Winnipeg Jets ja Dallas Stars pidasid eelmisel neljapäeval põneva heitluse, mille Mark Scheifele'i kübaratrikiga Kanada klubi poolele kallutas. Kohtumises oli ka üks palju kõneainet pakkunud kaklus, mille käigus läksid omavahel kokku raskekaallased Dustin Byfuglien ja Jamie Benn. Meeskonnad kohtuvad täna uuesti ja oodata on teist raundi.
(foto: defendingbigd.com)
Benn sai 120-kilosele härjale pihta mitu head hoopi, aga pikali lüüa teda siiski ei õnnestunud.
Starsi kapten loodab täna pooleli jäänud töö lõpetada.
Dustin Byfuglien just walked in the building. Jamie Benn saw him, said: “Get ready for round two.”
NHL-i hooajale eelnevaid mänge ei tasu kindlasti tõsiselt võtta, kuna meeskonnad kasutavad nendes palju noori ja on kaugel oma tavapärasest koosseisust, ent Winnipeg Jetsi puhul väärib senine nõrk esitus küll välja toomist. Tugevat koosseisu kasutades on mõlemad mängud kaotatud.
(foto: winnipegfreepress.com)
Paul Maurice'i meeskond alustas oma hooajaeelset programmi esmaspäeval Minnesota Wildi vastu. Rivistuses olid nii Patrik Laine, Blake Wheeler, Bryan Litte, Dustin Byfuglien kui mitmed teised põhimehed, aga kohtumine lõppes 2-3 karistusvisetega tulnud kaotusega.
Wild mängitas praktiliselt täiesti teisejärgulist koosseisu. Charlie Coyle oli kõige tuntum nimi. Puuris jagasid ülesanded ära väheste NHL-i kogemustega Steve Michalek ja Niklas Svedbarg.
Aga äkki oli lihtsalt tegu juhuse ja halva õnnega, võidi Winnipegis pärast mängu mõelda. Meeskond oli pealevisetega üle 34-25 ja mängis tegelikult paremini. Kuid teisest mängust ei tulnud ka rõõmu.
Jets võõrustas eile Edmonton Oilersist ja kõik ässad olid taas rivis. Külalistel puudusid samal ajal Connor McDavid, Leon Draisaitl ja paljud teised. Väravas olid AHL-i vahid Laurent Brossoit ja Nick Ellis. Neist saadi mööda vaid üks litter, kui Nikolaj Ehlers varajase ülekaalu väravaga skoori avas.
Steve Mason lõpetas õhtu vaid 21 tõrjega. Jets sai uuesti kirja 34 üritust.
Kahe mängu peale midagi järeldada tundub tobe, aga kui oma parima lähedase rivistusega on kokku klopsitud satside vastu raske, siis miks peaks tugevamini mehitatud vastaste vastu paremini minema?
Täna proovib Maurice nõrgendatud koosseisu. Vastu tuleb uuesti Wildi ja satsis 12 mängijat, kellel NHL-is kogemusi vähem kui 50 mängu jagu. Äkki on senistes kehvades tulemustes olnud süüdi lihtsalt ässade puudulik motivatsioon?
Sidney Crosby on 1000 punktiga meeste klubi kasvatanud 86-liikmeliseks. Pittsburgh Penguinsi kaptenil läks selleks vaja 757 mängu, millest vähema arvu kohtumistega maagilise piiri kätte saanud vaid 11 mängijat. Penguins alistas erilises kohtumises Winnipeg Jetsi lisaajal 4-3.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Crosby sai oma 1000. punkti Chris Kunitzi väravast, mis viis pingviinid 2-0 ette. Avaminutil oli esimese autoriks Jevgeni Malkin.
"Hõljusin selle ümber juba mõningat aega, oli tore see lõpuks kätte saada ja tore ka mäng võita," rääkis #87 pärast mängu. "Varajane eduseis tuleb kindlasti võiduks mängida...püsisime mängus ja võlusime võidu välja."
Sidney Crosby tallied his 1,000th NHL point (757 GP), becoming the fastest active player to reach the milestone – 6 GP fewer than Jagr (763) pic.twitter.com/XNBHKDPtj0
Mike Sullivani meeskonnal läks pärast avakolmandiku üllatavalt raskeks. Jets oli viimase kahe perioodi arvestuses pealevisetega 33-18 üle ja pääses kaheväravalisest kaotusseisust korraks isegi juhtima. Järjepanu skoorisid Patrik Laine, Paul Postma ning Dustin Byfuglien.
Penguinsi olukorda raskendas ka tõsiasi, et üsna varakult jäädi ilma nii Justin Schultzist kui Olli Määttäst ja nii mängiti kohtumine lõpuni nelja kaitsemehega.
Mängu viis lisaajale Phil Kessel, kelle tabamuse juures võttis Crosby söötjana 1001. punkti.
44 tõrjega lõpetanud Marc-Andre Fleury sai lisaminutitel hakkama mitme vägeva võttega ning kuna õhtu oli kujunenud Crosby õhtuks, siis tuli võiduvärav ka loomulikult temalt. 22 sekundit enne karistusviskeid sattusid Malkin ja Crosby koos rünnakule ning võit jäeti koju. Superduo on nüüd kümne põhiturniiri lisaajaväravaga jagamas klubi rekordit.
For a franchise littered with offensive stars, Sidney Crosby is 1 of the 3 best to suit up for the #Penguins- joining 2 legends on this list pic.twitter.com/fU66Ndxfmm
Crosby kõrval lõpetas kolme punktiga ka Kris Letang, kelle käppa polnud mängus vaid kodumeeskonna avavärava juures.
Otsustav tabamus oli Crosby karjääri 50. võiduvärav. Penguinsi särgis oli nende osas varem poolesajani jõudnud vaid Malkin (55), Mario Lemieux (74) ja Jaromir Jagr (78).
Teised kohtumised New Jersey Devils 0 - 3 Ottawa Senators (tipphetked)
Oma 33. kohtumisega viienda nullimänguni jõudnud Mike Condon on tänasest läbi aegade väikseima mängude arvuga sedavõrd palju puhtaid pabereid kätte saanud Senatorsi puurilukk. Seekord oli vaja kõrvale lükata ainult 21 vastaste üritust. Kahe mängu peale on Devils omavahelistes vastasseisudes tänavu kirja saanud vaid ühe värava.
New York Islanders 4 - 2 New York Rangers (tipphetked)
New Yorgi lahing kaldus tänavu teistkordselt saarlaste poolele. Avakolmandiku 0-1 kaotusseisust tehti kolm järjest. Andrew Ladd lõpetas kahe väravaga. Rangers kaotas tänavu võõrsil alles kaheksandat korda. Viimasest 15-st välismängus on võidetud tervelt 12!
Viimastel nädalatel suurepäraselt tegutsenud Robin Lehner sai selle eest lõpuks ka tasustatud. Hooaja teiseks nullimänguks oli vaja teha 23 tõrjet. Sabres on pärast ligi kuu pikkust pausi esimest korda järjestikused mängud võitnud. Avalanche jõudis võõrsil 11. järjestikuse kaotuseni. Neist kümme on tulnud normaalajaga.
St. Louis Blues 4 - 3 Vancouver Canucks (tipphetked)
Blues otsustas kohtumise kahe viimase kolmandiku ülekaalu väravaga. Nii nende kui mängu avavärava juures oli peamine söötja Kevin Shattenkirk. Mike Yeo on esimest kaheksast mängust kogutud seitsme võiduga kerkinud klubi ajaloo parima alguse teinud peatreeneriks.
Viimase 16 mängu peale 15. korda vähemalt kolm väravat lasknud Stars on kehva kaitse ja väravavahtide tõttu playoffide võidujooksust aina kaugemale jäämas. Wildil on juba kirjas sama palju võite (38) kui kogu mulluse hooajaga kokku.
Edmonton Oilers 6 - 3 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Pärast Crosby supermängu liiga punktitabeli esikohalt kukkunud Connor McDavid ronis 1+2'ga sinna tagasi. Tema kaheksast kolme punktiga mängust pole tänavu mitte keegi rohkem suutnud. Flyers on viimase 14 võõrsilmängu peale kaotanud 12.
Most 3-point games this season#Oilers Connor McDavid 8
Jamie Benn 7
Sidney Crosby 7#Oilers Leon Draisaitl 6
Nicklas Backstrom 6
Los Angeles Kings 3 - 5 Arizona Coyotes (tipphetked)
Puhkenädalatest on meeskondade jaoks hukatus saanud. 12-st puhkuselt tulnud meeskonnast on seni suutnud võita vaid kolm. Kings tuli ka äsja puhkenädalalt ning suutis kaotada isegi 44-22 pealevisete ülekaalu juures. Jordan Martinook juhtis vägesid 2+1'ga. Võiduväravaks osutus tema poolt vähemusest tehtud tabamus.
Uut hooaega ambitsioonikalt alustav Ottawa Senators on õnnetul kombel treeninglaagri esimeste päevade jooksul jäänud ilma ühest oma parimast mängijast. Mark Stone lahkus reedesest harjutusmängust peavigastusega ja tal on diagnoositud peapõrutus.
(foto: sportingnews.com)
Üleeelmisel hooajal võimsalt kaardile kerkinud ja selle lõpuosas üldse kogu liiga üks resultatiivsemaid mängijad olnud Stone lõpetas mullu 75 mängus kogutud 61 punktiga (23+38). Seejuures jäi hooaja viimaseks mänguks märtsi lõpus Winnipeg Jetsi vastu peetud matš, kus Dustin Byfuglien temast hakkliha tegi.
Stone naases pärast väikest pausi mängu, aga järgmistes matšides ta siiski ei osalenud. Ise tunnistas ta hiljem, et mängimist segas kangus kogu paremas küljes ja kaelas, samuti rinna piirkonna tundlikkus.
Võimalik, et sellest Byfuglieni paugust, mida Stone ise nimetanud karmimaks, mis ta kunagi saanud, ei õnnestunudki korralikult taastuda ja seetõttu langes ta laagri esimestel päevadel kiiresti uuesti auti. Kuigi tõsi, pärast NHL-i hooaja lõppu aitas ta Kanada koondise MM-il kuldmedalini.
Vaid Erik Karlsson sai mullu Senatorsi särgis Stone'ist rohkem punkte kirja. 24-aastane paremäär on seni karjääri jooksul kokku 178 matšiga kogunud 133 silma (53+80).
Ameeriklased on A-grupis jäänud ainsaks nulli peal istuvaks meeskonnaks. Seisu tuleb koheselt parandada ja seda isegi mitte vaid ühe punktiga. Vaja on kindlasti kahte. Ja see teebki kohtumisest Kanadaga finaali.
"Teisipäeval on meie tiitlimatš," ütles USA peatreener John Tortorella pärast kaotust Euroopale. "Teadsime, et peame (turniiri võitmiseks) Kanadast paremad olema. See mäng on meie jaoks lihtsalt varem tulnud ja suhtume sellesse just sedamoodi."
Jõuliseks mänguks ülesehitatud USA meeskond läks pühapäeval omadega täiesti alt. Euroopa meeskonna kaitsja Roman Josi ütles, et kohtumise jooksul oli füüsilisust väga vähe tunda. Kanada poolel usutakse, et jänkid teevad sellest omad järeldused.
Samas on selge, et nädalavahetusel barankaga lõpetanud USA peab ka rünnakul kõvasti juurde lisama. Selleks on Tortorella koosseisus tegemas mitmeid vangerdusi. Satsi on pääsemas Dustin Byfuglien, kes oli eelmisel NHL-i hooajal üks enim võiduväravaid kirja saanud kaitsja ning koosseisu on end mahutamas ka mullu 30 väravani jõudnud Kyle Palmieri. Välja jäävad tõenäoliselt David Backes ja Jack Johnson, kes oli kahe väravaga suureks kangelaseks 2012. aasta MM-il, mil USA viimati suurturniiril oma põhjanaabri alistas.
"Võimalik, et see on hea asi, et meil seljad vastu seina on. Peame oma taset tõstma ja mängu parandama," on öelnud Derek Stepan, kes jääle tulemas huvitavas kolmikus koos Patrick Kane'i ja Justin Abdelkaderiga.
Kane korjas kontrollkohtumistes Kanada vastu kahe mänguga kolm silma, kuid oli Euroopa vastu üsna ebaefektiivne, lõpetades -2'ga ja olles otseselt vastutav mängu teise värava tekitanud olukorras. Jänkid vajavad edu saavutamiseks mulluselt NHL-i põhiturniiri parimalt mängijalt selgelt paremat esitust.
Tortorella loodab, et mängijad suudavad suures mängus iseloomu näidata. "Tegu on olukorraga, mida kardad või võtad fantastilise võimalusena."
Veebruari lõpus Andrew Laddi maha ärimise järel kaptenita jäänud Winnipeg Jets sinijakke tegema ei hakka ning läheb uuele hooajale vastu uue valikuga. C-täht pannakse Blake Wheeleri rinnale. Abikapteniteks määrati Dustin Byfuglien ja Mark Scheifele.
(foto: Bruce Fedyck/US Presswire)
Täna 30-aastaseks saanud Wheeler on pärast klubi Atlantast Winnipegi kolimist olnud meeskonna parim nii mängude (371), väravate (116), söötude (197) kui punktide (313) osas. Karjääri Bostonis alustanud ründaja on seni kokku kirja saanud 615 mängu, 173 väravat ja 440 punkti.
"Minu jaoks on see ilmselgelt tohutu au," muljetas Wheeler pärast otsusest teada saamist. "Ootan põnevusega võimalust olla meeskonna liider. Kuid need ei saa olema vaid meie kolm, meil on riietusruumis suurepärane grupp mehi."
"Blake Wheeler on selle meeskonna kapten, kuna ta on selle välja teeninud," kommenteeris peatreener Paul Maurice, lisades et Wheeleri suguse mängija omamine on klubi jaoks uskumatu kingitus.
Kaheksa NHL-is veedetud hooaja jooksul vaid seitsmest mängust puudunud ameeriklase leping klubiga kestab 2019. aasta suveni.
Üks lepingusaaga on taas oma lõpu leidnud. Winnipeg Jets teatas eile hilisõhtul, et Dustin Byfuglieniga on kokkuleppeni jõutud. 30-aastase kaitsjaga löödi käed viieks aastaks. 26-miljoniline leping teeb temast ühe NHL-i enimtasustatud kaitsemehe.
(foto: thehockeynews.com)
Byfuglieni keskmine töötasu 7.6 miljonit dollarit jääb uuel hooajal alla vaid Shea Weberi 7.8 ja P.K. Subbani üheksale miljonile. Lisaks saab temast ülekaalukalt klubi kõige kangema palgaga mees. 5.75 miljoniga järgneb teine kaitsemees Tobias Enström.
2010. aastal Chicago Blackhawksist klubiga liitunud Byfuglien on meeskonna särgis seni kogunud keskmiselt 0.69 punkti mängu kohta. Tänavu on ta 32 punktiga meeskonna resultatiivsustabeli neljas mees.
Mullu 18 väravaga lõpetanud kandalane on sel hooajal kirja saanud 15 kolli, mis jätab kogu liiga kaitsjate seas temast ette vaid Brent Burnsi. Punktide osas on ta kaitsjate hulgas 13. kohal.
Põnevusega tasub nüüd oodata, mida teeb Jets oma kapteni Andrew Laddiga. Nagu eile sai avaldatud, on tema ja Byfuglieni pikendused omamoodi seotud. Klubi peamänedžer Kevin Cheveldayoff midagi konkreetset Laddi lepingu kohta eile öelda ei osanud.
Kapteni lepinguga ei saa väga hoogu minna, sest suvel on vaja allkirjad koguda ka mitmetelt piiratud vabaagentidelt nagu Mark Scheifele, Adam Lowry ja Jacob Trouba.
Winnipeg Jets seisab enne veebruari lõpus olevat vahetustehingute tähtaega omamoodi lõhkise küna ees. Kaks meeskonna tähtmängijat Dustin Byfuglien ja Andrew Ladd vajavad mõlemad uut lepingut, aga rahaline seis lubab selle teha vaid ühega. Tõenäolisemaks lahkujaks on Ladd.
(foto: Chris O'Meara/Getty Images)
Alates 2010. aasta novembrist meeskonna kaptenina tegutsenud Laddil lõppeb viieaastane kontraht, mille käigus töötasuks 22 miljonit dollarit. 30-aastast kanadalast ootab ees viimane palgatõus ning olles end tõestanud efektiivse ja mitmekülgse mängumehena tuleb temasse investeerida rohkem kui praegune keskmine palk 4.4 miljonit.
Jets on ka hooaja käigus aktiivselt soovinud Laddilt allkirja kätte saada, aga kahe osapoole visioon uuest lepingust on erinev. See jääb keskmise töötasu osas vahemikku 500 000 kuni miljon dollarit. Enne hooaja algust olevat Ladd tagasi lükanud kuueaastase ja 36-miljonilise lepingu.
Erinevate allikate kohaselt kogenud ründaja puhul kosilastest puudu ei tule. Karjääri viienda 20 väravaga hooaja suunas liikuv Ladd on neid kindlasti viimaste kohtumistega veelgi rohkem ligi meelitatud, sest pärast 13-mängulist põuda on ta skoorinud kolmes järjestikuses mängus.
Laddi tänavuse hooaja kogunumbriteks on 52 mänguga 13 väravat ja 30 punkti.
Byfuglien on samas kaitsjate osas 15 väravaga jagamas liigas teist kohta ning on seetõttu kahtlemata meeskonna jaoks väärtuslikum. Räägitakse, et tema ootab 7.5-miljonilise keskmise palgaga seitsmeaastast lepingupakkumist. Tal lõppeb samuti viieaastane leping. Selle koguväärtuseks on 26 miljonit dollarit.
Kui klubi Byfuglieni nõudmistega kaasa läheb, siis kuulub ta uuel hooajal liiga enimtasustatud kaitsjate sekka.
Winnipeg Jets oli mullu üle hulga aja playoffides tagasi ning läks tänavuse hooaja alguses näiliselt edasi sealt, kus asjad kevadel pooleli jäid. Hooaja esimesest viiest mängust võideti neli. Teiste seas saadi jagu ka nüüdseks liiga liidriks kerkinud New York Rangersist. Pärast ilusat algust on aga meeskonda hakanud vaevama vanad tuttavad probleemid.
(foto: Charles Krupa/AP Photo)
Paul Maurice'i meeskond kogus mullu kogu liiga peale enim kaheminutilisi karistusi ning seis on sama ka nüüd. 18 kohtumisega on keskmine saak ligi viis karistust mängu peale (4.78). Samal ajal on vähemuse mängimise efektiivsus keskpärane 80.3%. Nii on igal õhtul keeruline mängida.
Viimasest kuuest kohtumisest on Jets võitnud vaid ühe. Järjestikuseid kaotuseid on kokku viis. Eelmisel nädalal oldi lähedal negatiivse seeria murdmisele, kui Dallasest oli läänekonverentsi liidri vastu tulemas magus võit, aga kõik lõppes siiski pisaratega.
Jets oli kohtumist domineerimas ning sai kaitsja Tyler Myersi hooaja esimesest väravast viimase kolmandiku keskel kätte 3-3 viigi. Kuid mõned minutid hiljem võttis Dustin Byfuglien vastase kinni hoidmise eest karistuse ja Jamie Benn realiseeris olukorra ära. Starsi kapteni hooaja 11. tabamus osutus võiduväravaks. Lõppskoor 6-3 tehti tühja väravasse läinud tabamuste toel.
Byfuglien on teist hooaega järjest üks liiga suurimaid patustajaid. Kui mullu napsas Steve Downie kaheminutiliste karistuste osas tema eest esikoha endale, siis hetkeseisuga on Jetsi mees seda jagamas koos Toronto Maple Leafsi kapteni Dion Phaneufiga. Mõlemal on kirjas 13 karistust.
(foto: unsportsmanlike-conduct.com)
30-aastane kaitsja on üks meeskonna liidritest, aga eeskuju, mida ta annab, on väga negatiivne ning nagu tulemused näitavad, siis ka nakkav. Liigsete karistustega kaevatakse endale pidevalt auku ning see on viinud selleni, et ligi pooled (4) tänavustest kaotustest (10) on tulnud nii, et vastase võiduvärav on läinud kirja ülekaalust.
Kehva distsipliini kõrval vaevab meeskonda ka segane seis väravasuul. Laupäevane 0-7 kaotusmäng Nashville Predatorsi vastu oli viimase kuue kohtumise jooksul kolmas, kus keset mängu väravavahti vahetati. Ondrej Pavelec ja Michael Hutchinson moodustasid mullu suurepärase tandemi, aga tänavu on mõlemad hätta jäänud.
Pavelec tegi eelmissl hooajal numbritega 2.28, 92% karjääri parima aasta. Tänavu pole aga suurt midagi välja tulnud. Ta on seni keskmiselt lasknud 2.96 väravat ning tõrjunud vaid 90.1%-lise efektiivsusega. Hutchinson alustas tugevalt, korjates neli võitu järjest ja lastes vaid ühes rohkem kui ühe värava, aga temagi numbrid on pärast ilusat oktoobrit kõvasti alla käinud - 2.77, 91.5%. Predatorsi vastu kestis ta vaid 12 minutit. Seitsme pealeviskega läksid kolm tükki tuppa.
(foto: Christopher Hanewinckel/USA TODAY Sports)
Olles puurivahtide mõistes veel noor (25-aastane) on kõikuv mängutase igati mõistetav. Eriti kuna tal oli enne tänavust hooaega kogemusi vähem kui poole saja mängu jagu. Ent mullu sai juba nii kõva märk maha pandud (2.39, 91.4%), et praegune ebakindlus näib lubamatuna.
Kuigi eks kaks vana tuttavat probleemi on ka omavahel seotud. Parema distsipliiniga meeskond teeks väravavahtide elu kindlasti kergemaks. Maurice'i ülesandeks peakski nüüd olema taguda pähe kõigile, et karistuste võtmise peale ei käi võidujooks. Või siis loobuma põhipatustajast. Byfuglienil on suvel leping läbi saamas ning praeguste esitustega pole ta kuidagi oma väärtust tõestamas. Pigem vastupidi.
Samas võib muidugi hästi minna ja Maurice ei peagi midagi tegema. 0-7 kaotus võiks meeskonnale, kellelt palju oodatakse, äratuskellana mõjuda. End tuleb kiirelt käsile võtta, sest vastasel juhul vaadatakse peagi kõigile oma konverentsis tagant järele. Ega oma divisjonis see enam kaugel polegi. Aina paremasse hoogu minev Colorado Avalanche jääb ühe vähem peetud mängu juures maha kolme punktiga.
Pärast mitmeid suviseid muudatusi värskelt lehelt alustada soovinud Boston Bruinsit on juba enne hooaja algust tabanud esimene tagasilöök. Poolteist nädalat enne esimest mängu on meeskond vigastuste tõttu jäänud ilma kahest oma põhikaitsjast.
(foto: Getty Images)
Eelmisel nädalal käis Dennis Seidenberg seljaoperatsioonil, mis jätab ta kaheksaks nädalaks väljakult eemale. Sakslane oli mullu üks vaid kahest Bruinsi mängijast, kes suutis kaasa teha kõik 82 põhiturniiri mängu. Lisaks oli ta keskmise mänguaja (22:06) osas meeskonnas teisel kohal.
Sakslase mänguvorm on viimastel hooaegadel olnud ebastabiilne, seega ei tähendanud see uudis Bruinsi jaoks päris maailma lõppu. Küll on selle maiguline aga Zdeno Chara vigastus. Meeskonna kapten lahkus New York Rangersi vastu peetud matšist vigasena. Kuigi kokkupõrge Ryan Bourque'iga tundus väga süütuna.
Zdeno Chara left the game with an upper body injury after taking a harmless looking hit by Ryan Bourque. pic.twitter.com/uxbjPOmXCW
Peatreener Claude Julien teatas, et Chara sai trauma ravimiseks nädalavahetuse vabaks. Usutavasti millegi väga tõsisega tegu pole, kuigi Bruinsit on hakatud seostama erinevate kaitsjatega. Konkreetselt on välja toodud Dustin Byfuglieni nimi.
Kui uut nägu ei õnnestu siiski meeskonda tuua ja ülakeha vigastus Charat hooaja avamänguks jääle ei lase, siis oleks meeskonna vanim kaitsja 28-aastane Adam McQuaid, kellel mängukogemust alla 300 kohtumise jagu.
Kuna nii mõnigi traditsiooniline playoffide meeskond jättis mullu oma koha vabaks, siis said oma hooaega pikendada satsid, kellel polnud see kaua aega õnnestunud. Varasemalt Atlanta Trashersi nime all tegutsenud Winnipeg Jets käis viimati playoffides 2007. aastal. Winnipegi linnas oli aga playoffide hoki tagasi esimest korda pärast 1996. aastat.
(foto: John Woods/The Canadian Press)
Rünnakul väikesed ümberkorraldused
Paul Maurice'i meeskond tuleb uuele hooajale peale enamvähem sama koosseisuga. Veidikene on vaid ründeliini kallal nokitsetud. Lepingut ei pikendatud Michael Froliku, Jiri Tlusty ja Lee Stempniakiga. Asendajateks on eelmise hooaja Bostoni ja Edmontoni vahel ära jaganud Matt Fraser, 2014. aasta drafti 9. valik Nikolaj Ehlers ning pärast kaheaastast pausi lombi taha naasnud Aleksandr Burmistrov, kelle just Maurice tagasi meelitas.
Enim loodetakse Burmistrovist ja Ehlersist, kes QMJHL-is teinud kaks järjestikust 100 punktiga hooaega. 30-mängulise punktiseeriaga lõi ta üle Halifax Mooseheadsi klubi rekordi, mis kuulus ei kellelegi teisele kui Jonathan Drouinile.
19-aastane taanlane võib aastat alustada AHL-is, aga ise loodab ta kohe suure hüppe teha: "Tunnen, et olen selleks valmis. Olen viimase kahe aasta jooksul kõvasti oma mängu parandamise kallal vaeva näinud selleks, et mul oleksid head võimalused meeskonda mahtuda," rääkis Ehlers kuu alguses, kinnitades et uuel hooajal mahub tema plaanidesse vaid NHL-is mängimine.
Kuna ründeliinis on mõned kohad vabastatud, siis võib ka üsna tõenäoliseks pidada seda, et taanlane oma võimaluse saab. Nooruslikku särtsu oleks Jetsil edurivisse ka vaja, kuna 2.72 väravaga jäädi eelmisel hooajal vaid paki keskele. Tegu positsiooniga, mis meeskonna jaoks üsna tavapäraseks saanud, aga ehk aitab nüüd see ette võetud väikene ümberkorraldus teha järgmise sammu.
Uutele tulijatele on 22-aastased Mark Scheifele ja Adam Lowry tee ette sillutanud. "Meil olid mõned head noormängijad, kes andsid suure panuse," märkis Maurice suve keskel üheks eelmise hooaja edu põhjuseks.
Põhiründajad Drew Stafford, Blake Wheeler ja Andrew Ladd on kõik 29sed, ehk parimas mängijaeas. Viimased kaks tegid mullu 60 punktiga hooaja ja Buffalost pääsedes näitas Stafford samuti selleks potentsiaali, kogudes uue klubi särgis 26 mänguga 19 silma. Polnuks vigastusi küündinuks 60 punkti ligidale ka Bryan Little ja Mathieu Perreault. Jaanuaris tehti lausa üks kaheksa väravaga mäng, kus Perreault oli neli korda täpne. See näitab, et edurivis on kõvasti potentsiaali.
Kaitses samuti kena segu
Sarnaselt ründeliinile on ka kaitses kogenud veteranid segatud põnevate noorte talentidega. Jacob Trouba on 21-aastasena teinud kaks täishooaega ja ootamatult kerkis väärtuslikuks mängumeheks endine drafti 4. ringi valik Ben Chiarot, kes alles 25-aastaselt stabiilselt mänguaega hakkas saama. Sama vana Tyler Myers, kes koos Staffordiga Buffalost "vabastati", on 2010. aastal liiga parimaks uustulnukaks valitud mängumees, kellel kogemusi juba ligi 400 mängu kanti.
Nooremat generatsiooni on toetamas seltskond, kellel kõigil juba 30. eluaasta täis tiksunud. Seejuures on osad neist - näiteks Dustin Byfuglien ja Grant Clitsome - alustamas oma lepingu viimast aastat. Ära kukkumist ei saa endale lubada, sest vastasel juhul jääb karjääri lõpuosas korralik nuts saamata.
(foto: Bruce Fedyck/USA TODAY Sports)
Endale lastud väravate osas tegi Jets Maurice'i juhendamisel suure hüppe. Liiga viimase kümne seast ja 2.82 pealt tuldi 2.49-ga esikümne piirimaile. Tänu sellele õnnestus isegi aneemilise rünnaku puhul nii mõnelgi õhtul väljakult võitjana lahkuda. Eriti hooaja alguses, kus keskmine väravatesaak jäi alla kahe. Kui kaitsenumbrit veelgi veidikene allapoole saada, siis hakkab meeskond tunduma juba väga tugevana. Seda saaks teha distsipliini arvelt. Jets oli mullu 308 korraga enim vähemuses mänginud meeskond.
Väravavahid asuvad tõestama, et edukas hooaeg polnud juhus
Kõige muu kõrval oli muidugi Jetsi eelmise hooaja edu põhjuseks ka väravavahtide mäng. Tandem Ondrej Pavelec ja Michael Hutchinson kerkis justkui eikusagilt liiga paarimaks vahtide duoks. Ei olnud vahet kumb postide vahel alustas, peavalurohu pidid kõik vastased välja otsima.
(foto: Getty Images)
Pavelec lasi endale keskmiselt vaid 2.28 väravat ja tõrjus 92% pealevisetest. Tema karjääri keskmised on 2.86 ja 90.8%. Neidki numbreid on eelmine hooaeg jõudsalt parandanud! Olles varasemalt saanud ligi 300 kohtumise juures hakkama vaid 11 nullimänguga, noppis tšehh enda nimele viis puhast paberit. Hutchinson oli enne eelmist hooaega löönud kaasa vaid kolmes kohtumises. Tema numbriteks kujunesid 2.39 ja 91.4%.
Peamänedžer Kevin Cheveldayoff on Maurice'ile korraldanud paraja postide vahele trügimise, sest kahe põhimehe selja tagant tuleb veel Connor Hellebuyck, keda hinnatakse üheks maailma parimaks nooreks puurivahiks. 22-aastane ameeriklane on lõpetanud oma esimese hooaja AHL-is, aga märkis hiljuti, et ihub juba hammast esindusmeeskonna koha peale.
Hooaja väljavaated
Jetsi väljavaated on ilusad. Vähemalt enne järgmist suve. Siis tuleb Byfuglieni ja Laddi lepingupikendusteks mingisugune plaan välja mõelda. Võimalik, et lõpuks peab lihtsalt valima kumba kahest meeskonna liidrist satsi jätta. Edukas hooaeg muudab selle kindlasti keerulisemaks, sest see eeldab seda, et mõlemad teevad suurepärase aasta.
Olles üle pika aja uuesti playoffidesse jõudnud ei kavatse Jets lihtsalt sellega rahulduda. "Sa ei saa playoffidesse jõudmist tahta. Sa ei saa eeldada, et sinna jõuad. Sa ei saa seda nõuda. See tuleb välja teenida. Soovime selle igal aastal välja teenida ja selleks on head võimalused," rääkis Cheveldayoff vahetult pärast 0-4 avaringi kaotust Anaheim Ducksile.
See kuivalt kaotatud seeria oli meeskonna jaoks arvatavasti ka heaks äratuskellaks. Hooaja käigus ei saa ennast hetkekski lõdvaks lasta. Ei saa rahulduda sellega, mis sa oled juba korda saatnud. Eelmist hooaega alustati näiteks vägeva 6-2 võiduga Arizona Coyotesi vastu, aga sellele järgnes seeria, kus kuuest mängust saadi vaid üks võit. Arvestades seda oli isegi väiksemat sorti ime, et Jets ennast playoffidesse mängis. Läänekonverentsis ja eriti Kesk divisjonis tihti ära kukkumisi ei andestata. Kuna nii palju näljaseid hunte on uuele hooajale peale tulemas, siis ei saa Maurice'i meeskond endale seda ka enam lubada.
Kaua tehtud kaunikene. Winnipegi linn saab esimest korda pärast 1996. aastat playoffidele kaasa elada. Esimese kahe kodumängu piletid müüdi välja viie minutiga ja õhus on lootus suuremaks eduks, kui see oli hooajal 1995/96 algupärase Jetsi poolt. Avaringis langeti siis kuue mänguga Detroit Red Wingsi vastu.
Enda tehtud väravaid keskmiselt 2.78, endale lastud väravaid 2.70, ülekaalu efektiivsus 15.7%, vähemuse efektiivsus 81%. Need numbrid ei sobi väga meeskonnale, kes playoffides edu soovib saavutada, aga võta näpust. Täpselt selliste näitajatega on Ducks lõpumängudele tulnud. Veelgi enam - nende numbritega pandi Vaikse ookeani divisjoni tiitel kotti ja oldi üldse läänekonverentsi parim sats. On see nüüd hea märk või halb. Eks see selgub playoffide käigus.
Kui üldised statistilised numbrid on tagasihoidlikud või näiteks ülekaalu efektiivsuse puhul lausa kehv, siis veidi sügavamale kaevates leiame Ducksi edu saladuse. Bruce Boudreau meeskond oli liiga parim ühe väravaga otsustatud mängude osas. Neid oli 41, ehk täpselt pooled, ja neist võideti 33. Samuti oldi liider viimase kolmandiku tagasitulekute osas. Hea näide sellest, et pelgalt numbrid ei räägi kogu tõde välja. Kuigi tõsi, enne playoffide algust on raske aru saada, kas suur üheväravaliste võitudega lõppenud mängude osakaal on plussiks või miinuseks. Kas tegu on oskuse või lihtsalt õnnega?
Pärast 2007. aasta karikavõitu on Ducks suutnud võita vaid kuus kaheksast playoffide seeriast, kus on osaletud. Samas jäädi mullu konverentsi finaalikohast vaid ühe võidu kaugusele. Suvel täiendati meeskonda korralikult ja vähemalt teoorias peaks Boudreau käsutuses olema parem koosseis. Ducks on aga playoffidesse tulnud nõrgima väravavahtide tõrjete efektiivsusega. Neli erinevat puurivahti suutsid põhiturniiril kokku panna vaid 90.7%. Playoffides on väravavahtidel ülioluline roll ja võimalik, et otsustaval hetkel käriseb just selle koha pealt.
Edu võti: ülekaalu efektiivsus
Ducks lõpetas põhihooajal teist aastat järjest ülekaalu efektiivsuse osas liiga viimase kümne seas. Seejuures edestati tänavu vaid kahte satsi. Avaringis oleks Jetsi vastu see aga väga hea relv. Vaid Pittsburgh Penguins korjas põhiturniiri käigus endale rohkem karistusminuteid kui Jets (1123 vs 1068). Samas oli aga Jets kaheminutliste karistuste osas selge liider. Neid saadi endale 373. See teeb mängu kohta keskmiseks näitajaks 4,5. Võrdluseks, kõige vähem (209) kaheminutilisi karistusi saanud Carolina Hurricanes käis keskmiselt karistuspingil 2,5 korda. Jets on jõulist mängustiili harrastav meeskond ja aeg-ajalt maksab see neile kätte. Selle karistamiseks peab aga ülekaalu efektiivsus olema 20% lähedal.
Winnipeg Jets
1996. aasta, mil Winnipegi linnas viimati playoffe nähti, oli iroonilisel kombel ka aasta, mil Teemu Selänne Anaheimi saadeti. Nüüd saavad kaks kohta, kus soomlane ennast legendiks mängis playoffides kokku. Huvitav, kas Selännel on vastasseisu vaadates ka kahetised tunded. Kuigi algupärane Jets on nüüdseks vormunud Arizona Coyotesiks. Praegune Jets mängis iseenesest viimati playoffides 2007. aastal. Siis jäädi Atlanta Trashersi nime all New York Rangersile 0-4 avaringis alla.
Võib julgelt panustada sellele, et seekord Jets kuivale ei jää. Paul Maurice on satsist vorminud vägagi kompetentse meeskonna, mis on tugev nii rünnakul kui kaitses. Meeskonnas on kolm ründajat, kes jõudsid põhiturniiril 20 väravani ning kolm meest, kellel jäi see napilt saavutamata. Mõlemad väravavahid ületasid 20 võidu piiri. Endale lastud 2.49-ga oli Jets esikümne sats, samas kui ise tehtud 2.72 väravaga platseeruti 16. kohal. Karistuste kogumine oli probleemiks, aga eks see andis ka võimaluse rohkelt vähemuses mängimise harjutamiseks. Lõpuks oli selle efektiivsus 81.8%, mis piisavalt hea, et lõpetada 13. kohal. Ülekaalu olukordi realiseeriti 17.8%-ga (17. koht).
Jets on paljude spetsialistide lemmik "must hobune". Seda seetõttu, et meeskond särab sügava statistika nagu näiteks litrivaldamise osas. Chicago Blackhawks ja LA Kings on nende osas viimastel aastatel domineerinud ning tänavu on nende kõrvale kerkinud Tampa Bay Lightning. Kui see kolmik suudab suuri tegusid teha, siis miks mitte ka Jets? Karmist Kesk divisjonist välja tulemisega näidati juba oma kvaliteeti ning vaatamata sellele, et playoffidesse kvalifitseeruti üsna üle noatera, siis kindlasti ei kujune meeskonnast selge peksupoiss.
Edu võti: distsipliin
Nagu eelpool mainitud, siis Jetsil oli põhihooajal suuri raskusi karistuspingile mitte sattumisega. Meeskond mängib jõuliselt ning agressiivselt ja seetõttu astutakse tihti ise külma dušši alla. Enim patustas põhihooajal Dustin Byfuglien, kes korjas 124 karistusminutit. Põhihooaja lõpus sai ta endale ka neljamängulise karistuse, mis loodetavasti rahustab ta maha. 45 punktiga (18+27) oli endine Chicago Blackhawksi mängija meeskonnasisese punktitabeli viies mees. Kogu liiga peale oli temast vaid 15 resultatiivsemat kaitsemeest. Oleks ta rohkem mänginud, siis pääsenuks ta kindlasti esikümnesse. Kui Byfuglien istub karistuspingil, siis on meeskond ilma ühest oma võtmemängijast. Nii on doominoefekt ja enesealgatuslik allakäik kiire tulema.
Ennustus: Ducks edasi 4-3
Ducksi numbrid väravasuul on hirmutavad, aga meeskonnal on ründearsenalis piisavalt püssirohtu, et vastane lihtsalt suureskooriliste mängudega maha murda. Seda näidati ka põhihooajal. Jets punnitas kaks mängu normaalajast edasi, aga võidud läksid siiski Ducksile. Maurice'i meeskond on kindlasti üllatusvõimeline ja mängud Winnipegis saavad olema erakordsed, aga arvatavasti jäävad tänavused mängud lihtsalt kogemuste omandamiseks. Kuigi vaadates Ducksi viimaste aastate tulemusi, kus seeria võite on vähe, siis ei saa Boudreau meeskond ennast Jetsi vastu üheski mängus täiesti kindlana tunda.
Winnipeg Jetsi üks võtmemängijatest Dustin Byfuglien on teeninud nelja kohtumise pikkuse mängukeelu. See tähendab, et meeskond, kes eile Los Angeles Kingsi poolt läänekonverentsi viimaselt playoffide kohalt ära tõugati, saab ühe oma ässadest tagasi alles viimaseks põhiturniiri mänguks.
(foto: Phil Hossack/Winnipeg Free Press)
Byfuglien sai keelu teisipäeval New York Rangersi vastu peetud kohtumises juhtunud intsidenti eest. Ta ründas väga ohtlikult J.T Millerit.
"Vägivaldne ja sihilik. Ta oleks võinud seal meie mehe kaela murda," ütles olukorra kohta Rangersi peatreener Alain Vigneault.
Üllatav kombel jäi Byfuglien mängu käigus oma teo eest karistamata. Lisaks mängukeelule jääb ta aga ilma ka ligi 112 000 dollarist, mis ta oleks nende nelja mänguga teeninud. Kokku on tänavu 27 keeldu mängijatelt võtnud ligi 1 388 000 dollarit, ehk rohkem kui 1 250 000 eurot. Kogu see raha suunatakse mängijate hädaabi fondi.
Colorado Avalanche on täna külas Columbus Blue Jacketsil, aga meeskonna eest ei lähe jääle Nathan MacKinnon. Samuti ei näe me eelmise hooaja parimat uustulnukat Avalanche'i järgmises ega ülejärgmises mängus ning põhihooajal enam mitte kordagi.
(foto: Michael Martin/Getty Images)
MacKinnonil on selja taga paar valusat nädalat ja seda otseses mõttes. Veebruari lõpupäevadel Tampa Bay Lightningu vastu peetud matšis vigastas ta ühe pealeviske blokeerimisel jalga ja samuti sai jalg viga sel nädalal Pittsburgh Penguinsi vastu peetud kohtumises.
On selgunud, et noorel mängumehel on jalas mõra tuvastatud ja see tähendab talle 6-8 nädala pikkust mängupausi. Kuna põhihooaja lõpuni jääb viis nädalat, siis võib üsna kindlalt öelda, et tema jaoks on sellega tänavused mängud lõppenud. Hetkeseisuga on Avalanche playoffidest ligi kümne punktiga väljas, mis tähendab omakorda seda, et meeskond 90% tõenäosusega ei suuda ka oma hooaega pikendada, et MacKinnonit tänavu veel jääl näha.
Enne vigastus tegi 19-aastane ründeäss kaasa kõigis Avalanche'i 64. mängus. Hooaja (ülimalt tõenäoliseks) lõppsaldoks jääb tal 38 punkti (14+24).
2013. aasta drafti 1. valik ei suutnud selgelt oma mullust mänguvormi tänavusse hooaega üle kanda. Eelmisel hooajal sai ta kirja 63 silma (24+39).
Kesk divisjonis on vigastustetont maha murdnud ka Winnipeg Jetsi tuusa Dustin Byfuglieni. Tema jääb väljakutelt eemale vähemalt kaheks nädalaks.
Jetsil oli enne kohtumist Vancouver Canucksiga plaanis traditsiooniline mängueelne kohtumine. See toimus mängupaigas, aga Kane olevat arvanud, et see on hoopis hotellis. Mõistes oma viga ei olnud tal aega rõivaid vahetada ja ilmus nii kokkusaamisele välja sobimatus riietuses.
Miitingule järgnes kerge trenn, mille järgselt oli Dustin Byfuglien Kane'i riided dušši alla visanud, et noormängija mõistaks oma eksimust. Selle peale kadus 2009. aasta drafti 4. valik nelja tuule poole ja ei vastanud kõnedele. Ta saadi kätte alles umbes tund enne mängu algust ja siis andis Kane mõista, et tema oma jalga Rogers Arenale ei tõsta.
Hiljem nähti solvunud ründajat alles siis, kui meeskond tšarterlennuga Winnipegi tagasi hakkas liikuma.
Eile ei nähtud Kane'i ka Jetsi trennis, mis pani aina hoogu juurde erinevatele kuulujuttudele. Peatreener Paul Maurice teatas, et oli mängumehe arstide hoole alla saatnud ja nii lõppes lugu sellega, et Kane pandi vigastatud mängijate reservlisti.
Naljakuuni on veel veidi aega minna, aga NHL-is tehti jaanuarile humoorikas lõpp. Mängude õhtul, kus domineerisid kodusatsid, sai mitmes kohtumises nalja. Enim oli hoos Winnipeg Jetsi Dustin Byfuglien, kes sattus kahe kummalise olukorra peakangelaseks.
(foto: Getty Images)
Byfuglien tõstis kindla kaitses tegutsemise täiesti uuele tasemele, kui suutis Dallas Starsi kapteni Jamie Benni enda jalge vahele lukustada.
Läks paar minutit mööda ja endine Chicago Blackhawksi mees sattus taas kummalise olukorra keskmesse.
Calgarys jäi mängu lõpuminutitel Anton Landeri kepp ühe kohtuniku kiivri külge kinni.
Philadelphias kostitati aga vilemeest spordijoogi sajuga.
Karjääri jooksul mitmeid mängukeelde kogunud Matt Cooke'i on viimasel ajal kiidetud selle poolest, et ta selgelt tuure maha võtnud, aga loodus teadupärast tühja kohta ei salli. Tema koha on nähtavasti üle võtnud Ryan Garbutt, kellele määrati hooaja teine mängukeeld.
(foto: Ronald Martinez/Getty Images)
Dallas Starsi ründaja teenis kolmemängulise karistuse Winnipeg Jetsi Dustin Byfuglien'i vastu tegutsemise eest.
Moodsa aja Winnipeg Jets alustab liigas neljandat hooaega. Täispikad hooajad on seni lõpetatud identse punktisaagiga. Mõlemal korral saadi kirja 84 silma, mis jätsid meeskonna playoffide võidujooksust selgelt eelmale. Eelmine hooaeg tõi endaga kaasa peatreeneri vahetuse, kui Claude Noeli asemele palgati Paul Maurice ja kuigi uus režiim algas fantastiliselt - esimesest 15-st matšist tuli 11 võitu - siis kevadel saatis meeskonda taas ebastabiilne vorm, mis on saanud omamoodi Jetsi sünonüümiks.
(foto: Getty Images)
Olles idakonverentsist ümber tõstetud karmi olustikuga läände, puuduvad Jetsil helged väljavaated. Kesk divisjonis jagatakse ruumi koos tõeliste tippude Chicago Blackhawksi ja St. Louis Bluesi ning aina arenevate meeskondade Colorado Avalanche'i, Minnesota Wildi ja Dallas Starsiga.
Kuigi ei saa öelda, et Jetsil pole talenti - Evander Kane, Dustin Byfuglien, Blake Wheeler, Andrew Ladd, Bryan Little, Tobias Enström on kõik väga head mängijad, kes leiaksid endale vabalt koha ükskõik, millises teises meeskonnas. Nende kõrvale on lisada veel mitmeid teisi soliidseid panustajaid ja ka tõusvaid tähti nagu näiteks Jacob Trouba ja Mark Scheifele.
Jetsi ebaõnnestumise põhjuseks võib tuua nõrga väravavahi. 29-st viimase kolme hooaja jooksul vähemalt 100 mängu pidanud puurivahist on Jetsi Ondrej Pavelec tõrjeprotsendi poolest kõige kehvem mees. Oma osa tuhka võib kindlasti kogu meeskonna kaitsemängule peale raputada, kuid on selge, et 90.4% on tšehhi poolt nõrk. Pidades silmas just seda, et ta on olnud klubi vankumatu esinumber. Et Jets suudaks ennast tõsta playoffide meeskonnaks, peab Pavelec hakkama näitama esikindale kohaseid esitusi.
27-aastasena alustab ta NHL-is oma kuuendat hooaega, ehk siis oleks justkui käes viimane aeg oma potentsiaali näitamiseks. Eriti veel, kuna Jets on loobunud Al Montoya teenetest ja edutanud Paveleci varumeheks 24-aastase Michael Hutchinsoni, kellel on kirjas vaid kolm NHL-i mängu.
On huvitav ja mingis mõttes kummaline, et Jets ei asunud suvel jahtima turul ringelnud James Reimerit. Tegu olnuks mõlema poole jaoks kasuliku käiguga. Seejuures oli Jets üldse oma tehingutega väga tagasihoidlik, täiendades esindusmeeskonda vaid kahe mängijaga. Mathieu Perreault toodi asendama Olli Jokineni ning koht leiti ka TJ Galiardile. Võimalik, et see vihjab noorenduskuurile. Sellest on rääkinud ka klubi peamänedžer Kevin Cheveldayoff, kes ütles juuli alguses: "Üks kindel asi, mida ei saa tähelepanuta jätta on oma noorte arengu jälgimine. Kui veab, siis pead nende tõttu hooajaeelses treeninglaagris tegema karme otsuseid."
Jetsi AHL-i meeskond St. John's IceCaps murdis ennast lõppenud hooajal Calderi karika finaalseeriasse, seega on klubil järelkasvuga nähtavasti tõesti väga kenad lood.
Meeskonna kapten Ladd, kes on kahekordne Stanley karikavõitja (2006 Carolina Hurricanes, 2010 Chicago Blackhawks), tunnistas hiljuti, et ootab põnevusega, mida suudab Maurice meeskonnast välja pigistada nüüd, kus ta on juba alates treeninglaagrist tüüri juures, kuid on kaheldav, kas see saab olema palju parem kui eelnevad aastad.
Hooaja küsimus - kas tegu on läänekonverentsi Sabresiga?
Jetsil on potentsiaali, aga potentsiaal ei võida Stanley karikaid, ega vii ka playoffidesse. Klubipoolne vaikne suvi on selge ohumärk. Justkui ollakse meeskonnaga rahul ja täiendamiseks ei nähta põhjust. Mingil määral võib see isegi olla õige, kuna Jetsil jäi mullu playoffidest puudu vaid seitse punkti, kuid samas võiks selle vahe vähendamiseks võtta ette tõsisemaid samme. Konkurendid on seda suve jooksul igatahes tublisti teinud. Seega võib arvata, et vaatamata lootusrikkale seisule jääb Jets lihtsalt ühe koha peal tammuma. Võimalik, et sellega tehakse isegi vähikäik. Kuid äkki seda klubi juhid soovivadki? Minna kvaliteetsesse drafti kalastama selle asemel, et veeta veel üks hooaeg obskuurses seisus, konverentsi keskel. Tänu konverentsi tugevusele ei ole läänes selget peksupoissi - kui Oilers vähekenegi üritab kaitses pingutada - ja võimalik, et Jets asub seda kohta täitma.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
.jpg)
