Kuvatud on postitused sildiga doug wilson. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga doug wilson. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

2016. aastal klubi ajaloos esimest korda Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharks vormus aasta hiljem harjumuspäraseks avaringi ebaõnnestujaks. Edmonton Oilersi vastu ei õnnestunud avamängu võitu edasipääsuks vormistada ning kuue kohtumisega said mängud läbi.

(foto: mercurynews.com)
Rünnak jäi ilma olulisest lülist

Sharks on 26 aastat vana klubi. Neist 20 veetis meeskonna hingekirjas Patrick Marleau. Uue hooaja alguses saab väga veider olema näha Marleauta Sharksi ja seda, kuidas klubi eest ligi 1500 põhihooaja matši kirja saanud ründaja tegutseb järsku Toronto Maple Leafsi särgis. Ja tegu pole lihtsalt sentimentaalse kaotusega. Marleau on kogu oma karjääri jooksul olnud stabiilselt esinev mängumees, kes viimase kaheksa hooaja jooksul pole isegi ühtegi matši vahele jätnud.

Positiivse poole peale võib kanda tõsiasja, et Marleau lahkumisega vabanes palgafondist suur hulk raha, kuid kõva ports sellest läks Joe Thorntoni uuele lepingule. Sharksi rünnak, mis tegi eelmisel hooajal keskmiselt 2.67 väravat mängus, jääb nüüd suuresti sõltuma kahest Joest. Thorntoni kõrval ka Pavelskist. Peamänedžer Doug Wilson jättis suvel vaba raha kulutamata ja see tähendab, et Marleau poolt vabanenud koha peale pannakse enda noored võitlema.

"Paljud kutid, kaasa arvatud mina, peavad veidi rohkem panustama, tegema sel aastal paar väravat rohkem. Arvan, et meil on mõned head noorukid, kes on valmis meeskonnas vastu võtma suurema rolli. Sellise venna kaotamist peab korvama kambakesi," rääkis Thornton eelmisel nädalal on hea sõbra kaotusest.

Satsis on ka juba olnud mängijad, kellele võiksid Marleau kindad väga hästi sobida. Tomaš Hertl tegi hooajal 2013/14 väga eduka debüüdi, kogudes 37 mänguga 25 silma (15+10), enne kui põlvevigastus mehe riiulile pani. Pärast seda on tema mänguminutid tagasihoidlikuks jäänud ja läinud hooajal oli jälle üks tõsine trauma, mis jättis talle vaid 49 mängu. Aga potentsiaal on temas kahtlemata olemas. Sama kehtib Mikkel Bødkeri kohta. 27-aastane taanlane tegi San Joses väga kehva debüüthooaja, kui kirja läks ainult 10 väravat ja 26 punkti, aga ta on endine 50 punkti mees.

(foto: dailyfaceoff.com)
Wilson ei muretse tühimiku täitmise pärast: "Meil on väga hea hokimeeskond. Ääreründaja kohta on arvatavasti kõige kergem täita, kui sul on head tsentrid. Meil on mõned mängijad, kes hakkavad saama rohkem mänguaega ja võtavad koha esimeses ülekaalu meeskonnas endale.

Sharks on alati olnud hea ülekaalu meeskond, aga eelmisel hooajal toimus ootamatu, võib isegi öelda šokeeriv, kukkumine. 22.5% pealt langeti 16.7% juurde. See oli peamiseks põhjuseks, miks meeskond ei suutnud oma resultatiivsust kolme ligidale viia. Äkki oli probleemiks just stagneerumine, mis pärast väikest rivistuse värskendamist peatub ja asjad hakkavad uuesti õiges suunas liikuma?

Põrgulikult hea Burns võib minna veel paremaks

Peter DeBoeri meeskonna ülekaalu probleemid tegi eriti üllatavaks see, et 49-aastase peatreeneri käsutuses on Brent Burnsi näol liiga üks parimatest ründavatest kaitsemängijatest. Tema 76 punkti (29+47) oligi kõigi kaitsjate seas eelmisel hooajal liiga parim näitaja ja ta võitis ka parimale kaitsjale antava Norrise trofee. Hirmutav on see, et 32-aastasel kanadalasel on potentsiaali olla veelgi parem. Mänguoskused sellises eas enam ei arene, aga ta sai põhihooaja viimasest 19-st kohtumisest punktilisa ainult seitsmes mängus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Sharksil on luksus omada ühe vahetuse käigus isegi nelja ründajat väljakul ja see tähendab väga suurt skoorimispotentsiaali. Burns on nii hea, et teda on isegi katsetatud ründajapositsioonil. Tema kvaliteet ja uljus tähendab aga samal ajal seda, et ametivendade roll on vaat, et olulisem. Eriti tähtsaks on kujunenud Sharksi sinisel joonel Marc-Edouard Vlasic, kes hiilgab harva, aga mängib igal õhtul oma koha välja ja sellele veel peale ka.

"Ta võib mängida kõigis mänguolukordades ja on sirgunud mõlemal pool litrit mängides väga usaldusväärseks mängijaks," ütles Wilson suvel 30-aastase kanadalase kohta.

Vlasici väärtusest räägib hästi see, et vaatamata säravate ründenumbrite puudumisele on ta viimastel suurturniiridel olnud Kanada koondise kindel liige. Väga erinäoliste kaitsjate olemasolu teen Sharksi ette arvamatuks ja mitmekülgseks vastaseks.

Jones annab igaks kohtumiseks võiduvõimalused

Langemine Oilersi vastu oli karm, aga selles saab süüdistada ükskõik keda peale Martin Jonesi. 27-aastane väravavaht lasi endale playoffides keskmiselt vaid 1.75 väravat, tõrjudes 93.5%-ga. Liiga üks perspektiivikamatest puurilukkudest tegi põhiturniiril võrreldes eelneva aastafa väikese kukkumise (2.27 ja 91.8% juurest 2.40 ja 91.2% peale), aga hooaja magusamas osas oli ta uuesti tippklassist.

"Ta mängib kõige paremini siis, kui käes on tähtsad mängud, seda on ta alati suutnud. Me poleks temata kaks aastat tagasi Stanley karikafinaali jõudnud," märkis Wilson suvel pärast seda, kui Jones pandi lepingupikendusega kuni hooaja 2023/24 lõpuni lukku. "Ühe väravavahi jaoks on suurimaks komplimendiks see, kui meeskonnale meeldib tema ees mängida ja nad usaldavad teda. Väravavahina on ta ka alles oma parimasse ikka jõudmas."


Jonesi puhul on ainsaks "jamaks" see, et meeskond peab liigselt temale lootma. Mullu oli kogu liiga peale vaid kaks maskis mees, kes tema 65-st kohtumisest rohkem jääl käisid. Ta on kaks hooaega järjest pidanud nii palju kohtumisi tegema. Aasta vanem Aaron Dell näitas eelmisel hooajal väga heast klassist numbreid (2.00, 93.1%), aga millegi pärast ei usaldanud DeBoer teda väga. Eriti hooaja esimese poole jooksul. Enne aastavahetust sai ta oma oskusi näidata vaid kuues kohtumises.

Vananev meeskond usub (liigselt?) endasse

Marleau on läinud, aga sellele vaatamata on San Joses kaheksa mängijat, kes 30 täis ja kolm, kes isegi 36+. Aina kiiremaks muutuvad liigas ei pruugi nii vanad jalad enam hästi vastu pidada. Eriti kui rääkida edust pärast põhiturniiri. Kuigi ise ollakse oma võimetes kindlad.

"Minu meeskonnas olemise ajal oleme olnud konkurentsivõimelised igal aastal ja ma ei usu, et lähitulevikus meie tase langeb. Näen meid konkurentsivõimelisena veel mitu head aastat," on Vlasic öelnud.

Peab olema üks väga enesekindel mängumees, et sedavõrd resoluutsena end väljendada. Eriti NHL-is. Eriti läänekonverentsis. Samas on tõsi ka see, et meeskonna kohta ei saa midagi halba öelda. Kui sul on kahel positsioonil liiga TOP 10 mängijad, siis oled päris heas seisus. Lisaks on ikkagi tegu suures osas sama satsiga, kes alles karikafinaali mängimas käis. Kui läinud kevadel poleks mitmete võtmemängijate vigastusi olnud, siis võinuks äkki uuesti sinna või sinna lähedale jõuda.

Marleau lahkumine tõi Thorntonile suurema lepingu

Patrick Marleau on oma pikaajalise võitluskaaslase Joe Thorntoni hüljanud, ent vanale sõbrale sai sellega tehtud ka üks lahkumiskingitus. Kui algselt liikus info, et San Joses jätkav Thornton teenib aastase lepinguga 6.5 miljonit dollarit, siis selle tegelik väärtus on hoopis kaheksa miljonit.

(foto: sbnation.com)
Väiksem töötasu oleks aidanud klubil kahte legendi palgalehele mahutada, aga kui Marleau Toronto Maple Leafsiga käed lõi, siis sai Thorntoni palganumber väikese tõuke. Klubi peamänedžer Doug Wilson pole seda ametlikult kinnitanud, aga nii võib ikkagi tema sõnadest välja lugeda.

"Joe oli seoses oma lepinguga väga paindlik. Ta nõustus paar päeva tagasi lepinguga, millel olid erinevad versioonid, sõltuvalt asjaoludest," ütles Wilson pühapäeval.

Peeti tõenäoliseks, et kaks kanget lähevad igal juhul samasse klubisse, aga vaatamata pidevale suhtlemisele kukkus välja ikkagi teisiti.

"Olin Pattyga pidevalt ühenduses, saatsime sõnumeid ja helistasime üksteisele," ütles Thornton. "Olen ilmselgelt löödud, et Patty tagasi ei tule. Aga arvan, et ta saab Torontos suurepäraselt hakkama ja usun, et ta sobib sinna hästi."

"Patty on kogu eluks üks Shark ja läheb ajalukku, kui meeskonna läbi aegade parim. Mul on tema ja tema perekonna üle hea meel. Mis Sharksi puutub, siis kõik peavad väravate tegemisel veidi suurema panuse andma ja edasi liikuma."

Thornton otsis sarnaselt Marleaule kolmeaastast lepingut, ent suur palganumber aitas nähtavasti vaid aastasega leppida. Ninanipsu said ligi 20 meeskonda. Eile 38-aastaseks saanud kanadalane nimetas sedavõrd suurt huvi väga üllatavaks

"Oli tore, et mind jahtisid nii paljud meeskonnad. Tundsin end halvasti, kui ütlesin, et naasen San Josesse, aga just seal on minu süda ja seal olen ma õnnelik," märkis Thornton.

NHL-is 20. hooaega alustav ründaja on enda sõnade kohaselt hästi taastumas põlvetraumadest, millega ta tänavused playoffid lõpetas ning ta loodab edasi mängida veel mitu head aastat.

San Joses võidutsenud Oilers kerkis divisjoni esikohta jagama

Detsembris üsna jahedalt tegutsenud Edmonton Oilers on uuel aastal taas kuumaks läinud. Todd McLellani meeskond on pärast aastavahetust kaotanud vaid neli matši ja praegu on jõutud 8-mängulise punktiseeriani. Suurepärane vorm ja võit San Joses aitas Oilersi Vaikse ookeani divisjoni esikohta jagama.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Oilers oli viimati Tähtede mängu või olümpiamängude pausi ajal oma divisjoni liider või esikoha jagaja hooajal 1989/90, mil Stanley karikas viimast korda võideti.

Kohtumise algus oli meeskonna jaoks üsna vaevarikas, kui Logan Couture varakult võõrustajad ette viis ning Cam Talboti värava all korralikult lõbutseti, ent teise väravani Sharks lõpuks ei jõudnudki.

"Esimese umbes 15 minuti jooksul suutsime tänu Cami tegutsemisele vastu pidada, seejärel hakkasime litriga häid asju tegema ja muutsime veidi mängu käiku," kommenteeris McLellan võitu oma endise tööandja üle,

Talbot sai lõpuks enda nimele 31 tõrjet ja kirja hooaja 26. võidu. Ta on alates detsembrist normaalajaga kaotanud vaid kolm mängu.

Väravad tulid seekord esialgu ebaharilikust allikast. Andrej Sekera viigistas mängu avakolmandiku lõpusekunditel ning viis seejärel ülekaalust oma meeskonna ka ette.

Viimasel kolmandikul võtsid järje üle Drake Caggiula ja 1+1'ga lõpetanud Connor McDavid.


Sharksi peamänedžerist Doug Wilsonist sai läbi aegade neljas mees, kes NHL-is nii mängija kui klubi juhina teeninud vähemalt 1000 mängu jagu.

Teised kohtumised

Boston Bruins 4 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Pingviinidel jäi avakolmandiku 2-0 edu võiduks mängimata. Bruins skooris kahega lõpetanud Brad Marchandi juhtimisel neli järjest. 28-aastane ründaja saabus mängule 10 000-dollarilise trahviga, mis sai teenitud eelmises kohtumises.

New Jersey Devils 2 - 5 Washington Capitals (tipphetked)

Teist aastat järjest Tähtede mängu pausile liiga liidrina minev Capitals võttis rutiinse võidu ja seda T.J. Oshie'ita mängides. Jevgeni Kuznetsov tegi kaks tükki. Meeskonnal on omavahelistest kohtumistest kirjas 10-mänguline punktiseeria. Võõrsil on teenitud kuus võitu järjest.

New York Islanders 3 - 1 Montreal Canadiens (tipphetked)

Pealevisetega 42-22 üle olnud Islanders võidutses Andew Laddi kahe väravaga toel. Viimasest viiest mängust üheksa punkti teeninud meeskond on nüüd kolmemängulise varuga playoffidest viie silma kaugusel.

Philadelphia Flyers 2 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Leafsi rekordiline võõrsilmängude punktiseeria jäeti 11 peal pidama Roman Ljubimovi poolt, kes 2:37 enne normaalaja lõppu kodumeeskonna teise tegi. Pärast jõulupausi üsna harva võidutsenud Flyers läheb põhiturniiri viimasele vaheajale kolme järjestikuse võiduga.

Carolina Hurricanes 0 - 3 (LA) Los Angeles Kings (tipphetked)

Tähtede mängu võõrustajad naasevad neljamängulist välisturneelt väga magusa võiduga. Pingeline kohtumine otsustati viimase viie minuti sees tehtud väravatega. Peter Budaj jõudis 22 tõrjega hooaja viienda nullimänguni. Vahepeal kodus võitmatu olnud Hurricanes on viimase kahe mänguga PNC Arena publikule pakkunud vaid ühe värava. Kokku on kirjas viiemänguline kaotusteseeria.

Ottawa Senators 2 - 3 (LA) Calgary Flames (tipphetked)

Külalised lasid viimasel kolmandikul käest 2-0 edu, kui võidutsesid võõrsilkohtumiste arvestuses 11-mängulise väravapõua lõpetanud Johnny Gaudreau tabamusest. Tegu on meeskonna 13. 3 vs 3 lisaajavõiduga ning Gaudreau on 11 korda (4+7) aidanud mängu lõpetada. Senaatorite tagasituleku algatas debüüdil skoorinud Tommy Wingels. Sean Monahan pani hooaja 18. tabamuseks kotti tõelise maasika.


Florida Panthers 2 - 1 (LA) Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Hooaja kolmas Florida osariigi derbi lõppes mõnusa püandiga, kui lisaminutitel otsustas ülekaalu väravaga asja aasta tagasi veel vastasleeris mänginud Jonathan Marchessault. Vähemusest skoori avanud Jussi Jokinen oli 1+1'ga osaline mõlemas kodumeeskonna väravas.

Nashville Predators 4 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Predators võidutses Craig Smithi viimase perioodi kahest väravast. Blue Jackets mängis peatreeneri John Tortorellata, kes lahkus perekondlikel põhjustel meeskonna juurest. Samuti jätab ta Tähtede mängu vahele.

Minnesota Wild 5 - 1 St. Louis Blues (tipphetked)

Vladimir Tarasenko lõpetas 8-mängulise väravapõua, kuid tema tabamusest jäi selgelt väheseks. Wildi vedas 1+2'ga Nino Niederreiter. Mikeal Granlund venitas 1+1'ga karjääri pikima punktiseeria üheksa mängu peale.

Chicago Blackhawks 3 - 5 Winnipeg Jets (tipphetked)

Blackhawks sai teist kodumängu järjest viimasel kolmandikul külma dušši osaliseks. Jets tegi neli minutit enne lõppu kaotusseisust poole minutiga kaks tükki. Ülekaalu väravaga skoori avanud Patrik Laine sai pärast vigastuspausi kirja oma esimese tabamuse. Jets on tänavu võitnud kõik neli omavahelist vastasseisu ning Chicagost on meeskonna jaoks saanud justkui teine kodu. Viimasest üheksast külastusest on kirjas seitse võitu.


Dallas Stars 4 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Lindy Ruff pidi Antti Niemi kolmandat starti järjest varakult pingile sikutama, ent Stars sai siiski võidu kätte. Edukalt tuldi välja 0-2 august. Patrick Sharp tegi kaks tükki. Evander Kane oli 2+1'ga osaline kõigis oma meeskonna väravates.

Arizona Coyotes 3 - 0 Vancouver Canucks (tipphetked)

Coyotes jõudis 19 tõrjet teinud Mike Smithi hooaja esimese nullimänguga tänavuse esimese kolmemängulise võiduseeriani. Aleksandr Burmistrov jätkas oma edukat algust meeskonnas esimese väravaga, mis tuli ülekaalust.

Senators hankis Tommy Wingelsi

Kuna tohtrid ei luba Clarke MacArthurit tänavu väljakule, siis vajas Ottawa Senators rünnakule abiväge ning see on nüüd ka hangitud. San Jose Sharksist toodi ära Tommy Wingels. Vastassuunas pandi teele Buddy Robinson, Zack Stortini ja suvise drafti 7. ringi valik.

(foto: Getty Images)
Robert Arraku koduklubist Cedar Rapids RoughRiders oma teekonda alustanud Wingels veetis kogu oma senise NHL-i karjääri San Joses, jõudes 337 mänguga 51 värava ja 122 punktini.

"Tommy on olnud mitmeid aastaid meie klubi väärtuslik liige, fenomenaalne meeskonnakaaslane ja tõeline eeskuju meie organisatsiooni ja NHL-i jaoks jääl ja jäält eemal," kommenteeris vahetustehingut Sharksi peamänedžer Doug Wilson. "Meeskonna arenedes, mil nooremad mängijad hakkavad peale tulema, peab kahjuks tegema karme otsuseid. Soovime Tommyle ja tema abikaasale Mollyle tulevikuks ainult edu."

2008. aasta drafti 6. ringist nopitud ründaja jäi tänavu meeskonnas üsna tagasihoidlikusse rolli, saades mänguaega keskmiselt 10:03. 37 mänguga on kirjas viis väravat ja kaheksa punkti. Küll on tal aga riietusruumis olnud väga oluline koht.


25-aastane Robinson on ründaja, kes nelja hooaja jooksul AHL-is jõudnud 104 punktini (49+55). Pisteliselt on tal lastud ka NHL-is proovida. Seitsme mänguga on tulnud 1+1.

Stortini on 31-aastane ründaja, kes "politseinikuna" AHL-is kogunud üle 1600 karistusminuti. Kunagine drafti 3. ringi valik on mõned aastad tagasi ka regulaarselt NHL-is mänginud, jõudes Edmonton Oilersi särgis kaasa teha 257 kohtumist. 725 karistusminuti kõrvale läksid 14 väravat ja 41 punkti.

Sharks jättis tehingu läbiviimiseks 30% Wingelsi palgast enda kanda. 28-aastasel mängumehel on lõppemas kolmeaastane tehing, mille keskmiseks töötasuks 2.475 miljonit dollarit.

Sharks tegi Burnsiga hiigellepingu

Järgmisest hooajast on NHL-is kaks kaitsjat, kelle leping võtab palgafondist enda alla vähemalt kaheksa miljonit dollarit. P.K. Subbani kõrvale tõuseb Brent Burns, kellega San Jose Sharks tegi hiigellepingu. Hokimaailma uhkeima habemega mees saab kaheksa aasta peale 64 miljonit.

(foto: espn.com)
2011. aasta suvel Minnesota Wildist San Josesse jõudnud kanadalase palk kerkib 5.76 miljoni pealt kaheksa peale. Suur osa töötasust tuleb kätte boonustega ja enamuse saab ta juba esimese nelja aastaga.


"Brent on NHL-i üks dünaamilisemaid mängijad ja oleme elevil, et saime tehingu tehtud. Ta on näinud uskumatult palju vaeva saamaks eliitklassist kaitsemeheks ja 1.96 pika ning 105 kaaluva mängijana on tema võimed jääl unikaalsed ja haruldased," kommenteeris pärast allkirjade vahetamist Sharksi peamänedžer Doug Wilson.


Mullu hooaja parima kaitsja valimisel kolmandaks jäänud Burns on alates 2012. aasta tööseisakut sinise joone meeste hulgas teinud enim väravaid (82) ja tema punktisaak 219 jääb samas ajavahemikus alla vaid Erik Karlssoni omale (252). Kuigi tõsi, vahepeal on teda ka ründajana kasutatud.

Tänavu on Burnsil seni 19 mänguga tulnud seitse väravat ja 16 punkti.

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

Kuivõrd palju võib 12 kuuga muutuda. Pärast 10-aastase playoffide seeria murdumist näis eelmisel suvel, et San Joses ollakse valmis meeskonda õhkima, ent suurejooneliseks tagasitulekuks piisas vaid uuest peatreenerist. Peter DeBoer tõi klubile ajaloo esimese Stanley karikavõistluste finaalikoha.

(foto: foxsports.com)
DeBoeriga olid hooaja esimeses pooles mõned künkad, kui näiteks detsembrit alustati kuue järjestikuse kaotusega, kuid pärast seda jäi kuni finaalseeria lõpuni aasta pikimaks kaotuste jadaks üks kolmene seeria. Otsustavad kohtumised lõppesid 2-4 allajäämisega Pittsburgh Penguinsile, aga pikk rännak playoffides andis meeskonnale ja peatreenerile kõvasti tarkust juurde.

Sharks jäi Penguinsi vastu kiiruse osas hätta. Suvel peeti just seda elementi silmas, kui meeskonda täiendusi otsiti. Koosseisu parandamisel jäädi üsna vaoshoituks, kui liitusid vaid kaks meest - Mikkel Bødker ja David Schlemko. Koos Arizona Coyotesis mänginud paar on olnud pikalt Sharksi skautide vaateväljas, kuna ühes divisjonis olles on aasta peale toimunud mitmed kohtumisi.

"Mikkeli parimaks omaduseks on tema tohutu kiirus ja tal on võimekus kaitsjatest vabaneda tänu oma väleduse ja pehmete käte kombinatsioonile. Tema loovus ja litrivaldamise võimed teevad temast kaitsest rünnakule ümberlülitudes ohtliku mängija. Arvame, et ta õitseb meie mängijate grupi hulgas," iseloomustas suvel taanlast peamänedžer Doug Wilson.

DeBoer on Schlemko puhul samuti kiitnud tema kiirus ning ka liikuvust. "Oleme väga rahul, et ta valis oma omaduste juures meid," lisas Wilson. "Tegu on litrit liigutava mängijaga, kes litriga väga tasakaalukas. Tal oli väga hea aasta. Kiirus on tema mängu osa."

29-aastane Schlemko veetis eelmise hooaja New Jersey's, kus jõudis karjääri parimat tähistava 19 punktini (3+16). Tegu on olnud mängijaga, kes pidevalt karjääri jooksul olnud nii öelda seitsmes kaitsja, kes enamjaolt vaid häda korral koosseisu pääseb, kuid San Joses nähakse talle tähtsamat rolli. Sellele vihjab temaga tehtud üsna pikk, 4-aastane leping.

(foto: dailyfaceoff.com)
Schlemko võtab koosseisus endale Roman Polaki ja Matt Tennysoni poolt vabaks jäetud koha. Kõige muu ilusa kõrval peaks ta olema ka veel üks relv liiga ühele parimale ülekaalule. Sharks lõpetas selle osas mullu 22.5% ja 3. kohaga. Vaid Patrick Kane kogus Brent Burnsi 30-st ülekaalus rohkem punkte.

31-aastane habemik tegi 75 punktiga ülivõimsa hooja, mille kordamine saab olema keeruline. Kuid kuna algamas on lepingu viimane aasta, siis ei tohiks midagi motivatsiooni taha jääda. Indu võiks juurde anda ka see, et vaatamata rohkele kiitusele jäi ta hooaja parima kaitsja valmisel ikkagi ainult kolmandaks.



Burns & Co lasi endale eelmisel hooajal keskmiselt vaid 27.4 pealeviset ja see oli liiga paremuselt 2. näitaja. Endale lastud väravate vähesus ei olnud eriti muljetavaldav, kuna 2.52-ga mahuti vaid napilt TOP 10 sekka, kuid samas oli väravate suhe jällegi üks liiga parimaid. Vaid viis satsi suutsid paremad olla 0.37-st.

Keskmiselt 2.89 kolli skoorinud rünnak sai Burnsilt kõva panuse ja Schlemko suguse litri liigutaja lisamine võiks seda veelgi teravdada. Nagu ka Bødkeri kiirus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Eelmise hooaja Arizona ja Colorado Avalanche'i vahel ära jaganud Bødker ületas karjääri jooksul teist korda 50 punkti piiri. Jumalike Joe'de kõrval mängides võiks ta kerkida tasemelt veel kõrgemale. Seejuures korjas ta oma 51-st silmast 19 ülekaalus ehk temagi võiks susisevale erimeeskonnale vunki juurde lisada.

Sharks on läinud usinalt kaasa hoogu koguva trendiga, mille kohaselt peab ühel korralikul meeskonnal olema 3-4 ründekolmikut, mis vastasmeeskonnale kurja suudavad teha. "Me saime lüüa meeskonnalt, kellel oli Phil Kessel kolmandas kolmikus," on DeBoer finaalseeriat meenutanud. "See näitab, milliseid ebamugavusi vastase jaoks saab teha, kui sul on selline sügavus."

Huvitav on seis Sharksi väravasuul ja eelkõige seetõttu, et see peaks rõõmustama kõiki balti rahvaid. Dainius Zubrus on küll satsist lahkunud, aga meesmodellist puurilukk Mantas Armalis kindlustab selle, et leedukate konsistents jääb San Joses samaks. Mõnevõrra üllatuslikult ei ole Wilson pärast James Reimeri lahkumist läinud otsima kogenumat varuvahti. Armalisele peaksid konkurentsi pakkuma klubi süsteemi teised puurilukud

Põhimehena jätkab Martin Jones. LA-s karjääri varukindana alustanud kanadalane sai uues klubis suure vastutuse ega vedanud oma debüüthooaja jooksul alt. Tema kuuest nullimängust oli parem vaid Chicago Blackhawksi Corey Crawford ning karikamängudes tuli neid veel kolm tükki juurde. Seejuures läksid need kirja vaid neljamängulise perioodi käigus.

"Jones oli uskumatu. Tüüp on kuradima hea väravavaht. Oleme õnnega koos, et ta on meie mees," kiitis pärast hooaja lõppu Logan Couture, kes oli 30 silmaga playoffides ülekaalukalt resultatiivseim mängija.

26-aastane puurilukk võitis põhiturniiril 65 stardi juures 37 mängu, lasi 2.27 väravat ja tõrjus 91.8%-ga. Playoffides läks käsi veel teravamaks - 2.16, 92.3%. Arvestades, et paljud mängijad on rääkinud sellest, kuidas DeBoeriga kohanemine oli alguses raske, siis võib sama kehtida ka Jonesi suhtes. Ehk uuest hooajast võiks oodata veelgi paremaid põhiturniiri numbreid.

Hooaja väljavaated

NHL-is ei ole kerge järjestikustel aastatel finaali pääsemine, kuid tunne San Joses on päris enesekindel. "Meil on suurepärane mängijate grupp. Meile kõigile meeldib üksteisega koos olla. Treenerid tegid tohutult head tööd. Nad oli meie jaoks tänavu ülitähtsad," rääkis Joe Thornton pärast playoffide lõppu. "Kõik naasevad uueks hooajaks ja oleme siis isegi veel näljasemad. See saab meie jaoks olema põnev aasta."

Uus hooaeg on aga Sharksi jaoks ka veidi uudne. Kuna meeskond polnud pikalt playoffides kaugel käinud, siis lõppes hooaeg harjumatult hilja. Nüüd on paljud rivistusest olnud osalised ka maailmakarikal (Kanada satsis on just enim Sharksi mehi (4) ja kokku läks turniirile seitse mängijat). "Tegu oli väga kurnava aastaga," on DeBoer mulluse kohta öelnud. "Oli kurnav arv mänge ja kurnav reisikalender. Peame välja mõtlema plaani, millega pärast maailmakarikat hooaega alustades kindlustame selle, kuidas jälgida seda, mis seisus nad (mängijad) on ja kuidas nad end tunnevad."

Mängijad võivad olla väsinud, aga tervikuna tundub Sharksi seis lubavana. DeBoeri näol on leitud treener, kes oskab meeskonna tugevustele mängida ja neid tugevamaid külgi on suviste käikudega veelgi lihvitud. Väsimus võib hooaja jooksul teemaks osutuda, aga kuna klubil on süsteemis nii mõnigi põnev ründetalent, siis saab nendega seisu värskendada. Meeskond on valmis uueks pikaks playoffide rännakuks ja potentsiaal selleks on satsis kahtlemata olemas.

RETROKAADRID: San Jose Sharksi läbi aegade esimene mäng

San Jose Sharks võõrustab täna esimest korda ühte Stanley karika finaalseeria kohtumist. Meeskonna fännid on seda veerand sajandit oodanud. Selle vaimus on hea meenutada klubi algusaegu ning meie kõigi õnneks on isegi video Sharksi läbi aegade esimesest mängust internetiavarustes täitsa olemas.

(foto: examiner.com)
Sharksi ajaloo esimene matš toimus 4. oktoobril, 1991, Vancouveris. Arvestades mängueelseid kaadreid (lehte lugev toonane kapten ja pragune peamänedžer Doug Wilson jms), siis mindi sellele nähtavasti vastu üsna pingevabalt. Mures võis olla vaid kaitsemees Neil Wilkinson, kelle #5 särki kuskilt ei leitud ja nii pidi jääle minema #45-ga. Kohtumine lõppes vaatamata Jeff Hacketti 48-le tõrjele 3-4 kaotusega.


Meeskonda kuulus siis ka Mike Sullivan. Praegune Pittsburgh Penguinsi peatreener lõi toona põhiturniiril kaasa 64 matšis, kogudes 19 punkti (8+11).

Vanast ajast väärib meenutamist ka promoklipp, millega kodufänne iga mängu eel vastu võeti.


Sharks esimene kodune kohtumine oli samuti Vancouver Canucksiga. See kaotati skooriga 2-5. Oma ajaloo kolmandast matšist saadi Calgary Flamesi vastu 4-3 tulemusega esimene võit kätte, aga see oli üks vaid 17-st, mis kogu hooaja jooksul korjati. Olid alles ajad.

Stanley karikavõistluste finaal: Pittsburgh Penguins vs San Jose Sharks

Stanley karikas jagatakse tänavu 123. korda välja ning seda finaalseerias, kus on on esimest korda pärast 2007. aastat osaline üks debütant. San Jose Sharks läheb oma ajaloo esimeses finaalis vastamisi kolmekordse võitja Pittsburgh Penguinsiga.

(foto: Twitter @penguins)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 1 - 5 Penguins
Marleau - Kessel x 2, Cullen, Malkin, Perron

Penguins 1 - 3 Sharks
Kessel - Burns x 2, Martin

Pittsburgh Penguins

Viimati 2009. aastal finaalis mänginud ja seal 4-3 Detroit Red Wingsist parem olnud Penguins lõikab vilja hooaja käigus tehtud õigete otsuste pealt. 12. detsembril klubi AHL-i meeskonna juurest Mike Johnstoni asemel peatreeneriks edutatud Mike Sullivanist on kujunenud täpselt see õige tüürimees, kes suudab aastaid alla oma võimete esinenud satsist lõpuks maksimumi välja pigistada. Oma 11 aasta pikkust mängijakarjääri just San Joses alustanud ameeriklane oskab meeskonna tugevustele mängida ning oma hoolealustega hästi suhelda. Isegi kui selleks peab mõnikord hääletooni tõstma.


Sullivan on Penguinsist vorminud satsi, keda hooaja teises pooles hakkasid kõik kartma. Sharksi peatreener Peter DeBoer on enne täna algavat finaalseeriat nimetanud vastast liiga kiiremaks meeskonnaks. Kiire ja osav on ka Tampa Bay Lightning, kuid Penguins käis oma idakonverentsi finaali vastasest üsna kergelt üle. Isegi kui seeria kestis seitse mängu. Sullivani meeskond oli seal pealevisete arvestuses parem 259-178. Täielik dominatsioon. Keskmiselt 37 pealeviskeni jõudmine on päris müstiline saavutus. Eriti arvestades seda, et vastas oli väga hea meeskond, kes aasta tagasi ise idakonverentsi karikavõistluste finaalseerias esindas.

Playoffide peale kokku on Penguins keskmiselt jõudnud 35.1 ürituseni ja lasknud endale 29.7. Sharksi numbriteks on vastavalt 28 ja 27.1. Saab olema huvitav näha, kas DeBoeri hoolealused suudavad vastase rünnakuid ohjeldada või mitte. Peatreener on enne seeriat eesmärgiks seadnud litri valdamise. See peaks olema parim vahend kiiruse vastu võitlemiseks. Sama soovib aga kindlasti teha ka Penguins, sest vastu tuleb samuti tempokas meeskond. "Saame näha kiiret hokit. Mõlemad soovivad mängida täpselt samamoodi. Tahetakse kaitset ründesse kaasata ning nad on ülekaalus väga ohtlikud," ütles Sidney Crosby eile.

Crosby on pärast viljakat New York Rangersi vastu peetud avaringi seeriat (viie mänguga kaheksa punkti) kahvatult esinenud (13 mänguga seitse punkti) ja sellest tingituna ka mitmelt poolt kriitikat saanud, kuid sellele on temalt alati vastus olemas olnud. Idakonverentsi finaalis tulnud neljast võidust kolmes oli just tema värav see, mis positiivse tulemuse kindlustas. NHL-i ajaloos kusjuures ongi olnud vaid üks mängija, kes seda suutnud seeria kõigis võitudes. 1983. aastal tegi selle tembu ära New York Islandersi legendaarne väravakütt Mike Bossy.

Kapteni raskustele vaatamata finaali jõudmine on kõva kvaliteedi näitaja. Lisaks õige treeneri leidmisele on peamänedžer Jim Rutherford ka koosseisu targalt täiendanud. Phil Kesseli toomisest polnud algselt väga kasu, aga 28-aastane ründaja lõpetas põhiturniiri suurepärase hooga, mis on jätkunud ka karikamängudes. Pärast kolme ringi on Kessel ainus Penguinsi mängija, kes vähemalt punkti mängu kohta kogunud. 18 kohtumisega on kirjas 9+9. Ta on teise suvise täienduse Nick Bonino ja jaanuaris hangitud Carl Hageliniga moodustanud suurepärase kolmiku. Kamba peale on kirjas 45 punkti. Neid võib pidada peamiseks põhjuseks, miks meeskonnal on õnnestunud playoffides keskmiselt skoorida 3.22 väravat mängus.

Rünnakut on hästi toetanud ka kaitse, kus võtmetäienduseks Trevor Daley. Chicagos mängujoonisesse absoluutselt mitte istunud kaitsemees sobis Penguinsi sinisele joonele nagu valatult. Karikafinaal jääb tal küll vigastuse tõttu tõenäoliselt mängimata, aga seda olulisemaks võib pidada Rutherfordi otsust tuua veebruaris kaitseliini veel Justin Schultz. 25-aastane kanadalast pole väga palju usaldatud (keskmine mänguaeg playoffides 13:03), aga hätta pole ta jäänud. Idakonverentsi finaalis õnnestus ka kaks söödupunkti koguda. Daleyta mängimine saab Penguinsil olema paras katsumus, aga Lightningu vastu näidati seeria teises pooles, et tema puudumisel väga palju ei muutunudki. Mänguline ülekaal oli enamvähem samasugune.

Edu võti: Sidney Crosby

Vorm on ajutine, aga klass on jääv. Selle lausega saab Crosbyt hästi iseloomustada. Langustele järgneb alati tõus ning lõppkokkuvõttes võib teda siiski endiselt pidada maailma parimaks hokimängijaks. Lightning sai #87 hästi kinni, aga ikkagi mitte täielikult ning valusal kombel tegi just tema mitmes mängus võiduvärava.

Sharks jättis avaringis Los Angeles Kingsi kolmele põhiturniiri suurimale väravakütile Anže Kopitarile, Jeff Carterile ja Tyler Toffolile vaid kaks väravat. Need mõlemad tulid sloveeni sulest. 2. ringis jõudis Nashville Predatorsi Filip Forsberg ainult ühe punktini ning St. Louis Bluesi esiründaja Vladimir Tarasenko sai läänekonverentsi finaalis oma esimesed silmad pähe alles viimases mängus.

DeBoeri hoolealused oskavad vastase ohtlikumaid relvi neutraliseerida ning see võib vabalt ka Crosbyga juhtuda. Kuid sama hästi võib ta ka vahepealse vaikse kulgemise tasa teha. See oleks Penguinsile suureks plussiks.


San Jose Sharks

Sharksi puhul ei saa samuti üle ega ümber eelmisest suvest. Kahest klubist vallandatud Peter DeBoeri aktsiad ei saanud väga kõrgel olla ajal, mil peamänedžer Doug Wilson ta uueks treeneriks valis. 47-aastane kanadalane on nüüd ka hakkama saanud omapärase saavutusega. 8-aastase treenerikarjääri jooksul on ta oma meeskonna kaks korda playoffidesse tüürinud. Mõlemal korral on meeskond finaali jõudnud! Ilusat saavutust võiks nüüd timmida selle näol, et erinevalt 2012. aasta finaalist ei lõppeks seekordne seeria kaotusega. DeBoeri New Jersey Devils jäi neli aastat tagasi Kingsile alla 2-4.

Omal ajal koos Sullivaniga San Joses mänginud Wilson on teinud osavaid käike ka mängijateturul. Hooajasisesed vahetustehingud jäid ära, kuid eelnevalt olid juba head lükked korda saadetud. Hangiti Joel Ward, Joonas Donskoi ja just Penguinsi poolt hüljatud Paul Martin. Ward skooris lääne finaali viimases kahes mängus meeskonna 11-st väravast neli, Donskoi säras avaringi otsustavas mängus kahe väravaga ja Martin on +10'ga playoffides meeskonnasiseses pingereas teisel kohal. Tema kindel tegutsemine laseb kaitsepaarilisel Brent Burnsil rünnakul amokki joosta. Isegi novembris aastase säästulepingu peale võetud Dainius Zubrus on karikamängudes arvestataval kohal olnud, aidates 1+1'ga pärast avamängu kaotust läänekonverentsi finaali viigistada.

Uustulnukate asemel on aga hooaja otsustavas faasis põhiline tähelepanu läinud siiski meestele, kes klubi eest juba aastaid verd ja higi valanud. Patrick Marleaul on enne esimest finaalkohtumist kokku kirjas 1576 NHL-i mängu. Alahinnatud Joe Thorntonil on neid kogunenud 1517. Omamoodi sümboolne, et kaks saurust mängivad oma esimest finaali just Penguinsi vastu. Võib öelda, et nende pikk karjäär sai alguse just Pittsburghist, kui nad 1997. aastal seal toimunud drafti käigus esimeste valikutena liigasse valiti.


Kahe igiliikuri kõrval on tulemas 31-aastane Joe Pavelski ja 27-aastane Logan Couture. Esimese puhul peab uuesti kiitma Wilsoni head nina. Mõlemad Thornton ja Marleau on meeskonna kaptenid olnud, aga kummagi juhtimisel ei õnnestunud lõplikku läbimurret teha. 2014. aastal kooriti C-täht Thorntoni rinna pealt ära ja enne tänavust hooaega anti see just Pavelskile. 2003. aasta draftis alles 7. ringis üles korjatud ameeriklane pani pärast seda kokku ühe oma karjääri parima aasta, kogudes põhiturniiril 78 punkti (38+40). Finaalseeriat alustab ta playoffide suurima väravakütina. 18 matšiga on kirjas 13 kolli. Karikamängude punktitabelis on temast eespool just kaks silma rohkem kogunud Couture, kes olnud kõige osavam söödumeister (8+16). Kusjuures duo järel tuleb kolmandana Burns. Muljetavaldav tõsiasi!

Sharks teeb keskmise väravate arvuga (3.50) Penguinsile ära ning on olnud parem ka kaitses (2.28), kuid vaatamata sellele alustatakse seeriat autsaiderina. Ent spordi üks võlusid ongi see, et alati favoriidid ei võida. San Joses teatakse seda väga hästi. "Nad on mitmetest lahingutest läbi käinud ja vaimselt tugevad," on DeBoer oma meeste kohta öelnud. "Nad võinuks vabalt võita karika mitmeid kordi. Ma ei tea, miks see nii pole läinud. Vahest on põhjuseks halb õnn, valel ajal tulnud vigastused või ükskõik mis. See lihtsalt näitab kuivõrd raske on võita ja nüüd on neil selleks lõpuks hea võimalus."

Varasemates ringides on Sharks ka tegelikult vaid korra favoriit olnud. Kingsi ja Bluesi kukutamisega näidati, et endast eeldatavaid tugevaid suudetakse valusalt hammustada. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada meeskonna suurepärast ülekaalus mängimist. Tänavu põhiturniiril oli ülekaalu efektiivsuseks 22.5% ja playoffides on selleks isegi 27%. Penguins paneb vastu 83.6%-lise karistuste surmamise ning asub oma 23.4%-lise ülekaaluga terroriseerima 80.4%-ga vähemuses mängivat meeskonda. Sharksil seisab oma ühe tugevuse hoidmiseks ees korralik väljakutse. Aga nagu DeBoer on öelnud, siis kergelt ei tule midagi ja ega ei peagi tulema.

Edu võti: oma mängustiili hoidmine

Üheks põhjuseks, miks mängulise poole pealt ida finaal väga ühepoolseks kujunes oli see, et Lightning hakkas oma mängu peale surumise asemel rohkem mõtlema sellele, kuidas pingviine ohjeldada. Seitsmes kohtumises oli mitmeid perioode, kus mängiti pikalt ülimalt ettevaatlikult ja võib isegi öelda, et kartlikult. Kardeti eksida ning see tõi omakorda kaasa ebakindluse, millele järgnesid valed otsused ehk lõpuks polnud vigade kartmisest midagi kasu, sest need tulid ikkagi sisse. Penguins sai tänu sellele ka päris mitu kerget väravat. Huvitav oleks näha, kui selle hirmutava meeskonnaga kohtudes hakkaks keegi nüüd tule vastu tulega võitlema. Personal peaks selleks täitsa olemas olema.

Sharks on playoffides väga hästi vastaste võimalusi suutnud limiteerida ning see õnnestus ka põhiturniiril, kus DeBoeri meeskonna keskmisest endale lastud pealevisete arvust 27.4 oli parem vaid üks meeskond (Predators) ja sedagi vaid 0.1-ga. Lightning oli 28.9-ga selle osas samuti liiga esikümnes, aga karikamängudes läks Jon Cooperi meeskonnal asi selgelt käest (33.3) ning eriti kole oli allajäämine ida finaalis. Kui Sharks jätkab oma mängu mängimist, siis võiks Penguinsi ohtlikuse vähendamine õnnestuda.

Ennustus: Penguins võidab karika 4-2

Legendaarse mängu NHL 94 vahva simulatsioon ennustab Sharksi võitu ja päris jahmatav oli näha, et NHL-i ametliku kodulehe 21-st nii öelda eksperdist tervelt 17 on sama meelt, kuid julgeks siiski pakkuda vastupidist. Kuna Penguins suutis 2. ringi mängudes Washington Capitalsi kardetud ülekaalu ohjeldada, siis võiks see ka siin õnnestuma. Postide vahel on tulemas põnev noorte puurivahtide lahing. Sharksi Martin Jones on veidi kogenum ja korjanud playoffides võrreldes Matt Murrayga kolm korda rohkem puhtaid pabereid, kuid mänge vaadates on siiski Penguinsi väravavaht jätnud kindlama mulje. Rünnakul on Sullivanil kasutada veidi rohkem kvaliteeti ja kogu see kena kompott peaks tähendama seda, et hooaeg 2008/09 saab võimaluse enda väikeseks kordamiseks. Ka siis läbisid pingviinid põhiturniiril treenerivahetuse, AHL-ist tuli keegi Dan Bylsma ja edasine on ajalugu.

Läänekonverentsi finaal: St. Louis Blues vs San Jose Sharks

Kui idakonverentsis sobitavad Pittsburgh Penguins ja Tampa Bay Lightning playoffides tutvust alles teist korda, siis lääne finaalis on St. Louis Bluesi ja San Jose Sharksi vahel juba korralik ajalugu. Seni on kohtutud neli korda ja mõlemad on seeria võitnud kaks korda.

(foto: Marcio Jose Sanchez/AP Photo)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 0 - 1 Blues
Fabbri

Blues 3 - 6 Sharks
Backes, Tarasenko, Bouwmeester - Hertl x 2, Couture x 2, Thornton x 2

Blues 1 - 3 Sharks
Bouwmeester - Donskoi, Thornton, Nieto

St. Louis Blues

Üks meeskondade omavaheline kohtumine oli just 2001. aastal, mil Blues viimati konverentsi finaalis käis. Avaringis puksiti siis Sharks 4-2 auti. Omavaheline esimene kohtumine oli aasta varem ja siis oli Sharks parem 4-3. Hiljem on kaks seeriat lõppenud 4-1 seisuga. Tänavu ei tohiks miskit moodi vastasseis ühepoolseks kujunema. Mõlemad on playoffides muljetavaldavalt tegutsenud ning omavad edasipääsuks väga häid võimalusi. Bluesi tugevuseks on väravavaht Brian Elliott ning esimese ründekolmiku seljataga suurepärase hoo leidnud tegijad.

Bluesi punktiliider on pärast kahte ringi endiselt Vladimir Tarasenko, aga 7+6 kirja saanud venelane pole ainus 13 silmaga mees. Tema kõrvale on tõusnud ka kollanokk Robby Fabbri, kelle kümnest söödust rohkem kirja saanud vaid Sharksi kaitsemees Brent Burns. 20-aastane kanadalane tõmbas Dallas Starsi vastu peetud 2. ringi seeriale joone alla kolmepunktilise esitusega. Sama hiilgavalt tegutsesid ka kolmikukaaslased Troy Brouwer ja Paul Stastny. Järsku ei kujutagi Bluesi ründeliinis enim ohtu tuntud STL kolmik.

Ründes peaks selles seerias tulema põnev jagelemine. Sharks on keskmise väravasaagi 3.42-ga playoffide parim, kuid 3.14-ga mahub esikolmikusse ka Blues. Ken Hitchcocki meeskond on lasknud rohkem väravaid - 2.43 vs 2.33 - aga Elliott on võrreldes Martin Jonesiga litreid efektiivsemalt peatanud - 92.9% vs 91.8%. Mõlemad meeskonnad on kõvasti oma väravasaaki kasvatanud ülekaaluga. Sharksil on see playoffide parim 31.6%, aga Blues ei jää 27.5%-ga palju maha. Samas ollakse vähemuse osas üsna tagasihoidlikud - Sharks 82.4%, Blues 79.5%. Väravad peaksid selles paaris tõesti menüüs olema kohe algusest peale.

Edu võti: kaitse korrastamine

Bluesil pole seni esimeses kahes ringis midagi kergelt tulnud. Mõlemas vastasseisus tuli palju loota Elliotti peale, kuna ise saadi vastastest vähem pealeviskeid kirja. Avaringis olid numbrid Chicago Blackhawksi poolde kaldu 256 - 205 ning eelmises seerias Dallas Starsi kasuks 204 - 200. Selle osas tehti seal kõva edasiminek. Kuigi seitsme mängu peale oli vaid kaks kohtumist, kus pealevisete heitlus võideti. Seejuures saadi pealevisete suhe enamvähem võrdseks tänu üsna veidrale 6. mängule, kus nende osas oldi vaatamata kaotusele üle koguni 37-14. Keskmine number (29.1) saadi umbes samale tasemele põhiturniiri omaga (29.7). Sharks on seni playoffides keskmiselt kirja saanud 28.7 pealeviset, mis võrreldes põhiturniiri 30.4'ga selgelt väiksem arv. On üsna head eeldused selleks, et Bluesi areng endale lastud ürituste osas jätkub ning see omakorda annab hea võimaluse jõuda üle 46 aasta uuesti finaali.

San Jose Sharks

Sharksi tugevuseks võib lugeda mitmekülgsust. Meeskonna esikaitsja Burns on üks resultatiivseimaid mängijaid, kes ligi 26 minutit (25:48) väljakul viibides aitab omasid mitmes olukorras. Ründes on vanade tegijate kõrvale jõuliste sammudega astunud Logan Couture, kes 17 punktiga (7+10) üldse kogu playoffide resultatiivseim vend. 27-aastane ründaja liikus avaringis Los Angeles Kingsi vastu veel üsna rahulikus tempos (viies mängus kuus punkti), aga 2. ringis sai Nashville Predators kaela päris vägeva sahmaka (seitsme mänguga 11 punkti, neli matši vähemalt kahe silmaga).

Noorema generatsiooni esiletõus ei tähenda aga seda, et vanad hobused väsinud oleksid. Joe Thorntonil on 12 mänguga kirjas 11 silma (3+8) ja Patrick Marleau on kogunud üheksa punkti (4+5). Kapten Joe Pavelski, kellel arenenud haruldane võime saada väga tihti enda nimele võidutabamusi, saabub konverentsi finaali 13 punktiga (9+4). Ta jagab koos Nikita Kutšeroviga playoffide edukaima väravaküti au. Lisaks tulevad põhimeeste seljatagant Joel Wardi ja Joonas Donskoi sugused mängumurdjad, kes tihti just kõige vajalikumal hetkel panustavad.

Nii Ward kui ka Donskoi võeti kahe hooaja vahel meeskonda vabaagentidena. Peamänedžeri Doug Wilsoni lükked ei saanud suvel väga palju tähelepanu, aga nendega on otse kümnesse pandud. Vabaagendina napsati veel kaitsja Paul Martin, kes playoffides mänguaja osas 22:44'ga alla jäämas ainult Burnsile ja Marc-Edouard Vlasicile. Lisaks näib aina enam päevase röövina Jonesi napsamine. Rääkimata Peter DeBoeri toomisest. New Jersey Devilsi 2012. aastal karikafinaali tüürinud peatreener on üsna lühikese karjääri (enne tänavust seitse aastat) jooksul kaks korda vallandatud, aga tema usaldamine on äkki isegi olnud Wilsoni parim suvine otsus.

Edu võti: Martin Jones

Eelmisel suvel LA'st vahepeatusega Bostonis San Josesse jõudnud Jones on teinud väga hea debüüthooaja. Põhiturniiril võitis ta 65-st stardist 37, lastes 2.27 väravat ja tõrjudes 91.8%-ga. Tema playoffide numbrid, mis juba üleval pool välja toodud, jäävad enamvähem samasse auku. Kuid kas need on piisavalt head, et oma meeskond finaali tüürida? 26-aastane puurilukk oli eelmises seerias suur kangelane, kui 7. mängus läks kirja tema karjääri esimene playoffide nullimäng. Samas oli seal aga ka kolm matši, kus ta lasi endale neli väravat. Elliottil on näiteks playoffide peale kokku vaid kaks sellist mängu. Jonesi tõrjeprotsent hüppas avaringi 91.2% pealt teises vastasseisus 92.2% peale. Sealt tagasi langemine oleks tõenäoliselt meeskonna jaoks saatuslik.

Ennustus: Sharks edasi 4-3

Tegu on väga võrdse vastasseisuga, mille käigus favoriidi staatus hakkab kindlasti pidevalt muutuma. Mõlemal on omad eelised ja kui need täiel määral ära kasutatakse, siis on edasipääsu võimalused hiilgavad. Tänasel päeval paneks finaali pääsejana kirja aga Sharksi. Kahest ringist on end vähema vaevaga läbi murtud ja see peaks tähendama värskemat koosseisu. Pidades eelkõige silmas mängijate tervist. Blues on teinud kaks päris füüsilist seeriat ning raske uskuda, et nendest täiesti puhtalt on läbi tulnud. Sharks oli põhiturniiri käigus liiga parim võõrsilmeeskond ning nüüd on playoffides ka kodu kindluseks mängitud. Esimene matš kaotati lisaajal Kingsile, aga pärast seda on kirjas viis järjestikust võitu. Klubi ajaloo esimene finaalikoht tundub lähemal kui eales varem ja kuna koosseis on kõvasti karastunud, siis võiks selle endale haaramine ka õnnestuda.

Sharks tegi lepingu meesmodellist Leedu väravavahiga

Tundub, et San Jose Sharks on Martin Jonesi näol leidnud endale pikemaks ajaks korraliku esiväravavahi ning tema varumeheks hangitud James Reimer on samuti karjääri Californias edukalt alustanud. Ent see muidugi ei tähenda seda, et ei võiks veelgi oma puurivahtide varamut täiendada. Seda on nüüd tehtud leeduka Mantas Armalisega, kes on ka poole kohaga meesmodell.

(foto: letsgoleafs.com)
Armalis, keda jahtisid mitmed klubid, löödi käed kolmeks aastaks. 23-aastane puurivaht on kogu senise karjääri veetnud Rootsis. Viimased kaks hooaega Djurgardenis, kus ta lasi tänavu 34 mängu jooksul keskmiselt 2.42 väravat ja tõrjus 91.8%-ga.

"Mantasest olid huvitatud mitmed NHL-i klubid ja oleme elevil, et ta valis San Jose Sharksi," ütles klubi kodulehe vahendusel peamänedžer Doug Wilson. "Oleme viimaste hooaegade käigus jälginud tema arengut Rootsis ja ta on igal tasemel stabiilselt esinenud. Ta on rahvusvahelisel tasemel endast vanemate vastu mänginud ja ootame põnevusega seda, et ta meie organisatsiooniga liitub."

Viljandi sõpruslinnas Plunges sündinud Armalis kolis perega Rootsi, kui ta oli alles nelja kuu vanune. Mõlemad vanemad tegutsesid orienteerumisega ning poega ärgitati samuti sellele, kuid meelisspordialana sai siiski välja valitud jäähoki.

23-aastasena on Armalisel Leedu A-koondises kirjas ligi 30 mängu. Debüüt sai tehtud juba 19-aastasena.

Leafs loobus veel kahest mängijast

Eile hilisõhtul Shawn Matthiase Colorado poole teele pannud Toronto Maple Leafs on ka tänast päeva alustanud kohe ühe vahetustehinguga. Roman Polak ja Nick Spaling jätkavad karjääri San Jose Sharksis. Vastu tuli Raffi Torres ja kaks drafti 2. ringi valikut.

(foto: Nathan Denette/The Canadian Press)
Jõuline kaitsemees Polak mängis Torontos alates 2014. aastast. Oma debüüthooajal tegi ta viie väravaga karjääri rekordi. Tänavu on 55 matšiga tema arvel 1+12. 29-aastase tšehhi jaoks on Sharks kolmas NHL-i klubi.

Spaling on kolinud oma neljandasse klubisse. 27-aastane ründaja mängis Torontos vaid pool hooaega. Ta oli osa tehingust, mis viis Phil Kesseli läinud suvel Pittsburghi. Varem ka Nashville'is mänginud kanadalane on tänavu 35 mänguga kirja saanud 1+6. Seejuures tuli hooaja esimene värav alles läinud nädalavahetusel Leafsi viimases mängus.


Arvestades, et ka Matthias jõudis laupäeval väravani ja Polak lõpetas kohtumise ühe söödupunktiga, siis tundub klubist ära saatmine justkui karistusena. Ei tasu jahti drafti avavaliku õigusele segada.

San Joses loodetakse, et mõlemad mehed annavad võidujooksus playoffide kohtadele ja hiljem ka lõpumängudes korraliku panuse.

"Roman ja Nick on mõlemad kvaliteetsed, iseloomuga mängumehed, kes meie praegust koosseisu täiustavad," sõnas Sharksi peamänedžer Doug Wilson.

Torres, kes alustas hooaega megapika mängukeeluga. on Leafsi jaoks täiendus AHL-i satsile. Veidra sammuna laenati Torres hoopis tagasi Sharksi AHL-i satsile, kus ta tänavu on mänginud. Pikalt parema põlvega kimpus olnud ründaja pole alates 2014. aastast NHL-is mänginud.

Drafti valikud on 2017. ja 2018. aasta omad.

Leafs on oma üheksast suvel piiranguteta vabaagendiks saavast mängijast ära andnud nüüd kolm. Tõenäoliselt jätkub lõpumüük. Silmad peavad lahti hoidma James Reimer, P.A. Parenteau, Brad Boyes, Rich Clune, Michael Grabner ja Marc Arcobello.

Raffi Torres palus oma teo pärast vabandust

Oma hooaega 41-mängulise keeluga alustanud Raffi Torres teatas nädala keskel, et ei kaeba karistusotsustust edasi ning nüüd on ta oma teo pärast ka vabandust palunud. San Jose Sharksi kodulehel ilmus avaldus, kus oma poolt vabandas ka klubi peamänedžer Doug Wilson.

(foto: cbc.ca)
Torrese avalduses seisab: "Aktsepteerin 41-mängulist, mille NHL-i Mängijate Ohutuse Ühing mulle määras. Tegin viimase kahe aasta jooksul ülimalt kõvasti tööd, et pärast põlveoperatsiooni oma NHL-i karjääri jätkata ning see oli viimane asi, mille juhtumist ma soovisin. Olen pettunud, et panin end olukorda, kus mulle määrati taas mängukeeld. Vabandan siiralt Jakobi ees selle võtte pärast, mis mängukeelu tõi ja olen ülimalt tänulik, et ta ei saanud selle käigus tõsiselt vigastada. Samuti soovin vabandada oma Sharksi meeskonnakaaslaste ja organisatsiooni ees."

Wilson edastas oma vabandused sõnadega: "Sharksi organisatsioon toetab täielikult Raffi suhtes kasutusele võetud distsiplinaarmeetmeid. Kuigi usume, et selles polnud pahatahtlikust, ei ole selline jõuvõte aktsepteeritav ja sellel pole meie mängus kohta. Jõuliselt mängimisel ja piiride ületamisel on erinevused ning Raffi kahtlemata ületas selles olukorras piiri. Oleme väga tänulikud, et Jakob ei saanud selle käigus tõsiselt vigastada."

Rootslane oli paar päeva tagasi uuesti trennis kohal ning plaanib oma sõnade kohaselt hooaja avamängus kaasa lüüa. Iroonilisel kombel on see meie aja järgi pühapäeva varahommikul kavas just Sharksi vastu.

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

Läinud hooajal lõppes üks liiga pikimaid järjestikuste playoff-kohtade seeriaid. San Jose Sharks suutis kümme hooaega järjest oma mänge kevadel jätkata enne, kui sel aastal ilusad ajad otsa said. Loodetakse aga kiirelt sadulasse tagasi hüpata.

(foto: Bob Stanton/USA TODAY Sports)
Edurivi peab uuesti teravuse leidma

Sharks on alati olnud põneva rünnakuga meeskond, kes skoorib palju. Läinud hooajal jäädi aga mängus keskmiselt tehtud 2.73-ga täpselt paki keskele ning kuna kaitses kärises, siis sinna see järjestikuste playoff-kohtade seeria läkski. Tundus, et meeskond soovis pärast košmaarset 2014. aasta playoffide avaringi endale teistsugust identiteeti luua, aga lõpuks ei leitudki endale seda. Ei suudetud kaitset korras hoida, kuigi rünnaku arvelt üritati seda teha.

Pärast seda, kui Todd McLellani teenetest loobuti, palgati meeskonda nüüd aga tüürima peatreener, kes on just tuntud oma kaitsele tugineva filosoofia poolest. Peter DeBoer hoidis New Jersey Devilsit kõigi klubi juures veedetud täishooaegade juures endale lastud väravate arvestuses liiga esiotsas. Tegu on treeneriga, kellel resümeel kirjas üks Stanley karikavõistluste finaal. Just see, millest San Joses pikalt on unistatud.

(foto: csnbayarea.com)
Pärast 2014. aasta läbikukkumist on Sharksi puhul räägitud võimalikust meeskonna ümberehitamisest, aga hetkel on see veel välistatud. Sellest annab aimu tõsiasi, et uuele hooajale minnakse endiselt vastu eduriviga, kuhu teiste seas kuuluvad saurused Joe Thornton ja Patrick Marleau. Sel suvel on nendega liitunud ka 33-aastane Joel Ward.

Mingisugusest ümberehitamisest ei saa veel juttugi olla. Seda on kinnitanud ka DeBoer: "Tulles San Jose Sharksi sugusesse organisatsiooni on ootusteks koheselt võita. Siin on võitmine ja playoffides kaugele jõudmine saanud traditsiooniks. See on minu ootuseks ja seda ootab ka Doug. Ma ei usu, et keegi siin vähemaga lepib."

Lisaks Wardile on peamänedžer Doug Wilson edurivi värskendanud ka noore soomlase Joonas Donskoiga. Kogenud kalade kõrval tulevad veel ka Logan Couture ja Tomaš Hertl. See tähendab, et potentsiaali võiks küll rünnaku taassütitamiseks olla. Ja ega ka DeBoer ise ennast täielikuks kaitsvahoki kummardajaks ei pea. "Mina usun vastast survestavasse hokisse. Mida rohkem sa vastasmeeskonda suudad suruda - kaitses, kesktsoonis ja ründetsoonis - seda kergem sul endal on," tutvustab 47-aastane peatreener oma filosoofiat.

Sinisel joonel on Paul Martin suurte sõnadega vastu võetud

Sharks lasi endale möödunud hooajal keskmiselt 2.76 väravat, millest olid halvimad vaid kuus meeskonda. Vaatamata sellele pole aga suvel kaitseliini siiski laiali saadetud. Seltskonda on lihtsalt lisatud viimased viis hooaega Pittsburgh Penguinsist mänginud Paul Martin. Wilson näeb temas väga väärtuslikku mängumeest: "Paul on mitmekülgne, litrit liigutav veteran, kes parandab meie nooremat kaitsjate gruppi. Ta tuleb võitvast keskkonnast, suudab mängida suuri minuteid ja on harjunud mängima kõrgetasemeliste mängijatega."

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
34-aastane ameeriklane on efektiivne mängumees, kes senise 11-aastase karjääri jooksul hooaja negatiivse +/-'ga lõpetanud vaid kaks korda. Aeg-ajalt saab ta endale ka mõne silma pähe. Seda põhiturniiril, Traditsiooniks on saanud playoffides oma produktiivsuse tõstmine. Tegu on väärt täiendusega kaitseliini, kus on juba kõvad nimed nagu Marc-Edouard Vlasic ja Brent Burns, kes DeBoeri sõnul nüüd eksklusiivselt sinisele joonele jäetakse.

Arvestades koosseisu, siis võib tegelikult ebaloogiliseks pidada seda, et Sharksil valmistab enda võrgust litri eemale hoidmine probleeme. Lõppenud hooajal andis sellele oma panuse nõrk vähemuses mängimine, mille efektiivsuseks oli vaid 78.5%. Seoses sellega on aga meeskonna fännide jaoks julgustav fakt see, et DeBoeri ajal oli Devils kolme hooaja jooksul kaks korda kogu liiga parim vähemuses mänginud meeskond! 2011/12 lõpetati 89.6% ning 12/13 86.4%-ga.

Väravas esinumbriks mees, kellel kogemusi vaid 34 mängu jagu

Suve huvitavaim lüke on Antti Niemist loobumine. 2010. aastal Chicago Blackhawksi ridades läbi aegade esimese soomlasest väravavahina Stanley karikani jõudnud puurivaht on asendatud mehega, kelle varasema kogemuse saab peaagu kolme kätepaariga kokku lugeda. Kuigi Martin Jonesi nimi on ka muidugi alates eelmisest aastat juba karika peal olemas.


"Martin oli meie sihtmärgide nimekirjas esimene nimi. Oleme ülimalt põnevil, et ta meiega on liitunud," on Wilson rääkinud uue väravavahi kohta. Jonesil on 34 põhihooaja kohtumisega kirjas juba seitse nullimängu, keskmine endale lastud väravate arv 1.99 ja tõrjed 92.3%. Omal ajal draftimata jäänud puurivaht tuli NHL-i võimsate sammudega, kui võitis kõik oma esimesed kaheksa starti, korrates sellega liiga rekordit. See tuli aga võimsa Los Angeles Kingsi eest mängides.

Sharks tahab kangesti oma naabrist parem olla või siis temaga vähemalt ühe pulga peal seista, aga hetkel ollakse sellest seisust veel kaugel. Kui Jones alt veab, siis tuleb loota Alex Stalocki peale. Sarnaselt oma nooremale meeskonnakaaslasele tegi ka tema suurepärase 2013/14 hooaja, aga kui vahepealsel ajal ootused kasvasid, siis ei suutnud ta neid õigustada. Näiteks tõrjete efektiivsus langes 93.2% pealt 90.2% peale.

Hooaja väljavaated

Sharksil on korralik koosseis, aga nii oli see ka eelmisel hooajal. Siis suudeti ikkagi kohati üsnagi masendavat mängu näidata. Sellega veeti oma fänne igas mõttes alt. Mängutase oli nõrk ning tulemused koduhallis tagasihoidlikud. Sharks on aastaid olnud tugev kodumeeskond, aga möödunud hooajal tuli enda fännide ees vaid 19 võitu. Veebruaris suudeti mingit moodi kaotada lausa kaheksa kodumatši järjest. Isegi Buffalos polnud sellist perioodi! Pikim kodune kaotustejada jäi Sabresil püsima kuue juurde.

Uue peatreeneriga saavad kõik mängijad alustada puhtalt lehelt, aga samal ajal tuleb kohaneda uue süsteemiga. DeBoer näitas New Jerseys, et on noortega üsnagi karm ja seevastu vanade kalade suhtes lojaalne. Saab olema huvitav näha, kuidas need asjad San Joses toimima hakkavad. Näiteks 35-aastane Marleau oli eelmisel hooajal üks meeskonna enim mänguaega teeninud ründaja, aga tema punktisaagiks jäi vaid 57. Üliandeka Hertli mänguaeg jäeti samal ajal vaid 14:33 peale.

Vanad teened ei tohiks pärast ebaõnnestunud hooaega enam palju lugeda. Seega võiks eeldada, et kuigi ümberehitamine on hetkel veel edasi lükatud, siis antaks ikkagi rohkem võimalusi nooremale generatsioonile. See võiks ka vanakeste silmis uuesti leegi sütitada, mis võiks omakorda viia ilusate asjadeni. Sharksi nime ei pakuta üle pika aja automaatselt võimalike playoffidesse kvalifitseerujate sekka ning see võib töötada meeskonna kasuks. Satsil on ka hea kogus musta hobuse potentsiaali.

Washingtonis üle parda heidetud Ward jätkab San Joses

Washington Capitals on ennast suve käigus Justin Williamsi ja T.J. Oshie hankimisega korralikult täiendanud, kuid see tähendab ka seda, et nii mõnigi mees on oma kohast ilma jäänud. Üheks nendest on Joel Ward, kes nüüd vabaagendina San Josesse siirdunud.

(foto: nbcwashington.com)
Sharks on 34-aastase ründajaga teinud kolmeaastase lepingu, keskmise palgaga 3.25 miljonit dollarit, mis tähendab tema jaoks väikest palgatõusu.

Karjääri tagasihoidlikult alustanud Ward on viimastel aastatel olnud üsnagi heas hoos. Mullu tuli temalt 24 väravat ja 25 söötu ning tänavu 19 kolli ja 15 söötu. Playoffides kogus ta tänavu üheksa punkti (3+6) ja jagas nende arvestuses koos Aleksandr Ovetškiniga meeskonna esikohta.

Kokku on Ward playoffides karjääri jooksul jääl käinud 53 kohtumises ja neist on tal kirjas 14+21. Just see on üks nendest põhjustest, miks ta Sharksile sümpatiseeris. "Joel on kvaliteetne veteranist mängumees, kes on võib nii skoorida kui ka musta tööd teha. Ta sobib kenasti meie ründajate valikusse ja ta on varasemalt näidanud, et mängib oma parimat hokit hooaja otsustavas faasis," teatas Sharksi peamänedžer Doug Wilson.

Meeskonna uus peatreener Peter DeBoer on märkinud, et Ward on tema mänguplaani ideaalselt sobiv mängija.

Barbadose juurtega ründaja asub uue klubi särgis esimese asjana jahtima oma karjääri 100. väravat. Hetkel istub ta 97 peal.

Sharks valis uueks lootsiks Peter DeBoeri

Vahest tuleb minna tagasi selleks, et edasi liikuda. Selle lausega võib kirjeldada San Jose Sharksi peatreeneri otsinguid. 2008. aastal oli klubi peatreeneri toolile kaks kõva kandidaati. Üks neist oli Todd McLellan, kellest tänavuse hooaja lõpus loobuti, ja teine Peter DeBoer, kes on nüüd Sharksi uus peatreener.

(foto: cbc.ca)
Pärast seda, kui Sharks talle seitse aastat tagasi võimalust ei andnud, siirdus DeBoer Florida Panthersi peatreeneriks. Kolme hooaja jooksul ei suutnud ta pantreid playoffidesse viia, mis tõi endaga vallandamisteate. Pärast Panthersist lahkumist võttis ta üle New Jersey Devilsi peatreeneri tooli ja seal istudes jõudis ta selleni, mida Sharks pole oma ajaloo jooksul veel kätte saanud - Stanley karikafinaalini.

DeBoeri CV on üsna kummaline. 2012. aastal Los Angeles Kingsile kaotatud karikafinaali kõrval on kõigi teiste hooaegade puhul tema meeskonna mängud piirdunud põhiturniiriga. Vaatamata sellele on aga Sharksil seoses temaga suured lootused.

"Tema intervjuu ja see, kuidas ta on end seitsme aasta jooksul täiendanud oli väga muljetavaldav," rääkis uut treeneri tutvustaval pressikonverentsil peamänedžer Doug Wilson. "Sa õpid heade ja halbade kogemuste kaudu. Ta on minu silmis väga terane tüüp, kes on võtnud kõik oma kogemused ja lisanud neile veel ühe kihi peale."

Wilson tunnistas, et intervjueeriti ligi tosinat treenerikandidaati ning DeBoeri oma pandi kõigi teiste jaoks verstapostiks. Ilmselgelt pole detsembris Devilsi poolt vallandatud peatreeneri veider karjäärikäik Wilsoni silmis tema aktsiaid alandanud.

Klubi omanik Hasso Plattner lubas kuu aega tagasi fännidele ilusamat tulevikku ja uus peatreener tuli ka koheselt välja palju lubava avaldusega. "Näen rohkelt sarnasusi," ütles DeBoer Sharksi praegust seisu kunagise Devilsi meeskonnaga võrreldes. "Näen siin sama gruppi mängijaid nagu New Jerseys. Näen veterane ja noori, keda on tabanud mõningad raskused. Nende tõeline iseloom pannakse nüüd proovile. Näen meeskonnas piisavalt head iseloomu, et ennustada suurt tagasituleku aastat."

Sharks jäi tänavu esimest korda pärast 2003. aastat playoffidest eemale. 89 punkti tähendasid, et läänekonverentsis edestati vaid kahte meeskonda. 2011. aastal kogus Devils enne DeBoeri saabumist vaid 81 silma.

Sharksi ja Todd McLellani teed läksid lahku

San Jose Sharks on liitunud meeskondadega, kes hakkab otsima uut peatreenerit. Vastastikusel kokkuleppel mindi Todd McLellaniga lahku. Seitsme aasta jooksul tehtud hea töö unustati ühe ebaõnnestunud hooaja pärast.

(foto: Getty Images)
McLellan, kes liitus Sharksiga 2008. aastal, viis klubi kuus hooaega järjest playoffidesse, enne kui see kena seeria tänavu katkes. Kaks korda jõuti konverentsi finaali ning korra 2. ringi. Tema juhendamisel saadi kolm divisjoni tiitlit ning debüüthooajal 2008/09 117 punktiga Presidentide trofee, mis oli klubi jaoks üldse esimene.

"Soovime Toddi ja tema abilisi tänada aastate eest, mis nad San Jose Sharksi organisatsioonis töötasid," teatas peamänedžer Doug Wilson klubi kodulehe teel. "Mõnikord on muutus kõigile osapooltele kasulik, aga miski ei võta Toddilt ja tema abilistelt ära seda, mida seitsme hooaja jooksul saavutati,"

Tänavusel hooajal suutis Sharks läänekonverentsis edestada vaid kahte meeskonda ja jäi playoffidest kaheksa punkti kaugusele.

"San Jose jääb minu ja mu perekonna jaoks eriliseks kohaks," ütles McLellan. "Soovin tänada Dougi ja Sharksi selle eest, et mulle anti võimalus NHL-is treenerina töötada. Samas oleme ühel meelel selle osas, et muutus on parim nii minu kui meeskonna jaoks. Olen uhke selle üle, mis me organisatsioonina korda saatsime."

McLellan töötas enne Sharksi siirdumist Detroit Red Wingsis abitreenerina, hoolitsedes ründajate ja ülekaalu efektiivsuse eest. Sharks võttis mehe endale peatreeneriks vahetult pärast seda, kui Red Wings 2008. aastal Stanley karika võitis.

Uue töökoha pärast McLellan kohesel muretsema ei pea. Ta on määratud tänavuse Kanada MM-koondise bossiks.

VIDEO: Kes on teie kapten? - Jetsi fännid mõnitasid Sharksi

Vahepeal mati alla kadunud teema seoses San Jose Sharksi kapteniametiga kerkis eelmisel nädalal taas üles, kui Joe Thornton meediale kurje sõnu pildus. Nüüd on Sharksi endine kapten ja peamänedžer Doug Wilson taas üksteisemõistmise leidnud, aga kolmas osapool pole seda siiski unustanud.

(foto: Brian Donogh/Winnipeg Sun)
Sharks mängis läinud ööl Winnipegis ning sai seal 2-5 kaotuse. Kui seis oli juba kindel ja midagi erilist enam vaadata polnud, siis lõbustasid kodumeeskonna fännid end vastase mõnitamisega.


Tänu võidu eest saadud kahele punktile hüppas Jets ka tagasi läänekonverentsi viimasele playoffide kohale. Arvestades, et Sharks on nendelt positsioonidelt aina kaugemale jäämas, siis võivad Jetsi fännid endale tõesti sellist üleolevat suhtumist lubada. Kuigi tuleb ettevaatlik olla, et ei tabaks vana hea "kes naerab viimasena, naerab paremini" juhtum.

Pahandused paradiisis? Joe Thornton soovitas klubijuhil suu kinni hoida

San Jose Sharks on hiljutisest mõõnast üle saanud ja võitnud neli oma viimasest viiest mängust, aga võimalik, et peagi kukutakse auku tagasi. Seda täiesti enesealgatuslikult. Klubi peamänedžeri Doug Wilsoni paar lauset on Joe Thorntoni pahaseks teinud.

(foto: Ezra Shaw/Getty Images)
Wilson osales Sharksi hooajapiletite omanikele mõeldud üritusel, kus ta kommenteeris muu hulgas eelmise suve kuuma teemat jätta Thornton kapteniametist ilma. "Me võtsime tema rinna pealt C-tähe ära, kuna Joe kannab meeskonda oma õlgadel ja tal on suur süda, aga kui ta stressi satub, siis nähvab ta teistele ja see mõjutab neid halvasti," rääkis Wilson.

Suvel ei välistatud seda, et Thornton ennistatakse treeninglaagri järgselt ametisse tagasi, aga lõpuks kukkus välja nii, et Sharks läks tänavusele hooajale vastu ilma kaptenita.

"Tundsin, et surve ja stress mõjus Joele halvasti. Istusime maha ja ma ütlesin, et teised mängijad peavad rohkem vastutust võtma ning seda temaga jagama. Ta mõistis mind. Talle ei meeldinud see, aga ta sai sellest aru," lisas Wilson.

Nüüd on Thornton nendele väljaütlemistele halvasti reageerinud ja vastus on konkreetne.


Sharksi hooaeg jätkub homme matšiga Chicago Blackhawksi vastu. Klubisisene tüli võidušanssidele kindlasti hästi ei mõju.

Tiimikaaslased päästsid Niemi Sharksi karjääri

Eelmisel nädalal sulgunud mängijateturul oli Antti Niemi üks huvitavamaid nimesid. Soomlasest väravavahil on suvel leping lõppemas ja nii mõnigi sats oleks tema näol endale saanud ülikogenud puurivahi. Niemi jäi aga San Jose Sharksi ning tuleb välja, et seda suuresti tänu tiimikaaslaste nõudmisele.

(foto: jaakiekkoekspertti.com)
Sharksi liidrid olevat vahetult enne vahetustehingute tähtaega kohtunud klubi peamänedžeri Doug Wilsoniga ning teemaks oli just Niemi tulevik. Kokkusaamisel suudeti Wilson ära moosida. "Nad arvavad, et me oleme konkurentsivõimelised," rääkis meeskonna boss hiljutises intervjuus. "Nad olid täiesti ausad selles, mis viimasel ajal oli juhtunud ning nad võtsid kogu vastutuse. Samas tuleb sellele ka vastata. On aeg sisu näidata."

Oma tugeva kodutoetuse poolest tundud Sharks läks vahepeal kodus tervelt kaheksa mängu ilma võiduta. Kui jaanuaris istuti veel mugavalt automaatsel playoffide kohal, siis nüüd on lõpumängudele jõudmine kahtluse alla sattunud. Kuigi, kui vaadata viimase aja tulemusi - kolm võitu viimasest neljast - siis on äkki tõesti meeskond viimaks asunud oma sisu näitama.

Hooaja suurim väljakutse seisab aga Sharksil veel ees. Põhiturniiri viimasest 15-st matšist on tervelt kümme võõrsil.

Sharks on jõudnud ristteeni

Kui San Jose Sharks mulluste playoffide avaringis Los Angeles Kingsi vastu 3-0 edu maha mängis, siis oli kuumaks teemaks uue lehekülje pööramine ja meeskonna laiali saatmine. Tol hetkel lükati see edasi, aga võimalik, et enam sellest pääsu pole. Klubi on jõudnud ristteeni. Tuleb otsustada, kas jätkata keskpärasuses või alustada meeskonna ümberehitamist.

(foto: AP)
Arvestades negatiivset energiat, mis Sharksi suvel ümbritses, tegi meeskond väga eduka hooaja esimese poole. Aastat alustati kolme järjestikuse võiduga ja esimeses matšis pandi Kings ise võõrsil kenasti 4-0 võiduga paika. Meeskond sai kena mängurütmi sisse ja võis detsembris hakata isegi mõtlema divisjoni tiitliheitluse peale. Ei olnud lihtsalt loogiline, et Anaheim Ducks jätkab üheväravaliste võitude kobistamisega ning Sharks oli lähim jälitaja. Veebruaris on aga hooaeg hakanud rentslisse voolama.

Sharks on sel kuul võitnud vaid kolm matši. Nende kõrvale on panna kaheksa kaotust ja viimane neist oli järjekordne õppetund Kingsi poolt. Meeskond on negatiivse poole pealt paistnud silma oma ülimalt lekkiva kaitsega. Hiljutistest kaotustest tervelt seitsmes on endale lastud vähemalt neli väravat. Teise seas on tappa saadud Edmonton Oilersilt ja Carolina Hurricanesilt, kes mõlemad virelevad liigatabeli lõpus.

Enne hooaja algust oli põletavaim teema see, kes kerkib Sharksi esiväravavahiks. See küsimus lükati aga üsna kiirelt laua pealt ära, kuna Alex Stalock pidi novembris minema põlveopile. Antti Niemi sai esikindad oma valdussesse ja neid ei ole hakatud temalt ka ära kiskuma. Kuigi võimalik, et viimase aja vormi tõttu võetakse see julge samm siiski ette. Niemi nimi on hakanud ringlema üleminekute juttudes. Tuleval suvel saab tema leping läbi ja nii võiks olla ta turul ahvatlev "rendimängija". Ja kui klubi on valmis loobuma oma esiväravavaht, siis ei saa keegi ennast kindlana tunda.

Meie aja järgi reede varahommikul Detroit Red Wingsi vastu peetava mänguga jõuab Sharks hooaja 62. kohtumiseni. Põhiturniiri lõpuni ei ole enam palju jäänud ning loomulikult on veel lähemal vahetustehingute tähtaeg, kus Sharks peab otsustama, kas ollakse müüjad või ostjad. Klubi peab selleks ajaks jõudma selgusele, mida tänavuse hooajaga soovitakse ette võtta. Nii ütles ka peatreener Todd McLellan hiljuti väga tabavalt: "Peame jõudma arusaamale, milline grupp me praegu oleme."

Samuti märkis McLellan, et meeskond on oma identideedi leidmisel olnud hädas ja tõdenud pettunult, et mängijad lihtsalt ei ole pingutanud võitude nimel piisavalt palju. Sharks lakub endiselt oma suviseid haavu, millele raputati ise soola peale, kui tekitati meeskonnas kummaline olukord, kus pole kaptenit. Enda sõnade kohaselt tehti seda selleks, et leida tuleviku liider, aga hetkel polegi siis kedagi, kes meeskonna ebaõnnestunud esituste pärast vastutuse võtaks.

Peamänedžer Doug Wilson kasutas sõna "tulevik" mitmes intervjuus, mis ta enne hooaega andis. Ometi oli Joe Thorntoni liidriomaduste avalik kahtluse alla panemine ainus samm, mis tuleviku nimel ette võeti. Hooaja käigus taheti justkui aina kõrgemale ja kaugemale kerkida, kuid nüüd on vastu seina joostud ja sellest kosumine on kõvasti aega võtmas. Tegu mingis mõttes sarnase juhtumiga, mis tabas eelmisel hooajal divisjonikaaslast Vancouver Canucksit, kes pärast korraliku hooaja esimest poolt täielikult kokku varises. Hetkeseisuga tundub, et Sharksiga on minemas samamoodi.

Kingsi tõus on Sharksi üle pika aja playoff-kohtadelt välja tõrjunud. 61. kohtumisega on kirjas 68 silma. Punktidelt ollakse Kingsi ja Flamesiga võrdsel positsioonil, aga konkurentidel on vähem mänge peetud. Samuti on tuliselt tulemas mitmed Kesk divisjoni satsid. Kui pikalt hoidsid wild-card kohti just Vaikse divisjoni meeskonnad, siis nüüd on mõlemad pääsmed teise divisjoni käes. Winnipeg Jetsil on koos 71 punkti ja Minnesota Wildil 68 silma. Mõlemad meeskonnad on viimasel ajal mänginud palju silmapaistvamalt kui Sharks.

Sharksil on enne vahetustehingute lukku minemist kavas veel vaid kaks mängu, ehk siis ega ei saada korralikku pilti ette sellest, milliseks võib hooaja lõpp kujuneda. See on klubi pannud keerulisse olukorda. Tundub mõistlik hakata viimaks oma ümberehitamise plaaniga pihta, aga igaüks soovib ju mängida playoffides ja iseenesest on Sharksi koosseis kindlasti selleks võimeline. Võib aga nii välja kukkuda, et see praegune klubi ümbritsev aura lihtsalt ei lase hooaega pikendada ja nii võib kevadel olla tobe olukord, kus meeskond on endast kõik andnud, aga satsil on endiselt samad vead, mis olid eelmise aasta aprillis. Ainsaks erinevuseks see, et nüüd isegi ei jõutud playoffidesse, et seal avaringis välja pudeneda.