmängus Ottawa Senatorsi vastu. Tema ülekaalu koll, mis tuli viimase kolmandiku keskel, äratas enamuse mängust rahulikult kulgenud kodumeeskonna üles. Paraku jäi sellest aga väheseks.
Senaatorid viis kahe väravaga ette Kyle Turris. Seejuures skoori avas ta juba 30. sekundil. Mõlemad tabamused läksid ka erinevate puurivahtide selja taha. Endine Senatorsi mees Robin Lehner vigastas teise kolmandiku alguses vasakut jalga. Teda asendas Chad Johnson.
Sabres püsis isegi varuväravavahiga kenasti mängus ja jõudis tegelikult vahetult pärast Eicheli tabamust ka viigini, kuid Evander Kane'i poolt võrku pandud värav jäi lugemata, sest taaskord kasutati uudset üle vaatamise võimalust ning olukorras fikseeriti tsooniviga.
"See oli ülioluline. Tegu oli väravaga, mille nad tegid ja see ei lugenud," tunnistas pärast matši Senatorsi boss Dave Cameron, kes kiitis oma abilist Jason Smithi, kelle poolt üle vaatamise idee tuli.
First Niagra Centeri 19 000-pealine publik hüppas pärast Kane'i tabamust lakke, aga otsust kuulda saades täitis kogu halli pettumus. Pettunud olid ka meeskonna mängijad. "Saime teise värava ja hall oli elevil. Oli pettumust valmistav, et see otsus ümber keerati. Kuid tegu oli napi aga õige otsusega," rääkis Zemgus Girgensons, kelle tõttu tsooniviga määrati.
Eichel & Co panid oma 27-st pealeviskest 12 Craig Andersoni väravale viimasel kolmandikul, kuid nendest rohkem tolku polnud. Lõppskoori vormistas tühja võrku Curtis Lazar.
Lisaks Eicheli esimesele väravale sai kodupublik rõõmustada ka ühe rekordi üle. Sabresil oli rivistuses kaheksa debütanti ning sellist asja polnud keegi varem seal kandis näinud.
McDavid pidi oma debüüdil leppima kahe pealeviskega. Edmonton Oilers alistus pärast eduseisu St. Louis Bluesile 1-3. Kuigi kohtumise kõik väravad tulid kodumeeskonna poolt. Skoor avati avakolmandiku lõpuosas, mil litter lendas ülekaalu esimesest lahtiviskest Brian Elliotti selja taha.
Ryan Nugent-Hopkins jäi lahtiviskel kaotajaks, mänguvahend kukkus Alex Pietrangelole, kuid temal läks tsooni puhastamine nii õnnetult, et litter lendas vastu Alexander Steeni ning sealt väravavõrku. "Üritasin vähemuses lihtsalt tsoonist välja pääseda. Tavaliselt lendab litter mõnele vennale pihta ja kerkib õhku, aga see otsustas väravasse minna," kirjeldas Pietrangelo kummalist tabamust.
Blues sai viigi kätte teise kolmandiku keskel, mil Vladimir Tarasenko realiseeris 1 vs 1 läbimurde. Teisel kolmandikul oldi pealevisetega 14-7 üle, kuid võiduväravat tuli oodata viimase perioodini. See läks 19-aastase kaitsja Robby Fabbri nimele. 2014. aasta drafti avaringi valikust sai Bluesi läbi aegade noorim debüüdil skoorinud kaitsja.
Kodumeeskonna kolmas läks tühja võrku Troy Brouweri poolt. Bluesi peatreener Ken Hitchcock oli omadega väga rahul. Oilersi loots Todd McLellan mõistagi mitte nii väga. "Aeg-ajalt oli ta ohtlik, kuid siis jälle ei tulnud sellelt kolmikult eriti midagi," märkis McLellan McDavidi esituse kohta. "Ajastus ja keemia on olulisel kohal ning peame temale ja kolmikukaaslastele leidma õiged kominatsioonid."
Blues on nüüd koos playoffidega võitnud 51 mängu 62-st, kus Tarasenko on skoorinud. Kahtlemata peab venelane meeskonna edu silmas pidades kogu aasta terav olema.
Jets võitis pärast Atlantast ära kolimist Bostonis oma esimese mängu. Sellega peatati 13-le kohtumisele veninud kaotuste jada. Bruins alustas suurepäraselt ja võib öelda, et isegi vanad head karud olid avakolmandikul platsis, aga järgmisteks ei tulnud enam mitte kedagi kohale. Jets sai kuus väravat erinevatelt skoorijatelt. Bruins lasi viimati hooaja esimeses kodumängus nii palju väravaid 1981. aastal.
Tampa Bay Lightning 3 - 2 (LA) Philadelphia Flyers (tipphetked)
Tampas tehti ajalugu. Nähti esimest põhihooaja 3 vs 3 lisaaega ning selle lõpetas Jason Garrison, kes oli ka mängu avavärava autor. Flyers sai küll kohtumise keskel hetkeks eduseisu nautida, kuid kogu matš kulges siiski Lightningu kontrollimisel. Samas jäädi viimasel kolmandikul väga passiivseks, kui kahe peale kokku tuli vaid 10 pealeviset ning vahepeal mindi 13 minutit ilma ühegi ürituseta. Kohtumise jooksul oli Flyersil ka kaks karistusviset, aga mõlemad jäid realiseerimata ja seda polnud varem klubi ajaloos juhtunud.
Ron Francis tahab küll uuel hooajal üheväravalisi kaotuseid vältida, kuid esimeses kohtumises see siiski ei õnnestunud. Predators domineeris avakolmandikku pealevisetega 14-5 ja sai sealt ka 2-0 edu. Seda hoiti rahulikult kuni mängu viimaste minutiteni, mil Eric Staal Pekka Rinne nullimängu ära rikkus. Võiduväravaks jäi 22-aastase debütandi Viktor Arvidssoni koll.
Dallases oli samuti ajalooline õhtu. Antti Niemist sai läbi aegade esimene puurivaht, kes samas mängus korjanud puhta paberi ja kaks söödupunkti! Ja ega nullimängu tegemiseks ei saanud niisama naljatleda. Pingviinidelt tuli 37 pealeviset. Ometi tähistati Sidney Crosby esimese värava 10. aastapäeva nulli peale jäämisega. Juba teisel minutil skooris oma karjääri esimese vahetuse ajal esimese pealeviskega Mattias Janmark. Hiljem lisas kodumeeskond kaks ülekaalu väravat.
Pöörane matš, mis algas sellega kui eelmise hooaja parim vähemuse meeskond lasi avakolmandikul kaks ülekaalu väravat. Esimesele puhkepausile mindi kodumeeskonna 3-0 juhtimisel. Teise kolmandiku 7. minutil tegi Zach Parise ühe tagasi, aga enamvähem minut hiljem vastas sellele John Mitchell. Seis tundus lootusetu, aga nagu lõppskoor näitab, siis ikkagi mitte võimatu. Wild keeras viimasel kolmandikul võiduks 1-4 kaotusseisu. Parise'st sai klubi ajaloos teine kübaratriki autor. Aastaks oli 1986, kui viimati mõni meeskond hooaja avamängu viimase kolmandiku kolmeväravalisest kaotusseisust võitis.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
