2016. aastal klubi ajaloos esimest korda Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharks vormus aasta hiljem harjumuspäraseks avaringi ebaõnnestujaks. Edmonton Oilersi vastu ei õnnestunud avamängu võitu edasipääsuks vormistada ning kuue kohtumisega said mängud läbi.
Rünnak jäi ilma olulisest lülist
Sharks on 26 aastat vana klubi. Neist 20 veetis meeskonna hingekirjas Patrick Marleau. Uue hooaja alguses saab väga veider olema näha Marleauta Sharksi ja seda, kuidas klubi eest ligi 1500 põhihooaja matši kirja saanud ründaja tegutseb järsku Toronto Maple Leafsi särgis. Ja tegu pole lihtsalt sentimentaalse kaotusega. Marleau on kogu oma karjääri jooksul olnud stabiilselt esinev mängumees, kes viimase kaheksa hooaja jooksul pole isegi ühtegi matši vahele jätnud.
Positiivse poole peale võib kanda tõsiasja, et Marleau lahkumisega vabanes palgafondist suur hulk raha, kuid kõva ports sellest läks Joe Thorntoni uuele lepingule. Sharksi rünnak, mis tegi eelmisel hooajal keskmiselt 2.67 väravat mängus, jääb nüüd suuresti sõltuma kahest Joest. Thorntoni kõrval ka Pavelskist. Peamänedžer Doug Wilson jättis suvel vaba raha kulutamata ja see tähendab, et Marleau poolt vabanenud koha peale pannakse enda noored võitlema.
"Paljud kutid, kaasa arvatud mina, peavad veidi rohkem panustama, tegema sel aastal paar väravat rohkem. Arvan, et meil on mõned head noorukid, kes on valmis meeskonnas vastu võtma suurema rolli. Sellise venna kaotamist peab korvama kambakesi," rääkis Thornton eelmisel nädalal on hea sõbra kaotusest.
Satsis on ka juba olnud mängijad, kellele võiksid Marleau kindad väga hästi sobida. Tomaš Hertl tegi hooajal 2013/14 väga eduka debüüdi, kogudes 37 mänguga 25 silma (15+10), enne kui põlvevigastus mehe riiulile pani. Pärast seda on tema mänguminutid tagasihoidlikuks jäänud ja läinud hooajal oli jälle üks tõsine trauma, mis jättis talle vaid 49 mängu. Aga potentsiaal on temas kahtlemata olemas. Sama kehtib Mikkel Bødkeri kohta. 27-aastane taanlane tegi San Joses väga kehva debüüthooaja, kui kirja läks ainult 10 väravat ja 26 punkti, aga ta on endine 50 punkti mees.
Wilson ei muretse tühimiku täitmise pärast: "Meil on väga hea hokimeeskond. Ääreründaja kohta on arvatavasti kõige kergem täita, kui sul on head tsentrid. Meil on mõned mängijad, kes hakkavad saama rohkem mänguaega ja võtavad koha esimeses ülekaalu meeskonnas endale.
Sharks on alati olnud hea ülekaalu meeskond, aga eelmisel hooajal toimus ootamatu, võib isegi öelda šokeeriv, kukkumine. 22.5% pealt langeti 16.7% juurde. See oli peamiseks põhjuseks, miks meeskond ei suutnud oma resultatiivsust kolme ligidale viia. Äkki oli probleemiks just stagneerumine, mis pärast väikest rivistuse värskendamist peatub ja asjad hakkavad uuesti õiges suunas liikuma?
Põrgulikult hea Burns võib minna veel paremaks
Peter DeBoeri meeskonna ülekaalu probleemid tegi eriti üllatavaks see, et 49-aastase peatreeneri käsutuses on Brent Burnsi näol liiga üks parimatest ründavatest kaitsemängijatest. Tema 76 punkti (29+47) oligi kõigi kaitsjate seas eelmisel hooajal liiga parim näitaja ja ta võitis ka parimale kaitsjale antava Norrise trofee. Hirmutav on see, et 32-aastasel kanadalasel on potentsiaali olla veelgi parem. Mänguoskused sellises eas enam ei arene, aga ta sai põhihooaja viimasest 19-st kohtumisest punktilisa ainult seitsmes mängus.
Sharksil on luksus omada ühe vahetuse käigus isegi nelja ründajat väljakul ja see tähendab väga suurt skoorimispotentsiaali. Burns on nii hea, et teda on isegi katsetatud ründajapositsioonil. Tema kvaliteet ja uljus tähendab aga samal ajal seda, et ametivendade roll on vaat, et olulisem. Eriti tähtsaks on kujunenud Sharksi sinisel joonel Marc-Edouard Vlasic, kes hiilgab harva, aga mängib igal õhtul oma koha välja ja sellele veel peale ka.
"Ta võib mängida kõigis mänguolukordades ja on sirgunud mõlemal pool litrit mängides väga usaldusväärseks mängijaks," ütles Wilson suvel 30-aastase kanadalase kohta.
Vlasici väärtusest räägib hästi see, et vaatamata säravate ründenumbrite puudumisele on ta viimastel suurturniiridel olnud Kanada koondise kindel liige. Väga erinäoliste kaitsjate olemasolu teen Sharksi ette arvamatuks ja mitmekülgseks vastaseks.
Jones annab igaks kohtumiseks võiduvõimalused
Langemine Oilersi vastu oli karm, aga selles saab süüdistada ükskõik keda peale Martin Jonesi. 27-aastane väravavaht lasi endale playoffides keskmiselt vaid 1.75 väravat, tõrjudes 93.5%-ga. Liiga üks perspektiivikamatest puurilukkudest tegi põhiturniiril võrreldes eelneva aastafa väikese kukkumise (2.27 ja 91.8% juurest 2.40 ja 91.2% peale), aga hooaja magusamas osas oli ta uuesti tippklassist.
"Ta mängib kõige paremini siis, kui käes on tähtsad mängud, seda on ta alati suutnud. Me poleks temata kaks aastat tagasi Stanley karikafinaali jõudnud," märkis Wilson suvel pärast seda, kui Jones pandi lepingupikendusega kuni hooaja 2023/24 lõpuni lukku. "Ühe väravavahi jaoks on suurimaks komplimendiks see, kui meeskonnale meeldib tema ees mängida ja nad usaldavad teda. Väravavahina on ta ka alles oma parimasse ikka jõudmas."
Jonesi puhul on ainsaks "jamaks" see, et meeskond peab liigselt temale lootma. Mullu oli kogu liiga peale vaid kaks maskis mees, kes tema 65-st kohtumisest rohkem jääl käisid. Ta on kaks hooaega järjest pidanud nii palju kohtumisi tegema. Aasta vanem Aaron Dell näitas eelmisel hooajal väga heast klassist numbreid (2.00, 93.1%), aga millegi pärast ei usaldanud DeBoer teda väga. Eriti hooaja esimese poole jooksul. Enne aastavahetust sai ta oma oskusi näidata vaid kuues kohtumises.
Vananev meeskond usub (liigselt?) endasse
Marleau on läinud, aga sellele vaatamata on San Joses kaheksa mängijat, kes 30 täis ja kolm, kes isegi 36+. Aina kiiremaks muutuvad liigas ei pruugi nii vanad jalad enam hästi vastu pidada. Eriti kui rääkida edust pärast põhiturniiri. Kuigi ise ollakse oma võimetes kindlad.
"Minu meeskonnas olemise ajal oleme olnud konkurentsivõimelised igal aastal ja ma ei usu, et lähitulevikus meie tase langeb. Näen meid konkurentsivõimelisena veel mitu head aastat," on Vlasic öelnud.
Peab olema üks väga enesekindel mängumees, et sedavõrd resoluutsena end väljendada. Eriti NHL-is. Eriti läänekonverentsis. Samas on tõsi ka see, et meeskonna kohta ei saa midagi halba öelda. Kui sul on kahel positsioonil liiga TOP 10 mängijad, siis oled päris heas seisus. Lisaks on ikkagi tegu suures osas sama satsiga, kes alles karikafinaali mängimas käis. Kui läinud kevadel poleks mitmete võtmemängijate vigastusi olnud, siis võinuks äkki uuesti sinna või sinna lähedale jõuda.
 |
| (foto: mercurynews.com) |
Sharks on 26 aastat vana klubi. Neist 20 veetis meeskonna hingekirjas Patrick Marleau. Uue hooaja alguses saab väga veider olema näha Marleauta Sharksi ja seda, kuidas klubi eest ligi 1500 põhihooaja matši kirja saanud ründaja tegutseb järsku Toronto Maple Leafsi särgis. Ja tegu pole lihtsalt sentimentaalse kaotusega. Marleau on kogu oma karjääri jooksul olnud stabiilselt esinev mängumees, kes viimase kaheksa hooaja jooksul pole isegi ühtegi matši vahele jätnud.
Positiivse poole peale võib kanda tõsiasja, et Marleau lahkumisega vabanes palgafondist suur hulk raha, kuid kõva ports sellest läks Joe Thorntoni uuele lepingule. Sharksi rünnak, mis tegi eelmisel hooajal keskmiselt 2.67 väravat mängus, jääb nüüd suuresti sõltuma kahest Joest. Thorntoni kõrval ka Pavelskist. Peamänedžer Doug Wilson jättis suvel vaba raha kulutamata ja see tähendab, et Marleau poolt vabanenud koha peale pannakse enda noored võitlema.
"Paljud kutid, kaasa arvatud mina, peavad veidi rohkem panustama, tegema sel aastal paar väravat rohkem. Arvan, et meil on mõned head noorukid, kes on valmis meeskonnas vastu võtma suurema rolli. Sellise venna kaotamist peab korvama kambakesi," rääkis Thornton eelmisel nädalal on hea sõbra kaotusest.
Satsis on ka juba olnud mängijad, kellele võiksid Marleau kindad väga hästi sobida. Tomaš Hertl tegi hooajal 2013/14 väga eduka debüüdi, kogudes 37 mänguga 25 silma (15+10), enne kui põlvevigastus mehe riiulile pani. Pärast seda on tema mänguminutid tagasihoidlikuks jäänud ja läinud hooajal oli jälle üks tõsine trauma, mis jättis talle vaid 49 mängu. Aga potentsiaal on temas kahtlemata olemas. Sama kehtib Mikkel Bødkeri kohta. 27-aastane taanlane tegi San Joses väga kehva debüüthooaja, kui kirja läks ainult 10 väravat ja 26 punkti, aga ta on endine 50 punkti mees.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Sharks on alati olnud hea ülekaalu meeskond, aga eelmisel hooajal toimus ootamatu, võib isegi öelda šokeeriv, kukkumine. 22.5% pealt langeti 16.7% juurde. See oli peamiseks põhjuseks, miks meeskond ei suutnud oma resultatiivsust kolme ligidale viia. Äkki oli probleemiks just stagneerumine, mis pärast väikest rivistuse värskendamist peatub ja asjad hakkavad uuesti õiges suunas liikuma?
Põrgulikult hea Burns võib minna veel paremaks
Peter DeBoeri meeskonna ülekaalu probleemid tegi eriti üllatavaks see, et 49-aastase peatreeneri käsutuses on Brent Burnsi näol liiga üks parimatest ründavatest kaitsemängijatest. Tema 76 punkti (29+47) oligi kõigi kaitsjate seas eelmisel hooajal liiga parim näitaja ja ta võitis ka parimale kaitsjale antava Norrise trofee. Hirmutav on see, et 32-aastasel kanadalasel on potentsiaali olla veelgi parem. Mänguoskused sellises eas enam ei arene, aga ta sai põhihooaja viimasest 19-st kohtumisest punktilisa ainult seitsmes mängus.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
"Ta võib mängida kõigis mänguolukordades ja on sirgunud mõlemal pool litrit mängides väga usaldusväärseks mängijaks," ütles Wilson suvel 30-aastase kanadalase kohta.
Vlasici väärtusest räägib hästi see, et vaatamata säravate ründenumbrite puudumisele on ta viimastel suurturniiridel olnud Kanada koondise kindel liige. Väga erinäoliste kaitsjate olemasolu teen Sharksi ette arvamatuks ja mitmekülgseks vastaseks.
Jones annab igaks kohtumiseks võiduvõimalused
Langemine Oilersi vastu oli karm, aga selles saab süüdistada ükskõik keda peale Martin Jonesi. 27-aastane väravavaht lasi endale playoffides keskmiselt vaid 1.75 väravat, tõrjudes 93.5%-ga. Liiga üks perspektiivikamatest puurilukkudest tegi põhiturniiril võrreldes eelneva aastafa väikese kukkumise (2.27 ja 91.8% juurest 2.40 ja 91.2% peale), aga hooaja magusamas osas oli ta uuesti tippklassist.
"Ta mängib kõige paremini siis, kui käes on tähtsad mängud, seda on ta alati suutnud. Me poleks temata kaks aastat tagasi Stanley karikafinaali jõudnud," märkis Wilson suvel pärast seda, kui Jones pandi lepingupikendusega kuni hooaja 2023/24 lõpuni lukku. "Ühe väravavahi jaoks on suurimaks komplimendiks see, kui meeskonnale meeldib tema ees mängida ja nad usaldavad teda. Väravavahina on ta ka alles oma parimasse ikka jõudmas."
Jonesi puhul on ainsaks "jamaks" see, et meeskond peab liigselt temale lootma. Mullu oli kogu liiga peale vaid kaks maskis mees, kes tema 65-st kohtumisest rohkem jääl käisid. Ta on kaks hooaega järjest pidanud nii palju kohtumisi tegema. Aasta vanem Aaron Dell näitas eelmisel hooajal väga heast klassist numbreid (2.00, 93.1%), aga millegi pärast ei usaldanud DeBoer teda väga. Eriti hooaja esimese poole jooksul. Enne aastavahetust sai ta oma oskusi näidata vaid kuues kohtumises.
Vananev meeskond usub (liigselt?) endasse
Marleau on läinud, aga sellele vaatamata on San Joses kaheksa mängijat, kes 30 täis ja kolm, kes isegi 36+. Aina kiiremaks muutuvad liigas ei pruugi nii vanad jalad enam hästi vastu pidada. Eriti kui rääkida edust pärast põhiturniiri. Kuigi ise ollakse oma võimetes kindlad.
"Minu meeskonnas olemise ajal oleme olnud konkurentsivõimelised igal aastal ja ma ei usu, et lähitulevikus meie tase langeb. Näen meid konkurentsivõimelisena veel mitu head aastat," on Vlasic öelnud.
Peab olema üks väga enesekindel mängumees, et sedavõrd resoluutsena end väljendada. Eriti NHL-is. Eriti läänekonverentsis. Samas on tõsi ka see, et meeskonna kohta ei saa midagi halba öelda. Kui sul on kahel positsioonil liiga TOP 10 mängijad, siis oled päris heas seisus. Lisaks on ikkagi tegu suures osas sama satsiga, kes alles karikafinaali mängimas käis. Kui läinud kevadel poleks mitmete võtmemängijate vigastusi olnud, siis võinuks äkki uuesti sinna või sinna lähedale jõuda.
.jpg)
