Kuvatud on postitused sildiga craig smith. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga craig smith. Kuva kõik postitused

Daniel Sedin jõudis Canucksi võidumängus 1000. punktini

Kommentaare pole
Sedinide suguvõsas võib taas teha ühe peo, kus tort, mille peale kirjutatud 1000. Kui Henrik Sedin jõudis oma karjääri 1000. punktini jaanuaris, siis Danielil läks veidi rohkem aega. Canucksi 5-3 võidumängus Nashville Predatorsi vastu tulid aga tähiseks vajalikud punktid ära.

(foto: cbc.ca)
Daniel lõpetas mängu 1+2'ga, saades värava kirja väga olulisel ajal. Viimase perioodi keskel tuli tema ülekaalu tabamusest 3-3 viik, mille pealt edasi meeskond lõpuks võiduni liikus.

Tegu oli Danieli karjääri 376. väravaga ning tal on kirjas nüüd 1001 punkti. Ta on NHL-i ajaloos 87. 1000 punktini jõudnud mängija, neist kaheksa on aktiivsed ja 40 on selle tähiseni jõudnud ühe klubi värvides.

"Tahtsin, et see tuleks väravaga ja tähtsas võidus. Saime mõlemad kätte, seega olen mängijate üle tohutult uhke. Ise samuti sellesse gruppi kuulumine on uskumatu," muljetas Daniel pärast võitu, millega meeskond lõpetas 3-mängulise kaotusteseeria.

Vaatamata Danieli värskele vägitükile peame siiski leppima sellega, et viktoriiniküsimusele, kes on NHL-i ajaloo resultatiivseim vendade paar, on vastuseks ikkagi Gretzkyd.


Küll on aga Sedinid esimesed vennad, kes mõlemad 1000 punkti kätte saanud.

"Temaga nii pikalt samas meeskonnas koos mängimine on olnud väga eriline," lisas Daniel, kes koos vennaga hooajal 2000/01 NHL-is debüteeris.


Henrik lõpetas Predatorsi vastu kolme sööduga. 2+1'ga jõudis kolme silmani ka Brock Boeser ning omakorda sarnaselt temale tegi kaks Loui Eriksson. Kodumeeskonna poolelt olid resultatiivsed Craig Smith, Filip Forsberg ja Nick Bonino.

Teisel kolmandikul mitmeid müstilisi ja vähem müstilisi tõrjeid pakkunud Anders Nilsson sai 29 tõrjega oma tänavusest 9. stardist kuuenda võidu. 27 tõrje peale jäänud Pekka Rinne kaotas sel hooajal kodujääl normaalajaga esmakordselt. Ühtlasi on see novembris tema jaoks alles kolmas kaotus.


Sedinid on tänavusel hooajal mõnes kohtumises väga vähe mängida saanud, ent Henrik püsib sellele vaatamata meeskonna parima söödusepana. Tal on 26 mänguga kirjas 2+13. Daniel on samuti 15 silma peal (6+9).

Teised kohtumised

 Washington Capitals 2 - 5 Los Angeles Kings (tipphetked)

Capitals sai alles oma viienda novembrikuise kaotuse, kui kohtumise keskpaigas 2-1 edu silmapilgselt kaotusseisuks osutus. Täpsemalt tegid külalised üheksa sekundiga kaks tükki. Neist teine, mis osutus ka võiduväravaks, oli Jussi Jokineni esimene uue klubi eest. Samuti üldse esimene alates 17. märtsist.

Detroit Red Wings 3 - 6 Montreal Canadiens (tipphetked)

Carey Price jätkab oma perfektset comebacki. Järjekordne võit tuli 28 tõrjega. Edurivis vedas 2+1'ga asja Brendan Gallagher. Võit saadi kätte vaatamata kahele väga olulisele puudujale. Shea Weber on juba pikemat aega eemal ning Jonathan Drouin ei mänginud samuti.

Minnesota Wild 4 - 2 Vegas Golden Knights (tipphetked)

Rüütlid olid valmis taas üllatuslikuks võiduks, kui viimase perioodi alguses vähem kui paari minutiga kaotusseis eduseisuks pöörati, kuid punktilisa jäi siiski saamata. Otsustavaks kujunesid Eric Staali kaks viimase kolmandiku väravat.

 Chicago Blackhawks 3 - 4 (LA) Dallas Stars (tipphetked)

Alles hiljuti kodust eemal vaid kaotusi kogunud Stars saab pärast viite järjestikust lüüasaamist tähistada teist järjestikust võõrsilvõitu. See tuli Mathias Janmarki õhtu teisest tabamusest lisaaja avaminutil. Blackhawks pani ülekaalus vaid seitsmest ühe ning jäi ainult 22 pealeviske juurde. Küll tegi aga vähemalt Alex DeBrincat ajalugu.


Calgary Flames 3 - 0 Arizona Coyotes (tipphetked)

Mike Smith jättis 28 tõrjega oma endise koduklubi kuivale, saades kirja hooaja teise nullimängu. Rünnakul säras kahe väravaga Mark Jankowski. Jaromir Jagr naasis põgusalt vigastuspausilt söödupunktiga. Seda meeskonna vastu, kes polnud suures osas sündinudki sel ajal, mil tal juba NHL-i debüüt kirjas oli.


Edmonton Oilers 4 - 6 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Enne mängu Cam Talboti vähemalt paarinädalasest vigastuspausist teatanud Oilers võitles tublilt end 1-3 pealt välja, aga 4-4 juures tuli veidi rohkem kui minut enne normaalaja lõppu Kris Russellilt šokeeriv omavärav.

Loe edasi...

Predators mängis viimase minutiga kaotusseisu võiduks

Kommentaare pole
Jäähokiväljak on imede koht ja läinud ööl sai ühte sellist näha Nashville Predatorsi hooaja esimeses kodumängus. Mullune läänekonverentsi tšempion võõrustas Philadelphia Flyersit, kes suutis 0-3 seisu pealt mängu juhtima minna. Ometi läks aga võit ikkagi Peter Laviolette'i meeskonnale.

(foto: predlines.com)
Flyers lõpetas kohtumisega neljamängulise välisturnee ning oli alguses silmnähtavalt väsinud ja puine. Predators toksis end Craig Smithi, Scott Hartnelli ja Kevin Fiala väravatega teise perioodi 6. minutiks kolmeväravalisse eduseisu. Aga Seejärel tuli veider kollaps.

Mitmed karistused võtsid kodumeeskonnalt mänguhoo ära ning perioodi lõpuks olid tablool viiginumbrid. Andrew MacDonald ja Valtteri Filppula tabamuste vahele mahtus suvise drafti teise mehe Nolan Patricku karjääri esimene koll. Tal on esimese nelja mänguga kirjas 1+1.


Dave Hakstoli meeskond ei piirdunud ka lihtsalt viigistamisega. Teise kolmandiku alguses tulnud Travis Konecky tabamus ja Filppula teine vaigistasid Bridgestone Arena. Kuid hullumeelses kohtumises oli veel üks pöörang tulemas.

Peagi pärast Filppula teist tõi Filip Forsberg Predatorsi ühe kaugusele ning lõpuks jõudis meeskond 6-5 võiduni.

Mängu lõpus said võtmesündmused alguse kolme minutit enne sireeni, mil Mattias Ekholmil õnnestus sedavõrd edukas vahetus teha, et koguni kaks Flyersi meest rikkusid tema vastu reegleid ja nii sai Predators 5 vs 3 ülekaalu. Kuna mängida enam palju ei jäänud, siis muutis Laviolette riskantse sammuga selle veel 6 vs 3 ülekaaluks.

Külalised, ees otsas väravavahi Brian Elliottiga kannatasid enamuse keerulisest olukorrast ära, aga ometi sai Predators viigivärava kätte. Veidi üle minuti jäi veel mängida, kui Hartnell tegi oma teise. See oli aga alles draama algus.

Hakstol otsustas värava tsoonivea tõttu vaidlustada ja nii sai lõpuks Predators uue 5 vs 3 olukorra! Alates sellest hooajast kehtiva reegli kohaselt järgneb igale ebaõnnestunud tsooniveaga seotud treeneri vaidele mängu venitamise karistus. Kordused näitasid, et kahtlusekübet seal eriti polnud, kuid Flyersi peatreener jäi oma arvamuses kindlaks.

"Vastasel juhul poleks ma vaiet kasutanud," ütles ta pärast mängu.

Flyersil õnnestus uuesti suur ports ajast ära istuda, aga Forsberg jagas siiski 36 sekundit enne normaalaja lõppu surmasuudluse. Pöörane kohtumine ajas kõigil pead sassi.

"Ausalt öeldes tunnen nagu oleksime võitnud," ütles Flyersi kaitsemees Shayne Gostisbehere. "Väga imelik tunne on. Ma pole seda tüüpi kohtumises elu jooksul varem osalenud. Aga see ütleb palju meie kohta, et sellises hoones 0-3 pealt 5-3 peale läksime. Kahjuks rikkus lõpu ebaõnn."

11 väravat nähti ära vaatamata sellele, et eriti palju võimalusi meeskondadel polnud. Pooled oma üritustest teisel kolmandikul kirja saanud Flyers lõpetas 30 pealeviskega ja Predators jõudis 31 ürituseni.

"Ma olen sama segaduses kui kõik teised," tunnistas Laviolette. "Alustasime väga hästi, isegi suurepäraselt, aga siis võitles Philadelphia end mängu tagasi. Võtsime vist kuus karistust järjest. Me polnud 5 vs 5 mängus halvad, aga see oli vähemuses mängimise tõttu katkendlik. Nad kasutasid paar võimalust ära ja skoor hakkas liikuma vastupidises suunas. Lõppkokkuvõttes võin öelda, et alates 12. minutist, kuni 40. minutini polnud me eriti head. Peame paremini tegutsema."

Predators mängis Roman Josita ja tänu sellele sai oma NHL-i debüüdi teha eelmise aasta drafti 2. ringi mees Samuel Girard, kes kohe ka ühe söödupunkti teenis. Kolme silmaga olid mängu edukaimad Forsberg (2+1) ja P.K. Subban (0+3).


Laviolette'i meeskonda võivad sel nädalal ees oodata veel mõned suureskoorilised kohtumised. Järgmine matš on kodus Dallas Starsi vastu ja seejärel sõidetakse Chicagosse. Flyers saab pärast kurnavat välisturneed alustada 5-mängulise koduste kohtumiste seeriaga.

Teised kohtumised

 Carolina Hurricanes 1 - 2 (LA) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Eelmises kohtumises hilise viigivärava tuppa saanud Hurricanes kostitas seekord vastaseid samaga. Jeff Skinnerist sai esimene mängija, kes tänavu litri Sergei Bobrovski selja taha toimetanud. Külaliste mõlemad tulid Sonny Milanolt, kes kerkis klubi ajaloos teiseks mängijaks, kellel kõigist hooaja esimest kolmest mängust tabamus olemas.


New York Rangers 1 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)

Blues jätkab vaatamata mitmetele vigastustele kihutamist. Teist korda klubi ajaloos on alustatud nelja järjestikuse võiduga. Neist kolm on tulnud kodust eemal! Madison Square Gardenist saadi kaks punkti kätte isegi ilma Jake Allenita. Varuväravavaht Carter Hutton tegi 32 tõrjet. Kodumeeskonna ainus tuli Mika Zibanejadilt, kes pole tänavu veel kordagi nulli peale jäänud ja kellel on nelja mänguga kokku kirjas viis tabamust.

Montreal Canadiens 1 -3  Chicago Blackhawks (tipphetked)

Canadiensile andis lootust Tomaš Plekaneci poolt 2. minuti alguses sündinud värav, aga kui Corey Crawford on vastas, siis pole kunagi head nahka tulemas.


Dallas Stars 4 - 2 Detroit Red Wings (tipphetked)

Stars teenis napilt, aga kindlalt hooaja esimese võidu. 3-1 peal olles lasti vastased viis minutit enne lõppu ühe kaugusele. Karjääri 782. võit tõstis Ken Hitchcocki kõigi aegade edetabelis Al Arbouriga jagama 3. kohta.

Vancouver Canucks 2 - 3 (KV) Ottawa Senators (tipphetked)

Külalised olid pealevisetega üle 42-28, aga päästsid endale lisaaja alles viimasel kolmandikul. Meeskonna kõik kolm matši on seni lõppenud karistusvisetega. Kirja läks esimene võit. 5. ringis otsustas asja Mark Stone.

 Vegas Golden Knights 5 - 2 Arizona Coyotes (tipphetked)

Liiga uustulnuka edulugu ei taha kuidagi lõppeda. Esimeses kodumängus kerkiti liiga ajaloos esimeseks uustulnukaks, kes kolme võiduga alustanud. Antti Raanta tööpäev lõpetati juba kuue minutiga ära. Ta lasi viie pealeviskega kolm tükki. Personaalne edu jätkub ka James Nealil. 80ndate kuulsus Brian Propp oli eelnevalt ainus, kes põhiturniiril kõigis esimeses kolmes mängus võiduvärava kirja saanud. Vegase uusi heeroseid tutvustati kodupublikule koos tõeliste kangelastega.

Loe edasi...

James Neal tegi hooaja viimased väravad murtud käega

Kommentaare pole
Patric Hörnqvist polnud ainus mängija, kes tänavuses Stanley karikafinaalis katkise käega värava suutis teha. Samaga sai hakkama James Neal, kes mängis alates läänekonverentsi avamängust murtud käega. Kokku tuli temalt sedamoodi mängides kolm väravat.

(foto: sportsnet.ca)
Vaatamata traumale otsustas Neal konverentsi finaali esimese matši saatuse ja skooris ka järgmises kohtumises. Samuti jäi karikavõistluste finaalseeria 3. mängust üks tabamus tema nimele.


Predatorsi peamänedžeri David Poile'i sõnul pidi 29-aastane ründaja enne igat kohtumist valuvaigistavad süstid ära kannatama.

Ehkki mõned väravad tulid, oli läbi vigastuse mängimine väga raske. Katkise käega tehtud 11 mängu jooksul jõudis Neal vaid nelja punktini ja kogus efektiivsusnäitajaks -7.

Poile avalikustas ka mitmed teised meeskonna vigastused. Colin Wilson ja Craig Smith, kes said kokku kirja vaid 24 mängu, olid playoffide käigus mõlemad kimpus jalavigastustega. Kapten Mike Fisher puudus läänekonverentsi lõpust peapõrutusega. Ryan Ellise trauma jäi täpsustamata, aga võib arvata, et see on midagi roietega seoses ja Poile'i sõnul on selle ravimiseks vaja operatsiooni.
Loe edasi...

Predators avas finaalis võiduarve

Kommentaare pole
P.K. Subban on sõnapidaja mees. Nashville Predatorsi kaitsja lubas pärast Pittsburgh Penguinsi vastu peetud finaalseeria 2. mängu, et kolmanda matši võidab kindlasti tema meeskond ja nii ka läks. Nashville võõrustas läbi aegade esimest finaalseeria mängu ning kodupublik sai nautida 5-1 võitu.

(foto: newsday.com)
Eelmistes kohtumistes realiseerimisega raskustes olnud Predators pani võidule aluse tugeva teise perioodiga, kus jõuti kolme väravani. Täpsed olid ülekaalust skoorinud Roman Josi, Frederick Gaudreau ja James Neal. 1+2'ga lõpetanud Josist sai alates 2010. aastast esimene kaitsja, kes finaalis kolmepunktilise esituse teinud.

Kodumeeskond läks teisele kolmandikule vastu kaotusseisuga, kui Jake Guentzel jätkas oma kuuma käe näitamist. 22-aastane ründaja pani juba 3. minutil võrku oma tänavuste playoffide 13. tabamuse, mis jätab ta kollanokkade kõigi aegade rekordist vaid ühe värava kaugusele. Samuti on tal üks punkt puudu punktirekordist.

"Tegime hea alguse," tunnistas Sidney Crosby pärast mängu. "Teadsime, et nad tahavad alustada tugevalt ja seda nad ka tegid. Avakolmandikust eduseisuga väljumine oli hea, aga siis said nad ülekaalu värava. Peagi pärast seda lasime veel ühe ja siis kolmandiku lõpus ka veel ühe, mida ei tohi juhtuda, kui 25 sekundit vaid jäänud. Seda ei saa endale ükskõik mis hetkel lubada, eriti suurtes mängudes."

Viimasel kolmandikul kasvatasid skoori veel Craig Smith ja Mattias Ekholm kes mõlemad oma tänavuste karikamängude esimesed võrku said. Predatorsil on nüüd playoffides olnud tervelt 19 erinevat väravate autorit.

"Mängisime esimeses kahes mängus head hokit, aga oli paar eksimust. mis nad kohe ära kasutasid ja litter oli võrgus. Tulime nende limiteerimisega täna hästi toime," ütles Neal edu valmiks.

Eelnevates kohtumistes kohutavalt tegutsenud Pekka Rinne oli 3. matšis fantastiline, tehes mitu silmapaistvat tõrjed ja saades neid lõpuks kokku kirja 27..

"Ta oli suurepärane," kiitis Predatorsi peatreener Peter Laviolette oma puurilukku. "Ütlesin pärast 2. mängu, et ta on meie meeskonna selgrooks. Ta on olnud suurepärane. Tema esitus oli täna kivikõva."

Laviolette'i sõnul ei tulnud temal kordagi mõttesse vahetada väravavahti. Nii nagu Penguins tänavuste playoffide jooksul on korra juba teinud ja äkki teeb nüüd uuesti. Matt Murray kõrbes 3. mängus, lastes viis tükki 33 pealeviskega.

Kohtumine läheb ajalukku, kui läbi aegade esimene, kus Crosby ja Jevgeni Malkin mõlemad jäid samas karikamängus ilma ühegi väravale läinud pealevisketa.


Seeria jätkub Nashville'is esmaspäeval. Penguins läheb seal vältima hooaja teist kolmemängulist võõrsilkohtumiste kaotusteseeriat. Predatorsil on nüüd tänavu playoffides kodus üheksast kohtumisest kirjas kaheksa võitu.
Loe edasi...

Playoffide 2. ring: St. Louis Blues vs Nashville Predators

Kommentaare pole
Vana tõdemus selle kohta, et playoffides on sul hea väravavahiga selgelt paremad võimalused, peab hästi paika St. Louis Bluesi ja Nashville Predatorsi puhul, kes tänavu läbi aegade esimest korda karikamängudel kohtuvad. Jake Allen ja Pekka Rinne alustavad vastasseisu pärast suurepärast avaringi.

(foto: Jeff Curry/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Blues 4 - 1 Predators
Tarasenko, Steen, Perron, Edmundson - Johansen 

Blues 0 - 4 Predators
Weber, Forsberg, Arvidsson, Wilson

Predators 6 - 3 Blues
Neal, Forsberg, Johansen, Fisher x 2, Ribeiro - Shattenkirk, Reaves, Hunt

Blues 3 - 1 Predators
Perron, Broziak, Tarasenko - Ribeiro

Predators 3 - 1 Blues
Järnkrok x 2, Neal - Schwartz

St. Louis Blues

Kui anda välja avaringi sümboolne parima mängija auhind, siis rändaks see kindlasti Allenile. Minnesota Wild sai hakkama vaat, et ajalooliselt domineeriva seeriaga, kuid 26-aastasest väravavahist saadi mööda vaid kaheksa litrit.


Alleni numbrid pärast avaringi on vägevad, endale lastud keskmine 1.47 ja tõrjed 95.6%, aga tegelikult leidus ka veel üks vingem sell. Rinne lasi endale keskmiselt 0.70 väravat ja tõrjus 97.6%-ga. Nelja kohtumise peale läks kirja kaks nullimängu ning Chicago Blackhawksist sai NHL-i ajaloos esimene 1. asetusega meeskond, kes konverentsi 8. asetuse saanud satsi poolt ära pühiti.

Enne tänavust karikamängudes karjääri keskmisteks näitajateks 2.29 ja 90.2% saanud Alleni esiletõus on Bluesi jaoks kindlasti rõõmustav, ent samas võis esimesest seeriast kaasa tulla ka kuhjaga murepilvi. Wildi Corsi protsent, mis näitab pealevisete ülekaalu ja millega jäähokis mõõdetakse litrivaldamise osakaalu, oli seerias lõpuks 60.1%.

Alates hooajast 2007/08, mil seda näitajat hakati mõõtma, on playoffides ühes seeria ühe meeskonna poolt 60% kätte saadud seitse korda ja Wildist kujunes teine meeskond, kes sellist ülekaalu võiduks ei suutnud vormistada. Enamus nendest seeriatest on lõppenud domineeriva tiimi 4-2 võiduga. Corsi arvestusaja jooksul on playoffides vähemalt 55%-list ülekaalu omanud meeskond läinud järgmisesse ringi 77% juhtudest.

Seeria Wildi vastu võib vabalt minna ajalukku, kui läbi aegade üks kummalisemaid. Vaatamata domineerimisele suutis Bruce Boudreau meeskond eduseisu hoida vaid 43 minuti ja 10 sekundi jagu. Blues juhtis aga seda Alleni toel 46.3% kogu mänguajast. Ent arvatavasti teistkordselt seesugune "kobistamine" enam läbi ei lähe ja seega peab Blues oma taset tublisti parandama. Allen tõrjus tänavu põhiturniiril 91.5%-ga ja võib eeldada, et tema playoffide number hakkab ka sinna kanti tagasi kukkuma. Sellest võib omakorda eeldada, et tema esitused teises ringis enam nii hiilgavad ei tule, kui esimeses.

Vaid Edmonton Oilers sai 2. ringi edenenud meeskondadest keskmiselt vähem väravaid kirja kui Blues (2.20) ja on selge, et edasiseks eduks on vaja rohkem tabamusi. Vladimir Tarasenko jõudis alles avaringi viimases mängus oma esimese tabamuseni, seega ei pea ka kaugele vaatama, kust võiks lisavunki tulla. Jõudu peaks juurde andma ka Paul Stastny mängukõlblikuks saamine. 31-aastane ameeriklane on Bluesi parim lahtivisete mees ja lahtivisete võitmine on just üks moodustest, kuidas litrit endale hoida ning vastase domineerimist vältida. Saanuks Stastnyt kogu seeria jooksul kasutada, siis vaevalt, et Wildi pealevisete ülekaal olnuks kesmiselt 36.4-26.8.

Blues edeneb, kui...

Oma mäng saadakse käima. Blues ei ole tegelikult meeskond, kes tulemuste saamiseks oma väravavahi kukil istub. Alate 1. veebruarist, mil Mike Yeo peatreeneriks sai, oli põhiturniiril 32 kohtumise jooksul vaid 13 matši, kus vastastele pealevisetega alla jäädi. Predators jättis Blackhawksile keskmiselt 31.5 üritust, jõudes ise kirja 31-ni ehk Yeo meeskonnal peaks olema võimalus saada järje peale tagasi. Juba eelnevalt sai märgitud, et pärast Shea Weberist loobumist ei ole Predators võimaluste limiteerimisel enam tippklassist olnud ja tulise Tarasenkoga võib Blues nüüd äkki hoopis ise teerullina vastasest üle sõita.

Nashville Predators

Rinne on hetkel väravavahtide statistiliste näitajate osas tipus, aga tegelikult ei tulenenud edu Blackhawksi vastu vaid tema esitustest. Predators jagas tänavu põhiturniiril 12 erineva vähemalt kümne väravaga mehega liiga esikohta ja näitas oma sügavust kohe ka karikamängudel. Mänge oli küll vaid neli, aga 19-st jääl käinud väljakumängijast jäi nulli peale vaid neli venda. Seejuures oli üks neist P.A. Parenteau, kes sai koosseisu vaid viimases matšis, asendades viga saanud Craig Smithi.

Ajaloolist seeriat ilmestas hästi ka naljakas fakt, mille kohaselt kogus Rinne sama palju punkte (2), kui Blackhawksi resultatiivseimad mängijad Patrick Kane ja Jonathan Toews. Seejuures, kui Toews poleks viimases mängus 5:12 enne lõppu Kane'i ja Artemi Panarini söötudest tulnud ülekaalu väravat teinud, siis oleks Rinnel olnud tuntud ründeässadest kirjas rohkem punkte. Lisaks muidugi ka kolmas puhas paber.


Predatorsi võitu seerias uskusid vähesed, aga nüüd tundub see tegelikult täitsa loogilisena. Rinne on pikalt kuulunud NHL-i parimate väravavahtide sekka. 34-aastane soomlane pole suutnud varasemalt playoffides väga hiilata, aga parem meeskond annab talle selleks nüüd võimaluse. Meeskond on sügava pingiga nii rünnakul, kui ka kaitses. Mitte küll äkki nimede poolest, aga omavaheline koostöö sujub väga hästi. Kena kompott tähendas muu hulgas lõpuks seda, et meedia esindajatele välja jagatud kangema kraami võis playoffide alguses jätta mustemateks päevadeks.


Kuna lõpumängudes läheb iga ringiga aina raskemaks, siis on edaspidi Jack Danielsi viskit usutavasti ka vaja. Ilusa avaringi järel võib ilkuda erimeeskondade kallal, mis Predatorsi alt vedasid ja kui edaspidi paremini ei lähe, siis võivad mängud peagi mängitud saada. Peter Laviolette'i hoolealuste 12.5%-lisest ülekaalust olid halvemad vaid Blues ja New York Rangers (mõlemad 6.7%). Vähemuses mängides jäi edukus 77.8% peale. Edasi pääsenud meeskondade seas läks halvem näitaja kirja vaid Anaheim Ducksile (62.5%). Blues surmas enne Wildi vastu peetud viimast mängu karistusi 91.7%-ga. 5. matšis lastud kaks kolli tõmbasid efektiivsuse 83.3% peale, aga see võib petlik olla. Põhiturniiril oldi selle osas liiga tippude seas.

Predatorsi jaoks on ohusignaaliks tõsiasi, et Blackhawks oli tänavu vähemuses kohutav ja selle eest vastutanud abitreener Mike Kitchen vabastati esmaspäeval ametist, aga samas peaks meeskonnal ka enda parandamiseks potentsiaali olema. P.K. Subban, kes korjas ligi pooled (16) oma põhihooaja punktidest (40) ülekaalus mängides, oli playoffide avaringis varjus, piirdudes vaid kahe silmaga. Tema võiks olla relv, kelle toel niigi hästi alustanud meeskond saaks veel parem olla.

Predators edeneb, kui...

End ei lasta edul uinutada. Rinne ütles pärast Blackhawksi auti lükkamist: "Hetkel ei hooli ma sellest, kes meile vastu tuleb, kui sedamoodi jätkame, siis võime ükskõik kelle alistada." Suur triumf on meeskonnale kõvasti enesekindlust andnud ja see võib edaspidi kasu tuua. Aga see võib ka negatiivset mõju avaldada. Liigne enesekindlus karistatakse sageli ära ja kindlasti ei tohi end nüüd alistamatuna tunda.

Ennustus: Predators edasi 4-3

Seeria tuleb mõlema meeskonna jaoks võrreldes esimeste mängudega täiesti teistsugune. Võidab see, kes olukorraga paremini kohaneb ja sisetunne ütleb, et Predators on selleks paremini valmis. Blues on kuhjaga oma karikavõiduks vajalikku õnne juba ära kasutanud ning 2. ringi jõudmisega omamoodi imega hakkama saanud. Imesid aga juhtub teadupärast harva ja veel harvemini tuleb neid kaks tükki lühikese aja jooksul, seega kipub kaalukauss Predatorsi poolele.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Kommentaare pole
Kevadel klubi 18-aastase ajaloo jooksul kolmandat korda playoffide avaringist edenenud Nashville Predators on end vähem kui 12 kuuga tõstnud liiga tugevate keskmike seast võimalikuks Stanley karika nõudlejaks. Seda tänu vahetustehingutega, millega peamänedžer David Poile kokku pannud väga tugeva koosseisu.

(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
Alates klubi algusaegadest saadik peamänedžerina tegutsev Poile tõi läinud talvel klubisse Ryan Johanseni ning suvel turgutas ta satsi veel ka P.K. Subbani lisamisega. Tegu parimates mängija aastates olevate tähtedega, kelle kaasabil võiks Predators aastateks tippkonkurentsi tõusta.

Jaanuaris hangitud Johansen on tõeline esitsenter, keda meeskonnas pole varem olnud. Resultatiivselt debüteerinud ja 42 mänguga 34 punktini (8+26) jõudnud mehelt oodatakse väga suur panust.

"Meil on temaga seoses suured ootused individuaalsete esituste, punktide, söötude suhtes. Ta peab olema meie resultatiivseim mängija ja koguma endale suured numbrid," on 24-aastase Johanseni kohta Poile suvel öelnud. "Arvan, et ta on jõudmas oma parimasse ikka ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta ei võiks teha väga-väga head aastat."

Subban on 27-aastasena veidi kogenum ja end ka juba tõestanud, jõudes 2013. aastal liiga parima kaitsja auhinnani. Ent ka temalt peaks olema veel rohkem tulekul. Mullu tegi ta kolmanda vähemalt 50 punktiga hooaja järjest ja seda vaatamata sellele, et kevad läks kaelatrauma ravimisele.

"Olen elevil meie meeskonna, linna ja eelkõige karika võitmise võimaluse suhtes. See on kõige olulisem," on Subban öelnud. "Siia tulemine ei ole populaarsuse kogumise võistlus. Siiatulek seisneb kõik meeskonna võitudele ja tiitlini aitamisel. Just selleks olen ma siin."


Predatorsi kaitseliin oli juba enne Subbani saabumist väga muljetavaldava koosseisuga. Kaptenist Shea Weberist loobumine oli julge otsus, aga Poile ongi end tõestanud peamänedžerina, kes ei karda riskida ja ajalugu on näidanud, et tema otsused kipuvad ka õiged olema.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Meie kaitse puhul on tähelepanuväärne see, et esimest kolme - jättes Subbani välja - saab koosseisus ringi liigutada. Nad kõik suudavad uisutada ja litrit liigutada. Meil on väga liikuv esinelik," on oma sinise joone meeste kohta öelnud meeskonna peatreener Peter Laviolette.

Mobiilsus ja kiirus on aina tähtsamaks saamas. Nii nagu ka osavate kaitsemeeste olemasolu. Mida kiiremini litri kaitsetsoonist välja saad, seda väiksem on oht sinu väravale ja mida paremini kaitsjaid rünnakut suudavad toetada, seda rohkem tekib väravavõimalusi.

Kiirus on saanud sedavõrd oluliseks, et isegi läänekonverentsi meeskonnad nagu Predators on asunud eemalduma füüsilisusest, mis varasemalt konverentsis edukalt tegutsemiseks kõrgelt hinnatud oli. Jõudu peab muidugi endiselt olema, aga eelistatult kaasneb koos sellega kiirus ja osavus.

Rünnakuga seoses on oluline omada head tsentrite gruppi ning selleski kastis on Predatorsil linnuke kirjas. Meeskonna uus kapten Mike Fisher ja üle 1000 kohtumise NHL-is kaasa löönud Mike Ribeiro on mõlemad mitmekülgsed ründajad, kes võivad kahtlemata nii mõndagi veel ka Johansenile õpetada.

(foto: dailyfaceoff.com)
Predators, kes mängis pikalt Barry Trotzi juhendamisel, pole kunagi olnud tuntud hea ründemeeskonnanaga, kuid klubi juures kolmandat hooaega alustav Laviolette on selle osas muudatuse toonud. Pärast mitut viljatut aastat oli Predators mullu 2.73 kolliga mängus teist hooaega järjest liiga esikümne lähedal.

Meeskonnas oli eelmisel hooajal Filip Forsbergi ja James Neali näol tervelt kaks 30 väravaga meest. Seejuures jõudis rootslane 33 kolliga klubi rekordi korduseni. Playoffides, mis lõppesid  2. ringis hilisemale finalistile San Jose Sharksile 3-4 allajäämisega, näitas end tugevalt Colin Wilson, kes korjas 13 matši jooksul 14 silma (5+8). Teine ameeriklane Craig Smith on teinud kolm vähemalt 20 väravaga hooaega järjest.

Koos Jimmy Veseyga oleks edurivi veelgi tugevam, aga temast ilmajäämise kaotusevalu võib leevendada Kevin Fiala, kes korjas mullu AHL-is 66 matšiga 50 silma (18+32) ning sai viie mängu jooksul ka NHL-i lõhna nuusutada.

Kuna perfektset satsi on aga väga keeruline luua, siis on paradoksaalsel kombel Predatorsi kunagisest suurimast tugevusest saanud kõige valusam nõrkus. Laviolette'i meeskond oli mullu endale lastud pealevisete vähesuse osas 27.3-ga liiga parim, aga endale lastud väravate keskmine 2.60 jättis satsi liiga keskmikke sekka. Lühidalt tähendab see seda, et kolm korda Vezina auhinnale nomineeritud Pekka Rinne tase kukkus.

Kogu karjääri Nashville'is veetnud soomlane suutis eelmisel hooajal tõrjuda vaid 90.8%-lise efektiivsusega. Meeskond tervikuna jäi tõrjeprotsendi osas 90.5%-ga liiga viimase kümne sekka. Novembris 34-aastaseks saava Rinne peamiseks probleemiks on ebastabiilsus. Eelmise aasta oktoobris oli tema tõrjete efektiivsuseks 92.5%, aga järgmiste kuude jooksul sai ta 91% kätte vaid korra ja kahel kuul jäi see isegi alla 90%.

"Tegu on lihtsalt vaimsete asjadega. Hooaeg on pikk ja kui lased end nendest häirida, siis läheb raskeks. Võimalik, et vahest teen asjad vaimse poole pealt enda jaoks liiga raskeks," rääkis Rinne pärast hooaja lõppu.

Kuna kolm aastat klubis veetnud Carter Hutton lahkus vabaagendina St. Louisi, siis on uuel hooajal Rinnel uus varumees. Tõenäoliselt saab selleks Marek Mazanec, kes võttis kaks hooaega tagasi isegi ühe kuu parima uustulnuka auhinna. Pärast seda on aga tšehh praktiliselt kogu aja veetnud AHL-is. Eelmisel hooajal lasi ta seal endale 2.45 väravat ja tõrjus 91.2%-ga. Variandiks on ka Juuse Saros, aga 21-aastasena jääb tema siiski tõenäoliselt madalamasse liigasse veel küpsema.

Hooaja väljavaated

Pärast nappi alla jäämist Sharksile tõdes Poile, et meeskonnal on veel 1-2 mängijat puudu tõusmaks karikavõidu favoriitide sekka. Siis oli aga Johansen klubis mänginud vaid pool hooaega ja Subban oli veel Montreali armastatuim poeg. Nüüd näib, et meisterplaani viimased lülid on kokku kuhjatud.

Eelmisel hooajal tegi Predators jõulise sammu edasi ja kuna konverentsi finaal oli juba käega katsutav, siis võivad meeskonna fännid tõesti juba karikavõidust unistada. "Meie meeskond lõikab teise ringi jõudmisest kasu," tunnistas Mattias Ekholm eelmise hooaja lõpus. "Arvan, et saame vaid paremaks minna ja ootan seda põnevusega."

Rinne mänguvorm tekitab küsimusi, aga sellega seoses võib julgustavalt vaadata minevikku. Üleeelmisel hooajal tegi ta pärast 90.2%-lise tõrjete efektiivsusega aastat ühe karjääri võimsama hooaja, lõpetades 92.3%-ga. Hooajal 2012/13 olid tõrjed omakorda 91%. Ehk tal on kehvale aastale järgnenud alati hea hooaeg ja vastupidi. Nüüd peaks olema taas tõusu aeg. Kui nii tõesti välja kukub, siis peaksid Predatorsil olema päris head võimalused jõuda klubi ajaloo esimese divisjoni tiitlini ja sellele võiks järgneda ka edu playoffides.
Loe edasi...

Predators sai kodus väga valusa kaotuse

Kommentaare pole
Nashville Predators jõudis läinud ööl klubi rekordini, kui oma 12. veebruaril alanud punktiseeria 11 mängu peale venitati, kuid vaevalt, et pärast mängu riietusruumis rõõmuhõiskeid kuulda oli. Pigem hoopis vastupidi. Meeskond kaotas kodus New Jersey Devilsile väga valusal kombel.

(foto: Mark Zaleski/AP Photo)
Devils läks kantrimuusika pealinnast ära 5-4 lisaajavõiduga ja seda pärast nutust seisu, mil enamus mängust tuli tagaajaja rollis olla. Meeskonnad jagasid avakolmandikul ära kolm ülekaalu väravat ja kaks neid jäid võõrustajatele. Autoriteks Craig Smith ja Mike Ribeiro. Devilsi pani tabloole Kyle Palmieri. Seejuures lõpetasidki mõlemad meeskonnad nii, et karistuste surmamise efektiivsuseks jäi 0%.

Paul Gaustad viis kodumeeskonna teise kolmandiku alguses kahega ette, kuid Devante Smith-Pelly esimene uue meeskonna eest tehtud värava kindlustas siiski selle, et seis püsis pingelisena. Kohe viimase perioodi alguses läks see ka veel pingelisemaks, kui Travis Zajaci sulest tuli järjekordne ülekaalu koll.

Meeskonnad hakkasid lisaaja suunas liikuma ning Predators suutis viimasel kolmandikul Keith Kinkaidi poolt valvatud väravale toimetada ainult kuus pealeviset. Ometi oleks asekapteni Mike Fisheri karjääri 1000. mäng peaaegu lõppenud dramaatilise võiduga. Kaks minutit ja mõned sekundid peale enne lõpusireeni viis Filip Forsberg meeskonna uuesti ette. Kuid rõõmustamine jäi üürikeseks.

John Hynesi meeskond on tänavu mitmeid kordi endale hiliste viigiväravatega punkte välja nokkinud ja nii läks ka sel korral. 40 sekundit enne lõpusireeni maandus litter värava ees Adam Henrique'ile mugavalt ette ja Pekka Rinne oli neljandat korda löödud.

Devilsi peatreeneri jaoks polnud muidugi järjekordne imeline pääsemine enam suureks üllatuseks. "Seda oli tunda," ütles Hynes tagasituleku kohta. "Paljudel juhtudel sa tunned seda pingi peal koos mängijatega. Nad tundsid end täna hästi, mängisid hästi ja on kena, et suutsime viigini jõuda ning lõpuks võita."

Võit tuli ära vahetult enne lisaaja teise minuti täis tiksumist. Rinne oli mängu venitamise eest teeninud karistuse ja Devils lahendas ülekaalu veidi rohkem kui kümne sekundiga ära. Väravakangelaseks oli uuesti Henrique.


Lisaks klubi punktiseeria rekordile kukkus mängus ka Predatorsi ülekaalust tulnud punktide rekord. 183. silmani jõudnud Shea Weber möödus Kimmo Timonenist.

Teised kohtumised

 Boston Bruins 4 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Bruins sai viimasel kolmandikul kirja ainult kaks pealeviset, aga selleks ajaks oli töö juba tehtud. Brad Marchand jätkab suurepärase hooga.


Buffalo Sabres 6 - 3 Calgary Flames (tipphetked)

Sabres pani liiga halvima vähemuse meeskonna (73.6%) vastu ülekaalus kaheksast ainult ühe, aga jõudis siiski 16 mängu enne põhiturniiri lõppu sama arvu väravateni, mis tuli kogu mulluse hooajaga ära. Meeskonnad kombineerisid üheksa väravat pärast seda, kui avakolmandik väravateta viigiga lõppes. Flamesist sai ametlikult hooaja halvim kaitsemeeskond ja sellist asja pole varem juhtunud.


Philadelphia Flyers 0 - 4 Edmonton Oilers (tipphetked)

Flyers oli sarnaselt Sabresile ülekaalus saamatu (seitsmest null), aga mängutulemus osutus palju nukramaks. Cam Talbot jõudis 35 tõrjega hooaja teise nullimänguni. Oilers polnud 93 võõrsilmängu järjest oma puuri puhtana hoidnud.

Pittsburgh Penguins 4 - 1 New York Rangers (tipphetked)

Chris Kreider viis külalised veidi rohkem kui kolm minutit enne teise kolmandiku lõppu ette, aga ometi pidi Alain Vigneault meeskond viimasele perioodile minema 1-3 kaotusseisuga. Mängust Vigneault sõnul kaelakrampidega lahkunud Henrik Lundqvisti emotsioon võttis väga hästi
meeskonna mängu kokku.


Toronto Maple Leafs 1 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Wild kallutas pärast kaotusseisu jäämist mängu enda kasuks kahe ülekaalu väravaga. Mike Babcock oli pärast mängu kohtunike peale väga pahane. Leafs ei saanud kordagi ülekaalus mängida, samas kui külalistel oli neid võimalusi neli. Võõrustajatel oli väljakul koosseis, mille keskmiseks vanuseks vaid 25.17 aastat.

Ottawa Senators 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Karjääri jooksul mitte kordagi normaalajal oma endisele klubile kaotanud Ben Bishop tegi enda tavapärase taas ära. 12-st mängust läks kirja üheksas võit. Lightning jõudis kaheksanda järjestikuse võiduga klubi rekordi kordamiseni. Mark pandi maha karikavõiduga lõppenud 2004. aastal. Seda samuti veebruaris-märtsis. Ajalugu kordab end?

Winnipeg Jets 3 - 4 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Mitmeid kummalisi kokkupõrkeid täis olnud kohtumine sai ka kummalise lõpu, kui lisaajal jäi Nikolaj Ehlers ühele pealeviskele täpselt nii näoga ette, et litter kukkus otse Kyle Okposo kepilaba peale. Kahe väravaga lõpetanud Mark Scheifele viis kodumeeskonna kaks minutit enne normaalaja lõppu ette, aga ometi jõudis Islanders mängu veel viigistada. Jack Capuanost sai legendaarse Al Arbouri järel klubi ajaloos teine peatreener, kes 200 võiduni jõudnud.

Colorado Avalanche 3 - 2 Florida Panthers (tipphetked)

Avalanche suutis läänekonverentsi viimase playoffide koha võidujooksus Wildiga sammu pidada, kuigi pantrite vastu olid viimasel kolmandikul päris kummalised lood. Calvin Pickard pidi seal 3-2 eduseisu säilitamiseks tegema koguni 24 tõrjet! Patrick Roy meeskond ise sai kogu kohtumisega kirja praktiliselt sama arvu üritusi (26). Panthers päris tühjade kätega siiski aga lahkuma ei pidanud. Jaromir Jagr sai järjekordse söödupunktiga Gordie Howe'i kätte ning järgmises matšis, mis homme kavas Arizona Coyotesi vastu, on juba võimalus kerkida ainuisikuliselt kõigi aegade punktitabelis 3. kohale.

Arizona Coyotes 1 - 5 Anaheim Ducks (tipphetked)

Uus nägu Jamie McGinn skooris taas ning Corey Perry lõpetas 1+2'ga mängus, millega Ducks kasvatas oma võiduseeria kümne peale. Sellega korratakse 2013. aasta detsembris püstitatud klubi rekordit. Viieks väravaks piisas oma karjääri esimese stardi teinud Niklas Treutle'i vastu vaid 16-st pealeviskest. Kolm kolli saadi ülekaalust. Seda isegi Ryan Getzlafita, kes pisivigastuse tõttu kohtumisest puudus. Mängu lõpuks olid meeskonnad üksteise peale päris pahased. Viimasel kolmandikul tuli 64 mängu 82-st karistusminutist.

 Vancouver Canucks 2 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)

Haid kasvatasid oma Vancouveris käsiloleva võiduseeria üheksa peale ja seda vaatamata sellele, et Canucks tuli avakolmandikust ära 2-0 eduseisuga. Külalised said selle teisel kolmandikul ühe peale ning otsustasid siis viimase 20 minutiga asja ära.

Los Angeles Kings 3 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)

Anze Kopitar avas skoori juba esimesel minutil ja kuningad võtsid üsna rutiinse võidu. Pealevisetega oldi lõpuks üle 31-15. Heitlus Vaikse ookeani divisjoni tiitlile on kujunemas väga põnevaks. Kings ja Ducks on hetkel esikohta jagamas, aga Sharks pole ka väga kaugel.
Loe edasi...

Vahekohtu istung Smithi ja Predatorsi vahelisi suhteid ei rikkunud

Kommentaare pole
Craig Smith sai nädala alguses uue lepingu kätte, aga seda alles pärast vahekohtu istungit, mis võib teinekord üsna ebameeldivaks kogemuseks osutuda. Täiskasvanud mehed on sealt pisarsilmil väljunud ja nii edasi. Smithi ja Nashville Predatorsi vahelisi suhteid see aga ei rikkunud.

(foto: USATSI)
Osapooli lahutas enne kokkuleppeni jõudmist mitu miljonit dollarit ja klubi mängumehe kohta palju ilusat kindlasti ei öelnud. Aga eks võinuks ka krõbedamalt minna. "Olen ennast arvatavasti kritiseerinud veel halvemate sõnadega kui need, mida seal kuulsin," tunnistas Smith eile antud intervjuus.

Aastapalga osas uue lepinguga klubi viiendaks enimteenivaks mängijaks tõusnud ründajaga on ühel lainel ka Predatorsi peamänedžer. "Craig on kindlast erineval arvamusel selle suhtes, mis me tema kohta rääkisime, aga oleksin väga üllatunud, kui ta täna poleks väga õnnelik kutt," märkis David Poile.

Predators murdis tänavu ilusa hooajaga kaheaastase playoffideta hooaegade seeria. Smith usub, et tulemas on veel ilusamad ajad: "Me oleme liikumas õiges suunas. Lõppenud hooaeg oli selle märgiks ning mulle meeldivad suvised täiendused. Arvestades koosseisu ja lisatud kogemust, usun et teeme taas hooajale vägeva alguse."

Läänekonverentsi kolmanda meeskonnana lõpetanud Predators on oma tuumikut suvel täiendanud Cody Hodgsoni ja Barret Jackmaniga. Lisaks on nii otseses kui kaudses mõttes jokkerina meeskonda toodud KHL-i ja Helsingi Jokerite imemees Steve Moses.
Loe edasi...

Craig Smithile 5-aastane, 21.25-miljoniline leping

Kommentaare pole
Eile tehti avalöök vahekohtu kaudu uute lepingute jagamisele. Esimesena võeti arutlusele Nashville Predatorsi ründaja Craig Smithi kaasus, kuid lõppkokkuvõttes kujunes see ajaraiskamiseks. Sarnaselt aasta tagasi P.K. Subbani juhtumi puhul tehti istung ära, aga vahetult pärast seda jõuti siiski enne peale sunnitud tehingut kokkuleppeni.

(foto: John Russell/Getty Images)
Predators sidus oma 2009. aasta drafti 4. ringi valiku ära viieks aastaks. Uut hooaega alustab 25-aastane ründaja 3.75-miljonilise töötasuga, mis hakkab aasta-aastalt veerandmiljoni jagu kasvama, andes lõpuks lepingu koguväärtuseks 21.25 miljonit dollarit.

Smith on ennast viimastel aastatel tõestanud võimeka väravakütina. Tänavu jäi tema kontole 23 kolli ning aasta varem 24 tabamust. Kaks aastat tagasi oli ta USA jaoks pronksiga lõppenud maailmameistrivõitlustel üks resultatiivsemaid mängijaid. Kümne söödupunktiga oli ta parim abistaja ning nende kõrvale pani ta ka neli väravat.

Enne vana tehinguga aastas kaks miljonit teeninud ründajaga uue lepingu tegemist oli Predators ainus klubi, kes polnud seni oma palgalehega miinimumtasemeni jõudnud. Allkirjade kogumine peaks nüüd jätkuma teise 20 värava mehe Colin Wilsoniga. Temagi on uue lepinguga seoses vahekohtu poole pöördunud, aga võimalik, et Smithiga loodud pretsedent aitab sellegi olukorraga varem õhtule saada.

Teiste klubide võtmemängijatest on vahepeal enne vahekohtu otsust lepingu kätte saanud Edmonton Oilersi Justin Schultz (aastane leping, töötasu 3.9 miljonit) ja New Jersey Devilsi Eric Gelinas (2-aastane leping, koguväärtus 2.15 miljonit).
Loe edasi...

Craig Smithile kõrge kepi eest trahv

Kommentaare pole
Kui simuleerimise eest on tänavu agaralt mängijaid trahvitud, siis muude olukordade puhul on see juhtunud harva. Nüüd on Nashville Predatorsi Craig Smithile antud trahv kõrge kepiga mängimise eest. 25-aastane ründaja tegi nädalavahetusel Buffalo Sabresi Jerry D'Amigo naeratuse korralikult katki.

(foto: Brace Hammelgarn/USA TODAY Sports)
Intsident juhtus avakolmandiku lõpus ja Smith istus selle eest ka neli minutit karistuspingil.


D'Amigo lahkus mängust vere rada järel, kuid naases hiljem jääle. Seda aga ilma paari hambata.


Trahvi suuruseks on maksimummäär 5000 dollarit ehk 4600 eurot kopikatega.
Loe edasi...