Colorado Avalanche'i Ottawa Senatorsi vastu vahetanud Matt Duchene'il on esimesed mängud uue klubi eest mängitud. Seda pärast Pittsburgh Penguinsi viimase hetke katset ta endale meelitada. Raskustes karikakaitsja olevat hetkel aktiivselt mängijateturul ringi vaatamas.
(foto: sportingnews.com)
Penguins on alates suvest saati pärast Nick Bonino ja Matt Culleni kaotamist soovinud tsentri positsiooni täiendada ja Duchene näis olevat ideaalne kandidaat. Kuid kolme meeskonna vaheline tehing, mille läbi viimine oli algselt raskendatud, saatis ta siiski Kanadasse.
"Arvan, et Penguins tahtis teha viimasel sekundil Duchene'iga seoses diili, kui oli kahtlane, kas kolme meeskonnaga tehing Nashville'i, Ottawa ja Colorado vahel läbi läheb," jagas nädalavahetusel siseinfot tuntud hokiajakirjanik Elliotte Friedman. "Ilmselgelt ei saanud sellest asja ja juhtus ikkagi see kolme meeskonnaga tehing."
Penguins, kellel viimasest kaheksast mängust kirjas kuus kaotust, on pärast Duchene'ist ilma jäämist suurima innuga jahtimas mõnda kogenud varuväravavahti. Pärast Antti Niemi lahkumist on viimastes mängudes käinud Matt Murrayt abisamas Casey DeSmith ja Tristan Jarry, keda mõlemat soovitakse AHL-is rohkem küpsetada.
Uue varuväravavahi kõrval soovivat peamänedžer Jim Rutherford lisada meeskonda ka kogemusi.
Pittsburgh Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford on aktiivselt otsinud tehinguid, mis tooksid meeskonda uue tsentri või isegi paar, ent nähtavasti jäi paljude kõneluste käigus kõrvu veel üks huvitav variant. Klubi otsustas Derrick Poulioti Vancouver Canucksisse kaubelda.
(foto: thehockeywriters.com)
Tehingus liiguvad vastupidises suunas Andrei Pedan ja suvise drafti 4. ringi valik.
Penguins pani 2012. aasta drafti avaringis Poulioti peale hakkama 8. valiku, ent 23-aastane kaitsja pole seni oma arengus suuri samme teinud. NHL-is on kirjas vaid 67 kohtumist ja 14 punkti (2+12).
AHL-is 114 kohtumisega 70 punkti (20+50) teeninud mängumehe potentsiaali hinnati mõned aastad tagasi sedavõrd kõrgeks, et Canucks oli väidetavalt valmis tema eest ära andma Ryan Kesleri.
"Mu esimesed kolm aastat ei läinud Pittsburghis päris nii nagu lootsin või plaanisin," ütles Pouliot klubivahetuse järgselt. "Aga arvan, et tegin edusamme. Tunnen, et mul oli sel aastal päris hea treeninglaager ja olen uuesti oma võimete kohaselt mängima hakkamas. Loodan samas vaimus jätkata."
Kahe võiduka aasta jooksul Pittsburghis playoffide käigus kaks korda väljakule pääsenud kanadalane saab Vancouveris uuesti kokku Travis Greeniga, kes oli WHL-is tema peatreeneriks. Pouliot valiti hooajal 2013/14 Kanada juunioride liigade parimaks kaitsemängijaks.
"Ma ei taha panna tema õlgadele liiga palju survet nagu ta oleks meil kaitses päästeingliks," kommenteeris klubi peamänedžer Jim Benning. "Tegu on kutiga, kellega tahame töötada ja teda arendada. Soovime, et ta taastaks enesekindluse seoses sellega, milles ta hea on. Kui ta seda teeb, siis saab ta meid aidata."
Kaunases sündinud, aga Venemaad esindav Pedan on seni kõrgliigas väljakul käinud 13 korda. 24-aastane kaitsja on AHL-is 181 kohtumisega jõudnud 60 punktini (20+40).
Pikalt võimatuna näinud asi on 2017. aastal tehtud. Alates 1998. aastast tuli oodata järgmist edukat Stanley karikakaitsjat ning Sidney Crosby & Co tegid selle ära. Nüüd sihib Pittsburgh Penguins saavutust, mida pole nähtud alates 80ndatest.
(foto: denverpost.com)
Edurivis kaks tõsist tühimikku
New York Islanders oli 80ndate alguses viimane meeskond, kellel õnnestus kolm korda järjest NHL-is võidutseda. Toona tehti seda isegi neljal järjestikusel hooajal. Liiga on alates sellest ajast läinud mitmekordselt tasavägisemaks ja on selge, et järjekordse tähiseni jõudmine saab Mike Sullivani meeskonnal olema väga raske. Eriti pärast suvel toimunut.
Penguins on Nick Bonino ja Matt Culleni näol kaotanud kaks tsentrit ning sellega on jäähoki üks olulisematest positsioonidest selgelt nõrgemaks jäänud. Crosby ja Jevgeni Malkini järel toimub tohutu kvaliteedi langus. Peamänedžer Jim Rutherford on rääkinud plaanidest tuua keegi oma tähtede selja taha, kuid seni pole ühtegi diili vormunud ning rahadega on samuti kitsas. Palgafondist on täitmata alla 2.5 miljoni.
(foto: dailyfaceoff.com)
"Tähtis on see, et me ei satuks paanikasse," rääkis Rutherford olukorrast suvel. "Olen Mike'iga sellest rääkinud ja ta on öelnud, et seni, kuni tema kaks peamist kutti püsivad tervetena pole hooaja alguses mingeid takistusi."
Usutavasti ripub Rutherford telefoni otsas, kuni 26. veebruarini välja, mil on uue hooaja vahetustehingute tähtpäev. Enne Pittsburghi saabumist 2006. aastal Carolina Hurricanesi Stanley karikani viinud mees on seni näidanud osavat silma ja head nina mängijateturul, tuues keset aastat sisse mängijaid, kes lõpuks väga olulisel kohal. Samas vaimus on vaja jätkata ka algaval hooajal.
Penguins oli 3.39 väravaga mängus eelmisel hooajal liiga resultatiivseim meeskond ja võib arvata, et vaatamata lahkujatele jäädakse nende hulka ka tänavu. Crosby ja Malkin on lihtsalt sedavõrd head mängijad, et nende kõrvale võib panna ükskõik kelle ja väravad hakkavad voolama. Nii nagu on viimastel aastatel olnud uue generatsiooni pingviinidega Conor Sheary, Jake Guentzeli ja Bryan Rusti kehastuses.
Sheary kogus eelmisel hooajal 61 mänguga 53 punkti (23+30), Rust sai 57 matšiga kirja 28 (15+13) ja playoffides meeskonna edukaimaks väravakütiks osutunud Guentzel pani 40-ga 33 (16+17). Mõju on olnud ka vastastikune. Crosby ületas läinud hooajal alles teist korda oma karjääri jooksul 40 värava piiri, jõudes 44-ga liiga väravaküttide edetabeli tippu ja Malkin kogus keskmiselt 1.16 punkti mängu peale, mis tema viimase kolme hooaja parim näitaja.
Meeskonna mõlemad superstaarid on alles 30ndate alguses ja valmis oma koha eest tipus võitlema. "Peame kindlustama selle, et leiame oma identiteedi ja meie suhtumine peab seisnema selles, et meil tuleb end uuesti tõestada," ütles Crosby hiljuti. "Seda ei juhtu niisama. Mitte keegi ei hakka meile seda lihtsalt andma. Kutid, kes eelmisel hooajal mängisid ja üritasid järjestikuste võitudeni jõuda, teavad kui raske see on. Arvan, et kõige olulisemaks saab mitte liiga palju ette vaatamine."
Crosby on tuntud oma tööeetika poolest ja Sullivan on teda isegi nimetanud mitte ainult maailma parimaks hokimängijaks, vaid ka parimaks kahesuunaliseks mängijaks. Tema tahtes võita pole kahtlustki, aga see tuleb sisendada nüüd ka meeskonda, mis mitmest veteranist ilma jäänud. Culleni ja Bonino kõrval on rünnakult minema jalutanud ka Chris Kunitz. Kaitses pole enam Trevor Daleyt, Ron Hainseyt ja Mark Streiti.
Lahkujatele võib aga järele vaadata ka positiivse mõtteviisiga. Vanade jalgade asendamine võiks tempoka meeskonna veelgi kiiremaks muuta. Penguins on kaks hooaega järjest olnud põhiturniiril enim pealeviskeid kirja saanud meeskond. Eelmisel hooajal jäi keskmiseks numbriks 33.6. Ründav stiil tõi meeskonna mängude ajal mitmed vana kooli skoore nagu 7-4, 8-5 ja 8-7. Isegi playoffides tehti seitse vähemalt seitsme väravaga kohtumist. Ja räägitakse, et kaitse peab tiitlite võitmiseks raudkindel olema...
Letang on tagasi, aga kui kauaks?
Teine järjestikune karikavõit oli mitmes mõttes muljetavaldav. Üheks põhjuseks oli tõsiasi, et meeskond mängis ilma oma põhikaitsjata. Kris Letang läks veebruari lõpus kaelavigastusega riiulile. Tema traumade nimekiri on juba nii pikk, et mitte keegi ei jaksa neid enam kokku lugeda. Sellest tuleneb ka kartus, et üks hetk ta suudab end nagunii uuesti vigastada. Aga vähemalt hooaja alguses on ta jalul.
"Kui tema on koosseisus, siis oleme me palju parem meeskond," ütles Sullivan treeninglaagri alguses Letangi kohta. "Tunnustasin eelmisel aastal tohutult kõiki kaitsjaid selle eest, kui palju vaeva nad nägid, et auku täita, sest teda on keeruline asendada. Oleme rõõmsad, et ta on tagasi jääl ja loodame, et meil õnnestub teda seal hoida."
Letang jõudis eelmisel hooajal 41 mänguga koguda 34 punkti (5+29), enne kui hooaeg pooleli jäi. Ta oli liikumas oma karjääri parima aasta suunas. Ehk võimsad pingviinid võinuks olla veel võimsamad ja nüüd, mil 30-aastane kanadalane on uuesti terve, peaks sats vurtsu juurde saama.
(foto: dailyfaceoff.com)
Penguinsi kaitses valitses eelmisel hooajal suures plaanis korralagedus. Mitte ükski playoffidesse pääsenud meeskond ei lasknud endale neist rohkem väravaid (keskmiselt 2.79) ja pealeviskeid (36.2). Karistusi surmati vähem kui 80%-lise efektiivsusega (79.8). Need on läbinisti nadid numbrid. Nagu mingisugune võluloits oleks meeskonna lõpuks 111 punktini aidanud, mis klubi parim alates hooajast 1992/93.
Murray edaspidi puuri ainuvalitseja
Vaatamata edukale lõpule oli Penguinsil mullu probleeme palju ja endale lastud väravaid võib otseselt seostada seisuga väravasuul. Seal oli kummaline olukord, kui pikalt esikindana tegutsenud Marc-Andre Fleury pidi juba praktiliselt hooaja algusest saadik hakkama leppima sellega, et tegu on Pittsburghis tema viimase hooajaga. See päädis lõpuks ka päris kohutava lahkumisaastaga. 32-aastane väravavaht lasi esimest korda pärast oma kollanoka hooaega keskmiselt üle kolme värava (3.02) ja tõrjete efektiivsuseks kujunes viimase seitsme hooaja halvim 90.9%.
23-aastane Murray tegi oma kogenumale ametivennale pika puuga ära. Näitajateks kujunesid 2.41 ja 92.3%. Ta võitis 32 oma 49-st mängust, Fleury sai 38-st kirja 18, mis samuti pärast tema esimest hooaega halvim saak.
"Meie suhe oli unikaalne, aga kindlasti oli see suurepärane, ta aitas mind kõvasti," kommenteeris Murray suvel.
Uuel hooajal on noore puuriluku abiliseks Antti Niemi. 2010. aastal esimese soomlasest väravavahina Stanley karikani jõudnud mängumees on viimaste hooaegadega minetanud võimekuse olla mõne satsi nr. 1, aga varumehena võiks ta jätkuvalt kvaliteeti pakkuda. Tema karjääri keskmisteks näitajateks on 2.43 ja 91.3%. Seda isegi pärast täielikku õuduste hooaega Dallases, mil ta lasi kõvasti üle kolme (3.30) ja tõrjus alla 90%-ga (89.2%).
Suurimaks vaenlaseks väsimus?
Meeskond on hea ja iga konkurendi jaoks verstapostiks, ent eeldatavasti ei tule uuel hooajal võidelda vaid vastastega. Näpistama võib hakata ka väsimus, mida viimaste edukate hooaegadega kogutud. Kui Los Angeles Kings 2015. aasta kevadel karikakaitsjana playoffidesse ei kvalifitseerunud, siis oli see üsna kummaks teemaks. Meeskond oli eelneva kolme hooaja jooksul karikavõistlustel pidanud 64 matši ehk lisakoormusena oli kaelas 3/4 ühest tervest hooajast. Penguinsil on vaikselt sama probleem tekkinud.
Enne kui pingviinid Nashville'is oma viienda karikavõidu kindlustasid, oli juba selge, et püstitatakse üks uus liiga rekord. Nimelt saadi kahe hooaja peale kokku rekordarv playoffide kohtumisi. Finaalseeria 6. mäng oli viimase kahe aasta 49. karikamäng. Kingsi tasemele sellega veel ei küündi, aga võrreldes paljude konkurentidega on üle poole ühest põhiturniirist juba rohkem mängitud. Rääkimata sellest, et karikaunistuse täitmiseks peab mängima juuni keskpaigani ja juba see jätab uueks hooajaks vähem puhkeaega.
Võib eeldada, et Penguinsil põhiturniirilt edasi jõudmisega probleeme ei teki, aga edasine edu on küll juba suuremat sorti küsimärgi all. Maagiline kolmekordne võit on suurepäraseks stiimuliks, aga keha ei pruugi lõpuks enam vaimule järgi tulla. Seda silmas pidades oleks veelgi olulisem leida meeskonda uusi mängijaid, keda võidujanu kannustaks. Aga see kõik on muidugi vaid teooria. Tõde selgub hooaja käigus.
Tuntud klaasmees Kris Letang on taas tõsiselt katki. Viimati 21. veebruaril jääl käinud kaitsemees oli vaeva nägemas selle nimel, et tänavu playoffides naasta, aga nüüd teatas Pittsburgh Penguins, et tagasitulek lükkub järgmisesse hooaega. Täpsemalt öeldi, et Letang läheb kaelaoperatsioonile, millest taastumisele kulub 4-6 kuud.
(foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports)
"Kris läbis veebruaris magnetuuringu, mis näitas kaelalüli vigastust," teatas klubi peamänedžer Jim Rutherford. "Meie neurokirurgid vaatasid ta läbi ja soovitasid konservatiivset ravi, üritamaks konditsiooni operatsioonita parandada. Kris oli tegemas edusamme ja oli lootusrikas, et saab playoffides naasta, kui umbes nädal aega tagasi progress peatus. Ta läbis uue magnetuuringu ja sel hetkel otsustati, et on vaja operatsiooni."
Letang sai tänavu omasid aidata vaid 41 kohtumises, kus tal jäi kirja 34 punkti (5+29). Alates hooajast 2007/08, mil ta end meeskonna koosseisu murdis, on sel kuul 30-aastaseks saav kanadalane vahele jätnud 190 kohtumist.
Viimaste mängudega kaitseliinist mitu olulist mängumeest kaotanud Pittsburgh Penguins on olukorra leevendamiseks Carolina Hurricanesist hankinud Ron Hainsey. Märtsis 36-aastaseks saava kaitsemehe eest loovutati suvise drafti 2. ringi valik ja AHL-i mees Danny Kristo.
(foto: tsn.ca)
2013. aastal Hurricanesiga liitunud Hainseyst saab suvel vabaagent. Pool tema palgast jääb kuni lepingu lõpuni endise tööandja kanda.
Uudis täiendusest tuli neljapäeval vaid paar tundi pärast seda, kui Penguins teatas Trevor Daley vigastusest. 33-aastane mängumees vigastas end sel nädalal just mängus Hurricanesi vastu, kus ta alla üheksa minuti väljakul sai viibida.
Hainsey Pittsburghi kolimisega lõppeb tõenäoliselt üks päris uskumatu seeria, mis liiga rekordiks kujunenud. Kokku nelja erinevat klubi esindanud ameeriklane pole pika karjääri jooksul veel kordagi playoffides mänginud. Tänaseks on tal karikamängudeta kirjas 891 kohtumist. 799 matšiga kuulus eelnevalt rekord Olli Jokinenile.
Viimaste hooaegade jooksul vaid paarist kohtumisest puudunud mängumehel on karjääri peale kirjas 250 punkti (49+201).
Kristo on Montreal Canadiensi 2008. aasta drafti 2. ringi valik, kes pole seni NHL-is kordagi proovida saanud. AHL-is on 26-aastasel ründajal kirjas 257 kohtumist, 78 väravat ja 153 punkti.
Penguinsi peamänedžeri Jim Rutherfordi sõnul võib klubi enne järgmise nädala vahetustehingute tähtaega lisada satsi veel ühe kaitsja.
Pittsburgh Penguins kostitas täna hokimaailma tõelise šokkuudisega. Klubi peamänedžer Jim Rutherford teatas, et Sidney Crosbyl on taas peapõrutus. Hetkel pole veel teada, kas seetõttu jääb meeskonna kapten ka hooaja algusest eemale, kuid varasemate traumade tõttu on paljudel hokisõpradel seest kõhe.
(foto. cbc.ca)
Crosby jättis peapõrutuse tõttu suure osa hooajast 2010/11 ja enamuse hooajast 2011/12 vahele. Näis, et need probleemid, mis vahepeal ähvardasid isegi karjääri lõpetada, on selja taha jäänud, aga nüüd siis uus pauk.
Peatreener Mike Sullivan avaldas, et trauma tekkis reedeses trennis. Laupäeval jättis Crosby kehva enesetunde tõttu kontrollkohtumise Columbus Blue Jacketsiga vahele ja täna läbitud testid näitasid, et tegu on peapõrutusega.
Penguins alustab uut hooaega neljapäeval kodus Washington Capitalsi vastu. Tundub päris ebatõenäoline, et kapten selles matšis omasid aidata saab.
Pittsburgh Penguins oli eelmise detsembri keskpaigas üsna nadis seisus. Peatreener Mike Johnston ei suutnud kuidagi oma meeskonnast maksimumi välja pigistada ja käsil oli seeria, mille käigus võideti seitsmest mängust vaid kaks. Ent seejärel edutati AHL-ist meeskonna peatreeneriks Mike Sullivan ning edasine on ajalugu.
(foto: Ezra Shaw/Getty Images)
Sullivan alustas Pittsburghis nelja järjestikuse kaotusega, mis kõik ka normaalajaga tulid, ent ülejäänud hooaja jooksul kaotati järjestikused kohtumised vaid neli korda. Seejuures alates jaanuari keskpaigast vaid korra. See oli idakonverentsi finaalis Tampa Bay Lightningu vastu, mil 2015. aasta finalist edu kordamisest ühe võidu kaugusele jõudis.
Lõpuks lõid pingviinid aga verinoore väravavahi Matt Murray toel Lightningu uppi ja sama tehti ka Stanley karikavõistluse finaalis San Jose Sharksiga ning 4-2 seeria võit tõi klubile pärast 7-aastast pausi esimese karikavõidu.
"Mängijad olid väga vastuvõtlikud sellele, mida üritasime neile sisendada. Tegu oli protsessiga, mis viis meid seisu, kus soovisime olla," rääkis Sullivan suvel edu alustest.
Uus süsteem võeti üsna kiirelt omaks ja karikani sammumisel ei häirinud isegi mitmed olulised vigastused. Phil Kessel mängis kogu hooaja käevigastusega, Jevgeni Malkin jäi karikamängudes küünarnukitrauma tõttu kahvatuks ja meeskonna üheks põhikaitsjaks kerkinud Trevor Daley hooaeg lõppes idafinaali neljanda mänguga ära.
Kui Johnston praktiseeris ettevaatlikku, kaitsest lähtuvat stiili tänu millele meeskond isegi veel tema vallandamise hetkel oli liiga parimate kaitsesatside seas, siis Sullivan rõhus tempokale ja agressiivsele mängule.
Põhiturniiril jäi Penguinsi pealevisete suhe +3.5 alla vaid LA Kingsi +4.5-le. Ise tehtud ürituste osas oldi 33.2-ga kogu liiga parim. Ja seda isegi pärast Johnstoniga tehtud algust, mil esimese 28 mängu keskmine oli 30.6.
Viimase kümne hooaja jooksul on suurim pealevisete keskmine 2008/09 Detroit Red Wingsi 36.2. Saab olema huvitav näha, mida suudab terve rivistusega ja kogu hooaja jooksul Sullivaniga mängiv Penguins.
Pingviinid alustavad aastat praktiliselt sama koosseisuga. Põhimeestest on lahkunud vaid New Jerseysse siirdunud kaitsja Ben Lovejoy. Devilsi särgis mängib uuel hooajal ka Beau Bennett, aga tema oli nagunii enamuse ajast katki.
2.94 kolli skoorinud rünnak on võrreldes finaalseeria lõpuga täiesti sama. Kuigi nii mõnelgi pool on jutuainet pakkumas see, et milline ikkagi on Penguinsi teine ründekolmik. Kas ikka see, kus Malkin figureerib või playoffides pöörases hoos olnud HBK kolmik, kes kõik olid meeskonna punktitabeli TOP 5 seas.
"Surve langeb alati tähtmängijate peale," on peamänedžer Jim Rutherford rünnakuga seoses tunnistanud. "Nad mängivad kõige rohkem minuteid, on kõige raskemates olukordades mängus ja kui sa saad oma kolmanda või neljanda kolmiku panna mänge võitma, siis oled kenasti teel saamaks heaks meeskonnaks. Meie oleme sellega jätkamas. Üritame rivistust võimalikult tasakaalukalt ehitada."
Rännakuga seoses loodetakse, et noored Bryan Rust, Tom Kühnhackl ja Oskar Sundqvist on valmis uueks arenguetapiks. Chris Kunitz pole pärast Sidney Crosbyst lahku löömist rünnakul suutnud enam särada ja järelkasv peaks tema poolt tulemata jäävad väravad ära tegema. 37-aastasest ründajast sai mullu üheksas aktiivne kolme karikavõiduni jõudnud mängija, aga algamas on lepingu viimane hooaeg ning ta ei pruugi selle lõpuni enam ka meeskonda jääda.
Mullu keskmiselt 2.43 väravat lasknud kaitse on suvel kõvasti sügavust juurde saanud. Tagasi toodi hooaja keskel Devilsile loovutatud David Warsofsky, kes Sullivanile hirmsasti meeldib ning koha pärast hakkavad konkureerima ka Chad Ruhwedel, Stuart Percy ja Cameron Gaunce.
(foto: dailyfaceoff.com)
Liigast leiab kindlasti nii mõnegi kaitseliini, mis Penguinsi omast nimede poolest kõvem. Ent kuna palju rõhutakse Sullivani poolt rakendatavale mänguskeemile, mis vajab teatud tüüpi sinise joone mehi, siis ei tasu vast rivistuses kahelda. Seejuures oli Sullivani meeskond vaatamata sellele, et mitmed kaitsemehed on ründava mentaliteediga, üks mulluse hooaja edukamaid karistuste surmajaid. 84.4%-line efektiivsus andis 5. koha.
Lisaks ei pea muidugi kaitsemeeste kvaliteedi pärast väga muretsema, kui sul on väravas sellised mehed nagu Murray ja Marc-Andre Fleury. Kuna karikavõidu vaht tuli maailmakarikalt tagasi vigasena, siis saab kogenud Fleury uue hooaja alguses taas võimaluse haarata oma koht tagasi.
Fleury oli eelmise hooaja alguses Johnstoniga mängides praktiliselt ainuke pingviin, kelle kohta midagi head võis öelda. Sullivani režiimi ajal tema numbrid veidi kukkusid, ent need olid siiski heal tasemel - endale lastud keskmine 2.29 ja tõrjed 92.1%. 58-st mängust õnnestus võita koguni 35.
Murray võitis põhiturniiril oma 13-st üheksa, lasi keskmiselt täpselt kaks ja tõrjus 93%-ga. Playoffides tuli 15 võitu numbritega 2.08, 92.3%. "Meil on nüüd kaks väga head esikinnast, üks kes oma karjääri alustamas ja teine, kes on juba suurepärase karjääriga ning kellel on mitmeid häid aastaid veel pakkuda," kommenteeris Rutherford postidevahelist seisu playoffide lõppedes.
Hooaja väljavaated Septembri alguses ilmus Crosby poolt huvitav mõtisklus eelmisest hooajast. See lõppeb ridadega: "Selle aasta meeskonnal on kõigiga võrdsed võimalused. Riietusruumis on palju eneseusku ja -kindlust seoses sellega, et me kõik teame oma rolli meeskonnas ja seda, kuidas koos mängida. Teame, et tulemas on raske aasta. Viimase 20 aasta jooksul pole põhjuseta ükski meeskond järjestikustel aastatel karikat võitnud. Kõik soovivad sinu pead ning 82-mängulise hooaja ja 4-ringilise playoffide jooksul on raske pidevalt võita. Kindel on aga see, et isegi kui hakkame endas uuesti kahtlema, siis anname ikkagi parima. Ma ei taha, et mullune hooaja esimene pool uuesti korduks. Tahan teist osa. Tahan karika säilitada."
Kuna mitmed meeskonnad on hakanud Penguinsi eduvalemit - kiirust ja sügavust rünnakul - kopeerima, siis pole tõesti tulemas kerget aastat. Vastastel on olnud mitu kuud aega valmistuda Penguinsi alistamiseks ja teades, milliseid fanatte liigas leidub, siis ei ole väljakirjutatu kindlasti niisama sõnakõlks. Aina rohkem luuakse klubides erinevaid osakondi, mis spetsiifiliselt mõne üksiku elemendiga tegelevad. Seega võib kuskil olla kogu suvi kinniste kardinate taga Penguinsi mängude videoid vaadanud härrad-prouad.
Juhus või mitte, aga just Penguins oli seitse aastat tagasi üks meeskondadest, kes järjestikustel hooaegadel finaalis mängis. Red Wingsi vastu mängiti eelnenud 2-4 kaotus 4-3 võiduks. Nagu ka meeskonna kapten ise on tunnistanud, siis järjestikustel aastatel võitmine on raske. Kuid raske oli eelmisel hooajal ka Penguinsi peatada ning see võib nüüd ka korduda.
Sotši olümpiamängudel juhtus õnnetu lugu, mil veerandfinaalis Läti vastu John Tavares oma põlvele sedavõrd liiga tegi, et hooaeg oli lõppenud. New York Islandersi peamänedžer Garth Snow räägib tänaseni kõigile, kes veel kuulata jaksavad, kuidas nõme olümpia rikkus meeskonna aasta. Nüüd on maailmakarikal hakanud vigastusi kuhjuma ja eriti õnnetult on läinud Matt Murrayl, kes naases murtud käega.
(foto: cbssports.com)
Suve alguses Pittsburgh Penguinsi Stanley karikani aidanud Murray tegi endale liiga Põhja-Ameerika meeskonna mängus Venemaa vastu. 3-4 kaotusega lõppenud matšis võeti ta teisel kolmandikul pärast kuue minutiga nelja värava laskmist mängust välja.
22-aastast puurivahti nähti hiljem vahetusmeestepingil oma sõrme mudimas ja tundus, et ta väänas selle lihtsalt välja, aga nüüd siis on selge, et läks palju halvemini. Kuigi tõsi, vigastuspaus ei peaks väga pikaks osutuma. Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford teatas, et 3-6 nädala pärast on Murray uuesti mänguvalmis.
Penguins alustab oma uut hooaega veidi rohkem kui kahe nädala pärast, 13. oktoobril. Rutherford võib end kiita selle eest, et suvel Marc-Andre Fleuryst ei loobunud. Samal ajal on meeskonna kogenumal puurivahil uuesti võimalus mängida end esikindaks.
Lisaks Murrayle ja Tyler Seguinile naaseb maailmakarikalt vigasena ka Mikael Backlund. Calgary Flamesi ründaja sai Sami Lepistö jõuvõttest peapõrutuse.
Palju on räägitud sellest, et Phil Kessel jäi teenimatult USA maailmakarika koosseisust välja, ent vigastuse tõttu poleks ta nähtavasti saanud turniiril nagunii mängida. Pittsburgh Penguinsi ründaja käis juulis käeoperatsioonil ja sellest taastumine võib temalt röövida isegi uue NHL-i hooaja alguse.
(foto: Gene J. Puskar/AP)
Kesselil on hetkel käsil liiga üks pikimaid raudmehe seeriaid. Ta pole alates hooajast 2010/11 vahele jätnud mitte ühtegi põhiturniiri mängu. Lisaks käis ta vaatamata juba avaringis tulnud vigastusele Penguinsi eest jääl kõigis 24 playoffide matšis.
"Praegusel hetkel tundub, et jah," vastas Pengunsi peamänedžer Jim Rutherford küsimusele, kas Kessel on uueks hooajaks valmis. "Kuid sellise operatsiooni puhul ei saa seda 100%-lise kindlusega öelda. Isegi kui ta ei taastu hooaja alguseks, siis ei tohiks see väga palju aega röövida."
Penguins alustab uut hooaega 13. oktoobril kodus Washington Capitalsi vastu.
Sel suvel oma teise Stanley karikani jõudnud Matt Cullen on otsustanud 39-aastasena veel karjääri jätkata. Pittsburgh Penguins on kogenud ründaja aastase lepinguga meeskonda tagasi toonud. Ameeriklane kasseerib sellega miljon dollarit.
(foto: scoopnest.com)
Oma esimese karikavõidu 2006. aastal Carolina Hurricanesi särgis saanud Cullen kaalus eelmisel suvel tõsiselt karjääri lõpetamist, ent siis tuli pakkumine Penguinsi peamänedžerilt Jim Rutherfordilt, kes kümme aastat tagasi oli Culleni Carolinasse meelitanud ning edasine on, nagu öeldakse, ajalugu.
Pensioni mõtted peast pühitud, tegi Cullen kaasa kõik 82 põhihooaja kohtumist, kerkides meeskonnas väga oluliseks mängijaks. 16 väravat oli viimase kuue hooaja parim saak ja 32 punkti kõva panus mehelt, kellele maksti vaid 800 000 dollarit. Playoffides jõudis Cullen 24 mängu jooksul nelja värava ja kuue punktini.
1997. aastal NHL-is debüteerinud tsenter tunnistas karikamängude 2. ringi ajal, et polnud arvatavasti varem suurema lõbuga mänginud.
Värske leping on Penguinsi palgafondi ligi 3.3 miljoniga punasesse ajanud, kuid see klaaritakse eeldatavasti Pascal Dupuis' ja tema 3.75-miljonilise lepingu vigastatud mängijate nimekirja panemisega.
Kokku seni kaheksat erinevat klubi esindanud Cullen on põhiturniiri mängude arvestuses 1294 matšiga ameeriklaste hulgas kõigi aegade edetabelis 5. kohal. Nendest on kirjas 235 väravat ja 658 punkti.
Pittsburgh Penguins võitis juunis neljandat korda Stanley karika ja seda nii, et meeskonna esiväravavaht Marc-Andre Fleury vaatas suurt triumfi vahetuspingi pealt. Klubi ajaloo jooksul enim võite (318) ja nullimänge (37) korjanud puurilukk soovib uuel hooajal oma koha tagasi saada.
(foto: usatoday.com)
31-aastane Fleury käis pärast põhiturniiril lõpuosas tulnud peavigastust eelmisel hooajal playoffides jääl vaid kahes kohtumises. Penguinsi särgis ka 2009. aastal Stanley karikani jõudnud kanadalane tervenes idakonverentsi finaaliks, ent kollanokk Matt Murray polnud valmis oma kohta loovutama.
Üheksa aastat noorema Murray esiletõus on Fleury tuleviku Pittsburghis pannud kahtluse alla ja suve jooksul sahistati päris tugevalt tema liikumisest Calgary Flamesi ridadesse, kuid asja sellest siiski ei saanud. 2010. aasta olümpiavõitjal pole mõtteski lahkuda.
"Ma armastan Pittsburghi ja Penguins on minu meeskond, soovin nendega karjääri lõpuni koos olla," rääkis läinud nädalavahetusel Fleury, kes laupäeva koos karikaga kodukohas veetis. "Mul on pärast hooaega mänedžmendiga mõned head vestlused olnud. Miski pole kindlaks määratud. Tahan laagris oma töökoha tagasi võita. Soovin naasta samale tasemele ja aidata meeskonnal mänge võita."
Fleury, kellel on lepingust kolm aastat järgi, usub et Pittsburghi võib edukalt mahtuda ka kaks väga head puurivahti.
"Matt on väga väravavaht ja väga hea tüüp. Me ei võitle jäält eemal olles. Saame hästi läbi, kuigi tahame mõlemad mängida," ütles Fleury oma ametivenna kohta.
Üsna ootamatult tekkinud kahe väga hea väravavahiga olukord on klubi jaoks päris närvesööv. Murray on selge tulevikumees, aga Fleury, kellest vabanemisega avaks tubli osa palgafondist, on viimasel paaril aastal näidanud oma parimat hokit. Üleeelmisel hooajal tuli nullimängude osas 10-ga isiklik ja klubi rekord ning läinud hooajal jõudis ta vähima lastud väravate arvuni (2.29), korrates tõrjete efektiivsuse rekordit 92.1%.
Phil Kesseli esimene hooaeg Pittsburgh Penguinsi särgis kulges üle kivide ja kändude ning põhiturniiril kogutud 59 punkti pole tema standardite kohaselt kindlasti midagi, mille peale rind kummi ajada. Ent nüüd võib selleni jõudmist siiski hinnata, kuna 28-aastane ründaja mängis kogu hooaja käevigastusega.
(foto: Dave Sandford/Getty Images)
Eile ilmnes, et Kessel käis operatsioonilaual probleemi parandamas. Esialgu liikus info, et vigastus sai üles korjatud playoffide avaringis New York Rangersi vastu, kuid tegelikult ulatusid probleemi juured päris kaugele.
"Tegu oli millegagi, mida ta kogu hooaja jooksul pidi kannatama," ütles Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford. "See segas teda. Nüüd lahendas ta selle ära. Me ei eelda, et tal mänge vahele jääb."
Kessel jõudis vaatamata traumale kuuendat hooaega järjest teha kaasa kõik põhiturniiri mängud. Kui esimese 82 mängu jooksul oli ründetootlikus kahvatu, siis playoffides lasi ta korraliku looma välja, jõudes 24 mänguga 22 punktini (10+12). Ja vigastus ei häirinud muidugi ka karika pea kohale tõstmist.
Loodetavasti ei riku operatsioonil käimine ka suvist karikaga veedetavat päeva. Kui paljud teevad seda kodulinnas, siis Kessel on otsustanud Toronto rahvast rõõmustada.
Tuleb välja, et Kris Letang ja Matt Cullen polnud ainsad Pittsburgh Penguinsi mängijad, kes äsja lõppenud finaalseerias mängimiseks terviseprobleemid ületama pidid. Jevgeni Malkin ja Nick Bonino olid samuti vigased. Mõlemale valmistas muret küünarnukk.
(foto: atlanticbb.net)
Boninol oli vasakus küünarnukis tekkinud põletik, mida kangete antibiootikumidega raviti.
"Ma käisin iga päev haiglas tilgutite all ega treeninud viimase seeria ajal üldse," ütles 28-aastane ründaja eile, mil CONSOL Energy Centeris riietusruumi tühjendamas käidi, lisades et ta oli hotellitoas karantiinis.
Playofffides nelja värava ja 18 punktini jõudnud ning sellega karikavõidu üheks peamiseks kangelaseks kerkinud Bonino oli ka väga lähedal finaalist eemale jäämisele. Ta kannatas 37.8-kraadise palaviku all ja kui kehatemperatuur oleks kerkinud üle 38.3, siis poleks tohtrid teda jääle lubanud.
Vaatamata keerulisele seisule paugutas Bonino finaalis kuue mänguga 1+2.
Malkin mängis vigastusega, mis temalt ka põhihooaja viimased kohtumised röövis. Trauma tõsidus selgub täpsemalt pärast tänaseid uuringuid. Klubi peamänedžeri Jim Rutherfordi sõnadest võib välja lugeda, et ees ootab märkimisväärne vigastuspaus.
"Tegu on tüübiga, kes mängis tõsise vigastusega palju varem, kui enamus kutid seda teeksid ja panustas oma meeskonna edusse. See näitab tema iseloomu. See oli päris muljetavaldav," ütles Rutherford, märkides et ees võib oodata operatsioon, mis taastumisaega pikendab.
29-aastasel venelasel oli playoffides kaks vähemalt kolmemängulist punktipõuda, kuid viimane neist sai murtud väga magusal hetkel. San Jose Sharks oli finaalis 3. mängu võiduga uuesti elu sisse saanud, enne kui Malkin 4. mängus võiduvärava võrku toimetas.
Karikamängudes jäi Malkini nimele kokku kuus väravat ja 18 punkti, mis ühe katkise küünarnukiga mängides täitsa viisakas saak.
Päris tervelt ei tulnud hooaja otsustavatest mängudest välja ka Bryan Rust. Kahes seeriat otsustanud kohtumises kahe väravaga säranud kollanokast ründaja murdis finaali 6. mängus sõrmeluu.
Kunagi ei ole liiga hilja teha muutuseid oma käekäigu parandamiseks. Pittsburgh Penguins näitas seda 2009. aastal, mil keset hooaega saabunud uue peatreeneriga Stanley karikas võideti. Ja täpselt samaga saadi hakkama tänavu! Klubi ajaloo neljas triumf tehti ka ära eelmisega samal kuupäeval.
(foto: Twitter @NHL)
12. juuni saab olema päev, mida Pittsburghis võib edaspidi igal aastal mingit sorti peoga tähistada. Kaks omanäolist, kuid üsna sarnase saatusega meeskonda, on jõudnud täpselt samal päeval pika teekonna lõpp-punkti. Käes on spordimaailma kõige raskemini võidetav karikas.
San Jose Sharks alistati tänavuses finaalseerias lõpuks mängudega 4-2. Otsustav võit korjati ära vastase kodujääl, kus Sidney Crosby juhtimisel 3-1 üle oldi. Meeskonna kapten sai 1-1 seisu pealt mõlema värava juures kirja peamise söödupunkti ning teenis sellega välja oma karjääri esimese playoffide MVP-le antava Conn Smythe'i trofee.
Sidney Crosby joins Joe Sakic as only players in history with
Olympic Gold
World Jr. Gold
World Champ
Stanley Cup
Hart Trophy
Conn Smythe
Penguins asus kohtumist avakolmandikul Brian Dumoulini ülekaalu väravaga juhtima, kuid Sharks viigistas teisel perioodil, mil Logan Couture pani oma otsustavate mängude punktide sekka tänavuste playoffide kümnenda värava.
Kodumeeskond sai aga kergendust tunda vaid veidi üle minuti. Täpsemalt läks pingviinidel vaja minut ja 19 sekundit selleks, et uuesti eduseis haarata. Teekonnal oma teise karikavõiduni mitmed terviseprobleemid, nende hulgas ka insuldi, ületanud Kris Letang pani võrku oma playoffide kolmanda.
Finaali viimase tabamuse au jäi Patric Hörnqvistile, kes 1:02 enne lõppu tühja värava edukalt üles leidis.
Letangi vägitükk tähendab seda, et esimest korda liiga ajaloos on kolm aastat järjest just kaitsemängija värav karikavõidu kindlustanud.
Penguins sai playoffide jooksul võiduväravaid kokku 11 erinevalt mängijalt. Tõeline meeskondlik pingutus!
Ent väljakumängijate ponnistuste kõrval oli loomulikult sama oluline ka väravavahi mäng. Matt Murray lasi finaalseerias vaid ühes kohtumises normaalajal üle kahe värava ning tõusis jagama liiga uustulnukatest väravavahtide rekordit.
Matt Murray (@penguins) earned his 15th win to tie the NHL rookie record for a single postseason (Roy, 1986; Hextall, 1987; and Ward, 2006).
Kogu eduloo peamiseks arhitektiks võib pidada peamänedžeri Jim Rutherfordi. Läbi aegade teise klubi juhina erinevad meeskonnad karikavõiduni viinud Rutherford oskas alla oma võimete mänginud meeskonnale valida täpselt sobiva peatreeneri ning tegi esituste parandamiseks mitu olulist vahetustehingut.
Mullu Chicago Blackhawksi organisatsioonis töötades samuti võidušampust maitsta saanud Mike Sullivan on kuues treener, kes keset hooaega tüüri juurde asudes aasta võidukalt lõpetanud.
"Siia jõudmine ei olnud kerge. Eriti arvestades seda, kuidas hooaeg algas. Hooaja esimene pool polnud hea, aga arvan, et kõik hoidsid kokku, jätkasid pingutamist ja leidsime märtsis hea hoo ning hoidsime seda lõpuni välja," rääkis playoffid kuue värava ja 13 söödupunktiga lõpetanud Crosby pärast otsustavat mängu.
Nagu tavaks on saanud, siis läheb esimese mehena karika kätte saanud kaptenilt see edasi mängijale, kes seda väga pikka aega on pidanud ootama. Seekord oli selleks 12 aastat liigas mänginud Trevor Daley, kellel kurval kombel vigastuse tõttu elu esimene finaalseeria mängimata jäi.
32-aastane kaitsemees andis karika omakorda edasi Pascal Dupuis'le, kes oli sunnitud detsembris karjääri lõpetama, kuid kelle väärtust meeskonna juures on võimatu alahinnata. Crosby pikaajaline mentor oli kogu hooaja jooksul riietusruumis omasid toetamas.
Ilusa ja igati teenitud triumfi puhul võib ainsaks tilgaks meepotis pidada seda, et täpselt nagu eelnevad kolm korda said pingviinid ka seekord karika kätte kodust eemal.
Presidentide trofee needus jätkub. Tänavu põhiturniiril domineerinud Washington Capitals on viimase kaheksa hooaja jooksul viies põhiturniiri võitja, kes pole isegi konverentsi finaali end välja venitanud. Seda tänu Pittsburgh Penguinsile, kes võitis seeria otsustanud 6. mängu lisaajal 4-3.
(foto: Charles Leclaire/USA TODAY Sports)
Penguinsil tuli vähem kui poole mänguajaga kätte 3-0 edu, aga see sulas lõpuks ära. Phil Kesseli ja Carl Hagelini tabamustele vastasid T.J. Oshie, Justin Williams ja John Carlson. Mõlemad meeskonnad skoorisid kaks ülekaalust. Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama.
Ajaloos on kokku olnud vaid viis meeskonda, kes pidanud asja pärast kolmeväravalist edu lisaajal ära otsustama.
Mängu ja seeria otsustav tabamus tuli Nick Boninolt, kes realiseeris 6:32 pärast lisaaja algust ära Kesseli ja Hagelini eeltöö.
"Läksin lihtsalt värava ette. Litter jõuab alati sinna ja olin suuteline seda kepiga suunama. See ei olnud ilus, aga ega tihti need polegi ilusad," rääkis Bonino kuldse tabamuse kohta.
Vahetult enne võiduväravat võisid pingviinid hokijumalat maapõhja kiruda, kui Jay Beagle päris müstilise võttega Patric Hörnqvistilt värava röövis.
"Meie ootused olid kõrged. Kogu aasta jooksul oli karika võitmine meie eesmärgiks ja kahjuks jääb see ära," ütles Beagle pärast mängu.
2. ringis oli Aleksandr Ovetškinil rohkem punkte (6) kui Sidney Crosbyl ja Jevgeni Malkinil kokku (4), aga põhiturniiri võitjat hammustas Penguinsi sügav pink.
"Minu hinnangul tegime kogu seeria käigus Crosby ja Malkiniga head tööd, aga mitmed teised inimesed haavasid meid," tunnistas Capitalsi peatreener Barry Trotz.
Otsustavas mängus tulid kõik Penguinsi väravad mängijatelt, kes veel aasta tagasi klubisse ei kuulunud. Peamänedžer Jim Rutherford on teinud oivalist tööd. Nagu ka peatreener Mike Sullivan, kes kohtub idakonverentsi finaalis oma endise tööandjaga. Nullindate teises pooles töötas ta Tampa Bay Lightningus abitreenerina.
Penguins on nüüd Capitalsi vastu üheksast omavahelisest playoffide seeriast võitnud kaheksa.
"Tal oli individuaalselt päris pettumistvalmistav õhtu ja see mõjutas kogu meeskonda." - need olid Edmonton Oilersi peatreeneri Todd McLellani sõnad Justin Schultzi kohta, kui 25-aastane kaitsemees lõpetas teisipäevase 1-4 kaotusmängu Ottawa Senatorsi vastu -3'ga. See jäi ka Schultzi viimaseks mänguks Oilersi särgis. Alates eilsest on ta Pittsburgh Penguinsi mängumees.
(foto: frizzsportsinc.wordpress.com)
Penguins andis kunagise suurlootuse eest ära tänavuse drafti 3. ringi valiku. Pittsburghis loodetakse elu sisse puhuda mehele, kellele omal ajal isegi Wayne Gretzky isiklikult helistas, et too ikkagi Oilersi oma koduklubiks valiks.
Schultz oli Anaheim Ducksi 2008. aasta drafti 2. ringi valik, aga 2012. aastal ei jõudnud ta California klubiga lepingu osas kokkuleppele. See tegi temast vaba mehe vabal maal. Huvilisi oli mitmeid, aga välja sai valitud just Oilers.
Nüüd, aastaid hiljem, on välja tulnud, et see ikkagi ei olnud kõige parem otsus. Schultz on alati rünnakul produktiivne mängumees olnud, kuid kaitse osas on areng olnud minimaalne. Kui seda üldse toimunudki on.
Schultz on nelja hooaja jooksul endale efektiivsuse näitajaks kogunud -78. Tänavu on ta -22'ga üks kogu liiga halvimaid.
"Ta on rünnakul väga hea, aga kaitse osas tuleb temaga veel tööd teha," ütles meeskonna värskeima liikme kohta Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford.
Selleks, et tänavu 45 mänguga 3+7 kirja saanud kanadalane end ka kaitsetsoonis käima saaks plaanib Penguins Sergei Gontšari tema mentoriks määrata.
Suvel piiratud vabaagendiks saav mees loodab ka ise, et uues keskkonnas õnnestub paremini mängida. "Olen väga elevil Pittsburghi tulemisest, arvan et see sobib minu mängustiilile" ütles Schultz pärast üleminekut. "Pääsesin NHL-i kuna olin hea ründav kaitsemees. Olen selle omaduse tänavu veidi kaotanud. Loodetavasi saan selle tagasi, ega vea ka meeskonda kaitses alt."
Schultz sai suvel aastase lepingu, töötasuga 3.9 miljonit dollarit. Pool sellest jääb hooaja lõpuni Oilersi palgalehele.
Pittsburgh Penguinsi jaht playoffide kohale on viimastel nädalal vaikselt susisema jäänud, aga alanud nädalavahetusel peaks see uuesti hoo sisse saama. Winnipeg Jetsi vastu naaseb täna väljakule Jevgeni Malkin, kes käis viimati jääl kuu alguses.
(foto: Getty Images)
Malkini viimaseks mänguks oli 2. veebruaril Ottawa Senatorsi vastu võetud 6-5 võit. Seal kasvatas venelane kahe söödupunktiga oma hooaja saagi 49 silma peale. 23+26'ga on ta hetkel täpselt liikumas punkt per mäng tempos. Seda saab jätkata pärast põlvevigastust.
"Kõik on korras, täna oli trennis raske, aga olen valmis mängima. Olen valmis oma parimat mängu näitama," ütles Malkin eile.
Justkui ettekuulutusena avaldas NHL sel nädalal enne suurejoonelist tagasitulekut ka lõbusa Malkini oskuste video.
Pingviinid jagasid Malkinita mängides kümne kohtumise jooksul võidud ja kaotused täpselt pooleks. Ebastabiilne vorm on uue aasta hoogu alandanud, aga võitlus playoffide nimel jätkub üsna korralikult positsioonilt. Hetkel hoitakse idakonverentsis viimast wild-card kohta. Automaatne pilet on viie punkti kaugusel New York Islandersi käes.
Koos Malkiniga oli eile üle hulga aja samuti uuesti trennis Nick Bonino, kellel käevigastuse tõttu jäänud vahele kuus nädalat. Ka tema loodab end täna koosseisu mahutada.
Kindlasti ei saa Jetsi vastu aga oma võimalust Sergei Plotnikov. 25-aastane venelane pole juba alates 6. jaanuarist end meeskonda mahutanud ning Jim Rutherford avaldas eile ka selle põhjuse.
"Ta alustas üsna kompavalt, siis oli tal minu hinnangul viis nädalat täitsa hea hoog, aga seejärel saabus hetk, mil ta avaldas soovi naasta Venemaale," ütles klubi peamänedžer, lisades et selline suhtumine ei istunud peatreenerile Mike Sullivanile.
Plotnikov käis suvel välja pool miljonit dollarit, et end Jaroslavli Lokomotivilt vabaks osta, aga üleminek pole ühegi osapoole jaoks edukaks kujunenud. 32 mänguga on Plotnikovil kirjas ainult kaks punkti, mis tulnud söötudest. Keskmine mänguaeg on jäänud alla kümne minuti.
Kui Beau Bennetti kaks väravat päästsid kolmapäeval Mike Johnstoni töökoha, siis reedesest Jevgeni Malkini vägitükist selleks enam ei piisanud. Pittsburgh Penguins teatas, et vallandas 58-aastase peatreeneri. Meeskonna juhendamise võtab üle Mike Sullivan.
(foto: fansided.com)
Johnstoni jaoks sai saatuslikuks novembri lõpus alanud seeria, mille käigus võideti seitsmest kohtumisest vaid kaks. Kuigi tõsi, Penguins on kogu hooaja jooksul kahvatult esinenud ja ka mullu lõpetati põhiturniir halvasti, kui viimasest 15-st mängust kaotati 11.
"Tundsin, et on aeg treenerivahetuseks, sest meie meeskond on alla oma võimete mänginud. Praeguse mängijate grupi juures on meie ootused palju kõrgemad," teatas peamänedžer Jim Rutherford.
Penguins jäi Johnstoni lahkumise järel virelema oma divisjoni viiendale kohale, playoffide koht ühe punkti kaugusel. Tema juhendamisel võideti tänavu 28-st matšist 15 ja kokku 110-st 58.
Sullivan on endine John Tortorella truu abiline, kellega töötati koos nii New York Rangersis kui ka Vancouver Canucksis. Läinud suvel määras Penguins ta juhtima oma AHL-i satsi. 47-aastane ameeriklane tüüris väikesed pingviinid liiga parima võiduprotsendini, enne kui suure klubi poolt kutse tuli.
NHL-is on Sullivan varem töötanud kaks hooaega Boston Bruinsi peatreenerina ning kuus kohtumist Canucksi bossina, kui hooajal 2013/14 Tortorellal juhendamiskeeld oli. 170-st mängust on tulnud 72 võitu.
"Mike Sullivan on olnud peatreener ja abitreener NHL-is ning oleme õnnega koos, et ta oli meie AHL-i klubi juures sel hooajal. Ta on teinud silmapaistvat tööd Wilkes-Barre/Scrantonis ja on valmis ametisse astuma," tutvustas Rutherford uut meeskonna bossi.
Uue peatreeneri esimene mäng on ööl vastu teisipäeva Washington Capitalsi vastu. Tema esimeseks ülesandeks on kindlasti meeskonna rünnaku elavdamine. Keskmise väravasaagi (2.36) osas edestab Penguins vaid kolme meeskonda. Suurem viljakus rünnakul eeldab ka seda, et Sidney Crosby lastakse ahelatest priiks. #87 on seni tänavu 28 matšiga kogunud vaid 19 punkti.
Sullivani juhendamisel skooris Bruins kahe hooaja jooksul keskmiselt 2.67 väravat. AHL-is oli aga tänavu tema meeskonna väravasaak tervelt 3.69.
Penguins teatas, et koos Johnstoniga on ametist vabastatud ka abitreener Gary Agnew, kes sarnaselt peatreenerile 2014. aasta suvel klubisse saabus.
Viimased kolm hooaega erinevate traumade küüsis olnud Pascal Dupuis teatas, et nüüdseks on tema karjäär lõplikult läbi. Pittsburgh Penguinsi ründajal lõi uuesti välja veretromb, mis tema mulluse hooaja lõpetas ning konditsioon muutus eluohtlikuks.
(foto: cbc.ca)
Väidetavalt tundis 36-aastane mängumees eelmisel nädalal San Joses mängides rinnus valu ja siis tuli ka lõplik otsus, olgugi et ta tegi pärast seda kaasa veel kaks kohtumist.
Dupuis teatas eile Penguinsi kodulehe vahendusel: "Oli väga raske teha kõrvale astumise otsus. Minu abikaasa ja neli last on alati olnud mu esimeseks priorideediks ning selle konditsiooniga mängimine oli meie jaoks pidevalt mureallikaks. Soovin tänada oma meeskonnakaaslaseid ja Penguinsi organisatsiooni vankumatu toetuse eest, mida selle keerulise aja jooksul pakuti."
2009. aastal Penguinsiga Stanley karika võitnud ründajal diagnoositi esimest korda veretromb 2014. aasta alguses pärast põlvevigastust. Järgmiseks hooajaks oli ta uuesti rivis, kuid novembris tuli sama diagnoos.
"Ma pole varem näinud meest, kes nii sihikindlalt mängida soovib ja oma meeskonda aidata tahab. Kahjuks jõudsime aga punkti, kus tema tervise huvides ei saa me seda talle enam lubada," rääkis klubi peamänedžer Jim Rutherford.
Karjääri lõpuks kogunes Dupuis'l 871 põhihooaja mänguga 409 punkti (190+219) ja palju lõbusaid hetki.
Lisaks Penguinsile esindas ta ka Minnesota Wildi, New York Rangersit ja Atlanta Trashersit.
Viimase kolme hooaja jooksul viite erinevat klubi esindanud Derek Roy on nende aastate jooksul jäänud kaugele sellest kvaliteedist, mida ta kunagi Buffalo Sabresi särgis näitas ja see võib olla üheks põhjuseks, miks ta augustis veel töötu on. See on aga tema agendile suureks üllatuseks.
(foto: sportspyder.com)
32-aastane ründaja esindas lõppenud hooajal Nashville Predatorsi ja Edmonton Oilersit. Kui aasta esimene pool oli temalt üsna vaikne, siis lõpuosas sai ta juba enamvähem viisakad tuurid üles. Oilersis tuli 46 mänguga 11+11. Samas sai aga kiirelt selgeks ka see, et Edmontonis tema karjäär kindlasti ei jätku. Connor McDavid lihtsalt võtab tema koha ühe keskründajana endale.
Roy agent Rob Hooper on sellega leppinud, kuid samas kriibib tema hinge see, et tema klient pole kuskil mujal kodu leidnud. "Ma ei suuda uskuda, et ükski NHL-i klubi Derekiga lepingut ei tee," tunnistas ta nädala alguses.
Samal ajal märkis Hooper, et pakkumisi on tulnud Vanast Maailmast, kuid neid väga tõsise pilguga ei vaadata: "Meil on olnud mõned tulusad pakkumised Euroopast, aga Derek on võistlejahingega ning tahab mängida NHL-is, üritades võita Stanley karika."
Roy aastapalgaks oli tänavu vaid miljon dollarit, ehk mõne karikat jahtiva meeskonna jaoks oleks tegu hea säästulahendusega. Kuigi samas leiab turult muidugi odavamaid mehi.
Eile allkirjastas teine keskründaja Matt Cullen lepingu Pittsburgh Penguinsiga ning talle makstakse vaid 800 000 aasta peale. Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford on temaga hea tuttav, olles ameeriklase 2005/06 hooajaks Carolina Hurricanesi toonud.
Nüüd on lõppenud hooaega Roy meeskonnakaaslasena alustanud Cullenil võimalus 2006. aasta karikavõidule lisa otsida. "Minu jaoks on see justkui kingitus," ütles novembris 39-aastaseks saav ründaja pärast lepingu allkirjastamist. "Tean, et olen lähenemas oma karjääri lõpule ja võimalusi Stanley karikale konkureerida ei teki just palju. Olles selleni korra varem jõudnud tean, kui raske see on ja mul oleks ülimalt hea meel, kui saaksin veel ühe võimaluse selle võitmiseks."
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
.jpg)
