Läinud ööl võis NHL-is näha midagi, mis oli varem juhtunud vaid üheksa korda. Jääl kohtusid väljakumängijast ja väravavahist vendade paar. Malcolm Subban ja Vegas Golden Knights alistas vanema venna P.K. ja Nashville Predatorsi karistusvisetega 4-3.
(foto: Getty Images)
Kohtumine lahenes karistusvisete seeria 6. ringis, kui Reilly Smithil õnnestus Pekka Rinne üle mängida. Kahjuks ei lastud P.K.-l oma venna vastu proovida, kuigi võimalusi selleks oli mitmeid. Aga sellele vaatamata olid mõlemad mänguga rahul.
"Väga lõbus oli tema vastu mängida ja õnneks suutsime nad täna alistada," ütles Malcolm, kes püstitas 41 tõrjega noore karjääri uue rekordi.
Golden Knightsil läks algselt käest 2-0 edu, aga Erik Haula värav 40 sekundit enne normaalaja lõppu päästis külaliste naha. Pärast William Karlssoni ja James Neali väravaid pöörasid mängu pea peale Calle Järnkrok, Viktor Arvidsson ja Nick Bonino.
36 tõrjega lõpetanud Rinne pidi 23 stardi peale tänavu vastu võtma alles 7. kaotuse.
Noorim Subban oli samuti mängul kohal. Jordan vahetas sel nädalal ka klubi. Los Angeles Kings tõi ta Vancouverist 27-aastase ründaja Nic Dowdi vastu endale.
Teised kohtumised New Jersey Devils 3 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Nädala alguses kodus Devilsile kaotanud jakid said revanši ning seda ajaloolise õhtu käigus. Artemi Panarin kordas viie söödupunktiga kahte klubi rekordit. Võidutabamus tuli viimase perioodi alguses Alexander Wennbergilt, kes polnud alates oktoobri keskpaigast skoori teinud.
Washington Capitals 4 - 2 New York Rangers (tipphetked)
Omapärase stsenaariumiga kohtumises oli kodumeeskond pealevisetega üle 40-25 ja avas skoori juba 14. sekundil, ent ometi sulas kaheväravaline edu üks hetk viigiks ning võidu kindlustamiseks läks vaja hiliseid väravaid. Otsustavaks tabamuseks osutus kolm ja pool minutit enne lõppu tulnud Matt Niskaneni hooaja esimene koll. Capitals jagab 12 koduvõiduga liiga parimat näitajat. Chicago Blackhawks 3 - 2 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)
Blackhawks oli hädas, kuid korjas vastasseisust siiski harjumuspärase võidu. Sabres on nüüd alistatud 12 korda jutti. Viimati kaotati kodus 2003. aastal. Gustav Forsling oli 1+2'ga osaline kõigis väravates, tehes viis sekundit enne lisaaja lõppu ka võiduvärava. Anaheim Ducks 2 - 3 (LA) Minnesota Wild (tipphetked)
Adam Henrique'i järjekordne värav aitas pardid lisaajale, ent sealt tuli tavapärane kaotus. Meeskond on alates eelmise hooaja algusest põhiturniiril 16-st lisajaast kaotanud 13. Jääb üle oma õnne kiruda. Viimsest neljast mängust on kaotatud kolm ja need kõik on tulnud pärast normaalaega.
Sedinide suguvõsas võib taas teha ühe peo, kus tort, mille peale kirjutatud 1000. Kui Henrik Sedin jõudis oma karjääri 1000. punktini jaanuaris, siis Danielil läks veidi rohkem aega. Canucksi 5-3 võidumängus Nashville Predatorsi vastu tulid aga tähiseks vajalikud punktid ära.
(foto: cbc.ca)
Daniel lõpetas mängu 1+2'ga, saades värava kirja väga olulisel ajal. Viimase perioodi keskel tuli tema ülekaalu tabamusest 3-3 viik, mille pealt edasi meeskond lõpuks võiduni liikus.
Tegu oli Danieli karjääri 376. väravaga ning tal on kirjas nüüd 1001 punkti. Ta on NHL-i ajaloos 87. 1000 punktini jõudnud mängija, neist kaheksa on aktiivsed ja 40 on selle tähiseni jõudnud ühe klubi värvides.
"Tahtsin, et see tuleks väravaga ja tähtsas võidus. Saime mõlemad kätte, seega olen mängijate üle tohutult uhke. Ise samuti sellesse gruppi kuulumine on uskumatu," muljetas Daniel pärast võitu, millega meeskond lõpetas 3-mängulise kaotusteseeria.
Vaatamata Danieli värskele vägitükile peame siiski leppima sellega, et viktoriiniküsimusele, kes on NHL-i ajaloo resultatiivseim vendade paar, on vastuseks ikkagi Gretzkyd.
The Sedins are the second-highest scoring pair of brothers in NHL history behind Wayne Gretzky (894-1,963—2,857) and Brent Gretzky (1-3—4).
Henrik lõpetas Predatorsi vastu kolme sööduga. 2+1'ga jõudis kolme silmani ka Brock Boeser ning omakorda sarnaselt temale tegi kaks Loui Eriksson. Kodumeeskonna poolelt olid resultatiivsed Craig Smith, Filip Forsberg ja Nick Bonino.
Teisel kolmandikul mitmeid müstilisi ja vähem müstilisi tõrjeid pakkunud Anders Nilsson sai 29 tõrjega oma tänavusest 9. stardist kuuenda võidu. 27 tõrje peale jäänud Pekka Rinne kaotas sel hooajal kodujääl normaalajaga esmakordselt. Ühtlasi on see novembris tema jaoks alles kolmas kaotus.
Sedinid on tänavusel hooajal mõnes kohtumises väga vähe mängida saanud, ent Henrik püsib sellele vaatamata meeskonna parima söödusepana. Tal on 26 mänguga kirjas 2+13. Daniel on samuti 15 silma peal (6+9).
Teised kohtumised Washington Capitals 2 - 5 Los Angeles Kings (tipphetked)
Capitals sai alles oma viienda novembrikuise kaotuse, kui kohtumise keskpaigas 2-1 edu silmapilgselt kaotusseisuks osutus. Täpsemalt tegid külalised üheksa sekundiga kaks tükki. Neist teine, mis osutus ka võiduväravaks, oli Jussi Jokineni esimene uue klubi eest. Samuti üldse esimene alates 17. märtsist.
Detroit Red Wings 3 - 6 Montreal Canadiens (tipphetked)
Carey Price jätkab oma perfektset comebacki. Järjekordne võit tuli 28 tõrjega. Edurivis vedas 2+1'ga asja Brendan Gallagher. Võit saadi kätte vaatamata kahele väga olulisele puudujale. Shea Weber on juba pikemat aega eemal ning Jonathan Drouin ei mänginud samuti.
Minnesota Wild 4 - 2 Vegas Golden Knights (tipphetked)
Rüütlid olid valmis taas üllatuslikuks võiduks, kui viimase perioodi alguses vähem kui paari minutiga kaotusseis eduseisuks pöörati, kuid punktilisa jäi siiski saamata. Otsustavaks kujunesid Eric Staali kaks viimase kolmandiku väravat. Chicago Blackhawks 3 - 4 (LA) Dallas Stars (tipphetked)
Alles hiljuti kodust eemal vaid kaotusi kogunud Stars saab pärast viite järjestikust lüüasaamist tähistada teist järjestikust võõrsilvõitu. See tuli Mathias Janmarki õhtu teisest tabamusest lisaaja avaminutil. Blackhawks pani ülekaalus vaid seitsmest ühe ning jäi ainult 22 pealeviske juurde. Küll tegi aga vähemalt Alex DeBrincat ajalugu.
Mike Smith jättis 28 tõrjega oma endise koduklubi kuivale, saades kirja hooaja teise nullimängu. Rünnakul säras kahe väravaga Mark Jankowski. Jaromir Jagr naasis põgusalt vigastuspausilt söödupunktiga. Seda meeskonna vastu, kes polnud suures osas sündinudki sel ajal, mil tal juba NHL-i debüüt kirjas oli.
Edmonton Oilers 4 - 6 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Enne mängu Cam Talboti vähemalt paarinädalasest vigastuspausist teatanud Oilers võitles tublilt end 1-3 pealt välja, aga 4-4 juures tuli veidi rohkem kui minut enne normaalaja lõppu Kris Russellilt šokeeriv omavärav.
Pikalt NHL-is soomlaste nullimängude rekordit hoidnud Miikka Kiprusoff on tänaseks kukutatud. Sellega sai hakkama Pekka Rinne, kes jõudis Nashville Predatorsi 2-0 võidus St. Louis Bluesi vastu karjääri 45. nullimänguni.
(foto: stltoday.com)
Rinne võitis viimase üheksa stardi peale kaheksanda kohtumise ning sai hooaja teise puhta paberi 34 tõrjega.
"Alguses oli tema jaoks kõik vaikne, aga siis hakkasime kesktsoonis vigu tegema ning tema puhastas need ära ja tegi suurepärase mängu," kiitis Predatorsi peatreener Peter Laviolette.
Predators juhtis pikalt Ryan Johanseni 3. minuti väravast ning sai lõpusekunditel Austin Watsoni poolt ühe ka tühja võrku.
Jake Allenit asendanud Carter Hutton lõpetas endise koduklubi vastu 26 tõrjega.
45 nullimängu asetavad Rinne kõigi aktiivsete puurivahtide seas 4. kohale. Jonathan Quickile kuuluv 3. koht on vaid ühe kaugusel.
Teised kohtumised
Boston Bruins 4 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Kaks kaheväravalist edu ära andnud Bruins kasvatas David Pastrnaki viimase kolmandiku väravaga võiduseeria nelja peale. Vaid 20 pealeviset kirja saanud Penguins kaotas kolmanda järjest. Viimati oldi nii pika kaotusteseeria peal jaanuaris.
Devan Dubnykile puhkust andnud Wild pidi avakolmandiku 1-2 kaotuse järel midagi välja mõtlema ja sellega tuldi edukalt toime. Nino Niederreiter skooris seitsmendat mängu järjest ning karistusvisetel hoolitsesid asja eest Charlie Coyle ja Chris Stewart. Wild on nüüd võitnud 12 viimasest omavahelisest 16 mängust. Philadelphia Flyers 4 - 5 (LA) New York Islanders (tipphetked)
Viimasele kolmandikule 4-2 eduga välja tulnud Flyers ei suutnud revanšeerida paar päeva tagasi Brooklynis tulnud 3-4 lisaajakaotust. Saarlaste võiduvärava kangelaseks kerkis seekord Nick Leddy. Flyers on kaotanud seitse järjest. Ent lohutuseks see, et kolm neist on tulnud lisaajaga ning üks karistusvisetega.
Külalised vedas võidule 2+1'ga lõpetanud Nikolaj Ehlers. Taanlasest sai mängu alguses klubi ajaloo teine mängija, kes esimese viie minuti sees teinud kaks kolli. Kolme punktiga lõpetas ka Bryan Little (1+2).
Washington Capitals 3 - 1 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Juba teisel minutil juhtima pääsenud Lightning pidi vastu võtma hooaja kuuenda kaotuse. Philipp Grubauer sai 25 tõrjega Capitalsi väravas hooaja esimese võidu. Selleks läks vaja seitset starti. Kaheksast külalistest on sel kuul Washingtonist võiduga ära läinud vaid üks.
Vegas Golden Knights 5 - 4 (LA) San Jose Sharks (tipphetked)
Jah, isegi neljast väravast ei piisa selleks, et Golden Knights nende enda jääl alistada. Gerard Gallanti meeskonnale tõi kaheksanda järjestikuse koduvõidu 1+2'ga lõpetanud Jonathan Marchessault värav. William Karlsson sai enda nimele kaks. Külaliste skoorerite sekka mahtus ka Brent Burns, kes alles nüüd hooaja esimese tabamuseni jõudis.
Columbus Blue Jackets 5 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)
Külalised jäid viimasel kolmandikul 2-2 pealt tagatulesid vahtima. Cam Atkinson lõpetas kahe tabamusega. Sergei Bobrovski tegi 14 oma 24-st tõrjest viimasel perioodil. Ta on seitse mängu järjest lasknud kaks või vähem.
Kaua tehtud kaunikene. Sabres lõpetas hooaja 6. võiduga seitsmemängulise kaotusteseeria. Külaliste ainus tuli 20 sekundit enne lõppu. Võimalik, et kõik oli Rasmus Ristolaineni vigastuse taga kinni. 23-aastane soomlane oli pärast 9-mängulist pausi uuesti rivis. New Jersey Devils 3 - 2 Vancouver Canucks (tipphetked)
Devils kerkis tänavu alles neljandaks kodumeeskonnaks, kes Canucksist jagu saanud. Selle eest hoolitses enim Taylor Hall, kes kogus endale 1+2.
New York Rangers 2 - 1 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)
Tasavägine heitlus lõpetati lisaaja esimesel minutil Mats Zuccarello poolt. Tegu viimase kümne omavahelise matši peale üheksanda mänguga, kus vaheks vaid üks värav. Rangers kasvatas kodumängude võiduseeria seitsme peale.
Carolina Hurricanes 4 - 5 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Meeskonnad suutsid pakkuda väravarohke heitluse vaatamata avakolmandiku barankadele. Leafs liikus 3-0 ette, enne kui ka kodumeeskonnal midagi õnnestuma hakkaks. Lõpuks kujunes võiduväravaks Patrick Marleau ülekaalu värav.
Most Game-Winning Goals, NHL history
Jaromir Jagr 135
Gordie Howe 121
Phil Esposito 118
Brett Hull 110
Teemu Selanne 110
Brendan Shanahan 109
Patrick Marleau 102
Arizona Coyotes 3 - 2 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)
Kuningate madalseis jätkub ja koiottide tõus kogub hoogu. Viimase viie mängu peale läks kirja neljas võit tänu Christian Fischeri väravale. Kings võttis samal ajal viimase kaheksa peale seitsmenda kaotuse. Õige raja uuesti üles leidmisele ei aidanud kaasa isegi Marian Gaboriku naasmine. 35-aastane slovakk tegi hooaja esimese esituse, mis tõi kohe ka ühe söödupunkti. Dallas Stars 6 - 4 Calgary Flames (tipphetked)
Kodumeeskond jäi viimasel perioodil 3-4 taha, ent Jere Lehtineni austamisõhtule õnnestus siiski võidukas punkt panna. Viimased kaks tulid Tyler Seguinilt, kes vormistas nendega karjääri 8. kübaratriki. Lisaks jõudis ta esimesena 2010. aasta draftist 200 väravani. Flamesi poolelt olid rongijuhtideks nagu ikka Sean Monahan (2+1) ja Johnny Gaudreau (1+2).
Kõigi aegade vägevaim hokimees Wayne Gretzky on kord öelnud, et NHL-i hooaeg koosneb kolmest osast - põhiturniiri, playoffide esimesed ringid ja finaalseeria. Nashville Predators tõestas mullu, et ühe osa kahvatu läbimine ei välista säramist hilisemates faasides.
(foto: predlines.com)
Vähe räägitud rünnak on läbinud mitu muudatust
Peter Laviolette'i meeskond kogus eelmisel hooajal vaid 94 punkti ja pääses viimasena läänekonverentsist karikamängudele. Edu esimesena eemale jäänud Winnipeg Jetsi ees oli seitse silma ehk eriti üle noatera pääsemisega tegu polnud, aga põhiturniiri võis siiski üsna ebaõnnestunuks lugeda. Uuel hooajal soovitakse seda kindlasti vältida. Seda peab tegema pärast mitmeid muutusi ründeliinis.
Predators on alati olnud tugevale kaitsele toetuv meeskond ja kõik Nashville'is mängivad ründajad võivad end tihti tunda äraunustatuna. Eriti nüüd, mil satsi sinise joone mehed näitamas ajaloolist resultatiivsust. Tõsi see ka on, et eelmisel hooajal kirja saadud 2.90 väravat mängus tulid suuresti tänu väga mobiilsetele ja osavatele kaitsemängijatele. Enne algavat hooaega on aga nüüd ikkagi ründajad tähelepanu keskpunktis.
(foto: dailyfaceoff.com)
Laviolette ei saa uuel hooajal edurivis loota mitmetele võtmemängijatele. Stabiilsuse etalon Colin Wilson on kaubeldud Coloradosse, tuntud snaipri James Neali korjas liiga laienemise draftis endale Vegas Golden Knights ja kapten Mike Fisher lõpetas 37-aastasena karjääri. Aukude täitmiseks on sisse toodud mitu vabaagenti. Teiste seas ka Nick Bonino, kes alles mõni kuu tagasi oli Stanley karika finaalseerias Pittsburgh Penguinsi mängumehena üks vihavaenlastest.
29-aastane ründaja loodab uues klubis saada rohkem mänguaega ja on kindel, et suudab oma produktiivsust tõsta. "Arvan, et Crosby ja Malkini selja taga mängides tuleb alati kasuks, kui suudad oma väikese panuse anda, aga nemad saavad lõviosa mänguminutitest, punktidest ja ülekaalu ajast," märkis mullu 37 silmaga lõpetanud Bonino pärast 4-aastase lepingu tegemist. "Sain suure osa oma punktidest siis, kui Malkin vigastatud oli."
Bonino on varasemalt ka näidanud, et õiges olukorras olles suudab ta korralikke ründenumbreid näidata. Tema karjääri rekordiks on hooajal 2013/14 Anaheimis mängides tulnud 49 punkti (22+27) ning 18 silmaga oli ta Penguinsi 2016. aasta karikavõidu ajal playoffides üks meeskonna resultatiivsematest. Ryan Johanseni kohalolek tähendab, et Nashville'is pole ta samuti põhitsenter ja ega tal arvatavasti ka talenti selleks rolliks ei jagu, kuid sobivate kaaslastega võiks teises ründekolmikus tulla hea hooaeg.
Teine huvitav täiendus ees on Scott Hartnell, kes tippaegadel olnud 60 punktiga mees. Omal ajal just Nashville'ist karjääri alustanud mehele on aastate lisandumisega mänguvorm hakanud probleeme valmistama, kuid peamänedžer David Poile usub, et 35-aastasest ründajast annab veel head mahla välja pressida, nähes teda kohaliku Hunt Kriimsilmana, kellel üheksa ametit.
"Näen teda kindlasti ülekaalus väravaesise kujuna, see võiks meie jaoks sel aastal olla oluline muutus, arvestades millised vennad meil taga on," on Poile kahe hooaja vahel rääkinud. "Columbuses saadud mänguajaga võrreldes arvan, et tal on hea võimalus saada meie juures rohkem jääle."
Hartnell sai mullu keskmiselt mänguaega vaid 12:04, mis oli pärast tema kollanoka aastat karjääri halvim näitaja. Kõigil ülejäänud hooaegadel on ta saanud vähemalt 15 minutit per mäng. Tal on kirjas viis hooaega vähemalt kümne ülekaalu väravaga. Predators pole iseenesest ülekaalus kehv olnud, kulgedes oma 18.9%-ga rahulikult liiga keskmike seas, aga tulnuks mõned PP kollid juurde saanuks kindlasti parandad oma liigapositsiooni ja äkki oleks isegi playoffideks välja mänginud kodueelise, mis uuel hooajal üks eesmärkidest.
"Peame kodueelise saamise nimel vaeva nägema, pidime selle vastu kolmes seerias võitlema. Hooaja jooksul oleksime võinud teha mitmeid asju teisiti, et tabelis ettepoole tõusta. Arvan, et see mängijate grupp õppis palju enda ja riietusruumis oleva võimekuse kohta," rääkis suvel kaitsja Ryan Ellis, kes ise peab küll eesmärgi nimel rügamist hooaja alguses pikalt kõrvalt vaatama.
Kuri, aga viisakas kaitse
Ellise näol on kaitsest puudu üks väga oluline lüli, aga ei saa öelda, et meeskond selle tõttu märgatavalt nõrgem oleks. Hea klassiga kaitsjaid on lihtsalt sedavõrd palju. Kui enamus rõõmustaksid, kui esipaari taga on veel üks väga hea vend, siis Nashville'is on isegi kaks silmapaistvat kaitsepaari. Ja seda mitmes erinevas mõttes.
(foto: dailyfaceoff.com)
Palju on räägitud Predatorsi kaitsjate panusest rünnakul ja kohusetundlikusest kaitses, aga selle kõrval väärib välja toomist veel ka nende usaldusväärsus. Ellis, P.K Subban, Roman Josi ja Mattias Ekholm kombineerisid eelmisel hooajal nelja peale kokku 125 karistusminutit, mis teeb keskmiseks näitajaks 31.25. Uus kapten Josi oli 25:04-ga meeskonna enim mänguaega teeninud mängija, aga tema nimele kogunes 72 matšiga vaid 18 karistusminutit. Kas tema tüüpi kaitsja pole mitte iga peatreeneri unelm? Kvaliteetne mõlemas väljaku otsas ja väheste karistuste tõttu saab teda palju kasutada.
Võibki öelda, et suuresti on meeskonna kaitsjate edu taga distsipliin ja karistuste vältimine. Nii püsitakse pikalt jääl ja saadakse oma oskustega panustada mõlemas tsoonis. Kuigi kaitsetsoonis tegutsemisel on veel arenguruumi. Endale lastud 30.1 pealeviset mängus oli eelmisel hooajal keskpärane näitaja ja sama kehtib karistuste surmamisel näidatud 80.9% kohta.
Rinne taas tippude hulgas
Pekka Rinnel on olnud nii mõnedki kehvapoolsed hooajad ja mullune finaalseeria algas tema poolt samuti kohutavate esitustega, aga tervikuna saab öelda, et 34-aastane soomlane on end liiga parimate väravavahtide sekka tagasi mänginud. Ta kasvatas eelmisel hooajal võrreldes eelneva aastaga oma tõrjete efektiivsuse 90.8% pealt 91.8% juurde. Tema endale lastud keskmine 2.42 oli viimase viie hooaja peale paremuselt teine näitaja. Playoffides olid tema numbriteks 1.96 ja 93%.
Üheksa aastat meeskonna esikindana veetnud Rinnel on 12 aastat noorema kaasmaalase Juuse Sarose näol selja taha kerkinud ohtlik konkurent ja see on ta nähtavasti pannud ka rohkem pingutama. Saros, kes olnud ka oma kogenuma kaasmaalase majanaaber, on senise karjääri 22 mängu jooksul näidanud väga head potentsiaali, saades kirja 2.38 ja 92.2%. Noore ea tõttu on ta veel vastuvõtlik ebastabiilsusele, kuid näib, et Poile on tema näol taaskord hakkama saanud ühe osava drafti otsusega. Nii nagu tal ikka kombeks.
Kolmekordse Vezina trofee finalisti puurist puksimine ei ole kerge ülesanne ja Rinne koht peaks algaval hooajal veel kindel olema, aga talle ei pruugi enam jaguda üle 60 kohtumise, millega ta harjunud on. See aga pole ilmtingimata halb uudis ei tema ega meeskonna jaoks. Väiksem mängukoormus võiks Rinnet hoida karikamängudeks värskemana ja arvestades, kuidas kulgemine suvel lõppes (finaalseerias tõrjed kokku 88.8%), siis võib tal seda hädasti ka vaja olla. Pikaks ajaks tipus
Finaalseerias Pittsburgh Penguinsile mängudega 2-4 tulnud kaotus ei tohiks Predatorsi morjendada. Võrreldes varasemate aegadega tehti väga suur samm edasi. Meeskond polnud eelnevalt kordagi playoffides isegi 2. ringist edenenud. Poile'i tarkade otsuste najal on jõutud liiga tippude sekka ja seda pikemaks ajaks.
Ellis on meeskonna võtmekaitsjate seas ainus, kellel lepingut vähem kui kolmeks aastaks. Subban ja Ekholm on lukus kuni 2022. aasta suveni. Sama ajani on kontraht Calle Järnkrokil ja Filip Forsbergil, kes jagas eelmisel hooajal Viktor Arvidssoniga meeskonna parima väravaküti au. Arvidssonil ja Johansenil on omakorda lepingud, mis lähevad lausa hooaja 2023/24 lõpuni välja. Tugev tuumik on pikaks ajaks koos ja samuti klubi jaoks soodsate tehingutega.
Usku tipus püsimiseks lisab mitmete põnevate noormängijate olemasolu. Juba oma esimesed sammud kõrgliigas teinud Kevin Fiala tegi asjad enda jaoks AHL-is üsna kergeks (121 mänguga 89 punkti) ja ta alustas kevadel karikamänge vägevalt, tehes nelja kohtumise peale kaks väravat, enne kui vigastus ta maha murdis. 2016. aasta drafti 2. ringi valikut Samuel Girardi nähakse järgmise superkaitsjana ning suvel 21-aastaseks saanud Vladislav Kamenev on äsja AHL-is teinud 50 punktiga aasta. Lisaks on justkui kingitusena sülle kukkunud Eeli Tolvanen.
Predators sai läinud suvise drafti avaringis eelviimasena valida ja otsustati 18-aastase soomlase kasuks, kellel õnnestus USHL-i punktitabelis lõpetada esimese kaheksa seas. Vihtis sündinud noormees pidi liikuma edasi Bostoni kolledžisse, aga probleem seoses keskkooli ainepunktidega tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Seejärel alustas Tolvanen profikarjääri ja tegi seda KHL-is kohe kübaratrikiga. Aprillis täiskasvanu ikka jõudnud mängumees on Euroopa tugevaima hokisarja ajaloo noorim kübaratriki kangelane ja tal on neid karjääri esimese 12 kohtumisega juba kaks!
NHL on palgalimiidi ajastul saanud esimese eduka tiitlikaitsja. Stanley karikas läks teist aastat järjest Pittsburgh Penguinsile. Nashville Predatorsi unistused purustas meeskonna endine mängija Patric Hörnqvist, kes eelviimasel minutil tehtud väravaga tõi Penguinsile seerias 4-2 võidu.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Vastasseisu esimene tõeliselt tasavägine matš oli vaikselt liikumas lisaaja suunas, kui Justin Schultzi kauge pealevise lendas vastu Predatorsi väravatagust seina ja põrkus sealt Hörnqvistile, kes siis Pekka Rinne selja kaudu kuldse värava tegi.
2017. aasta finaalist jäädakse aga kindlasti rääkima, kui ühest ajaloo skandaalseima lõpu saanud seeriast. Vähemalt Nashville'is. Teise kolmandiku alguses tundus, et Predators läks mängu juhtima, aga kohtunikud suutsid näiliselt lihtsas olukorras litri silmist kaotada ja vile oli juba kõlanud, enne kui Colton Sissons selle Matt Murray selja taha pani.
Läbi aegade esimese kollanokast puurivahina kaks korda Stanley karika võitnud Murray tegi teise järjestikuse nullimängu ja sai kirja 27 tõrjet. Sama arv jäi neid ka Rinne nimele.
28 punkti tegid Jevgeni Malkinist tänavuste karikavõistluste resultatiivseima mängija, ent esimene eurooplasest kahekordne playoffide MVP tiitli võitja jäi veel nägemata. NHL-i ajalugu sai endale hoopis kolmanda mängija, kes kaks aastat järjest Conn Smythe'i trofeed hoidnud. Malkinist ühe silma vähem kogunud Sidney Crosby tõusis Mario Lemieux ja Bernie Parenti kõrvale. #87 on 12 kuuga oma auhinnakapi pilgeni täis ajanud.
Sidney Crosby awards haul dating back to last June: 2 Stanley Cup rings, 2 Conn Smythes, 1 Rocket Richard, World Cup Gold & a World Cup MVP
"Need möödusid päris kähku," märkis Crosby selja taha jäänud edukate kuude kohta. "See on väga eriline. Eriti arvestades seda, mida pidime üle elama. Teadsime, et saab raske olema ja saime täpselt teada ka, kui raske olla võib, aga tunne on suurepärane."
Lemieux'l on nüüd terve ühe käe jagu meistrisõrmused olemas. Kaks mängijana ja kolm klubi omanikuna.
"Karika võitmise tundest ei tüdine kunagi ära, aga see tuli väga raskelt," ütles koos abikaasa Nathalie'iga koha peal mängu jälginud Lemieux pärast mängu.
Karika vastu võtnud Crosby andis selle esimesena üle Ron Hainseyle, kes pidi 907 põhihooaja mängu ära mängima, enne kui üldse playoffides esinemise võimaluse sai. Nüüd on 36-aastasel kaitsjal järsku ka karikas peost läbi käinud.
Edasi läks kann arvatavasti karjääri lõpetavale Matt Cullenile, kes oli 19:42-ga viimases matšis üllatuslikult, aga võimalik ka, et peatreeneri Mike Sullivani poolt planeeritult, Penguinsi poolelt enim mänguaega teeninud ründaja.
Tänavune karikafinaal oli esimene, kus kohtusid kaks ameeriklasest peatreenerit ja Sullivani näol on nüüd hokiajalugu saanud esimese jänki, kes treenerina Stanley karika kaks korda võitnud. Kokku on üldse olnud kolm peatreenerit, kes mõlemal oma kahel esimesel aastal võidutsenud.
#Pens Mike Sullivan is just the 3rd Head Coach in NHL history to win back-to-back Stanley Cups in the first 2 seasons with his team pic.twitter.com/20DW2LCapj
Pittsburgh Penguinsi peatreener Mike Sullivan ja kõik mängijad on pidevalt rääkinud sellest, kuidas satsi suurimaks tugevuseks on erinevatest raskustest üle olemine. Seda on nüüd uuesti näidatud. Karikakaitsjal tundus pärast kahte suurt järjestikust kaotust olevat jama majas, aga nendele vastati omakorda hiigelvõiduga.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Nashville Predatorsist sai läbi aegade neljas meeskond, kes mõnes finaalmängus nulli peale jäänud ja ise vähemalt kuus väravat lasknud. Pekka Rinnel ei taha kuidagi asjad Pittsburghis õnnestuda. Meeskonna esikinnas kestis seekord vaid ühe kolmandiku, lastes üheksa pealeviskega kolm väravat.
Even if the #Preds win Game 6 at home, they'll need Pekka Rinne to somehow come up big at PIttsburgh in Game 7...barring a goalie change. pic.twitter.com/uc2u8EI4pX
Soomlasel on nüüd kogu karjääri peale Pittsburghis peetud mängudest tõrjeprotsendiks kirjas 82.2%.
Rinne asemel sisse tulnud Juuse Saros ei saanud palju paremini hakkame, lastes kohe esimese pealeviskega värava ning tõrjudes 15-st pealeviskest vaid 12. Samal ajal sai Matt Murray teises puuris 24 tõrjega kirja oma karjääri kolmanda playoffides tulnud nullimängu. Vaid Felix Potvin ja Martin Brodeur on temast nooremana selle arvuni jõudnud.
Kõik väravad tulid erinevatelt mängijatelt. Justin Schultz avas varajase ülekaalu tabamusega skoori ning avakolmandikul kasvatasid veel edu Bryan Rust ja Jevgeni Malkin, kes kerkis sellega neljandaks eurooplasest mängumeheks, kellel vähemalt kolm hooaega kümne playoffides tulnud väravaga.
Evgeni Malkin= 4th European-born player with at least 3 playoff seasons of 10+ goals. Others: Jari Kurri (5), Jaromir Jagr, Esa Tikkanen (3)
Lõppskoor vormistati ära juba teisel perioodil. Conor Sheary sai kirja oma finaalseeria teise, Phil Kessel tegi ära Malkini poolt enne mängu välja lubatud värava ning täpne oli ka Ron Hainsey. Kessel teenis värava kõrvale ka kaks söödupunkti. Sidney Crosby korjas söötudest kolm punkti ja tõusis tänu nendele Penguinsi ajaloos finaalis enim punkte kogunud mängijaks.
All-time Penguins’ point leaders in the #StanleyCup Final:
Sidney Crosby: 20
Mario Lemieux: 19
Evgeni Malkin: 17
Larry Murphy: 13
Sullivan nimetas meeskonna esitust mängus kogu senise finaalseeria parimaks. Sellega võeti tänavustes playoffides kümnes koduvõit, mis uueks klubi rekordiks. Aastate jooksul on vaid neli meeskonda ühe hooaja käigus neid karikamängudel rohkem kirja saanud.
Predatorsil on aga ka teadupärast kodus tänavu tulemused olnud väga head ja seetõttu loomulikult valget lippu veel ei lehvitata.
"Seeria võiduks peab võitma neli mängu. Lähme tagasi oma halli ja me tunneme end seal väga kindlalt," ütles P.K. Subban, kelle näoga merihunt oli ainus põnev asi viimasel kolmandikul.
Penguins on oma ajaloo jooksul võitnud kõik neli võõrsilmängu, kus võimalik karikas kindlustada. Tuleval pühapäeval on võimalik seda kaotusteta seeriat jätkata.
Stanley karikavõistluste finaalis mängis kahe võiduga alustanud Pittsburgh Penguins end väga kindlale positsioonile, ent pärast nelja matši on seis taas lahtine. Nashville Predatorsi võitude järel algab kõik justkui uuesti otsast peale. Pittsburghis minnakse täna jääle 2-2 seisuga.
(foto: Ayrika Whitney/USA TODAY Sports)
Penguins võitis esimesed mängud koguskooriga 9-4. Predatorsist sai NHL-i ajaloos 51. meeskond, kes karikafinaali alustanud kahe kaotusega ja kantrimuusika pealinnas võis taevas väga tume olla. Eelnevalt on vaid viis meeskonda suutnud finaalseerias 0-2 kaotusseisu võiduks pöörata ning varasem 90%-line võidukalt alustanud meeskondade edu vihjas sellele, et Penguins kerkib alates 1998. aastast esimeseks meeskonnaks, kes Stanley karikat edukat kaitsnud. Kõik muutus aga Nashville'is peetud mängudega.
Predators vastas omakorda domineerivate koduvõitudega, jäädes kokku peale 9-2. Viimase 20 aasta jooksul playoffides esimesest kümnest kodumängust vähemalt üheksa võitnud meeskondadest koosnev klubi kasvas kaheksaliikmeliseks. Viimati oli hooaja otsustavas faasis sedavõrd heas koduvormis 2013. aasta Chicago Blackhawks, kes teenis lõpuks 13-st mängust 11 võitu ja sai ka karika enda kätte. Samuti ei tundu enam Predatorsi karikavõit nii ulmelisena kui vaid nädal tagasi. Paljude hinnangul on isegi favoriidistaatus seerias muutunud.
Peter Laviolette'i meeskonda paneb eelistama tänasele mängule kaasa tulev võitudega kogutud hoog ja väravavaht Pekka Rinne, kes kosunud ülikehvast algusest. 34-aastane soomlane suutis esimeses kahes mängus tõrjuda vaid 77.7%-lise efektiivsusega ehk laias laastus läks tema selja taha iga neljas-viies vastase väravale lennanud pealevise. Tegu täiesti kohutava näitajaga, kuna isegi NHL-i halvimad meeskonnad on suutelised mängu peale üle 20ne ürituse genereerima. Järgmises kahes matšis on Rinne tõrjunud aga 96.1%-ga. Penguinsi Matt Murray esitused on samal ajal kukkunud 93.75% pealt 86.2% peale.
Penguinsi peatreener Mike Sullivan on märkinud, et tema meeskond ei kaotanud eelmisi mänge väravavahi tõttu ja see on ka tõsi, kuna ise vaid korra skoorides on praktiliselt võimatu mõnda hokimatši võita, kuid samas taandusid ikkagi Murray numbrid märgatavalt. Kuna karikakaitsja on playoffide käigus pidevalt pealevisete kirja saamisega raskustes olnud (enne tänast on keskmiseks näitajaks 28.9), siis on väravavahi mäng kujunenud veelgi tähtsamaks kui tavaliselt ja sealt ei saa endale absoluutselt mitte mingisuguseid järeleandmisi lubada.
Finaalis on oma osa tugevalt mängimas ka nii öelda litriõnn. Penguinsil oli seda veel eriti palju esimestes kohtumistes, kus Rinnest läks mööda nii mõnigi veider üritus ja oli ka paar omaväravat. Kogu kevade jooksul on hokijumal pingviine kõvasti soosinud. Seeria 2. mängule vastu minnes oli meeskonna pealevisete edukus kõigi playoffide kohtumiste peale kokku 10.8%. Viimase 20 aasta jooksul on sellest suurema näitajaga karikavõiduni jõudnud vaid Blackhawks (2010. aastal) ja Colorado Avalanche (2001. aastal). Esimeses kahes Predatorsi vastu peetud mängus oli see näitaja kokku isegi 23.1%. Oli ilmselge, et seda pole võimalik edasi hoida ja nii ka läks. Kuigi järsk kukkumine lausa 3.8% peale oli ka päris veider.
Finaalseeria on olnud väga mitmenäoline ja seetõttu on ka üliraske ennustada, kuidas asjad edasi lähevad. Penguins on viimastes mängudes mitmeid häid võimalusi raisanud ja võib öelda, et Rinne on olnud liiga hea. Samas oli alguses omakorda Sullivani meeskonnal harukordselt palju õnne ja kui Rinne poleks väravasuul aukliku pangena seisnud, siis võiks seeria praegu Predatorsi kindlas haardes olla. Otsustavaks võib saada lõpuks koduväljakueelis ja see toetab Penguinsi. Predators on kodupubliku ees olnud superhoos, aga lood võõrsil on vastupidised. Viimasest seitsmest kohtumisest on kaotatud viis. Penguins on omakorda enda fänne rõõmustanud viies järjestikuses mängus. Kõikide karikamängude peale on kodus 12-st kohtumisest kirjas üheksa võitu.
Ei ole juhus, et mõlemad meeskonnad on seni finaalis kodujääl alistamatuks jäänud. Alates 2009. aastast on finaalseerias kodumeeskonnad võitnud ligi 70% kohtumistest. Trendi jätkumine võiks Penguinsile hästi sobida. Kui vastasseis läheb seitsme mängu peale, siis lõpetatakse Pittsburghis ja sel juhul on neljakordsel karikavõitjal võimalus teha midagi, mis varem pole õnnestunud - saada karikas kätte enda fännide ees. Kuigi enne selleni jõudmist on rangelt soovituslik tänane mäng võita. Aastate jooksul on Stanley karikas finaalseeria 2-2 viigi pealt 5. mängu võitjale läinud 70.1% juhtudest.
Tänavu karikavõistlustel väga toetava kodupubliku ees järjekindlusega erinevaid vastaseid maha nottinud Nashville Predators jätkab sellega ka karikafinaalis. Pittsburgh Penguinsi vastu võideti suure vahega teine mäng järjest ja sellega viigistati tänavune finaal 2-2'le.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Kümnest kodumängust üheksanda võitnud Predators otsustas asja seekord 4-1 skooriga. Kohtumise võiduvärav sündis teise kolmandiku alguses. Frederick Gaudreau kerkis liiga ajaloos teiseks mängijaks, kes oma karjääri esimesed kolm väravat teinud finaalseerias. Kuigi Matt Murray oli ülilähedal olukorra päästmisele.
"Kui ma oleks seal tõrje teinud, siis võinuks kogu mäng teistsugune olla," märkis 23 tõrjega lõpetanud Murray pärast matši.
Avakolmandikul olid Calle Järnkrok ja Sidney Crosby väravaid vahetanud. Crosby polnud alates 2009. aastast finaalis skoorinud. Karjääri 161. playoffides kogutud punkt pani ta kõigi aegade edetabelis 20. kohale.
"Nad kasutasid meie eksimused ära ja meie peame sama tegema," kommenteeris meeskonna kapten.
Gaudreau tabamuse kõrval mahtus teise perioodi ka Viktor Arvidssoni koll, millega rootslasest ründaja murdis 15-mängulise põua. Lõpuminutitel vormistas skoori tühja värava üles leidnud Filip Forsberg.
#Preds have made the most of home-ice advantage during the 2017 #StanleyCup Playoffs
Finaali kahe väga ebakindla esitusega alustanud Pekka Rinne sai kirja 23 tõrjet ja on nüüd viimase kahe mängu peale 52-st pealeviskest tõrjunud 50 (efektiivsus 96.1%).
"Esimeses kahes mängus tegime mitmeid häid asju, aga isiklikult polnud ma enda esitustega rahul. Järgmised kaks mängu on olnud tohutult tähtsaid meie jaoks ja mulle isiklikult ka," muljetas soomlane.
Gaudreau tabamus tegi tänavusest finaalist läbi aegade esimese, kus neli võiduväravat tulnud liiga uustulnukate poolt. Nii tal kui Jake Guentzelil on neid kirjas kaks.
Seeria jätkub neljapäeval Pittsburghis. Tänavune karikavõitja selgub hiljemalt järgmisel kolmapäeval.
Eelmistes kohtumistes realiseerimisega raskustes olnud Predators pani võidule aluse tugeva teise perioodiga, kus jõuti kolme väravani. Täpsed olid ülekaalust skoorinud Roman Josi, Frederick Gaudreau ja James Neal. 1+2'ga lõpetanud Josist sai alates 2010. aastast esimene kaitsja, kes finaalis kolmepunktilise esituse teinud.
Kodumeeskond läks teisele kolmandikule vastu kaotusseisuga, kui Jake Guentzel jätkas oma kuuma käe näitamist. 22-aastane ründaja pani juba 3. minutil võrku oma tänavuste playoffide 13. tabamuse, mis jätab ta kollanokkade kõigi aegade rekordist vaid ühe värava kaugusele. Samuti on tal üks punkt puudu punktirekordist.
"Tegime hea alguse," tunnistas Sidney Crosby pärast mängu. "Teadsime, et nad tahavad alustada tugevalt ja seda nad ka tegid. Avakolmandikust eduseisuga väljumine oli hea, aga siis said nad ülekaalu värava. Peagi pärast seda lasime veel ühe ja siis kolmandiku lõpus ka veel ühe, mida ei tohi juhtuda, kui 25 sekundit vaid jäänud. Seda ei saa endale ükskõik mis hetkel lubada, eriti suurtes mängudes."
Viimasel kolmandikul kasvatasid skoori veel Craig Smith ja Mattias Ekholm kes mõlemad oma tänavuste karikamängude esimesed võrku said. Predatorsil on nüüd playoffides olnud tervelt 19 erinevat väravate autorit.
"Mängisime esimeses kahes mängus head hokit, aga oli paar eksimust. mis nad kohe ära kasutasid ja litter oli võrgus. Tulime nende limiteerimisega täna hästi toime," ütles Neal edu valmiks.
Eelnevates kohtumistes kohutavalt tegutsenud Pekka Rinne oli 3. matšis fantastiline, tehes mitu silmapaistvat tõrjed ja saades neid lõpuks kokku kirja 27..
"Ta oli suurepärane," kiitis Predatorsi peatreener Peter Laviolette oma puurilukku. "Ütlesin pärast 2. mängu, et ta on meie meeskonna selgrooks. Ta on olnud suurepärane. Tema esitus oli täna kivikõva."
Laviolette'i sõnul ei tulnud temal kordagi mõttesse vahetada väravavahti. Nii nagu Penguins tänavuste playoffide jooksul on korra juba teinud ja äkki teeb nüüd uuesti. Matt Murray kõrbes 3. mängus, lastes viis tükki 33 pealeviskega.
Kohtumine läheb ajalukku, kui läbi aegade esimene, kus Crosby ja Jevgeni Malkin mõlemad jäid samas karikamängus ilma ühegi väravale läinud pealevisketa.
Seeria jätkub Nashville'is esmaspäeval. Penguins läheb seal vältima hooaja teist kolmemängulist võõrsilkohtumiste kaotusteseeriat. Predatorsil on nüüd tänavu playoffides kodus üheksast kohtumisest kirjas kaheksa võitu.
Pittsburgh Penguinsil on pool tööd tehtud, saamaks alates 1998. aastast esimeseks edukaks Stanley karikakaitsjaks. Selge vahega alistati Nashville Predators ka teist korda. Ajalugu jahtinud Jake Guentzel tegi selle kohe ära, kirjutades 4-1 võidumängus kahe väravaga mitu rekordit enda nimele.
(foto: Twitter @TSNHockey)
Guentzelil on nüüd ameeriklastest uustulnukate arvestuses playoffides kirjas enim tabamusi (12) ja punkte (19) ning samuti on ta liiga ajaloos esimene kollanokk, kes ühel aastal karikamängudes teinud tervelt viis võiduväravat. Seekordne tuli ära viimase kolmandiku 10. sekundil, mil Pekka Rinne jättis Bryan Rusti pealeviskest koleda tagasipõrkunud litri Guentzeli nina ette.
Predatorsi soomlasest väravavaht tegi taas kehva esituse, lastes neli väravat 21 pealeviskega. Seekord jäi ka tema õhtu katki, kui Penguinsi tuline viimase kolmandiku algus ei piirdunud vaid ühe väravaga. Neid tuli 3:28-ga tervelt kolm.
Rinnet asendama saabunud Juuse Saros alustas samuti halvasti, kui Patric Hörnqvist kiirelt ühe tema selja taha sai, aga see tabamus jäi tsoonivea tõttu lugemata. Lõpuks pidi ta 16 minuti ja 32 sekundi jooksul tegema vaid kaks tõrjet. Kodumeeskond oli oma töö selleks ajaks juba teinud ja teise kindla võidu peale on Pittsburghis ka harjad välja otsitud.
Peter Laviolette'i meeskond oli üldiselt taas mänguliselt parem, aga realiseerimine jättis soovida ning polnud ka järjekordselt õnne. Üks Penguinsi väravatest tuli jälle külaliste enda mehe kaudu, kui Vern Fiddler suunas sisse 3-1 värava, mis läks Scott Wilsoni nimele. 15 sekundit pärast seda tuli Jevgeni Malkini tänavuse finaalseeria teine.
Kohutavale lõpule eelnes Predatorsi poolt aga väga vägev algus. Avakolmandikul saadi oma 38-st pealeviskest kirja 18 ning Pontus Aberg viis meeskonna 13. minutil ka juhtima. Mänguhoog ja enesekindlus kadus aga kiirelt, kui Guentzel 16:36 juures viigistas ning sedagi väravaga, mille pidanuks Rinne ära võtma. Tema vahepealne müstiline tõrjete efektiivsus on vaikselt libisemas tagasi tuttavale tasemele.
Rinne's SV% declined another .005 this evening - here is his SV% regression over the course of the playoffs. He is a career .919 SV% goalie. pic.twitter.com/wGYRXJJ4ky
Matt Murray korjas samal ajal muljetavaldava esitusega karjääri 20. playoffide võidu. Need on kokku tulnud vaid 28 kohtumisega ja ainult kaks väravavahti on selle tähiseni vähema mängude arvuga jõudnud.
Penguins sai neli väravat vaatamata väga nürile ülekaalule, mis pani seitsmest null. Predators jäi nelja võimalusega kuivale ning 0-0 peal ei õnnestunud ära kasutada ka ühte minutilist 5 vs 3 olukord.
7-mängulise seeria jooksul on varasemalt 2-0 edu hoidnud meeskonnad karika võitnud 90% juhtudest ehk piltlikult öeldes on pingviinid juba üheksa küünega sellest kinni hoidmas. Seeria jätkub laupäeval Nashville'is.
Tänavust Stanley karika finaalseeriat playoffide MVP favoriidina alustanud Pekka Rinne pani oma võimalustele esimese mänguga korraliku põntsu, kui see lõppes vaid seitsme tõrjega. Sellega jätkusid soomlase raskused Pittsburgh Penguinsi vastu.
(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
Kümme hooaega liigas mänginud Rinne pole alustajana mitte kunagi Penguinsi alistanud.
Per That's Hockey: Pekka Rinne wasn't quite at his best in Gm1 of the #StanleyCup Final. It's nothing new as far as his career vs PIT's gone pic.twitter.com/KHiCGhJYEM
Finaali avamängu tõrjeprotsent 63.6% on täismängude arvestuses Stanley karika playoffide halvim alates aastast 1967.
Mängus oli omajagu ebaõnne ja üks Penguinsi tabamus oli konkreetselt omavärav, aga on selge, et meeskond vajab Rinnelt palju paremaid esitusi. Neid on ta valmis ka pakkuma.
"See on playoffide parim osa. Sa saad alati järgmise võimaluse ning see tuleb kolmapäeval. Ootan seda põnevusega," on enne tänast Rinne öelnud.
Nashville Predatorsi peatreener Peter Laviolette pole samuti Rinnele käega löönud ning usaldab teda jäägitult.
"Mul pole absoluutselt mitte mingisuguseid kahtlusi seoses tema võimetega ja ta saab olema meeskonna selgrooks," ütles Laviolette.
2017. aasta Stanley karikavõistluste finaalseeria esimene mäng läheb hokiajalukku kui üks kummalisemaid. Pittsburgh Penguins suutis selle võita 5-3, kuigi ligi kaks kolmandikku mänguajast (37 minutit) oldi ilma ühegi väravale läinud pealevisketa.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Penguins tegi mängule väga hea alguse ja Jevgeni Malkini, Conor Sheary ning Nick Bonino väravatega haarati avakolmandikul 3-0 edu, kuid siis hakkas ajalooline põud. Alates hooajast 1957/58, mil NHL-is väravale läinud pealeviskeid lugema hakati, polnud mitte ükski meeskond karikafinaalis ühe perioodi jooksul täiesti nulli peale jäänud.
"See polnud perfektne esitus, aga leidsime mooduse võitmiseks ja teame, et peame end kõvasti parandama," märkis kahe söödupunktiga lõpetanud Sidney Crosby pärast mängu. "Vaatame mängu uuesti üle ja katsume iga kohtumisega paremaks saada."
Kodumeeskonna ülihea stardi algatas omakorda veel üks ajalooline hetk. Mitte kunagi varem polnud finaalseerias kasutatud treeneri vaiet, aga Penguinsi Mike Sullivan tegi selle ära. Enne tema meeskonna kolmandiku viimase viie minuti sees tulnud 3-0 purtsatust viis P.K. Subban Predatorsi ette, aga tabamus võeti tsoonivea tõttu ära.
"See hetk ja sellele järgnenud sündmuste ahel muutis mängu käiku," sõnas Predatorsi peatreener Peter Laviolette.
Malkin avas kolm minutit pärast külaliste tabamuse tühistamist skoori ülekaalust, mille käigus oli Predators vaid kolme mehega väljakul.
Suures kaotusseisus olles ei jäänud aga külalised niisama nukrutsema. Teisel kolmandikul alustati Ryan Ellise ülekaalu väravaga comebacki ning viimase perioodi 14. minutil saadi juba viik kätte. Väravaga jätkas oma ootamatut edulugu Colton Sissons ning täpne oli ka Frederick (mitte Johnny sugulane) Gaudreau.
Veidral kombel algas Predatorsi tagasitulek pärast seda, kui teise kolmandiku alguses meeskonna mängude kombe kohaselt üks merilõvi oma tee jääle leidis.
Kala võimalik võlujõud vaibus aga kohtumise viimasteks minutiteks. Jake Guentzel tegi 3:17 enne lõppu võiduvärava ning Bonino sai eelviimasel minutil tühja võrku teha oma teise. Penguins lõpetas vaid 12 väravale läinud pealeviskega. Nende põud kestis täpselt Bonino esimesest, mis tuli avakolmandikul 19:43 peal, kuni Guentzeli playoffide kümnendani.
"See oli täiesti teistsugune matš, ma ei mäleta, et oleksin varem mõnes sellises osalenud," ütles vaid seitsme tõrjega lõpetanud Pekka Rinne.
Matt Murray tegi võidumängus 23 tõrjet, neist 11 avakolmandikul.
Stanley karikas on viis aastat järjest ja kokku alates aastast 1939, mil seeria 7-mänguliseks vormiti, 77-st korrast 60 juhul läinud meeskonnale, kes avamängu võidab. Vastasseis jätkub kolmapäeval.
Konkurentsitiheduse tõttu on NHL-is ligi kümme aastat tundunud tiitli kaitsmine millegi võimatuna, ent nüüd on selle võimalus õhus. Pittsburgh Penguins on tagasi finaali jõudmiseks pidanud üle elanud loendamatu hulga raskusi, aga ometi tuldi nendega toime. Kuid suurim takistus on viimase vastase Nashville Predatorsi näol veel ees.
(foto: sports.gunaxin.com)
Omavahelised põhihooaja mängud
Penguins 4 - 2 Predators
Kunitz, Daley, Hörnqvist x 2 - Järnkrok, C. Wilson
Predators 5 - 1 Penguins
Arvidsson x 2, Fiala x 2, Järnkrok - S. Wilson
Pittsburgh Penguins
Penguins läheb kordama oma 1991. ja 92. aasta saavutust, mis ise 2009. aastal Detroit Red Wingsilt rööviti. Aasta varem finaalis 4-2 võidutsenud Mootorite linna esindus ei suutnud finaalseerias 2-0 edu võiduks mängida ning kaotas lõpuks kodus 7. mängu 1-2. Viimasest kohtumisest vigastusega väljunud Sidney Crosby sai oma neljandal hooajal esimest korda enda nime Stanley karika peale ning Jevgeni Malkin kerkis läbi aegade esimeseks venelasest playoffide MVP-ks. Vägevad ajad tundusid ees olevat, ent need on saabunud erinevatel põhjustel - mille hulgas ka Crosby vigastused - mitu aastat hiljem.
Oma viiendat karikavõitu jahtiv klubi on alates 2015. aasta detsembrist, mil meeskonda asus peatreenerina tüürima Mike Sullivan, kasvanud tõeliseks supertiimiks, kes pole lasknud end isegi vigastustest häirida. Kogu tänavune karikateekond on kulgenud ilma põhikaitsja Kris Letangita, esimestes ringides ei saanud loota põhiväravavahile Matt Murrayle ning erinevaid traumasid on olnud ka mitmetel teistel mängijatel, kaasa arvatud Crosbyl.
Ottawa Senators hirmutas eelmises ringis pingviine kõvasti ja arvestades seda, kuidas edasipääs sõltus lõpuks ühest ainsast lisaajaõnnestumisest, siis võiksid lood vabalt täna olla teistsugused. Finaali põhiliseks narratiiviks saaks pidada seda, kuidas üks Kanada klubi uuesti karika peale mängima on sattunud ja äkki õnnestub murda alates 1993. aastast kestev Vahtralehemaa põud. Ent Penguinsi on oma võimega olla üle erinevatest tagasilöökidest andnud endale võimaluse kaitsta karikat lõpuni välja.
"Meil on olnud erinevaid kutte, kes võtnud vastutuse enda peale," kiidab Crosby. "Meil on olnud usaldus ja usk sellesse ning kõik koosseisu lülitatud mängijad on teinud suurepärast tööd. See kasvatab enesekindlust. Oleme edu saavutanud mitmet moodi ja see on arvatavasti meie peamiseks tugevuseks."
Tõelist meeskonnana kulgemist näitab hästi see, et praeguseks on vähemalt kümnes kohtumises osalenud mängijate hulgas väravata vaid kolm venda. Üheksaga on tabeli tipus tänavune komeet Jake Guentzel, kuigi Senators suutis suures plaanis 22-aastase kollanoka neutraliseerida ning seitsme mängu jooksul jõudis ta vaid kahe punktini ja mitte ühegi väravani. Aga kiirelt olid valmis otsa üle võtma teised. Ja sama seis oli ka väravasuul.
Uueks hooajaks tõenäoliselt Las Vegases maanduv Marc-Andre Fleury oli sel kevadel tegemas väga ilusat lahkumisetendust, aga asjad jäid olude sunnil ida finaali 3. mängus (vähemalt) praeguseks katki. Murray tervenes ja oli selge, et pärast üheksa pealeviskega nelja värava laskmist Fleuryl järgmisesse mängu enam asja pole. Saades koha tagasi, on Murray seda kohe ka raudses haardes hoidnud. Neljast stardist on võidetud kolm, lastud väravate keskmine on 1.35 ja tõrjeprotsent 94.6%. Kiirelt läks kirja ka karjääri teine playoffide nullimäng. Tänavu oma nii öelda tõelist kollanokka hooaega tegeval kanadalasel on võimalus tõusta ajaloo esimeseks puurivahiks, kes uustulnukana Stanley karika lausa kaks korda võitnud.
Predatorsi Pekka Rinne on tänavu playoffides olnud väravavahtide seas kuumim nimi, aga võimalik, et Murrayl õnnestub kogu tähesära veel endale haarata. Väljaku teises otsas on samal ajal domineerinud 24 punktiga Malkin ja tipu lähedal on 20-ga ka Crosby. Seejuures on Guentzel vaatamata oma praegusele põuale endiselt jagamas karikamängude edukaima väravaküti au. Meeskonnal on mitmeid relvi ja see annab karika kaitsmiseks väga hea võimaluse.
Penguins võidab karika, kui...
Patric Hörnqvist jätkab endise leivaandja terroriseerimist. Penguinsil on mitmeid ründeässasid, aga x-faktoriks võiks kujuneda just Hörnqvist. 30-aastane rootslane lahkus Senatorsi vastu peetud 1. mängust vigasena ega teinud kaasa üheski järgnenud kohtumises, ent kuuldavasti on ta nüüd uuesti mängukõlblikuks saamas ja seda väga heal ajal. Tema näol on tegu endise Predatorsi mängijaga, kes valiti kuulsal kombel 2005. aastal, Crosby draftis viimasena. Nashville'ist lahkus ta 2014. aastal vahetustehinguga, mis viis James Neali vastassuunas. Pärast seda on Hörnqvist vähemalt omavahelistes mängudes endise klubi pannud antud lüket kahetsema. Kuue kohtumisega on kirjas kolm väravat ja viis punkti. Kui seda edu õnnestub jätkata, siis on Penguinsil finaalis veel üks lisakäik juures.
Penguinsi mitmekülgsusest rääkides ei saa alahinnata ka Predatorsi pingi sügavust. Ja eks see ole ka tõsi, et erinevalt mõnest teisest sel nädalal lõppjärku jõudvast liigast, kus kolm aastat järjest samad finalistid, ei piisa NHL-is lõpuni välja liikumiseks vaid mõnest staarist. Edu taga on kogu meeskonna töö. Eriti suureks väärtuseks võib pidada nende mängijate esitusi, kes vigastusega langenud kaaslasi edukalt asendavad.
Kui Ryan Johansen läänekonverentsi finaali 4. mängu järgselt erakorralisele operatsioonile viidi ning Anaheim Ducks seeria 2-2 viigistas, siis tundus, et Predatorsi lips on läbi. Sama mänguga liitus vigastatud meeste nimekirjaga ka kapten Mike Fisher. Tsentri positsioonilt, mis jäähokis üks tähtsamatest, kaotati korraga kaks põhilüli ning jama oli majas. Ometi suutis peatreener Peter Laviolette kokku klopsida piisavalt hea rivistuse, mis Ducksi vastu kaks järgmist kohtumist võitis. Ja kuidas veel! Otsustavas mängus tuli kübaratrikk Colton Sissonsilt, kes oli just üks neist, kelle kanda suurem roll jäi.
"Oleme siia jõudnud tänu kõigile," märkis P.K. Subban nädalavahetusel. "See on uskumatu. Ma pole kunagi varem olnud meeskonnas, mis üksteise heaks nii palju vaeva näeb. Seda on hästi näha."
Subban on üks Predatorsi mitmetest silmapaitvatest kaitsemängijatest. Olles Senatorsi ja nende kaitsetäku Erik Karlssoni auti lükanud, märkis Penguinsi 7. mängu kangelane Chris Kunitz finaali kommenteerides hästi: "Neil on meeskonnas neli Karlssonit."
Oma ajaloo esimeses finaalis mängival Predatorsil on viiest praegusest resultatiivsemast mängijast kolm kaitsjad. Nende viie seas on ka Johansen, kellele enam loota ei saa. Ehk Subban & Co peab edusse veel suurema panuse andma. Isegi olukorras, kus Crosby, Malkini ja teiste takistamisel saavad kindlasti käed-jalad tööd täis olema. Rinne numbrid - endale lastud väravate keskmine 1.70, tõrjed 94.1% - peaksid kindlasti saama põntsu.
Rinne eluvormi toel on Predators olnud tänavu playoffides väga hea kaitsemeeskond. Endale on seni keskmiselt lastud vaid 1.81 väravat. Ise on tehtud 2.94. Penguins tuleb vastu numbritega 2.32 ja 3.05. Laviolette'i meeskond peab hakkama kustutama tänavuste karikamängude kõige kuumemat rünnakut, mis kõvasti elanud ülekaalu najal. Penguins on oma 25%-ga olnud superhoos, aga nüüd on vastas 88.1%-ga karistusi surmav sats. Sellega on Predators hästi kompenseerinud pärast head algust üsna vaikseks jäänud ülekaalu, mille efektiivsuseks kujunenud 14.9%. Penguinsil on omakorda vähemuses näitajaks 85.5%, mis paranes kõvasti eelmise seeriaga, kus vastane täiesti saamatu oli. Või olid Sullivani mehed lihtsalt nii head? Igal juhul tuleb järjekordselt üks põnev erimeeskondade duell.
Vägev vastasseis toimub ka treenerite pingil. 2017. aasta finaal on läbi aegade esimene, kus kaks ameeriklasest peatreenerit kokku saanud. Laviolette on kerkinud ajaloo neljandaks tüürimeheks, kes kolm erinevat meeskonda finaali viinud. Mees, kellest oleks peaaegu saanud üldse Penguinsi boss, saavutab kiirelt edu, enne kui asjad hapuks hakkavad minema. Nagu ta ise on öelnud - paljude meeskondade finaali viimine näitab ka seda, et teda on palju vallandatud. Just viimane vallandamine oleks ta peaaegu Pittsburghi viinud.
Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford, kes koos Laviolette'iga Carolinas koos töötanud ja 11 aastat tagasi karika võitnud, on enne finaalseeria algust avaldanud, et võtnuks oma vana treeneri ka uude klubisse kaasa, aga ajastus oli veidi vale. Rutherford sai ametisse neli nädalat pärast seda, kui Predators oli 2014. aasta kevadel Laviolette'i palganud. Ja siin me nüüd siis oleme.
Predators võidab karika, kui...
Kodu jääb kindluseks. Enne läänekonverentsi finaali 4. mängus tulnud kaotust oli Predators playoffides kodus võitnud kümme matši järjest. Viimase 28 aasta jooksul on sellega hakkama saanud vaid kolm meeskonda. Mõlemad eelnevad satsid olid karikavõidu kaliibriga - Detroit Red Wings 1998. aastal ja Colorado Avalanche 1996. aastal. Kuigi tõsi, Avalanche'i seeriasse mahtus kuldsest hooajast vaid üks kodumäng. Seeria katkes 1997. aastal, mil Red Wings nende teekonna konverentsi finaalis lõpetas. Aga seda võib siiski arvestada ja Predatorsi jaoks heaks endeks pidada.
Ennustus: Penguins võidab karika 4-3
1998. aasta Red Wings oli ka viimane meeskond, kes suutis Stanley karikat edukalt kaitsta. Harva esinevaks saavutuseks on vaja väga erilist meeskonda ja tundub, et Penguinsil on see olemas. Küll mitte ehk nii nimekas, kui mõnedel eelkäijatel, aga siiski peatreeneri visiooni järgi vormitud ühtne löögirusikas. Predators saab hooaja viimasteks mängudeks arvatavasti Fisheri tagasi ja naasmas on ka seni vaid neljas karikamängus osalenud Craig Smith, aga Johansenit on praktiliselt võimatu asendada ning Sissons ei hakka kindlasti igat kohtumist nüüd ära otsustama. Penguinsil on vähemalt Justin Schultzi näol Letangi tüüpi vaese mehe valik olemas. Predatorsi fännide rõõmustamiseks väärib aga märkimist, et kuna alates 2. ringi algusest on kõik ennustused täppi läinud, siis on eksimine vaid aja küsimus. Mõlemad oleksid tegelikult igati väärilised võitjad. Peamine, et vahelduseks näeks ära jälle ühe 7-mängulise finaali. Viimane jääb 2011. aastasse.
Alates tänasest on NHL-is neli klubi, kes pole kunagi Stanley karikavõistluste finaalis mänginud. Enne Vegas Golden Knightsi saabumist tõmbas selle numbri viie pealt ajutiselt alla Nashville Predators, kes suutis tänu üllatusmehe Colton Sissonsi kübaratrikile Anaheim Ducksi vastu läänekonverentsi finaali kuue mänguga ära lõpetada.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Sissons, kes on üks paljudest Predatorsi enda poolt draftitud ja kasvatatud mängijatest, vormistas 6-3 skooriga lõppenud kohtumises kübara kuus minutit enne aja täis tiksumist, kui Ducks oli suutnud kaheväravalisest kaotusseisust viigini jõuda. 23-aastasel ründajal oli enne esmaspäevast hiilgemängu karikavõistlustelt kokku kirjas üldse vaid kaks väravat.
2012. aasta drafti 2. ringi valik sai oma esimese avakolmandikul pärast Austin Watsoni poolt juba 2. minutil tulnud väravat ning jõudis teiseni viimase perioodi alguses. Vägev mäng pani ta ka veel vägevamasse seltskonda.
DYK? Colton Sissons is the fifth player in the past 40 years to score a hat trick in a series-clinching win to reach the #StanleyCup Final. pic.twitter.com/pwacldKX7X
Peter Laviolette'i meeskond sai oma esimesed kaks vaid kolme pealeviskega. Eelmises kohtumises viga saanud John Gibsoni asemel Ducksi puuris seisnud ja karjääri jooksul playoffides esimest korda mõnda mängu alustanud Jonathan Bernier ei tulnud ilmselgelt oma närvide valitsemisega toime. Lõpuks lasi ta 16 pealeviskega neli tükki, enne kui kodumeeskond oma viimased kaks tühja väravasse pani.
Pekka Rinne hiilgas samal ajal teises väravas 38 tõrjega, kukutades end lõpuks ühe kurva tabeli esikohalt. 34-aastane soomlane oli aktiivsete mängijate hulgas kordagi finaalis mängimata enim võite (33) kirja saanud väravavaht.
Pärast seda, kui Ondrej Kaše end kahe Sissonsi värava vahele mahutas, ohustas Ducks Chris Wagneri ja Cam Fowleri tabamustega viia mängu lisaajale ning seeria äkki isegi 7. mänguni, kuid erinevalt mitmetest eelnevatest kohtumistest suutis seekord esimese värava teinud meeskond matši võita.
Skoorimise lõpetasid oma teise saanud Watson ja tänavuste playoffide kaheksanda teinud Filip Forsberg, kellele kuulub nüüd ka klubi ühe hooaja playoffide väravate rekord. Neist viis tulid just partide vastu.
Laviolette on NHL-i ajaloos neljas peatreener, kes kolm erinevat klubi finaali viinud. Tänavuse finaalseeriaga alustatakse 29. mail.
Viiendast omavahelisest matšist kujunes neljas, kus avavärava teinud meeskonnal jäi võit vormistamata. Avakolmandiku järel kubemele haiget teinud John Gibsoni välja vahetanud Ducksi eest tegi Chris Wagner 7:14 enne teise perioodi lõppu 1-0.
Mäng oli suuresti kodumeeskonna kontrolli all, kuid üks karistus sai saatuslikuks. Josh Manson ja Filip Forsberg sattusid teise kolmandiku lõpus jagelusse, mille rootslane algatas, aga mille eest esimene lõpuks istuma pandi. Ducksi eelmises mängus hiilanud vähemuse meeskond ei suutnud seekord särada ja Colin Wilsoni väravast tulid tabloole viiginumbrid.
Kohtumise võiduvärav sündis viimase kolmandiku keskel. Mattias Ekholm tegi enda väravasuul ära Pekka Rinne töö, viis seejärel litri rünnakule, leidis Forsbergi, kes toimetas selle omakorda Pontus Abergile, kellel õnnestus ise näoli vastu jääd lennates Gibsonit asendanud Jonathan Bernier üle mängida. Tõeline rootslaste värav ja hambast ilma jäänud ning otse riietusruumi läinud Abergi jaoks koos põhiturniiriga kokku üldse alles karjääri teine.
"End näitasid mitmed kutid, kes tulid tõeliselt tugevalt mängima ja võitlema," kiitis omasid pärast mängu Predatorsi boss Peter Laviolette. "Selles hallis on raske mängida, kuna vastas on hea, veteranidest koosnev meeskond. Ent meil õnnestus ikkagi võiduga ära kõndida."
Mängu lõppskoori vormistas Austin Watson tühja väravasse 48 sekundit enne lõppu. Ducks suutis pärast taha jäämist üheksa minuti jooksul Rinne väravale panna vaid kolm pealeviset. 33-28 ülekaal nende osas aga lõpus siiski saavutati.
"Me ei liigutanud oma jalgu ega võidelnud nii nagu mulle meie puhul näha meeldib. Peame oleme paremad," kommenteeris Ryan Getzlaf, kellele määrati enne mängu eelmises matšis kasutatud homofoobse väljendi eest 10 000-dollariline trahv.
Vigastused hakkavad vaikselt kuhjuma ka Ducksil. Gibson märkis, et soovib 6. mängus uuesti jääl olla, aga Ducksi peatreener Randy Carlyle hindab seda ebatõenäoliseks. Valikust puudus ka juba Rickard Rakell, kes tuli eelmisest mängust vigasena välja.
Predatorsil on esimene võimalus koht karikafinaalis kindlustada esmaspäeval kodupubliku ees.
Tundub, et kogu hooaja uniselt tegutsenud Corey Perry vajas äratuseks lihtsalt Stanley karika playoffide lisaaegadel mängimist. 2011. aasta põhihooaja MVP karikamängudel teinud neli väravat ja neist kolm on tulnud lisaajal. Viimane aitas Anaheim Ducksil Nashville Predatorsi vastu läänekonverentsi finaali 2-2'le viigistada.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Perry kerkis playoffide lisaajaväravate osas kaheksaga Teemu Selänne kõrvale jagama klubi rekordit. Lisaks on ta nüüd ühe hooaja jooksul tulnud tabamuste osas liiga rekordit jagamas. Varem on ühel aastal playoffides kolm lisaajaväravat teinud vaid Mel "Äkksurm" Hill ja härra rakett isiklikult ehk Maurice Richard.
Kevin Bieksa koosseisu tagasi saanud Ducks suutis sellega vältida üsna piinlikku ära andmist. Meeskond tuli viimasele kolmandikule 2-0 eduseisuga ja kõik oli nende kontrolli all, aga järsku hakati võtma väga rumalaid karistusi. Perry rünnakul kepiga löömise eest, Ondrej Kaše vastase kukutamise eest, Bieksa kõrge kepi eest ja siis kohe veel otsa Josh Manson kepiga äsamise eest.
Seni playoffide käigus kohutavalt karistusi surmanud meeskond kannatas kõik vastase ülekaalu hetked ära ja pidas isegi kenasti pooleteistminutilise 5 vs 3 vastu, aga initsiatiiv läks täielikult Predatorsile ning viimase kuue ja poole minutiga kangutati end lisaajale.
John Gibsoni puhta paberi määris P.K. Subbani kauge pealevise ning Filip Forsberg kühveldas 35 sekundit enne lõppu sisse oma playoffide seitsmenda tabamuse. Järgmine annab talle ühe aasta klubi rekordi, mida hetkel tuleb jagada Joel Wardiga. Küll on ta aga juba klubi läbi aegade esimene, kes playoffides neli mängu järjest skoorinud.
Üks rekord tuli ka Ducksi poolelt. Predators tegi kohtumisele väga passiivse alguse ja nii lõpetati avakolmandik vaid kahe väravale läinud pealeviskega. Ducks polnud varem kellelegi ühe perioodi käigus nii vähe võimalusi jätnud. Ise tehti esimese 20 minuti jooksul 14 pealeviset ja Rickard Rakelli väravast saadi ette. Teisel perioodil suurendas edu Nick Ritchie.
Normaalaja lõpus väristanud Gibson sai kirja 32 tõrjet. Mõnel teisel päeval külaliste esimesed kaks väravat tõrjunud Pekka Rinne lükkas kõrvale 34 üritust.
Predatorsil oli võimalus 11. järjestikuse playoffides saadud koduvõiduga korrata 1996/97 Colorado Avalanche'i saavutust. Nüüd peab esmaspäeval uuesti otsast alustama. Enne seda on aga veel kavas üks mäng Anaheimis.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
.jpg)
