 |
| (foto: Jonathan Kozub/Getty Images) |
Ducks 5 - 4 (KV) Jets
Rakell x 2, Jackman, Palmieri, Vatanen - Kane, Bogosian, Scheifele, Ladd
Jets 1 - 4 Ducks
Little - Silfverberg, Getzlaf, Thompson, Cogliano
Jets 3 - 4 (LA) Ducks
Byfuglien, Ladd, Trouba - Bourque, Silfverberg, Kesler, Palmieri
Anaheim Ducks
Enda tehtud väravaid keskmiselt 2.78, endale lastud väravaid 2.70, ülekaalu efektiivsus 15.7%, vähemuse efektiivsus 81%. Need numbrid ei sobi väga meeskonnale, kes playoffides edu soovib saavutada, aga võta näpust. Täpselt selliste näitajatega on Ducks lõpumängudele tulnud. Veelgi enam - nende numbritega pandi Vaikse ookeani divisjoni tiitel kotti ja oldi üldse läänekonverentsi parim sats. On see nüüd hea märk või halb. Eks see selgub playoffide käigus.
Kui üldised statistilised numbrid on tagasihoidlikud või näiteks ülekaalu efektiivsuse puhul lausa kehv, siis veidi sügavamale kaevates leiame Ducksi edu saladuse. Bruce Boudreau meeskond oli liiga parim ühe väravaga otsustatud mängude osas. Neid oli 41, ehk täpselt pooled, ja neist võideti 33. Samuti oldi liider viimase kolmandiku tagasitulekute osas. Hea näide sellest, et pelgalt numbrid ei räägi kogu tõde välja. Kuigi tõsi, enne playoffide algust on raske aru saada, kas suur üheväravaliste võitudega lõppenud mängude osakaal on plussiks või miinuseks. Kas tegu on oskuse või lihtsalt õnnega?
Pärast 2007. aasta karikavõitu on Ducks suutnud võita vaid kuus kaheksast playoffide seeriast, kus on osaletud. Samas jäädi mullu konverentsi finaalikohast vaid ühe võidu kaugusele. Suvel täiendati meeskonda korralikult ja vähemalt teoorias peaks Boudreau käsutuses olema parem koosseis. Ducks on aga playoffidesse tulnud nõrgima väravavahtide tõrjete efektiivsusega. Neli erinevat puurivahti suutsid põhiturniiril kokku panna vaid 90.7%. Playoffides on väravavahtidel ülioluline roll ja võimalik, et otsustaval hetkel käriseb just selle koha pealt.
Edu võti: ülekaalu efektiivsus
Ducks lõpetas põhihooajal teist aastat järjest ülekaalu efektiivsuse osas liiga viimase kümne seas. Seejuures edestati tänavu vaid kahte satsi. Avaringis oleks Jetsi vastu see aga väga hea relv. Vaid Pittsburgh Penguins korjas põhiturniiri käigus endale rohkem karistusminuteid kui Jets (1123 vs 1068). Samas oli aga Jets kaheminutliste karistuste osas selge liider. Neid saadi endale 373. See teeb mängu kohta keskmiseks näitajaks 4,5. Võrdluseks, kõige vähem (209) kaheminutilisi karistusi saanud Carolina Hurricanes käis keskmiselt karistuspingil 2,5 korda. Jets on jõulist mängustiili harrastav meeskond ja aeg-ajalt maksab see neile kätte. Selle karistamiseks peab aga ülekaalu efektiivsus olema 20% lähedal.
Winnipeg Jets
1996. aasta, mil Winnipegi linnas viimati playoffe nähti, oli iroonilisel kombel ka aasta, mil Teemu Selänne Anaheimi saadeti. Nüüd saavad kaks kohta, kus soomlane ennast legendiks mängis playoffides kokku. Huvitav, kas Selännel on vastasseisu vaadates ka kahetised tunded. Kuigi algupärane Jets on nüüdseks vormunud Arizona Coyotesiks. Praegune Jets mängis iseenesest viimati playoffides 2007. aastal. Siis jäädi Atlanta Trashersi nime all New York Rangersile 0-4 avaringis alla.
Võib julgelt panustada sellele, et seekord Jets kuivale ei jää. Paul Maurice on satsist vorminud vägagi kompetentse meeskonna, mis on tugev nii rünnakul kui kaitses. Meeskonnas on kolm ründajat, kes jõudsid põhiturniiril 20 väravani ning kolm meest, kellel jäi see napilt saavutamata. Mõlemad väravavahid ületasid 20 võidu piiri. Endale lastud 2.49-ga oli Jets esikümne sats, samas kui ise tehtud 2.72 väravaga platseeruti 16. kohal. Karistuste kogumine oli probleemiks, aga eks see andis ka võimaluse rohkelt vähemuses mängimise harjutamiseks. Lõpuks oli selle efektiivsus 81.8%, mis piisavalt hea, et lõpetada 13. kohal. Ülekaalu olukordi realiseeriti 17.8%-ga (17. koht).
Jets on paljude spetsialistide lemmik "must hobune". Seda seetõttu, et meeskond särab sügava statistika nagu näiteks litrivaldamise osas. Chicago Blackhawks ja LA Kings on nende osas viimastel aastatel domineerinud ning tänavu on nende kõrvale kerkinud Tampa Bay Lightning. Kui see kolmik suudab suuri tegusid teha, siis miks mitte ka Jets? Karmist Kesk divisjonist välja tulemisega näidati juba oma kvaliteeti ning vaatamata sellele, et playoffidesse kvalifitseeruti üsna üle noatera, siis kindlasti ei kujune meeskonnast selge peksupoiss.
Edu võti: distsipliin
Nagu eelpool mainitud, siis Jetsil oli põhihooajal suuri raskusi karistuspingile mitte sattumisega. Meeskond mängib jõuliselt ning agressiivselt ja seetõttu astutakse tihti ise külma dušši alla. Enim patustas põhihooajal Dustin Byfuglien, kes korjas 124 karistusminutit. Põhihooaja lõpus sai ta endale ka neljamängulise karistuse, mis loodetavasti rahustab ta maha. 45 punktiga (18+27) oli endine Chicago Blackhawksi mängija meeskonnasisese punktitabeli viies mees. Kogu liiga peale oli temast vaid 15 resultatiivsemat kaitsemeest. Oleks ta rohkem mänginud, siis pääsenuks ta kindlasti esikümnesse. Kui Byfuglien istub karistuspingil, siis on meeskond ilma ühest oma võtmemängijast. Nii on doominoefekt ja enesealgatuslik allakäik kiire tulema.
Ennustus: Ducks edasi 4-3
Ducksi numbrid väravasuul on hirmutavad, aga meeskonnal on ründearsenalis piisavalt püssirohtu, et vastane lihtsalt suureskooriliste mängudega maha murda. Seda näidati ka põhihooajal. Jets punnitas kaks mängu normaalajast edasi, aga võidud läksid siiski Ducksile. Maurice'i meeskond on kindlasti üllatusvõimeline ja mängud Winnipegis saavad olema erakordsed, aga arvatavasti jäävad tänavused mängud lihtsalt kogemuste omandamiseks. Kuigi vaadates Ducksi viimaste aastate tulemusi, kus seeria võite on vähe, siis ei saa Boudreau meeskond ennast Jetsi vastu üheski mängus täiesti kindlana tunda.
Kommentaarid