Kuvatud on postitused sildiga peter deboer. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga peter deboer. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

2016. aastal klubi ajaloos esimest korda Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharks vormus aasta hiljem harjumuspäraseks avaringi ebaõnnestujaks. Edmonton Oilersi vastu ei õnnestunud avamängu võitu edasipääsuks vormistada ning kuue kohtumisega said mängud läbi.

(foto: mercurynews.com)
Rünnak jäi ilma olulisest lülist

Sharks on 26 aastat vana klubi. Neist 20 veetis meeskonna hingekirjas Patrick Marleau. Uue hooaja alguses saab väga veider olema näha Marleauta Sharksi ja seda, kuidas klubi eest ligi 1500 põhihooaja matši kirja saanud ründaja tegutseb järsku Toronto Maple Leafsi särgis. Ja tegu pole lihtsalt sentimentaalse kaotusega. Marleau on kogu oma karjääri jooksul olnud stabiilselt esinev mängumees, kes viimase kaheksa hooaja jooksul pole isegi ühtegi matši vahele jätnud.

Positiivse poole peale võib kanda tõsiasja, et Marleau lahkumisega vabanes palgafondist suur hulk raha, kuid kõva ports sellest läks Joe Thorntoni uuele lepingule. Sharksi rünnak, mis tegi eelmisel hooajal keskmiselt 2.67 väravat mängus, jääb nüüd suuresti sõltuma kahest Joest. Thorntoni kõrval ka Pavelskist. Peamänedžer Doug Wilson jättis suvel vaba raha kulutamata ja see tähendab, et Marleau poolt vabanenud koha peale pannakse enda noored võitlema.

"Paljud kutid, kaasa arvatud mina, peavad veidi rohkem panustama, tegema sel aastal paar väravat rohkem. Arvan, et meil on mõned head noorukid, kes on valmis meeskonnas vastu võtma suurema rolli. Sellise venna kaotamist peab korvama kambakesi," rääkis Thornton eelmisel nädalal on hea sõbra kaotusest.

Satsis on ka juba olnud mängijad, kellele võiksid Marleau kindad väga hästi sobida. Tomaš Hertl tegi hooajal 2013/14 väga eduka debüüdi, kogudes 37 mänguga 25 silma (15+10), enne kui põlvevigastus mehe riiulile pani. Pärast seda on tema mänguminutid tagasihoidlikuks jäänud ja läinud hooajal oli jälle üks tõsine trauma, mis jättis talle vaid 49 mängu. Aga potentsiaal on temas kahtlemata olemas. Sama kehtib Mikkel Bødkeri kohta. 27-aastane taanlane tegi San Joses väga kehva debüüthooaja, kui kirja läks ainult 10 väravat ja 26 punkti, aga ta on endine 50 punkti mees.

(foto: dailyfaceoff.com)
Wilson ei muretse tühimiku täitmise pärast: "Meil on väga hea hokimeeskond. Ääreründaja kohta on arvatavasti kõige kergem täita, kui sul on head tsentrid. Meil on mõned mängijad, kes hakkavad saama rohkem mänguaega ja võtavad koha esimeses ülekaalu meeskonnas endale.

Sharks on alati olnud hea ülekaalu meeskond, aga eelmisel hooajal toimus ootamatu, võib isegi öelda šokeeriv, kukkumine. 22.5% pealt langeti 16.7% juurde. See oli peamiseks põhjuseks, miks meeskond ei suutnud oma resultatiivsust kolme ligidale viia. Äkki oli probleemiks just stagneerumine, mis pärast väikest rivistuse värskendamist peatub ja asjad hakkavad uuesti õiges suunas liikuma?

Põrgulikult hea Burns võib minna veel paremaks

Peter DeBoeri meeskonna ülekaalu probleemid tegi eriti üllatavaks see, et 49-aastase peatreeneri käsutuses on Brent Burnsi näol liiga üks parimatest ründavatest kaitsemängijatest. Tema 76 punkti (29+47) oligi kõigi kaitsjate seas eelmisel hooajal liiga parim näitaja ja ta võitis ka parimale kaitsjale antava Norrise trofee. Hirmutav on see, et 32-aastasel kanadalasel on potentsiaali olla veelgi parem. Mänguoskused sellises eas enam ei arene, aga ta sai põhihooaja viimasest 19-st kohtumisest punktilisa ainult seitsmes mängus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Sharksil on luksus omada ühe vahetuse käigus isegi nelja ründajat väljakul ja see tähendab väga suurt skoorimispotentsiaali. Burns on nii hea, et teda on isegi katsetatud ründajapositsioonil. Tema kvaliteet ja uljus tähendab aga samal ajal seda, et ametivendade roll on vaat, et olulisem. Eriti tähtsaks on kujunenud Sharksi sinisel joonel Marc-Edouard Vlasic, kes hiilgab harva, aga mängib igal õhtul oma koha välja ja sellele veel peale ka.

"Ta võib mängida kõigis mänguolukordades ja on sirgunud mõlemal pool litrit mängides väga usaldusväärseks mängijaks," ütles Wilson suvel 30-aastase kanadalase kohta.

Vlasici väärtusest räägib hästi see, et vaatamata säravate ründenumbrite puudumisele on ta viimastel suurturniiridel olnud Kanada koondise kindel liige. Väga erinäoliste kaitsjate olemasolu teen Sharksi ette arvamatuks ja mitmekülgseks vastaseks.

Jones annab igaks kohtumiseks võiduvõimalused

Langemine Oilersi vastu oli karm, aga selles saab süüdistada ükskõik keda peale Martin Jonesi. 27-aastane väravavaht lasi endale playoffides keskmiselt vaid 1.75 väravat, tõrjudes 93.5%-ga. Liiga üks perspektiivikamatest puurilukkudest tegi põhiturniiril võrreldes eelneva aastafa väikese kukkumise (2.27 ja 91.8% juurest 2.40 ja 91.2% peale), aga hooaja magusamas osas oli ta uuesti tippklassist.

"Ta mängib kõige paremini siis, kui käes on tähtsad mängud, seda on ta alati suutnud. Me poleks temata kaks aastat tagasi Stanley karikafinaali jõudnud," märkis Wilson suvel pärast seda, kui Jones pandi lepingupikendusega kuni hooaja 2023/24 lõpuni lukku. "Ühe väravavahi jaoks on suurimaks komplimendiks see, kui meeskonnale meeldib tema ees mängida ja nad usaldavad teda. Väravavahina on ta ka alles oma parimasse ikka jõudmas."


Jonesi puhul on ainsaks "jamaks" see, et meeskond peab liigselt temale lootma. Mullu oli kogu liiga peale vaid kaks maskis mees, kes tema 65-st kohtumisest rohkem jääl käisid. Ta on kaks hooaega järjest pidanud nii palju kohtumisi tegema. Aasta vanem Aaron Dell näitas eelmisel hooajal väga heast klassist numbreid (2.00, 93.1%), aga millegi pärast ei usaldanud DeBoer teda väga. Eriti hooaja esimese poole jooksul. Enne aastavahetust sai ta oma oskusi näidata vaid kuues kohtumises.

Vananev meeskond usub (liigselt?) endasse

Marleau on läinud, aga sellele vaatamata on San Joses kaheksa mängijat, kes 30 täis ja kolm, kes isegi 36+. Aina kiiremaks muutuvad liigas ei pruugi nii vanad jalad enam hästi vastu pidada. Eriti kui rääkida edust pärast põhiturniiri. Kuigi ise ollakse oma võimetes kindlad.

"Minu meeskonnas olemise ajal oleme olnud konkurentsivõimelised igal aastal ja ma ei usu, et lähitulevikus meie tase langeb. Näen meid konkurentsivõimelisena veel mitu head aastat," on Vlasic öelnud.

Peab olema üks väga enesekindel mängumees, et sedavõrd resoluutsena end väljendada. Eriti NHL-is. Eriti läänekonverentsis. Samas on tõsi ka see, et meeskonna kohta ei saa midagi halba öelda. Kui sul on kahel positsioonil liiga TOP 10 mängijad, siis oled päris heas seisus. Lisaks on ikkagi tegu suures osas sama satsiga, kes alles karikafinaali mängimas käis. Kui läinud kevadel poleks mitmete võtmemängijate vigastusi olnud, siis võinuks äkki uuesti sinna või sinna lähedale jõuda.

Joe Thornton mängis playoffides katkise põlvega

Põhiturniiri lõpus viga saanud ja playoffide avaringi seerias Edmonton Oilersi vastu kahest esimesest kohtumisest puudunud Joe Thornton käis eile lõikusel. Selgus, et San Jose Sharksi ründaja osales karikamängudel põlvevigastusega.

(foto: nesn.com)
Suvel 38-aastaseks saaval vanameistril oli nii põlveliigese eesmise ristatisideme (ACL) kui sisemise külgsideme (MCL) rebend.

"Ma pole kunagi näinud venda, kes mängib MCL ja ACL rebenditega. See on südikaim tegu, mida olen eales näinud," kommenteeris Sharksi peatreener Peter DeBoer. 

Thornton kogus vaatamata vigasele põlvele keskmiselt mänguaega ligi 19 minutit (18:50) ja sai kirja kaks söödupunkti.

Oma 19. hooaja lõpetanud mängumehest saab suvel vabaagent. Ise on ta väljendanud soovi klubis jätkata, aga võimalik, et nüüdne vigastus seab selle kahtluse alla.

DeBoer avaldas, et Sharksi ridades olid vigased ka pöidla murdnud Patrick Marleau ja Tomaš Hertl, kes olevat juba põhiturniiri lõpust saadiks murtud jalaga väljakul. Maailmaga on nüüd oma sõjahaavu jaganud ka Logan Couture.

Playoffide avaring: Edmonton Oilers vs San Jose Sharks

Vaiko Eplik laulis juba 2003. aasta Eurovisioonil, et 80ndad tulevad tagasi ja NHL-is on nüüd omamoodi sellesse punkti jõutud. 80ndatel liigat domineerinud Edmonton Oilers on pärast väga pikka aega tippkonkurentsis naasnud ja alustab tänavusi karikamänge üsna suurte lootustega.

(foto: thechronicleherald.ca)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 2 - 4 Oilers
Ward, Burns - McDavid, Lucic x 3

Oilers 3 - 2 Sharks
Maroon x 2, McDavid - Hansen Pavelski

Sharks 1 - 4 Oilers
Couture - Sekera x 2, Caggiula, McDavid

Oilers 3 - 5 Sharks
Caggiula, Benning, Klefbom - Bødker x 3, Burns, Couture

Sharks 3 - 2 (LA) Oilers
Pavelski, Lebanc x 2 - McDavid, Maroon

Edmonton Oilers

On Wayne Gretzky ja nüüd on ka Connor McDavid. Oilersi ajaloo kaks ainsat mängijat, kes lõpetanud NHL-i põhiturniiri resultatiivseima mängijana ning Art Rossi trofeega. Vaid Gretzky ja Sidney Crosby on selle auhinna McDavidist nooremana teeninud. 2015. aasta drafti avavalik, kes kiirelt tõusmas jäähoki kaanepoisiks, oli tänavu liigas ainus 100 punktini jõudnud mängija ning juhtis edetabelit 70-ga ka söödupunktide osas. Tema juhtimisel tegi meeskond 33-punktilise arengu ning on tänavu playoffides täiesti tõsiseltvõetav karikanõudleja.


Oilersi numbreid vaadates saab ilkuda vaid ühe asja kallal - karistuste surmamisel oldi 80.7%-ga liiga keskpärased. Küll aga tulid sellega seoses julgustavad märgid põhiturniiri viimastelt nädalatelt. Alates märtsist oli ainult neli kohtumist, kus vastastel õnnestus PP väravani jõuda. Kuigi Sharksist peaks ka kehva vähemusega mööda saama. Mullune karikavõistluste finalist paugutas tänavu põhihooajal kõigest 16.7%-ga.

Meeskond pole 11 aastat playoffides mänginud, aga alustab pärast üle hulga aja uuesti väljavalitute sekka jõudmist koheselt favoriidina. Põhiturniir lõpetati viimasest 14-st mängust 12 võitmisega ja kuigi traditsiooniliselt on Sharksi - ja tegelikult kõigi divisjonikaaslaste - vastu raskused olnud, siis tänavu näidati end ka otsestes vastasseisudes positiivse poole pealt. Öeldakse küll, et playoffidega hakkab täiesti uus mäng, aga mingisugune verstapost see siiski on.

Oilers on alati olnud hea ründemeeskond, aga nüüd suudetakse ka kaitses mängida. Suures osas tänu väravavahile Cam Talbotile. Tänavu 42 võiduga klubi ühe hooaja uue rekordi püstitanud puurilukk lasi endale keskmiselt 2.39 väravat ja tõrjus 91.9%-ga. Tema seitsmest nullimängust olid kogu liiga peale paremad vaid kaks ametivenda. Ainus mure seoses temaga on see, et senise karjääri jooksul pole ta veel playoffides ühtegi kohtumist alustanud.

Oilers edeneb, kui...

Hooaja esimese poole Sharks välja ei ilmu. Peter DeBoeri meeskond jäi lõpuks Oilersile nelja punktiga alla, kuigi hoidis enamuse hooajast selget edu ning tõusis ka Vaikse ookeani divisjoni võidu favoriidiks. Midagi aga juhtus hooaja teises pooles, eriti lõpuosas. Viimasest 13-st mängust kaotati üheksa. See kahvatu minek koos Oilersi tõusuga on selles vastasseisus rollid vahetanud. Ent kui haid suudavad end nüüd uuesti ümberlülitada, siis võiks seis taas vastupidine olla.

San Jose Sharks

Sharks on kehva mänguvormi kõrval karikamängudele kaasa võtnud ka mitu vigastatud võtmemängijat. Üks Brent Burnsi pealevise tegi paar nädalat tagasi Logan Couture'i katki ja Joe Thornton tõmbas hiljuti ühes pealtnäha süütus olukorras jala ära. Vanameister on öelnud, et tema ei hakka kindlasti playoffide avamängu vahele jätma ning treeningutel on tagasi ka mulluste playoffide resultatiivseim mees Couture, ent küsimused seoses nende tõelise konditsiooniga jäävad.


Suuri küsimusi on tekitanud ka meeskonna eelpool välja toodud kehv edukus ülekaalu mängides. DeBoeri esimese hooaja jooksul oldi 22.5%-ga selle osas liiga parimate seas, ent sel hooajal on jäädud päris kehvakeseks. Ometi on kõik vanad tuttavad vennad ikka pundis olnud - Burns ohtlik kaugelt pommitaja, Thornton osav söödusepp ja Joe Pavelski haruldase puutega finišeerija. Äkki on siin tõesti tumedad jõud mängus, nagu Burns hiljuti halvast vormist rääkides mainis.

Kehv ülekaal on kukutanud märgatavalt ka keskmist väravate saaki. Eelmisel hooajal oli see 2.89, nüüd 2.67. Kaitses on seis olnud päris sarnane - 2.52 vs 2.44. Kaitsenumbreid õnnestus isegi natukene parandada vaatamata sellele, et esikinnas Martin Jones andis võrreldes oma debüüthooajaga veidikene järele. Endale lastud keskmine nihkus 2.27 pealt 2.40 peale ja tõrjed 91.8% pealt 91.2% peale. Kuue nullimängu asemel sai ta kirja vaid kaks.

Selles paaris on omamoodi haarav väravavahtide duell. Talbot ja Jones olid 2014. aasta finaalseerias mõlemad õpipoisi rollis, esimene Henrik Lundqvisti varumehena ja teine Jonathan Quicki selja taga. Sarnase saatusega mehed on nüüd ise tõusnud oma meeskondade esinumbriteks ja kandmas sellega suurt vastutust. Jones näitas aasta tagasi, et on playoffides selleks valmis, Talbot end veel tõestanud pole.

Sharks edeneb, kui...

Oilers väristama hakkab. Talbot pole Todd McLellani hoolealustest ainus, kes seni playoffide tõelist lõhna nuusutanud pole. Nende abistamiseks on koosseisus mitmeid veterane ja Milan Lucici näol ka üks endine karikavõitja, aga kooliraha maksmine võib veel ees olla. Nagu hiljuti Tampa Bay Lightningul, kes enne 2015. aasta finaalseerias mängimist hooaeg varem juba avaringis konkurentsist lülitati.

Ennustus: Oilers edasi 4-3

McLellan töötas San Joses seitse aastat peatreenerina ning peaks sealse pundi nõrkusi ja tugevusi peensusteni tundma. Meeskonnad tulevad täiesti erinevas seisus playoffidele peale ning eelis on hiljuti vaid võitmisega harjunud satsil. Neid meeskondi on küll keeruline lahutada, aga pakuks, et lõpuks aitab üle pika aja taas playoffide hokit nägev Edmontoni publik omad üle finišijoone.

Sharksi needus Buffalos jätkus 4-1 eduseisust

San Jose Sharksil kipuvad reisid Buffalosse peaaegu alati kaotusega lõppema ja nii läks ka tänavu. Võidu saamiseks ei piisanud isegi 4-1 eduseisust. Meeskonnal on nüüd läbi aegade Buffalost 19 matšiga kirjas 17 kaotust. Võitudest vaid üks on tulnud normaalajaga. See oli 2005. aastal Joe Thorntoni esimeses mängus.

(foto: mercurynews.com)
Peter DeBoeri meeskond mängis endale pärast Matt Moulsoni ülekaalu väravat viimase kolmandiku keskpaigaks välja kena 4-1 edu. Kogu vaev läks aga raisku, kui Jack Eichel pani perioodi 10. minutil omakorda ülekaalu väravaga veerema lumepalli, mis tegi juba 13. minutil seisuks 4-4. Järgnesid Evander Kane'i ja Kyle Okposo tabamused.

Teiselt kolmandikult vilekooriga lahkunud meeskond oli ümbersündinud ja võidutses lisaajal Kane'i teisest.

DeBoer võrdles kollapsi sellega, kuidas Atlanta Falcons läinud pühapäeval Super Bowli kaotas.

Kehvalt alustanud Anders Nilsson tegi oma 36-st tõrjest 16 viimasel kolmandikul. Martin Jonesi nimele jäi 31 tõrjet.


Sabresil on vastasseisus nii kodu- kui võõrsilmängude peale kokku alates 2010. aastast käimas 11-mänguline punktiseeriga. Kirja läks kümnes võit.

Teised kohtumised

New York Rangers 4 - 1 Anaheim Ducks (tipphetked)

Kodumeeskond sai hakkama korraliku rööviga, kui kindel võit tuli vaatamata 20-44 pealevisetega allajäämisele. Pooled väravatest tegi Michael Grabner, kes viimase 13 mänguga jõudnud 11 tabamuseni. Alain Vigneault'st sai liiga ajaloos 15. vähemalt 600 võiduga peatreener.

Pittsburgh Penguins 2 - 3 (KV) Calgary Flames (tipphetked)

Penguins pääses kenasti viimasel kolmandikul 0-2 august välja, kuid karistusvisetel oli ainsana täpne Kris Versteeg. Meeskonda haarav vigastuslaine jätkus enne kohtumist teatega, et Carl Hagelinil on peapõrutus.

Washington Capitals 5 - 0 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Alates 1990. aastast esimese meeskonnana kodus üheksa mängu järjest vähemalt viis väravat teinud Capitals on taas sisse lülitanud domineerimisnupu.


Toronto Maple Leafs 3 - 1 Dallas Stars (tipphetked)

Stars kaotas Torontos viiendat korda järjest ja seda üsna nadi esitusega. Ainus värav tuli alles viimasel kolmandikul ülekaalust. Võidutabamuse enda nimele saanud Auston Matthews jõudis hooaja 25. väravani. Ta on viimase 20 hooaja jooksul meeskonna esimene kollanokk, kes selle tähiseni jõudnud. Ja pikk maa on põhiturniiri lõpuni veel minna.

Ottawa Senators 0 - 6 St. Louis Blues (tipphetked)

Bluesist on märkamatult saanud väga võimas võõrsilsats. Viimase seitsme välismängu peale läks kirja viies võit. Neist neli on tulnud nulliga. Seekord hoidis 30 tõrjega seljataguse puhtana Jake Allen. Väravatest kaks tulid Vladimir Tarasenkolt. Kodumeeskonna puuris oli alates detsembri keskpaigast esimest korda Andrew Hammond.

Detroit Red Wings 2 - 3 (LA) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Vaid 13 kuud meeskonda esindanud Seth Jones kerkis oma kolmanda lisaajaväravaga juba jagama klubi kaitsjate rekordit. Brandon Dubinsky oli 1+2'ga osaline kõigis külaliste väravates.

Tampa Bay Lightning 5 - 0 Los Angeles Kings (tipphetked)

Lightning sai Nikita Kutšerovi kahe värava toel eneseusku taastava võidu, puksides samal ajal Kingsi playoffide kohtadelt eemale. Ben Bishop jõudis 28 tõrjega alles nüüd hooaja esimese nullimänguni.

Nashville Predators 4 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)

1-0 eduseisust kaotanud Canucks on hakanud taas valele poole liikuma. Kirja läks neljas järjestikune kaotus. Võõrsil on tänavu teenitud vaid kuus võitu ja neistki kaks kohutava Colorado Avalanche'i vastu.

Colorado Avalanche 4 - 0 Montreal Canadiens (tipphetked)

Tänavu alles kolmandat korda järjestikused kohtumised võita suutnud Avalanche pani külalised paika Mikko Rantaneni karjääri esimese kübaratrikiga. Calvin Pickard haaras 27 tõrjega hooaja teise puhta paberi. Carey Price'il ei taha asjad võõrsilmängudes enam kuidagi sujuda.


Winnipeg Jets 2 - 4 Minnesota Wild (tipphetked)

Ainsa meeskonnana nelja vähemalt 40 punktiga meest omav Jets ei saanud kuidagi kinni Jason Pominville'i. 34-aastane ründaja hiilgas 2+2'ga. Kaks väravat tuli ka Nino Niederreiterilt. Charlie Coyle lõpetas kolme söödupunktiga. Mikael Granlund jäi alates 8. jaanuarist esimest korda punktideta. Klubi rekordit tähistav seeria jõudis 12 mängu peale. Kokku tuli selle jooksul 17 punkti (5+12).

Sharks sai hakkama amatöörlikku veaga

Kolmapäeval Calgarys mänginud San Jose Sharks pidi kohtumises hakkama saama viie kaitsjaga, kuna üks sinise joone meestest pidi amatöörliku vea tõttu mängust lahkuma. Soojendusel osalenud Paul Martin ei suutnud vigastuse tõttu lõpuks jääle minna, aga teda koosseisus asendanud Mirco Müller jäeti mänguks üles andmata.

(foto: mercurynews.com)
Müller sai teha kaks vahetust, mängides kokku 69 sekundit, enne kui viga märgati.


Naljakal kombel läks noore sakslase mänguaeg ka protokolli Martini nimele kirja.

(foto: espn.com)
Peatreener Peter DeBoer võttis pärast mängu vastutuse endale ja oma abilistele ning vabandas Mülleri ees.


Sharksil on kaitses hetkel suured probleemid. Martini kõrval on vigased ka Dylan DeMelo ja David Schlemko. Auklik koosseis aitas Calgarys 25-aastasel rootslasel Tim Heedil NHL-i debüüdi teha.

Finaali esimene kordusetendus lõppes Penguinsi võiduga

Läinud suve alguses omavahel Stanley karika nimel jagelenud Pittsburgh Penguins ja San Jose Sharks kohtusid läinud ööl uuesti. Haid olid võõrsil mängides saamas revanši, kuid pingviinid pöörasid viimasel kolmandikul 0-2 kaotusseisu 3-2 võiduks.

(foto: Fred Vuich/AP Photo)
Mängu pealevisetega 34-20 domineerinud Sharks sai kaheväravalise edu teisel kolmandikul, mil täpsed olid Tomaš Hertl ja Patrick Marleau. 20 minutiga jäeti seal Penguinsile üldse vaid neli üritust ja Mike Sullivani meeskonnal oli neid kahe perioodiga kokku ainult kümme. Kuid näis, et kogu jõud hoiti viimaseks kolmandikuks.

Mängu pea peale pööramiseks piisas seitsmest minutist. Esmalt suutis Jevgeni Malkin kuidagi moodi kahest kaitsjast ja Martin Jonesist litri mööda pressida, seejärel jäi Brenden Dillon oma värava lähistel unistama ja paari silmapilgutusega oli mänguvahend Scott Wilsoni kaudu teistkordselt Jonesi selja taga ning tagasituleku lõpetas ülekaalu väravaga Patric Hörnqvist, kelle esimest tabamust teisel kolmandikul ei leotud, kuna fikseeriti litri käega suunamine.


"Siin liigas käib võidujooks kolme värava peale ja meil ei õnnestunud seda saada," märkis Sharksi peatreener Peter DeBoer pärast mängu. "Lasime vastastel taas mängus püsida, oleme seda viimasel ajal palju teinud."

Jätkuvalt Sidney Crosbyta mänginud Penguinsil puudus põhimeestest ka Kris Letang, kuid sellele vaatamata suudeti põgus kaotusteseeria katkestada. Õhus oli võimalus, et meeskond kaotab pärast eelmist detsembrit esimest korda kolm matši järjest.

"Selles liigas on võimalik koledalt võita," tunnistas Sullivan.


Sharks kaotas normaalajal viimati viimasele kolmandikule vähemalt 2-0 eduga minnes 2003. aastal.

Teised kohtumised

Boston Bruins 2 - 1 New Jersey Devils (tipphetked)

Bruins jõudis alles nüüd oma hooaja esimese kodumänguni ja oli sellele meisterdanud dramaatilise stsenaariumi. Brad Marchand viigistas viimase perioodi keskel ja hooaja debüüdi teinud Patrice Bergeron jättis veidi rohkem kui minut enne normaalaja lõppu tulnud väravaga kõik punktid koju. Mängule eelnenud sümboolse lahtiviske tegid tõelised legendid - Bobby Orr, kelle debüüdis möödus sel nädalal 50 aastat ja Milt Schmidt, kes Bostonis nii mängija kui peamänedžerina karikavõiduni jõudnud.


Philadelphia Flyers 2 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)

Oma esimesed neli mängu kaotanud ja keskmiselt vaid 1.75 väravat skoorinud Ducks jõudis esimese võiduni tänu Ryan Garbutti viimase kolmandiku väravale. Flyersil oli Brayden Schenn mängukeelust tagasi, kuid rünnak jäi päris uniseks. John Gibson pidi võiduks tegema vaid 20 tõrjet. Enne mängu austati klubi endist omanikku Ed Sniderit, kes vahetult enne eelmise hooaja playoffide algust vähile alla vandus.


Montreal Canadiens 5 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)

Carey Price tegi võiduka comebacki, saades enda nimele 27 tõrjet. Canadiens tormas 4-0 ette, enne kui puurivahi nullimäng rikuti. Aleksei Jemelin skooris oma esimese pärast 2015. aasta märtsi ning Canadiensi särgis sai üldse enda esimese kirja ka Shea Weber. Price'i numbrid räägivad enda eest.


Tampa Bay Lightning 0 - 4 Colorado Avalanche (tipphetked)

Hooaega kolme järjestikuse võiduga alustanud ja kõigis mängudes vähemalt kolm kolli teinud Lightning jäi väga ootamatult nulli peale. Seejuures pidi Semjon Varlamov karjääri 21. nullimänguks tegema vaid 27 tõrjet. Ben Bishop lõpetas omakorda ainult 12 tõrjega. Eelnevates kohtumistes nulli peale jäänud Matt Duchene paugutas järsku 2+1. Kodufännidele jäid päris hapud emotsioonid õhtust, mille käigus meenutati 20 aasta möödumist klubi esimesest kodumatšist.

Florida Panthers 2 - 4 Washington Capitals (tipphetked)

Pantrid suutsid end 0-2 pealt viiki rebida, aga teiseks tulemuseks enam rammu ei jagunud. Viigivärav tuli Jaromir Jagrilt, kes jõudis karjääri 750. tabamuseni. Üks suur tähis kolmest on nüüd olemas. Tabamus tähendab ka seda, et Jagr on üks ajaloo seitsmest mängijast, kes 23 erineva hooaja jooksul vähemalt ühe väravani jõudnud.


Minnesota Wild 3 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Auston Matthews murdis nädala pikkuse väravapõua ja viis Leafsi viimasele kolmandikule eduseisuga, kuid kahte punkti ei suudetud siiski koju tuua. Võiduvärav tuli kahe tabamusega lõpetanud Eric Staalilt. Nelja mänguga on tal nüüd kirjas kolm kolli.

Dallas Stars 3 - 4 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)

Esimest korda pärast läinud veebruari NHL-is väljakul olnud Peter Budaj alustas Kingsi väravas kohutavalt, kuid lõpuks olid 17 tõrjet piisavad, et meeskond võidule aidata. Stars võitles end vapralt kolmel korra kaotusseisust välja, kuid kuna külaliste neljas värav tuli lisaajal, siis järgmist võimalust ei tekkinud.

Calgary Flames 2 - 4 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Algselt 3-0 ette liikunud Hurricanes polnud alates 2002. aastast Calgarys võitnud. Viimati tegi meeskonna heaks võiduvärava ei keegi muu kui Ron Francis, praegune klubi peamänedžer! Kohanemisraskustes Flames pani ülekaalus kuuest null ja sai oma esimese alles teise kolmandiku lõpuminutitel.

Edmonton Oilers 3 - 1 St. Louis Blues (tipphetked)

Nail Jakupov saabus väravaga Edmontoni tagasi, kuid Blues ei suutnud tema tabamusest tulnud eduseisu võiduks mängida. 1-1 viigi pealt skooris Milan Lucic viimase perioodi esimesel minutil ja hooaja neljanda kollini jõudnud Connor McDavidi viimasel minutil. Sel nädalal kaksikute isaks saanud Cam Talbot hiilgas 34 tõrjega. Oma eelmises kohtumises kolm ründajat kaotanud Blues sai Jaden Schwartzi koosseisu tagasi.

Vancouver Canucks 2 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Canucks jätkab võidukat algust ja seekord saadi isegi mängu juhtida. Meeskond on võitnud kõik hooaja esimesed neli mängu klubi ajaloo jooksul teist korda. Esimene kord hooajal 1992/93 lõppes divisjoni tiitli ja playoffide 2. ringis mängimisega. Willie Desjardins'i meeskond on ka ainus, kes tänavu seni vaid võite tunnistanud.

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

Kuivõrd palju võib 12 kuuga muutuda. Pärast 10-aastase playoffide seeria murdumist näis eelmisel suvel, et San Joses ollakse valmis meeskonda õhkima, ent suurejooneliseks tagasitulekuks piisas vaid uuest peatreenerist. Peter DeBoer tõi klubile ajaloo esimese Stanley karikavõistluste finaalikoha.

(foto: foxsports.com)
DeBoeriga olid hooaja esimeses pooles mõned künkad, kui näiteks detsembrit alustati kuue järjestikuse kaotusega, kuid pärast seda jäi kuni finaalseeria lõpuni aasta pikimaks kaotuste jadaks üks kolmene seeria. Otsustavad kohtumised lõppesid 2-4 allajäämisega Pittsburgh Penguinsile, aga pikk rännak playoffides andis meeskonnale ja peatreenerile kõvasti tarkust juurde.

Sharks jäi Penguinsi vastu kiiruse osas hätta. Suvel peeti just seda elementi silmas, kui meeskonda täiendusi otsiti. Koosseisu parandamisel jäädi üsna vaoshoituks, kui liitusid vaid kaks meest - Mikkel Bødker ja David Schlemko. Koos Arizona Coyotesis mänginud paar on olnud pikalt Sharksi skautide vaateväljas, kuna ühes divisjonis olles on aasta peale toimunud mitmed kohtumisi.

"Mikkeli parimaks omaduseks on tema tohutu kiirus ja tal on võimekus kaitsjatest vabaneda tänu oma väleduse ja pehmete käte kombinatsioonile. Tema loovus ja litrivaldamise võimed teevad temast kaitsest rünnakule ümberlülitudes ohtliku mängija. Arvame, et ta õitseb meie mängijate grupi hulgas," iseloomustas suvel taanlast peamänedžer Doug Wilson.

DeBoer on Schlemko puhul samuti kiitnud tema kiirus ning ka liikuvust. "Oleme väga rahul, et ta valis oma omaduste juures meid," lisas Wilson. "Tegu on litrit liigutava mängijaga, kes litriga väga tasakaalukas. Tal oli väga hea aasta. Kiirus on tema mängu osa."

29-aastane Schlemko veetis eelmise hooaja New Jersey's, kus jõudis karjääri parimat tähistava 19 punktini (3+16). Tegu on olnud mängijaga, kes pidevalt karjääri jooksul olnud nii öelda seitsmes kaitsja, kes enamjaolt vaid häda korral koosseisu pääseb, kuid San Joses nähakse talle tähtsamat rolli. Sellele vihjab temaga tehtud üsna pikk, 4-aastane leping.

(foto: dailyfaceoff.com)
Schlemko võtab koosseisus endale Roman Polaki ja Matt Tennysoni poolt vabaks jäetud koha. Kõige muu ilusa kõrval peaks ta olema ka veel üks relv liiga ühele parimale ülekaalule. Sharks lõpetas selle osas mullu 22.5% ja 3. kohaga. Vaid Patrick Kane kogus Brent Burnsi 30-st ülekaalus rohkem punkte.

31-aastane habemik tegi 75 punktiga ülivõimsa hooja, mille kordamine saab olema keeruline. Kuid kuna algamas on lepingu viimane aasta, siis ei tohiks midagi motivatsiooni taha jääda. Indu võiks juurde anda ka see, et vaatamata rohkele kiitusele jäi ta hooaja parima kaitsja valmisel ikkagi ainult kolmandaks.



Burns & Co lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt vaid 27.4 pealeviset ja see oli liiga paremuselt 2. näitaja. Endale lastud väravate vähesus ei olnud eriti muljetavaldav, kuna 2.52-ga mahuti vaid napilt TOP 10 sekka, kuid samas oli väravate suhe jällegi üks liiga parimaid. Vaid viis satsi suutsid paremad olla 0.37-st.

Keskmiselt 2.89 kolli skoorinud rünnak sai Burnsilt kõva panuse ja Schlemko suguse litri liigutaja lisamine võiks seda veelgi teravdada. Nagu ka Bødkeri kiirus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Eelmise hooaja Arizona ja Colorado Avalanche'i vahel ära jaganud Bødker ületas karjääri jooksul teist korda 50 punkti piiri. Jumalike Joe'de kõrval mängides võiks ta kerkida tasemelt veel kõrgemale. Seejuures korjas ta oma 51-st silmast 19 ülekaalus ehk temagi võiks susisevale erimeeskonnale vunki juurde lisada.

Sharks on läinud usinalt kaasa hoogu koguva trendiga, mille kohaselt peab ühel korralikul meeskonnal olema 3-4 ründekolmikut, mis vastasmeeskonnale kurja suudavad teha. "Me saime lüüa meeskonnalt, kellel oli Phil Kessel kolmandas kolmikus," on DeBoer finaalseeriat meenutanud. "See näitab, milliseid ebamugavusi vastase jaoks saab teha, kui sul on selline sügavus."

Huvitav on seis Sharksi väravasuul ja eelkõige seetõttu, et see peaks rõõmustama kõiki balti rahvaid. Dainius Zubrus on küll satsist lahkunud, aga meesmodellist puurilukk Mantas Armalis kindlustab selle, et leedukate konsistents jääb San Joses samaks. Mõnevõrra üllatuslikult ei ole Wilson pärast James Reimeri lahkumist läinud otsima kogenumat varuvahti. Armalisele peaksid konkurentsi pakkuma klubi süsteemi teised puurilukud

Põhimehena jätkab Martin Jones. LA-s karjääri varukindana alustanud kanadalane sai uues klubis suure vastutuse ega vedanud oma debüüthooaja jooksul alt. Tema kuuest nullimängust oli parem vaid Chicago Blackhawksi Corey Crawford ning karikamängudes tuli neid veel kolm tükki juurde. Seejuures läksid need kirja vaid neljamängulise perioodi käigus.

"Jones oli uskumatu. Tüüp on kuradima hea väravavaht. Oleme õnnega koos, et ta on meie mees," kiitis pärast hooaja lõppu Logan Couture, kes oli 30 silmaga playoffides ülekaalukalt resultatiivseim mängija.

26-aastane puurilukk võitis põhiturniiril 65 stardi juures 37 mängu, lasi 2.27 väravat ja tõrjus 91.8%-ga. Playoffides läks käsi veel teravamaks - 2.16, 92.3%. Arvestades, et paljud mängijad on rääkinud sellest, kuidas DeBoeriga kohanemine oli alguses raske, siis võib sama kehtida ka Jonesi suhtes. Ehk uuest hooajast võiks oodata veelgi paremaid põhiturniiri numbreid.

Hooaja väljavaated

NHL-is ei ole kerge järjestikustel aastatel finaali pääsemine, kuid tunne San Joses on päris enesekindel. "Meil on suurepärane mängijate grupp. Meile kõigile meeldib üksteisega koos olla. Treenerid tegid tohutult head tööd. Nad oli meie jaoks tänavu ülitähtsad," rääkis Joe Thornton pärast playoffide lõppu. "Kõik naasevad uueks hooajaks ja oleme siis isegi veel näljasemad. See saab meie jaoks olema põnev aasta."

Uus hooaeg on aga Sharksi jaoks ka veidi uudne. Kuna meeskond polnud pikalt playoffides kaugel käinud, siis lõppes hooaeg harjumatult hilja. Nüüd on paljud rivistusest olnud osalised ka maailmakarikal (Kanada satsis on just enim Sharksi mehi (4) ja kokku läks turniirile seitse mängijat). "Tegu oli väga kurnava aastaga," on DeBoer mulluse kohta öelnud. "Oli kurnav arv mänge ja kurnav reisikalender. Peame välja mõtlema plaani, millega pärast maailmakarikat hooaega alustades kindlustame selle, kuidas jälgida seda, mis seisus nad (mängijad) on ja kuidas nad end tunnevad."

Mängijad võivad olla väsinud, aga tervikuna tundub Sharksi seis lubavana. DeBoeri näol on leitud treener, kes oskab meeskonna tugevustele mängida ja neid tugevamaid külgi on suviste käikudega veelgi lihvitud. Väsimus võib hooaja jooksul teemaks osutuda, aga kuna klubil on süsteemis nii mõnigi põnev ründetalent, siis saab nendega seisu värskendada. Meeskond on valmis uueks pikaks playoffide rännakuks ja potentsiaal selleks on satsis kahtlemata olemas.

DeBoeril omadele etteheiteid pole

Üldjuhul langetakse lahingus võideldes, kuid San Jose Sharksi kohta seda ilmtingimata öelda ei saa. Karikafinaali otsustavas kohtumises suutis Peter DeBoeri meeskond viimasel kolmandikul vastase väravale saada vaid kaks pealeviset. Kuid sellele vaatamata pole peatreeneril omadele etteheiteid.

(foto: nhl.nbcsports.com)
DeBoer on treenerikarjääri jooksul mõlemad finaalseeriad nüüd kaotanud üldskooriga 2-4. Ent mõlemal korral, nii tänavu kui 2012. aastal, oli vastas ka hiiglama kõva pähkel.

"Esmajoones tuleb Pittsburghile täielikult au anda. Nad mängisid paganama hea seeria," ütles DeBoer pärast eilset matši. "Nad mängisid meiega võrreldes oma mängu selgelt pikemate perioodide kaupa. Nad dikteerisid kohtumist ja alustasid võrreldes meiega palju tempokamalt. Seetõttu on ka karikas nende käes."

Sharks suutis seerias kaks võitu välja pigistada, kuid lõppude lõpuks sai karika endale siiski selgelt paremini tegutsenud meeskond.


Vaatamata selgele allajäämisele pole aga DeBoeril omadele etteheiteid.

"Olen selle mängijate grupi üle väga uhke," lisas DeBoer. "Minu hinnangul lasid meie kutid paagid tühjaks, andes meile kõik, milleks nad võimelised on. Me lihtsalt polnud kahenädalase perioodi jooksul nii head kui nemad."

Just Penguinsile kaotamine võiks Sharksile samas aga inspiratsiooni pakkuda. 2009. aastal karika võitnud Sidney Crosby & Co olid samuti eelneval hooajal finaalseeriast kaotajatena väljunud.

Kuna praktiliselt kogu koosseis on järgmiseks hooajaks juba ära seotud, siis saab Sharks uuel hooajal ka enamvähem sama kaadriga vigade parandust üritada.

Seeria lõpud on kujunenud Sharksi leivanumbriks

San Jose Sharksil seisab täna ees järjekordne ellujäämisheitlus, mis paneb meeskonnale kindlasti suured pinged peale. Kuid tänavused playoffid on näidanud seda, et Peter DeBoeri meeskond mängib nendes olukordades suurepäraselt. Seeria lõpud on kujunenud Sharksi leivanumbriks.

(foto: startribune.com)
29 punktiga ülekaalukalt playoffide resultatiivsustabelit juhtiv Logan Couture ja tema kamraadid alustavad täna kodus Pittsburgh Penguinsi vastu finaalseeria 6. mängu, olles eelnevates ringides 5-7. mängudest kaotanud ainult ühe. See oli 2. ringis Nashville Predatorsi vastu, kus 6. mängus lisaajal 3-4 alla jäädi.

Lõpuks polnud aga tagasilöök väga valus, kuna 7. mäng pandi kindlalt 5-0 kotti. Mugavad võidud on moodustanud kindla mustri. Avaringis tuli Los Angeles Kingsi vastu 5. mängust võit vaid üheväravalise vahega (3-2), kuid edasipääs kindlustati suure 6-3 üleolekuga ning läänekonverentsi finaalis alistati St. Louis Blues viimases kahes mängus koguskooriga 11-5.

Kokku on Sharks 5-7. mängudest tänavustes playoffides noppinud kuus võitu. Seitsmes mängus on vastastele jäetud 15 väravat ning ise on skooritud 34 kolli.

Otsustavatel hetkel on just Couture oma meeskonda vedanud. Tema 29-st punktist on 15 tulnud seeriate lõpuosa mängudest. Nende seas on neli kolme punktiga esitust.

Kas Couture & Co suudavad endale finaalis päästa 7. mängu, seda saame näha alates kella kolmest.

Sharks sai võõrsilvõiduga elupäevi juurde

San Jose Sharks oli läinud ööl surmaga silmitsi ning vähemalt esimene duell lõppes võidukalt. Pittsburgh Penguins ei suutnud kodus otsustavat neljandat võitu noppida ning Peter DeBoeri meeskonna 4-2 üleolekuga sai tänavune finaalseeria uuesti veidi elu sisse.

(foto: Gene J. Puskar/AP Photo)
Kohtumine algas ülimalt meelelahutuslikult, kui Sharks mängis endale esimese kolme minutiga 2-0 edu välja, kuid viie minuti möödumisel oli mäng jälle viigis. Ülekaalust teist mängu järjest täpne olnud Jevgeni Malkin ja Carl Hagelin skoorisid 22-sekundilise vahega, kustutades Brent Burnsi ja Logan Couture'i tabamustest tulnud külaliste eduseisu.

Neli kolli tehti lõpuks kokku ära viie minuti ja kuue sekundiga ning see on uus karikafinaali rekord. Eelmine tippmark 6:51 pärines 1992. aasta finaalist, kus Penguins kohtus Chicago Blackhawksiga.

Kuid sellega draama avakolmandikul ei lõppenud. Malkini värava juures suurepärase söödu pannud Phil Kessel jõudis kodumeeskonnale eduseisu andmisele ülilähedale. Üks tema pealevise paitas mõlemat Martin Jonesi värava posti.


Pingviinid võisid oma ebaõnne hiljem kõvasti kiruda, sest Melker Karlsson viis oma playoffide viiendaga külalised enne esimest pausi uuesti ette.

Couture tuli lõpuks avakolmandikult ära kolme punktiga, korrates sellega playoffide ühe perioodi punktide rekordit, millega sai viimati 2010. aastal hakkama Danny Briere.

"Teame, et me pole seeria käigus palju või tegelikult üldse väravaid teinud ning see on üks põhjustest, miks me 1-3 taga oleme. Kuid me ei tahtnud, et meie hooaeg lõppeks," rääkis pärast mängu Couture, kellel nüüd karikamängudes kokku kirjas 29 punkti, mis viimase 19 aasta üks kõvemaid näitajaid.


Penguins asus kohe pärast pausi näljaselt viigiväravat otsima, aga lõpuks selleni ei jõutudki. Jones lükkas kokku kõrvale 44 üritust, mis tähistab alates aastast 1967 finaalis ühe väravavahi poolt normaalajal enim tõrjeid.

"Ta oli uskumatu," ütles Jonesi kohta Justin Braun, kelle rikošetist Malkini värav sündis. "Ta on rahulik, ei lase end heidutada ega kaota oma närvi."

Kolleegi kiitis kõvasti ka Matt Murray, kelle nimele jäi sel korral 18 tõrjet.

Jones ise jäi oma esitust hinnates tagasihoidlikuks, öeldes: "Tundsin end täna hästi. Minu arvates tegi meie kaitse värava ees head tööd ning saime mõned soodsad põrked."

26-aastane kanadalane tõusis ühtlasi pärast 1967 aasta suurt liiga laienemist esimeseks puurivahiks, kes finaalseerias kaks 40+ tõrjega esitust teinud. Seekordne hiilgeesitus aitas ka Sharksil playoffides saadud kuuenda võõrsilvõiduga püstitada uue klubi rekordi. Samuti jõuti sellega kogu hooaja lõikes võõrsilvõitude osas liiga uue rekordini.


Skoorimine lõpetati mängus 1:20 enne lõpusireeni, mil Joe Pavelski pani tühja väravasse oma playoffide 14. tabamuse.


Finaalseeria 6. kohtumine peetakse meie aja järgi ööl vastu esmaspäeva San Joses.

Ega ometi jälle? Dainius Zubrus on lähedal kolmandale finaali kaotusele

Kolm on kohtuseadus, aga alati ei lõppe ka kolmas kord siiski õnnestumisega. Dainius Zubrus on tänavu karjääri jooksul kolmandat korda Stanley karika finaalseerias osalemas, kuid see kipub minema nii nagu kaks esimest - leppima peab järjekordse kaotusega.

(foto: 15min.lt)
1996. aasta drafti avaringis Philadelphia Flyersi poolt valitud leedukas sai finaalist esimese maitse suhu kohe oma debüüthooajal. Kuulsa "Legion of Doom" kolmiku (John LeClair, Eric Lindros, Mikael Renberg) poolt juhitud Flyers nottis playoffides kergelt 4-1 järjepanu maha Pittsburgh Penguinsi, Buffalo Sabresi ja New York Rangersi.

Zubrus panustas põhiturniiril 18-aastasena 68 mängu jooksul kaheksa värava ja 21 punktiga, lisades playoffides 19 matšiga 5+4.

Meeskond lootis lõpetada alates aastast 1975 kestnud karikapõua, kuid finaalis oli vastas ülivõimas Detroit Red Wings, kes otsustas asja kiirelt nelja mänguga ära

Oma järgmist võimalust pidi rahvaarvult Haapsaluga võrreldavas Elektrenai linnas sündinud Zubrus ootama 15 aastat.

Hooaja 2007/08 alguseks jõudis Zubrus läbi Montreali, Washingtoni ja Buffalo New Jersey Devilsisse.

90ndate lõpus ja nullindate alguses Stanley karika kaks korda võitnud klubil oli käsil 10-aastane järjestikuste playoffide kohtade seeria. Meeskond oli võitnud mitu divisjoni tiitlit, kuid karikamängudes kiputi pidevalt esimestes ringides langema. 2011. aastal lõppes kena playoffide kohtade seeria ka ära. Kuid tagasilöök oli vaid ajutine.

2011. aasta suvel palkas Devils peatreeneriks Peter DeBoeri ning meeskond tegi liiga parima karistuste surmamisega (89.6%) ilusa hooaja. Divisjoni tiitel jäi küll võtmata, aga seevastu särati nüüd karikamängudes.

Avaringis lükati 7. mängus teisel lisaajal auti Florida Panthers, kes aasta tagasi oli DeBoeri vallandanud. Teises ringis tehti 4-1 ära Zubruse esimesele koduklubile Flyersile ning konverentsi finaalis oldi 4-2 parem New York Rangersist.

Zubrus oli pärast karjääri ühte edukamat põhiturniiri (82 mänguga 44 silma) ka playoffides korralikus hoos, korjates 24-st mängust kümme punkti (3+7). Finaalis sai ta aga kirja vaid ühe söödupunkti ning meeskond tervikuna oli suurtes raskustes. Mida ei saa muidugi ka pahaks panna, sest vastas oli Los Angeles Kings.

Devils kaotas väga valusalt kodus kaks esimest mängu lisaajal 1-2 ning sai oma esimese võidu kirja alles 0-3 seisu pealt. Vahe suudeti siis veel minimaalseks teha, kuid seeria 6. mängu domineeris Kings täielikult, võites lõpuks 6-1.

Novembris endise treeneri DeBoeri poolt San Josesse toodud Zubrus on end päris ootamatult leidnud järjekordsest finaalist. Kui Devils temaga eelmisel suvel lepingut ei pikendanud, siis tundus tõenäolisena Euroopasse kolimine või üldse karjääri lõpetamine. Kuna aastane leping on lõppemas, siis peab tänavu 37-aastane ründaja uuesti oma tulevikku kaaluma. Ja seda ikkagi arvatavasti ilma Stanley karika võidusõrmuseta.

Ajaloo jooksul on 32-st juhtumist vaid üks meeskond end finaalis 1-3 pealt võiduni mänginud. Selleks oli 1942. aasta Toronto Maple Leafs.

Malkin lõpetas põua, Penguins jõudis karikast ühe võidu kaugusele

Tänavuses Stanley karika finaalseerias esimesest kolmest mängust punktideta koju läinud Jevgeni Malkin sai 4. kohtumises punni pealt ning aitas Pittsburgh Penguinsi klubi ajaloo neljandast triumfist ühe võidu kaugusele. San Jose Sharksist oldi võõrsil üle 3-1.

(foto: Ezra Shaw/Getty Images)
Metallica oli toodud hümni esitama, kuid seegi ei suutnud Sharksile tuua mängu avaväravat. Kõigis kohtumistes on pingviinid skoori avanud ja nii on raske Peter DeBoeri meeskonnal võitudeni jõuda. Avavärava au sai seekord endale kaitsja Ian Cole, kes jõudis ühtlasi karjääri esimese playoffide tabamuseni.

"Oleme kogu seeria käigus tagaajajad olnud, kuna pole esimesena skoorinud," märkis DeBoer pärast lõpusireeni. "See ajab su rütmist välja ja mõjutab sinu mängu kõiki valdkondi. See on kõige tähtsam asi, mille peame parandama. Peame leidma viisi, kuidas mängus varem tabloole saada, selle asemel, et terve õhtu seda taga ajada."

Teist korda seeria käigus läks Sharksil seekord ka sedavõrd halvasti, et enne Matt Murray puhta paberi määrimist jäädi 0-2 auku. Selle korraldas ülekaalust just Malkin, kes avavärava juures sai kirja söödupunkti.

"Ma ei muutnud oma mängu väga, tahtsin lihtsalt litriga rohkem mängida," ütles venelane pärast kolmemängulise põua murdmist.

Teist mängu järjest Tomaš Hertlita mänginud Sharks tegi kohtumise uuesti tasavägiseks viimase perioodi 9. minuti alguses, mil Melker Karlsson oma playoffide neljanda tabamuseni jõudis, kuid kogu kohtumise jooksul jõuti vaid 24 pealeviskeni ning Murray tegutses postide vahel väga kindlalt.

22-aastane puurivaht on nüüd Penguinsi ajaloos playoffide võitude osas 14-ga juba kolmandal kohal. Ette jäävad ainult Marc-Andre Fleury (53) ja Tom Barrasso (56). Veel vaid üks võit on tal puudu liiga kollanokkadest puurivahtide rekordi kordamisest.

"Ta on olnud lihtsalt suurepärane," ütles noore puuriluku kohta Sidney Crosby. "Seda oli täna hästi näha. Nad surusid lõpuosas, said ühe ja jätkasid tulemist. Ta tegi läbimurdel ühe tähtsa tõrje ja oli mitmeid väravaesiseid rüselusi. Ta on näitamas ülimat tasakaalukust ja küpset mängu."

Pärast Murray kangelastegusid pani kaks minutit enne lõppu tordi peale kirsi Eric Fehr, kes oma tänavuse kolmanda tabamusega kordab karjääri tippmarki.

Penguins sai kolm kolli vaid 20 pealeviskega. Martin Jonesil ei olnud ilmselgelt kõige parem päev. Nii nagu ka meeskonna peamistel veduritel Joe Pavelskil, Joe Thorntonil, Logan Couture'il ja Brent Burnsil, kes kõik kohtumiselt nulliga ära tulid.


Malkinil on nüüd karjääri jooksul playoffides kirjas kümme võiduväravat. Ainult Jaromir Jagr (14) ja Mario Lemieux (11) on Penguinsi särgis rohkem suutnud.

DeBoer ei muretse väheste pealevisete pärast

Finaalseeria üks kuumimaid teemasid on olnud see, kuidas Pittsburgh Penguins seni kõigis kolmes mängus San Jose Sharksist selgelt rohkem pealeviskeid kirja saanud. Ent Sharksi peatreener Peter DeBoeri ei muretse selle pärast. See olevat rohkem meedia poolt ülespuhutud teema.

(foto: cbssports.com)
"Kas see fakt, et neil on seeria peale kirjas 30 pealeviset rohkem häirib mind? Arvatavasti mitte nii palju, kui teid," ütles DeBoer eile meediakogunemisel.

Penguins on kolme mänguga jõudnud 113 väravale läinud ürituseni ja Sharks on piirdunud 74-ga. Samas on kõik üritused (väravale läinud pealevisete kõrval ka mööda läinud üritused, vastaste blokid jne) Penguinsi kasuks 202-186. Tegu palju väiksema vahega ning seeria tasavägisust näitab ka tegelikult senine väravate saak - Penguins 7, Sharks 6.

"Nad teevad igalt poolt pealeviskeid. Mina arvan, et pead kvantiteedile kvaliteeti eelistama," on DeBoeri arvamus olukorra kohta.

Kui vaadata väravale läinud pealevisetest kaugemale, siis oli Sharks seeria 3. mängus üritustega isegi üle 79-76.

Pigem võib hoopis kiita Penguinsi pealevisete blokeerimise võimekust. Nende osas on seeria jooksul parem oldud 73-51. Eelmises matšis kujunes ülekaaluks 38-22.

DeBoer on öelnud, et kui üldse millegi kallal nuriseda, siis oleks selleks see, et tema mängijad pole piisavalt palju pealeviskeid blokeerinud.

Sharks avas Donskoi lisaajaväravaga finaali võiduarve

Stanley karika finaalseeria kestab tänavu vähemalt 9. juunini. See sai selgeks läinud ööl, mil San Jose Sharksi läbi aegade esimene finaalkohtumise võit venitas seeria vähemalt viiemänguliseks. Pingelises heitluses kerkis kangelaseks Joonas Donskoi, kelle lisaajavärav Peter DeBoeri meeskonnale 3-2 võidu tõi.

(foto: Christian Petersen/Getty Images)
Lisaajast oli veidi üle 12 minuti mängitud, kui Põhjalahe kaldal, Raahes sündinud Donskoi terava nurga alt Matt Murrayt üllatas ning oma playoffide kuuenda värava võrku pani.

"See oli ülimalt oluline, et ta skooris," ütles pärast mängu Joe Thornton. "Ta on nii mõnegi otsustava värava teinud. Ta on alati litri lähedal ja tahab seda endale."

24-aastase Donskoi vägitegi tähendab ka seda, et läbi aegade esimest korda on nüüd Stanley karika finaalseerias kaks kollanokka lisaajaväravad kirja saanud. 2. kohtumise saatuse otsustas mäletatavasti Pittsburgh Penguinsi Conor Sheary.

Seejuures skooris viimase soomlasena finaalis lisaajavärava Jari Kurri ja seda 29 aastat tagasi.

Kohtumise algus kuulus kaitsjatele ja kaugetele pealevisetele. Esmalt viis Ben Lovejoy Penguinsi ette ning seejärel viigistas teist mängu järjest väravani jõudnud Justin Braun.

Penguins jätkas domineerivat mängu, olles avakolmandikul pealevisetega 14-6 üle ning saavutades mängu lõpuks edu 42-26. Ent seekord ei suudetud seda ülekaalu võiduks mängida. Isegi mitte kahe eduseisuga.

Mike Sullivani hoolealused pääsesid teist korda ette teise perioodi viimasel minutil, mil Lovejoy järjekordne kauge pealevise Patric Hörnqvisti poolt Martin Jonesi selja taha suunati. Rootslane sai kirja oma playoffide kaheksanda.

Viimasel kolmandikul oli Penguinsi ülekaal pealevisete arvestuses ligi kahekordne (13-7), kuid resultatiivne oli hoopis Tomaš Hertlita mänginud Sharks. Joel Ward kordas oma karikamängude seitsmendaga karjääri tippmarki täpselt siis, kui Nick Bonino kõrge kepi eest tulnud neljaminutiline karistus läbi sai. Donskoi võttis olukorrast endale söödupunkti.

"Teame, et see meeskond on playoffides kõvasti oma ülekaalule toetunud," märkis Lovejoy. "Oleme olnud päris distsiplineeritud ja karistuspingilt eemale hoidnud. See on nende trump. Surmasime 3:59 ära ja meil oli vaja veel leida viis selle viimase sekundi surmamiseks."


Sharksi võit tähendab seda, et tänavune on alates 1987. aastast, kui kõigis ringides 7-mängulise formaadi peale üle mindi, alles kolmas kord, mil ükski meeskond pole playoffides ühtegi seeriat kuivalt kaotanud.

Sheary lisaajavärav andis Penguinsile finaalis 2-0 edu

Pittsburgh Penguinsi pikk pink jätkab playoffides vastaste kurvastamist. Bryan Rust jäi küll finaalseeria 2. mängus vahelduseks väravata, aga kohe kerkis esile uus kangelane. Selleks sai Conor Sheary, kelle lisaajavärav andis meeskonnale 2-1 võidu ning San Jose Sharksi vastu peetavas seerias 2-0 edu.

(foto: newsshine.com)
Lisaminutitest oli kulunud 2:35, kui Sidney Crosby võitis ründetsoonis lahtiviske, litter läks Kris Letangile ning kiirelt omakorda edasi Shearyle, kes jõudis oma playoffide neljanda tabamuseni. Omal ajal draftimata jäänud 23-aastasest ründajast sai ajaloo viies kollanokk, kes karikafinaalis lisaajal võidutabamuseni jõudnud.

Koll oli kahtlamata magus, kuna normaalajal lasid pingviinid endale hilise viigivärava. Justin Braun suutis 4:05 enne lõppu litri meeste summast läbi saata ja 1-1 teha. 29-aastane kaitsemees oli väljakul vaatamata sellele, et perekonnas on hetkel rasked ajad. Braun on abielus Tom Lysiaki tütrega. Endine Calgary Flamesi ja Chicago Blackhawksi ründaja lahkus meie seast maikuu eelviimasel päeval.

Penguins oli ette pääsenud teisel kolmandikul Phil Kesseli tänavusest kümnendast karikamängude väravast. Phil the Thrill on alates 2007. aastast alles teine playoffides kümne kollinu jõudnud Penguinsi mängija, kelle nimi pole Sidney Crosby või Jevgeni Malkin.

Sarnaselt avamängule domineeris ka seekord Penguins võimsalt esimest kolmandiku, olles pealevisetega üle 11-6. Sharks jõudis oma kümnenda ürituseni alles mõned minutid enne teise kolmandiku lõppu. Lisaks mindi seal vahepeal 11:07 ilma ühegi ürituseta!

Lõpuks oli Penguins pealevisetega üle 30-22. Matt Murray jõudis oma playoffide 13. võiduni. Vaid kolmel kollanokal on neid ühe aasta jooksul karikamängudes olnud rohkem. Lisaks on üldse ajaloo jooksul olnud vaid kaheksa uustulnukast puurilukku, kes playoffides rohkem kui ühe võidu saanud.

Murray & Co jaoks oli see playoffide üheksas kodune võit ning sellega korratakse klubi rekordit. Kodupubliku ees on end mängitud suurepärasele positsioonile, aga asi pole muidugi veel otsustatud.

"Tegime kodus hästi mängides töö korralikult ära, aga teame, et San Josesse minek saab olema väljakutseks," märkis Crosby.

Kahe matši peale nüüd pealevisetega kokku 48-71 allajääv Sharks pole ka püssi põõsasse visanud.

"1. mäng otsustati viimase kahe minuti sees ja tänane otsustati lisaajal. Arvan, et jätame matused ära," ütles Sharksi peatreener Peter DeBoer.


Seeria jätkub San Joses laupäeval. Sharks pole oma 25-aastase ajaloo jooksul kordagi playoffides 0-2 kaotusseisust välja tulnud. Tegu on läbi aegade 50. korraga, mil seitsmemängulise formaadi juures on üks meeskond finaalis välja võidelnud 2-0 edu. 44 juhul on need olukorrad ka karikavõiduks mängitud.

Sharks on valmis vigade paranduseks

San Jose Sharksi läbi aegade esimene kohtumine Stanley karikavõistluste finaalis läks aia taha, kui Pittsburghis tuli leppida 2-3 kaotusega, kuid tänasele seeria 2. mängule vastu minnes on meeskond valmis vigade paranduseks. 0-2 taha jäämine võrduks katastroofiga.

(foto: mercurynews.com)
"Sa ei taha kunagi mõnes seerias 0-2 taha jääda. Kui kaotad avamängu või ükskõik millise kohtumise, playoffides ei taha sa kunagi kahte matši järjest kaotada," on enne ülitähtsat kohtumist öelnud väravavaht Martin Jones.

Jones võis üsna pettunult esmaspäeval jäält ära tulla, kuna Sharks lasi tänavu karikamängudes esimest korda normaalajal oma väravale üle 40 pealeviske. Viimane neist, 41. vastaste üritus, oli Nick Bonino hiline 3-2 võiduvärav.

Peter DeBoeri meeskond jäi alguses kohe suurde hätta, kui avakolmandikul jõuti vaid nelja ürituseni. Kodumeeskond sai samal ajal kirja 15 üritust. Neist kaks leidsid ka tee Jonesi selja taha. Teisele matšile vastu minnes on peatreener positiivselt meelestatud.

"Kodumeeskond mängis meist paremini. Me ei leidnud viisi saamaks tasustatud. Aga hea uudis on see, et meil oli viimase viie minutini võiduvõimalus," ütles DeBoer avamängu kohta.

Vigade parandus ei peaks keeruline olema. Meeskond teab täpselt, mis valesti läks.

"Olime kaugel sellest, milline meie mäng peaks olema. Mõistame seda täielikult," tõdes Dainius Zubrus, kes lisas, et Sharksil jäi kiirusest puudu.

Nüüd, kus tänavu teist korda on õhus võimalus, et meeskond kaotab playoffides kaks mängu järjest, ei peaks jalgade liikumisega probleeme tekkima.

Viimati võitis mõni meeskond karikafinaali 0-2 kaotusest 2011. aastal, kui Boston Bruins võõrsil mõlemas mängus Vancouver Canucksile alla jäi. Hiljem saadi aga kodust eemal otsustavas 7. mängus siiski võit kätte.

Stanley karikavõistluste finaal: Pittsburgh Penguins vs San Jose Sharks

Stanley karikas jagatakse tänavu 123. korda välja ning seda finaalseerias, kus on on esimest korda pärast 2007. aastat osaline üks debütant. San Jose Sharks läheb oma ajaloo esimeses finaalis vastamisi kolmekordse võitja Pittsburgh Penguinsiga.

(foto: Twitter @penguins)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 1 - 5 Penguins
Marleau - Kessel x 2, Cullen, Malkin, Perron

Penguins 1 - 3 Sharks
Kessel - Burns x 2, Martin

Pittsburgh Penguins

Viimati 2009. aastal finaalis mänginud ja seal 4-3 Detroit Red Wingsist parem olnud Penguins lõikab vilja hooaja käigus tehtud õigete otsuste pealt. 12. detsembril klubi AHL-i meeskonna juurest Mike Johnstoni asemel peatreeneriks edutatud Mike Sullivanist on kujunenud täpselt see õige tüürimees, kes suudab aastaid alla oma võimete esinenud satsist lõpuks maksimumi välja pigistada. Oma 11 aasta pikkust mängijakarjääri just San Joses alustanud ameeriklane oskab meeskonna tugevustele mängida ning oma hoolealustega hästi suhelda. Isegi kui selleks peab mõnikord hääletooni tõstma.


Sullivan on Penguinsist vorminud satsi, keda hooaja teises pooles hakkasid kõik kartma. Sharksi peatreener Peter DeBoer on enne täna algavat finaalseeriat nimetanud vastast liiga kiiremaks meeskonnaks. Kiire ja osav on ka Tampa Bay Lightning, kuid Penguins käis oma idakonverentsi finaali vastasest üsna kergelt üle. Isegi kui seeria kestis seitse mängu. Sullivani meeskond oli seal pealevisete arvestuses parem 259-178. Täielik dominatsioon. Keskmiselt 37 pealeviskeni jõudmine on päris müstiline saavutus. Eriti arvestades seda, et vastas oli väga hea meeskond, kes aasta tagasi ise idakonverentsi karikavõistluste finaalseerias esindas.

Playoffide peale kokku on Penguins keskmiselt jõudnud 35.1 ürituseni ja lasknud endale 29.7. Sharksi numbriteks on vastavalt 28 ja 27.1. Saab olema huvitav näha, kas DeBoeri hoolealused suudavad vastase rünnakuid ohjeldada või mitte. Peatreener on enne seeriat eesmärgiks seadnud litri valdamise. See peaks olema parim vahend kiiruse vastu võitlemiseks. Sama soovib aga kindlasti teha ka Penguins, sest vastu tuleb samuti tempokas meeskond. "Saame näha kiiret hokit. Mõlemad soovivad mängida täpselt samamoodi. Tahetakse kaitset ründesse kaasata ning nad on ülekaalus väga ohtlikud," ütles Sidney Crosby eile.

Crosby on pärast viljakat New York Rangersi vastu peetud avaringi seeriat (viie mänguga kaheksa punkti) kahvatult esinenud (13 mänguga seitse punkti) ja sellest tingituna ka mitmelt poolt kriitikat saanud, kuid sellele on temalt alati vastus olemas olnud. Idakonverentsi finaalis tulnud neljast võidust kolmes oli just tema värav see, mis positiivse tulemuse kindlustas. NHL-i ajaloos kusjuures ongi olnud vaid üks mängija, kes seda suutnud seeria kõigis võitudes. 1983. aastal tegi selle tembu ära New York Islandersi legendaarne väravakütt Mike Bossy.

Kapteni raskustele vaatamata finaali jõudmine on kõva kvaliteedi näitaja. Lisaks õige treeneri leidmisele on peamänedžer Jim Rutherford ka koosseisu targalt täiendanud. Phil Kesseli toomisest polnud algselt väga kasu, aga 28-aastane ründaja lõpetas põhiturniiri suurepärase hooga, mis on jätkunud ka karikamängudes. Pärast kolme ringi on Kessel ainus Penguinsi mängija, kes vähemalt punkti mängu kohta kogunud. 18 kohtumisega on kirjas 9+9. Ta on teise suvise täienduse Nick Bonino ja jaanuaris hangitud Carl Hageliniga moodustanud suurepärase kolmiku. Kamba peale on kirjas 45 punkti. Neid võib pidada peamiseks põhjuseks, miks meeskonnal on õnnestunud playoffides keskmiselt skoorida 3.22 väravat mängus.

Rünnakut on hästi toetanud ka kaitse, kus võtmetäienduseks Trevor Daley. Chicagos mängujoonisesse absoluutselt mitte istunud kaitsemees sobis Penguinsi sinisele joonele nagu valatult. Karikafinaal jääb tal küll vigastuse tõttu tõenäoliselt mängimata, aga seda olulisemaks võib pidada Rutherfordi otsust tuua veebruaris kaitseliini veel Justin Schultz. 25-aastane kanadalast pole väga palju usaldatud (keskmine mänguaeg playoffides 13:03), aga hätta pole ta jäänud. Idakonverentsi finaalis õnnestus ka kaks söödupunkti koguda. Daleyta mängimine saab Penguinsil olema paras katsumus, aga Lightningu vastu näidati seeria teises pooles, et tema puudumisel väga palju ei muutunudki. Mänguline ülekaal oli enamvähem samasugune.

Edu võti: Sidney Crosby

Vorm on ajutine, aga klass on jääv. Selle lausega saab Crosbyt hästi iseloomustada. Langustele järgneb alati tõus ning lõppkokkuvõttes võib teda siiski endiselt pidada maailma parimaks hokimängijaks. Lightning sai #87 hästi kinni, aga ikkagi mitte täielikult ning valusal kombel tegi just tema mitmes mängus võiduvärava.

Sharks jättis avaringis Los Angeles Kingsi kolmele põhiturniiri suurimale väravakütile Anže Kopitarile, Jeff Carterile ja Tyler Toffolile vaid kaks väravat. Need mõlemad tulid sloveeni sulest. 2. ringis jõudis Nashville Predatorsi Filip Forsberg ainult ühe punktini ning St. Louis Bluesi esiründaja Vladimir Tarasenko sai läänekonverentsi finaalis oma esimesed silmad pähe alles viimases mängus.

DeBoeri hoolealused oskavad vastase ohtlikumaid relvi neutraliseerida ning see võib vabalt ka Crosbyga juhtuda. Kuid sama hästi võib ta ka vahepealse vaikse kulgemise tasa teha. See oleks Penguinsile suureks plussiks.


San Jose Sharks

Sharksi puhul ei saa samuti üle ega ümber eelmisest suvest. Kahest klubist vallandatud Peter DeBoeri aktsiad ei saanud väga kõrgel olla ajal, mil peamänedžer Doug Wilson ta uueks treeneriks valis. 47-aastane kanadalane on nüüd ka hakkama saanud omapärase saavutusega. 8-aastase treenerikarjääri jooksul on ta oma meeskonna kaks korda playoffidesse tüürinud. Mõlemal korral on meeskond finaali jõudnud! Ilusat saavutust võiks nüüd timmida selle näol, et erinevalt 2012. aasta finaalist ei lõppeks seekordne seeria kaotusega. DeBoeri New Jersey Devils jäi neli aastat tagasi Kingsile alla 2-4.

Omal ajal koos Sullivaniga San Joses mänginud Wilson on teinud osavaid käike ka mängijateturul. Hooajasisesed vahetustehingud jäid ära, kuid eelnevalt olid juba head lükked korda saadetud. Hangiti Joel Ward, Joonas Donskoi ja just Penguinsi poolt hüljatud Paul Martin. Ward skooris lääne finaali viimases kahes mängus meeskonna 11-st väravast neli, Donskoi säras avaringi otsustavas mängus kahe väravaga ja Martin on +10'ga playoffides meeskonnasiseses pingereas teisel kohal. Tema kindel tegutsemine laseb kaitsepaarilisel Brent Burnsil rünnakul amokki joosta. Isegi novembris aastase säästulepingu peale võetud Dainius Zubrus on karikamängudes arvestataval kohal olnud, aidates 1+1'ga pärast avamängu kaotust läänekonverentsi finaali viigistada.

Uustulnukate asemel on aga hooaja otsustavas faasis põhiline tähelepanu läinud siiski meestele, kes klubi eest juba aastaid verd ja higi valanud. Patrick Marleaul on enne esimest finaalkohtumist kokku kirjas 1576 NHL-i mängu. Alahinnatud Joe Thorntonil on neid kogunenud 1517. Omamoodi sümboolne, et kaks saurust mängivad oma esimest finaali just Penguinsi vastu. Võib öelda, et nende pikk karjäär sai alguse just Pittsburghist, kui nad 1997. aastal seal toimunud drafti käigus esimeste valikutena liigasse valiti.


Kahe igiliikuri kõrval on tulemas 31-aastane Joe Pavelski ja 27-aastane Logan Couture. Esimese puhul peab uuesti kiitma Wilsoni head nina. Mõlemad Thornton ja Marleau on meeskonna kaptenid olnud, aga kummagi juhtimisel ei õnnestunud lõplikku läbimurret teha. 2014. aastal kooriti C-täht Thorntoni rinna pealt ära ja enne tänavust hooaega anti see just Pavelskile. 2003. aasta draftis alles 7. ringis üles korjatud ameeriklane pani pärast seda kokku ühe oma karjääri parima aasta, kogudes põhiturniiril 78 punkti (38+40). Finaalseeriat alustab ta playoffide suurima väravakütina. 18 matšiga on kirjas 13 kolli. Karikamängude punktitabelis on temast eespool just kaks silma rohkem kogunud Couture, kes olnud kõige osavam söödumeister (8+16). Kusjuures duo järel tuleb kolmandana Burns. Muljetavaldav tõsiasi!

Sharks teeb keskmise väravate arvuga (3.50) Penguinsile ära ning on olnud parem ka kaitses (2.28), kuid vaatamata sellele alustatakse seeriat autsaiderina. Ent spordi üks võlusid ongi see, et alati favoriidid ei võida. San Joses teatakse seda väga hästi. "Nad on mitmetest lahingutest läbi käinud ja vaimselt tugevad," on DeBoer oma meeste kohta öelnud. "Nad võinuks vabalt võita karika mitmeid kordi. Ma ei tea, miks see nii pole läinud. Vahest on põhjuseks halb õnn, valel ajal tulnud vigastused või ükskõik mis. See lihtsalt näitab kuivõrd raske on võita ja nüüd on neil selleks lõpuks hea võimalus."

Varasemates ringides on Sharks ka tegelikult vaid korra favoriit olnud. Kingsi ja Bluesi kukutamisega näidati, et endast eeldatavaid tugevaid suudetakse valusalt hammustada. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada meeskonna suurepärast ülekaalus mängimist. Tänavu põhiturniiril oli ülekaalu efektiivsuseks 22.5% ja playoffides on selleks isegi 27%. Penguins paneb vastu 83.6%-lise karistuste surmamise ning asub oma 23.4%-lise ülekaaluga terroriseerima 80.4%-ga vähemuses mängivat meeskonda. Sharksil seisab oma ühe tugevuse hoidmiseks ees korralik väljakutse. Aga nagu DeBoer on öelnud, siis kergelt ei tule midagi ja ega ei peagi tulema.

Edu võti: oma mängustiili hoidmine

Üheks põhjuseks, miks mängulise poole pealt ida finaal väga ühepoolseks kujunes oli see, et Lightning hakkas oma mängu peale surumise asemel rohkem mõtlema sellele, kuidas pingviine ohjeldada. Seitsmes kohtumises oli mitmeid perioode, kus mängiti pikalt ülimalt ettevaatlikult ja võib isegi öelda, et kartlikult. Kardeti eksida ning see tõi omakorda kaasa ebakindluse, millele järgnesid valed otsused ehk lõpuks polnud vigade kartmisest midagi kasu, sest need tulid ikkagi sisse. Penguins sai tänu sellele ka päris mitu kerget väravat. Huvitav oleks näha, kui selle hirmutava meeskonnaga kohtudes hakkaks keegi nüüd tule vastu tulega võitlema. Personal peaks selleks täitsa olemas olema.

Sharks on playoffides väga hästi vastaste võimalusi suutnud limiteerida ning see õnnestus ka põhiturniiril, kus DeBoeri meeskonna keskmisest endale lastud pealevisete arvust 27.4 oli parem vaid üks meeskond (Predators) ja sedagi vaid 0.1-ga. Lightning oli 28.9-ga selle osas samuti liiga esikümnes, aga karikamängudes läks Jon Cooperi meeskonnal asi selgelt käest (33.3) ning eriti kole oli allajäämine ida finaalis. Kui Sharks jätkab oma mängu mängimist, siis võiks Penguinsi ohtlikuse vähendamine õnnestuda.

Ennustus: Penguins võidab karika 4-2

Legendaarse mängu NHL 94 vahva simulatsioon ennustab Sharksi võitu ja päris jahmatav oli näha, et NHL-i ametliku kodulehe 21-st nii öelda eksperdist tervelt 17 on sama meelt, kuid julgeks siiski pakkuda vastupidist. Kuna Penguins suutis 2. ringi mängudes Washington Capitalsi kardetud ülekaalu ohjeldada, siis võiks see ka siin õnnestuma. Postide vahel on tulemas põnev noorte puurivahtide lahing. Sharksi Martin Jones on veidi kogenum ja korjanud playoffides võrreldes Matt Murrayga kolm korda rohkem puhtaid pabereid, kuid mänge vaadates on siiski Penguinsi väravavaht jätnud kindlama mulje. Rünnakul on Sullivanil kasutada veidi rohkem kvaliteeti ja kogu see kena kompott peaks tähendama seda, et hooaeg 2008/09 saab võimaluse enda väikeseks kordamiseks. Ka siis läbisid pingviinid põhiturniiril treenerivahetuse, AHL-ist tuli keegi Dan Bylsma ja edasine on ajalugu.

Trevor Daley loodab finaalseerias väljakule pääseda

Trevor Daley on viimasel ajal kipsis jalaga ringi liikunud, kuna ta murdis idakonverentsi finaali 4. mängus pahkluu. Kuid sellest hoolimata loodab Pittsburgh Penguinsi kaitsemees enne hooaja lõppu veel väljakule tulla. Seda isegi vaatamata klubi teatele, et 32-aastase kanadalase jaoks on mängud lõppenud.

(foto: Chris O'Meara/Associated Press)
Daley ei vajanud paranemiseks operatsiooni ning tema taastusravi pikkuseks on märgitud 4-8 nädalat. See tähendab, et mängumehe lootused on väga optimistlikud. Isegi kui homme San Jose Sharksi vastu algav finaalseeria vajab 7. mängu, siis ei venita minimaalset taastusaega, nelja nädalat kuidagimoodi välja.

Võimalik 7. mäng on kavas 15 juunil. Selleks ajaks on Daley saanud vigastust ravida ainult kolm ja pool nädalat.

Imelisi paranemisi on aastate jooksul muidugi mitmeid olnud ja seda eriti playoffide ajal, kuid näib, et hooaega Chicago Blackhawksi ridades alustanud kaitsemees sellega hakkama ei saa. Kuigi ise on ta positiivselt meelestatud.


Daley on pärast detsembri keskel toimunud vahetustehingut väga hästi meeskonda sulandunud. Põhiturniiril tuli temalt 53 kohtumisega 22 punkti (6+16) ja playoffides 15 matšiga kuus silma (1+5).

Samal ajal on Sharks saanud heade uudiste osaliseks seoses Matt Nietoga, kes on treeningutele naasnud.

23-aastane ründaja pole alates 9. maist mänginud, kui tema esitus Nashville Predatorsi vastu peetud 2. ringi seeria 6. mängus piirdus vaid nelja minutiga. Klubi on traumat nimetanud ülakeha vigastuseks.

Usutavasti ei hakka peatreener Peter DeBoer finaali avamänguks koosseisu muutma, aga üks lisakäik on tal nüüd juures.

"Ta on üks meie kiiremaid ründajaid. Ta on kutt, kes annab meile erineva dimensiooni," ütles DeBoer täna Nieto kohta.

Kuna üheks vastase tugevuseks on just tempokas mäng, siis loodetakse Nietost palju.

Sharksi 2011. aasta drafti 2. ringi valik kogus tänavu põhiturniiril 67 mänguga 17 punkti (8+9). Playoffides on tal 11 matšiga kirjas 1+2.