Kuvatud on postitused sildiga jakob silfverberg. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga jakob silfverberg. Kuva kõik postitused

Järjekordsest kaotusseisust võidu välja mänginud Ducks viigistas läänekonverentsi finaali

Tänavuse hooaja läänekonverentsi finaal oli Anaheim Ducksi jaoks pühapäeval minemas seisu, kust väga keeruline end välja mängida. Nashville Predators oli võõrsil mängides seeriat 2-0 juhtima minemas. Randy Carlyle'i meeskond sai aga hakkama järjekordse ilusa tagasitulekuga.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Ducks teenis 5-3 skooriga oma playoffide üheksanda võidu ja neljanda, mis tulnud mitmeväravalisest kaotusseisust. Vaid 1987. aasta Philadelphia Flyers on ühe hooaja jooksul playoffides rohkem selliseid mänge võitnud (5).

"Soovin, et me ei satuks kaotusseisu, aga arvan, et meil on 3-4 head ründekolmikut, kelle toel mängu tagasi jõuame. Me nagu tunneksime, et meil pole enam midagi kaotada Näib nagu just siis näitaksime oma parimat mängu," lausus Rickard Rakell pärast mängu.

Kodumeeskond jäi kiirelt taha, kui Ryan Johansen ja avamängu kangelane James Neal vähem kui üheksa minutiga Predatorsi ette viisid. Ducksile jäi avakolmandikul kirja vaid viis Pekka Rinne väravale läinud pealeviset ning mänguhoog ei tahtnud kuidagi sisse tulla. Kuid korraga saadi end siiski käima.

Sami Vatanen lõpetas esimese perioodi viimasel minutil meeskonna ülekaalu põua ning Jakob Silfverberg pani teise avaminutil kotti oma tänavuste karikamängude üheksanda värava.

Silfverbergile vastas peagi Filip Forsberg, kuid kolmandiku lõpetas eduseisus juba Ducks ning seda enam käest ei lastud. Ondrej Kaše viigistas uuesti ning mängu võiduvärav tuli kolm minutit enne teise perioodi lõppu Nick Ritchie'ilt. Kohtumise viimasel minutil vormistas tühja väravasse tehtud tabamusega lõppseisu Antoine Vermette.

Rinnele jäi lõpuks kirja vaid 22 tõrjet. Esimese kuue pealeviskega kaks väravat lasknud John Gibson lükkas litri kõrvale 30 korda.

Mängu kolme söödupunktiga lõpetanud Ryan Getzlaf kerkis playoffide punktitabelis 18 silmaga Jegveni Malkini kandadele.


Vähemalt kaheväravalisest kaotusseisust saadud võite on tänavu nüüd kirjas 14. Alates aastast 1988 on nende osas 15-ga "produktiivsem" olnud vaid 2014. aasta.

Läänekonverentsi finaal algas Predatorsi võõrsilvõiduga

Aasta tagasi playoffide avaringis kahe 3-2 skooriga alustanud Anaheim Ducks ja Nashville Predators kordasid seda tänavuste karikamängude läänekonverentsi finaali esimeses matšis. Ka võitja oli sama. James Neal tõi Predatorsile lisajavõidu.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Neal lõpetas mängu esimese lisaaja keskel, pannes võrku oma playoffide neljanda värava. Meeskond pidi võiduka lõpuni jõudmiseks kõvasti kannatlikkust näitama.

Kui enne seeria algust võis Ducksi nõrgaks lüliks pidada väravavahti John Gibsonit, siis vähemalt avamängus esines ameeriklane suurepäraselt ning kiruda võib enda võimaluse raiskamist. Gibson lõpetas 43 tõrjega.

Randy Carlyle'i meeskond tegi superalguse, kui Pekka Rinnest saadi mööda kohe esimene väravale läinud pealevise. Jakob Silfverberg jätkas oma maagilist kulgemist playoffide kaheksanda tabamusega. Vaid Pittsburgh Penguinsi Jake Guentzelil on temast tänavustes karikamängudes rohkem väravaid kirjas.

Rootslasele vastas avakolmandiku 13. minutil kaasmaalane Filip Forsberg ning kohtumist domineerinud külalised asusid juhtima teise perioodi alguses, mil Austin Watson kerkis tänavustes karikamängudes meeskonna 15. erinevaks väravaautoriks. Ometi ei suutnud pärast 40 minutit pealevisete osas 32-17 edu hoidnud meeskond endale normaalajavõitu välja mängida.

Viimasel kolmandikul jätkus rootslaste õhtu Hampus Lindholmi väravaga, mis viis mängu lõpuks lisaajale.

"See näitab tugevat iseloomu," ütles võidu kohta 27 tõrjet kirja saanud Rinne. "Kogu õhtu jooksul oli meil rohkelt võimalusi ja neile ei andnud me eriti midagi. Eeldasin, et nii paljude võimaluste juures saame lõpuks temast jagu. Gibson tegi väga hea mängu, aga meie kutid ei andnud alla. Oleme playoffides korduvalt nii mänginud. See on ühe meeskonna jaoks suurepärane märk."

Mängus tehtud neljast null kasvatas Ducksi ülekaalu põua 21 võimaluse peale. Viimane PP värav tuli eelmise ringi teises matšis.


Tegu on tänavuste playoffide 43. üheväravalise vahega lõppenud kohtumisega. Läbi aegade rekordiks on 2007. aasta 51 mängu.

Ducks avas Oilersi vastu võiduarve

Stanley karika playoffide 2. ringi seerias Edmonton Oilersi vastu kahe koduse kaotusega alustanud Anaheim Ducks suutis vastasseisu kolmandas matšis surma suhu sattumist vältida. Vaatamata 3-0 eduseisu käest laskmisele suudeti võtta kindel võit.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Randy Carlyle'i meeskond mängis end kolmeväravalisse eduseisu 12 minutiga. Alustati kohe uue klubi rekordiga, kui Rickard Rakell tegi 25. sekundil meeskonna läbi aegade kiireima playoffide värava. Samuti läks Cam Talboti selja taha kohe külaliste teine väravale lennanud pealevise, kui Jakob Silfverberg viis minutit hiljem edu duubeldas. Üliteravale algusele pani punkti Ryan Getzlaf.

Oilers oli korralikult nokki löödud, aga matilt suudeti siiski püsti tõusta. Teise kolmandiku 10. minutiks oli viik majas. Patrick Maroon ja Anton Slepõšev tegid üsna õnnelike tabamustega vahe minimaalseks ning Connor McDavid viigistas ühe tänavuste playoffide ilusaima tabamusega.

Tormiline tulemine sai aga päris julma lõppu. Oilersi kapteni väravast ei kulunud isegi minutit, kui koos Wayne Gretzkyga hullunud Rogers Place oli haudvaikne. 25-aastane ründaja Chris Wagner sai kirja oma karjääri esimese karikamängude tabamuse ja see osutus lõpuks ka võiduväravaks.

Viimasel kolmandikul tegid lõppskooriks 6-3 karjääri esimese mitme väravaga playoffide kohtumise kirja saanud Silfverberg ja Ryan Kesler. Kolmandat mängu järjest skoorinud rootslane võttis viimase tabamuse juures enda nimele veel ka ühe söödupunkti.

Seeria esimestes mängudes ligi 95%-ga tõrjunud Talbot lahkus seekord 78.6%-ga. Tema nimele jäi 22 tõrjet. John Gibson lükkas teises puuris kõrvale 24 pealeviset.

Lisaks esimesele võidule sai Ducks rõõmustada ka Sami Vataneni koosseisu naasmise üle. Soomlasest kaitsemees polnud alates avaringi 1. mängust jääl käinud.


Kuue värava tegemisega kordab Ducks oma playoffide rekordit. Viimati saadi samaga hakkama 2015. aastal Calgary Flamesi vastu peetud 2. ringi avamatšis. Samast aastast pärines ka meeskonna eelmine ja seni ainus pärast kolmeväravalise edu ära andmist tulnud playoffide võidumäng. See juhtus konverentsi finaalis Chicago Blackhawksi vastu seeria 5. mängus.

Tarasenko tõi Bluesile esimese võidu, Oilers asus 2-0 juhtima

Nashville Predatorsile esimese mängu hilise väravaga kaotanud St. Louis Blues suutis teises matšis vastast samaga kostitada. Meeskonnale tõi 3-2 võidu Vladimir Tarasenko kaks väravat. Teises läänekonverentsi poolfinaalis asus Edmonton Oilers seeriat Anaheim Ducksi vastu juhtima 2-0.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Tänavustes playoffides eelneva kuue mänguga vaid ühe tabamuse kirja saanud Tarasenko tegi kuldse värava 3:51 enne normaalaja lõppu. Tema ülekaalu värav tõi avakolmandiku lõpusekunditel tabloole ka viigiskoori 1-1. James Neal oli Predatorsi 8. minutil ette viinud. Tegu oli ühega vaid kolmest pealeviskest, mis külalised esimese 20 minuti jooksul Jake Alleni väravale said.

Peter Laviolette'i meeskonna jaoks tegi teisel kolmandikul elu keeruliseks avamängu kangelase Vern Fiddleri viieminutiline karistus, mis sai esimese lõpus võetud Colton Parayko lõhkumise eest. Küll aga kahekordistati seal oma ürituste arv ja viimasel perioodil jõuti isegi 15 pealeviskeni, kuid võitu ei õnnestunud siiski välja võluda.

"Me ei arvanud, et võidame 16 mängu järjest ja jalutame Stanley karikani. Pidime ükskord ikka kaotama. Minu hinnangul tegime korraliku mängu, aga arvatavasti polnud võitu väärt ja ei võitnud ka lõpuks," kommenteeris Ryan Ellis, kelle väravast Predators veel viimase alguses 2-1 ette pääses.

Blues viigistas Jori Lehterä tabamusega, toetus siis kõvasti Allenile ja sai lõpuks Tarasenkolt magusa värava kätte. Klubi ajaloo jooksul on venelase 22-st väravast meeskonna eest playoffides rohkem teinud vaid Bernie Federko (35) ja Brett Hull (67).

Allen sai lõpuks 20 tõrjega järjekordse võidu kirja, Pekka Rinnele jäi seekord 17 tõrjet.


Seeria kolib nüüd ümber Nashville'i ja jätkub homme meie aja järgi kell 22. Predators on viimasest seitsmest kodusest omavahelisest vastasseisust võitnud viis.

Oilers on suutnud liiga kuumima meeskonna maha jahutada. Ducks polnud 18 mängu järjest normaalajaga kaotanud, aga nüüd on tulnud kaks jutti ja täiesti erinäoliste mängudega. Kui eelmises matšis tuli võiduks vastane lihtsalt üle paugutada, siis teises mängus tuli loota oma väravavavahile. Cam Talbot vedas külalised ka kenasti välja.

29-aastane puurilukk peatas litri 39 korda, lastes endast mööda vaid ühe Jakob Silfverbergi poolt ülekaalus tulnud ürituse. John Gibson lõpetas teises puuris vaid 21 tõrjega. Temas läks mööda juba mängu esimene pealevise, kui Andrej Sekera Oilersi ette viis. 2-0 tuli teisel kolmandikul endise Ducksi mehe Patrick Marooni ülekaalu kolliga.


Oilers on oma ajaloo jooksul viiendat korda mõnes seerias võõrsil 2-0 edu välja võidelnud. Alati on see ka edasipääsuks vormistatud. Selles paaris jätkatakse samuti pühapäeval.

Blues alustas ja lõpetas Ducksi vastu viimaste sekundite väravaga

St. Louis Blues on viiemängulisele kaotusteseeriale vastanud kolme järjestikuse võiduga ja neist viimane oli eriti omapärane. Anaheim Ducksi vastu tehti nii kohtumise esimestel kui viimastel sekunditel värav. Hiline tabamus aitas 4-3 võidusadamasse.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Mike Yeo meeskond suutis lisaajale minekut vältida tänu Joel Edmundsoni väravale, mille juures ka puurivaht Jake Allen söödupunkti kirja sai. Kellale jäi siis vaid 20 sekundit. Kohtumise alguses oli 12. sekundil skoori avanud Vladimir Tarasenko, kes kerkis klubi ajaloos kümnendaks mängijaks, kellel vähemalt kolm järjestikust 30 väravaga hooaega kirjas olnud.

Pärast tulist algust jäi kodumeeskond Rickard Rakelli ja Chris Wagneri väravatest avakolmandiku lõpuks kaotusseisu, kuid Ryan Reaves viigistas teisel perioodil ning kolmanda alguses viis Paul Stastny Bluesi uuesti ette. Tegu oli Yeo 16 mängu jooksul alles kuuenda korraga, mil meeskond sai kirja rohkem kui kaks.

Ducksi aitas enne mängu lõpus tulnud külma dušši veelkord viigini ülekaalust täpne olnud Jakob Silfverberg.

23 tõrjega lõpetanud Allen on karjääri jooksul võitnud kõik viis Ducksi vastu tehtud starti. Teises puuris oli tagasi John Gibson, kes viimati 20. veebruaril jääl käis. Esimene matš pärast vigastuspausi lõppes 31 tõrjega.


Võidu eest saadud kaks punkti aitasid Bluesil heitluses lääne viimasele playoffide kohale kasvatada edu Los Angeles Kingsi ees kolme silma peale. Ducks jätkab turvalisel divisjoni 2. kohal.

Teised kohtumised

Columbus Blue Jackets 4 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Sabres katkestas varakult Evan Rodriguesi väravaga Sergei Bobrovski nulliseeria, ent lõppes ka Jack Eicheli 11-mänguline punktide jada ning võit jäi siiski kodumeeskonnale. Otsustav tabamus tuli viis minutit enne lõppu Boone Jennerilt. Hooaja 43. võiduga kordab Jackets klubi rekordit. Ühe sööduga oma hooaja punktisaagi 40 peale kasvatanud Zach Werenski püstitas klubi uue kollanokkade rekordi. Mitte ühelgi teisel klubil ei hoia uustulnukate punktide rekordit kaitsemängija.

Detroit Red Wings 4 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Õnnetu mees Riley Sheahan jäi seekord ühe pealeviskega väravata, kuid Red Wingsil õnnestus ikkagi vastaste klubi rekordit tähistav võõrsilmängude võiduseeria jätta seitsme peal pidama. Tomaš Tatar vedas meeskonda 2+1'ga ning Gustav Nyquist sai kirja kolm söötu. Pikalt vigastuspausilt naasnud Jimmy Howard tegi oma 2017. aasta esimeses mängus 24 tõrjet.

Florida Panthers 4 - 7 Minnesota Wild (tipphetked)

Pantrid ei suuda enam kuidagi võita. Veel 15 minutit enne normaalaja lõppu oldi 4-3 ees. Teiste seas jõudis Jaromir Jagr hooaja 13. tabamusega vaid kahe silma kaugusele Gordie Howe'i 40+ vanuses enim punkte kogunud mängija rekordist. Eric Staal lõpetas vinge comebacki 2+1'ga.


Edmonton Oilers 2 - 3 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Connor McDavid oli järjekordselt personaalses duellis Sidney Crosbyst parem, aga meeskonda ei õnnestunud taas võiduni tüürida. Võõrustajad tuli välja 0-2 kaotusseisust, kuid vaid selleks, et karistusvisetel 1-2 alla jääda. 40 tõrjega väga ilusa esituse pakkunud Marc-Andre Fleury kerkis karjääri 374. võiduga läbi aegade edetabelis 15 parema sekka.

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Algaval hooajal möödub kümme aastat Anaheim Ducksi senisest ainsast karikavõidust. Meeskond on pärast seda mänginud kaheksal aastal playoffides, võites neli divisjoni tiitlit järjest, kuid pärast kuldset 2007. aasta kevadet on võidetud vaid neli seeriat.

(foto: sports.vice.com)
Ducks on alates tööseisaku poolt lühendatud hooaega 2012/13 olnud kindlalt läänekonverentsi tippude seas, kuid seda suuresti ainult põhiturniiri jooksul. Kui käes on otsustav aeg, siis on meeskond osanud ikka üht või teist moodi läbi kukkuda. Mullu alustati karikamänge hooaja teise poole parima satsina, aga asjad lõppesid päris kähku ära, kui avaringis mängudega 3-4 Nashville Predatorsile alla jäädi.

Järjekordne playoffides ebaõnnestumine läks viis ja pool hooaega meeskonda tüürinud peatreenerile Bruce Boudreaule maksma ka töökoha. Peamänedžer Bob Murray tegi asendaja palkamisel väga sirgjoonelise otsuse - tagasi toodi üheksa aasta eest klubile karika toonud Randy Carlyle.

"Üritasime jõuda punkti, kus oleme veidi organiseeritumad ja omame treenerit, keda saame playoffide ajal usaldada. Randy on end tõestanud tüüp, kellest saab lühiajaliselt meie meeskonna jaoks suurepärane lahendus," on uue treeneri tulekut kommenteerinud meeskonna kapten Ryan Getzlaf, kes koos Corey Perryga ainsad 2007. aasta võidukast meeskonnast säilinud liikmed.

Viimati hooajal 2014/15 NHL-is töötanud ja Toronto Maple Leafsi poolt vallandatud Carlyle usub, et naaseb sadulasse palju targemalt. "Kui sa ei ole valmis treenerina arenema, siis kaotad selles ametis järje. On asju, mida ma kümme aastat tagasi tegin, mida ma tänapäeval enam ei teeks," ütles suvel 60-aastane kanadalane, kes alustas peatreenerikarjääri Anaheimis 2005. aastal.

Arenguga seoses saab olema kõige huvitavam näha, mis hakkab toimuma Ducksi kaitses. Leafsi tüürides olid Carlyle'i hoolealused pidevalt enda väravale enim pealeviskeid lasknud meeskondade hulgas. Keskmine arv kaldus kõvasti üle 30ne. Boudreau juhendamisel hoidis Ducks seda tublisti alla 30ne. See aitas olla ka liiga parimate kaitsemeeskondade hulgas. Mullu oldi endale lastud väravate osas 2.29-ga üldse kogu liiga parim.

Eelmisel suvel ja ka hooaja jooksul kõvasti mängijateturul tegutsenud Murray on tänavu võtnud asja selgelt rahulikumalt. Kaotatud on paar vabaagenti ja sisse on samuti mõned vabad mehed toodud. Küll jätkatakse aga kaitses vana rada mööda sammumist.

(foto. dailyfaceoff.com)
Hampus Lindholm on piiratud vabaagendina hetkel veel lepinguta, aga usutavasti saab rootslane selle enne hooaja algust siiski kätte. Klubil on süsteemist sirgumas mitmeid väljapaistvaid kaitsemehi ja seetõttu on isegi satsi üks parimaid kaitsjaid Cam Fowler pikalt olnud erinevates kuulujuttudes. Seni pole aga Murray veel päästikule vajutanud.

2.62 kolli skoorinud rünnak jääb lootma eelkõige sellele, et kaks Ryanit end uuesti leiavad. Nii Getzlaf kui Kesler alustasid eelmist hooaega kohutavalt. Kapten jõudis näiteks oma esimese tasakaalust skooritud väravani alles veebruari alguses. Sellele eelnes krõbe kriitika Murraylt, kelle arvates võtsid mitmed mängijad suve vabaks. Tänavu seda karta pole. Mõlemad Ryanid ja mitmed teised mängijad osalevad maailmakarikal.

Rünnakuga seoses on meeskond Ryanite kõrvale Antoine Vermette'i näol saanud veel ühe kõva tsentri. Huvitav täiendus on ka Calgarys mängides mullu 29 mänguga vaid viie silmani jõudnud Mason Raymond, kes tegi hooajal 2013/14 Torontos Carlyle'i juhendamisel 45 punktiga ühe karjääri parima aasta.

(foto: dailyfaceoff.com)
Getzlafi ja Perry kõrval mängides on aastate jooksul mitmed mängijad jõudnud karjääri parimate numbriteni ja nüüd on nähtavasti Nick Ritchie kord. Jõuline ründaja paugutas eelmisel hooajal AHL-is vingelt (38 mänguga 16+14), aga NHL-is õnnestus 33 kohtumisega korjata vaid neli silma. Suurem roll peaks tal aitama tõusta uutesse kõrgustesse.

Rickard Rakell ja Jakob Silfverberg olid mõlemad eelmisel hooajal 20 väravaga mehed ning ka nendelt oodatakse arengus järgmist sammu.

Kui väravasuul oli eelnevatel aastatel üsna segane seis, siis esialgu on seal kord majja löödud. John Gibson jagas varem enamvähem võrdselt mängud ära Frederik Anderseniga, kuid Torontosse saadetud taanlaseta peaks nüüd 23-aastane jänki olema selge esimene valik. Kuigi end soovib uuesti tõestada ka Jonathan Bernier.

"Kavatsen vaid endale keskenduda," tunnistas koos Carlyle'iga Torontos olnud puurivaht suvel. "Sa ei saa mõelda sellele, et kui palju mänge mängid ja kas Gibson mängib minust rohkem või mitte. Olen suvel kõvasti vaeva näinud ja olen algavaks hooajaks valmis."

Eelmise kuu alguses 28-aastaseks saanud Bernier'l on selja taga karjääri halvim aasta. Keskmiselt lasi ta 2.88 väravat ja tõrjus 90.8%-ga. Karjääri keskmisteks numbriteks on 2.67, 91.5%. Gibson lasi 2.07 väravat ja tõrjus 92%-ga. Vaid 66-mänguline kogemus tähendab, et tema stabiilsuses võib kahelda, kuid kindlasti ei kehti sama kvaliteedi kohta.


Kogu profikarjääri jooksul on Gibsonil ühe hooaja maksimum olnud 45 mängu. Tema koormus peaks algaval hooajal kõvasti kerkima ja see tähendab noore mängumehe jaoks tõsist väljakutset.

Hooaja väljavaated

Kui Carlyle Ducksile karika tõi, siis olid meeskonna sinisel joonel sellised mehed nagu Chris Pronger ja Scott Niedermayer. Praeguses satsis on kaitses ühtlane punt ja põhiturniiri saab selle rivistusega taas edukalt läbi mängida, aga sealt edasi tuleb võidukaks lõpuks läbida veel korralik kadalipp. Ja selleks ei pruugi praegune kooslus valmis olla. Lisaks võib Gibson siiski meeskonda tagasi hoida. Matt Murray on värskelt näidanud, et noore puuriluku najal võib võidult võidule sammuda, aga tegu oli selgelt erandiga.

Lisaks pole kaitse Carlyle'i ainukene murekoht. Rünnaku osas platseerus meeskond mullu lõpuks paki keskele, aga see elatus suuresti liiga parimast ülekaalust (23%). Boudreau pani oma järglasele erimeeskondade osas eelmise hooajaga vägevad standardid ette, kuna Ducks oli 87.2%-ga liiga parim ka vähemuse osas.

Meeskonna tuumik on väga kogenud ja peaks oskama võita, kuid selleni pole pikalt jõutud. Võimalik, et juba varakult tulnud edu on Getzlafi ja Perry pannud omamoodi püünisesse. Kaitsja Kevin Bieksa on rääkinud varasemast valusast kogemusest ja suurest innust jõuda karikani, aga sama suhtumine ei pruugi kajastuda teiste mängijate juures. Kui Murray jätkab mängijateturul passiivselt ja koosseisu ei täienda, siis julgeks küll öelda, et Ducksi rõõmuks jääb taas 1-2 seeria võitu. Kui sedagi.

Rootsi teatas maailmakarika koosseisu

Carl Hagelin ja Patric Hörnqvist võisid endale eile väikese peo lubada, kui nende meeskond Pittsburgh Penguins üle seitsme aasta uuesti Stanley karikavõistluste finaali jõudis. See pidu võib veel ka täna jätkuda, sest mõlemad pääsesid Rootsi maailmakarika turniiri koosseisu.

(zimbio.com)
Rootsi nimetas viimase väravavahi (Robin Lehner), kaitsja (Mattias Ekholm) ja viimased viis ründajat. Penguinsi paari kõrval pääsesid satsi ka Marcus Krüger, Jakob Silfverberg ja Carl Söderberg.

Flames kaotas Anaheimis 23. korda järjest

Jarome Iginla oli Calgarys 26-aastasena oma võimete tipus, meeskonda juhendas Darryl Sutter ja äsja oli alanud 2004. aasta, mil Flames kolmandat korda karikafinaali jõudis. Täpsemalt oli kuupäevaks 19. jaanuar, 2004, mil Flames viimati võõrsil Anaheim Ducksi suutis alistada.

(foto: scoopnest.com)
Ducks, keda viimase allajäämise ajal juhendas Mike Babcock, pikendas läinud ööl Flamesi vastu järjestikuste koduvõitude seeria 23 peale, mis on liiga rekordi kordus. Seda tehti ülikindla 8-3 võiduga. Juba seitsme minutiga oldi 3-0 ees ning enne külaliste esimest väravat juhiti 5-0.

Jonas Hiller, kellel hetkel viimase kümne hooaja halvim tõrjeprotsent puurivahtide seas, kes hooaja jooksul vähemalt 26 matši kaasa teinud, suutis teha vaid kaks tõrjet, enne kui ta pärast kodumeeskonna kolmandat pingile ära toodi. Seejuures sai lõpuks Ducks kaheksa väravat ainult 27 pealeviskega. Esimest korda klubi ajaloos oli meeskonnal ühes kohtumises seitse erinevat skoorijat.

Ainult kolm väljakumängijat jäid punktideta ning enim kasvatas oma hooaja saaki 1+3'ga lõpetanud Ryan Kesler. Väravate osas oli parim Jakob Silfverberg, kes skooris meeskonna teise ja viimase. Teiste hulgas sai viimati eelmise aasta 1. aprillil skoorinud Nate Thompson üle pika aja esimese kolli.

Flamesi eest olid täpsed T.J. Brodie, Mark Giordano ja Hunter Shinkaruk, kes jõudis karjääri esimese kollini. Eelmisel kuul Vancouverist hangitud ründaja jaoks oli see teine mäng Flamesi särgis. Debüüdist tuli kaasa söödupunkt.


Ducks sai võiduga tagasi Vaikse ookeani divisjoni esikoha. Võrdse arvu punktide juures on edu Los Angeles Kingsi ees üks punkt. Täpselt nädala pärast minnakse omavahel kokku.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 2 - 1 (KV) Washington Capitals (tipphetked)

Flyers võttis viimasest 17-st mängust 12. võidu kaotusseisust. Aleksandr Ovetškin viis külalised viimase kolmandiku alguses ülekaalu väravaga ette. Sellele tuli vastus samuti ülekaalust, kui viis ja pool minutit enne normaalaja lõppu oli täpne Brayden Schenn. Karistusvisetel oli kodumeeskond parem 2-0. Capitals on nüüd oma viimasest kümnest Philadelphias käigust võitnud ainult kaks.

Winnipeg Jets 1 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)

Võõrsilmängudes tänavu kõvasti hädas olnud senaatorid jõudsid ilusa võiduni, aga vaatamata sellele minetati igasugused playoffide lootused. See tähendab, et nüüd on ametlik see, et ajaloos teist korda pole Stanley karika playoffides mitte ühtegi Kanada klubi.

Ajalooline õhtu: Ducks ja Lightning jõudsid rekordiliste võiduseeriateni

Viimase aja kaks parimat meeskonda Anaheim Ducks ja Tampa Bay Lightning oskasid oma asjad sedamoodi sättida, et ühel mängude õhtul jõudsid mõlemad klubi rekordit tähistavate võiduseeriateni. Ducks venitas selle 11 peale ning Lightning jõudis üheksani.

(foto: scoopnest.com)
Ducks oli 3-2 skooriga Los Angeles Kingsist parem mängus, kus läks üsna kiirelt massikakluseks.


Peatreenerile Bruce Boudreaule mängiti tema karjääri 400. võit välja kahe ülekaalu värava toel. Need olukorrad realiseeriti 100% efektiivsusega. Tabamuste autoriteks olid David Perron ja Jakob Silfverberg. Ülekaalu šõu hakkas pihta pärast seda, kui Milan Lucic oli omakorda ülekaalust Ryan Kesleri väravale vastanud.

Boudreaust sai ühtlasi läbi aegade kõige kiiremini 400. võiduni jõudnud peatreener. Karjääri Washington Capitalsi bossina alustanud kanadalasel läks ümmarguse numbri jõudmiseks vaja vaid 633 mängu.

11-mänguline võiduseeria algas 13. veebruaril Chicagos. Kui jõulude ajal oli Ducks veel Vaikse ookeani divisjonis viimane, siis nüüd on tõustud seal esikohale.


Ducksi hooaeg jätkub esmaspäeval just mänguga Boudreau endise tööandja vastu.


Lightning korjas oma rekordi toonud võidu lisaajal. Carolina Hurricanes alistati 4-3. Jon Cooperi meeskond võttis Ondrej Palati väravatega viimasele kolmandikule kaasa 2-1 eduseisu, aga seal tuli kiirelt ühe päris õnnetu väravaga viik.


Lisaks pääses Hurricanes kolmandiku keskel mängu ka 3-2 juhtima. Kuid Tyler Johnsoni tabamus päästis punkti ning lisaaja viimasel minutil lõpetas uhke soolo väravaga Alex Killorn.


Ducksi ja Lightningu esiletõus tähendab seda, et tänavu on olnud rekordarv vähemalt üheksa mängu pikkuseid võiduseeriaid. Varem said sellega hakkama Montreal Canadiens, Washington Capitals, New York Rangers, Florida Panthers ja Chicago Blackhawks.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 2 - 3 (KV) Minnesota Wild (tipphetked)

Wild andis ühe 2+2 karistusega ära 1-0 eduseisu, ent päästis siiski endale omakorda ülekaalu väravaga punkti ja karistusvisetega jõuti järjekordse kena võiduseeriani. Järjepanu on nüüd kotti pandud neli vastast. Mikko Koivu viimasel kolmandikul tulnud tabamusega jõuti 12. välismängu järjest ülekaalu väravani ja see on uus klubi rekord. Kogu liigas sai millegi sellisega viimati hakkama 2008/09 hooaja Detroit Red Wings.

Pittsburgh Penguins 2 - 4 Calgary Flames (tipphetked)

Penguins läks mängu juba esimesel minutil juhtima ning sai teise kolmandiku alguses samuti veel eduseisu maitsta, aga päris ootamatus kohas tuli 2016. aasta alles neljas kodune kaotus. Sidney Crosby oli pärast mängu esitusest üsna häiritud, märkides et keset playoffide võidujooksu ei saa endale sedavõrd nutuseid mänge lubada.

Colorado Avalanche 2 - 5 Nashville Predators (tipphetked)

Avalanche võttis viimasele kolmandikule 2-1 eduseisu, aga seal läks kõik nässu. Kümne minutiga olid külalised juba ees ja lõpetuseks pandi kaks veel ka tühja väravasse. Punktideta jäämine tähendab seda, et Avalanche jäi heitluses läänekonverentsi viimasele playoffide kohale Wildist kahe silmaga maha.

Boston Bruins 1 - 2 (LA) Washington Capitals (tipphetked)

Claude Julienil oli liiga liidri vastu võimalus kerkida Bruinsi ajaloos enim võite kogunud peatreeneriks, aga tähis lükkus kehva viimase kolmandiku tõttu edasi. Bruinsil oli kahe kolmandikuga pealevisete osas ülekaal 27-16 (teisel kolmandikul 20-7!), aga viimase 20 minutiga tuli ainult neli üritust. Lisaajal jõudis kaitsja Matt Niskanen viimase kolme mängu jooksul teise võiduväravani. Capitalsist sai ajaloo jooksul kümnes meeskond, kes jõudnud ainult 65 mänguga 100 punktini.

Toronto Maple Leafs 2 - 3 Ottawa Senators (tipphetked)

Senaatorid jätsid kahe viimase perioodi väravaga oma playoffide lootused ellu. Võidutabamus tuli veidi enam kui kaks minutit enne lõppu Zack Smithi poolt. Leafsi eest jõudis kõrgelt hinnatud 2014. aasta drafti avaringi valik William Nylander karjääri esimese väravani. Eeltöö sellele tegi Brooks Laich, kes omal ajal korraldas Washingtonis ka Nylanderi isale Michaelile karjääri viimase värava. Dion Phaneuf võeti Torontos uuesti soojalt vastu ja et asi veel vägevam oleks, siis osales endine kapten kohe avakolmandikul ka kakluses Colin Greeninguga, kes ühe mehena tema eest Ottawast vastu saadeti.

Philadelphia Flyers 6 - 0 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Eelmises mängus nulli peale jäänud Flyers tegi selle eest vägevalt tagasi. Kaitsja Radko Gudas läks täiesti hulluks, lõpetades 2+2'ga. Tabamuste hulgas oli ka üks poole väljaku pealt tehtud värav. Steve Mason korjas endise klubi vastu 19 tõrjega hooaja neljanda puhta paberi.

Winnipeg Jets 4 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)

Paul Maurice'i meeskond jõudis võidusadamasse Mark Scheifele'i karjääri esimese kübaratriki toel. Peagi 23. sünnipäeva tähistav ründaja vormistas selle tühja võrku tehtud väravaga. Sellega jõudis ta ka karjääri esimese 20 väravaga hooajani.

Arizona Coyotes 5 - 1 Florida Panthers (tipphetked)

Pantrid ei saanud kinni Antoine Vermette'i ja Alex Tanguay'd ning Coyotes lõpetas 7-mängulise kaotusteseeria. Esimene läks koju 1+3'ga ja teine 2+1'ga. Nädala alguses Coloradost hangitud Tanguay on esimene mängija klubi ajaloos, kes debüüdi kolme silmaga lõpetanud.

San Jose Sharks 2 - 4 Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks lammutas vastase maha ülekaalu väravatega. Seitsme võimalusega kogunes neid kolm. Ühe mänguga pandi sama palju, kui eelneva 18 võõrsilmänguga kokku. Magusat võitu jäi aga varjutama Henrik Sedini vigastus.

Ducks andis Wildile viienda järjestikuse kaotuse

Minnesota Wild pidi tänavu olema üks mustadest hobustest, ent uuel aastal näidatud vormi põhjal võib öelda, et pigem ollakse mustas augus. 2016. aastal on üheksast mängust võidetud vaid kaks ning läinud ööl tuli Anaheimis juba viies järjestikune kaotus.

(foto: Chris Carlson/AP Photo)
Mike Yeo meeskond pidi kaotuse vastu võtma pärast eduseisu pääsemist. Seitsmendal minutil skooris Ducksi jaoks vana tuttav nägu Jarret Stoll. Pikalt LA Kingsis mänginud ründaja jõudis Minnesotasse detsembri keskel, kui New York Rangers tema teenetest loobus.

Külaliste eduseisu eufooria kestis aga väga lühikest aega. Neli minutit hiljem viigistas omakorda Wildi jaoks väga tuttav nägu Chris Stewart, kes eelmise hooaja just Minnesotas lõpetas. Kogenud ründaja suunas osavalt sisse Shea Theodore'i kauge pealeviske. 2015. aasta viimastel päevadel NHL-is oma esimesed mängud teinud noor kaitsja on nüüd istumas neljamängulise punktiseeria peal.

Teine kolmandik lõppes üllatuslikult väravateta, olgugi et seal oli enamus mängu võimalustest. Kahekesi saadi kokku 53 väravale läinud pealeviset ning teisel kolmandikul tuli neist 25.

Võiduvärava kangelaseks sai teist mängu järjest skoorinud Rickard Rakell. Veidi üle kuue minuti oli normaalaja lõpuni minna, kui Ducks näitas kuivõrd lihtne see hokimäng võib olla, kui kogu meeskond söödu täpsusega hiilgab. Kõik väljakumängijad said litrit puutuda ning rootslane jõudis hooaja kümnenda tabamuseni.

Kirsiks tordi peale laiatas Jakob Silfverberg ühe veel ka tühja väravasse. Pärast väga kehva hooaja algust on tal värav nüüd viimasest neljast mängust kirjas kolmes. Sellega on tema hooaja kogusaak kahekordistunud.


Ducks on viimasest 13-st omavahelisest mängust võitnud nüüd 11.

Teised kohtumised

Detroit Red Wings 1 - 2 St. Louis Blues (tipphetked)

Koosseisu probleemide tõttu oli Bluesil rivis vaid viis kaitsjat, ent nagu tulemus näitab, siis see suurt ei seganud. Brian Elliotti nullimäng rikuti alles paar minutit enne lõppu, kui Henrik Zetterberg oli ülekaalust täpne.

Colorado Avalanche 2 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Avalanche tuli viimasel kolmandikul kaotusseisust välja ning Francois Beaucheminist sai sel hooajal juba üheksas mängija, kes viimase minuti sees võiduvärava skoorinud. Sabresi süda murti 32 sekundit enne lõppu. Selle toel jäi elama ka vägev seeria, mis Avalanche omavahelistest mängudest kokku on pannud. Alates 2007. aastast on saadud kümme järjestikust võitu.

Starsile järjekordne kaotus

Tundub, et põhihooaja esimest poolt valitsenud Dallas Starsil läks jõulude ajal midagi kardinaalselt paigast ära. Pärast jõulupuhkust on nüüdseks peetud kümme matši ja neist on võidetud vaid kolm. Järjekordne kaotus tuli Anaheimis, kus Ducks pärast võimast avakolmandikku 4-2 võidu haaras.

(foto: Mark J. Terrill/AP Photo)
Ducks oli pärast esimest 20 minutit juhtimas juba 4-0. Seejuures skooriti väga huvitava mustriga. Kui asi käsile võeti, siis tehti minutiga kohe kaks tükki. Nii viisid Jakob Silfverberg ja Sami Vatanen meeskonna 4. minutil 2-0 ette ning 16. minutil duubeldasid edu Hampus Lindholmi ülekaalu koll ja Corey Perry hooaja 17. tabamus.

Bruce Boudreau meeskond sai avakolmandikul oma 35-st pealeviskest kirja koguni 19. Stars piirdus vaid seitsmega ning sai neid kokku ainult 24. Pikalt läänekonverentsi liidrina tegutsenud meeskond on seejuures 24 või vähemaga viimase nelja mängu jooksul piirdunud kolm korda. Hooaja keskmine on 32.1, millest parem vaid LA Kingsi 32.2.

"Me ei võidelnud piisavalt kõvasti," ütles Starsi peatreener Lindy Ruff pärast mängu. "Nad olid meist kiiremad ning me ei jõudnud kaitsesse tagasi. Kui sinust nähakse rohkem vaeva, siis pole vahet, kui oskuslik sa oled. Töötegijad teevad oskustega kuttidele ära."

Hooaja esimeses omavahelises vastasseisus suutis Stars suurest kaotusseisust kosuda, kui 0-3 kodus 4-3 võiduks mängiti, ent teist korda Ducks endale sedamoodi ära panna ei lasknud. Külalised said pärast teisel kolmandikul tulnud Mattias Janmarki vähemuse väravat vahe kahe peale alles 8 minutit enne lõppu, kui Jamie Benn tegi ülekaalust oma hooaja 26. kolli.

Kuna Chicago Blackhawks kasvatas Torontos oma võiduseeria kümne peale, siis jäi Stars ka läänekonverentsi ning Kesk divisjoni esikohast ilma.

Ducks on nüüd oma viimasest kümnest võitnud seitse ja näeb kõvasti vaeva, et veebruariks endale divisjonis hea koht kindlustada. Järgmine kuu on tulemas üks 7-mänguline välisturnee, mis saab kindlasti olema kõva katsumus.


Starsi vabalangus võib veidi veel kesta. Täna ollakse juba San Joses ning järgmisel nädalal lõpetatakse välisturnee LA-s. Kodust eemal läksid asjad untsu juba enne jõule. Edmontonis algas seeria, mis viimase üheksa võõrsilmängu jooksul toonud kaheksa kaotust.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 1 - 4 Boston Bruins (tipphetked)

Bruins lasi end esimese kahe kolmandiku käigus kõvasti materdada (pealevisked 18-26), ent tegi kolmeväravalise viimase perioodiga Robin Lehneri tagasituleku masendavaks. Õhtujuht oli Ryan Spooner, kes lõpetas 1+2'ga. Paar nädalat tagasi koduväljakul Sabresi vastu 27 pealeviskega neli tükki lasknud Jonas Gustavsson säras seekord 33 tõrjega.

Toronto Maple Leafs 1 - 4 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Patrick Kane'i hooaeg läheb aina paremaks ja paremaks ning Blackhawksi võiduseeria muudkui kasvab. 2013. aasta playoffide MVP tegi Torontos oma karjääri esimese põhiturniiri kübara ning lisas selle kõrvale veel ka ühe söödupunkti. Ta tõusis 28 tabamusega tagasi väravaküttide edetabeli tippu ning ületab sellega juba oma eelmise hooaja väravasaaki. Rääkimata punktidest. Neid on tal nüüd 67. Mullu tuli kogu hooajaga 64.

Carolina Hurricanes 2 - 3 (LA) Vancouver Canucks (tipphetked)

Canucks sai viimase 16 võõrsilmängu jooksul alles neljanda võidu tänu Jacob Markströmi superesitusele. Rootslasest puurivaht lõpetas 38 tõrjega. Canucks ise sai kirja ainult 22 pealeviset. Neist viimane tuli Bo Horvatilt, kes kerkis klubi ajaloos nooruselt teiseks mängumeheks, kes põhihooajal lisaaja kangelast mänginud.

Tampa Bay Lightning 5 - 4 (LA) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Lightning haaras viimasest 12-st omavahelisest vastasseisust alles teise võidu tänu Vladislav Namestnikovi karjääri esimesele kübaratrikile. 23-aastane venelane pani sellele punkti lisaajal. Valtteri Filppula abistas 1+2'ga. Külaliste parim oli samuti ühe värava ja kaks söötu kogunud Patric Hörnqvist.

Minnesota Wild 0 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)

Wild suutis avakolmandiku 13 pealeviskele ülejäänud mänguga lisada vaid 11 üritust ning jäi tänavu esimest korda nulli peale. Ainsana on nüüd kõigis mängudes skoorinud Detroit Red Wings. Jetsi võiduvärav tuli Blake Wheeleri poolt ära juba 4. minuti alguses.

Raffi Torres palus oma teo pärast vabandust

Oma hooaega 41-mängulise keeluga alustanud Raffi Torres teatas nädala keskel, et ei kaeba karistusotsustust edasi ning nüüd on ta oma teo pärast ka vabandust palunud. San Jose Sharksi kodulehel ilmus avaldus, kus oma poolt vabandas ka klubi peamänedžer Doug Wilson.

(foto: cbc.ca)
Torrese avalduses seisab: "Aktsepteerin 41-mängulist, mille NHL-i Mängijate Ohutuse Ühing mulle määras. Tegin viimase kahe aasta jooksul ülimalt kõvasti tööd, et pärast põlveoperatsiooni oma NHL-i karjääri jätkata ning see oli viimane asi, mille juhtumist ma soovisin. Olen pettunud, et panin end olukorda, kus mulle määrati taas mängukeeld. Vabandan siiralt Jakobi ees selle võtte pärast, mis mängukeelu tõi ja olen ülimalt tänulik, et ta ei saanud selle käigus tõsiselt vigastada. Samuti soovin vabandada oma Sharksi meeskonnakaaslaste ja organisatsiooni ees."

Wilson edastas oma vabandused sõnadega: "Sharksi organisatsioon toetab täielikult Raffi suhtes kasutusele võetud distsiplinaarmeetmeid. Kuigi usume, et selles polnud pahatahtlikust, ei ole selline jõuvõte aktsepteeritav ja sellel pole meie mängus kohta. Jõuliselt mängimisel ja piiride ületamisel on erinevused ning Raffi kahtlemata ületas selles olukorras piiri. Oleme väga tänulikud, et Jakob ei saanud selle käigus tõsiselt vigastada."

Rootslane oli paar päeva tagasi uuesti trennis kohal ning plaanib oma sõnade kohaselt hooaja avamängus kaasa lüüa. Iroonilisel kombel on see meie aja järgi pühapäeva varahommikul kavas just Sharksi vastu.

Karm karistus: Raffi Torres sai 41-mängulise keelu!

Kogu eelmise hooaja põlvetraumaga vahele jätnud Raffi Torres oli tänavustes kontrollkohtumistes üle pika aja väljakul tagasi, aga nüüd on teda ootamas juba uus pikk paus. Viimases hooajaeelses mängus juhtunud intsidendi tõttu on talle määratud tervelt 41-mänguline keeld.

(foto: wcvb.com)
San Jose Sharksi ründaja nottis kohtumises Anaheim Ducksi vastu jõhkralt maha Jakob Silfverbergi.


Neljapäeval 34-aastaseks saava kanadalase jaoks on tegu karjääri viienda mängukeeluga. Alates eelmisest mängukeelust, mis tuli 2013. aasta playoffide ajal, jõudis ta Sharksi eest kaasa teha vaid 15 matši. Olles 2013. aasta aprillis San Josesse saabunud on nüüd Torres meeskonna särgis löönud koos playoffidega kaasa 28 kohtumises. Mängukeeldude tõttu koguneb uue karistusega vahele jäetud kohtumisi 47!


Poolehooajaline mängukeeld tähendab ka seda, et Torres jääb ilma palgarahast, milleks üle 440 000 dollari. 41-mänguline karistus on jääl juhtunud intsidentide osas NHL ajaloos pikkuselt kolmas. Marty McSorley jättis vastasele kepiga pähe äsamise tõttu vahele kogu 2000/2001 hooaja. Härra nimega Billy Coutu sai 1927. aastal eluaegse keelu, kui ründas kohtunikku.

Silfverbergi kohta pole Ducks uudisteid edastanud. Teada on vaid nii palju, et teda pole pärast juhtunut trennis olnud.

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Viimase kolme hooaja jooksul ei ole mitte ükski meeskond põhiturniiril Anaheim Ducksist rohkem võite kogunud (135). 2007. aasta karikavõitja on aga olnud üks nendest satsidest, kes pole kuidagi suutnud põhihooaja vormi playoffidesse kaasa vedada.

(foto: Getty Images)
Ründeliin on palju enamaks võimeline

Superduo Ryan Getzlaf-Corey Perryga mehitatud Ducksi rünnak skooris eelmisel hooajal keskmiselt 2.78 väravat mängus. Sellega jäädi liiga esikümnest välja. Ryan Kesleri näol oli edurivisse sügavust lisatud, aga esitused vastaste värava ees jätsid siiski soovida. Nüüd on endale ette veelgi jõudu lisatud.

Suvel hangiti New Yorgist vahetustehinguga Carl Hagelin ning vabaagentidena toodi sisse veteranide duo Chris Stewart-Mike Santorelli. Viimastel aastatel on mõlemad erinevate klubide vahel põrganud ja hea vormi leidmine on sellises olukorras olnud keeruline, kuid tegu meestega, kes varasemalt suutnud teha 20 väravaga hooaja.

"Kui sa jääd staatiliseks, siis lähevad teised meeskonnad sinust mööda, seega pead üritama ennast täiendada. Chicago ja teised head meeskonnad on seda teinud. Nad on hoidnud tuumiku koos ja selle ümber osi vahetanud ning saanud nii aina paremaks. Üritame sama teha," kommenteeris suvel peatreener Bruce Boudreau.

(foto: Getty Images)
Eelmisel hooajal 65-st mängust 22 kolli kirja saanud Matt Beleskey on lahkunud Bostonisse, kuid usutavasti leiab Boudreau võimeka asendaja, kes võiks hakata Getzlafi ja Perry kõrval punkte koguma. Valikuvõimalus on suur, kuna lisas sisse toodud veteranidele on meeskonnas ka nooremapoolsed ründajad nagu Jiri Sekac ja Jakob Silfverberg.

"Kaotasime mõned sõbrad ja meeskonnakaaslased, aga see kuulub asja juurde. Teisest küljest saime mõned väga head kutid ja olen elevil. Oleme (Stanley karikale) lähedal," mainis hiljuti Kesler, kes sai suvel klubilt priske lepingupikenduse.

Lisaks kaadrivahetusele võiks rünnakut teravdada ka normaalne ülekaalus mängimine. Ducks on selle osas kaks aastat järjest olnud täiesti kohutav. Hooaja 2013/14 16% langes mullu veelgi. See jäi pidama 15.7% peale ning sellega suudeti seljatada vaid kaks meeskonda. Tegu päris piinliku olukorraga meeskonna jaoks, kellel lisaks Getzlafile ja Perryle kasutuses ka mitmed osavad kaitsemehed nagu näiteks Sami Vatanen ja Hampus Lindholm.

Kaitsenumbrid samuti kahvatud

Läinud kevadel oli kuumaks teemaks see, et vaatamata keskpärastele statistilistele näitajatele võitis Ducks Vaikse ookeani divisjoni ja oli üldse 109 punktiga põhiturniiril parim läänekonverentsi meeskond. 51-st võidust tulid 33 üheväravalise eduga. Meeskonda oli justkui saatmas harukordne õnn. Halli kogusesse jäi ka keskmine sisse lastud väravate arv 2.70. Selle osas oldi ülilähedal viimase kümne sekka kukkumisele (Colorado Avalanche ja Philadelphia Flyers jäid 2.72 peale).

(foto: Gary A: Vasquez/USA TODAY Sports)
Kaitse on Ducksi jaoks pikalt olnud probleemiks, kuna siniselt joonelt on puudunud üks tõeline täkk. Oluline lüli meeskonnast, kes justkui igal edukal satsil olemas olnud. Alates hooajast 08/09, mis oli Chris Prongeri viimane Anaheimis, on meeskonna jaoks parim sisse lastud väravate keskmine olnud 12/13 hooaja 2.40. Probleemi on ka peamänedžer Bob Murray tunnistanud: "Oleks tore, kui te ütleksite mulle, kust üks selline mängija saada, ma teeksin selle kohe ära. Nagu te teate, ma ei karda lükkeid teha. Olime õnnega koos mõni aeg tagasi, kuid üritame nüüd klubisiseselt kedagi kasvatada. Meil on mõned mängijad, kes võivad seda tüüpi tegijateks osutuda."

Meeskonna pesamuna, 21-aastane Lindholm võiks just selliseks ka saada. Rootslasel on vaatamata vanusele juba selja taga kaks täishooaega ja üle 60 punkti. Samuti on kõva potentsiaal kaks aastat vanemal Cam Fowleril, kellel juba ligi 350 kohtumist kirjas ning neist saagiks 150 silma. Noor ameeriklane draftiti 2010. aastal vaid kolm päeva pärast seda, kui endine kapten ja vägev kaitsetäkk Scott Niedermeyer oma karjääri lõpust teatas. Paari aasta pärast võib seda ehk pidada väga sümboolseks hetkeks. Eriti kuna just Niedermeyer andis drafti päeval Fowlerile Ducksi särgi pihku.

Väravas huvitav duell ja võimalik kolmas ratas vankri all

Ei ole just sage nähtus see, kui ühe meeskonna käsutusse satuvad kaks noort ja talendikat väravavahti. Ducksil on aga just nii läinud. 2012. aasta drafti 3. ringi valik Frederik Andersen ja aasta varem 2. ringist võetud John Gibson on mõlemad mehed, kes võiksid esiväravavahina pikemat aega ükskõik, mis meeskonna puuri valvata. Aga ühes klubis saab olla muidugi vaid üks esinumber.

(foto: Getty Images)
Noorhärrad alustasid eelmist hooaega ühe pulga pealt, aga kolm aastat vanem Andersen sai siiski alustaja koha üsna kiirelt endale. Välja kukkus korralik 35 võiduga hooaeg, kus ta lasi endale keskmiselt 2.38 väravat ning tõrjus 91.4%-lise efektiivsusega. Gibson, kellest sai tunamullu alates 1986. aastast noorim playoffide debüütmängus puhta paberi saanud puurivaht, oli kimpus tervisega ning piirdus 23-st mängust 13 võiduga - keskmiselt sisse läinud väravaid 2.60 ja tõrjed 91.4%.

Oma keskmise palga 1.15 miljoni dollariga on Andersen kogu liiga kõige odavam esinumber. Aga võimalik, et tema staatus on löögi all ning seda isegi mitte Gibsoni poolt. Murray tegi drafti ajal huvitava lükke, kui tõi Carolinast ära Anton Hudobini. Venelane saabus Anaheimi karjääri keskmistega 2.40 ja 91.9%. "Seda oli huvitav näha. Rääkisin Bobiga sellest ja ta selgitas mulle oma mõtteid, mis selle tehingu taga olid ning see aitas mul asja mõista," ütles Andersen eelmise nädala keskel, keeldudes samas avaldamast seda, mis Murrayl ikkagi antud käiguga plaanis on.

Hooaja väljavaated

Kesler ei kavatse jonni jätta enne, kui karikas on käes, aga sinna jõudmiseks tuleb esmalt ületada omamoodi vaimne blokk seoses otsustavate mängude võitmisega. Ducks on viimastel aastatel playoffidest langenud nii, et oli võimalus ühe võiduga seeriast edeneda, aga seda ei suudetud ära kasutada. Läbimurdele on oldud lähedal, aga siiski mitte piisavalt. Ent kui korduvalt vastu seina joosta, ju siis üks hetk ikka taipad läbi ukse minna.

Usutavasti võib eeldada, et eelmise hooaja kahvatute numbritega põhihooaeg oli vaid anomaalia. Meeskond on suuteline enamaks ja tugevnenud koosseisuga valmis ka seda näitama. Arvestades, et viimasel kahel aastal on tujurikkuja rollis olnud konverentsi hiiud Los Angeles Kings ning Chicago Blackhawks, kes mõlemad viimasel ajal tagasilööke saanud, siis peaks algav hooaeg pakkuma Ducksile väga hea finaali pääsemise võimaluse, millest tuleks kinni haarata.

Kaitses ootab ees kohanemine Francois Beaucheminita mängimiseks, kuid Kevin Bieksa on korralik täiendus ning mingisugust äralangemist ei tohiks sealt tulla. Seis rünnakul sai juba pikemalt lahti kirjutatud ning ka sealt on tulemas kärstu ja mürtsu juurde. Boudreaule on vägevad vahendid kätte pandud ja nüüd on peatreeneri ülesandeks potentsiaal ära realiseerida. Selleks potentsiaaliks võib rahuliku südamega märkida karikavõidu.

Ducks näitab kõigile ette, kuidas majandada

Anaheim Ducks teatas reedel, et Jakob Silfverbergiga on tehtud uus leping. 24-aastase rootslasega löödi käed neljaks aastaks, töötasuks 3.75 miljonit dollarit ja lepingu koguväärtuseks 14 miljonit. Pärast seda on uueks hooajaks meeskond peaaegu täielikult komplekteeritud ja seda nii vaba palgaruumi on veel üle kümne miljoni.

(foto: usatoday.com)
Ducksil on lepinguta veel vaid Silfverbergi rahvuskaaslane Carl Hagelin, kes juuni lõpus New York Rangersist hangiti. Vana tehinguga oli tema keskmine töötasu 2.25 miljoni ja võib arvata, et uue lepingu sõlmimisele läheb summa kolme miljoni kandis. See aga jätaks klubile endiselt rohkelt ruumi manööverdamiseks ja seetõttu võib Ducksi pidada teiste jaoks heaks eeskujuks.

Mitmed suured, kes viimastel aastatel playoffide otsustavas faasis jagelenud, on enda palgalehega jännis. Näiteks Tampa Bay Lightning on hetkeseisuga veidikene üle limiidi ning mõlemal Chicago Blackhawksil ja New York Rangersil on vaba ruumi vaid kopikate jagu. Boston Bruinsi näol on veel näide sellest, kuidas vaid paari aastaga on kehv palgaga ümberkäimine potentsiaalse karikanõudleja teinud meeskonnaks, kelle playoffide lootused on kahtlase väärtusega.

Kui konkurendid igapäevaselt rahamuredega pead murravad, siis elu Anaheimis on väga päikeseline. Nii ilma kui klubi seisu poolt. Ducks saab jääle panna väga konkurentsivõimelise meeskonna ja seda nii, et ei pea muretsema selle üle, kas meeskonda saab kahe hooaja vahel koos hoida või mitte. Seda isegi olukorras, kus Ryan Keslerit hakatakse järgmisest aastast tasustama keskmiselt 6.875 miljoniga, mis osade hinnangul on ülemaksmine.

Bob Murray, kes eelmisel suvel valiti liiga parimaks peamänedžeriks, on pannud kokku suurepärase hinna-kvaliteedi suhtega meeskonna. Ducks on võtnud kolm järjestikust Vaikse ookeani divisjoni tiitlit, püstitades seejuures aasta tagasi 116 punktiga klubi põhihooaja rekordi, ja lõpetanud värskelt aasta, kus oma ajaloo kolmas karikafinaali koht oli vaid ühe võidu kaugusel. Arvestades, et sama seis oli mullu seoses konverentsi finaali pääsemisega, on selge, et Ducks on tõusnud üheks lääne gigandiks. See, et klubil on endiselt palgalehel vaba ruumi nagu muda peaks konkurentidele hirmu naha vahele ajama. Ega lõpmatuseni ei saa ka jääda lootma sellele, et Bruce Boudreau meeskond nagunii 7. mängu ei võida.

Meeskonna esistaarid Corey Perry ja Ryan Getzlaf on pikaajaliste lepingutega ära seotud ning toetav kaader on samuti mõneks aastaks kindlustatud. Järgmisel suvel ootab ees pikenduste tegemine mõlema väravavahi ning näiteks kaitsjate Hampus Lindholmi ja Sami Vataneniga, aga kuna kõigi puhul on tegu noorte mängijatega, siis ei tõuse nad kindlasti oma palganõudmistega pilvede vahele. See tähendab, et Ducksi puhul võime me divisjoni tiitlivõitudest ja konverentsi finaalidest rääkida veel mõnda aega. Ja ega poleks absoluutselt üllatav, kui lähiaastatel - miks mitte ka juba tuleval hooajal - oma teine karikas ära võidetakse.

Läänekonverentsi finaal algas Ducksi selge võiduga

Kui idakonverentsi finaali avamängus pidid mõlema poole fännid kuni lõpuminutiteni higistama, siis lääne esimene mäng sellist närvikõdi ei pakkunud. Anaheim Ducks elas üle suure alguse surve ning võttis kodus Chicago Blackhawksi vastu selge 4-1 võidu. Olles nüüd tänavustes playoffides võitnud kuus järjestikust kodumängu minnakse järgmises kohtumises klubi rekordit kordama.

(foto: Mark J. Terrill/AP Photo)
Ducks sai seitse järjestikust koduvõitu 2003. aastal, kui klubi ajaloos esimest korda Stanley karikavõistlustel finaali jõuti. Sama märki saab nüüd hakata sihtima suuresti tänu Frederik Anderseni mängule. 25-aastane puurivaht lõpetas kohtumise 32 tõrjega ning aitas Blackhawksi varajast pealetungi kontrolli all hoida.

Blackhawks oli avakolmandikul pealevisetega üle 16-7, kuid hoopis kodumeeskond sai esimesele puhkepausile eduseisuga. Üheksanda minuti lõpus leidis Hampus Lindholm kauge pealevise tee Corey Crawfordi selja taha.

Michal Rozsivali vigastusest tingituna oli Blackhawksil playoffides esimest korda jääl David Runblad, kellel oli õhtul uinumisega kindlasti suuri probleeme. Just tema eksimusest läks Ducks 2-0 ette. Teise kolmandiku viiendal minutil üritas 24-aastane rootslane ebaõnnestunult litrit oma tsoonist ära toimetada, kinkis selle vastastele ning Crawfordi võrk sahises teistkordselt tänu Kyle Palmierile.

Blackhawks suutis edukalt Corey Perry ja Ryan Getzlafi ära neutraliseerida - mõlemalt tuli vaid kaks pealeviset - aga teiste kolmikute mehed tegid kõvasti pahandust.

Joel Quenneville'i hoolealused said tänu Brad Richardsile vahetult enne teise kolmandiku lõppu ühe tagasi, aga Ducksi see ei heidutanud. "Paljud arvavad, et viimasel minutil tulnud värav muudab mängu käiku, aga me läksime riietusruumi väga enesekindlalt ja tegime viimasel kolmandikul oma töö ära," rääkis Palmieri, kes skooris oma tänavuste playoffide esimese värava.

Ducks hoidis seisu viimasel kolmandikul kontrolli all ning vormistas lõppseisu tänu Nate Thompsoni ja Jakob Silfverbergi väravatele. "Saame oma panusega põhiründajatel olevat survet vähendada," ütles Thompson, kes sai Palmieri värava juures enda arvele söödupunkti. "See on hea märk, kui me suudame oma panusega meeskonda aidata."

Kindla tegutsemisega kaitses hoidis Ducks ka Blackhawsi superduot Patrick Kane-Jonathan Toews kontrolli all. Mõlemad said kirja vaid ühe pealeviske. Bruce Boudreau meeskond sai avakohtumisest väga hea emotsioon.

"Ma arvan, et kõik riietusruumis teavad, et me suudame selle meeskonna alistada," rääkis Andersen. "On hea tunne, et me näitasime seda esimeses mängus. Peame aga teises kohtumises paremini mängima. Nad tulevad sellele kindlasti kõvemini peale."

Teine kohtumine on kavas ööl vastu kolmapäeva ja selleks saavad Honda Centeri töötajad rahulikult valmistuda. Seeria avakohtumisele eelnes õhtu Kanye Westi kontserdiga.

Järgmises mängus on Blackhawksi eesmärgiks teha korralik 60-minutiline esitus. "Alustasime üsna hästi ja meil oli hea enesetunne, aga teisel ja kolmandal perioodil läksime aina halvemaks ning nad kasutasid selle ära," ütles Brandon Saad avamängu kohta.


Ducks on oma ajaloo jooksul esmakordselt playoffides esimesest kümnest mängust võitnud üheksa. Esimest korda pärast 1997. aasta Colorado Avalanche'i on ühel meeskonnal esimese kümne mängu väravate vaheks +20.

Playoffide 2. ring: Anaheim Ducks vs Calgary Flames

Kuna Calgary Flames oli vahepeal viis aastat järjest playoffidest eemal, siis on hooaja otsustavas faasis varem Anaheim Ducksiga kohtutud vaid korra. 2006. aastal alustas Ducks läänekonverentsi finaali liikumist just Flamesi alistamisega. Pingelises seerias jäädi mängudega 4-3 peale. Põnevaks kujuneb see vastasseis kindlasti ka tänavu.

(foto: Harry How/Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Flames 6 - 3 Ducks
Stajan x 2, Gaudreau x 2, Monahan, Hudler - Getzlaf x 2, Lindholm
Flames 3 - 6 Ducks
Stajan, Bouma, Monahan - Cogliano, Beauchemin, Getzlaf, Palmieri, Silfverberg, Lindholm
Ducks 6 - 3 Flames
Palmieri, Maroon, Lovejoy, Jackman, Getzlaf, Kesler - Backlund, Monahan, Colborne
Ducks 3 - 2 Flames
Beleskey, Perry, Palmieri - Brodie, Hudler
Flames 4 - 3 (KV) Ducks
Hudler, Wideman x 2, Monahan - Vatanen, Beleskey, Palmieri

Anaheim Ducks

Enne playoffide algust tundus, et Ducksi ootab Winnipeg Jetsi näol ees vägagi keeruline vastane. Ometi kukkus asi reaalsuses välja hoopis teistmoodi. Ducksil oli küll kolmes mängus viimasel kolmandikul vaja kaotusseisust välja tulla, aga Jets saadeti lõpuks vaid nelja kohtumisega suvepuhkusele. Bruce Boudreau meeskond andis kenasti vastused kõigile küsimärkidele, mis enne seeria algust õhus olid.

Põhihooajal oli Vaikse ookeani divisjoni võitnud meeskonnal ülekaalu efektiivsuseks vaid 15.7%, aga neljas Jetsi vastu peetud kohtumises õnnestus 11-st võimalusest ära realiseerida kolm, mis andsid ilusa 27.3%-lise efektiivsuse. Õpetussõnad ei jooksnud mööda külgi maha. Vaid Flames ja Minnesota Wild kasutasid neid olukordi paremini ära. Väravasuul vastas kindlalt kõhklejatele-kahtlejatele Frederik Andersen. Ducksi väravavahtidel on viimasel ajal playoffides tõrjete efektiivsusega probleeme olnud, aga taanlane korjas endale selleks soliidse 92.4%, lastes vaid ühes kohtumises rohkem kui kaks väravat. Keskmine sisse lastud väravate arv jäi 2.25 peale, mis on kindel vundament, millele edasist edu ehitada.

Mängud Flamesi vastu kujunesid põhihooajal väravaterohkeks ja nii ootab tõenäoliselt Anderseni ees tõsisem väljakutse kui avaringis. Kui aga numbrid jäävad samale tasemele, siis on 2007. aasta karikavõitjal väga head võimalused taas Flamesi arvelt konverentsi finaali saada. Samas pole ehk midagi hullu lahti ka siis, kui väikene ära kukkumine tuleb. Ducks skooris avaringis täpselt neli väravat mängus, mis oli kõigi satside peale parim näitaja. Corey Perry näitas 3+4'ga oivalist minekut ja kokku suutsid vähemalt ühe punkti mängu kohta koguda kuus meest. Suurepärase produktiivsusega paistis silma Jakob Silfverberg. Noore rootslase poolt tuli 2+4. Kenasti laialivalguvad punktid on edasise suhtes väga hea märk.

Edu võti: varem ärkamine

Ducksi püstitas oma kolme viimase perioodi tagasitulekuga saavutatud seeria 3-0 eduga uue NHL-i rekordi. See on iseenesest tore, aga samas ka halb nähtus. See vihjab sellele, et tegu on ülimalt haruldase saavutusega ja võib maja panti panna, et teises seerias järjest ei õnnestu seda teha. Eriti kuna kohtutakse meeskonnaga, kes ise saanud tuntuks suurepärase viimase kolmandiku satsina. Ducks skooris Jetsi vastu 9 viimase perioodi väravat ja vaid kolm esimese ning teise kolmandiku oma. Flames näitas ennast avaringis ka võimeka avakolmandiku meeskonnana, kui sai kirja seitse väravat. Sellest parem oli 11-ga vaid Nashville Predators. Boudreau peab selles paaris kindlasti oma hoolealused varem üles äratama.

Calgary Flames

Flamesi avaringi eelvaates sai just kirjutatud sellest, kuidas Bob Hartley meeskonna edu võtmeks võiks olla hästi alustamine ning sellega saadi ka hakkama. Vastasseis Vancouver Canucksiga oli hirmutav, kuna viimastel aastatel on nende kahe kohtumistes olnud vaid üks kindel poksikott. Kuid Flames näitas taas sisu, mille saladuse võiks Hartley pensionipõlves mõnes raamatus avaldada. Canucks oli domineerivam jõud, lastes enda väravale keskmiselt 26.2 pealeviset, tehes neid ise 30.2, aga teist aastat järjest läksid Ryan Milleril playoffid aia taha. Flames sai samas endiselt Ducksi puurivahilt Jonas Hillerilt kindlaid esitusi.

Paaris kohtumises tõmmati šveitslane küll postide vahelt ära, aga sellest hoolimata olid tema numbrid kõrgeklassilised 2.20 ja 93.1%. Võib vaid ette kujutada tema motivatsiooni suurust selles seerias hästi esineda pärast seda, kui Boudreau ta eelmisel kevadel piltlikult öeldes üle parda heitis. Võimalus kättemaksuks on täitsa korralik, sest lisaks temale endale on ka meeskonnakaaslased playoffides olnud heas hoos. Canucksi vastu said tervelt seitse mängijat endale kirja vähemalt kaks väravat. Meeskonna keskmine väravasaak oli täpselt kolm, millest olid lisaks Ducksile paremad vaid playoffide kohta haruldaselt väravaterohke seeria korraldanud Predators ja Chicago Blackhawks.

Flames oli üks neist, kes Ducksist ülekaalus veel efektiivsemalt mängis - kuigi mitte palju, 27.8% - ja arvestades viljakat rünnakut ei oleks üldse üllatav kui need kaks korraldavad siin samasuguse tulevärgi nagu Predators ja Blackhawks. Põhihooajal said juba selle vastasseisu jälgijad meelelahutust täie raha eest. Nagu juba eelmises eelvaates sai kirjutatud, siis Flamesil oli põhiturniiril oma divisjonikaaslaste vastu väga head tulemused. Seegi võiks tähendada seda, et sellest paarist tuleb korralik vaatemäng. Igasugused nelja- või viiemängulised lõpplahendused peaksid olema välistatud.

Ennustus: Ducks edasi 4-3

Flames on vägev meeskond, aga võimalik, et playoffides konverentsi finaali sammumiseks siiski veel liialt kogenematu. Paljude jaoks on tänavused playoffid karjääri esimesed. Võimalik, et just nooruse uljus on see, miks Flames on tänavu oma tagasitulekutega mitmeid südameid võitnud, aga hooaja lõpufaasis julgeks ikkagi kogemust tähtsamaks pidada. Ducks on seda rohkelt täis ja mõned mehed on isegi säilinud sellest 2007. aasta karikavõidust. Kui mullu jäädi kiruma seda, et Getzlafi kolmiku selja tagant ei tulnud piisavalt väravaid, siis tundub, et tänavu on see mure lahendatud. Augu täimiseks toodi meeskonda Ryan Kesler, kes näitas Jetsi vastu Silfverbergiga väga head üksteise mõistmist. Kui Andersen just haavalehena värisema ei hakka, siis peaks Ducks tasavägise seeria ikkagi võitma.

Ducks alistas lisaajal Kingsi

Kui Los Angeles Kings lollitas Anaheim Ducksi mullustes playoffides, siis põhiturniiri mängudes on lood hoopis vastupidised. Tänavu suutis Stanley karikakaitsja oma naabri alistada vaid ühes vastasseisus. Omavaheline viies matš lahenes Ducksi 3-2 lisaaja võiduga.

(foto: Kevin Sullivan/OC Register)
Algus oli samas Kingsi jaoks ilus. Avakolmandiku keskel kulus välja teenitud ülekaalu olukorrast vaid mõned sekundid, kui Jeff Carter Anze Kopitari söödust skoori avas. Need kaks on hetkel võitlemas Kingi resultatiivseima mängija au nimel. Mõlemal on kirjas 53 silma.

Vaatamata sellele, et kohtumisele tehti särtsakas algus, tuli järgmiseid väravaid oodata viimase kolmandikuni. Seal domineeris Kings - pealevisked 17-9 - aga värava ees oli hoopis kodumeeskond oli edukam. Patrick Maroon skooris esimese minuti sees viigivärava ning Jakob Silfverberg viis kaheksandal minutil Ducksi ette.

Nii on Kings tänavu kõigis vastasseisudes, välja arvatud kodus saadud 3-2 lisaaja võidus, mänginud viimasel kolmandikul Ducksi vastu edu maha. Küll läks siin aga selgelt paremini, kui eelmine Anaheimis peetud mäng (Ducksi võit 4-2) ja vähemalt võideldi lisaaeg välja. Selle tõi Kingsile veidi enam kui neli minutit enne lõppu Justin Williams.

Lisaajal paraku aga ei tekkinud külalistel võimalust rohkemat otsida. Ducks lõpetas selle jube kiirelt ära. Ryan Kesler pani lõppskoori tabloole, kui lisaminutitest oli mängitud vaid 45 sekundit.


Ducks on viimasest 14-st omavahelisest põhihooaja mängust võitnud nüüd kümme.

Teised kohtumised

New York Rangers 0 - 1 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Suvel Suurest Õunast minema saadetud Brad Richards tuli tagasi Rangersit kummitama ja kodumeeskond jäi taga nutma teisel kolmandikul lugemata jäetud väravat. Tänu sellele jõudis Scott Darling oma kümnendas mängus karjääri esimese puhta paberini. Ta pidi selleks tegema 25 tõrjet.

Edmonton Oilers 3 - 4 (KV) Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Blue Jackets on läbi aastate Edmontonis olnud omadega hädas - enne seda mängu oli 27-st külastusest kirjas vaid viis võitu - aga siin võluti võit kuidagimoodi välja. Pärast 2-0 ette saamist, jäädi veel kaotusseisu, kuid oma nahk päästeti. Enim tegi seda loomulikult väravas seisnud Curtis McElhinney. Tema arvele läks 44 tõrjet. Oilersi enda poolt tuli vaid 20 pealeviset. Karistusvisete seerias skoorisid jakkide eest Ryan Johansen ja Alexander Wennberg, Oilersi poolt vaid Ryan Nugent-Hopkins, kes jõudis selle mänguga karjääri esimese 20 väravaga hooajani.

Ducks purustas liiga liidrite lahingus Predatorsi

Nashville Predators sai Pekka Rinne väravasuule tagasi, kuid oli sellest hoolimata Anaheim Ducksi jaoks kerge saak. Võrdsete punktidega kohtumisele läinud meeskonnad pakkusid üllatavalt ühepoolse matši. Ducks, kes oli ilma Ryan Getzlafita, võitis 5-2.

(foto: Mark Humphrey/AP Photo)
Ducks jäi Getzlafist ilma vahetult enne lahtiviset. Ta olevat soojendusel teinud liiga vigastusele, mis teda juba oli painamas. Oma kaptenist Ducks aga väga palju puudust ei tundnud. Esimesed kaks kolmandikku möödusid meeskonna jaoks perfektselt. Need mõlemad võideti 2-0.

Neljandal minutil alustas skoorimist vähemuse väravaga Jakob Silfverberg. Kümme minutit hiljem oli külaliste eduseis kahekordne. Sami Vatanen, keda peetakse ülekaalu olukordade spetsiks, tegi haruldase kolli tasakaalus mängides.

Ducks oli enne seda kohtumist 19-st matšist, kus pärast avakolmandikku juhtseisu hoiti võitnud 17. Vähemalt punkt oli kirjas kõigist kohtumistest. Ehk siis korralik algus oli tehtud. Seis läks kiirelt teise kolmandiku alguses ka kohe palju ilusamaks.

Kui neljas minut hakkas täis tiksuma, siis tegid enamvähem pooleminutilise vahega kaks kolli Matt Beleskey ja Silfverberg. Esimese tabamus läks lõpuks kirja võiduväravana ja nii on Beleskey tõusnud nende arvestuses jagama liiga liidrikohta.

Pärast turvalise eduseisu kindlustamist - kui selline asi üldse hokis eksisteerib - jäi Ducks passiivseks ning asus energiat hoidma. Täna seisab meeskonnal ees müdin Washington Capitalsiga. Nii läks viimasel kolmandikul 21 tõrjega lõpetanud Rinne väravale vaid kaks üritust. Üks nendest osutus väravaks. See tuli veidi enam kui minut enne lõppu Corey Perry poolt tühja võrku.

Predators sai viimasel kolmandikul kirja koguni 24 pealeviset ja viimaks hakkasid ka väravad voolama. Colin Wilson tegi kohe kolmandiku alguses kodumeeskonna esimese, aga järgmist tuli oodata alles 16. minutini. Siis sahistas ülekaalust võrku James Neal.

Kokku tegi 29. võiduga nende arvestuses Rinne kõrvale tõusnud Frederik Andersen 44 tõrjet, mis on tema tänavuse hooaja tippmargiks.


Ducks on nüüd võitnud mõlemad omavahelised matšid. Jaanuari alguses jäädi 4-3 peale karistusvisetega. Põhiturniiri seeriale pannakse punkt 15. märtsil

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 0 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)

Külalised said küll juhtima alles teise kolmandiku eelviimasel minutil, aga lõppkokkuvõttes võeti ikkagi kindel võit. Ühtlasi on tegu ajaloolise 13. järjestikuse matšiga, kus Blues on vähemalt punkti kätte saanud. Tegu on uue klubi rekordiga.

Philadelphia Flyers 2 - 3 (KV) New York Islanders (tipphetked)

Islanders domineeris kohtumist täielikult - pealevisked 30-18 - aga oskas sellest hoolimata 0-2 auku jääda. Sealt saadi välja tänu kahele teise kolmandiku väravale. Viigivärav tuli Cal Clutterbucki poolt, kes lõpetas sellega 19-mängulise põua. Hiljem skooris uhke vuntsiga ründaja ka karistusvisete seerias võiduvärava. Kahe punktiga haaras Islanders endale taas Metro divisjoni liidrikoha. Seejuures on nüüd tänavu divisjonikaaslaste vastu mängitud 19-st matšist kirjas 17 võitu.

Ottawa Senators 1 - 2 Washington Capitals (tipphetked)

Senators sai küll teisel kolmandikul juhtima, aga kinkis selle kahe minutiga ära. Nii tuli hooaja 21. üheväravaline kaotus ja nende arvestuses ollakse nüüd liiga ainuliidrid. Varem jagati seda kohta just Capitalsiga, kelle eest tegi võiduvärava Aleksandr Ovetškin. Venelane ei kavatse väravaküttide edetabeli tipus Rick Nashi kuhugi lasta. Taas oleme viigis.

Florida Panthers 3 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)

Karikakaitsja andis viimasel kolmandikul ära eduseisu ja Jonathan Quicki selja taha sai kodumeeskond kolm tükki vaid 20 pealeviskega. Võiduvärav tuli Brandon Pirri poolt kolm minutit enne normaalaja lõppu. Eelmise hooaja keskel Chicago Blackhawksist üle toodud talendikas ründaja on skoorinud nüüd neljas järjestikuses mängus.

Dallas Stars 3 - 5 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Lightning läks oma esimese kahe pealeviskega 2-0 ette. Edu sulas aga väga julmalt, kui teise kolmandiku lõpuminutitel oli Starsil viigistamiseks vaja vaid viiesekundilist vahet. Kodumeeskond sai veel ka 3-3 viigi kätte, aga lõpp kuulus täielikult Lightningule. Kui esimese kahe kolmandikuga tuli külalistelt vaid 13 pealeviset, siis kogu viimase perioodiga saadi neid kirja 16.

Colorado Avalanche 0 - 3 Detroit Red Wings (tipphetked)

Red Wings (loe: Mike Babcock) jätkab kolmanda väravavahiga imede tegemist. Jimmy Howardi ja Jonas Gustavssoni puudumisel on Petr Mrazek kümnest kohtumisest võitnud kaheksa. 28 tõrjega tuli siin ka lõpuks hooaja esimene nullimäng. Teise värava all jõudis Pavel Datsjuk karjääri 555. söödupunktini. Sellega hüppab ta Red Wingsi läbi aegade edetabelis Sergei Fjodorovist mööda ning võtab sisse 5. koha.

Arizona Coyotes 1 - 2 (KV) Carolina Hurricanes (tipphetked)

Mike Smith tegi Coyotesi väravas oma hooaja parima mängu (40 tõrjet), aga ei suutnud omasid karistusvisete seerias enam päästa. Seal tuli Cam Wardile pärast nelja kaotust hooaja esimene võit.

Vancouver Canucks 1 - 5 San Jose Sharks (tipphetked)

Ryan Miller oli Sharksi vastu võitnud seitse järjestikust mängu, aga siin tuli väravatesaju keskel välja korjata ka karjääri 1500. värav. Külaliste eest tegid töö ära tagumiste kolmikute mehed. Põhiässad võisid rahulikult tähistada seda, et Patrick Marleaust sai läbi aegade noorim mängija, kes NHL-is jõudnud 1300 kohtumiseni. Ta tegi Scott Stevensi varasemale rekordile ära 104 päevaga.

Hooaja eelvaade: Anaheim Ducks

Anaheim Ducks tegi mullu oma ajaloo parima põhihooaja. 82-mängulise maratoniga koguti 116 punkti. Klubi varasem parim oli 110 silma. See saadi kokku hooajal 2006/07, mille lõpus tähistati ka Stanley karika võitu. Lisaks oli Ducks ka üks põhihooaja resultatiivsemaid meeskondi. Vastaste võrku suudeti toimetada 266 litrit, millest oli parem vaid Chicago Blackhawks. Seda aga vaid ühe tabamusega. Mõistagi olid lootused playoffidele minnes suured, kuid seal oldi üks nendest meeskondadest, kes jäi Los Angeles Kingsi rongi alla.

(foto: Jae C. Hong/Associated Press)
Pärast 0-2 kaotusseisust välja ronimist oli Ducks vaid ühe võidu kaugusel läänekonverentsi finaali edenemisest. Paraku läks kodus mängitud 7. mäng totaalselt aia taha. Kings pani peo püsti tulemusega 6-2. Suurele pettumustele on suvel reageeritud otsustavate sammudega.

Vahetustehingutega on sisse toodud Ryan Kesler ja Nate Thompson. Esimene neist on meeskonda võetud väga suurte lootustega. "Me loodame, et Getzlaf-Kesler on üks liiga parimaid tsentrite paare, millega suudame ükskõik kelle vastu mängida," on öelnud peatreener Bruce Boudreau.

Thompson on selge edasiminek vananenud Saku Koivu pealt. Kahe mehe hankimiseks tuli lisaks paarile mängijale loobuda ka neljast draftivalikust, seega mängib Ducks suurte panustega. Sihiks on ühtlase koosseisu toel karikavõidu rõõmu maitsta. Mingis mõttes võetakse justkui malli Kingsilt, keda on samuti kiidetud just ühtlase koosseisu pärast.

Lisaks Koivule on lahkunud ka Teemu Selänne, kuid klubi selle pärast ei muretse. Seda selle tõttu, et lootusrikkalt vaadatakse mitmete noormängijate suunas. Kui Ducks kukkus üleeelmisel hooajal playoffides välja Detroit Red Wingsi vastu, siis tuli klubi peamänedžeri Bob Murray suust suur kiidulaulu seoses noorukitega, kelle jaoks oli tegu ülihea kogemusega ja kes ei jäänud 7-mängulises seerias karvavõrdki alla Red Wingsi kogenud kaadrile.

Eelkõige peeti siis silmas Emerson Etemi, Cam Fowlerit ja Matt Beleskey'it, kuid uus aasta tõi endaga kaasa teised tõusvad tähed. Lõppenud hooajal ei olnud playoffides Ducksi suurimaks väravakütiks ei Selänne, ei Getzlaf ega ka Corey Perry. Selleks oli hoopis juunis 22-aastaseks saanud Devante Smith-Pelly. Lisaks said rohkelt kogemusi oma kollanoka hooaja lõpetanud Hampus Lindholm ja Jakob Silfverberg

Ducks on selgelt liikumas noorenduskuuri suunas. Selle suhtes on heaks näiteks olukord väravasuul. Jonas Hilleril lasti vabaagendina ära jalutada ja nii minnakse uuele hooajal 24-aastase Frederik Anderseni ja 21-aastase John Gibsoniga. Noorenemine aga ei tähenda ilmtingimata taseme langust. Ducks on hoolsalt oma tõusvaid tähti arendanud ja seega on meeskond isegi tugevam kui mullu. Erinevad rekordid võivad taas värisema hakata, sest sellele meeskonnal on potentsiaali oma taset veelgi tõsta.

Lisaks noortele annab meeskonnale põnevust juurde ka Dany Heatley. Või ütleme siis selle kohta projekt Dany Heatley. Kunagine 50 värava mees on aasta-aastalt oma tasemes järjele andnud, kuid Ducks näeb teda esimese ründekolmiku mehena ning see eksperiment sai esimeses hooajaeelses matšis suurepärase alguse.

"Loodan, et Bob ei hankinud Heatley't lihtsalt kohatäiteks. Olen kindel, et ta on elevil ja motiveeritud," tunnistas Boudreau enne kontrollkohtumiste algust

Hooaja küsimus - keda teha esikindaks?

Vaadates, kuidas Heatley projekt on edukalt alanud, siis peaks väravavahtide küsimus olema hetkel ainus, mis Boudreau pead vaevab. Andersen ja Gibson on mõlemad supertalendid, kes vajavad edasiseks arenguks võimalikult palju mänguaega. Seega võib oodata, et nad jagavad põhihooaja käigus mängud üsna võrdselt ära, kuid playoffides peab üks neist siiski kogu koormuse enda kanda võtma. Võimalik, et Ducksi eelmise hooaja karikamängud läks just seetõttu rappa, et meeskonnal ei olnud püsivat esikinnast. Oma osa oli selles ka vigastustel, aga puurivahte väntsutati selgelt rohkem kui peaks. Andersen alustas seitset mängu, Gibson nelja ja Hiller kahte, kuid kokku käis šveitslane puuris ära siiski seitse korda. Andersen läheb hooajale aasta kollanokkade viisikusse mahtunud väravavahina. Ta on mõned aastad vanem ja kogenum kuid Gibson, kuid jänki tegi taanlasele playoffides selgelt ära. Keskmine sisse lastud väravate arv 2.7 vs 3.1 ja tõrjed 91.9% vs 89.9%. Kahe suurepärase väravavahi omamine on ühe peatreeneri jaoks kindlasti meeldiv peavalu, kuid see võib playoffide ajal kujuneda valusaks migreeniks, kui puudub selge esinumber.