(foto. Bill Wippert/Getty Images) |
Tänu Pavel Datsjuki ja Henrik Zetterbergi igihaljale vormile on Red Wingsi ründeliin üsna pikalt püsinud samasugune. Noori on kannatlikult peale kasvatatud ja alles hiljuti on hakanud uus generatsioon läbi murdma. Uuel hooajal on edurivis kogemusi veelgi juures. Laatsarestist on vabanenud Johan Franzen ning vabaagentide turult haarati endale Brad Richards.
"Olen seda meeskonda pikka aega imetlenud ja viimased aastad pole selle osas olnud erandiks. Kuigi nad pole playoffides kaugele jõudnud, on nad alati seal kohal ja see avaldab muljet. Olen väga elevil võimalusest mängida nende suurepäraste mängijatega," rääkis juunis Chicago Blackhawksiga oma karjääri teise Stanley karika võitnud Richards eelmisel nädalal.
2004. aasta playoffide MVP plaanidesse kuulub kindlasti ka kolmanda karika võitmine, aga Red Wingsi ootab juba uue hooaja alguses ees tõsine väljakutse. Suvel parema jalga operatsioonilaual käinud Datsjuk jääb tõenäoliselt aasta algusest eemale. See tähendab, et Richards edutatakse arvatavasti esimese ründekolmiku tsentriks ja sellega seoses tekib ohtralt küsimärke. Kunagised punkt per mäng hooajad on jäämas aina kaugemale minevikku.
Kuna vanemad härrad on vigastustega kimpus, siis läheb aina suurem vastutus nooremate peale. Kas nad on selleks valmis? Gustav Nyquist tegi tunamullu imelise hooaja skoorides 57 mänguga 28 kolli, aga eelmisel aastal jäi ta täishooaja juures pidama vaid 27 tabamuse juures. 39 punkti juurest hüppas Tomaš Tatar 56 peale, kuid järgmist sammu on juba raskem teha.
(foto: Rick Osentoski/USA TODAY Sports) |
Blashilli juhendamisel jõudis Grand Rapids Griffins veel korra konverentsi finaali ja poolfinaali. Uuel hooajal on vaja tal tõestada, et selle taga oli tõesti tema tark pea, mitte lihtsalt Red Wingsi osav draftimine ja see, et andekad noored tavapärasest kauemaks madalamale astmele jäeti.
Kogemustest pole puudust ka kaitses
Kui rünnakul on vaikselt võtmeid nooremale generatsioonile hakatud usaldama, siis kaitses see nii lihtsalt pole käinud. Seal on põhimeestest pesamunaks 25-aastane Danny DeKeyser. Vägesid juhatavad 34ne Niklas Kronwall ja 31ne Jonathan Ericsson. Vabaagentide seast lisati läinud suvel valikusse 29-aastane Mike Green.
Väga ründava kaitsjana tuntud Green on sarnaselt Richardsile viimastel aastatel oma produktiivsuselt kõvasti järele andnud, aga kuna ta peaks olema oma füüsilise võimekuse tipus, siis võiks keskkonnavahetus tema mängu taas sütitada. Sellele on ta ka ise vihjanud. "Detroit mängib litrivaldamisest lähtuvalt ja omab mõnesid uskumatuid mängijaid, kes võimalusi tekitavad, seega olen elevil, et saan selliste vendadega koos mängida," rääkis kogu senise karjääri Washingtonis mänginud kaitsja eelmisel nädalal.
Green rääkis ka sellest, kuidas Red Wingsi vastu oli kaitsjana alati raske mängida, kuna edurivis on nii palju osavaid mehi. Samas võiks Blashillil seoses kaitseliiniga olla uuel hooajal eesmärgiks hoopis endale lastud keskmise väravate arvu vähendamine. Teist aastat järjest jäädi selle osas liiga keskmikke sekka - mullune number oli 2.57 - ja võib öelda, et just see on olnud üks põhjustest, miks Red Wingsi pole viimasel paaril aastal ikkagi tõeliseks eliitmeeskonnaks peetud. Ehk aitab seisu parandada meeskonna juurde tööle toodud endine kaitseguru Chris Chelios.
Dilemma väravasuul
Jimmy Howard on klubi palgaedetabelis 4. real, aga 31-aastane puurivaht sai mullustes playoffides jääle vaid üheks kolmandikuks. Tänu ebakindlatele esitustele kaotas ta põhiturniiri lõpuosas esikinda koha 23-aastasele Petr Mrazekile. Noor tšehh näitas keerulises olukorras tugevat närvi. Playoffide numbriteks kujunesid 2.11 keskmiselt sisse lastud väravat ning tõrjed 92.5%.
(foto: Dave Reginek/Getty Images) |
See koha tagasi haaramine ei pruugi muidugi õnnestuda. Howardil on kaks aastat järjest korralikult kärisenud. Mõlemal hooajal on tõrjete efektiivsuseks olnud 91% ja keskmine sisse lastud väravate arv 2.66 ning 2.44. Karjääri keskmised on 2.42 ja 91.6%, mis just hiljuti kõva paugu saanud. Sellele on tõuke andnud mitmed vigastused.
Hooaja väljavaated
Inimloomusesse on justkui sisse kodeeritud see, et iga uus asi on hirmutav. Blashill on aga hiljuti meeskonna fännidele edastanud julgustava sõnumi: "Hooajaks ettevalmistusi silmas pidades oleme heal kohal. Viimase kolme nädala jooksul on meil treenerite personaliga olnud mitmeid erinevaid koosolekuid."
Tänu pikale seeriale on kujunenud mõeldamatuks see, et Red Wings playoffides ei mängi. Paljud hokisõbrad (ja ka suur osa Red Wingsi enda mängijatest) polegi selliseid aastaid näinud. Mõningane ebakindlus, mis pärast suviseid muutuseid meeskonna ümber ringleb võib tuua pähe mõtteid selle kohta, et seeria uuel hooajal katkeb, aga pead küll selle eest panti ei julge panna.
Meeskond on väga kogenud ja see paljude jaoks müstiline omadus ongi ehk see, mille tõttu Red Wings ennast alati playoffidesse on surunud. Kolm aastat järjest on koha lunastamine olnud õige napp, aga ometi on see kätte saadud. Ja seda pigem just kogemuste, mitte õnne või mõne muu faktori toel. Arvestades kui tavapäraseks see on saanud, siis on isegi muutused üle elanud Red Wingsil head võimalused oma hooaja pikendamiseks. Edasine on juba kahtlasem. Kuigi väärib meenutamist, et meeskond oli eelmisel hooajal kollanokast väravavahiga lähedal lõpuks finaali välja liikunud satsi kukutamisele.
Kommentaarid