Kuvatud on postitused sildiga willie desjardins. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga willie desjardins. Kuva kõik postitused

Canucks vallandas Desjardins'i

Peatreenerite karussell on päev pärast tänavuse põhiturniiri lõppu korralikult käima lükatud. Oma tüürimehe on nüüd ametist vabastanud ka Vancouver Canucks. Willie Desjardins alustas klubi juures hästi, aga pärast edukat debüüthooaega pole enam midagi ilusat tulnud.

(foto: Dennis Wierzbicki/USA TODAY Sports)
Desjardins pandi ametisse 2014. aastal, kui ta oli värskelt Dallas Starsi tütarmeeskonna AHL-i võiduni viinud. Esimene hooaeg lõppes 48 võiduga ning playoffide avaringis mängimisega, aga järgnenud kahel aastal on kokku õnnestunud koguda vaid 61 võitu.

Koos peatreeneriga lahkuvad abitreenerid Doug Lidster ja Perry Pearn, kes mõlemad kolm aastat tagasi koos Desjardins'iga tulid.

"Tegime täna raske otsuse vabastada Willie Desjardins ametist," teatas klubi peamänedžer Jim Benning. "Tegu oli väljakutseid täis hooajaga ja me kõik jagame selles vastutust, aga tundsime, et muutus on vajalik ajal, mil soovime oma noort meeskonda arendada ja vaatame tulevikku. Oleme tänulikud Willie'ile, Dougile, Perryle ja nende perekondadele nende pühendumise ja raske töö eest ning soovime neile tulevikuks edu."

69 punktiga lõpetanud Canucks tegi tänavu täishooaegade arvestuses oma halvima aasta pärast hooaega 1998/99. Liigatabelis edestati lõpuks vaid Colorado Avalanche'i.

Desjardins'i asendajaks on kiirelt hakatud pakkuma neli hooaega Canucksi AHL-i meeskonna juures töötanud Travis Greeni.

Lisaks Vancouverile otsitakse uut peatreenerit ka Floridas, Dallases ning jätkuvalt ka Las Vegases.

Vaid 13 pealeviskeni jõudnud Canucks võitis kuuenda mängu järjest

Tundub, et jutt kolmest läänekonverentsi peksupoisist on osutunud ennatlikuks. Vancouver Canucks on pärast jõulupausi olnud justkui ümbersündinud ning Willie Desjardins'i meeskonnale kuulub nüüd ka liiga pikim aktiivne võiduseeria. Calgary Flamesi vastu piirduti vaid 13 pealeviskega, kuid kuues järjestikune võit saadi siiski kätte.

(foto: Jonathan Hayward/The Canadian Press)
Flames jäi 46 pealeviske juures pika ninaga. Seejuures polnud Canucks veel kunagi oma ajaloo jooksul nii suure vahega (33) pealevisete osas vastasmeeskonnale alla jäänud.

Kõiksugu loogika vihjas sellele, et kaks nädalat tagasi kodus sellest vastasseisust võitjana väljunud Flames võtab oma, kuid Glen Gulutzani hoolealused ei suutnud 1-0 edu võiduks mängida. Michael Frolik viis juba teisel minutil külalised ette.

Avavärava juures sööduga 8-mängulise punktiseeriani jõudnud Matthew Tkachuk on esimene Flamesi kollanokk pärast Joe Nieuwendyki, kes sedavõrd edukalt tegutsenud. Kuigi kolmekordse karikavõitja ja Kuulsuste Halli liikme lõppsaavutuseni on veel väga pikk maa minna. Hooajal 1987/88 suutis Nieuwendyk uustulnukana 16 mängu järjest vähemalt ühe punktini jõuda.

Flamesi ilusa seisu kohale kogunesid aga kiirelt mustad pilved. Michael Chaput viigistas kolmandiku keskel oma hooaja esimese tabamusega ning Loui Eriksson viis enne esimest pausi kodumeeskonna ka ette. Seejärel võttis otsad üle Markus Granlund.

Eelmise aasta veebruaris just Flamesi poolt Vancouverisse saadetud soomlane sai kirja kaks väravat, enne kui Frolik veel korra eelviimasel minutil täpne oli.

Viimasel kolmandikul oli Flamesi ülekaal väravale läinud pealevisete osas tervelt 23-3. Koos blokeeritud ja mööda läinud üritustega olid numbrid lõpuks kokku 88-22.

"Me ei mänginud nii nagu sooviksime mängida," märkis Desjardins pärast kohtumist. "Saame kindlasti paremini esineda, aga oli hea, et leidsime mooduse võitmiseks."

Canucks pole pärast jõulupausi kuue mängu jooksul kordagi üle kahe värava lasknud. Võitudest viis on tulnud üheväravalise eduga.


Võiduseeria on Canucksi liigatabelis viinud ka juba Los Angeles Kingsist mööda, viimasele läänekonverentsi playoffide kohale. Alates detsembri algusest alles viiendat korda kaotanud Flames on tabelis ühepunktilise eduga vahetult nende ees, Meie aja järgi homme varahommikul kohtutakse Calgarys omavahel uuesti.

Teised kohtumised

Florida Panthers 2 - 1 Nashville Predators (tipphetked)

Panthers elas edukalt üle hilise väravavahi vahetuse, kui Roberto Luongo soojendusel midagi ära nihestas ja ebakindluse, mis järgnes päevastele sündmustele, kui BB&T Centeri lähedal olevas lennujaamas tulistamiseks läks. Kiirelt leiti ka võimalus ohvrite mäletamiseks.


New Jersey Devils 2 - 4 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Leafs näitas, et mõnda hokimängu on võimalik võita ka vaid ühe kolmandiku jagu mängimisega. Mike Babcocki hoolealused tormasid avakolmandikuga 4-0 eduseisu. Kolm väravat tulid ülekaalust ja üks vähemusest. Meeskond polnud alates 1998. aastast võõrsil avakolmandiku jooksul sedavõrd resultatiivselt tegutsenud. Pealevisetega jäädi lõpuks alla 14-32 ja viimasel kolmandikul ei tulnudki mitte ühtegi üritust. Võiduvärava oma nimele saanud Auston Matthews kerkis alates 1989. aastast klubi esimeseks kollanokaks, kellel punktid kirjas kaheksast järjestikusest meeskonna mängust.

Chicago Blackhawks 2 - 1 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Blackhawks lasi endale tänavu esimest korda vähemalt 40 pealeviset, ent pääses tänu Scott Darlingule kohtumisest siiski võitjana. Nullimäng läks tal käest Victor Raski teise kolmandiku viimaste sekundite väravaga.

Anaheim Ducks 3 - 2 (LA) Arizona Coyotes (tipphetked)

Ducks oli pealevisetega 35-23 üle, aga ei suutnud enne Ondrej Kase üsna kummalist lisaajaväravat külalisi maha raputada. Võidupunktid aitasid meeskonna Vaikse ookeani divisjoni liidriks.


Colorado Avalanche 2 - 1 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Pime kana leidis tera Calvin Pickardi 35 tõrje toel. Kodune kümnemänguline kaotusteseeria lõpetati lisaaja viimastel sekunditel Nathan MacKinnoni ülekaalu väravaga.

Canucks kaotas üheksanda järjestikuse mängu

Hooaega nelja järjestikuse võiduga alustanud ja uuest klubi rekordist vaid ühe kaugusele jäänud Vancouver Canucks on tänaseks kaotanud üheksa mängu järjest. Esmaspäeval suudeti New York Islandersiga pikalt sammu pidada, kui lõpuks tuli leppida 2-4 allajäämisega.

(foto: newssummedup.com)
Canucks läks kohtumist viiendal minutil Daniel Sedini väravast juhtima ning jõudis teise kolmandiku lõpuminutitel Markus Granlundi ülekaalu tabamusega 2-2 viigiseisuni. Vahepeale mahtusid Jason Chimera ja Nikolai Kuljomini kollid.

Mängu saatus otsustati viimase perioodi keskel. Islanders pääses veidi rohkem kui kümme minutit enne lõppu Cal Clutterbucki väravast uuesti ette ja vähem kui kaks minuti hiljem vormistas Andrew Ladd lõppskoori.

Suvel vabaagendina ühe liiga suurima lepingu teinud Laddil oli enne eilset 12 mängu jooksul väravate arve avamata ja ta oli saanud kirja vaid ühe söödupunkti.

"Mida kauem see kestab, seda raskem on sellele mitte mõelda," märkis Ladd oma kehva alguse kohta. "Vajutad iga päev reset-nuppu, et püsida vaimselt positiivne ja ütled endale, et oled üsna hea hokimängija ning oled seda päris kaua teinud. See on selle läbi elamise juures kõige raskem osa."

Islanders on tänavu oma viiest võidust neli noppinud läänekonverentsi meeskondade vastu.


Canucksi jätkab võiduotsinguid täna teise New Yorgi klubi vastu. Kaotuste jada lõppemine tundub päris ebatõenäoline. Kui Willie Desjardins'i meeskond on kogu hooajaga kirja saanud 22 väravat, siis Rangers on ainuüksi viimase viie mänguga teinud 26 kolli.

Teised kohtumised

Boston Bruins 4 - 0 Buffalo Sabres (tipphetked)

Claude Julieni aitas Bruinsi karjääri 400. võiduni 32 tõrjega lõpetanud Tuukka Rask, kellel nüüd karjääri peale kirjas ka 32 nullimängu. Kolm kodumeeskonna neljast väravast tulid ülekaalust. Kaheksast olukorrast lahendati kolm ära. Eelnevalt oli sama arvuni jõutud 39 üritusega.

Florida Panthers 3 - 1 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Naabrid olid päris lähedal tänavuste omavaheliste kohtumiste teisele lisaajale, kuid sinna siiski ei jõutud, kui Victor Hedman vähem kui viis minutit enne lõppu kaitsetsoonis jämedalt eksis ja Reilly Smith selle ära kasutas. Eelmises mängus viga saanud Jaromir Jagr oli Panthersi koosseisus tagasi, kuid mängis vaid 13 minutit. Lightning oli kolmandat korda ilma Jonathan Drouinita.

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Viis aastat ei ole iseenesest väga pikk aeg, ent kui see on enamjaolt täis negatiivseid emotsioone, siis võib see tunduda terve igavikuna. Ja nii on Vancouver Canucksi fännide jaoks terve igavik möödunud 2011. aasta finaalseeriast, kus klubi ajaloo esimene Stanley karikas oli vaid ühe võidu kaugusel.

(foto: vancouversun.com)
Alain Vigneault juhendamisel tegi Canucks pärast nappi finaali kaotust Boston Bruinsile veel kaks korralikku hooaega, mis lõppesid mõlemad divisjoni tiitlitega. Samas langeti mõlemal korral ka playoffide avaringis välja. Nii nagu ka 2015. aastal. Viimase kolme hooaja jooksul on see jäänud ka ainukeseks playoffides käiguks ning tulevik näib tume.

Meeskonnas on küll mitu korraliku potentsiaaliga noort mängumeest, ent klubi peamänedžeri Jim Benningu käikudest on jäänud arusaamatuks see, mida 2010. aasta olümpialinnas teha soovitakse. Väidetavalt palgati Benning 2014. aasta kevadel just tema draftimise oskuste ja hea, talente tuvastava nina tõttu. Ometi on ta kahe klubis veedetud aasta jooksul mitmeid drafti valikuid ära andnud ja sisse toodud mängijad on kaugel kvaliteedist, mis satsi klassi tõstaksid.

Benning soovib näiliselt meeskonda hoida playoffide konkurentsis, aga eelmisel hooajal mindi sellega nii alt kui üldse minna saab, kui kokku õnnestus koguda vaid 75 punkti ning sellega edestati ainult kahte konkurenti. Sedavõrd õnnetus seisus võiks just keskenduda oma drafti valikute hoidmisele ja nendele lisa otsimisele. Nii saaks ehk lõpuks taastada Vigneault ajast pärit hiilgeperioodi, mil oma divisjon kuus korda järjest kinni pandi.

Canucksi viimase karikafinaali käigus just konkurendi Bruinsi ridades abimänedžerina tegutsenud Benningu üks esimestest käikudest oli tuua Los Angeles Kingsilt drafti 2. ringi valiku eest ära Linden Vey. 25-aastane ründaja veetis osa eelmisest hooajast AHL-is ja sel suvel tema lepingut enam ei pikendatud. Eelmisel suvel toodi Montreal Canadiensist Zack Kassiani ja drafti 5. ringi valiku vastu ära Brandon Prust. Ka tema ei jätka enam klubis. Need on vaid kaks näidet mitmetest kahtlase väärtusega vahetustehingutest, millele Benning on rohelise tule andnud. Kuigi eks vigadest saab alati õppida.

"Olen viimasel paaril aastal olnud sunnitud drafti valikuid liigutama, kuna tahan, et meeskond oleks konkurentsivõimeline ja noored mängijad kasvaksid võitvas keskkonnas," ütles Benning suvel. "Valikutest loobumine on olnud raske, aga arvan, et oleme jõudmas nüüd punkti, kus me ei loobu enam rohkem valikutest, kui vastu tuleva näol pole just tegu väga hea noore mängijaga."

Täielikku tulevikule keskendumist on mingil määral segamas ka vennad Sedinid. Septembri lõpus saab duo 36-aastasteks ja lepingud kehtivad veel kuni 2018. aasta suveni. Varasem lahkuminek näib olevat välistatud. Benning ütles eelmisel sügisel, et Sedinid kannavad kindlasti karjääri lõpuni Canucksi särke. Viimastel aastatel üsna hüpliku mänguvormiga vennad kogusid eelmisel hooajal kokku 116 punkti (Daniel 61, Henrik 55). Kuna viimase 12 kuu jooksul on klubist lahkunud mitmed pikaajalised liikmed, siis jääb nende kanda üha rohkem ka meeskonnasisese atmosfääri ehitamine.

Vanuse lisandudes ei suuda Sedinid enam rünnakut väga vedada ja see on aina rohkem selgemaks saamas. Eelmisel hooajal keskmiselt 2.27 kolli skoorinud meeskond edestas selle arvestuses vaid ühte satsi. Nigelat seisu rünnakul on ka Benning tunnistanud, öeldes: "Me peame see aasta rohkem skoorima. Lisaks peavad eelmisel aastal arenguhüppe teinud noored veelgi oma taset parandama."

Ründeteravuse parandamiseks on Benning sukeldunud ka mängijateturule, tuues vabaagentidena sisse Loui Erikssoni ja Anton Rödini. Esimene, kes jõudis eelmisel hooajal Bruinsi särgis 30 värava ja 63 punktini, ei vaja pikemat tutvustust. Teine on Rootsi liiga mullune MVP. Päris huvitav oleks näha Rootsi viikingeid korraga koos näiteks ülekaalu mängimas. Selle efektiivsuse osas oli Canucks eelmisel hooajal üks liiga halvimatest (15.8%).

(foto: dailyfaceoff.com)
Uue täiendusena võib mõjuda ka Brandon Sutter, kes jäi mullu vaid 20 mängu peale. Temale pandud ootused on igatahes suured. Läinud on Radim Vrbata ja Jared McCann, kellest loobumise võib liigitada veel üheks kummaliseks Benningu käiguks.

McCanni eest Florida Panthersist toodud Erik Gudbranson on üks tervelt kolmest muudatusest kaitseliinis. Pärast kaheaastast pausi on NHL-is tagasi Philip Larsen ning sinisel joonel hakkab patrullima ka tõeline koljat Nikita Trjamkin. Kuigi tõsi, 2.03 pikk venelane sai nina märjaks ka juba läinud kevadel, kui ta pärast KHL-i hooaja lõppu ookeani taha kolis


"Me kinkisime liialt palju A-klassi skoorimise võimalusi, meie värava all said kutid löögile ja me ei suutnud neid eemale tõrjuda, tulid ka teised ja kolmandad võimalused," on Benning öelnud kaitse kohta, mis lasi mullu keskmiselt 2.91 väravat mängus, lisades et nüüd peaksid satsis olema mehed, kes suudavad vastaste ründajate elu ebamugavaks teha.

Endale lastud pealevisete osas oli Canucks mullu 35.5-ga parem ainult Ottawa Senatorsist. Ja seda ka vaid 0.3-ga. Eelmisel suvel lahkus Kevin Bieksa ning nüüd on kaitsest läinud ka olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister Dan Hamhuis. Uued kutid peavad päris korralikud saapad täitma.

(foto: dailyfaceoff.com)
Väravas saab meeskonna peatreener Willie Desjardins valida Ryan Milleri ja Jacob Markströmi vahel. Esinumber peaks endiselt olema 2010. aastal liiga parimaks puurivahiks nimetud Miller, ent vigastused on mõlemad tema Vancouveris veedetud aastad jätnud poolikuks. Eelmisel hooajal jõudis ameeriklane 51 stardiga vaid 17 võiduni, lastes 2.70 väravat ja tõrjudes 91.6%-ga. Markström, kes võib ka palja käega edukalt litri peatada, võitis 30-st stardist 13, lastes 2.73 väravat ja tõrjudes 91.5%-ga.

Hooaja väljavaated

Desjardins on öelnud, et kui Sutter püsinuks tervena, siis pääsenuks Canucks mullu playoffidesse. Eesmärgi täitmisest jäi puudu 12 punkti. Kas karjääri jooksul parima hooaja käigus 40 punktini jõudnud mees oleks tõesti meeskonna kvaliteeti sedavõrd palju tõstnud? Pigem mitte. Kuigi eks seda näeme kõige paremini uuel hooajal, kui Sutter suudab tervisehädasid vältida.

Mullu kogutud 75 punkti oli meeskonna halvim saak pärast hooaega 1998/99. See on kõnekas fakt, mis näitab hästi ära, millise vabalanguse hiljutine läänekonverentsi tippmeeskond on läbinud. Ja seda sõna otseses mõttes jama ühe suvega vast ära ei klaari. Benning on kaitseliini parandustest rääkides olnud enesekindel, kuid rünnakuga seoses on ütlused pigem lihtsalt lootusrikkad ohked. Lisaks on väravasuul natukene segane olukord. Ehk lõpuks on traditsiooniline ei liha ega kala olukord. Midagi nagu on, aga samas nagu pole ka.

Canucks jäi viimati järjestikustel aastatel playoffidest välja hooaegadel 1998/99 ja 99/00. Päris tõenäoliselt tuleb nüüd teine selline seeria. Ja kuna kohalik publik on harjunud siiski võitma, võib Benning juba varakult hakata valmistuma suureks surveks. Sellest ei pääse kindlasti ka Desjardins. Seejuures on klubi juht suvel näiliselt rohkem vastutust veeretanud just treenerile, öeldes ümbermehitatud ründeliini kohta: "Oleme saanud juurde mitmekülgsust. Treenerite personal peab leidma kõige paremini sobiva koosluse."

Canucksi peatreener usub, et mängukorras Sutteriga oleks jõutud playoffidesse

Vancouver Canucks jäi tänavu viimase kolme hooaja jooksul teist korda playoffidest eemale. Pärast julgustavat algust, mil esimesest kuuest kohtumisest saadi punktilisa viies mängus, läksid asjad isegi sedavõrd halvasti, et lõpuks edestati ainult kahte meeskonda. Kuid kõik võinuks vabalt minna ka täiesti teistmoodi. Peatreener Willie Desjardins usub, et kõik jäi Brandon Sutteri vigastuste taha.

(foto: USATSI)
Sutter oli Canucksi jaoks eelmisel suvel suureks täienduseks ja temalt loodeti palju. Kuid eelnevad kolm hooaega Pittsburghis mänginud ründaja käis uue klubi eest väljakul vaid 20 kohtumises. 27-aastase mängumehe hooaeg lõppes juba veebruaris, mil ta lõualuu murdis.

"See on Brandoni jaoks karm, et ta ei saanud näidata seda, milleks ta võimeline on," rääkis Desjardins nädalavahetusel antud intervjuus. "Riietusruumis tundsid kõik, et kui tema on koosseisus, siis jõuame playoffidesse. Kui ta oleks suutnud terveks jääda, siis olnuks meil väga head võimalused playoffidesse jõuda."

Sutter toodi Pittsburghist ära vahetustehinguga, millesse kuulus ka tänavuste karikamängude üks tähtedest Nick Bonino. Ent Desjardins ei nuta tehingut ja 22 playoffide kohtumisega 17 silma (4+13) kogunud ründajat taga.

"Mulle meeldib Nick Bonino, ta on mulle alati meeldinud. Ta on suurepärane kutt, kes liigutab litrit väga hästi" ütles Desjardins. "Kui vaadata Pittsburghi, siis miks nad on nii head? Üks põhjustest on kiirus. Nad liiguvad edasi-tagasi ja on väga kiired. Me pidime enda koosseisu rohkem kiirust lisama."

"Nicki üks vigadest on see, et ta pole kiire. Aga kui sa paned ta Hagelini ja Kesseliga ühte kolmikusse, siis kompenseerivad nemad selle. Kolmik muutub kiireks. Meil ei olnud seda luksust, seega otsustasime valida kuti, kes oli veidi kiirem ja valisime Brandon Sutteri."

Canucks pole selle aastatuhande käigus veel kordagi järjestikustel aastatel karikamängudest eemale jäänud. Desjardins loodab kahtlemata, et koos täie tervise juures oleva Sutteriga suudetakse seda seeriat uuel hooajal elus hoida.

Canucksi peatreeneri töökoht ei ole ohus

Arvestades, et Vancouver Canucks jõudis mullu pärast vaheaastat uuesti playoffidesse, siis võib tänavust hooaega pidada vähikäigu tegemiseks. Kuid erinevalt 2014. aasta kevadest ei pea meeskonna tähtsamad ninad oma töökoha pärast kartma.

(foto: Darryl Dyck/CP)
Canucks vallandas kaks aastat tagasi pärast ebaõnnestunud hooaega nii peatreeneri John Tortorella kui ka peamänedžeri Mike Gillise. Willie Desjardins'i ja Jim Benningut sama saatus ei oota.

Klubi president Trevor Linden teatas: "Ootasime seda, et oleme tänavu väga-väga noor meeskond ja nii on ka läinud. Andsime koosseisuga, kus mitmed kollanokad, Willie'ile kõva väljakutse ja arvan, et ta on sellega hästi hakkama saanud. Ma ei otsi vabandusi, aga meil pole mitte mingisuguseid põhjuseid muudatuste tegemiseks. Uustulnukad on edasi sammu teinud. Mitte keegi pole ideaalne."

Canucks on hetkel 62 punktiga playoffidest kümne silma kaugusel. Imesid muidugi aeg-ajalt juhtub, aga võib siiski üsna kindlalt öelda, et pärast viite järjestikust playoffidega hooaega - nende hulgas ka 2011. aasta finaalseeria - on meeskond nüüd viimase kolme aasta jooksul kevadel teist korda golfiradadele siirdumas.

Panthersi võiduseeria katkes Vancouveris, mäng päädis suure tüliga

Florida Panthersi võiduseeria on viimaks katkenud. Pantrid toimetasid kuu aega alistamatuna, ent võitude jada jäi pidama 12 peale, kui võõrsil Vancouver Canucksi vastu 2-0 edu käest libises. Kodumeeskonna 3-2 lisaajavõiduga lõppenud matš päädis suure tüliga.

(foto: cinesports.com)
Panthers skooris teist õhtut järjest oma esimese väravale läinud pealeviskega. Jussi Jokinen jõudis hooaja kaheksanda tabamuseni. Eduseisu duubeldas avakolmandiku viimasel minutil Jonathan Huberdeau.

Cancuksi aitasid lisaajale Daniel Sedin ja Jake Virtanen. Sedin skooris lisaminutitel ka otsustava värava, mis tõi Willie Desjardins'i meeskonnale alles hooaja teise lisaajavõidu. Sedinist algas ka mängujärgne rüselus.


Derek Dorsett ütles hiljem, et Henrik Sedini suunas öeldi midagi väga sobimatut, lisades: "Sedinid ei lähe väga tihti kurjaks, aga nad olid päris vihased."

Väidetavalt olid suurte suudega varuväravavaht Al Montoya ning kaitsja Alex Petrovic.

Panthers mängis Aaron Ekbladita, kes jäi peapõrutuse kahtluse tõttu eemale. Samas võinuks ka võiduseeria ilma temata veel pikeneda. Roberto Luongo märkis pärast matši, et Panthers saanuks mõnel teisel päeval sellest kohtumisest 4-1 võidu.


Daniel Sedin kerkis Panthersi vastu tulnud kahe tabamuse toel Markus Näslundi kõrvale jagama Canucksi ajaloo suurima väravaküti au. Mõlemal rootslasel on tabamusi kirjas 346. Sedinil on esimene võimalus rekord täielikult endale haarata neljapäeval, mil Washingtonis algab kuuemänguline välisturnee.

Teised kohtumised

New York Rangers 2 - 1 Boston Bruins (tipphetked)

Enne eilset viimasest 11-st omavahelisest matšist ainult kolm võitnud Rangers näis olevat liikuvat järjekordse kaotuse suunas, aga viimase kolmandiku kahe väravaga jäeti võit siiski koju. Kuldne tabamus tuli Jesper Fasti poolt veidi vähem kui kaks minutit enne lõpusireeni. Vahetult pärast Derick Brassardi viigiväravat jättis Henrik Lundqvist vapustava tõrjega omadele võimaluse.


Calgary Flames 4 - 5 San Jose Sharks (tipphetked)

Flames suutis mängus korra kaheväravalisest kaotusseisust välja karata, ent teiseks ürituseks enam jõudu ei jagunud. Seejuures kujunes Patrick Marleau 500. järjestikuses mängus võiduväravaks Joel Wardi pealevise, mis sai Mark Giordanost rikošeti. Külalised jõudsid viie väravani vaid 18 pealeviskega ning nende seas oli ka Logan Couture'i hooaja esimene tabamus. Flames sai ainuüksi viimasel kolmandikul 15 pealeviset ja kokku oli neid 35.

Los Angeles Kings 4 - 2 Detroit Red Wings (tipphetked)

Red Wings keeras avakolmandikul 0-1 kaotusseisu 2-1 eduks, ent ei saanud Anze Kopitari kinni. Sloveen läks õhtule 1+3'ga. Samuti oli suurepärases hoos Kingsi ülekaalu meeskonnad. Kolmest olukorrast lahendati ära kaks.

Emerson Etem leiab end poole aasta jooksul kolmandast klubist

Vahetustehingute karussell on sel nädalal korralikult keerlema pandud ning selles on kaasa löönud nüüd ka New York Rangers ja Vancouver Canucks. Esimene loobus Emerson Etemist, kelle jaoks on Canucks poole aasta jooksul juba kolmandaks klubiks.

(foto: Mark LoMoglio/Icon Sportswire)
Etem saadeti suvel Anaheim Ducksi poolt kahe drafti valikuga New Yorgi poole teele tehingus, kus läks vastupidises suunas Carl Hagelin. 23-aastane ründaja jõudis Rangersi eest kaasa teha aga vaid 19 kohtumist, enne kui uuesti kohvrite pakkimiseks läks.

Canucks loovutab tänavu NHL-is kolm söödupunkti kogunud Etemi eest Nicklas Jenseni ja drafti 6. ringi valiku. Nähtavasti võtsid Rangers ja Canucks malli Ryan Johansen - Seth Jones tehingust, kuna ka Etem ja Jensen on mõlemad draftis samalt kohalt hangitud mehed. Etem läks 2010. aastal 29. valikuna ning Jensen sealt aasta hiljem.

22-aastane taanlane on publikut hullutanud paljude trikkidega, ent efektiivsusest on puudu jäänud. NHL-is on 26 matšiga kirjas 3+3. Samuti pole AHL-is asjad kõige paremini sujunud. Näiteks tänavu on 27 kohtumisega tulnud vaid 4+8. Kuigi esituste hulgas on ka selline maasikas.


NHL-is kokku 131 mänguga 34 punkti (15+19) kogunud Etem kohtub Vancouveris oma vana treeneriga. Willie Desjardins oli WHL-is ühe aasta tema juhendajaks.

Ducksi võiduseeria katkes Vancouveris

Vana aasta kolme järjestikuse võiduga lõpetanud Anaheim Ducks uut samasuguse hooga alustada ei suutnud. Aasta esimesel päeval kaotati võõrsil Vancouver Canucksile karistusvisetega 1-2. Willie Desjardins'i meeskond jõudis viimase nelja mängu jooksul kolmanda võiduni.

(foto: Anna-Marie Sorvin/USA TODAY Sports)
Napi võiduga sai korralikult tähistatud Daniel Sedini karjääri 1100. mäng. Küll jäid aga mõlemad kaksikud mängu käigus nulli peale ning kangelasteks kerkisid veidi harjumuspäratud mehed. Pärast seda, kui Ryan Kesleri ülekaalu värav teisel kolmandikul Ducksi ette viis, viigistas kohtumise 10 minutit enne normaalaja lõppu Chris Tanev ja karistusvisetel skooris ainsana Alex Burrows.

Karjääri esimesed kümme aastat Vancouveris veetnud Kesler on nüüd skoorinud liiga kõigi 30 meeskonna vastu. Vaatmata kaotusele tegi meeskond tema sõnul suurepärase mängu: "Me ei andnud neile kogu õhtu jooksul mitte mingisuguseid võimalusi. Nende värav oli juhuslik ja selle puhul oli kõvasti õnne. Minu arvates tegime perfektse mängu."

Canucks jäeti vaid 25 pealeviske juurde, kuigi võimalik, et rohkem oli selle taga Desjardinsi kavalus. Kodumeeskonna peatreener tunnistas pärast mängu, et nimme tegutseti kaitsvamalt.

Ducks, kes jättis kuuma käe John Gibsoni pingile, lõpetas 28 pealeviskega. Neist kümme tulid viimasel kolmandikul. Seejuures jäädi lisaajal "canucksilikult" nulli peale, samas kui võõrustajad ise jõudsid kahe ürituseni.


Ducks oli enne seda vastasseisu viimasest 13-st omavahelisest matšist võitnud kümme. Väravate suhteks oli kujunenud 43-15.

Kolmandiku mängust vähemuses tegutsenud Canucks pääses Tampast võiduga

Vancouver Canucksi fännid võivad täna tähistada ühte jõuluime sündi. Muud moodi on väga raske seletada seda, kuidas Willie Desjardinsi meeskond võõrsil Tampa Bay Lightingu vastu 2-1 võiduga tulema sai. Tänu rohketele karistustele mängisid külalised terve ühe kolmandiku jagu vähemuses.

(foto: Kim Klement/USA TODAY Sports)
Karistuste korjamine läks lahti väga varakult, kui Yannick Weber saadeti 3. minutil pingile vastase kepi hoidmise eest. Sealt tuli esimene kolmest ülekaalu võimalusest, mis Lightningul juba ainuüksi avakolmandikul oli. Nendega ei suudetud aga mitte midagi ette võtta! Jakob Markströmi väravale ei läinud kodumeeskonna ülekaalu ajal mitte ühtegi pealeviset ja nii läks Lightning esimesele puhkepausile kirjas vaid neli üritust.

Külalised said avakolmandikul Ben Bishopi väravale seitse üritust ja neist ühe ka tema selja taha. Sven Bärtschi viis Canucksi neli minutit enne pausi ette. Olles hooaega kahvatult alustanud on noor šveitslane nüüd skoorinud kolmes mängus järjest.

Desjardinsi hoolealused suutsid algset edu hoida teise kolmandiku viimase minutini. Lightning sai värava alles oma kuuenda ülekaalu võimaluse ajal, kui Jonathan Marchessault viigistas. Erinevate vigastuste tõttu meeskonda pääsenud ründaja, kes on viimaseid päevi 24-aastane, jõudis viiendat mängu järjest punktini ja see on meeskonna tänavune parim seeria.

Sebrade vile ei võrdsustunud ka viimasel kolmandikul. Kuigi Desjardins ei süüdistanud hiljem kohtunikke: "Võtsime mõned halvad karistused, mida poleks pidanud võtma. Paar olid sellised, kus arvasin, et vile võinuks teises suunas minna. Tegime aga endale rohkem liiga, kui kohtunikud."

Kuna Lightning oli ülekaalus sedavõrd kehv ja ega ka hooaja numbrid kiita pole (efektiivsuseks 16.8%), siis võib naljaga pooleks spekuleerida selle üle, et äkki oligi karistuste korjamine Canucksi kavalaks mänguplaaniks. Igatahes kandis see lõpuks vilja.

Viimase kolmandiku keskel, mil Lightning oli üheksast ülekaalu võimalusest realiseerinud ühe, viis Daniel Sedin vigastuspausilt naasnud venna söödust külalised uuesti ette. Tema üritus oli üks vaid kolmest, mis Canucksil viimasel kolmandikul raamidesse läks.

Kümnenda ülekaalu võimaluse sai Lightning eelviimasel minutil, kui Canucksi poolelt liiga palju mehi jääle sattus, aga see läks ikka samasse auku nagu kõik need eelnevad.

"Mängud lähevad meil selle nahka," ütles ülekaalu kohta Steven Stamkos, kes oli kohtumises enim mänguaega saanud mees. 26:31-st 12:45 tulid ülekaalus.

Olgu öeldud, et Lightning palkas endale suvel uue ülekaalu meeskonna treeneri. Selleks on Brad Lauer, kes töötas eelnevad neli aastat Anaheimis. Ja kellel oli mullu üks liiga halvimaid ülekaalu efektiivsuseid? Loomulikult Anaheim Ducksil, kes suutis 15.7%-ga edestada vaid kahte meeskonda.


Kogu detsembri teise poole kodust eemal veetnud Canucks lõpetas välisturnee viie punktiga, mis tulid kõik viimases kolmes mängus. Pärast jõulupausi ootab ees seitse järjestikust kodumängu.

Teised kohtumised

Boston Bruins 0 - 2 St. Louis Blues (tipphetked)

Jake Allen sai 32 tõrjega hooaja viienda nullimängu ning Bruins jäi tänavu esimest korda kuivale. 27 tõrjega lõpetanud Tuukka Rask kaotas oma viimase 11 stardi jooksul esimest korda normaalajaga. Vladimir Tarasenko kerkis hooaja 22. kolliga uuesti väravaküttide edetabeli ainuliidriks.

New York Rangers 3 - 2 (LA) Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducks ei suutnud taaskord 1-0 edu võiduks mängida. Derick Brassardi kaks kolli aitasid Rangersi lisaajale ning seal otsustas mängu Mats Zuccarello. Viimasel ajal kõvasti väravaid lekkinud Henrik Lundqvist lasi viimase nelja stardi jooksul esimest korda vähem kui neli tükki, aga ei tegutsenud sellest hoolimata siiski endiselt väga teravalt. Tõrjete efektiivsuseks jäi vaid 89.5%.

Detroit Red Wings 3 - 4 New Jersey Devils (tipphetked)

Viimasest 14-st Detroidis käigust alles teise võtnud Devils mängis endale kaks punkti välja tänu vägevale avakolmandikule. Seal tormati 3-0 eduseisu. Jimmy Howard lasi kolm tükki vaid kuue pealeviskega. Viimastel nädalatel kõva tõusu tulnud Red Wingsi võib nüüd ees oodata langus. Pärast pühi tuleb periood, kus kümnest kohtumisest ainult üks on kodupubliku ees.

Florida Panthers 2 - 1 (KV) Ottawa Senators (tipphetked)

Senaatorid jätsid Craig Andersoni taas hätta (pealevisked Panthersile 40-16), aga punkt pigistati mängust siiski välja. Pantritel jäi lisaajal kasutamata üks kolmekesi väravavahi vastu minemine, aga karistusvisete seerias ollakse muidugi enamvähem alistamatud. Brandon Pirri ja Aleksander Barkovi toel tuli viies järjestikune seeria võit. Kokku on Gerard Gallanti meeskond tänavu osalenud kuues karistusvisete seerias.

Minnesota Wild 2 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiensile oli pandud appi kohtunik Justin St. Pierre, kelle toel oli viimasest 10-st matšist tulnud üheksa võitu, aga seegi lüke ei peatanud Michel Therrieni meeskonna mäest alla veeremist. Kirja läks viies järjestikune kaotus ning viimasest kümnest on nüüd võidetud vaid üks. Wild tegi külalistel elu väga frustreerivaks pealevisete blokeerimisega. Neid saadi kirja 23, mis hooaja parim mark.

Dallas Stars 4 - 0 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Antti Niemi võttis 20 tõrjega oma hooaja kolmanda nullimängu ning endist koduklubi masendas ka Patrick Sharp. Nädala lõpus 34. sünnipäeva tähistav ründaja läks õhtule 1+1'ga. Sellega on ta nüüd skoorinud liiga kõigi 30 meeskonna vastu. Kui vahepeal peeti tõsiselt Starsi eduks seda, et Kesk divisjoni satside vastu pole väga palju mängitud, siis Lindy Ruffi meeskond on nendele juttudele teravalt vastu nõelanud. Seitsmest divisjoni rivaalide vastu peetud matšist on võidetud viis.

Calgary Flames 4 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

Johnny Gaudreau jõudis hooaja teise kübarani ning Flames pani kotti klubi rekordit kordava 10. järjestikuse koduvõidu. Kuigi tõe huvides tasub märkida, et tegu ühe hooaja sees püstitatud rekordiga. Hooaegade 1989/90 ja 90/91 peale mahutati ära 11 järjestikust koduvõitu.

Arizona Coyotes 3 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Louis Domingue tegi teise järjestikuse suurepärase esituse. Noor puurivaht lõpetas 37 tõrjega. Teise värava all möllas 2+1'ga kapten Shane Doan. Kolm väravat on veel puudu, et saada kätte Dale Hawerchuki klubi rekord.

Los Angeles Kings 3 - 5 San Jose Sharks (tipphetked)

Kings sai juhtida 2-0 ja 3-1, aga viimasel kolmandikul mindi juba kuuse alla ära. Sharks pani seal kolm vastuseta väravat. Kaks neist läksid Joe Pavelski nimele. Kapten lisas oma kontole ka ühe söödupunkti. Samuti said kolm silma kokku Joe Thornton (1+2) ja Brent Burns (2+1). Kahe Kingsi tabamuse eest hoolitses Tyler Toffoli.

Canucks on lisaajale käega löönud

3 vs 3 lisaaja formaadi on fännid enamjaolt positiivsete emotsioonidega vastu võtnud, aga seda on kindlasti kirumas Vancouver Canucksi toetajaskond. Nende lemmikmeeskond pole seni võitnud mitte ühtegi lisaaega ning nagu nüüd selgunud, siis on ka meeskond sellele käega löönud.

(foto: Getty Images)
Canucks sai eelmise nädala lõpus kaks korda taas lisaaega proovida ning võib öelda, et kõik läks plaanipäraselt. Mängud lõppesid karistusvisetega ning kokku saadi kolm punkti.

Plaanipäraselt lõppes asi seetõttu, et Daniel Sedin tunnistas pärast pühapäevast Florida Panthersi vastu peetud mängu, et kui kohtumine üle normaalaja läheb, siis ongi meeskonna eesmärgiks venitada see karistusviseteni.

"Rääkisime omavahel, et hakkame lisaajal kinniselt mängima ning loodame karistusvisetele. Me mängime seda nagu karistuste surmamist. Ringi uisutamine väsitab. Nüüd seisame paigal ja üritame kaitsta. See pole ilus, aga nii peame me mängima," rääkis Sedin.

Canuckil läksid hooaja esimesest kümnest kohtumisest pooled üle normaalaja. Ühest pigistati karistusvisetega võit välja, aga ülejäänud neli kaotati lisaajal. Nendele on järgnenud veel kolm lisaajaga tulnud kaotust. Karistusvisetega on läinud selgelt paremini - kaotuseid ja võite on kirjas võrdne arv (2).

Eelmise nädalavahetuse mängudes sai Willie Desjardinsi meeskond kahe matšiga lisaminutitel kirja vaid neli pealeviset. Ainult kaks neist läksid väravale.

Arvestades tänavust seisu Vaikse ookeani divisjonis, siis võib Canucksi taktika muutus just olla erinevuseks playoffidesse pääsu ja kevadel golfiradadele kolimise vahel.

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Ei ole just sagedane nähtus see, et Vancouver Canucks jääb playoffidest eemale - alates millenniumi algusest on see juhtunud vaid kolm korda - aga tunamullu nii läks. Meeskond näitas terve aasta üsna kohutavat mängu. Võis arvata, et ees seisabki üks mõõnaperiood, aga siiski suudeti ennast playoffidesse tagasi mängida.

(foto: rantsports.com)
Valmistutakse Sediniteta eluks

Kaksikud Henrik ja Daniel Sedin tähistavad järgmisel nädalavahetusel oma 35ndat sünnipäeva. Mõlemad tegid eelmisel hooajal pärast ebaõnnestunud aastat uue tõusu, aga on selge, et Canucks ei saa enam väga pikalt nende peale enam loota. Kuid seni, kuni kütust veel jagub, loodetakse neilt endiselt suurt panust.

"Mul on neisse suur usk. Nad on hämmastavad mängijad, teevad jäält eemal tugevat tööd ja näevad kogu suve kõvasti vaeva. Nad on valmis ja fokusseeritud," rääkis nädala alguses kaksikute kohta peamänedžer Jim Benning, lisades et neid üritatakse sarnaselt eelmisele hooajale väiksema koormusega värskena hoida.

Sedinid on Canucksi edu suhtes üliolulised. Eelmisel hooajal ületasid mõlemad 70 punkti piiri - Daniel 76, Henrik 73 - ja toitsid veel korralikult Radim Vrbatat (63 silma), aga siis tuli juba paras kanjon, kuna ükski teine mängumees ei ületanud 40 punkti piiri. Selle järgselt on edurivi ka veidikene värskendatud.

Suurte lootustega on meeskonda toodud Brandon Sutter ning lootusrikkad ollakse ka uue generatsiooni suhtes. "Meil on mõned noored mängumehed, kes vajavad NHL-is mängimise võimalust, et näidata milleks nad suutelised on. Seetõttu tegime mõned rasked otsused, et neile ruumi tekitada," tunnistas Benning suvel.

Noorukite esinumbrina tuleb 20-aastane Bo Horvat, kes nühkis mullu tagumistes kolmikutes mängides 68 matšiga välja 25 punkti (13+12). "Tema jaoks on käes põnevad ajad," märkis hiljuti Horvati kohta klubi president Trevor Linden. Loodetakse, et 2013. aasta drafti 9. valikust kujuneb samasugune klubi ikoon nagu seda on hetkel Sedinid ning nagu enne neid oli just Linden.


Keskmisest suurema õhinaga on Vancouveris räägitud ka Sven Bärtschist. 22-aastane šveitslane toodi eelmise hooaja keskel klubisse Calgary Flamesist. Suure rivaali rivistuses jäid Bärtschil pärast AHL-is säramist korralikud mängud tegemata, aga hooaja lõpus Canucksi eest jääle pääsedes tuli kolme mänguga kaks kolli.

Sedinide kõrvale on toodud noori õpetama Brandon Prust. "Soovin olla konkurentsivõimeline ja tahan, et nooremad kutid õpiksid vanematelt, kuidas võitmiseks asju õigesti teha. Veteranide olemasolu on hindamatu väärtus," on Benning märkinud.

Kuigi ka klubi vahetanud veteranid võivad end muidugi uuesti noorena tunda.


Selge on see, et tasapisi hakatakse ennast juba harjutama Sediniteta eluks. Uue generatsiooni seas tuleb ka üks lätlane. 24-aastane Ronalds Keninš, kes eelmisel suvel vabaagendina Šveitsi liigast hangiti, sai mulluse põhiturniiri teises pooles viisakalt mänguaega ning jättis positiivse esmamulje - 30 mänguga 4+8.

Kaitse tundub habras

Willie Desjardinsi meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.68 väravat mängus, millega pääseti napilt liiga viimase kümne seast. Litri enda võrgust välja hoidmisel oldi hädas vaatamata sellele, et 85.7%'ga jäi meeskonna vähemuses mängimise efektiivsus alla vaid Minnesota Wildile (86.3%). Nüüd on loobutud klubis kümme hooaega mänginud Kevin Bieksast ja sinisel joonel on ainus väljaspoolne täiendus Matt Barkowski, kes oli Bostonis selline nii ja naa vend.

Pärast Bieksa lahkumist jääb kaitse toetuma Alexander Edlerile ja Dan Hamhuis'le. Nendega seoses tulevad aga omad probleemid. Nimelt on tegu üsna kehva tervist omavate meestega. Rootslane on senise 9-aastase karjääri jooksul suutnud 82 mänguga hooaja teha vaid korra. Hamhuis'le tiksub uuel hooajal peale 33. eluaasta ja tõsine kubemetrauma röövis temalt mullu 23 mängu.

(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
Põhimeeste järel tulevad Chris Tanev, Yannick Weber ja Luca Sbisa. Viimane neist on kõige kogenum, aga temalgi on selja taga vaid nelja täishooaja jagu mängupraktikat. Rünnakul on mitmeid põnevaid talente, aga kaitses tuleb nende peale tilkumist veel oodata. 22-aastane Frank Corrado on aeg-ajalt proovimas käinud, kuid pole seni esindusmeeskonnas veel kanda kinnitanud. Temale järgneb veidi noorem seltskond, keda juhib P.K. Subbani vend Jordan, aga need härrad on veel paari-kolme aasta kaugusel oma panuse andmisest.

Kas väravavahtide karussell saadakse pidama?

Ei ole kaugel see aeg, mil Roberto Luongo ja Cory Schneider Vancouveris väravavahi ametit jagasid - kord rõõmsalt, teine kord negatiivsemate emotsioonidega - aga pärast seda on postide vahel paras karussell käinud. Ryan Miller toodi aasta tagasi esinumbriks ja nii on see ka uuel hooajal, aga tema varumees on välja vahetatud. Fännide suur lemmik Eddie Läck saadeti Carolinasse ja AHL-ist edutati Jacob Markström.

Samas pole 25-aastane rootslane ka mingisugune uus nägu. Ta on NHL-is juba 50 kohtumises jääl käinud. Seni ei ole asjad aga õnnestunud - vaid 13 võitu, endale lastud väravate keskmine 3.19 ja tõrjed 89.6%. Neid numbreid saab ilustada vaid selle faktiga, et praktiliselt kõik senised mängud on tulnud Florida Panthersi eest ja pantrid olid pikalt kõigi jaoks poksikoti rollis.

Väravavahid aga loomulikult küpsevad kauem ja ehk on toredamad ajad veel ees. AHL-is liikus igatahes Canucksi järelkasv mullu suuresti just tänu Markströmile finaali. Tema põhihooaja numbriteks olid 32-st mängust 22 võitu, väravad 1.88 ja tõrjed 93.4%. Pärast sellist aastat on muidugi ootused ja lootused laes. "Mulle tundub, et Markström on kujunemas väga heaks esiväravavahiks ja tahtsime, et tal oleks võimalus ennast arendada," kommenteris Benning suviseid lükkeid.


Millerile 2010. aastal tulnud liiga parima väravavahi auhind on jäämas aina kaugemale minevikku ja aina harvemaks on jäämas ka tema efektiivsed aastad. Näiteks pärast 2009/10 hooaega on tal tõrjete efektiivsus üle 92% olnud vaid korra. Mullu jäi selleks 91.1%. Keskmiselt lendas selja taha 2.53 väravat ja mõlemad näitajad on tema karjääri numbritest halvemad (2.59, 91.5%). Kas Markström on tõesti sellise kaliibriga vend, kes võib tema mantli üle võtta või siis asendab korralikult vigastuse korral? Hetkel ei saa seda täiekindlusega väita.

Hooaja väljavaated

Canucks on parajalt bipolaarne meeskond. Eelmisel hooajal oli playoffidesse jõudmine üllatuseks, aga samas siis jälle pettumuseks see, et avaringis lasti ennast üsna kergelt Flamesil üle mängida. Ega täpselt ei tea mitte keegi ka seda, kuidas Desjardinsi hoolealused uuel hooajal tegutsema hakkavad.

Meeskonna lootused on juba väikese tagasilöögi saanud, kuna selle asemel, et treeninglaagris ja kontrollkohtumistes ründekolmikuid ja kaitsepaare paika panna, peab peatreener taastuma puusaopist, mis eelmisel nädalal ette võeti. Heal juhul jõuab ta tagasi hooaja avamänguks, mis 7. oktoobril Calgarys tehakse, halvimal juhul peab aga meeskond juba alates esimesest nädalast hakkama raskustega võitlema.

Playoffid on muidugi haarde ulatuses. Võime eeldada, et Vaikse ookeani divisjonis lähevad esimesed kaks kohta Anaheim Ducksile ja Los Angeles Kingsile. Vabaks jääb üks automaatne kvalifitseerumise koht + wild-cardi positsioon (kuigi seni on mõlemad pärast uue formaadi loomist läinud Kesk divisjoni satsidele). Canucks võiks olla jahtijate grupis koos Flamesi ja San Jose Sharksiga. Arvatavasti eraldatakse terad sõkaldest kindlama kaitse ja parema väravavahi mänguga. Või siis suurema tahtmisega.

"Mulle meeldivad kutid, kes on võitlushimulised. Kui sul on sellised vennad koosseisus, siis on sinu vastu alati raske mängida. Kui ma olen vastasmeeskonnas, siis ei taha ma sellise kombinatsiooni vastu mängida," rääkis Desjardins vahetult enne treeninglaagri algust.

Playoffide 1. ring: Vancouver Canucks vs Calgary Flames

Vancouver Canucks ja Calgary Flames lähevad playoffides omavahel kokku seitsmendat korda ning oodata on tõelist tulevärki. Vastasseisule lisab veel vürtsi ka see, et varasemast kuuest korrast neljal juhul on paari võitja liikunud lõpuks finaalseeriani välja.

(foto: Rich Lam/Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Flames 3 - 2 Canucks
Monahan x 2, Bouma - Keninš, Vey
Canucks 0 - 1 Flames
Backlund
Canucks 3 - 2 (LA) Flames
Weber, Vrbata, Tanev . Jones, Gaudreau
Flames 2 - 4 Canucks
Byron, Hudler - Burrows, Kassian, Vrbata, H. Sedin

Vancouver Canucks

Canucks oli üks nendest meeskondadest, kes kahe hooaja vahel peatreenerit vahetas. Karta võis halvimat, sest John Tortorella oli satsi korralikku auku lükanud, aga Willie Desjardins tegi väga head tööd. Esimest aastat NHL-is peatreenerina töötanud Desjardins kasvatas meeskonna punktisaaki 18 võrra. 2.88 väravat mängus skoorinud meeskonda edestasid vaid seitse satsi. Kaitses olid lood veidi halvemad - endale lasti 2.68 väravat - aga see korvati meisterliku vähemuses mängimisega. Selle efektiivsuseks saadi 85.7% ning vaid Minnesota Wild tegutses nendes olukordades paremini (86.3%). 19.3%-ga oli Canucks ka ülekaalus mängides esikümne sats.

Aasta pärast võõrsilmängude arvestuses liiga tagumises otsas lõpetamist sai Canucksist kodust eemal üks parimaid. Kodus ja võõrsil võideti täpselt sama palju mänge (24) ning rohkem nautisid reisimist vaid neli meeskonda. Desjardins suutis rutiini sattunud meeskonna taas sütitada. Vennad Sedinid astusid jõuliselt august välja ning Daniel tegi 76 silmaga (20+56) üldse oma karjääri ühe parima hooaja. Suvine täiendus Radim Vrbata sulandus edukalt rootslastega ning 63 punktiga (31+32) jõudis ta karjääri üldse parima hooajani. Lisaks saadi ka esimese ründekolmiku selja tagant kõvasti väravaid. 12 erinevat mängijat jõudsid vähemalt kümne tabamuseni.

Mullu lõppes Canucksi viieaastane järjestikuste playoffide seeria. Mängiti ka alles nii hiljuti kui 2011. aastal finaalis. Tegu on kvaliteetse ning kogenud satsiga, kes võiks playoffides mürgeldada küll. Kuigi halb märk on see, et oma viimase kahe playoffide seeria jooksul on saadud vaid üks võit. Võimalik, et vaja uuesti punn pealt ära saada. Kiirelt saadav esimene võit võiks kasvatada meeskonna enesekindlust. Varasema karjääri jooksul erinevates liigades kolm meistritiitlit võitnud Desjardins on ennast tõustanud treenerina, kes suudab otsustavates mängudes oma meeskonna eduni tüürida. Nüüd on vaja see Canucksiga ära teha.

Edu võti: Ryan Miller

Meeskonna esiväravavaht oli pärast põlvetraumat põhihooaja viimases mängus tagasi, aga see ei lõppenud hästi. Canucks küll võitis, aga Miller lasi 28 pealeviskega viis väravat. See on veel muidugi lahtine, kes üldse Canucksil esinumbrina alustab - Eddie Läck sai Milleri eemaloleku jooksul kenasti hakkama - aga võib arvata, et roheline tuli läheb ikkagi puurivahile, kellele makstakse hooaja eest kuus miljonit dollarit.

Calgary Flames

Kuivõrd kurvalt on Edmonton Oilersi fännid tänavu vaadanud oma naabrite edu? Kaks Alberta provintsi meeskonda alustasid satsi ümberehitamist enamvähem samal ajal, aga kui Flames on nüüd kõrgseltskonnas tagasi, siis Oilers vireleb endiselt liiga keldrikorrusel. Bob Hartley meeskond elas isegi edukalt üle kaptenist Mike Giordanost ilma jäämise. Laias laastus oli meeskonna strateegia lihtne - skoorida lihtsalt vastasmeeskondadest rohkem. Väravatesaagiga 2.88 jõuti vahetult Canucksi ette, samas kui endale lastud 2.60-ga jäädi koos Florida Panthersiga jagama 14. kohta. Ülekaalus mängiti korralikult - 18.8% ja 13. koht - samas kui vähemuses oli veidi probleeme - 80.6% ja 20. koht.

Flames võitis endale tänavu kindlasti rohkelt fänne oma mitte alla andva mentaliteediga. Korduvalt mängiti viimasel kolmandikul kaotused võitudeks ja nii jõuti selle perioodi väravate osas koos Tampa Bay Lightninguga jagama liiga esikohta. 99 tabamust moodustasid 41.8% kogu värava arvust. Iseenesest oli Flames juba mullu üsnagi ebameeldiv vastane, kui üheväravalise vahega otsustatud mängude arvult jõuti NHL-i rekordini, aga tänavu tõsteti oma mäng järgmisele tasemele. Meeskonna meelekindlus peaks playoffide tasavägistes mängudes olema suureks plussiks.

Suurim küsimärk seoses Flamesiga on see, kuidas Jonas Hiller postide vahe hakkama saab. 33-aastane šveitslane on küll NHL-is mänginud tänavusega koos kaheksa hooaega, aga tal on CV peal kirjas vaid 26 playoffide kohtumist. Mullu tüüris ta Anaheim Ducksi lõpumängudele, aga nendes kohtumistes läks Bruce Boudreau usaldus teistele ja kui Hiller mõnes kohtumises jääle sai, siis väga head nahka sealt ei tulnud. Seni on ta karjääri jooksul playoffide võidud ja kaotused võrdselt ära jaganud, aga sellest oleks siiski selgelt rohkemat vaja. Ega seeria viigistamisega järgmisesse ringi edasi ei saa.

Edu võti: hästi alustamine

Nagu statistika näitab, siis Flamesil on mängu algused rasked olnud. Kui viimase kolmandiku väravate osas ollakse liiga tipus, siis näiteks avakolmandiku osas ollakse viimaste hulgas. Põhihooajal tehti oma väravatest vaid 23% esimesel kolmandikul. Sellega edestati vaid nelja meeskonda. Üks neist muidugi oli just Canucks. Selles mõttes peaks siin olema väga hea võimalus vältida unise alguse sündroomi. Samas ei tohi siis ka kaitses magama jääda. Vaid kuus meeskonda lasid Flamesist enim avakolmandiku väravaid.

Ennustus: Flames edasi 4-3

Tänavu toimus põhihooaja mängudes märkimisväärne pööre. Kui varasemate aastate jooksul oli Canucks neid kohtumisi domineerinud, siis nüüd hakkas Flames nõelama. Üldse tegutseti oma divisjoni vastu väga hästi, kui 29-st kohtumisest saadi 22 võitu. Canucks sai näiteks kirja 17 võitu. See peaks tähendama, et avaringist välja saades on Flamesil ka head võimalused konverentsi finaali välja jõudmiseks. Iseenesest on raske selle paari lõpptulemust ennustada, aga kuna Flames on ka siinkirjuta jaoks sel hooajal sümpaatseks muutunud, siis läheb kaalukauss just nende poolele. Võimalik, et edasipääseja otsustab lõpuks seis postide vahel - seal on mõlemal küsimärgid.

Veerand hooajast läinud: kuidas on hakkama saanud uued treenerid?

Nädalavahetusel ületas NHL-i hooaeg veerandi piiri. Palju on juba juhtunud, aga kindlasti on palju veel ka ees. Tänavu toimetavad liigas kuus meeskonda, kes alustasid aastat uue peatreeneriga. Enamus on suutnud klubide käekäiku paremuse poole muuta, kuid mõned neist siiski rohkem kui teised.

(foto: Gene J. Puskar/Associated Press)
Teistest on selgelt ees kolm tüürimeest. Pittsburgh Penguinsi Mike Johnston, Nashville Predatorsi Peter Laviolette ja Vancouver Canucksi Willie Desjardins.

Dan Bylsmalt Penguinsi juhtimise üle võtnud Johnstoni jaoks on see tööots NHL-is karjääri esimene. Seetõttu olid enne hooaega üleval ka küsimärgid, et kuidas ta selles ametis hakkama saab. Ta tõi endaga kaasa täiesti teistsuguse filosoofia, kus on suur fookus litri valdamise peal ning Penguinsi mängijatel oli vaja sellega kohaneda. Vähemalt seni on see möödunud viperusteta.

Penguinsil on 20 matšiga koos 30 punkti ja sellega jagatakse Metro divisjonis koos New York Islandersiga esikohta. Kuigi Islandersil, kes hiljuti Penguinsile kahes järjestikuses matšis ära tegi, on üks mäng rohkem peetud.

Johnston on Penguinist vorminud surmava ülekaalus mängiva meeskonna. Selle efektiivsus on hetkel 33.3%. Loogika ütleb, et mingi hetk jahtub see maha ja siis võivad Penguinsit raskused tabada, aga tundub, et see aeg on veel kaugele. Oma 72-st väravast on koguni 23 tehtud ülekaalust. Seejuures jääb Penguins ülekaalu võimaluste osas (69) liiga keskmike sekka. 3.5 väravat mängus tähendab, et Penguins on hetkel ka liiga teravaimat rünnakut omav meeskond.

Võrreldes Bylsma viimase aastaga on ka kaitset selgelt parandatud. Seni on enda selja taha lastud vaid 2.3 väravat mängus, mis on märgatavalt parem, kui mullu kogu hooaja lõikes kirja saadud 2.49. Kui mullu oli ise sooritatud pealevisete ja endale lastud visete vahe +1.2, siis hetkel on see täpselt kahe peal. See ei ole näiliselt suur vahe, aga laiemas plaanis siiski selge edasiminek.

Samas ei tahaks märkida Johnstonit parimaks uueks lootsiks. Vaatamata kõigele oli tal olemas siiski võimas materjal. Seda ei saa öelda Laviolette'i ja Desjardinsi kohta.

Endine Philadelphia Flyersi boss Laviolette saabus Predatorsi tüüri juurde pärast seda, mil tuntud kaitsespetsialist Barry Trotz lahkus Washington Capitalsi etteotsa. Eeldatati, et tema suudab oma avantüristliku mängufilosoofia siduda meeskonna tugevate kaitselülidega ja muuta satsi seeläbi mõlemas valdkonnas tugevaks keskmikuks. On aga juhtunud hoopis midagi üllatavat - Laviolette on Predatorsist teinud liiga parimat kaitset omava meeskonna!

(foto: clarksvillenow.com)
Kantri pealinna klubi on seni endale lasknud vaid 2.1 väravat mängus. Võrdluseks, mullu oli see näitaja Trotzi juhendamisel 2.84, hooaeg enne seda 2.77, siis veel enne seda 2.50 ja 2.32. Need viimased kaks olid Trotzi aja parimad aastad, mil meeskond käis ära kahes läänekonverentsi poolfinaalis. Seejuures on Predators tänavu olnud hädas vähemuses mängimisega, mille efektiivsus on vaid 74.5%. Muljetavaldav.

Ja ega kaljukindel kaitse pole tulnud rünnaku arvelt. Selle osas on Predators tugev liiga keskmik 2.8 väravaga mängus. Karmi konkurentsiga Kesk divisjonis ollakse hetkel teisel kohal, kaotades liidrile St. Louis Bluesile vaid ühe punktiga. Predatorsil on aga üks mäng vähem peetud, ehk siis olemas igati head šansid kerkida divisjoni liidripositsioonile, mida vahepeal on juba hoitud.

Desjardinsi Canucks on paar korda suutnud olla isegi kogu liiga liider. Meeskond, mis asus pärast Ryan Keslerist loobumist justkui ümberehitamise režiimile, on näitamas, et tänavu võib olla tegu tõsise tegijaga. Kadunud on John Tortorella aegne liivapaberilik rünnak ja täpselt kolme väravaga mängus on Canucks üks liiga ohtlikuimad. Seejuures on huvitav see, et pealevisete suhe on võrreldes mullusega jäänud enamvähem samaks +2.3 on kergitatud 2.4 peale ja ka üldnumbrid keskmise pealevisete arvu ja endale lastud visete arvu suhtes on samal tasemel.

(foto: Darryl Dyck/The Canadian Press)
Lähtudes eelpool välja toodud numbritele võiks justkui öelda, et Canucks lendab kõrgel vaid tänu konkurentide äpardustele, aga kuna veerand hooaega on möödas, siis ei saa enam kindlalt väita, et tegu ei ole meeskonnaga, kes peaks playoffide võidujooksust välja jääma.

Küll on aga playoffidega seoses (vähemalt hetkel) nibin-nabin seis Trotzil ja tema Capitalsil. Oodati, et endine Predatorsi boss tuleb ja muudab plahvatusliku rünnakuga Capitalsi kaitses kindlat vundamenti omaks meeskonnaks - ka NHL iga kell lugejad valisid hääletusel tema selleks peatreeneriks, kes võiks enim oma satsi käekäiku muuta - aga nii pole siiski läinud. Hetkel ongi Aleksandr Ovetškin & Co istumas playoff-positsioonide taga.

Capitals on olnud läbinisti keskpärane ja statistiliste näitajate seas paistab välja vaid ülekaalu efektiivsus 25.4%, mis on liigas Penguinsi järel teisel kohal. Samas on ülekaalu juba mitmeid aastaid hästi mängitud, ehk siis Trotzi juhendamisel justkui ei olegi mitte mingisugust edasi sammu toimunud. Ainsa positiivse ilminguna hakkab silma see, et meeskond on sel hooajal suutnud vähemalt ise teha keskmiselt rohkem väravaid, kui neid endale lastud on - 2.8 ja 2.6, mullu olid need numbrid 2.67 ja 2.79.

(foto: Alex Brandon/AP Photo)
Arvestades, et klubi tegi suvel ka suuri kulutusi seoses mängijapersonaliga, siis on Capitalsi tulemused hetkel selgelt pettumust valmistavad. Kui poleks edukat ülekaalus mängimist, siis oleks meeskond idakonverentsi tagumises otsas.

Rohkelt kulutas mängijate peale ka Florida Panthers ning näib, et üle mitme aasta on tänavuseks hooajaks kokku saadud täitsa korralik punt. Uus peatreener Gerard Gallant on mehed ka korralikult mängima saanud ja nii ollakse näiteks ühe vähem peetud mänguga Capitalsist maas vaid ühe silmaga. Fakt, mis lisab veelgi tõepõhja pealinna klubi senisele läbikukkumisele.

Panthers muidugi ei paista silma eriti mitte millegagi ja rünnak on üks liiga halvimaid - vaid 2.1 väravat mängus - aga ootamatult on tõustud üheks parimaks võõrsil mängivaks meeskonnaks. Mullu edestati nende kohtumiste arvestuses vaid Buffalo Sabresit. Kokku saadi vaid 13 võitu. Tänavu on seni kirjas neli võitu, aga vaid kahest matšist on nulliga väljutud ja lisaajakaotusi (ehk ka lisapunkte) on juba ligi kaks korda rohkem, kui kogu eelmise hooajaga kokku (5 vs 3).

(foto: Alan Diaz/AP Photo)
Kodus on Panthers seni olnud üks liiga halvimaid, aga usutavasti suudetakse ennast selles arvestuses koguda ja kui veel Gallant, kes oli Montreal Canadiensi juures ametis erimeeskondade spetsialistina, suudab meeskonna vähemuses mängimise 78.7% pealt üles timmida, siis võib klubi vabalt musta hobuse, või siis musta pantrina, lõpuks playoffidesse hüpata.

Trotzi kõrval on senine ebaõnnestuja kindlasti ka Carolina Hurricanesi Bill Peters. Osalt on probleemid olnud vigastustest tingitud, aga kindlasti loodeti temast enamat kui praegused numbrid näitavad. Hurricanesil on 20 mänguga vaid 15 silma, samas kui eelmisel hooajal õnnestus aasta lõikes ikkagi liikuda punkt per mäng tempos - lõpuks saadi 83 silma. Seda veel hoolimata kohutavast ülekaalus mängimisest, mis oli 14.6%'ga üks liiga halvimaid. Peters on selle suutnud uuel hooajal tõsta 20% peale, kuid meeskond on seni olnud üks halvim 5 vs 5 olukordades mängiv sats ja nii on endale keskmiselt lastud kolm väravat mängus olgugi, et vähemuses mängimise efektiivsus on täitsa normaalne 81.7%.

(foto: newsobserver.com)
Hurricanes on seni võõrsil suutnud võita vaid kaks matši ja pole seda puudujääki suutnud kodumängudega heastada. Seejuures väärib märkimist, et eelmisel hooajal saadi Kirk Mulleri juhendamisel nii kodust kui ka võõrsil lõpuks 18 võitu, ehk siis olenemata mängu toimumiskohast suudeti stabiilset taset hoida. Peters pole sellega toime tulnud. kuigi ehk saab ta sellega veel hakkama, kui kõik terved ja üksteisega pikemat aega kokku mänginud. Võimalik, et kokkumängu puudumine ongi Hurricanesi probleemide allikas. Peters on pidevalt olnud sunnitud oma ründekolmikuid ja kaitsepaare vahetama.

Veel midagi põnevat hooaja esimese veerandi kohta:

60.8% mängudest on olnud viimasele perioodile minnes kas viigis või üheväravalise vahega. 6.1% mängudest on näinud viiki murdvat juhtväravat normaalaja viimase viie minuti sees. Koguni kuus väravat on tehtud viimase 60 sekundi sees.

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Alles nii hiljuti kui 2011. aastal Stanley karika finaalseerias osalenud Vancouver Canucks on pärast seda hooaega võitnud vaid ühe playoff-kohtumise. Seejuures vaadati tänavusi lõpumänge kodus diivani pealt. Asi läks käest ära uue kalendriaasta saabumisel. Canucks võitis 2014. aasta esimesest 26-s matšist vaid kuus tükki. Hooaja peale kokku saadi lõpuks kirja 36 võitu. John Tortorella juhendamisel oli kogu aasta probleeme ründevõimaluste loomisega. Vastaste võrku sahistati 196 korda, millest oli kehvem vaid õnnetusehunnik Buffalo Sabres.

(foto: Andy Clark/Reuters)
Eelkõige nähakse ebaõnnestunud hooaja põhjusena Tortorella ebakompetentsust. 2004. aastal Tampa Bay Lightningu Stanley karikavõitjaks tüürinud peatreeneri juhendmisel tegid mitmed Canucksi ründajad oma karjääri halvimad hooajad. Suurimateks kannatajateks olid vennad Henrik ja Daniel Sedin, kes pidid muu hulgas isegi enamvähem esimest korda elus aitama meeskonda vähemuses mängides. Lõplikult tõmbas Tortorella meeskonna hooajale vee peale märtsi alguses, kui läks tülli Roberto Luongoga. Ta jättis prestiižikal välimängul Ottawa Senatorsi vastu oma põhiväravavahi pingile, eelistades kollanokka Eddie Läcki, ning Luongo jaoks oli see viimane piisk karikas. Kaheksa aastat klubis veetnud väravavaht oli juba paari päeva pärast Florida Panthersi mängija.

Uuel hooajal on Canucksi esinumber Ryan Miller. Lõppenud hooajal viimaks Buffalos valitsenud lootusetust seisust pääsenud väravavaht sai St. Louis Bluesi eest taas osaleda playoff-kohtumistes, kuid on üldlevinud arvamus, et ta põles seal läbi. Chicago Blackhawksi poolt avaringis välja lülitatud Bluesi eest jäi tema playoffide keskmiseks sisse lastud väravate arvuks 2.7 ning tõrjete efektiivsus oli masendav 89.7%. Kuid ehk on nüüd õige hetk kriitikute vaigistamiseks. Jätkab ka Läck, kes tegi Luongo varumehena supertööd (tõrjed 92.5% ning nullimängude arvestuses klubi kollanokkade rekord 3), kuid jäi põhinumbrina hätta. Tegu korraliku duoga, mis annab uuele peatreenerile Willie Desjardinsile võimaluse keskenduda teiste liinide mukkimisele. "Meil on väravasuul üks liiga parimaid tandemeid ja neil mõlemal on soov ennast tõestada," on märkinud Desjardins, kes väidetavalt eelistas Canucksi peatreeneri tooli Pittsburgh Penguinsi omale.

Võrreldes aastataguse seisuga ei ole Luongo Canucuksi ainus oluline lahkuja. Läinud on Ryan Kesler, kelle vastu saadi Anaheim Ducksilt ports tulevikumehi. Et taas üle 200 värava kirja saada, peab Desjardins lootma, et kes iganes maandub Sedinide kõrvale leiab nendega hea keemia. Võimalik, et selleks meheks saab olema Radim Vrbata, kelle näol on tegu väga huvitava täiendusega. Suvel 33-aastaseks saanud tšehh on viimastel aastatel kaitsele keskendunud Coyotesi meeskonnas olnud tagasihoidlik panustaja, kuid tegu on endise 60 punkti mehega.

Seltskond kaitses on võrreldes mullusega enamvähem sama. Mehed nagu Kevin Bieksa, Alexander Edler, Dan Hamhuis ja leiaksid endale koha ka liiga parimate kaitse rotatsioonis. Mullu sisse lastud 223 väravat oli liiga tugev keskmine näitaja. Näiteks läänekonverentsi meeskondade arvestuses jäid Canucksist ette vaid seitse meeskonda. Kui lood rünnakul nüüd korda saada, siis annab see lootust, et meeskond suudab playoffide võidujooksus kenasti kaasas püsida.

Loobutud on paarist võtmemängijast, et parandada meeskonna üldist kvaliteeti ning see oli peamänedžeri Jim Benningu sõnul ka suve eesmärgiks. "Meeskonnad, kelle juures olen varasemalt töötanud on olnud nelja liiniga meeskonnad. Kolmas ja neljas liin omasid nende edu juures olulist rolli. Seega on võrreldes eelmise hooajaga meil teistsugune filosoofia," tõdes hiljuti Benning, kes saabus Vanvouverisse Boston Bruinsi abimänedžeri koha pealt.

Bruinsi kvaliteedist jääb Canucks hetkel küll selgelt kaugele, kuid selle sunnas on tehtud õigeid samme. Kindlasti on sihiks järgmiste aastate jooksul koosseisu veelgi parandada, kuid see ei tähenda, et algavaks hooajaks latt madalale seatakse. Canucks tahab kindlasti playoffidesse tagasi.

Hooaja küsimus - kas Sedinid suudavad taas head vormi näidata?

Alates hooajast 2006/07 olid Sedinid viis järjestikust aastat NHL-i produktiivseim paar. Üleeelmisel hooajal jagati esikohta, kuid Tortorella režiimi tõttu vajuti 13. kohale. Mõlemad kogusid napilt enam punkte kui lühendatud hooajal - Daniel 47 (40) ja Henrik 50 (45). Ühtlasi said nad võrreldes varasema karjääriga ka suurema koormuse. Esmakordselt kerkis nende keskmine mänguaeg üle 20 minuti. Vennad on küll ka ise rääkinud sellest, et soovivad oma kaitsemängu parandada ja seetõttu nad väga palju uute ülesannete üle pole ka nurisenud, kuid on selge, et nende efektiivsus tuleb välja vastaste värava ees, mitte oma kaitsetsoonis. Septembris 34ndat sünnipäeva tähistavad kaksikud pole enam kindlasti sellel tasemel, kus varem, aga neid on veel selgelt liiga vara maha kanda. Enne kui suur koormus meeste efektiivsuse halvas olid nad mullu tegelikult heas hoos - mõlemad said hooaja esimese 41. mänguga kirja 35 punkti.

Canucksi uueks tüüriks tõusis Willie Desjardins

Vancouver Canucksi pikale veninud peatreeneri otsinguid on viimaks lõppenud. Uueks tüüriks määrati Willie Desjardins. 57-aastane kanadalane juhtis eelmisel nädalal Texas Starsi AHL-i meistriks ning tema nime seotati kogu juunikuu vältel erinevate NHL-i peatreeneri toolidega. Veel eelmise nädala lõpus oli ta lähedal Pittsburgh Penguinsi ohjade haaramisele, kuid see üleminek jäi pisidetailide taha. Asjaolu, mis muudab tehingu Canucksi jaoks veel magusamaks. Penguins on oma otsingutel jäänud nüüd viimaseks, hapupiimaseks.

(foto: vancitybuzz.com)
Desjardins polnud väidetavalt rahul sellega, et Penguins pakkus talle vaid kaheaastase lepingu ning samuti ei soovitud talle anda õigust määrata oma abilised. Eeldatavasti olid Canucksi poolt pakutavad tingimused paremad, kuigi neid pole avaldatud.

Lisaks ühele AHL-i meistritiitlile on Desjardins'i resümees ka kaks WHL-i võidukarikat Medicine Hat Tigersi peatreenerina. Oma profitreeneri karjääri alustas ta alles 11 aastat tagasi. Varasemalt oli ta ametis Calgary ülikoolis ja töötas ka Jaapanis.

"Willie Desjardins on olnud igal tasemel võidukas treener ja ta sobib suurepäraselt meie plaanidesse, kuhu kuuluvad playoffidesse jõudmine ning noortel põhinev pikaajaline edu," ütles peatreeneri palkamise kohta Canucksi peamänedžer Jim Benning.

Varasema töö põhjal on Desjardins'i hinnatud väga heaks meeskonna ehitajaks - Hat Tigersi juures oli ta peamänedžeri rollis - ning mõistagi on kiidetud ka tema oskust vormida noormängijaid.