(foto: Getty Images) |
Superduo Ryan Getzlaf-Corey Perryga mehitatud Ducksi rünnak skooris eelmisel hooajal keskmiselt 2.78 väravat mängus. Sellega jäädi liiga esikümnest välja. Ryan Kesleri näol oli edurivisse sügavust lisatud, aga esitused vastaste värava ees jätsid siiski soovida. Nüüd on endale ette veelgi jõudu lisatud.
Suvel hangiti New Yorgist vahetustehinguga Carl Hagelin ning vabaagentidena toodi sisse veteranide duo Chris Stewart-Mike Santorelli. Viimastel aastatel on mõlemad erinevate klubide vahel põrganud ja hea vormi leidmine on sellises olukorras olnud keeruline, kuid tegu meestega, kes varasemalt suutnud teha 20 väravaga hooaja.
"Kui sa jääd staatiliseks, siis lähevad teised meeskonnad sinust mööda, seega pead üritama ennast täiendada. Chicago ja teised head meeskonnad on seda teinud. Nad on hoidnud tuumiku koos ja selle ümber osi vahetanud ning saanud nii aina paremaks. Üritame sama teha," kommenteeris suvel peatreener Bruce Boudreau.
(foto: Getty Images) |
"Kaotasime mõned sõbrad ja meeskonnakaaslased, aga see kuulub asja juurde. Teisest küljest saime mõned väga head kutid ja olen elevil. Oleme (Stanley karikale) lähedal," mainis hiljuti Kesler, kes sai suvel klubilt priske lepingupikenduse.
Lisaks kaadrivahetusele võiks rünnakut teravdada ka normaalne ülekaalus mängimine. Ducks on selle osas kaks aastat järjest olnud täiesti kohutav. Hooaja 2013/14 16% langes mullu veelgi. See jäi pidama 15.7% peale ning sellega suudeti seljatada vaid kaks meeskonda. Tegu päris piinliku olukorraga meeskonna jaoks, kellel lisaks Getzlafile ja Perryle kasutuses ka mitmed osavad kaitsemehed nagu näiteks Sami Vatanen ja Hampus Lindholm.
Kaitsenumbrid samuti kahvatud
Läinud kevadel oli kuumaks teemaks see, et vaatamata keskpärastele statistilistele näitajatele võitis Ducks Vaikse ookeani divisjoni ja oli üldse 109 punktiga põhiturniiril parim läänekonverentsi meeskond. 51-st võidust tulid 33 üheväravalise eduga. Meeskonda oli justkui saatmas harukordne õnn. Halli kogusesse jäi ka keskmine sisse lastud väravate arv 2.70. Selle osas oldi ülilähedal viimase kümne sekka kukkumisele (Colorado Avalanche ja Philadelphia Flyers jäid 2.72 peale).
(foto: Gary A: Vasquez/USA TODAY Sports) |
Meeskonna pesamuna, 21-aastane Lindholm võiks just selliseks ka saada. Rootslasel on vaatamata vanusele juba selja taga kaks täishooaega ja üle 60 punkti. Samuti on kõva potentsiaal kaks aastat vanemal Cam Fowleril, kellel juba ligi 350 kohtumist kirjas ning neist saagiks 150 silma. Noor ameeriklane draftiti 2010. aastal vaid kolm päeva pärast seda, kui endine kapten ja vägev kaitsetäkk Scott Niedermeyer oma karjääri lõpust teatas. Paari aasta pärast võib seda ehk pidada väga sümboolseks hetkeks. Eriti kuna just Niedermeyer andis drafti päeval Fowlerile Ducksi särgi pihku.
Väravas huvitav duell ja võimalik kolmas ratas vankri all
Ei ole just sage nähtus see, kui ühe meeskonna käsutusse satuvad kaks noort ja talendikat väravavahti. Ducksil on aga just nii läinud. 2012. aasta drafti 3. ringi valik Frederik Andersen ja aasta varem 2. ringist võetud John Gibson on mõlemad mehed, kes võiksid esiväravavahina pikemat aega ükskõik, mis meeskonna puuri valvata. Aga ühes klubis saab olla muidugi vaid üks esinumber.
(foto: Getty Images) |
Oma keskmise palga 1.15 miljoni dollariga on Andersen kogu liiga kõige odavam esinumber. Aga võimalik, et tema staatus on löögi all ning seda isegi mitte Gibsoni poolt. Murray tegi drafti ajal huvitava lükke, kui tõi Carolinast ära Anton Hudobini. Venelane saabus Anaheimi karjääri keskmistega 2.40 ja 91.9%. "Seda oli huvitav näha. Rääkisin Bobiga sellest ja ta selgitas mulle oma mõtteid, mis selle tehingu taga olid ning see aitas mul asja mõista," ütles Andersen eelmise nädala keskel, keeldudes samas avaldamast seda, mis Murrayl ikkagi antud käiguga plaanis on.
Hooaja väljavaated
Kesler ei kavatse jonni jätta enne, kui karikas on käes, aga sinna jõudmiseks tuleb esmalt ületada omamoodi vaimne blokk seoses otsustavate mängude võitmisega. Ducks on viimastel aastatel playoffidest langenud nii, et oli võimalus ühe võiduga seeriast edeneda, aga seda ei suudetud ära kasutada. Läbimurdele on oldud lähedal, aga siiski mitte piisavalt. Ent kui korduvalt vastu seina joosta, ju siis üks hetk ikka taipad läbi ukse minna.
Usutavasti võib eeldada, et eelmise hooaja kahvatute numbritega põhihooaeg oli vaid anomaalia. Meeskond on suuteline enamaks ja tugevnenud koosseisuga valmis ka seda näitama. Arvestades, et viimasel kahel aastal on tujurikkuja rollis olnud konverentsi hiiud Los Angeles Kings ning Chicago Blackhawks, kes mõlemad viimasel ajal tagasilööke saanud, siis peaks algav hooaeg pakkuma Ducksile väga hea finaali pääsemise võimaluse, millest tuleks kinni haarata.
Kaitses ootab ees kohanemine Francois Beaucheminita mängimiseks, kuid Kevin Bieksa on korralik täiendus ning mingisugust äralangemist ei tohiks sealt tulla. Seis rünnakul sai juba pikemalt lahti kirjutatud ning ka sealt on tulemas kärstu ja mürtsu juurde. Boudreaule on vägevad vahendid kätte pandud ja nüüd on peatreeneri ülesandeks potentsiaal ära realiseerida. Selleks potentsiaaliks võib rahuliku südamega märkida karikavõidu.
Kommentaarid