Kuvatud on postitused sildiga trevor daley. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga trevor daley. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Viimastel aastatel tulega mänginud, aga ikka playoffidesse pääsenud Detroit Red Wings sai läinud kevadel lõpuks kõrvetada. Esimest korda pärast 1990. aastat jäid karikamängud Mootorite linnas nägemata. Neid ei pruugi ka 2018. aasta kevadel tulla.

(foto: freep.com)
Muutusteta ründeliin

Red Wingsi aina langev resultatiivsus jõudis läinud hooajal uue madalpunktini, mil aasta peale kokku tehti vaevu üle 200 kolli (207). Keskmine saak 2.41 lubas edestada vaid nelja konkurenti. Vaatamata sellele tullakse aga uuele hooajale peale ikka sama ründeliiniga. Võib isegi öelda, et see on nõrgenenud, kuna rivistuses pole Thomas Vanekit, kes keset hooaega pärast 48 mängus 38 punkti (15+23) teenimist Floridasse siirdus.

Mulluse nukra seisu rünnakul võtab päris hästi kokku tõsiasi, et vaatamata vaid enamvähem poole hooaja mängimisele oli Vanek ikka lõpuks klubi punktitabelis viiendal kohal. Ainsana sai 50 punkti täis uue hooaja alguses 37-aastaseks saav Henrik Zetterberg, kes suutis 68 silmaga teha oma edukaima aasta pärast hooaega 2010/11.

(foto: dailyfaceoff.com)
Red Wings on jätkuvalt suuresti alates 2013. aastast kapteni rollis oleva Zetterbergi meeskond. Rivistus on küll varasemaga võrreldes noorenenud, ent mitmete uue generatsiooni mängijate areng on ühel või teisel põhjusel toppama jäänud. Ja mõne äralangemist ei oskagi otseselt seletada. Dylan Larkinist sai üleeelmisel hooajal 23 tabamusega klubi ajaloos kuues kollanokk, kes meeskonna parima väravakütina lõpetanud, aga 21-aastane ameeriklane keevitas edukale debüüthooajale otsa vaid 35 silmaga (17+12) aasta. Teda pole isegi vigastused kimbutamas käinud, olles seni mõlemad aastad lõpetanud 80 mänguga.

Kuna Larkini poolt jäi järgmine samm tegemata ja ükski teine nooruk samuti erilist arengut ei suutnud teha, siis jäigi üle pika aja Pavel Datsjukita mänginud Red Wings rünnakul hätta. Kodumaale naasnud venelase poolt jäänud auk osutus arvatust suuremaks. Selle lappimisel sai isegi hokimaailma ühe perspektiivikaima treeneri Jeff Blashilli mõistus otsa.

Ideetu oli kohati ka mängijate tegutsemine, mida näitab tõsiasi, et Red Wings suutis eelmisel hooajal keskmiselt kirja saada vaid 28.5 väravale läinud pealeviset, millest halvimat näitajat mitte keegi klubi ajaloos ei mäleta. Vähemalt pole see selle sajandi jooksul madalamal olnud. Kaugemale ulatuvat statistikat on raske leida, aga arvestades kuivõrd domineeriv Red Wings 90ndatel oli, siis võivad veelgi hullemad aastad jääda aega, mil karikamänge polnud imelik ilma Detroidi meeskonnata jälgida.

Kaitsesse lisandus "lunastaja" Daley

Kui edurivi jäi suvel tähelepanuta, siis 2.98 väravat jäänud kaitse on ikkagi ühe märkimisväärse täienduse saanud. Vabaagentina saadi palgale kaks aastat järjest Stanley karikat peos hoidnud Trevor Daley. Blashill näeb temas võtmefiguuri.

"Trevor oli meil prioriteediks, kuna soovisime hankida kaitsja, kes suudaks mängida suuri minuteid, eriti paremal pool," ütles Blashill suve keskel. "Ta on hea hokimängija, kes aitab meil paremaks saada. Ta sobib hästi meie mängustiiliga. Ta suudab hästi uisutada, mis tähendab, et ta aitab litri rünnakule viia. Mida rohkem sa litrit rünnakule viid, seda vähem pead mängima enda väljakupoolel."

Iseküsimus on see, kui hästi suudab peatreeneri liikuvusega seotud plaane ellu viia mängija, kes peagi saamas 34-aastaseks. Juba varem oli Red Wingsi sinisel joonel Niklas Kronwalli ja Jonathan Ericssoni näol kaks 30+ vanuses meest, kelle jaoks füsiolaud saanud väga tuttavaks kohaks. Esimene, kes mängib kroonilise põlvevaluga, suutis eelmisel hooajal meeskonda aidata 57 kohtumises ja teine piirdus 51 matšiga. Daley ise alustab uue klubis pärast vaid 56 põhihooaja kohtumisega aastat.

(foto: dailyfaceoff.com)
Kehv produktiivsus rünnakul on osalt seotud kaitsjate panusega.  Litri sujuv kaitsest ette viimine on väga oluline ja selle osas on Kronwalli sugused ühe jalaga mehed satsi viimastel hooaegadel tagasi hoidnud. Daley lisamine on teoorias mõistetav ja hea otsus, aga tema kolmeaastane leping võib veel peamänedžeri Ken Hollandit tagumikust hammustada.

Holland on niigi viimastel aegadel jaganud kaitsjatele välja mitmeid suuri lepinguid, aga erilist kvaliteeti nagu sinisel joonel polegi. Mike Green oli kunagi vinge ründav kaitsemees, aga oma kuuemiljonilist palka ta kindlasti enam välja ei mängi. Danny DeKeyser on kohalik Michiganist pärit tüüp, aga eelmisel suvel tulnud viiemiljoniline leping jättis ta justkui loorberitele puhkama. Lisaks võtab Ericsson palgafondist üle nelja miljoni ära ja mõnel pool räägitakse, et ta ei pruugi uueks hooajaks isegi satsi mahtuda ning ees võivad olla ajad ühe AHL-i kõrgepalgaliseima mängijana.

Halvad lepingud on jätnud klubi palgafondiga seoses täbarasse seisu. See võib ühe meeskonna lootustandvamatest mängijatest Andreas Athanasiou viia uueks hooajaks KHL-i.

Puur kuulub taas Howardile

Ei ole vast liialdus, kui öelda, et Red Wingsi allakäik on saanud alguse segadusest väravasuul. Mitu aastat Jimmy Howardile kuulunud puur on viimastel aastatel läbi käinud ka Petr Mrazeki valdusest ja ameeriklase kehva tervise tõttu pole meeskonnal olnud selget esinumbrit. Eelmisel hooajal murdis Howardi maha põlvevigastus, mille järel kogunes talle kokku vaid 26 mängu. Suurema vastutuse saanud Mrazek ei suutnud samal ajal sellega toime tulla, tehes karjääri halvima aasta, lastes keskmiselt üle kolme värava mängus ja tõrjudes napilt üle 90%-ga.

Kurvalt lõppenud hooaeg võinuks Red Wingsi jaoks terve Howardiga olla palju roosilisem. 33-aastane jänki näitas oma parimat hokit, saades nii endale lastud keskmise (2.10) kui tõrjete (92.7%) arvestuses kirja uued karjääri tippmargid.


Blashill loodab, et vana kala hea minek aitab ka nooremaid konkurente motiveerida.

"Arvan, et Jimmy on mitmed raskused läbi elanud ja naasnud tugevamana. Usun, et Petriga läheb samamoodi," ütles meeskonna juures kolmandat hooaega alustav peatreener, kes seni 164-st mängust toonud 74 võitu.

Blashill on suvel kiitnud ka Jared Coreau'd, kes aitas eelmisel hooajal klubi AHL-i meeskonna meistritiitlini. Võimalik, et temast saab kiirelt uus Howardi varumees. Kuigi Mrazekil võiks olla kõvasti motivatsiooni oma positsiooni taastamiseks, sest ees ootab lepingu viimane aasta.

Uus mänguhall pakub rõõmu

Blashill on muu hulgas väljendanud oma usku, et Red Wings naaseb uuel hooajal 100%-liselt playoffidesse. Ta peaks aga olema üks vähestest, kes meeskonda sedavõrd kõrgelt hindab. Tõenäoliselt tuleb taas varakult suvepuhkusele minna. Ent selle ajani saab vähemalt nautida uues koduhallis mängimist.

Joe Louis Arena, või lühidalt lihtsalt The Joe, on olnud NHL üks legendaarsemaid halle, kus ilusatel aegadel kaheksajalad jääle lennanud, ent viimastel hooaegadel on seal valitsenud päris nukker vaatepilt. Hoone on olnud amortiseerunud ja olgugi, et ametliku statistika kohaselt on kõik mängud alates hooajast 2011/12 olnud väljamüüdud, siis on seal ikkagi mängude ajal jäänud silma mitmeid täitmata kohti.

Uus kodu Little Caesars Arena on üdini modernne, mitmete uuenduslike lahendustega kompleks, mille peale pandi lõpuks hakkama ligi 900 miljonit dollarit. Samas hallis hakkab sellest sügisest mängima ka NBA Detroit Pistons ehk tegu pole Red Wingsi jaoks enam päris oma koduga, kuid õhkkond on seal publiku jaoks kindlasti meeldivam ja äkki ka mängijate jaoks. Võimalik, et koos saavutatakse ka sünergia, mis aitab meeskonna lõpuks erinevatest hooaja prognoosidest kõrgemale.

Vabaagentide perioodi avapäev

Enne hapukurgihooaega on NHL-is kavas veel üks põnev päev. Selleks on vabaagentide perioodi avapäev, mis toob endaga kaasa rohkesti klubivahetusi. Turg avatakse täna ametlikult Eesti aja järgi kell 19, aga esimesed tehingud on juba tehtud.

(foto: wallpapersafari.com)
Anaheim Ducks

Pardid peavad täna leidma endale uue varuväravavahi. Läinud hooajal John Gibsoni seljatagust katnud Jonathan Bernier on edasi liikumas. 28-aastast kanadalast seostatakse Colorado Avalanche'iga.

Uue puurivahi leidmiseks ja teisteks lüketeks on Ducksil vaba palgaruumi 5.5 miljonit.

Aasta enne lepingu lõppu on pikemaks ajaks ära seotud Cam Fowler. 25-aastane kaitsja saab kaheksa hooaja eest 52 miljonit.

Bernier koha võtab kaheaastase ja neljamiljonilise lepinguga üle Ryan Miller.

Arizona Coyotes

Coyotesi puhul on üleval mitmed küsimärke. Räägitaks, et klubil on rahalised probleemid, aga enne tänast on juba jõudsalt koosseisu parandatud ja seda saab veel teha rohkem kui 20 miljoni eest. Kas nii ka läheb, seda ei tea samas päris täpselt mitte keegi, kuna tegu on väga raskesti prognoositava klubiga.

Koiotid ei hiilanud millegagi. Kaitsesse toodi aastase lepinguga, mille väärtuseks 650 000 rännumees Adam Clendening ja ette kahe miljoniga kaheks hooajaks Nick Cousins.

Boston Bruins

Bostonis otsitakse vasakpoolset kaitsjat ja radaril olevat kõige tõsisemalt Trevor Daley, kelle jätkamine Pittsburghis on välistatud. Abi on vaja ka rünnakul. Hetkel on põhikoosseisus leping uueks hooajaks vaid üheksa ründemängijaga. Raha on täiendusteks välja käia 14.4 miljonit.

Ründesse lisati üheks aastaks 875 000 eest lisatud tänavune AHL-i MVP Kenny Agostino.

Buffalo Sabres

Sabres peaks kõige rohkem uudistama erinevate väravavahtide ümber. Robin Lehner on piiratud vabaagent ja Anders Nilsson lahkumas, tõenäoliselt Vancouverisse. Raha on veidi alla 20 miljoni, aga hulluks ei saa minna, kuna Jack Eicheliga on vaja pikendus ära teha.

Chad Johnson jõudis üheaastase lepinguga Buffalosse tagasi. Töötasuks 2.5 miljonit.

Sel nädalal Edmonton Oilersi poolt välja ostetud Benoit Pouliot sai aastase lepingu, mille väärtuseks 1.15 miljonit.

Kunagine Devilsi suurlootus Jacob Josefson saadi aastaks 700 000-lise lepingu peale.

Calgary Flames

Flames on suve jooksul juba kõvasti mängijateturul tegutsenud ja see tähendab, et mehitatud on nii puur kui kaitseliin. Eile teatati Mark Stone'i lepingupikendusest (keskmine palk 3.5 miljonit kolme aasta peale) ja see annab klubile viis kaitsemeest, kes võtavad palgafondist ära vähemalt 3.5 miljonit. Ründajate peale kulutamiseks on vaba raha veidi alla kümne miljoni.

Päev möödus ilma ühegi tehinguta. Nähtavasti hoitakse raha oma piiratud vabaagentide jaoks.


Carolina Hurricanes

Hurricanesil on palgalehest täitamata tervelt 25.5 miljonit ja sellega saaks jõudsalt koosseisu parandada. Peamänedžer Ron Francis oli ka drafti ajal aktiivselt täiendusi otsimas. Siis jäid need veel ära, aga nüüd ehk õnnestub ikkagi midagi korda saata.

2006. aastal klubi Stanley karikani aidanud Justin Williams on tagasi. Kahe aasta peale sai välja räägitud üheksa miljonit.


Chicago Blackhawks

Chicagos armastatakse kadunud poegade tagasi toomist ja sel suvel võib trend jätkuda Patrick Sharpiga. Kuigi kogenud ründajal on ka mitmeid teisi huvilisi, näiteks Flames. Iseasi, kuidas südamlik taaskohtumine palgalehele mahutada. Blackhawks on ainus, kes hetkel miinuses (ligi kolme miljoniga).

Sharp ongi tagasi. Põhipalgaks 800 000, millele võib lisanduda 200 000 jagu boonuseid.


Colorado Avalanche

Eelmisel hooajal ülekaalukalt viimane meeskond vajaks hädasti täiendusi, aga nende nimel ei maksa hakata hinge kinni hoidma. Peamänedžer Joe Sakic on öelnud, et vabaagentide turul ei kavatseta mitte ühtegi suurt kala püüdma minna.

Jonathan Bernier sai aastase lepingu, mis võtab palgafondist endale 2.75 miljonit.

Rünnakule toodi vahetustehinguga Colin Wilson, kelle eest saadeti Nashville'i 2019. aasta drafti 4. ringi valik. Kas Duchene läheb järgi?

Columbus Blue Jackets

Sinijakid on Artemi Panarini toomisega ära teinud juba selle suve (ühe) suurima tehingu. Klubi on ambitsioonikas ning suur osa mullusest tuumikust on ka juba lepinguga ära seotud. Ehk on kavas veel midagi suurt? Nädala alguses selgus, et klubi on Ilja Kovaltšukiga ühenduses olnud. Finantse võimalikeks käikudeks on 12.9 miljoni jagu.

Lisaks Jacketsile olevat Kovaltšuki radaril Rangers ja Leafs. Samas eeldatatakse, et tema tuleviku osas ikkagi selle nädalavahetusega veel selgust ei tule.

Vabaagentide perioodi avapäev möödus ilma ühegi tehinguta.

Dallas Stars

Lisaks Sharpile on Starsil veel mitmed teised ründajatest vabaagendid. Seni on fookuses olnud kaitse parandamine, aga täna peaks tähelepanu kindlasti nihkuma edurivile. Kuulujuttudes on teiste hulgas meeskonnaga seostatud nii Aleksandr Radulovit kui Justin Williamsit, kes tänavuste vabaagentide seas ühed parimad ründajad. Palgalehelt on vaba 18.3 miljonit.

Edurivi esimeseks täienduseks on toodud Tyler Pitlick, kes näitas lõppenud hooajal väga head potentsiaali, tehes 31 mängus kaheksa väravat, enne kui vigastus ta maha murdis. Tehing kolme aastane ja kolme miljoni peale.

Ette saadi ka Martin Hanzal. Lahtivisete spetsi eest käidi välja kolmeaastane leping, mille keskmiseks väärtuseks 4.75 miljonit.

Detroit Red Wings

Mootorite linnas on päris keeruline seis. Meeskond on äsja teinud mitmekümne aasta halvima hooaja ja koosseis vajaks suurt värskenduskuuri. Ent manööverdamiseks on vaba ruumi ainult 7.5 miljonit ja seda seisus, kus vaid 17 põhikoosseisu mängijat lepinguga. Väidetavalt ollakse favoriit Daley allkirjale ja see tõmbab rahaseisu veelgi kitsamaks.

Daley tuli ära kolmeaastase lepinguga, mille koguväärtuseks 9.5 miljonit.

Edmonton Oilers

Edmontonis jääb elu täna tõenäoliselt üsna vaikseks. 21 põhimängijaga on leping olemas ja pilk suunatud tulevikku. Leon Draisaitl on juba sel suvel piiratud vabaagent ning Connor McDavid sama staatusega 12 kuu pärast. Räägitakse, et kapteni peale võib minna isegi 12+ miljonit. Hetkel on palgafondist täitamata veidi alla 19 miljoni.

Nagu eeldada võis, siis ette ei võetud mitte midagi.

Florida Panthers

Pantrid on Jevgeni Dadonovi endale napsanud. Las Vegasesse kolimisega seostatud venelane, kes ka varem Floridas mänginud, on saamas 3-aastast lepingut, mille koguväärtuseks 12 miljonit. Tehing muutub tänase päeva jooksul ametlikuks.

Lepingujutud on vaikselt arenemas ka Jaromir Jagriga. Seda nähtavasti pärast põgusat vaikust, kuna Jagr otsustas sel nädalal oma seisu üle nalja heita.


Päevale vastu tulles on Panthers üks väikseima palgalehega meeskondadest. Ruumi on ligi 22.8 miljonit.

Jagr on ikkagi lahkumas. Kui kokkutulekuteks läheb, siis miks mitte minna Pittsburghi karikat püüdma?

Radim Vrbata sai pantritelt aastase lepingu, mis võtab palgalehelt enda alla 2.5 miljonit.

Los Angeles Kings

Chicago kõrval võib tore taaskohtumine toimuda ka LA-s. Kuningatel oli lõppenud hooajal skoorimisega suuri probleeme ja Williams aitaks neid kindlasti leevendada. Jõudu on vaja ka kaitsesse, kus hetkel vaid neli põhirivistuse mängijat lepinguga. Palkadeks on jäänud kümme miljonit.

Williamsist jäädi ilma, kuid Mike Cammalleri näol saadi ikkagi satsi üks kadunud poeg. Aastase lepingu põhipalgaks on miljon dollarit.

Soodsa 650 000-lise lepingu peale saadi Darcy Kuemper, kes paar aastat tagasi Minnesotas mängides näitas üsna head perspektiivi.

Minnesota Wild

Ka Minnesotas on vaja kaitsjaid juurde krabada. Eriti pärast Marco Scandella ära andmist. 18.4 miljoniga peaks see kenasti õnnestuma.

Viimased paar aastat KHL-is veetnud väravavaht Niklas Svedberg tuleb Wildi ridades NHL-i tagasi. Leping aastane ja 700 000 peale. Tehti ka mitmeid teisi väiksemaid tehinguid.

Montreal Canadiens

Canadiensil on vaba ruumi 21 miljonit, aga ainuüksi Radulov ja Andrei Markov tahavad sellest üle poole ära süüa. Samal ajal on lepinguta ka Alex Galchenyuk ning Carey Price vaid 12 kuu kaugusel piiranguteta vabaagendi elust. Peamänedžeril Marc Bergevinil on tulemas mõtteaine rohke päev.

Bergevini esimeseks käiguks sai Karl Alzneri hankimine. Kokkuleppele jõuti viieaastase tehingu osas, mis võtab palgafondist 4.625 miljonit.

Nashville Predators

Predators on James Neali näol ilma jäänud ühest väga heast väravakütist ja on selge, et just rünnakule soovitakse lisajõudu tuua. Ning seda mitte ainult vabaagentide seast. Mitmete allikate kohaselt on Predators koos Blue Jacketsiga Matt Duchene'i eest ametliku pakkumise lauale pannud.

Paljud meeskonna ründajatest on saanud vabaagentideks, ent nende tagasi toomiseks on vabu vahendeid tervelt 22.7 miljonit.

Nick Bonino toodi ära neljaaastase lepinguga, mille keskmiseks töötasuks 4.1 miljonit. Väidetavalt oli rahakamaid pakkumisi mujalt, ent ju meeldis tänavuses karikafinaalis vastase poolt nähtu nii väga, et lõppkokkuvõttes oli tegu kerge otsusega.

Scott Hartnell on läinud kaasa juurte juurde naasmisega ning on Nashville'is tagasi. 35-aastane ründaja sai lepingu üheks hooajaks ja ühe miljoniga.

Huvitava käiguna toodi Vegasest drafti 3. ringi valiku eest ära Aleksei Jemelin. Tegu diiliga, mis vihjab justkui sellele, et keegi meeskonna mitmetest vägevatest kaitsjatest on lahkumas.

New Jersey Devils

New Jerseys on tänase seisuga krõbisevat välja jagada kõige rohkem. Täitmata on 27.7 miljonit. Lisaks on põhirivistisest leping vaid 12 mängijaga. Peamänedžeril Ray Sherol tuleb tihe päev. Võimalik, et see algab Kevin Shattenkirki hankimisega. Ühe suure nime toomine aitaks ehk ka teisi ligi meelitada.

Brian Boyle saab Devilsilt kahe aasta peale 4.1 miljonit.

New York Islanders

Saarlased on mängijateturul seni väga agressiivselt tegutsenud ja tänu sellele on põhimõtteliselt meeskond juba koos. Lepingud on olemas 20 mängijaga. Küll on aga vaja veel kergeid viimistlustöid teha. Selleks on raha 9.4 miljonit.

Naabritele ei õnnestunud vastata mitte ühegi märkimisväärse tehinguga.

New York Rangers

Pärast Antti Raanta ära andmist on Rangersil vaja kindlasti leida uus varuväravavaht. Kui endale teiseks numbriks just mõnda noort kutti ei soovita. 15.65-miljoniline vaba ruum lubab nokitseda ka kaitse ja ründeliini kallal.

Varumehe kindad lähevad Winnipegist lahkuva Ondrej Paveleci kätte. Käed löödi aastaks ja 1.3 miljoni peale.

Üks ihaldatumatest vabadest meestest on New Yorgis maandunud. Kevin Shattenkirk saab järgmise nelja hooaja peale 26.6 miljonit dollarit.


Ottawa Senators

Senaatorid on uuele hooajale peale tulemas peaaegu sama koosseisuga, millega tänavu lõpetati. Paljudega on juba leping olemas ja kuna peatreenerile Guy Boucherile istus praegune sats väga hästi, siis pole vast mõistlik seda lõhkuda. Kuigi midagi võib kindlasti ikkagi oodata. Ressursse on 11.3 miljonit.

Boucher on valikusse saanud Tampa päevilt tuttava näo. Nate Thompson teenis kaheaastase lepingu, mille keskmiseks tasuks 1.65 miljonit.

Philadelphia Flyers

Flyers on 25-aastase ründaja Jordan Weali hilisel hetkel uue lepinguga vabaagentide hulgast maha tõmmanud, aga Steve Masoniga eeldatavasti nii ei lähe. Michal Neuvirthile on konkurendiks tulemas hoopis Brian Elliott, kes saamas kahe aasta peale 5.5 miljonit.

Philadelphiast on ära jalutamas ka üks põhikaitsjatest Michael Del Zotto ja peamänedžer Ron Hextall peab kahtlemata sinisele joonele investeerima. Lüketeks on kasutada 9.7 miljonit.

Päeva lõpuks jäi suur osa rahast tasku. Ainsa tähtsa lükkena tehti Elliotti leping ametlikuks.

Pittsburgh Penguins

Pingviinid on suures osas sama koosseisuga Stanley karika järjestikustel aastatel võitnud, aga sel suvel on tulemas muutused. Daley kõrval on kindlasti lahkumas Nick Bonino ja pole teada, mida mõtlevad saurused Matt Cullen ja Chris Kunitz.

Piiratud vabaagentidena vajavad uut lepingut Conor Sheary, Brian Dumoulin ja Justin Schultz. Vaba raha on 18.9 miljonit.

Daleyst ilma jäänud kaitseliin on juurde saanud Matt Hunwicki. Lepingu väärtuseks 2.25 miljonit ja pikkus kolm aastat.

Matt Murray uueks partneriks on Antti Niemi, kes läheb Pittsburghi präänikute eest mängima (700 000).

Schultz saab järgmise kolme aasta jooksul nautida 16.5 miljonit dollarit.

San Jose Sharks

San Joses sõltub kõik sellest, mis saab vanameistritest Joe Thorntonist ja Patrick Marleaust. Jätkuvalt võib tõenäoliseks pidada seda, et nad jätkavad klubis ja mitte vaid aastase lepinguga, kuid samal ajal tiirlevad mõlema ümber mitmed rivaalid.

Kui Thornton ja Marleau tõepoolest ikkagi lahkuvad, siis vabaneb kõvasti raha ning augud on vaja kärmelt lappida. Päeva alguses on kukrus veidi üle 18 miljoni.

Peamänedžer Doug Wilson alustas päeva järgmise suve kergemaks tegemisega. Marc-Edouard Vlasic sai 8-aastase lepingu, mille koguväärtuseks 56 miljonit ja Martin Jones kuueaastase kontrahti, mis toob talle 34.5 miljonit.

Habemikud saavad koos jätkata. Thornton tuleb veel üheks aastaks tagasi, palgaks 6.5 miljonit.

St. Louis Blues

Bluesil on kasutamata 10.8 miljonit. Enim kõnesid peaks peamänedžer Doug Armstrong täna tegema Colton Parayko agendile. 24-aastane ameeriklane on kujunenud üheks liiga perspektiivikamaks nooreks kaitsjaks ja ta on piiratud vabaagent.

Pittsburghi kaotatud Ryan Reavesi rusikaid hakkab asendama Chris Thorburn, kes teenib kahe hooaja eest 1.8 miljonit.

Rünnak on täienenud ka kahe endise pingviiniga. Beau Bennett ja Oscar Sundqvist saavad mõlemad aasta peale 650 000.

Tampa Bay Lightning

Tampas pooljumala staatusesse tõusnud Steve Yzerman on oma aktsiaid märgatavalt langetamas. Väidetavalt on Lightning palkamas Dan Girardit, kelle lepingu Rangers äsja välja ostis, mis tähendab omakorda, et talle makstakse edasi meeskonnas mitte mängimise eest.

Suur osa praegusest vabast ruumist, mida on 20.1 miljonit, läheb kindlasti piiratud vabaagentide Ondrej Palati ja Tyler Johnsoni peale.

Girardi palgati kaheks aastaks ja kokku kuue miljoni eest.

Neljakordne karikavõitja Kunitz on saabunud Florida palmide alla vanaduspõlve veetma. Leping aastane ja kahe miljoniga.

Toronto Maple Leafs

Torontos mängivad tänapäeval vaid verinoored kutid ja seda silmas pidades on huvi värske karikavõitja Ron Hainsey vastu üllatav. Sellest võib aga välja lugeda soovi lisada satsi kogemusi. Selleks on kasutada 7.7 miljonit.

Esimene leping on tehtud Curtis McElhinneyga, kes jätkab klubis varuväravavahina. Kaheaastase kontrahti töötasu on 850 000.

Hainsey on olemas kaheaastase lepinguga, mille keskmiseks väärtuseks ligi kuus miljonit.


Kogemusi toob meeskonda ka 36-aastane ründaja Dominic Moore, kes sai aastase lepingu ühe miljoni peale.

Vancouver Canucks

Canucks tegi eile hilisõhtul Anton Rödiniga uue lepingu (700 000 aasta peale) ja on Anders Nilssoniga veelgi oma rootslaste konsistentsi kasvatamas.

Bo Horvat nõuab piiratud vabaagendina suurt tähelepanu, aga ligi 19 miljoni jagu vaba raha lubab ringi vaadata ka mujal.

Lõppenud hooajal end Columbuses uuesti kaardile mänginud Sam Gagner on Canucksilt preemiaks saanud kolmeaastase kontrahti, keskmise väärtusega 3.15 miljonit.

Rünnak on täienenud ka Aleksandr Burmistroviga, kes teenis aastase lepingu, töötasuga 900 000.

Kaitsesse on saadud kaheaastase ja 6-miljonilise lepinguga saadud Michael Del Zotto.

Nilsson saab kahe aasta peale viis miljonit.

Vegas Golden Knights

Vaadates laienemise draftis valitud koosseisu, siis peaks liiga uustulnukal vabaagentide turul olema peamiseks eesmärgiks resultatiivsuse lisamine. Palkadeks on välja käia 8.7 miljonit.

Näib, et Vegases tuleb ikkagi rahulik päev. "Meil läks liiga laienemise draftis oodatust paremini ja oleme meeskonnaga üsna rahul, seega ei usu ma, et oleme väga aktiivsed," ütles klubi plaanide kohta peamänedžer George McPhee.

Washington Capitals

Pealinnas seoti eile ära Dmitri Orlov, kes saab kuue aasta peale 30.6 miljonit ja tema keskmine palk 5.1 miljonit jätab vabaks 12.4 miljonit. Olukord on pinev, kuna põhirivistusest on palgal vaid 14 mängijat ning nende hulgas pole ei Jevgeni Kuznetsovi ega Andre Burakovskyt, kes mõlemad piiratud vabaagendid. Samuti on piiratud vabaagent senine varuväravavaht Philipp Grubauer.

Kogu laupäev kulus peamänedžeril Brian MacLellanil lihtsalt sentide lugemisele.

Winnipeg Jets

Jetsil oli elav huvi Elliotti vastu, ent temast ollakse nüüd ilma jäämas. See peaks tähendama Masoni Winnipegi liikumist.

Klubil on palgaraha ligi 20 miljonit, mis lubab täiendada ka kaitset ja edurivi.

Mason sai kaheaastase lepingu, keskmise tasuga 4.1 miljonit.

Kaitse täienes Dmitri Kulikoviga, kes saab kolme aasta peale 12.99 miljonit (keskmiselt 4.33).

Penguins rikkus Andersoni sünnipäeva

Spordimaailmas kipub sageli minema nii, et kui mõnel mängumehel on käes mõni tähtpäev nagu sünnipäev või lapsesünd, siis pakutakse meeldejäävaid esitusi, aga vahest kukub välja ka teistpidi. Nii nagu Ottawa Senatorsi väravavahil Craig Andersonil, kes soovib pärast Pittsburgh Penguinsi vastu tulnud 0-7 kaotust kindlasti oma 36. sünnipäeva unustada.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Anderson tegi idakonverentsi finaali 5. mängus täiesti kohutava esituse, lastes 14 pealeviskega neli väravat. Neist esimesed kolm 16 minutiga. Pärast seda võttis meeskonna peatreener Guy Boucher ameeriklase pooleteiseks minutiks jalga puhkama, ent pärast naasmist sai kiirelt selgeks, et tõepoolest pole Andersoni päev. Scott Wilson sai tema vastu avakolmandiku eelviimasel minutil värava, mida võib julgelt pidada tänavuste playoffide kõige kummalisemaks.


Penguinsi esimesed tulid 9. minutil skoori avanud Olli Määttält, ülekaalus täpne olnud Sidney Crosbylt ja vigastuspausilt naasnud Bryan Rustilt.

Teiseks kolmandikuks Anderson enam välja ei tulnud ja palju parem päev polnud ka varuväravavahil Mike Condonil. Lõppeva hooaja alguselt põgusalt Penguinsi ridadesse kuulunud Condon lasi kolm tükki 22 pealeviskega. Matt Cullen tegi kohe teise alguses kodumeeskonna viienda, Phil Kessel alustas viimast perioodi samuti väravaga ning seisu vormistas Trevor Daley.

Matt Murray teenis 25 tõrjega oma karjääri teise playoffides tulnud puhta paberi ja Penguins võitis sel sajandil esimest korda mõne nullimänguga playoffide kohtumise vähemalt 7-väravalise vahega.

Jevgeni Malkin ja Carter Rowney lõpetasid mõlemad kolme väravasööduga. Venelasest sai nende toel liiga ajaloos 29. mängija, kes playoffides 150 punktini jõudnud. Samuti kerkis ta 141. karikamänguga nende arvestuses klubi rekordi omanikuks. 1+1'ga lõpetanud Crosbyst sai samal ajal 22. 100 söödupunktiga mängija.


Senators lõpetas matši Erik Karlssoni, Cody Ceci ja Derick Brassardita. Boucheri sõnul peaksid nad aga seeria 6. mänguks siiski terved olema. See on kavas teisipäeval Ottawas.

Penguins lõpetas hullumeelses mängus Capitalsi võiduseeria

Pittsburgh Penguinsi ja Washington Capitalsi vaheline vastasseis on tänavu endaga toonud palju väravaid ja enamasti vaid ühe meeskonna poolt. Põhiturniiri viimases kohtumises hullusid aga mõlemad ja Penguins katkestas 8-7 tulemusega Capitalsi 9-mängulise võiduseeria.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Pittsburghis peetud kohtumine kippus kiirelt minema samasse auku, kuhu eelmised kaks matši. Capitals jõudis kergelt 3-0 eduseisu. Alates teise kolmandiku 7. minutist hakkas aga midagi väga pöörast juhtuma.

Kris Letangita mänginud Penguins tegi 8-minutilise perioodi jooksul viis väravat ja asus ise kohtumist juhtuma. Viimastel nädalatel postide vahel väga kitsi olnud Braden Holtby mäng lõppes kiirelt ära. Viis tükki läksid sisse 26 pealeviskega ja tõrjete efektiivsuseks kujunes vaid 80.8%. Viimased paar, mis sisse läksid olid tema vaatevinklist ka juba päris koledad.

Hullumeelsel mängul oli aga veel paar pöörangut varuks. Pärast Penguinsi skoorimisspurti tegi omakorda Capitals kahe minutiga kaks ning mäng oli korraks viigis. Lõpuks pääsesid viimasele perioodile eduseisus siiski pingviinid, kui Jegveni Malkin vormistas ülekaalu väravaga karjääri 11. kübaratriki. Penguins polnud alates aastast 2000 ühel kolmandikul kuute väravat teinud.

"See oli hullumeelne mäng," tõdes Malkin, kellest rohkem kübaraid on Penguinsi särgis teinud vaid Mario Lemieux (40). "Alustasime aeglaselt ja see ei ole meie mäng. Endale seitse lasta on liiga palju. Peame jätkuvalt kaitsetsoonis paremini mängima ja mitte võtma halbu karistusi, nagu mina esimese vahetuse ajal. Tegu oli lõbusa kohtumisega. Lõbus ründajate, mitte väravavahtide jaoks."

Viimase kolmandiku alguses tegi mängu 1+3'ga lõpetanud Sidney Crosby kodumeeskonna edu ka uuesti kaheväravaliseks. Nüüd on siis kõik, võis mõelda. Aga ei. Kolmandiku keskel tõi 1+2 kirja saanud T.J. Oshie ülekaalu värav külalised ühe kaugusele ning 5:22 enne normaalaja lõppu viigistas Lars Eller oma õhtu teise tabamusega.

Kahe väravaga lõpetas kohtumise ka Conor Sheary, kes pani lisaaja 34. sekundil veidrale mängule veidra väravaga punkti.


Sheary sai lisaks väravale enda nimele ka ühe söödu. Kaitsjad Justin Schultz ja Trevor Daley tegid mõlemad vastavalt nelja ja kolme sööduga karjääri rekordid.

Penguins kasvatas tulemusega koduse punktiseeria 13 mängu peale. Neist on võidetud 12.


NHL-is kombineerisid kaks meeskonda viimati vähemalt 15 väravat 2011. aastal, kui Winnipeg Jets oli Philadelphia Flyersist 9-8 parem. Capitals jäi viimati pärast seitsme värava tegemist võiduta 1988. aastal, kui vastas oli samuti Penguins.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 4 - 1 Dallas Stars (tipphetked)

Kodumeeskond võitis mängleva kergusega kohtumise, kus alates 7. novembrist esimest korda uuesti jääl olnud Tyler Ennis 19 sekundiga skoori avas. Jack Eichel lisas omapoolt kaks ning Robin Lehner naases haigevoodist 31 tõrjega. Külaliste esitus oli sedavõrd kohutav, et kapten hakkas mänguvahendeid lõhkuma.


Boston Bruins 0 - 4 New York Islanders (tipphetked)

NHL-i juubelihooaeg läheb nüüd ajalukku ka kui esimene, mille käigus suutis Islanders Bostonist puhta väravaga pääseda. Thomas Greiss tegi 32 nullimängu, mis ühtlasi ka tema karjääri esimene võõrsilmängus. Nikolai Kuljomin oli kahe värava autoriks. Tuukka Raski õhtu lõppes 40 minutiga.

Detroit Red Wings 1 - 0 Montreal Canadiens (tipphetked)

Tundub, et Red Wings on endale tänavu leidnud juba kolmanda esikinda. Kollanokk Jared Coreau, kes viimases mängus pingviinide rünnakutele tublilt vastu seisis, tegi üllatuslikult teise stardi järjest ning jõudis karjääri kaheksandas mängus teise puhta paberini. Selleks pidi tegema 18 tõrjet. Võiduvärava tegi Thomas Vanek, kes viimase 11 kohtumise jooksul vaid korra nulli peale jäänud. Kirjas on 7+6.

Los Angeles Kings 1 - 2 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Ben Bishop korraldas endale kodumeeskonna esimese pealeviskega värava, ent suutis siiski omad aidata võiduni, mis LA-s alates 2009. aastast meeskonna jaoks esimene. Mõlemad meeskonnad said vahetult enne kohtumise algust väga halvad uudised. Kings jäi ilma Anže Kopitarist ja Lightning Victor Hedmanist. Martin Luther Kingi päeval osales pidulikul lahtiviskel NHL-i läbi aegade esimene mustanahaline mängija Willie O'Ree.


San Jose Sharks 5 - 2 Winnipeg Jets (tipphetked)

Ülekaaluka võiduga lõppenud kohtumises võiduvärava kirja saanud Brent Burns tõusis nende osas juba kordama karjääri rekordit. Teise kolmandiku 8. minutil sündinud ülekaalu värav on tema hooaja neljas võidutabamus. Oma kaks väravat viimastel minutitel teinud Jets on kaotanud neli mängu järjest, lastes kokku 19 väravat.


Edmonton Oilers 3 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Eelmises omavahelises vastasseisus alates 2011. aastast esimest korda normaalajal võidutsenud Oilers sai nüüd ka üle hulga aja esimese vähemalt kahe väravaga võidu. Viimane pärines 2009. aastast. Võiduväravaks osutus 2012. aasta drafti 3. ringi valiku Jujhar Khaira karjääri esimene tabamus.

Penguinsi kaitseliinist on järel vaid luu ja nahk

Pittsburgh Penguins on detsembris kaotanud vaid kolm kohtumist, kuid meeskond pole siiski prii ka probleemidest. Peatreener Mike Sullivan on järjepanu valikust kaotanud mitmeid kaitsjad ning vana-aasta lõpetatakse päris hõreda koosseisuga.

(foto: pensburgh.com)
Kaitseliin jäi esimesena ilma Kris Letangist. Viimati viis hooaega tagasi kogu aasta terviseprobleemiteta hakkama saanud kanadalane langes auti ülakeha vigastusega, mis tuli 14. detsembril Boston Bruinsi vastu peetud mängus. Pärast kahenädalast pausi on ta trennis tagasi, kuid veel on selgusetu, millal ta uuesti mängu saab.

Järgmise sinise joone mehe kaotas Penguins kohe ka järgmises mängus. Keskmise mänguaja osas oma 20:40'ga vaid Letangi 26:04'le alla jääv Trevor Daley läks samuti ülakeha vigastusega riiulile.

Uued probleemid tulid juurde eile. Olli Määttä jäeti haiguse tõttu koju ning Brian Dumolin, kes mänguaja osas 19:45-ga kolmas, murdis ühele pealeviskele ette jäädes lõualuu. Täna käis ta juba ka opilaual ära. Mängupausi pikkuseks hinnatakse 4-6 nädalat.

Hooaja eelvaade: Pittsburgh Penguins

Pittsburgh Penguins oli eelmise detsembri keskpaigas üsna nadis seisus. Peatreener Mike Johnston ei suutnud kuidagi oma meeskonnast maksimumi välja pigistada ja käsil oli seeria, mille käigus võideti seitsmest mängust vaid kaks. Ent seejärel edutati AHL-ist meeskonna peatreeneriks Mike Sullivan ning edasine on ajalugu.

(foto: Ezra Shaw/Getty Images)
Sullivan alustas Pittsburghis nelja järjestikuse kaotusega, mis kõik ka normaalajaga tulid, ent ülejäänud hooaja jooksul kaotati järjestikused kohtumised vaid neli korda. Seejuures alates jaanuari keskpaigast vaid korra. See oli idakonverentsi finaalis Tampa Bay Lightningu vastu, mil 2015. aasta finalist edu kordamisest ühe võidu kaugusele jõudis.

Lõpuks lõid pingviinid aga verinoore väravavahi Matt Murray toel Lightningu uppi ja sama tehti ka Stanley karikavõistluse finaalis San Jose Sharksiga ning 4-2 seeria võit tõi klubile pärast 7-aastast pausi esimese karikavõidu.


"Mängijad olid väga vastuvõtlikud sellele, mida üritasime neile sisendada. Tegu oli protsessiga, mis viis meid seisu, kus soovisime olla," rääkis Sullivan suvel edu alustest.

Uus süsteem võeti üsna kiirelt omaks ja karikani sammumisel ei häirinud isegi mitmed olulised vigastused. Phil Kessel mängis kogu hooaja käevigastusega, Jevgeni Malkin jäi karikamängudes küünarnukitrauma tõttu kahvatuks ja meeskonna üheks põhikaitsjaks kerkinud Trevor Daley hooaeg lõppes idafinaali neljanda mänguga ära.

Kui Johnston praktiseeris ettevaatlikku, kaitsest lähtuvat stiili tänu millele meeskond isegi veel tema vallandamise hetkel oli liiga parimate kaitsesatside seas, siis Sullivan rõhus tempokale ja agressiivsele mängule.

Põhiturniiril jäi Penguinsi pealevisete suhe +3.5 alla vaid LA Kingsi +4.5-le. Ise tehtud ürituste osas oldi 33.2-ga kogu liiga parim. Ja seda isegi pärast Johnstoniga tehtud algust, mil esimese 28 mängu keskmine oli 30.6.

Viimase kümne hooaja jooksul on suurim pealevisete keskmine 2008/09 Detroit Red Wingsi 36.2. Saab olema huvitav näha, mida suudab terve rivistusega ja kogu hooaja jooksul Sullivaniga mängiv Penguins.

Pingviinid alustavad aastat praktiliselt sama koosseisuga. Põhimeestest on lahkunud vaid New Jerseysse siirdunud kaitsja Ben Lovejoy. Devilsi särgis mängib uuel hooajal ka Beau Bennett, aga tema oli nagunii enamuse ajast katki.

2.94 kolli skoorinud rünnak on võrreldes finaalseeria lõpuga täiesti sama. Kuigi nii mõnelgi pool on jutuainet pakkumas see, et milline ikkagi on Penguinsi teine ründekolmik. Kas ikka see, kus Malkin figureerib või playoffides pöörases hoos olnud HBK kolmik, kes kõik olid meeskonna punktitabeli TOP 5 seas.

(foto: dailyfaceoff.com)
Nimekirjast puudub hetkel Matt Cullen, aga ka tema on aastase lepinguga Pittsburghis tagasi.

"Surve langeb alati tähtmängijate peale," on peamänedžer Jim Rutherford rünnakuga seoses tunnistanud. "Nad mängivad kõige rohkem minuteid, on kõige raskemates olukordades mängus ja kui sa saad oma kolmanda või neljanda kolmiku panna mänge võitma, siis oled kenasti teel saamaks heaks meeskonnaks. Meie oleme sellega jätkamas. Üritame rivistust võimalikult tasakaalukalt ehitada."

Rännakuga seoses loodetakse, et noored Bryan Rust, Tom Kühnhackl ja Oskar Sundqvist on valmis uueks arenguetapiks. Chris Kunitz pole pärast Sidney Crosbyst lahku löömist rünnakul suutnud enam särada ja järelkasv peaks tema poolt tulemata jäävad väravad ära tegema. 37-aastasest ründajast sai mullu üheksas aktiivne kolme karikavõiduni jõudnud mängija, aga algamas on lepingu viimane hooaeg ning ta ei pruugi selle lõpuni enam ka meeskonda jääda.

Mullu keskmiselt 2.43 väravat lasknud kaitse on suvel kõvasti sügavust juurde saanud. Tagasi toodi hooaja keskel Devilsile loovutatud David Warsofsky, kes Sullivanile hirmsasti meeldib ning koha pärast hakkavad konkureerima ka Chad Ruhwedel, Stuart Percy ja Cameron Gaunce.

(foto: dailyfaceoff.com)
Liigast leiab kindlasti nii mõnegi kaitseliini, mis Penguinsi omast nimede poolest kõvem. Ent kuna palju rõhutakse Sullivani poolt rakendatavale mänguskeemile, mis vajab teatud tüüpi sinise joone mehi, siis ei tasu vast rivistuses kahelda. Seejuures oli Sullivani meeskond vaatamata sellele, et mitmed kaitsemehed on ründava mentaliteediga, üks mulluse hooaja edukamaid karistuste surmajaid. 84.4%-line efektiivsus andis 5. koha.

Lisaks ei pea muidugi kaitsemeeste kvaliteedi pärast väga muretsema, kui sul on väravas sellised mehed nagu Murray ja Marc-Andre Fleury. Kuna karikavõidu vaht tuli maailmakarikalt tagasi vigasena, siis saab kogenud Fleury uue hooaja alguses taas võimaluse haarata oma koht tagasi.

Fleury oli eelmise hooaja alguses Johnstoniga mängides praktiliselt ainuke pingviin, kelle kohta midagi head võis öelda. Sullivani režiimi ajal tema numbrid veidi kukkusid, ent need olid siiski heal tasemel - endale lastud keskmine 2.29 ja tõrjed 92.1%. 58-st mängust õnnestus võita koguni 35.

Murray võitis põhiturniiril oma 13-st üheksa, lasi keskmiselt täpselt kaks ja tõrjus 93%-ga. Playoffides tuli 15 võitu numbritega 2.08, 92.3%. "Meil on nüüd kaks väga head esikinnast, üks kes oma karjääri alustamas ja teine, kes on juba suurepärase karjääriga ning kellel on mitmeid häid aastaid veel pakkuda," kommenteeris Rutherford postidevahelist seisu playoffide lõppedes.

Hooaja väljavaated

Septembri alguses ilmus Crosby poolt huvitav mõtisklus eelmisest hooajast. See lõppeb ridadega: "Selle aasta meeskonnal on kõigiga võrdsed võimalused. Riietusruumis on palju eneseusku ja -kindlust seoses sellega, et me kõik teame oma rolli meeskonnas ja seda, kuidas koos mängida. Teame, et tulemas on raske aasta. Viimase 20 aasta jooksul pole põhjuseta ükski meeskond järjestikustel aastatel karikat võitnud. Kõik soovivad sinu pead ning 82-mängulise hooaja ja 4-ringilise playoffide jooksul on raske pidevalt võita. Kindel on aga see, et isegi kui hakkame endas uuesti kahtlema, siis anname ikkagi parima. Ma ei taha, et mullune hooaja esimene pool uuesti korduks. Tahan teist osa. Tahan karika säilitada."

Kuna mitmed meeskonnad on hakanud Penguinsi eduvalemit - kiirust ja sügavust rünnakul - kopeerima, siis pole tõesti tulemas kerget aastat. Vastastel on olnud mitu kuud aega valmistuda Penguinsi alistamiseks ja teades, milliseid fanatte liigas leidub, siis ei ole väljakirjutatu kindlasti niisama sõnakõlks. Aina rohkem luuakse klubides erinevaid osakondi, mis spetsiifiliselt mõne üksiku elemendiga tegelevad. Seega võib kuskil olla kogu suvi kinniste kardinate taga Penguinsi mängude videoid vaadanud härrad-prouad.

Juhus või mitte, aga just Penguins oli seitse aastat tagasi üks meeskondadest, kes järjestikustel hooaegadel finaalis mängis. Red Wingsi vastu mängiti eelnenud 2-4 kaotus 4-3 võiduks. Nagu ka meeskonna kapten ise on tunnistanud, siis järjestikustel aastatel võitmine on raske. Kuid raske oli eelmisel hooajal ka Penguinsi peatada ning see võib nüüd ka korduda.

Penguins kindlustas karikavõidu, Crosby valiti playoffide MVP-ks

Kunagi ei ole liiga hilja teha muutuseid oma käekäigu parandamiseks. Pittsburgh Penguins näitas seda 2009. aastal, mil keset hooaega saabunud uue peatreeneriga Stanley karikas võideti. Ja täpselt samaga saadi hakkama tänavu! Klubi ajaloo neljas triumf tehti ka ära eelmisega samal kuupäeval.

(foto: Twitter @NHL)
12. juuni saab olema päev, mida Pittsburghis võib edaspidi igal aastal mingit sorti peoga tähistada. Kaks omanäolist, kuid üsna sarnase saatusega meeskonda, on jõudnud täpselt samal päeval pika teekonna lõpp-punkti. Käes on spordimaailma kõige raskemini võidetav karikas.

San Jose Sharks alistati tänavuses finaalseerias lõpuks mängudega 4-2. Otsustav võit korjati ära vastase kodujääl, kus Sidney Crosby juhtimisel 3-1 üle oldi. Meeskonna kapten sai 1-1 seisu pealt mõlema värava juures kirja peamise söödupunkti ning teenis sellega välja oma karjääri esimese playoffide MVP-le antava Conn Smythe'i trofee.


Penguins asus kohtumist avakolmandikul Brian Dumoulini ülekaalu väravaga juhtima, kuid Sharks viigistas teisel perioodil, mil Logan Couture pani oma otsustavate mängude punktide sekka tänavuste playoffide kümnenda värava.

Kodumeeskond sai aga kergendust tunda vaid veidi üle minuti. Täpsemalt läks pingviinidel vaja minut ja 19 sekundit selleks, et uuesti eduseis haarata. Teekonnal oma teise karikavõiduni mitmed terviseprobleemid, nende hulgas ka insuldi, ületanud Kris Letang pani võrku oma playoffide kolmanda.

Finaali viimase tabamuse au jäi Patric Hörnqvistile, kes 1:02 enne lõppu tühja värava edukalt üles leidis.


Letangi vägitükk tähendab seda, et esimest korda liiga ajaloos on kolm aastat järjest just kaitsemängija värav karikavõidu kindlustanud.

Penguins sai playoffide jooksul võiduväravaid kokku 11 erinevalt mängijalt. Tõeline meeskondlik pingutus!

Ent väljakumängijate ponnistuste kõrval oli loomulikult sama oluline ka väravavahi mäng. Matt Murray lasi finaalseerias vaid ühes kohtumises normaalajal üle kahe värava ning tõusis jagama liiga uustulnukatest väravavahtide rekordit.


Kogu eduloo peamiseks arhitektiks võib pidada peamänedžeri Jim Rutherfordi. Läbi aegade teise klubi juhina erinevad meeskonnad karikavõiduni viinud Rutherford oskas alla oma võimete mänginud meeskonnale valida täpselt sobiva peatreeneri ning tegi esituste parandamiseks mitu olulist vahetustehingut.

Mullu Chicago Blackhawksi organisatsioonis töötades samuti võidušampust maitsta saanud Mike Sullivan on kuues treener, kes keset hooaega tüüri juurde asudes aasta võidukalt lõpetanud.


"Siia jõudmine ei olnud kerge. Eriti arvestades seda, kuidas hooaeg algas. Hooaja esimene pool polnud hea, aga arvan, et kõik hoidsid kokku, jätkasid pingutamist ja leidsime märtsis hea hoo ning hoidsime seda lõpuni välja," rääkis playoffid kuue värava ja 13 söödupunktiga lõpetanud Crosby pärast otsustavat mängu.

Nagu tavaks on saanud, siis läheb esimese mehena karika kätte saanud kaptenilt see edasi mängijale, kes seda väga pikka aega on pidanud ootama. Seekord oli selleks 12 aastat liigas mänginud Trevor Daley, kellel kurval kombel vigastuse tõttu elu esimene finaalseeria mängimata jäi.

32-aastane kaitsemees andis karika omakorda edasi Pascal Dupuis'le, kes oli sunnitud detsembris karjääri lõpetama, kuid kelle väärtust meeskonna juures on võimatu alahinnata. Crosby pikaajaline mentor oli kogu hooaja jooksul riietusruumis omasid toetamas.


Ilusa ja igati teenitud triumfi puhul võib ainsaks tilgaks meepotis pidada seda, et täpselt nagu eelnevad kolm korda said pingviinid ka seekord karika kätte kodust eemal.

Trevor Daley loodab finaalseerias väljakule pääseda

Trevor Daley on viimasel ajal kipsis jalaga ringi liikunud, kuna ta murdis idakonverentsi finaali 4. mängus pahkluu. Kuid sellest hoolimata loodab Pittsburgh Penguinsi kaitsemees enne hooaja lõppu veel väljakule tulla. Seda isegi vaatamata klubi teatele, et 32-aastase kanadalase jaoks on mängud lõppenud.

(foto: Chris O'Meara/Associated Press)
Daley ei vajanud paranemiseks operatsiooni ning tema taastusravi pikkuseks on märgitud 4-8 nädalat. See tähendab, et mängumehe lootused on väga optimistlikud. Isegi kui homme San Jose Sharksi vastu algav finaalseeria vajab 7. mängu, siis ei venita minimaalset taastusaega, nelja nädalat kuidagimoodi välja.

Võimalik 7. mäng on kavas 15 juunil. Selleks ajaks on Daley saanud vigastust ravida ainult kolm ja pool nädalat.

Imelisi paranemisi on aastate jooksul muidugi mitmeid olnud ja seda eriti playoffide ajal, kuid näib, et hooaega Chicago Blackhawksi ridades alustanud kaitsemees sellega hakkama ei saa. Kuigi ise on ta positiivselt meelestatud.


Daley on pärast detsembri keskel toimunud vahetustehingut väga hästi meeskonda sulandunud. Põhiturniiril tuli temalt 53 kohtumisega 22 punkti (6+16) ja playoffides 15 matšiga kuus silma (1+5).

Samal ajal on Sharks saanud heade uudiste osaliseks seoses Matt Nietoga, kes on treeningutele naasnud.

23-aastane ründaja pole alates 9. maist mänginud, kui tema esitus Nashville Predatorsi vastu peetud 2. ringi seeria 6. mängus piirdus vaid nelja minutiga. Klubi on traumat nimetanud ülakeha vigastuseks.

Usutavasti ei hakka peatreener Peter DeBoer finaali avamänguks koosseisu muutma, aga üks lisakäik on tal nüüd juures.

"Ta on üks meie kiiremaid ründajaid. Ta on kutt, kes annab meile erineva dimensiooni," ütles DeBoer täna Nieto kohta.

Kuna üheks vastase tugevuseks on just tempokas mäng, siis loodetakse Nietost palju.

Sharksi 2011. aasta drafti 2. ringi valik kogus tänavu põhiturniiril 67 mänguga 17 punkti (8+9). Playoffides on tal 11 matšiga kirjas 1+2.

Penguins alustab idakonverentsi finaali 5. mängu Fleuryga

Läinudöine San Jose Sharksi väravavahi vahetus tähendab seda, et esimest korda pärast 1980. aastat on Stanley karikavõitlustel viimase nelja sekka jõudnud meeskonnad kasutanud kõiki oma puurivahte. Paljudel on ees tähtis otsus, keda edaspidi usaldada. Pittsburgh Penguins toob idakonverentsi finaali 5. mängus alustajana jääle Marc-Andre Fleury.

(foto: Gene J. Puskar/Associated Press)
Fleury, kelle toel Penguins 2009. aastal Stanley karika võitis, tegi tänavu väga eduka põhiturniiri, püstitades keskmise sisse lastud väravate osas 2.29-ga uue karjääri tippmargi. Lisaks kordas ta karjääri parimat näitajat tõrjete efektiivsuse osas (92.1%).

Küll jäid aga 31-aastasel puurivahil põhihooaja viimased mängud peapõrutuse tõttu mängimata. Playoffide alguseks loodeti ta korda saada, kuid see siiski ei õnnestunud. Nii algas peagi Matt Murray tähelend. Kümme aastat noorem väravavaht üllatas kõiki oma küpse mänguga ning vedas meeskonna konverentsi finaali välja. Muinasjutt näib aga seeria 4. mänguga lõppenud olevat.

Uuel nädalal sünnipäeva tähistav Murray on playoffides 13-st stardist võitnud üheksa, lastes keskmiselt 2.33 väravat ja tõrjudes 92.3%-ga.

Fleury lükkas 4. mängus 18 minuti ja 26 sekundi jooksul kõrvale kõik seitse pealeviset, mis tema väravale pandi.

Pärast 2009. aasta triumfi endale playoffides põruja maine teeninud Fleury on viimasel paaril hooajal karikamängudes taas säranud. Mullu lasi ta endale viie kohtumise jooksul keskmiselt 2.12 väravat ja tõrjus 92.7%-ga.

Penguinsi peatreener Mike Sullivan teeb tänaseks kohtumiseks ka teise olulise vahetuse. 4. mängust vigasena lahkunud Trevor Daley'l diagnoositi pahkluumurd, mis on tema hooaja lõpetanud.


Eeldatavasti saab Bobby Orri isiklikul soovitusel hangitud Daley koha koosseisus endale Olli Määttä.

Idakonverentsi 5. mäng on algab tuleval ööl kell 3.

Hörnqvisti lisaajavärav viis Penguinsi konverentsi finaalist ühe võidu kaugusele

Pittsbugh Penguins on playoffide 2. ringi seerias teinud ära midagi, mis põhiturniiri käigus vaid korra juhtus - Washington Capitals on kaotanud kolm järjestikust mängu. Läinud ööl tunnistati lüüasaamist valusa lisaajaväravaga, mille autoriks oli Patric Hörnqvist.

(foto: Justin K. Allen/Getty Images)
Hörnqvist sai oma playoffide viienda värava kohe päris lisaaja alguses, kui kellast oli ära tiksunud vaid 2:34. Seerias esimest korda väljakule pääsenud Mike Weber jäi Conor Sheary pealeviskele ette, kuid üritas litrit sedavõrd õnnetult ohtusse kaugusesse saata, et suunas selle otse Hörnqvisti kepilaba peale.

Tegu on Penguinsi kaheksanda Capitalsi vastu saadud playoffide lisaajavõiduga ning alates 1991. aastast pole mitte ühelgi teisel meeskonnal neid ühe vastase vastu rohkem. Kuigi huvitaval kombel oli enne eilset kodus playoffide arvestuses kirjas kuus järjestikust lisaajakaotust. Viimane võit pärines 2009. aastast ja see tuli just Capitalsi vastu.

Külalised said ligi pooled (16) oma pealevisetest (36) avakolmandikul ning pääsesid mängu 3. minutil ka juhtima, kui Jay Beagle pealtnäha võimatu nurga alt Matt Murrayt üllatas. Edu kestis perioodi keskpaigani. Algselt näis, et Sidney Crosby sai kirja oma seeria esimese kolli, aga lõpuks märgiti see siiski Trevor Daleyle, kes tegi väga võimsa mängu. 32-aastane kaitsemees oli väljakul 28 minutit ja 41 sekundit ning lõpetas +3 näitajaga.

Teisel perioodil rollid vahetusid. Ette pääses Penguins. 30 tõrjega lõpetanud Braden Holtby seljataha toimetas teise Matt Cullen ning mäng oli uuesti viigis tänu John Carlsoni väravale.

Eile koos Shea Weberi ja John Tavaresega Mark Messier auhinna finalistiks nimetatud Aleksandr Ovetškin jäi seitsme pealeviskega nulli peale. Venelane paistis silma hoopis sellega, et lõhkus veidi Crosbyt. Penguinsi kapten käis viimasel kolmandikul pärast Ovetškini poolset kepiga vastu näppude löömist korraks riietusruumis ära. Ja heas tujus ta polnud.


"Arvasin, et see oli tegelikkusest tõsisem," kommenteeris Crosby juhtunut. "Algselt võid arvata, et sa ei saa mängu naasta ja see pole tore tunne, aga ma ei usu, et seda meelega tehti. Tahtsin litrit endale hoida ja tema omakorda üritas seda vältida. Ta sai mulle pihta, aga see on mängu osa."

Crosby sai Daley värava juures söödu näol kirja oma seeria esimese punkti ning kahe megastaari võrdluses on ta numbrite arvestuses selgelt alla jäämas, kuid meeskond tervikuna on tegutsemas väga muljetavaldavalt. Tänu sellele on nooruke puurivaht Matt Murray jõudnud taas ühe klubi rekordini. Tema kuus võitu on ühe kollanokast väravavahi poolt enim, mis ühe hooaja jooksul playoffides tulnud.


Penguins on varem seitsmemängulises seerias 3-1 edu hoidnud 13 korda. Neist kümme on edasipääsuks mängitud. Kogu NHL-i ajaloo jooksul on selle seisu pealt edenetud 90.3% juhtudest.

Crosby punktiseeria jätkus, Penguins alistas Flyersi

Lõppevat nädalat kahe kõva võiduga alustanud Philadelphia Flyersil kolmandaks suureks ampsuks enam rammu ei jagunud. Sidney Crosby ja Pittsburgh Penguins tulid külla ning läksid ära 4-1 võiduga. Crosby venitas kahe sööduga oma punktiseeria 11 mängu peale.

(foto: espn.go.com)
Kahe vihavaenlase vastasseisud on ikka nii välja kukkunud, et jõuline Flyers teeb oma osavamale konkurendile peaaegu alati ära ja sellele kohtumisele mindi kena seeriaga, mille käigus viimasest üheksast kohtumisest oli võidetud kaheksa. Ent seekord polnud meeskonnal korralikku minekut.

Penguins domineeris kogu matši ning meeskonna peatreener Mike Sullivan nimetas nähtut tema aja täiuslikumaks esituseks. Kodumeeskonnale jäeti avakolmandikul vaid neli pealeviset ning lõpuks oldi nende osas üle 35-17.

Flyers üllatas teise kolmandiku alguses, kui Radko Gudas meeskonna ette viis, aga minut hiljem oli Trevor Daley poolt viik jalule seatud ning kahe kolmandiku lõpuosasse jäänud tabamusega, mis tulid Carl Hagelinilt ja Chris Kunitzilt, võttis Penguins viimasele perioodile kaasa 3-1 edu.

"Tegu oli päevaga, mil me ei leidnud energiat ja ei suutnud hakata õiges suunas liikuma, see tuli halval ajal, vale meeskonna vastu," ütles omade esituse kohta Flyersi boss Dave Hakstol.

Kohtumisele pani punkti Kris Letangi tühja väravasse läinud tabamus, mis tekitas korralikult poleemikat. Algselt näis, et Penguinsi kaitsemees suunas litri jalaga väravasse ja see tühistati pärast olukorra ülevaatamist. Järgnes veel pikk segadus, mis tipnes lõpuks sellega, et keegi midagi aru ei saanud, aga värav luges.


Tabamuse juures mängu teise söödupunkti kirja saanud Crosby kasvatas sellega oma kena punktiseeria kogusaagi 18 silma peale (6+12).


Võiduga kasvatas Penguins edu Flyersi ees kuue punkti peale. Väärt hingamisruum enne tänast matši Washington Capitalsiga.

Teised kohtumised

Minnesota Wild 3 - 2 (KV) Carolina Hurricanes (tipphetked)

Wild sai hädavajaliku võidu vaatamata sellele, et eduseis kaks korda käest läks. Viimase kolmandiku alguses skoorinud Jason Zuckerist sai pärast Dustin Browni ja hooaega 2006/07 esimene mängja, kes aasta jooksul kolm kolli perioodi esimese 20 sekundiga teinud. Karistusvisetel jäi kodumeeskond peale 2-1.

San Jose Sharks 4 - 1 New York Rangers (tipphetked)

Henrik Lundqvist jäeti täiesti üksi haide küüsi. Rootslane pidi seisma silmitsi 47 pealeviskega, enne kui 50. minutil tema mäng neljanda laskmisega lõppes. Kokku sai Sharks kirja 52 pealeviset. Harva on Rangersi kaitse auklikum olnud.


Toronto Maple Leafs 4 - 1 Buffalo Sabres (tipphetked)

Brian Gionta viis haigestunud Jack Eichelita mänginud Sabresi avakolmandikul ette, aga kodumeeskond kallutas matši enda poolele kolme viimase kolmandiku kolliga. Leafsi koosseisus oli 11 venda 23-aastased või nooremad. Sabresi vastu on vähemalt punkt kirja kaheksas järjestikuses kodumängus. Neist on võidetud seitse matši.

Ottawa Senators 5 - 0 Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens lasi esimest korda enda ajaloos ühe kohtumise käigus kolm (!) vähemusest tulnud väravat. Kaugel polnud ka neljas, mis vanale Winnipeg Jetsile kuuluv liiga rekord, kui viimasel kolmandikul Mika Zibanejad meeskonna viienda tegi 20 sekundit pärast vastaste ülekaalu lõppemist. Senaatorid on tõelised vähemuse väravate spetsialistid. Alates hooajast 1999/00 on ühes matšis kolme sellise väravani jõutud neli korda. Mitte ükski teine meeskond pole seda sama vahemiku jooksul isegi kolm korda suutnud. Canadiens jäi tänavu alles teist korda nulli peale.

Florida Panthers 3 - 5 Detroit Red Wings (tipphetked)

Kui Red Wings end playoffidesse murrab, siis võib kindlasti öelda, et see kohtumine oli murdepunktiks. Külalised jäid enne lõpuspurti 1-3 taha. Pavel Datsjuk oli kahe kolli autor. Red Wings pani ülekaalus kolmest kaks.

Columbus Blue Jackets 6 - 3 New Jersey Devils (tipphetked)

John Tortorella karjääri 1000. mäng oleks peaaegu piinliku kokkuvajumisega lõppenud, kui jakkidel algselt 3-0 edu käest läks, kuid kollanokk Oliver Björkstrand hoolitses selle eest, et nii ikkagi ei läheks. 20-aastane taanlane jõudis karjääri teises mängus esimese kahe väravani. 2+1'ga juhatas Devilsi vägesid Kyle Palmieri.

Dallas Stars 3 - 0 New York Islanders (tipphetked)

Stars jõudis pärast mitmekuulist pausi esimese nullimänguni. Enne eilset oli viimane kirjas detsembrist. Kari Lehtonen teenis hooaja teise puhta paberi 27 tõrjega.

Vancouver Canucks 0 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)

Bluesi väravasse naases Brian Elliott, kes vigastuspausi ajal manustas nähtavasti sama kraami, mida Mike Smith. Sarnaselt oma veidi vanemale kolleegile tuli ka tema laatsaretist tagasi kohe nullimänguga. Selleks oli vaja teha 19 tõrjet. 30-aastasel puurilukul on nüüd tänavu kirjas kaks puhast paberit. Canucks jäi esimest korda alates 1998. aasta detsembrist järjestikustes mängudes nulli peale.

Arizona Coyotes 0 - 2 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Lightning elas teise kolmandiku alguses edukalt üle ligi kaheminutilise 3 vs 5 vastu mängimise ning jõudis Ben Bishopi hooaja viienda nullimängu toel võidusadamasse. 29-aastane jänki tegi 32 tõrjet. Lightningu värvides on tal nullimänge nüüd kirjas 15 ja see on uus klubi rekord.

Los Angeles Kings 2 - 1 Boston Bruins (tipphetked)

Kingsist sai esimene läänekonverentsi sats, kes playoffide koha kindlustanud. Bruins kaotas tänavu kõik kuus California meeskondade vastu peetud kohtumist väravate suhtega 11-29.

Sullivan alustas Pittsburghis kaotusega

"Väga tihti ei ole probleemide taga treenerid vaid hoopis mängijad." - need on Aleksandr Ovetškini sõnad enne läinudöist Washington Capitalsi mängu Pittsburgh Penguinsiga, kes tegi uue peatreeneri Mike Sullivaniga esimese kohtumise. Treener on uus, aga mängijad samad ning esimene tulemus läks samuti tuttavasse auku.

(foto: Twitter @washcaps)
Capitals võitis mängu kindlalt 4-1. Kodus mänginud Penguinsi ainsaks tabamuseks jäi Jevgeni Malkini hooaja 14. koll. Selleks hetkeks olid aga Nicklas Bäckström ja John Carlson külalised juba 2-0 ette viinud.

Pärast väravateta teist kolmandiku panid kohtumisele punkti kaks T.J. Oshie kolli. Marc-Andre Fleury läks koju 30 tõrjega, tõrjete efektiivsuseks vaid 88.2%. Teises puuris jätkas oma oivalisi esitusi Braden Holtby, kes sai enda nimele 44 tõrjet (efektiivsuseks 97.8%).

Holtby on liiga liider nii väravavahtide võitude (19) kui ka keskmiselt sisse lastud väravate (1.87) osas. Alates eelmise hooaja algusest on ta Penguinsi vastu võitnud kuuest mängust neli, lastes keskmiselt vaid 1.33 väravat.

Penguinsi mängijate hinnangul oli esitus Capitalsi vastu korralik, kuid jäädi kiruma kasutamata jäänud võimalusi. Uuesti saab proovida kolmapäeval, mil ollakse külas Boston Bruinsil.


Penguins teatas keset mängu ka ühest vahetustehingust. 36-aastane kaitsja Rob Scuder loovutati 32-aastase sinise joone mehe Trevor Daley eest Chicago Blackhawksile.

Teised kohtumised

Columbus Blue Jackets 1 - 2 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Taas üks kodumäng ja taas üks kaotus Jacketsile. 15-st kodupubliku ees peetud matšist on tänavu võidetud vaid neli. Lightningu vastu jäi eriti valusal kombel vastaste võiduväravaks ka vähemusest tulnud tabamus. Sellega sai viimasel kolmandikul hakkama Brian Boyle.

Boston Bruins 2 - 3 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)

Oilers mängis viimase kolme võõrsilkohtumise jooksul teist korda avakolmandiku 2-0 edu maha, ent pääses seekord võiduga. Lisaaja esimesel minutil skooris Andrej Sekera. Külaliste suurimaks kangelaseks oli aga väravavaht Cam Talbot. 28-aastane puurilukk tegi 47 tõrjega karjääri rekordi. Oilersi viimane Bostonist saadud võit oli pärit 7. novembrist aastal 1996. Kaks võidupunkti aitasid Todd McLellani meeskonna ka playoffide kohale ja hooaja nii hilises faasis pole Oilers selleni küündinud kuus aastat.

Ottawa Senators 5 - 3 Los Angeles Kings (tipphetked)

Jamie McBain viis Kingsi avakolmandikul ette, aga sõgedas hoos oleva Mike Hoffmani juhtimisel said siiski senaatorid viimase kuue kodumängu jooksul viienda võidu. 26-aastane ründaja lõpetas kolme punktiga (2+1). Tal on tänavu kirjas nüüd 17 kolli ja 13 neist on tulnud viimase 14 mänguga. Mika Zibanejad lõpetas samuti kolme silmaga (1+2) ning Mark Stone'ist sai ühe söödupunktiga klubi ajaloos kiiruselt neljas mees, kes 100 punktini jõudnud. Tal õnnestus see 132 mänguga. Rekordiks on Aleksei Jašini 107.

Detroit Red Wings 1 - 2 Buffalo Sabres (tipphetked)

Red Wingsi punktiseeria jäi 13 peal pidama väga ootamatul hetkel. Sabresi viimane Detroidist saadud normaalajavõit oli pärit 1994. aastast. Viimase 20 aasta jooksul on neid üldse saadud vaid viis. Külalised keerasid kohtumise enda kasuks viimastel minutitel. Ryan O'Reilly viigitas 4:14 enne lõppu ning Johan Larsson tõi hooaja esimese väravaga võidu.

Travis Hamonic tahab Islandersist lahkuda

Kuulujuttude veskid on taas korraliku portsu vilja juurde saanud. Väidetavalt peab New York Islanders peagi hakkama saama Travis Hamonicita. 25-aastane kaitsja on hooaja algusest saadik perekondlikele põhjustele viidates klubivahetust soovinud.

(foto: newsday.com)
Kuulduste kohaselt tahab mullu 33 punktiga oma karjääri parima aasta teinud Hamonic siirduda mõnda Lääne-Kanada klubisse. Kõne alla võiksid tulla ka teised lääneranniku satsid.

Islanders on üritanud aktiivselt sobivat tehingut leida, aga see pole muidugi lihtne. Poole hinnaga ei saa ära anda venda, kes hetkel selge ülekaaluga kogunud meeskonna eest enim mänguaega. Hamonic pole tuntud punktimasinana, kuid suudab erinevates olukordades efektiivselt mängida ja nii on tänavu tema keskmiseks mänguajaks kujunenud 23:20.

Ligi 350 põhihooaja mängu jagu kogemusi omandanud kaitsja on ka soodsa lepingu peal. Keskmine töötasu on veidi alla 3.86 miljoni ning pikenduse jutte ei pea temaga pidama kuni 2019/2020 hooaja lõpuni.

Islanders nõuab Hamonici vastu samaväärset meest ning seetõttu ongi tehing venimas. Noorukid või drafti valikud klubile huvi ei paku.

Konkreetsemad on üleminekujutud seoses teise kaitsja Trevor Daleyga. Alles suvel Dallas Starsist Chicago Blackhawksi ridadesse rännanud kanadalane on huvi pakkumas Ottawa Senatorsile.

Väidetavalt on karikakaitsja vastu soovimas drafti 2. ringi valikut ja ühte kahest ründajast. Kandidaatideks on Matt Puempel ja Shane Prince, kes mõlemad endised 2. ringi valikud.

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Kolm Stanley karikat kuue aastaga on tänapäeval vägev saavutus. Chicago Blackhawks on kujunenud tõeliseks superjõuks ja võib enne "maha rahunemist" rahulikult mõned karikad veel noppida. Kuigi algav hooaeg pakub ühe viimaste aastate suurima väljakutse.

(foto: sportsinteraction.com)
Ründeliini tuli olude sunnil lõhkuda

Võrreldes eelmise hooajaga on Blackhawks jäänud ilma kahest põhiründajast. Patrick Sharp jätkab Dallases ning Brandon Saad loovutati Columbus Blue Jacketsile. Kahe peale tegi see duo mullu 39 kolli. Need tabamused tuleb nüüd kuskilt mujalt kätte saada ning soovituslikult veel ka lisa - 2.68 kolliga oli Blackhaws eelmisel hooajal liiga keskmike seas.

Muutused võivad iga inimese rivist välja lüüa, kuid klubisiseselt nende pärast ei muretseta. "Minu arvates on muutused head. Oleme nende suhtes varem vastuvõtlikud olnud ja toonud sisse mõned mängijad, kellest on nüüd saanud põhitegijad," mainis suvel peamänedžer Stan Bowman, kes lisas, et uusi tulijaid hakatakse kindlasti peagi armastama.

Ründes on uuteks nägudeks Saadi diilis tulnud Artjom Anisimov ja Marko Dano. Vabaagendina on lisatud KHL-i täht Artemi Panarin ning suuremat panust loodetakse noortelt nagu näiteks Teuvo Teraväinen. Treeninglaagris on kõik peatreenerilt Joel Quenneville'ilt teeninud kiidusõnu ja see peaks tähendama seda, et üleminekuperiood - mineviku selja taha jätmine - ei kujune probleemiks.

Väikest viisi tundub, et lahenema hakkab ka Patrick Kane'i ümbritsev probleem. On selge, et ebameeldiv olukord on hooajaks ettevalmistumisele põntsu pannud. Kui Kane mõistetakse ikkagi lõpuks süüdi, siis tabab teda liigapoolne mängukeeld ja nii pole Blackhawks saanud päris kindel olla selles, milliseks meeskonna lõplik koosseis kujuneb. Kui kõik aga lõpuks Kane'i jaoks õnnelikult laheneb, siis saavad kõik klubiga seotud isikud tunda, kuidas kivi südamelt langeb.

(foto: Nam Y. Huh/AP Photo)
Blackhawksi uue hooaja koosseis tundub pealtnäha nõrgem - lisaks Sharpile ja Saadile on rünnakult läinud ka Kris Versteeg ja Bard Richards - aga see kõik võib muutuda, kui uued lülid end edukalt meeskonda sobitavad. Esialgu ei ole selles ka põhjust kahelda. "Teame, et meil läheb aega kohanemiseks, aga me ei kahtle, et leidub kutte, kes soovivad võimaluse ära kasutada ning tühimikud täita," rääkis kapten Jonathan Toews eelmisel nädalal.

Olukord pole klubi jaoks ka midagi uut. 2010. aastal, kui see pragune "kuldne generatsioon" võitis esimese karika, tuli peale pressiva palgafondi tõttu loobuda mitmest põhitegijast. Muutused elati üle, kuigi enne 2013. aasta karikat tuli kaks aastat, kus playoffide avaringis välja langeti. Praegune sats tundub aga võimsam olevat, seega sellist kukkumist usutavasti ei tule.

Kaitse tuumik pikemaks ajaks paigas

Pärast eelmisel nädalal Brent Seabrookiga tehtud lepingupikendust on vähemalt 2019. aasta suveni Blackhawksil lukku pandud kolm põhikaitsjat. Seabrooki ja Duncan Keithi lepingud lähevad sealt veel edasi, aga tegu ajaga, mil saab läbi Niklas Hjalmarssoni kontraht. Rootslane on tunnistanud, et mängimine ilma Johnny Oduyata, kes liitus Dallases Sharpiga, saab olema veider, aga küllap ta hakkama saab. Sisse toodud Trevor Daley pole teps mitte halb asendaja.


Rohkem kui 750 mängu Starsi särgis teinud kaitsja on suurte kogemustega, kes veel hilises eas näitamas arengumärke. Ta jõudis mullu 31-aastasena karjääri parimate numbriteni nii väravate (16), söötude (22) kui punktide (38) osas. "Johnny kaotamine on karm, kuna tal oli meeskonnas oluline roll, aga usun, et Daley sobib oma oskustega meie mänguplaani," mainis Keith hiljuti.

Oduya lahkumist leevendab ka see, et eelmisel nädalal toodi aastase lepinguga tagasi Michal Rozsival, kellel lasti vahepeal juba vabaagendina minema jalutada. Lisaks näitasid noorema generatsiooni esindajad Trevor van Riemsdyk ja David Runblad eelmisel hooajal lootustandvaid esitusi. Blackhawks lasi mullu endale keskmiselt 2.27 väravat, millest oli parim vaid Montreal Canadiens (ja seda napilt - 2.24). Vägev märk on maha pandud, aga ei saa öelda, et meeskond ei ole suuteline selle kordamiseks.

Kas Crawford on tõesti hea või laseb hea meeskonna najal liugu?

Suviste muudatuste järgselt võiks nüüd see üleval püstitatud küsimus saada lõpliku vastuse. Corey Crawford on täishooaegade juures oma karjääri jooksul igal aastal saanud kätte vähemalt 30 võitu, aga ometi jätkub tal kriitikuid ja eks seda mingis mõttes ka õigustatult. 2013. aasta septembris klubiga kuni 2020. aastani kestva lepingu teinud puurivaht ei tee näiliselt mitte kunagi jahmatavaid tõrjeid ning nii võib tunduda, et ta kulgeb ilusa statistika poole lihtsalt tänu heale meeskonnale.

(foto: John E. Sokolowski/USA TODAY Sports)
Mulluse hooaja lõpetas Crawford 32 võiduga, lastes keskmiselt sisse 2.24 väravat ning tõrjudes 92.4%-lise efektiivsusega. Tugevatele numbritele järgnes ebakindel algus playoffides, aga kui käes oli finaal, siis säras ta taas, pannes seeriale nullimängu korjamisega sümboolse punkti. Nüüd, kus ees mängimas vähe võõras kaader, peab Crawford (lõplikult) tõestama, et tegu on liiga ühe parima puurivahiga.

Kõva enesetõestamine ootab kindlasti ees ka varunumbrit Scott Darlingut. 26-aastane täitsa Chicago oma poiss oli üks mitmetest puurivahtidest, kes eelmisel hooajal ootamatult kaardile tõusid. Olles aastaid mänginud erinevates madalamates liigades tuli järsku kutse Blackhawksi poolt ning oma võimaluse kasutas ta 100%-liselt ära. Põhihooajal sai ta 13 stardiga üheksa võitu, lastes keskmiselt vaid 1.95 väravat. Tõrjete efektiivsuseks kujunes 93.6%. Playoffide avaringis oli temal ülitähtis roll, kui Crawford väristama hakkas. Kuid kas ta suudab sellist aastat korrata?

Hooaja väljavaated

See, mis eelmisel hooajal Los Angeles Kingsiga juhtus, oli kindlasti Blackhawksile ja kõigile tulevastele valitsejatele heaks hoiatuseks. Sedavõrd konkurentsitihendas liigas nagu NHL ei saa lihtsalt hetkekski püksirihma koomale lasta. Iga võit peab motiveerima ja Blackhawksi puhul on see nii ka olnud. Seda on maininud ka Quenneville: "Me võtame väljakutse avasüli vastu. Nendel kuttidel on hämmastav võiduisu ja ootame seda ka edaspidi."

Konkurendid muidugi ei maga ja kuna Kesk divisjon on paras kummituba, siis eeldatavasti ei teki Blackhawksil motivatsiooni ja tahtmisega probleeme. Igal õhtul peab lihtsalt oma parima näitamiseks valmis olema, kuna vastasel juhul pikka pidu ei tule. Quenneville'i meeskond saab end ka kiirelt käima tõmmata, kuna oktoobris pole tulemas vastu mitte ühtegi satsi, kelle võiks juba eos playoffide juttudest välja jätta.

Meeskond on enesekindel, aga karikavõidu kordamine on jäänud NHL-is väga harvaks. Viimati suutis seda 90ndate lõpus Detroit Red Wings. Isegi järjestikustel aastatel finaali jõudmine on harv saavutus. Alates 2000. aastast on seda suutnud vaid kolm meeskonda. Selles mõttes on hea, et meeskond ei mõtle liialt ette. "Me ei ole keskendunud Stanley karika kaitsmisele. Oleme keskendunud rohkem playoffidesse jõudmisele ja hea alguse tegemisele. Meil on suurepärane meeskond ja särame just siis, kui playoffidesse jõuame," on Seabrook öelnud.