Sel kuul suurepärases hoos olnud ja eriti kodumängudes säranud Carolina Hurricanes on saanud ühe väga tõsise tagasilöögi. PNC Arenal teeniti pühapäeval viies järjestikune koduvõit, aga mängus jäädi Jordan Staalist ilma. Meeskonna esitsentril on diagnoositud peapõrutus.
(foto: sportingnews.com)
Karjääri jooksul tugeva tervisega silma paistnud ja kümnest hooajast kuuel kõik põhiturniiri kohtumised kaasa teinud Staal oli viimati vigane üleeelmise hooaja alguses, kui murdis õnnetult ühes kontrollkohtumises jalaluu. Pühapäeval sai ta Florida Panthersi vastu jääl olla vaid kaks minutit ja 54 sekundit.
Mitmekülgsel ründajal on tänavusest hooajast 21 mänguga kirjas viis väravat ja üheksa punkti. Vigastust jääb ta ravima seitsmemängulise põua pealt.
Kui Staali ründetootlikusest otseselt meeskond puudust tundma ei hakka, siis kindlasti peaks kannatama satsi vähemuses mängimise efektiivsus. See on hetkel 91.1%-ga liiga parim.
Läinud nädalavahetusega on ühest võtmemängijast ilma jäänud ka Vancouver Canucks. Alexander Edler murdis laupäeval Colorado Avalanche'i vastu ühte pealeviset blokeerides vasaku käe nimetissõrme. 30-aastase kaitsemehe mängupausi pikkuseks on hinnatud 4-6 nädalat.
Vancouver Canucks on tänaseks pidanud 54 matši, aga kõigis nendes on kaasa löönud vaid kaks mängumeest. Daniel Sedin ja nooruke Bo Horvat. Eriti õnnetuks on osutunud suvise suurtäienduse Brandon Sutteri hooaeg. 26-aastane ründaja on väljakul käinud vaid 20 korda ning 21. mängu peab veel tükk aega ootama.
(foto: Ron Chenoy/USA TODAY Sports)
Sutter naases hiljuti songa operatsioonist, skoorides pärast ligi kahekuulist pausi oma esimeses mängus kohe ka värava. Enne uut traumat sai ta aga väljakul käia vaid neli korda. Teisipäeval Colorado Avalanche'i vastu peetud kohtumises murdis ta oma lõualuu.
Prognoosid midagi head ei luba. Äsja samast traumast taastunud Dan Hamhuis jättis vahele kaks kuud.
Avalanche'i vastu läks halvasti ka Alexander Edleril. Rootslane, kes näiliselt igal hooajal vigastuse tõttu ühe pikema pausi teeb, jääb jalavigastuse tõttu väljakult eemale kuni kolmeks nädalaks.
Vaatamata vigastuste lainele on Canucks imetlust väärivalt viimasest kümnest mängust teeninud 12 punkti. Sel nädalal on võidetud mõlemad oma mängud ning hetkeseisuga ollakse playoffide võidujooksus täitsa sees. Iseasi kui kauaks jõudu (loe: mängijad) jätkub.
Ei ole just sagedane nähtus see, et Vancouver Canucks jääb playoffidest eemale - alates millenniumi algusest on see juhtunud vaid kolm korda - aga tunamullu nii läks. Meeskond näitas terve aasta üsna kohutavat mängu. Võis arvata, et ees seisabki üks mõõnaperiood, aga siiski suudeti ennast playoffidesse tagasi mängida.
(foto: rantsports.com)
Valmistutakse Sediniteta eluks
Kaksikud Henrik ja Daniel Sedin tähistavad järgmisel nädalavahetusel oma 35ndat sünnipäeva. Mõlemad tegid eelmisel hooajal pärast ebaõnnestunud aastat uue tõusu, aga on selge, et Canucks ei saa enam väga pikalt nende peale enam loota. Kuid seni, kuni kütust veel jagub, loodetakse neilt endiselt suurt panust.
"Mul on neisse suur usk. Nad on hämmastavad mängijad, teevad jäält eemal tugevat tööd ja näevad kogu suve kõvasti vaeva. Nad on valmis ja fokusseeritud," rääkis nädala alguses kaksikute kohta peamänedžer Jim Benning, lisades et neid üritatakse sarnaselt eelmisele hooajale väiksema koormusega värskena hoida.
Sedinid on Canucksi edu suhtes üliolulised. Eelmisel hooajal ületasid mõlemad 70 punkti piiri - Daniel 76, Henrik 73 - ja toitsid veel korralikult Radim Vrbatat (63 silma), aga siis tuli juba paras kanjon, kuna ükski teine mängumees ei ületanud 40 punkti piiri. Selle järgselt on edurivi ka veidikene värskendatud.
Suurte lootustega on meeskonda toodud Brandon Sutter ning lootusrikkad ollakse ka uue generatsiooni suhtes. "Meil on mõned noored mängumehed, kes vajavad NHL-is mängimise võimalust, et näidata milleks nad suutelised on. Seetõttu tegime mõned rasked otsused, et neile ruumi tekitada," tunnistas Benning suvel.
Noorukite esinumbrina tuleb 20-aastane Bo Horvat, kes nühkis mullu tagumistes kolmikutes mängides 68 matšiga välja 25 punkti (13+12). "Tema jaoks on käes põnevad ajad," märkis hiljuti Horvati kohta klubi president Trevor Linden. Loodetakse, et 2013. aasta drafti 9. valikust kujuneb samasugune klubi ikoon nagu seda on hetkel Sedinid ning nagu enne neid oli just Linden.
Keskmisest suurema õhinaga on Vancouveris räägitud ka Sven Bärtschist. 22-aastane šveitslane toodi eelmise hooaja keskel klubisse Calgary Flamesist. Suure rivaali rivistuses jäid Bärtschil pärast AHL-is säramist korralikud mängud tegemata, aga hooaja lõpus Canucksi eest jääle pääsedes tuli kolme mänguga kaks kolli.
Sedinide kõrvale on toodud noori õpetama Brandon Prust. "Soovin olla konkurentsivõimeline ja tahan, et nooremad kutid õpiksid vanematelt, kuidas võitmiseks asju õigesti teha. Veteranide olemasolu on hindamatu väärtus," on Benning märkinud.
Kuigi ka klubi vahetanud veteranid võivad end muidugi uuesti noorena tunda.
Daniel Sedin passed me the puck on a 2 on 1 today and I scored. It could of been Henrik, but I think it was Daniel. #eitherwayitwasawesome
Selge on see, et tasapisi hakatakse ennast juba harjutama Sediniteta eluks. Uue generatsiooni seas tuleb ka üks lätlane. 24-aastane Ronalds Keninš, kes eelmisel suvel vabaagendina Šveitsi liigast hangiti, sai mulluse põhiturniiri teises pooles viisakalt mänguaega ning jättis positiivse esmamulje - 30 mänguga 4+8.
Kaitse tundub habras
Willie Desjardinsi meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.68 väravat mängus, millega pääseti napilt liiga viimase kümne seast. Litri enda võrgust välja hoidmisel oldi hädas vaatamata sellele, et 85.7%'ga jäi meeskonna vähemuses mängimise efektiivsus alla vaid Minnesota Wildile (86.3%). Nüüd on loobutud klubis kümme hooaega mänginud Kevin Bieksast ja sinisel joonel on ainus väljaspoolne täiendus Matt Barkowski, kes oli Bostonis selline nii ja naa vend.
Pärast Bieksa lahkumist jääb kaitse toetuma Alexander Edlerile ja Dan Hamhuis'le. Nendega seoses tulevad aga omad probleemid. Nimelt on tegu üsna kehva tervist omavate meestega. Rootslane on senise 9-aastase karjääri jooksul suutnud 82 mänguga hooaja teha vaid korra. Hamhuis'le tiksub uuel hooajal peale 33. eluaasta ja tõsine kubemetrauma röövis temalt mullu 23 mängu.
(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
Põhimeeste järel tulevad Chris Tanev, Yannick Weber ja Luca Sbisa. Viimane neist on kõige kogenum, aga temalgi on selja taga vaid nelja täishooaja jagu mängupraktikat. Rünnakul on mitmeid põnevaid talente, aga kaitses tuleb nende peale tilkumist veel oodata. 22-aastane Frank Corrado on aeg-ajalt proovimas käinud, kuid pole seni esindusmeeskonnas veel kanda kinnitanud. Temale järgneb veidi noorem seltskond, keda juhib P.K. Subbani vend Jordan, aga need härrad on veel paari-kolme aasta kaugusel oma panuse andmisest.
Kas väravavahtide karussell saadakse pidama?
Ei ole kaugel see aeg, mil Roberto Luongo ja Cory Schneider Vancouveris väravavahi ametit jagasid - kord rõõmsalt, teine kord negatiivsemate emotsioonidega - aga pärast seda on postide vahel paras karussell käinud. Ryan Miller toodi aasta tagasi esinumbriks ja nii on see ka uuel hooajal, aga tema varumees on välja vahetatud. Fännide suur lemmik Eddie Läck saadeti Carolinasse ja AHL-ist edutati Jacob Markström.
Samas pole 25-aastane rootslane ka mingisugune uus nägu. Ta on NHL-is juba 50 kohtumises jääl käinud. Seni ei ole asjad aga õnnestunud - vaid 13 võitu, endale lastud väravate keskmine 3.19 ja tõrjed 89.6%. Neid numbreid saab ilustada vaid selle faktiga, et praktiliselt kõik senised mängud on tulnud Florida Panthersi eest ja pantrid olid pikalt kõigi jaoks poksikoti rollis.
Väravavahid aga loomulikult küpsevad kauem ja ehk on toredamad ajad veel ees. AHL-is liikus igatahes Canucksi järelkasv mullu suuresti just tänu Markströmile finaali. Tema põhihooaja numbriteks olid 32-st mängust 22 võitu, väravad 1.88 ja tõrjed 93.4%. Pärast sellist aastat on muidugi ootused ja lootused laes. "Mulle tundub, et Markström on kujunemas väga heaks esiväravavahiks ja tahtsime, et tal oleks võimalus ennast arendada," kommenteris Benning suviseid lükkeid.
Millerile 2010. aastal tulnud liiga parima väravavahi auhind on jäämas aina kaugemale minevikku ja aina harvemaks on jäämas ka tema efektiivsed aastad. Näiteks pärast 2009/10 hooaega on tal tõrjete efektiivsus üle 92% olnud vaid korra. Mullu jäi selleks 91.1%. Keskmiselt lendas selja taha 2.53 väravat ja mõlemad näitajad on tema karjääri numbritest halvemad (2.59, 91.5%). Kas Markström on tõesti sellise kaliibriga vend, kes võib tema mantli üle võtta või siis asendab korralikult vigastuse korral? Hetkel ei saa seda täiekindlusega väita.
Hooaja väljavaated
Canucks on parajalt bipolaarne meeskond. Eelmisel hooajal oli playoffidesse jõudmine üllatuseks, aga samas siis jälle pettumuseks see, et avaringis lasti ennast üsna kergelt Flamesil üle mängida. Ega täpselt ei tea mitte keegi ka seda, kuidas Desjardinsi hoolealused uuel hooajal tegutsema hakkavad.
Meeskonna lootused on juba väikese tagasilöögi saanud, kuna selle asemel, et treeninglaagris ja kontrollkohtumistes ründekolmikuid ja kaitsepaare paika panna, peab peatreener taastuma puusaopist, mis eelmisel nädalal ette võeti. Heal juhul jõuab ta tagasi hooaja avamänguks, mis 7. oktoobril Calgarys tehakse, halvimal juhul peab aga meeskond juba alates esimesest nädalast hakkama raskustega võitlema.
Playoffid on muidugi haarde ulatuses. Võime eeldada, et Vaikse ookeani divisjonis lähevad esimesed kaks kohta Anaheim Ducksile ja Los Angeles Kingsile. Vabaks jääb üks automaatne kvalifitseerumise koht + wild-cardi positsioon (kuigi seni on mõlemad pärast uue formaadi loomist läinud Kesk divisjoni satsidele). Canucks võiks olla jahtijate grupis koos Flamesi ja San Jose Sharksiga. Arvatavasti eraldatakse terad sõkaldest kindlama kaitse ja parema väravavahi mänguga. Või siis suurema tahtmisega.
"Mulle meeldivad kutid, kes on võitlushimulised. Kui sul on sellised vennad koosseisus, siis on sinu vastu alati raske mängida. Kui ma olen vastasmeeskonnas, siis ei taha ma sellise kombinatsiooni vastu mängida," rääkis Desjardins vahetult enne treeninglaagri algust.
Vaid viis meeskonda on seni Vancouver Canucksist vähem väravaid sisse lasknud, kuid võimalik, et hooaja teises pooles hakkab kolmekordne karikafinalist selles edetabelis kaugemale kukkuma. Pikemaks ajaks on ilma jäädud kaitseliini ühest kindlamast lülist Kevin Bieksast.
(foto: Anne-Marie Sorvin/USA TODAY Sports)
Keskmiselt on Canucksi eest vaid Alexander Edler seni Bieksast rohkem mänguaega teeninud. Meeskonna abikapten veedab iga õhtu jääl rohkem kui 21 minutit. Teisipäeval piirdus ta Tampa Bay Lightningu vastu aga vaid 16 minutiga. 33-aastasel kaitsjal tehti käsi katki ja see vajab nüüd opilauale minemist.
Canucks on andnud teada, et Bieksa jääb väljakult määramata ajaks eemale. Päris nädala-paariga sellest traumast ei taastuta, ehk siis meeskonnal seisab ees tõsine väljakutse - püsida kaitses kindlalt ka ilma ühe liidrita.
Samuti on klubi teatanud, et esialgu ei kavatseta tühimiku täitmiseks mängijateturule sukelduda. Loodetakse, et 21-aastane Frank Corrado veab keerulisel ajal välja.
Bieksa on juba teine Canucksi kaitsja, kes pikemaks ajaks sinisele lehele siirdub. Dan Hamhuis jättis vahepeal kubemevigastusega vahele üle 20 kohtumise.
Alles nii hiljuti kui 2011. aastal Stanley karika finaalseerias osalenud Vancouver Canucks on pärast seda hooaega võitnud vaid ühe playoff-kohtumise. Seejuures vaadati tänavusi lõpumänge kodus diivani pealt. Asi läks käest ära uue kalendriaasta saabumisel. Canucks võitis 2014. aasta esimesest 26-s matšist vaid kuus tükki. Hooaja peale kokku saadi lõpuks kirja 36 võitu. John Tortorella juhendamisel oli kogu aasta probleeme ründevõimaluste loomisega. Vastaste võrku sahistati 196 korda, millest oli kehvem vaid õnnetusehunnik Buffalo Sabres.
(foto: Andy Clark/Reuters)
Eelkõige nähakse ebaõnnestunud hooaja põhjusena Tortorella ebakompetentsust. 2004. aastal Tampa Bay Lightningu Stanley karikavõitjaks tüürinud peatreeneri juhendmisel tegid mitmed Canucksi ründajad oma karjääri halvimad hooajad. Suurimateks kannatajateks olid vennad Henrik ja Daniel Sedin, kes pidid muu hulgas isegi enamvähem esimest korda elus aitama meeskonda vähemuses mängides. Lõplikult tõmbas Tortorella meeskonna hooajale vee peale märtsi alguses, kui läks tülli Roberto Luongoga. Ta jättis prestiižikal välimängul Ottawa Senatorsi vastu oma põhiväravavahi pingile, eelistades kollanokka Eddie Läcki, ning Luongo jaoks oli see viimane piisk karikas. Kaheksa aastat klubis veetnud väravavaht oli juba paari päeva pärast Florida Panthersi mängija.
Uuel hooajal on Canucksi esinumber Ryan Miller. Lõppenud hooajal viimaks Buffalos valitsenud lootusetust seisust pääsenud väravavaht sai St. Louis Bluesi eest taas osaleda playoff-kohtumistes, kuid on üldlevinud arvamus, et ta põles seal läbi. Chicago Blackhawksi poolt avaringis välja lülitatud Bluesi eest jäi tema playoffide keskmiseks sisse lastud väravate arvuks 2.7 ning tõrjete efektiivsus oli masendav 89.7%. Kuid ehk on nüüd õige hetk kriitikute vaigistamiseks. Jätkab ka Läck, kes tegi Luongo varumehena supertööd (tõrjed 92.5% ning nullimängude arvestuses klubi kollanokkade rekord 3), kuid jäi põhinumbrina hätta. Tegu korraliku duoga, mis annab uuele peatreenerile Willie Desjardinsile võimaluse keskenduda teiste liinide mukkimisele. "Meil on väravasuul üks liiga parimaid tandemeid ja neil mõlemal on soov ennast tõestada," on märkinud Desjardins, kes väidetavalt eelistas Canucksi peatreeneri tooli Pittsburgh Penguinsi omale.
Võrreldes aastataguse seisuga ei ole Luongo Canucuksi ainus oluline lahkuja. Läinud on Ryan Kesler, kelle vastu saadi Anaheim Ducksilt ports tulevikumehi. Et taas üle 200 värava kirja saada, peab Desjardins lootma, et kes iganes maandub Sedinide kõrvale leiab nendega hea keemia. Võimalik, et selleks meheks saab olema Radim Vrbata, kelle näol on tegu väga huvitava täiendusega. Suvel 33-aastaseks saanud tšehh on viimastel aastatel kaitsele keskendunud Coyotesi meeskonnas olnud tagasihoidlik panustaja, kuid tegu on endise 60 punkti mehega.
Seltskond kaitses on võrreldes mullusega enamvähem sama. Mehed nagu Kevin Bieksa, Alexander Edler, Dan Hamhuis ja leiaksid endale koha ka liiga parimate kaitse rotatsioonis. Mullu sisse lastud 223 väravat oli liiga tugev keskmine näitaja. Näiteks läänekonverentsi meeskondade arvestuses jäid Canucksist ette vaid seitse meeskonda. Kui lood rünnakul nüüd korda saada, siis annab see lootust, et meeskond suudab playoffide võidujooksus kenasti kaasas püsida.
Loobutud on paarist võtmemängijast, et parandada meeskonna üldist kvaliteeti ning see oli peamänedžeri Jim Benningu sõnul ka suve eesmärgiks. "Meeskonnad, kelle juures olen varasemalt töötanud on olnud nelja liiniga meeskonnad. Kolmas ja neljas liin omasid nende edu juures olulist rolli. Seega on võrreldes eelmise hooajaga meil teistsugune filosoofia," tõdes hiljuti Benning, kes saabus Vanvouverisse Boston Bruinsi abimänedžeri koha pealt.
Bruinsi kvaliteedist jääb Canucks hetkel küll selgelt kaugele, kuid selle sunnas on tehtud õigeid samme. Kindlasti on sihiks järgmiste aastate jooksul koosseisu veelgi parandada, kuid see ei tähenda, et algavaks hooajaks latt madalale seatakse. Canucks tahab kindlasti playoffidesse tagasi.
Hooaja küsimus - kas Sedinid suudavad taas head vormi näidata?
Alates hooajast 2006/07 olid Sedinid viis järjestikust aastat NHL-i produktiivseim paar. Üleeelmisel hooajal jagati esikohta, kuid Tortorella režiimi tõttu vajuti 13. kohale. Mõlemad kogusid napilt enam punkte kui lühendatud hooajal - Daniel 47 (40) ja Henrik 50 (45). Ühtlasi said nad võrreldes varasema karjääriga ka suurema koormuse. Esmakordselt kerkis nende keskmine mänguaeg üle 20 minuti. Vennad on küll ka ise rääkinud sellest, et soovivad oma kaitsemängu parandada ja seetõttu nad väga palju uute ülesannete üle pole ka nurisenud, kuid on selge, et nende efektiivsus tuleb välja vastaste värava ees, mitte oma kaitsetsoonis. Septembris 34ndat sünnipäeva tähistavad kaksikud pole enam kindlasti sellel tasemel, kus varem, aga neid on veel selgelt liiga vara maha kanda. Enne kui suur koormus meeste efektiivsuse halvas olid nad mullu tegelikult heas hoos - mõlemad said hooaja esimese 41. mänguga kirja 35 punkti.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.