Kuvatud on postitused sildiga joe pavelski. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga joe pavelski. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: San Jose Sharks

2016. aastal klubi ajaloos esimest korda Stanley karika finaalseerias osalenud San Jose Sharks vormus aasta hiljem harjumuspäraseks avaringi ebaõnnestujaks. Edmonton Oilersi vastu ei õnnestunud avamängu võitu edasipääsuks vormistada ning kuue kohtumisega said mängud läbi.

(foto: mercurynews.com)
Rünnak jäi ilma olulisest lülist

Sharks on 26 aastat vana klubi. Neist 20 veetis meeskonna hingekirjas Patrick Marleau. Uue hooaja alguses saab väga veider olema näha Marleauta Sharksi ja seda, kuidas klubi eest ligi 1500 põhihooaja matši kirja saanud ründaja tegutseb järsku Toronto Maple Leafsi särgis. Ja tegu pole lihtsalt sentimentaalse kaotusega. Marleau on kogu oma karjääri jooksul olnud stabiilselt esinev mängumees, kes viimase kaheksa hooaja jooksul pole isegi ühtegi matši vahele jätnud.

Positiivse poole peale võib kanda tõsiasja, et Marleau lahkumisega vabanes palgafondist suur hulk raha, kuid kõva ports sellest läks Joe Thorntoni uuele lepingule. Sharksi rünnak, mis tegi eelmisel hooajal keskmiselt 2.67 väravat mängus, jääb nüüd suuresti sõltuma kahest Joest. Thorntoni kõrval ka Pavelskist. Peamänedžer Doug Wilson jättis suvel vaba raha kulutamata ja see tähendab, et Marleau poolt vabanenud koha peale pannakse enda noored võitlema.

"Paljud kutid, kaasa arvatud mina, peavad veidi rohkem panustama, tegema sel aastal paar väravat rohkem. Arvan, et meil on mõned head noorukid, kes on valmis meeskonnas vastu võtma suurema rolli. Sellise venna kaotamist peab korvama kambakesi," rääkis Thornton eelmisel nädalal on hea sõbra kaotusest.

Satsis on ka juba olnud mängijad, kellele võiksid Marleau kindad väga hästi sobida. Tomaš Hertl tegi hooajal 2013/14 väga eduka debüüdi, kogudes 37 mänguga 25 silma (15+10), enne kui põlvevigastus mehe riiulile pani. Pärast seda on tema mänguminutid tagasihoidlikuks jäänud ja läinud hooajal oli jälle üks tõsine trauma, mis jättis talle vaid 49 mängu. Aga potentsiaal on temas kahtlemata olemas. Sama kehtib Mikkel Bødkeri kohta. 27-aastane taanlane tegi San Joses väga kehva debüüthooaja, kui kirja läks ainult 10 väravat ja 26 punkti, aga ta on endine 50 punkti mees.

(foto: dailyfaceoff.com)
Wilson ei muretse tühimiku täitmise pärast: "Meil on väga hea hokimeeskond. Ääreründaja kohta on arvatavasti kõige kergem täita, kui sul on head tsentrid. Meil on mõned mängijad, kes hakkavad saama rohkem mänguaega ja võtavad koha esimeses ülekaalu meeskonnas endale.

Sharks on alati olnud hea ülekaalu meeskond, aga eelmisel hooajal toimus ootamatu, võib isegi öelda šokeeriv, kukkumine. 22.5% pealt langeti 16.7% juurde. See oli peamiseks põhjuseks, miks meeskond ei suutnud oma resultatiivsust kolme ligidale viia. Äkki oli probleemiks just stagneerumine, mis pärast väikest rivistuse värskendamist peatub ja asjad hakkavad uuesti õiges suunas liikuma?

Põrgulikult hea Burns võib minna veel paremaks

Peter DeBoeri meeskonna ülekaalu probleemid tegi eriti üllatavaks see, et 49-aastase peatreeneri käsutuses on Brent Burnsi näol liiga üks parimatest ründavatest kaitsemängijatest. Tema 76 punkti (29+47) oligi kõigi kaitsjate seas eelmisel hooajal liiga parim näitaja ja ta võitis ka parimale kaitsjale antava Norrise trofee. Hirmutav on see, et 32-aastasel kanadalasel on potentsiaali olla veelgi parem. Mänguoskused sellises eas enam ei arene, aga ta sai põhihooaja viimasest 19-st kohtumisest punktilisa ainult seitsmes mängus.

(foto: dailyfaceoff.com)
Sharksil on luksus omada ühe vahetuse käigus isegi nelja ründajat väljakul ja see tähendab väga suurt skoorimispotentsiaali. Burns on nii hea, et teda on isegi katsetatud ründajapositsioonil. Tema kvaliteet ja uljus tähendab aga samal ajal seda, et ametivendade roll on vaat, et olulisem. Eriti tähtsaks on kujunenud Sharksi sinisel joonel Marc-Edouard Vlasic, kes hiilgab harva, aga mängib igal õhtul oma koha välja ja sellele veel peale ka.

"Ta võib mängida kõigis mänguolukordades ja on sirgunud mõlemal pool litrit mängides väga usaldusväärseks mängijaks," ütles Wilson suvel 30-aastase kanadalase kohta.

Vlasici väärtusest räägib hästi see, et vaatamata säravate ründenumbrite puudumisele on ta viimastel suurturniiridel olnud Kanada koondise kindel liige. Väga erinäoliste kaitsjate olemasolu teen Sharksi ette arvamatuks ja mitmekülgseks vastaseks.

Jones annab igaks kohtumiseks võiduvõimalused

Langemine Oilersi vastu oli karm, aga selles saab süüdistada ükskõik keda peale Martin Jonesi. 27-aastane väravavaht lasi endale playoffides keskmiselt vaid 1.75 väravat, tõrjudes 93.5%-ga. Liiga üks perspektiivikamatest puurilukkudest tegi põhiturniiril võrreldes eelneva aastafa väikese kukkumise (2.27 ja 91.8% juurest 2.40 ja 91.2% peale), aga hooaja magusamas osas oli ta uuesti tippklassist.

"Ta mängib kõige paremini siis, kui käes on tähtsad mängud, seda on ta alati suutnud. Me poleks temata kaks aastat tagasi Stanley karikafinaali jõudnud," märkis Wilson suvel pärast seda, kui Jones pandi lepingupikendusega kuni hooaja 2023/24 lõpuni lukku. "Ühe väravavahi jaoks on suurimaks komplimendiks see, kui meeskonnale meeldib tema ees mängida ja nad usaldavad teda. Väravavahina on ta ka alles oma parimasse ikka jõudmas."


Jonesi puhul on ainsaks "jamaks" see, et meeskond peab liigselt temale lootma. Mullu oli kogu liiga peale vaid kaks maskis mees, kes tema 65-st kohtumisest rohkem jääl käisid. Ta on kaks hooaega järjest pidanud nii palju kohtumisi tegema. Aasta vanem Aaron Dell näitas eelmisel hooajal väga heast klassist numbreid (2.00, 93.1%), aga millegi pärast ei usaldanud DeBoer teda väga. Eriti hooaja esimese poole jooksul. Enne aastavahetust sai ta oma oskusi näidata vaid kuues kohtumises.

Vananev meeskond usub (liigselt?) endasse

Marleau on läinud, aga sellele vaatamata on San Joses kaheksa mängijat, kes 30 täis ja kolm, kes isegi 36+. Aina kiiremaks muutuvad liigas ei pruugi nii vanad jalad enam hästi vastu pidada. Eriti kui rääkida edust pärast põhiturniiri. Kuigi ise ollakse oma võimetes kindlad.

"Minu meeskonnas olemise ajal oleme olnud konkurentsivõimelised igal aastal ja ma ei usu, et lähitulevikus meie tase langeb. Näen meid konkurentsivõimelisena veel mitu head aastat," on Vlasic öelnud.

Peab olema üks väga enesekindel mängumees, et sedavõrd resoluutsena end väljendada. Eriti NHL-is. Eriti läänekonverentsis. Samas on tõsi ka see, et meeskonna kohta ei saa midagi halba öelda. Kui sul on kahel positsioonil liiga TOP 10 mängijad, siis oled päris heas seisus. Lisaks on ikkagi tegu suures osas sama satsiga, kes alles karikafinaali mängimas käis. Kui läinud kevadel poleks mitmete võtmemängijate vigastusi olnud, siis võinuks äkki uuesti sinna või sinna lähedale jõuda.

Playoffide avaring: Edmonton Oilers vs San Jose Sharks

Vaiko Eplik laulis juba 2003. aasta Eurovisioonil, et 80ndad tulevad tagasi ja NHL-is on nüüd omamoodi sellesse punkti jõutud. 80ndatel liigat domineerinud Edmonton Oilers on pärast väga pikka aega tippkonkurentsis naasnud ja alustab tänavusi karikamänge üsna suurte lootustega.

(foto: thechronicleherald.ca)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 2 - 4 Oilers
Ward, Burns - McDavid, Lucic x 3

Oilers 3 - 2 Sharks
Maroon x 2, McDavid - Hansen Pavelski

Sharks 1 - 4 Oilers
Couture - Sekera x 2, Caggiula, McDavid

Oilers 3 - 5 Sharks
Caggiula, Benning, Klefbom - Bødker x 3, Burns, Couture

Sharks 3 - 2 (LA) Oilers
Pavelski, Lebanc x 2 - McDavid, Maroon

Edmonton Oilers

On Wayne Gretzky ja nüüd on ka Connor McDavid. Oilersi ajaloo kaks ainsat mängijat, kes lõpetanud NHL-i põhiturniiri resultatiivseima mängijana ning Art Rossi trofeega. Vaid Gretzky ja Sidney Crosby on selle auhinna McDavidist nooremana teeninud. 2015. aasta drafti avavalik, kes kiirelt tõusmas jäähoki kaanepoisiks, oli tänavu liigas ainus 100 punktini jõudnud mängija ning juhtis edetabelit 70-ga ka söödupunktide osas. Tema juhtimisel tegi meeskond 33-punktilise arengu ning on tänavu playoffides täiesti tõsiseltvõetav karikanõudleja.


Oilersi numbreid vaadates saab ilkuda vaid ühe asja kallal - karistuste surmamisel oldi 80.7%-ga liiga keskpärased. Küll aga tulid sellega seoses julgustavad märgid põhiturniiri viimastelt nädalatelt. Alates märtsist oli ainult neli kohtumist, kus vastastel õnnestus PP väravani jõuda. Kuigi Sharksist peaks ka kehva vähemusega mööda saama. Mullune karikavõistluste finalist paugutas tänavu põhihooajal kõigest 16.7%-ga.

Meeskond pole 11 aastat playoffides mänginud, aga alustab pärast üle hulga aja uuesti väljavalitute sekka jõudmist koheselt favoriidina. Põhiturniir lõpetati viimasest 14-st mängust 12 võitmisega ja kuigi traditsiooniliselt on Sharksi - ja tegelikult kõigi divisjonikaaslaste - vastu raskused olnud, siis tänavu näidati end ka otsestes vastasseisudes positiivse poole pealt. Öeldakse küll, et playoffidega hakkab täiesti uus mäng, aga mingisugune verstapost see siiski on.

Oilers on alati olnud hea ründemeeskond, aga nüüd suudetakse ka kaitses mängida. Suures osas tänu väravavahile Cam Talbotile. Tänavu 42 võiduga klubi ühe hooaja uue rekordi püstitanud puurilukk lasi endale keskmiselt 2.39 väravat ja tõrjus 91.9%-ga. Tema seitsmest nullimängust olid kogu liiga peale paremad vaid kaks ametivenda. Ainus mure seoses temaga on see, et senise karjääri jooksul pole ta veel playoffides ühtegi kohtumist alustanud.

Oilers edeneb, kui...

Hooaja esimese poole Sharks välja ei ilmu. Peter DeBoeri meeskond jäi lõpuks Oilersile nelja punktiga alla, kuigi hoidis enamuse hooajast selget edu ning tõusis ka Vaikse ookeani divisjoni võidu favoriidiks. Midagi aga juhtus hooaja teises pooles, eriti lõpuosas. Viimasest 13-st mängust kaotati üheksa. See kahvatu minek koos Oilersi tõusuga on selles vastasseisus rollid vahetanud. Ent kui haid suudavad end nüüd uuesti ümberlülitada, siis võiks seis taas vastupidine olla.

San Jose Sharks

Sharks on kehva mänguvormi kõrval karikamängudele kaasa võtnud ka mitu vigastatud võtmemängijat. Üks Brent Burnsi pealevise tegi paar nädalat tagasi Logan Couture'i katki ja Joe Thornton tõmbas hiljuti ühes pealtnäha süütus olukorras jala ära. Vanameister on öelnud, et tema ei hakka kindlasti playoffide avamängu vahele jätma ning treeningutel on tagasi ka mulluste playoffide resultatiivseim mees Couture, ent küsimused seoses nende tõelise konditsiooniga jäävad.


Suuri küsimusi on tekitanud ka meeskonna eelpool välja toodud kehv edukus ülekaalu mängides. DeBoeri esimese hooaja jooksul oldi 22.5%-ga selle osas liiga parimate seas, ent sel hooajal on jäädud päris kehvakeseks. Ometi on kõik vanad tuttavad vennad ikka pundis olnud - Burns ohtlik kaugelt pommitaja, Thornton osav söödusepp ja Joe Pavelski haruldase puutega finišeerija. Äkki on siin tõesti tumedad jõud mängus, nagu Burns hiljuti halvast vormist rääkides mainis.

Kehv ülekaal on kukutanud märgatavalt ka keskmist väravate saaki. Eelmisel hooajal oli see 2.89, nüüd 2.67. Kaitses on seis olnud päris sarnane - 2.52 vs 2.44. Kaitsenumbreid õnnestus isegi natukene parandada vaatamata sellele, et esikinnas Martin Jones andis võrreldes oma debüüthooajaga veidikene järele. Endale lastud keskmine nihkus 2.27 pealt 2.40 peale ja tõrjed 91.8% pealt 91.2% peale. Kuue nullimängu asemel sai ta kirja vaid kaks.

Selles paaris on omamoodi haarav väravavahtide duell. Talbot ja Jones olid 2014. aasta finaalseerias mõlemad õpipoisi rollis, esimene Henrik Lundqvisti varumehena ja teine Jonathan Quicki selja taga. Sarnase saatusega mehed on nüüd ise tõusnud oma meeskondade esinumbriteks ja kandmas sellega suurt vastutust. Jones näitas aasta tagasi, et on playoffides selleks valmis, Talbot end veel tõestanud pole.

Sharks edeneb, kui...

Oilers väristama hakkab. Talbot pole Todd McLellani hoolealustest ainus, kes seni playoffide tõelist lõhna nuusutanud pole. Nende abistamiseks on koosseisus mitmeid veterane ja Milan Lucici näol ka üks endine karikavõitja, aga kooliraha maksmine võib veel ees olla. Nagu hiljuti Tampa Bay Lightningul, kes enne 2015. aasta finaalseerias mängimist hooaeg varem juba avaringis konkurentsist lülitati.

Ennustus: Oilers edasi 4-3

McLellan töötas San Joses seitse aastat peatreenerina ning peaks sealse pundi nõrkusi ja tugevusi peensusteni tundma. Meeskonnad tulevad täiesti erinevas seisus playoffidele peale ning eelis on hiljuti vaid võitmisega harjunud satsil. Neid meeskondi on küll keeruline lahutada, aga pakuks, et lõpuks aitab üle pika aja taas playoffide hokit nägev Edmontoni publik omad üle finišijoone.

Panthers tähistas Jagri sünnipäeva lisaajavõiduga

Jaromir Jagr on tänaseks vanusega oma särginumbrile veel ühe sammu lähemale astunud. #68 sai eile 45-aastaseks ning tema sünnipäeva õnnestus Florida Panthersil võiduga tähistada. Võõrsil saadi lisaajal jagu San Jose Sharksist 6-5.

(foto: Neville E. Guard/USA TODAY Sports)
Jagr ei jäänud ka oma tähtsal päeval niisama passima, mis nooremad kaaslased teevad, vaid jõudis karjääri 1900. punktini. See tuli meeskonna viienda värava juures, mil ta abistas Aleksander Barkovit noore soomlase mängu teise värava puhul.


Tšehhi vanameistrist sai liiga ajaloos viies ja väljakumängijatest kolmas, kes 45-aastaselt jääl käinud.

"Peame mängu ära otsustama, kui neli minutit enne lõppu 5-3 juhime," märkis Jagr pärast mängu. "Peame õppima mängu surmama. Oleme arvatavasti veidi liiga noored ja elevil. Peame olema lihtsalt rohkem vastutustundlikud. Tegu on meie jaoks hea võiduga, kuid peame sellest õppima."

Viimase kuue mängu peale viienda kaotanud Sharksile päästis ühe punkti 2+2'ga lõpetanud Joe Pavelski. Kapten sai mõlemad oma väravad kirja mängu lõpuminutitel, 5-5 viigivärav tuli 38 sekundit enne lõpusireeni.

Kohtumine jõudis pärast 0-0 olla viigiseisus ka 3-3 peal, kui Marc-Edouard Vlasic teisel perioodil skooris. Avakolmandikul olid lisaks Barkovile külaliste eest täpsed Jussi Jokinen ja Nick Bjugstad, kes samuti kohtumise kahe tabamusega lõpetas. Kodumeeskonda hoidsid mängus Brent Burns ja Joel Ward.

Burnist sai alles ajaloo kuues kaitsemängija, kes kirja saanud järjestikused vähemalt 25 väravaga hooajad. 402. Sharksi särgis peetud mängus jõudis ta 1+1'ga 300. punktini.

Lisaajal otsustas Barkovi söödust kohtumise saatuse Jonathan Huberdeau. 2013. aasta parimal uustulnukal on hooaja esimese nelja matšiga kirjas seitse silma (3+4).

Meeskond võitis viimase kuue mängu jooksul viiendat korda ja seda isegi olukorras, kus Roberto Luongo pidi normaalaja lõpusekunditel pisivigastuse tõttu mängust lahkuma. Vaid kaks tõrjet tegema pidanud James Reimer sai konkurentsitult elu kergeima võidu. Martin Jones suutis kodumeeskonna puuris 22-st pealeviskest peatada vaid 16 (tõrjete efektiivsus 72.7%).


Tegu oli tänavu alles üheksanda korraga, mil Sharks SAP Centeris normaalajal üle kahe värava lasi.

Teised kohtumised

Detroit Red Wings 0 - 2 St. Louis Blues (tipphetked)

Mike Yeo teeb juba Bluesi juures ajalugu. Meeskonnal õnnestus läbi aegade esimest korda lõpetada vähemalt viiemänguline välisturnee ilma ühegi kaotuseta. Võitudest kolm tulid nulliga. Seekord sai 25 tõrjega puhta paberi kirja Carter Hutton, kellel 16 stardiga neid tänavu kogunenud juba neli. Enne mängu mälestati eelmisel nädalal lahkunud Red Wingsi omanikku Mike Ilitchit.


Columbus Blue Jackets 5 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Päev varem New York Islandersile sauna kütnud Leafs sai nüüd ise sama osaliseks. Väravad - mõlemad Nazem Kadri poolt - hakkasid tulema alles 0-4 kaotusseisus. Blue Jacketsi 77 punkti on juba rohkem, kui kogu mulluse hooaja peale kokku.

Calgary Flames 3 - 1 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Flyers piirdus viiendat mängu järjest normaalajal vähema kui kahe väravaga ning kaotati pärast varajast eduseisu. Brian Elliott säras kodumeeskonna puuris 33 tõrjega ning Matthew Tkachuk jätkas oma edukat hooaega 1+1'ga. Tema 36-st punktist on 24 tulnud viimase 26 mänguga.

USA lõpetas maailmakarika võiduta

Suurte plaanidega maailmakarikale sõitnud USA koondis tuleb Torontost tagasi ilma ühegi võiduta. Viimases matšis jäid ameeriklased Tšehhile alla 3-4. Vahelduseks näidati kõva tahtejõudu, aga kvaliteedist jäi ikkagi midagi puudu.

(foto: Nathan Denette/The Canadian Press)
Jänkid olid lõpuks pealevisetega 39-27 üle ja suutsid kaks korda kaotusseisust välja tulla, ent mitte midagi otsustanud mängus olid tšehhid paremal tasemel.

Vaikselt alanud kohtumine sai hoo sisse teisel kolmandikul, kuhu siirduti 1-1 viigiga. Zbynek Michalek viis Tšehhi ette, kuid Joe Pavelskil õnnestus kiirelt ülekaalu väravaga vastata.

Teine periood lõppes Tšehhi 4-2 üleolekuga. Milan Michalek tahtis vennast parem olla ja pani võrku kaks tükki ning klubikaaslase Ben Bishopi vastu oli täpne ka Andrej Šustr. USA poolelt vastas Michaleki esimesele kollile Justin Abdelkader.

Ameeriklaste peatreener John Tortorella asendas ebakindla Bishopi viimaseks kolmandikuks Cory Schneideriga ning perioodile tehti ideaalne algus, kui Ryan McDonagh vähemusest vahe kohe minimaalseks sai, kuid väravaluugid keerati mõlemalt poolt pärast seda kinni.

Bishop lasi neli tükki 20 pealeviskega. Schneider tõrjus kõik seitse vastaste üritust, millega ta silmitsi pidi seisma. Tšehhi puuris oli 36 tõrjega heas hoos Petr Mrazek.

4-3 lõppskoor tähendab seda, et meeskonnad tegid ühes matšis rohkem väravaid, kui eelmistes kohtumistes kokku.


USA jäi viimati A-koondiste turniiril võiduta 1982. aasta maailmameistrivõistlustel. Palju räägitud meeskonna valiku kohta mainis peamänedžer Dean Lombardi enne Tšehhiga kohtumist, et sellele ei saa midagi ette heita. Õuduste turniiri aluseks võib tema hinnangul pidada hoopis seda, et liiga suur tähelepanu läks Kanadaga kohtumisele.

Jänkid üllatasid Kanadat

Järgmisel laupäeval maailmakarikat suurfavoriidina alustav Kanada peab nähtavasti oma ära tegemiseks enda mängu veel veidi lihvima. Superstaarid said esimeses kontrollkohtumises USA vastu 2-4 kaotusega. Mäng kiskus kohati ka väga tuliseks.

(foto: USATSI)
Kahele igipõlisele rivaalile jagati kokku 31 karistusminutit. Neist 21 jänkidele, kes lõpetasid mängu ilma Ryan Keslerita. Anaheim Ducksi ründaja sõitis Shea Weberi jõhkralt seina.


Mitmed karistused tähendasid seda, et teisel kolmandikul sai hetkeks näha ka 3 vs 3 mängu. Periood lõppes USA 3-1 eduga. Zach Parise ja Patrick Kane'i poolt ehitatud 2-0 eduseisu rikkus Patrice Bergeron, kuid neli minutit enne kolmandiku lõppu taastas Joe Pavelski kaheväravalise edu.

Mängu esimesest 13-st pealeviskest 12 kirja saanud Kanada oli lõpuks üritustega 43-25 üle, ent Ben Bishop ja eriti kaks kolmandikku mänginud Jonathan Quick näitasid, et on juba hooaja keskpaiga vormis. Esimene tõrjus kümnest pealeviskest üheksa, teine 30-st 29.

Kanada väravat valvas Carey Price, kelle jaoks oli tegu esimese mänguga pärast 25. novembrit. Tema nimele jäi 18 tõrjet.

Viimase kolmandiku 6. minutil tegi Drew Doughty Columbuses peetud matši uuesti tasavägiseks, ent Kanada ei suutnud siiski viigiväravat leida. Veidi rohkem kui minut enne lõppu vormistati skoor Derek Stepani poolt tühja väravasse suunatud ltiriga. Tema, Kane ja Pavelski lõpetasid kõik 1+1'ga.


Meeskonnad kohtuvad tuleval ööl Ottawas uuesti.

Sharks sai võõrsilvõiduga elupäevi juurde

San Jose Sharks oli läinud ööl surmaga silmitsi ning vähemalt esimene duell lõppes võidukalt. Pittsburgh Penguins ei suutnud kodus otsustavat neljandat võitu noppida ning Peter DeBoeri meeskonna 4-2 üleolekuga sai tänavune finaalseeria uuesti veidi elu sisse.

(foto: Gene J. Puskar/AP Photo)
Kohtumine algas ülimalt meelelahutuslikult, kui Sharks mängis endale esimese kolme minutiga 2-0 edu välja, kuid viie minuti möödumisel oli mäng jälle viigis. Ülekaalust teist mängu järjest täpne olnud Jevgeni Malkin ja Carl Hagelin skoorisid 22-sekundilise vahega, kustutades Brent Burnsi ja Logan Couture'i tabamustest tulnud külaliste eduseisu.

Neli kolli tehti lõpuks kokku ära viie minuti ja kuue sekundiga ning see on uus karikafinaali rekord. Eelmine tippmark 6:51 pärines 1992. aasta finaalist, kus Penguins kohtus Chicago Blackhawksiga.

Kuid sellega draama avakolmandikul ei lõppenud. Malkini värava juures suurepärase söödu pannud Phil Kessel jõudis kodumeeskonnale eduseisu andmisele ülilähedale. Üks tema pealevise paitas mõlemat Martin Jonesi värava posti.


Pingviinid võisid oma ebaõnne hiljem kõvasti kiruda, sest Melker Karlsson viis oma playoffide viiendaga külalised enne esimest pausi uuesti ette.

Couture tuli lõpuks avakolmandikult ära kolme punktiga, korrates sellega playoffide ühe perioodi punktide rekordit, millega sai viimati 2010. aastal hakkama Danny Briere.

"Teame, et me pole seeria käigus palju või tegelikult üldse väravaid teinud ning see on üks põhjustest, miks me 1-3 taga oleme. Kuid me ei tahtnud, et meie hooaeg lõppeks," rääkis pärast mängu Couture, kellel nüüd karikamängudes kokku kirjas 29 punkti, mis viimase 19 aasta üks kõvemaid näitajaid.


Penguins asus kohe pärast pausi näljaselt viigiväravat otsima, aga lõpuks selleni ei jõutudki. Jones lükkas kokku kõrvale 44 üritust, mis tähistab alates aastast 1967 finaalis ühe väravavahi poolt normaalajal enim tõrjeid.

"Ta oli uskumatu," ütles Jonesi kohta Justin Braun, kelle rikošetist Malkini värav sündis. "Ta on rahulik, ei lase end heidutada ega kaota oma närvi."

Kolleegi kiitis kõvasti ka Matt Murray, kelle nimele jäi sel korral 18 tõrjet.

Jones ise jäi oma esitust hinnates tagasihoidlikuks, öeldes: "Tundsin end täna hästi. Minu arvates tegi meie kaitse värava ees head tööd ning saime mõned soodsad põrked."

26-aastane kanadalane tõusis ühtlasi pärast 1967 aasta suurt liiga laienemist esimeseks puurivahiks, kes finaalseerias kaks 40+ tõrjega esitust teinud. Seekordne hiilgeesitus aitas ka Sharksil playoffides saadud kuuenda võõrsilvõiduga püstitada uue klubi rekordi. Samuti jõuti sellega kogu hooaja lõikes võõrsilvõitude osas liiga uue rekordini.


Skoorimine lõpetati mängus 1:20 enne lõpusireeni, mil Joe Pavelski pani tühja väravasse oma playoffide 14. tabamuse.


Finaalseeria 6. kohtumine peetakse meie aja järgi ööl vastu esmaspäeva San Joses.

Stanley karikavõistluste finaal: Pittsburgh Penguins vs San Jose Sharks

Stanley karikas jagatakse tänavu 123. korda välja ning seda finaalseerias, kus on on esimest korda pärast 2007. aastat osaline üks debütant. San Jose Sharks läheb oma ajaloo esimeses finaalis vastamisi kolmekordse võitja Pittsburgh Penguinsiga.

(foto: Twitter @penguins)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 1 - 5 Penguins
Marleau - Kessel x 2, Cullen, Malkin, Perron

Penguins 1 - 3 Sharks
Kessel - Burns x 2, Martin

Pittsburgh Penguins

Viimati 2009. aastal finaalis mänginud ja seal 4-3 Detroit Red Wingsist parem olnud Penguins lõikab vilja hooaja käigus tehtud õigete otsuste pealt. 12. detsembril klubi AHL-i meeskonna juurest Mike Johnstoni asemel peatreeneriks edutatud Mike Sullivanist on kujunenud täpselt see õige tüürimees, kes suudab aastaid alla oma võimete esinenud satsist lõpuks maksimumi välja pigistada. Oma 11 aasta pikkust mängijakarjääri just San Joses alustanud ameeriklane oskab meeskonna tugevustele mängida ning oma hoolealustega hästi suhelda. Isegi kui selleks peab mõnikord hääletooni tõstma.


Sullivan on Penguinsist vorminud satsi, keda hooaja teises pooles hakkasid kõik kartma. Sharksi peatreener Peter DeBoer on enne täna algavat finaalseeriat nimetanud vastast liiga kiiremaks meeskonnaks. Kiire ja osav on ka Tampa Bay Lightning, kuid Penguins käis oma idakonverentsi finaali vastasest üsna kergelt üle. Isegi kui seeria kestis seitse mängu. Sullivani meeskond oli seal pealevisete arvestuses parem 259-178. Täielik dominatsioon. Keskmiselt 37 pealeviskeni jõudmine on päris müstiline saavutus. Eriti arvestades seda, et vastas oli väga hea meeskond, kes aasta tagasi ise idakonverentsi karikavõistluste finaalseerias esindas.

Playoffide peale kokku on Penguins keskmiselt jõudnud 35.1 ürituseni ja lasknud endale 29.7. Sharksi numbriteks on vastavalt 28 ja 27.1. Saab olema huvitav näha, kas DeBoeri hoolealused suudavad vastase rünnakuid ohjeldada või mitte. Peatreener on enne seeriat eesmärgiks seadnud litri valdamise. See peaks olema parim vahend kiiruse vastu võitlemiseks. Sama soovib aga kindlasti teha ka Penguins, sest vastu tuleb samuti tempokas meeskond. "Saame näha kiiret hokit. Mõlemad soovivad mängida täpselt samamoodi. Tahetakse kaitset ründesse kaasata ning nad on ülekaalus väga ohtlikud," ütles Sidney Crosby eile.

Crosby on pärast viljakat New York Rangersi vastu peetud avaringi seeriat (viie mänguga kaheksa punkti) kahvatult esinenud (13 mänguga seitse punkti) ja sellest tingituna ka mitmelt poolt kriitikat saanud, kuid sellele on temalt alati vastus olemas olnud. Idakonverentsi finaalis tulnud neljast võidust kolmes oli just tema värav see, mis positiivse tulemuse kindlustas. NHL-i ajaloos kusjuures ongi olnud vaid üks mängija, kes seda suutnud seeria kõigis võitudes. 1983. aastal tegi selle tembu ära New York Islandersi legendaarne väravakütt Mike Bossy.

Kapteni raskustele vaatamata finaali jõudmine on kõva kvaliteedi näitaja. Lisaks õige treeneri leidmisele on peamänedžer Jim Rutherford ka koosseisu targalt täiendanud. Phil Kesseli toomisest polnud algselt väga kasu, aga 28-aastane ründaja lõpetas põhiturniiri suurepärase hooga, mis on jätkunud ka karikamängudes. Pärast kolme ringi on Kessel ainus Penguinsi mängija, kes vähemalt punkti mängu kohta kogunud. 18 kohtumisega on kirjas 9+9. Ta on teise suvise täienduse Nick Bonino ja jaanuaris hangitud Carl Hageliniga moodustanud suurepärase kolmiku. Kamba peale on kirjas 45 punkti. Neid võib pidada peamiseks põhjuseks, miks meeskonnal on õnnestunud playoffides keskmiselt skoorida 3.22 väravat mängus.

Rünnakut on hästi toetanud ka kaitse, kus võtmetäienduseks Trevor Daley. Chicagos mängujoonisesse absoluutselt mitte istunud kaitsemees sobis Penguinsi sinisele joonele nagu valatult. Karikafinaal jääb tal küll vigastuse tõttu tõenäoliselt mängimata, aga seda olulisemaks võib pidada Rutherfordi otsust tuua veebruaris kaitseliini veel Justin Schultz. 25-aastane kanadalast pole väga palju usaldatud (keskmine mänguaeg playoffides 13:03), aga hätta pole ta jäänud. Idakonverentsi finaalis õnnestus ka kaks söödupunkti koguda. Daleyta mängimine saab Penguinsil olema paras katsumus, aga Lightningu vastu näidati seeria teises pooles, et tema puudumisel väga palju ei muutunudki. Mänguline ülekaal oli enamvähem samasugune.

Edu võti: Sidney Crosby

Vorm on ajutine, aga klass on jääv. Selle lausega saab Crosbyt hästi iseloomustada. Langustele järgneb alati tõus ning lõppkokkuvõttes võib teda siiski endiselt pidada maailma parimaks hokimängijaks. Lightning sai #87 hästi kinni, aga ikkagi mitte täielikult ning valusal kombel tegi just tema mitmes mängus võiduvärava.

Sharks jättis avaringis Los Angeles Kingsi kolmele põhiturniiri suurimale väravakütile Anže Kopitarile, Jeff Carterile ja Tyler Toffolile vaid kaks väravat. Need mõlemad tulid sloveeni sulest. 2. ringis jõudis Nashville Predatorsi Filip Forsberg ainult ühe punktini ning St. Louis Bluesi esiründaja Vladimir Tarasenko sai läänekonverentsi finaalis oma esimesed silmad pähe alles viimases mängus.

DeBoeri hoolealused oskavad vastase ohtlikumaid relvi neutraliseerida ning see võib vabalt ka Crosbyga juhtuda. Kuid sama hästi võib ta ka vahepealse vaikse kulgemise tasa teha. See oleks Penguinsile suureks plussiks.


San Jose Sharks

Sharksi puhul ei saa samuti üle ega ümber eelmisest suvest. Kahest klubist vallandatud Peter DeBoeri aktsiad ei saanud väga kõrgel olla ajal, mil peamänedžer Doug Wilson ta uueks treeneriks valis. 47-aastane kanadalane on nüüd ka hakkama saanud omapärase saavutusega. 8-aastase treenerikarjääri jooksul on ta oma meeskonna kaks korda playoffidesse tüürinud. Mõlemal korral on meeskond finaali jõudnud! Ilusat saavutust võiks nüüd timmida selle näol, et erinevalt 2012. aasta finaalist ei lõppeks seekordne seeria kaotusega. DeBoeri New Jersey Devils jäi neli aastat tagasi Kingsile alla 2-4.

Omal ajal koos Sullivaniga San Joses mänginud Wilson on teinud osavaid käike ka mängijateturul. Hooajasisesed vahetustehingud jäid ära, kuid eelnevalt olid juba head lükked korda saadetud. Hangiti Joel Ward, Joonas Donskoi ja just Penguinsi poolt hüljatud Paul Martin. Ward skooris lääne finaali viimases kahes mängus meeskonna 11-st väravast neli, Donskoi säras avaringi otsustavas mängus kahe väravaga ja Martin on +10'ga playoffides meeskonnasiseses pingereas teisel kohal. Tema kindel tegutsemine laseb kaitsepaarilisel Brent Burnsil rünnakul amokki joosta. Isegi novembris aastase säästulepingu peale võetud Dainius Zubrus on karikamängudes arvestataval kohal olnud, aidates 1+1'ga pärast avamängu kaotust läänekonverentsi finaali viigistada.

Uustulnukate asemel on aga hooaja otsustavas faasis põhiline tähelepanu läinud siiski meestele, kes klubi eest juba aastaid verd ja higi valanud. Patrick Marleaul on enne esimest finaalkohtumist kokku kirjas 1576 NHL-i mängu. Alahinnatud Joe Thorntonil on neid kogunenud 1517. Omamoodi sümboolne, et kaks saurust mängivad oma esimest finaali just Penguinsi vastu. Võib öelda, et nende pikk karjäär sai alguse just Pittsburghist, kui nad 1997. aastal seal toimunud drafti käigus esimeste valikutena liigasse valiti.


Kahe igiliikuri kõrval on tulemas 31-aastane Joe Pavelski ja 27-aastane Logan Couture. Esimese puhul peab uuesti kiitma Wilsoni head nina. Mõlemad Thornton ja Marleau on meeskonna kaptenid olnud, aga kummagi juhtimisel ei õnnestunud lõplikku läbimurret teha. 2014. aastal kooriti C-täht Thorntoni rinna pealt ära ja enne tänavust hooaega anti see just Pavelskile. 2003. aasta draftis alles 7. ringis üles korjatud ameeriklane pani pärast seda kokku ühe oma karjääri parima aasta, kogudes põhiturniiril 78 punkti (38+40). Finaalseeriat alustab ta playoffide suurima väravakütina. 18 matšiga on kirjas 13 kolli. Karikamängude punktitabelis on temast eespool just kaks silma rohkem kogunud Couture, kes olnud kõige osavam söödumeister (8+16). Kusjuures duo järel tuleb kolmandana Burns. Muljetavaldav tõsiasi!

Sharks teeb keskmise väravate arvuga (3.50) Penguinsile ära ning on olnud parem ka kaitses (2.28), kuid vaatamata sellele alustatakse seeriat autsaiderina. Ent spordi üks võlusid ongi see, et alati favoriidid ei võida. San Joses teatakse seda väga hästi. "Nad on mitmetest lahingutest läbi käinud ja vaimselt tugevad," on DeBoer oma meeste kohta öelnud. "Nad võinuks vabalt võita karika mitmeid kordi. Ma ei tea, miks see nii pole läinud. Vahest on põhjuseks halb õnn, valel ajal tulnud vigastused või ükskõik mis. See lihtsalt näitab kuivõrd raske on võita ja nüüd on neil selleks lõpuks hea võimalus."

Varasemates ringides on Sharks ka tegelikult vaid korra favoriit olnud. Kingsi ja Bluesi kukutamisega näidati, et endast eeldatavaid tugevaid suudetakse valusalt hammustada. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada meeskonna suurepärast ülekaalus mängimist. Tänavu põhiturniiril oli ülekaalu efektiivsuseks 22.5% ja playoffides on selleks isegi 27%. Penguins paneb vastu 83.6%-lise karistuste surmamise ning asub oma 23.4%-lise ülekaaluga terroriseerima 80.4%-ga vähemuses mängivat meeskonda. Sharksil seisab oma ühe tugevuse hoidmiseks ees korralik väljakutse. Aga nagu DeBoer on öelnud, siis kergelt ei tule midagi ja ega ei peagi tulema.

Edu võti: oma mängustiili hoidmine

Üheks põhjuseks, miks mängulise poole pealt ida finaal väga ühepoolseks kujunes oli see, et Lightning hakkas oma mängu peale surumise asemel rohkem mõtlema sellele, kuidas pingviine ohjeldada. Seitsmes kohtumises oli mitmeid perioode, kus mängiti pikalt ülimalt ettevaatlikult ja võib isegi öelda, et kartlikult. Kardeti eksida ning see tõi omakorda kaasa ebakindluse, millele järgnesid valed otsused ehk lõpuks polnud vigade kartmisest midagi kasu, sest need tulid ikkagi sisse. Penguins sai tänu sellele ka päris mitu kerget väravat. Huvitav oleks näha, kui selle hirmutava meeskonnaga kohtudes hakkaks keegi nüüd tule vastu tulega võitlema. Personal peaks selleks täitsa olemas olema.

Sharks on playoffides väga hästi vastaste võimalusi suutnud limiteerida ning see õnnestus ka põhiturniiril, kus DeBoeri meeskonna keskmisest endale lastud pealevisete arvust 27.4 oli parem vaid üks meeskond (Predators) ja sedagi vaid 0.1-ga. Lightning oli 28.9-ga selle osas samuti liiga esikümnes, aga karikamängudes läks Jon Cooperi meeskonnal asi selgelt käest (33.3) ning eriti kole oli allajäämine ida finaalis. Kui Sharks jätkab oma mängu mängimist, siis võiks Penguinsi ohtlikuse vähendamine õnnestuda.

Ennustus: Penguins võidab karika 4-2

Legendaarse mängu NHL 94 vahva simulatsioon ennustab Sharksi võitu ja päris jahmatav oli näha, et NHL-i ametliku kodulehe 21-st nii öelda eksperdist tervelt 17 on sama meelt, kuid julgeks siiski pakkuda vastupidist. Kuna Penguins suutis 2. ringi mängudes Washington Capitalsi kardetud ülekaalu ohjeldada, siis võiks see ka siin õnnestuma. Postide vahel on tulemas põnev noorte puurivahtide lahing. Sharksi Martin Jones on veidi kogenum ja korjanud playoffides võrreldes Matt Murrayga kolm korda rohkem puhtaid pabereid, kuid mänge vaadates on siiski Penguinsi väravavaht jätnud kindlama mulje. Rünnakul on Sullivanil kasutada veidi rohkem kvaliteeti ja kogu see kena kompott peaks tähendama seda, et hooaeg 2008/09 saab võimaluse enda väikeseks kordamiseks. Ka siis läbisid pingviinid põhiturniiril treenerivahetuse, AHL-ist tuli keegi Dan Bylsma ja edasine on ajalugu.

Sharks sammus suure võiduga karikavõistluste finaali

San Jose Sharks on esimest korda klubi ajaloos jõudnud Stanley karikavõitluste finaali! Meeskonnast sai pärast 2012. aasta New Jersey Devilsit esimene finalist, kes hooaeg varem playoffidest üldse eemale jäi. Kahte satsi seob muidugi peatreener Peter DeBoer.

(foto: zimbio.com)
25 aastat tagasi NHL-is mängimist alustanud Sharks tagas finaali pääsu läänekonverentsi finaali 6. mängus saadud kindla 5-2 võiduga. St. Louis Blues pandi kokkuvõttes kotti 4-2.

"See on uskumatu! Eriti seda kodus tehes, need kutid on seda 25 aastat oodanud. See on päris magus," rääkis pärast matši Joe Thornton, kes 36-aastaselt end esmakordselt finaalis proovile saab panna.

Sama vanalt teeb oma finaali debüüdi ka Patrick Marleau, kes osales kurba rekordit tähistavas 165 playoffide mängus, enne kui finaali jõudis. Meeskonna vanim liige on aga 37-aastane leedukas Dainius Zubrus, kes karjääri jooksul nüüd kolmandat korda finaali pääsenud.

"See on suurepärane hetk nende kuttide jaoks, kes kõvasti vaeva näinud, aga meil on üks seeria veel minna," sõnas Logan Couture. "Peame veel neli võitu hankima. See on järgmine samm. Praegune oli kolmas aste. Oleme väljakutseks valmis."

Lääne finaali 6. mängus pani palli veerema loomulikult Joe Pavelski. Kapten viis kodumeeskonna juba 4. minutil ette. 31-aastasl jänkil on nüüd tänavu playoffides kirjas 13 kolli. Ameeriklaste hulgas on teda edestamas vaid Kevin Stevens (17, 1991) ja Joe Mullen (16, 1989).

Blues oli oma mängu leidmisega suurtes raskustes ja ega lõpuks see ei õnnestunudki. Sharks kasutas efektiivselt oma võimalused ära ning Joel Wardi kaks kolli ja Joonas Donskoi tabamused kasvatasid DeBoeri hoolealuste edu viimase perioodi keskpaigaks juba 4-0 peale.

Seejärel sähvatas lõpuks ka Vladimir Tarasenko. Selle hetkeni seerias nulli peal hoitud venelasest ründetuus paugutas viie minuti sees oma playoffide 8. ja 9. värava, kuid omadega oli ta lootusetult hiljaks jäänud. Lõppseisu vormistas tühja võrku Couture, kes sai lisaks väravale enda nimele kaks söödupunkti. Need aitasid ta 24 silmaga playoffide punktitabeli liidriks.

Couture sai oma nime kirja ka väga võimasesse seltskonda. Liiga ajaloos olid varem vaid Wayne Gretzky ja Jari Kurri ühe hooaja jooksul playoffides kolmes seeriat otsustanud mängus vähemalt kolm punkti kogunud. Herr Gretzky muidugi tegi asja nagu muuseas ära kolm korda.


Teine finalist saab selgeks täna, mil Pittsburgh Penguins ja Tampa Bay Lightning esimese koduväljakul 7. mängu peavad. Sharks võitis ja kaotas põhiturniiril ühe mängu mõlema vastu.

Pavelski vedas Sharksi klubi ajaloo esimesest finaalist ühe võidu kaugusele

San Jose Sharks ja St. Louis Blues said läinud ööl läänekonverentsi 5. mängus mõlemad teha klubi ajalugu. Kumbki polnud enne tänavust aastat playoffides ühel hooajal üle kümne mängu võitnud. Kapteni Joe Pavelski vedamisel mängis end 6-3 võiduga suure saavutuseni Sharks.

(foto: Jamie Squire/Getty Images)
Pavelski kerkis kahe tabamusega playoffide väravaküttide edetabelis Nikita Kutšerovist uuesti mööda ning kollide kõrvale läks ka üks sööt. Šõu algas mängu teises pooles, kui Sharks kaotusseisus oli.

Võõrsil mänginud Peter DeBoeri meeskond tegi kohtumisele superalguse, kui kaitsja Marc-Edouard Vlasic oma tänavuste playoffide esimese väravaga 4. minutil 1-0 tegi. Küll mindi aga puhkepausile siiski kaotusseisuga. Playoffide avaringis kolm kohtumist järjest skoorinud Jaden Schwartz lõpetas 13-mängulise põua ning Troy Brouwer sai hakkama vägeva pesapalli väravaga.

Teine kolmandik kuulus erimeeskondadele. Kahe peale saadi kirja kolm ülekaalu kolli. Pavelski ja Joel Ward aitasid Sharksil mängus püsida. Külaliste kahe tabamuse vahele mahutas end Robby Fabbri. Vaid Kuulsuste Halli liige Joe Mullen on Bluesi eest kollanokana playoffides Fabbrist (15) rohkem punkte (18) kogunud.

3-3 viigi pealt oli mäng pingeliseks viimaseks perioodiks ideaalses seisus, aga seal otsustati asi väga kiiresti ära. Pavelski skooris 16. sekundil kohtumise võiduvärava. Kapten tegi endale ülimalt iseloomuliku kolli, suunates õhust sisse Brent Burnsi pealeviske.

"Tema oskus saada erinevate nurkade alt kepp litrile pihta on sama hea, kui ükskõik kellel, keda ma näinud olen," ütles DeBoer otsustava värava kohta.

Sharks vormistas võidu Wardi ja Chris Tierney tühja võrku visatud väravatega. Teise juures korjas Joe Thornton endale mängu kolmanda söödupunkti. Jumbo Joe on Jaromir Jagri ja Marian Hossa järel kolmas aktiivne mängija, kes playoffides 90 söödupunktini jõudnud.


Suure skooriga tulnud võit on Sharksile viies, mis tänavu playoffides võõrsilt hangitud. Tegu 2004. aastal püstitatud klubi rekordi kordamisega.

Võõrsil suure võidu saanud Blues viigistas lääne finaali

Tänavused konverentside finaalid jätkavad samas tempos liikumist. Sarnaselt idakonverentsile on nüüd ka läänes seis 2-2 viigis. Seda tänu suurele võidule, mille St. Louis Blues läinud ööl võõrsil sai. San Jose Sharksist oldi üle 6-3.

(foto: wkyc.com)
Kaks mängu järjest Bluesi nulli peale jätnud Martin Jones kärises seekord korralikult, lastes 19 pealeviskega neli väravat, enne kui mängu keskel pingile kolis. Tema asemel sisse tulnud James Reimer, kes sai tänavustes playoffides esmakordselt jääle pääses, lasi seitsme pealeviskega ühe.

Vladimir Tarasenko jäi küll endiselt punktideta, kuid skoorimine jaotati omavahel siiski tublisti ära. Troy Brouwer, kes eelnevates kohtumistes mitmeid kordi väravaraame silitanud ja Kyle Brodziak skoorisid kaks korda. Täpsed olid ka Jori Lehterä ja Alex Pietrangelo.

Sharks jättis kõik enda tabamused viimasele kolmandikule. Need tulid Melker Karlssonilt, Chris Tierneylt ja Joe Pavelskilt, kes jõudis tänavuste playoffide 10. tabamusega klubi rekordini.

"Läksime tagasi oma juurte juurde, mis meid põhiturniiri ja playoffide kahe esimese ringi jooksul edukaks tegid. Saime litreid sügavale ja suutsime värava tagant võimalusi luua," rääkis võidu kohta Brouwer, kellel tänavu playoffides nüüd kirjas seitse kolli. Täpselt sama palju, kui eelneva karjääri 78 karikamängu jooksul kokku.

Bluesi puuris Brian Elliotti asendanud Jake Allen lõpetas 31 tõrjega.

Ken Hitchcocki meeskond sai kuus väravat hoolimata sellest, et playoffide ühed resultatiivsemad David Backes ja Robby Fabbri mängisid kokku alla 15 minuti. Veel pole teada kui tõsised nende vigastused on.


Blues on nüüd tänavu playoffides kolmes erinevas mängus kuus väravat teinud. Viimati saadi sellega hakkama 1986, kui kokku oli neid kohtumisi neli.

Läänekonverentsi finaal: St. Louis Blues vs San Jose Sharks

Kui idakonverentsis sobitavad Pittsburgh Penguins ja Tampa Bay Lightning playoffides tutvust alles teist korda, siis lääne finaalis on St. Louis Bluesi ja San Jose Sharksi vahel juba korralik ajalugu. Seni on kohtutud neli korda ja mõlemad on seeria võitnud kaks korda.

(foto: Marcio Jose Sanchez/AP Photo)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 0 - 1 Blues
Fabbri

Blues 3 - 6 Sharks
Backes, Tarasenko, Bouwmeester - Hertl x 2, Couture x 2, Thornton x 2

Blues 1 - 3 Sharks
Bouwmeester - Donskoi, Thornton, Nieto

St. Louis Blues

Üks meeskondade omavaheline kohtumine oli just 2001. aastal, mil Blues viimati konverentsi finaalis käis. Avaringis puksiti siis Sharks 4-2 auti. Omavaheline esimene kohtumine oli aasta varem ja siis oli Sharks parem 4-3. Hiljem on kaks seeriat lõppenud 4-1 seisuga. Tänavu ei tohiks miskit moodi vastasseis ühepoolseks kujunema. Mõlemad on playoffides muljetavaldavalt tegutsenud ning omavad edasipääsuks väga häid võimalusi. Bluesi tugevuseks on väravavaht Brian Elliott ning esimese ründekolmiku seljataga suurepärase hoo leidnud tegijad.

Bluesi punktiliider on pärast kahte ringi endiselt Vladimir Tarasenko, aga 7+6 kirja saanud venelane pole ainus 13 silmaga mees. Tema kõrvale on tõusnud ka kollanokk Robby Fabbri, kelle kümnest söödust rohkem kirja saanud vaid Sharksi kaitsemees Brent Burns. 20-aastane kanadalane tõmbas Dallas Starsi vastu peetud 2. ringi seeriale joone alla kolmepunktilise esitusega. Sama hiilgavalt tegutsesid ka kolmikukaaslased Troy Brouwer ja Paul Stastny. Järsku ei kujutagi Bluesi ründeliinis enim ohtu tuntud STL kolmik.

Ründes peaks selles seerias tulema põnev jagelemine. Sharks on keskmise väravasaagi 3.42-ga playoffide parim, kuid 3.14-ga mahub esikolmikusse ka Blues. Ken Hitchcocki meeskond on lasknud rohkem väravaid - 2.43 vs 2.33 - aga Elliott on võrreldes Martin Jonesiga litreid efektiivsemalt peatanud - 92.9% vs 91.8%. Mõlemad meeskonnad on kõvasti oma väravasaaki kasvatanud ülekaaluga. Sharksil on see playoffide parim 31.6%, aga Blues ei jää 27.5%-ga palju maha. Samas ollakse vähemuse osas üsna tagasihoidlikud - Sharks 82.4%, Blues 79.5%. Väravad peaksid selles paaris tõesti menüüs olema kohe algusest peale.

Edu võti: kaitse korrastamine

Bluesil pole seni esimeses kahes ringis midagi kergelt tulnud. Mõlemas vastasseisus tuli palju loota Elliotti peale, kuna ise saadi vastastest vähem pealeviskeid kirja. Avaringis olid numbrid Chicago Blackhawksi poolde kaldu 256 - 205 ning eelmises seerias Dallas Starsi kasuks 204 - 200. Selle osas tehti seal kõva edasiminek. Kuigi seitsme mängu peale oli vaid kaks kohtumist, kus pealevisete heitlus võideti. Seejuures saadi pealevisete suhe enamvähem võrdseks tänu üsna veidrale 6. mängule, kus nende osas oldi vaatamata kaotusele üle koguni 37-14. Keskmine number (29.1) saadi umbes samale tasemele põhiturniiri omaga (29.7). Sharks on seni playoffides keskmiselt kirja saanud 28.7 pealeviset, mis võrreldes põhiturniiri 30.4'ga selgelt väiksem arv. On üsna head eeldused selleks, et Bluesi areng endale lastud ürituste osas jätkub ning see omakorda annab hea võimaluse jõuda üle 46 aasta uuesti finaali.

San Jose Sharks

Sharksi tugevuseks võib lugeda mitmekülgsust. Meeskonna esikaitsja Burns on üks resultatiivseimaid mängijaid, kes ligi 26 minutit (25:48) väljakul viibides aitab omasid mitmes olukorras. Ründes on vanade tegijate kõrvale jõuliste sammudega astunud Logan Couture, kes 17 punktiga (7+10) üldse kogu playoffide resultatiivseim vend. 27-aastane ründaja liikus avaringis Los Angeles Kingsi vastu veel üsna rahulikus tempos (viies mängus kuus punkti), aga 2. ringis sai Nashville Predators kaela päris vägeva sahmaka (seitsme mänguga 11 punkti, neli matši vähemalt kahe silmaga).

Noorema generatsiooni esiletõus ei tähenda aga seda, et vanad hobused väsinud oleksid. Joe Thorntonil on 12 mänguga kirjas 11 silma (3+8) ja Patrick Marleau on kogunud üheksa punkti (4+5). Kapten Joe Pavelski, kellel arenenud haruldane võime saada väga tihti enda nimele võidutabamusi, saabub konverentsi finaali 13 punktiga (9+4). Ta jagab koos Nikita Kutšeroviga playoffide edukaima väravaküti au. Lisaks tulevad põhimeeste seljatagant Joel Wardi ja Joonas Donskoi sugused mängumurdjad, kes tihti just kõige vajalikumal hetkel panustavad.

Nii Ward kui ka Donskoi võeti kahe hooaja vahel meeskonda vabaagentidena. Peamänedžeri Doug Wilsoni lükked ei saanud suvel väga palju tähelepanu, aga nendega on otse kümnesse pandud. Vabaagendina napsati veel kaitsja Paul Martin, kes playoffides mänguaja osas 22:44'ga alla jäämas ainult Burnsile ja Marc-Edouard Vlasicile. Lisaks näib aina enam päevase röövina Jonesi napsamine. Rääkimata Peter DeBoeri toomisest. New Jersey Devilsi 2012. aastal karikafinaali tüürinud peatreener on üsna lühikese karjääri (enne tänavust seitse aastat) jooksul kaks korda vallandatud, aga tema usaldamine on äkki isegi olnud Wilsoni parim suvine otsus.

Edu võti: Martin Jones

Eelmisel suvel LA'st vahepeatusega Bostonis San Josesse jõudnud Jones on teinud väga hea debüüthooaja. Põhiturniiril võitis ta 65-st stardist 37, lastes 2.27 väravat ja tõrjudes 91.8%-ga. Tema playoffide numbrid, mis juba üleval pool välja toodud, jäävad enamvähem samasse auku. Kuid kas need on piisavalt head, et oma meeskond finaali tüürida? 26-aastane puurilukk oli eelmises seerias suur kangelane, kui 7. mängus läks kirja tema karjääri esimene playoffide nullimäng. Samas oli seal aga ka kolm matši, kus ta lasi endale neli väravat. Elliottil on näiteks playoffide peale kokku vaid kaks sellist mängu. Jonesi tõrjeprotsent hüppas avaringi 91.2% pealt teises vastasseisus 92.2% peale. Sealt tagasi langemine oleks tõenäoliselt meeskonna jaoks saatuslik.

Ennustus: Sharks edasi 4-3

Tegu on väga võrdse vastasseisuga, mille käigus favoriidi staatus hakkab kindlasti pidevalt muutuma. Mõlemal on omad eelised ja kui need täiel määral ära kasutatakse, siis on edasipääsu võimalused hiilgavad. Tänasel päeval paneks finaali pääsejana kirja aga Sharksi. Kahest ringist on end vähema vaevaga läbi murtud ja see peaks tähendama värskemat koosseisu. Pidades eelkõige silmas mängijate tervist. Blues on teinud kaks päris füüsilist seeriat ning raske uskuda, et nendest täiesti puhtalt on läbi tulnud. Sharks oli põhiturniiri käigus liiga parim võõrsilmeeskond ning nüüd on playoffides ka kodu kindluseks mängitud. Esimene matš kaotati lisaajal Kingsile, aga pärast seda on kirjas viis järjestikust võitu. Klubi ajaloo esimene finaalikoht tundub lähemal kui eales varem ja kuna koosseis on kõvasti karastunud, siis võiks selle endale haaramine ka õnnestuda.

Ka teine läänekonverentsi finalist selgus ülekaaluka võiduga

Teist päeva järjest üks läänekonverentsi poolfinaali 7. mäng ning taas üks 5-väravaline võit. San Jose Sharks pani Nashville Predatorsi puuri viis tükki ning ei lasknud endale mitte ühtegi. 1+2'ga säranud Logan Couture tegi ajalugu, saades enda nimele klubi ühe seeria punktirekordi.

(foto: rds.ca)
Sharksi üheksa aasta tagune drafti avaringi valik oli praktiliselt ohjeldamatu. Ta alustas kohe avamängus kahe värava skoorimisega ning lõpuks tuli tal nulliring ainult ühest matšist. Igor Larionovi 2+8 sai üle löödud 6+5'ga.

Couture'i poolt läks seeriale punkt kolme järjestikuse mänguga, kus ta skoori tegi.. Pärast Joe Pavelski ja Joel Wardi väravaid viis Couture 7. mängus teise perioodi avaminutil Sharksi 3-0 ette. Sellele lisasid veel enda poolt Joe Thornton ja Patrick Marleau.

"Kohe kui litter kukkus, olid kõik valmis. Seda oli tore näha. Meie jaoks oli tegu tohutult tähtsa mänguga. Olen rõõmus, et väljusime sellest võitjana," muljetas Thornton pärast lõpusireeni.

Peter DeBoeri meeskond kehtestas end kohe kiirelt ja korralikult. Avakolmandikul oldi pealevisetega 17-3 üle. Pärast seda keskenduti suures osas kaitsele ja nii tuli ülejäänud 40 minuti jooksul neilt vaid kümme üritust. Predators lõpetas 20 pealeviskega ning Martin Jones tõi Sharksile üle kuue aasta playoffides koduse nullimängu.

Predatorsil kärises otsustaval hetkel kõige ootamatumast kohast. Shea Weber ja Roman Josi olid jääl kõigi vastaste väravate puhul. Mõne tabamus juures oli Weberi tegutsemine päris hämmastav.

"Nad olid parem meeskond. Meil ei õnnestunud täna mitte miski. See oli karm. Kuid nad väärisid võitu," ütles Weber.

Seeriast sai viimase 20 aasta jooksul alles neljas, kus kõik kohtumised kodumeeskondade võitudega lõppenud.


Konverentsi finaali alustab Sharks St. Louis Bluesi vastu pühapäeval võõrsilmänguga.


Vaatamata kaotusele on Peter Laviolette endiselt üks liiga ajaloo parimaid 7. mängu treenereid. Seitsmes mängus on ta oma meeskonna võidule tüürinud viiel korral.

Capitals jäi ellu, Sharks edasipääsust ühe võidu kaugusel

Üks üle elatud, kaks veel minna. Selline võib hetkel olla suhtumine Washington Capitalsi leeris. Pittsburgh Penguinsi vastu tuldi esimesest ellujäämisheitlusest 3-1 võiduga välja. Samal ajal peab oma naha päästmiseks edaspidi nüüd võitma kõik mängud ka Nashville Predators, kes kaotas San Jose Sharksile seeria 2-2 viigi pealt 5. mängu suurelt 1-5.

(foto: wvalways.com)
Washingtonis peetud põnevusmatš algas kahe ülekaalu väravaga. Aleksandr Ovetškin viis Capitalsi 5. minuti alguses ette, kuid Chris Kunitz viigistas kolm minutit hiljem. Sidney Crosby vana sõber jõudis tänavu alles oma playoffide esimese tabamuseni. Seejuures oli see kogu seeria käigus üldse Penguinsi esimene PP koll. Enne eilset oli kirjas 14-st null.

Capitals polnud ise palju paremini samuti ülekaalus tegutsenud. 12-st oli kirjas üks. Nüüd saadi aga kohe ühe mänguga neid kirja rohkem kui varasema nelja matšiga kokku. T.J. Oshie viis kodumeeskonna teise kolmandiku alguses uuesti ette.

Penguins oli lõpuks pealevisetega 31-19 üle, kuid Braden Holtby peatas uhke esitusega nii meeskonna kui ka enda kaotusteseeria.

Ovetškin nimetas Holtbyt pärast mängu liiga parimaks väravavahiks. Kõik teised kiitsid oma kaptenit.

"Ta on meie liider, me vaatame talle alt üles. Kui näed, et temasugune mängija, kes suudab mitmet moodi mängu otsustada, tuleb sellise energiaga mängule peale, siis peab temaga kaasa minema või vastasel juhul võid lihtsalt pingile istuma jääda," rääkis Oshie.

Oshie'il on tänavu playoffides kirjas nüüd viis kolli. Täpselt sama palju, kui eelneva karjääri jooksul kirja saadud 30 kohtumise jooksul kokku.

Justin Williams jõudis samas oma playoffide karjääri 32. tabamuseni. Tema värav tegi teise kolmandiku keskel 3-1 ning edasine jäi Holtby kanda.


Sharks liikus võiduni samuti kapteni vedamisel. Joe Pavelski skooris kaks kolli. Sharks pole oma ajaloo jooksul playoffides kaotanud mitte ühtegi kuuest kohtumisest, kus Pavelski vähemalt kahe väravani jõudnud. Seekord tehti oma töö ka väga kindlalt ära.

Eelmises omavahelises vastasseisus kolmandal lisaajal võidutsenud Predators suutis Mike Fisheri väravaga algselt viigistada, kuid heale avakolmandikule ei tulnud mitte midagi otsa. Peter Laviolette'i meeskond sai esimese 20 minutiga kirja 11 oma oma 25-st pealeviskest. Fisheri viigiväravale eelnes seal Patrick Marleau tabamus.

Pekka Rinne lasi neli väravat 27 pealeviskega ning üks toimetati ka Carter Huttoni seljataha. Sharksi poolelt olid täpsed ka Logan Couture ja Melker Karlsson. Couture'il on nüüd tänavustes playoffides kirjas 5+8. Tema 13-st punktist on parem vaid Jamie Benn (14).


Sharks saab edasipääsu kindlustada esmaspäeval. Penguinsil on uus võimalus teisipäeval.

Kaptenid näitasid eeskuju: Backes aitas Bluesil seeria viigistada, Pavelski värav kindlustas Sharksile 2-0 edu

Läänekonverentsi poolfinaalides läksid eile võidud St. Louis Bluesile ja San Jose Sharksile ning seda tänu mõlema meeskonna kaptenitele. David Backes tõi Bluesile Dallas Starsi vastu lisaajal võidu ning Joe Pavelski hiline tabamus kindlustas Sharksile Nashville Predatorsi vastu 2-0 seeria edu.

(foto: Getty Images)
2011. aastal C-tähe rinna peale saanud Backes, kes tähistas oma 32. sünnipäeva, skooris 4-3 võiduvärava esimese lisaaja keskel. Antoine Roussel saadeti litrita mängija takistamise eest karistuspingile ning Bluesil oli ülekaalu realiseerimiseks vaja vaid 17 sekundit.

Ken Hitchcocki meeskond skooris ülekaalust ka esimese kolmandiku lõpuminutitel, kui Troy Brouwer pärast 0-1 kaotusseisu meeskonna 3-1 ette viis. Blues sai kolm väravat vaid viie pealeviskega ning seejuures lasi Kari Lehtonen enda seljataha mõlemad kaks esimest külaliste üritust. Pärast Alex Goligoski avaväravat said tabamused kirja Patrik Berglund ja Joel Edmundson.

Stars tuli 19 tõrjega lõpetanud Antti Niemi toel mängu tagasi, kui Mattias Janmarki ja Jamie Benni tabamustega viigistati, kuid 2-0 seeria edu jäi siiski haaramata.

"Hokis on kõige halvem eduseis kaheväravaline edu," märkis Hitchcock pärast mängu. "Aga see on loomulik, kuna mängid selleks, et skoorida. Sa ei taha hätta sattuda, seega sätid turvavõrgu üles. See on olnud nii alates hetkest, mil ma treeneritööd alustasin. Mulle avaldas enim muljet see, kuidas me lisaajal mängisime. See oli silmapaistev. Lülitusime ründerežiimile ning olime selles kogu aja."

Enne Backesi võiduväravat säras lisaajal paaril korral Brian Elliott, kes läks õhtule 31 tõrjega. Bluesi esikinnas on nüüd koos playoffidega võitnud 10 oma viimasest 12-st võõrsil tehtud stardist.


Backes, kes ka avaringis Chicago Blackhawksi vastu ühe mängu lisaperioodil otsustas, on Bluesi ajaloos Pierre Turgeoni järel teine mängija, kes ühel hooajal playoffides kaks lisaajaväravat teinud.

Pavelski lisaajadraamat ei teinud ning tema tabamus polnud 3-2 tulemusega lõppenud mängus ka võiduvärav, aga see oli murdepunktiks. Sharksil läks seitse minutit enne normaalaja lõppu käest Logan Couture'i ülekaalu väravaga saadud edu, kuid käimasoleva hooaja alguses San Joses kapteniks edutatud Pavelski tõi 2:40 enne lõppu uuesti eduseisu.

Lõpuks pealevisetega 25-39 alla jäänud Sharks sai tänu Joe Thorntoni poolt tühja võrku tehtud väravale veel 3-1 edu, enne kui Ryan Johansen mõni sekund enne lõpusireeni Predatorsi teise Martin Jonesi seljataha pani.

Pavelski lisas värava kõrvale ka kaks söötu. Tegu tema karjääri kuuenda playoffide 3+ punktilise mänguga ja see on klubi ajaloo parim näitaja.

Predators on playoffides kaotanud kõik San Joses peetud kohtumised. Väravate suhteks on väga nutune 12-23.


Seeria avamängus elevust tekitanud must kass on tänaseks leidnud tee kohalikku varjupaika. Teises kohtumises tervitas mängijad tehiskass.

Playoffide 2. ring: San Jose Sharks vs Nashville Predators

Kes oleks kahe hooaja vahel osanud arvata seda, et California meeskondadest kujuneb kõige edukamaks San Jose Sharks? Alati oma osariigi naabrite varjus tegutsenud haid on viimase viie hooaja jooksul teist korda playoffide 2. ringi jõudnud. Nashville Predatorsi näol on nüüd tee peal ees meeskond, kes oma ajaloo jooksul üldse alles kolmandat korda avaringist edenenud.

(foto: mercurynews.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Predators 2 - 3 (KV) Sharks
Weber, Järnkrok - Hertl x 2, Couture

Predators 6 - 2 Sharks
Neal, Järnkrok, Arvidsson x 2, Forsberg, Weber - Thornton, Couture

Sharks 1 - 2 Predators
Pavelski - Nystrom, Järnkrok

San Jose Sharks

Sharks sai avaringis väga magusa võidu. Viimased kolm korda olid karikamängud lõppenud just Los Angeles Kingsi vastu, kes nüüd 4-1 seeria lõpptulemusega kukutati. Tegu on ka personaalse võiduga peatreeneri Peter DeBoeri jaoks. 2012. aastal jäi tema New Jersey Devilsit tüürides finaalseerias Kingsile alla. Oma kange konkurent lükati seekord ka väga kindlalt auti. Kogu seeria käigus hoidis Kings eduseisu ainult 1.3% mänguajast. Tegu Sharksi poolt väga muljetavaldava saavutusega, kuna Darryl Sutteri meeskond oli üheks karikavõidu favoriidiks.

DeBoeri hoolealused särasid avaringis nii rünnakul kui kaitses. Ise skooriti 3.20 väravat mängus, milest olid paremad vaid Dallas Stars ja Pittsburgh Penguins. Endale lasti 2.20 väravat ja sellega oldi samuti esimese ringi parimate hulgas. Ründes realiseeriti oma võimalusi väga hästi, kuna Kings lubas keskmiselt ainult 26.6 pealeviset. Samas ei kinkinud Sharks ka ise midagi eriti ära. Vastane hoiti 25 pealeviske juures ja see oli avaringi parim näitaja. DeBoer on meeskonnale oma templi kindlalt peale pannud. New Jerseys töötades oli ka alati vastastel tema meeskonna murdmiseks vaja kõvasti ajusid ragistada.

Vaatamata sellele, et Kingsi vastu tuli teha vaid viis matši jaotati väravad väga edukalt meeskonna peale ära. Tabamuseta lõpetasid ainult kolm ründajat. Seejuures korvas Joel Ward väravate osas enda nulli nelja sööduga. Kuue sööduga oli Brent Burns kogu ringi üks edukamaid ja sama kehtis väravate osas viie tabamuseni jõudnud Joe Pavelski puhul. Kogu see kompott tähendab seda, et poleks absoluutselt liialdus öelda, et Sharks on Kingsil favoriidimantli endale haaranud.

Edu võti: karistuse surmamine

Sharks mängis Kingsi vastu ainult 14 korda vähemuses, kuid karistuste surmamise efektiivsus jäi päris tagasihoidlikuks. 78.6%-st allapoole jäänud meeskondadest jätkavad oma teekonda karika suunas ainult kaks satsi. Meeskonnal oli ka põhiturniiril vähemuses mängimisega probleeme. 80.5%-ga jäädi liiga tagumise kümne sekka. Predators oli esimese ringi käigus ülekaalu efektiivsuse osas 3.8%-ga üldse kõige halvem, aga vastas oli hooaja parim karistuste surmaja ning põhiturniiri käigus oldi selle osas tegelikult täiesti tip-top meeskond. 19.7%-ga mahutati end esikümnesse. Seda silmas pidades peaks avaringi number selgelt paranema. See tähendab omakorda seda, et Sharks peab enda vähemuse efektiivsust ülespoole kangutama.

Nashville Predators

Predators on koos St. Louis Bluesiga ainsad, kes pressisid end esimesest ringist läbi negatiivse väravate suhtega. Seejuures polnud Peter Laviolette'i meeskonnal miinus ka minimaalne vaid täitsa selgelt silmapaistev. Ise skooriti keskmiselt kaks kolli mängus, aga endale lasti 2.57. Kuigi võib ka öelda, et need numbrid on petlikud. Oma neljas võidumängus ei lastud kordagi üle kahe, samas kui kaotustes ei suudetud kordagi hoida alla kolme. Kuid selline ebastabiilsus pole ka muidugi hea märk.

Eriti julgustav pole kindlasti ka see tõsiasi, et järjekordselt tuli väravate mõttes palju loota kaitsemängijate peale. Neli venda said kirja meeskonna parimat tähistavad kaks väravat ja pooled neist olid kaitsjad. Sinise joone mehi esindasid Mattias Ekholm ja viie punktiga Colin Wilsoni kõrval meeskonna resultatiivseima mängija au jagama tõusnud Shea Weber. Hooaja suurinvesteering Ryan Johansen piirdus seitsme mängu peale ainult 1+2'ga.

Väheste väravate pärast ei pea väga muretsema, kui kaitsetsoonis on asjad kontrolli all ning väravavaht hiilgab, kuid Pekka Rinne tegi avaringis Anaheim Ducksi vastu oma hooajale väga iseloomulikud esitused. Võidumängudes pea eksimatu (kõigil kordadel tõrjed üle 93%), aga kaotustes nüri (tõrjed kõigis alla 88%). Otsustavatest mängudes tõrjus ta kokku 64-st üritusest 62. Vormikõver oli uuesti tõusnud. Aga kuidas on seis 2. ringi alguses? Seda ei tea mitte keegi.

Edu võti: rohkem väravaid

Keskmiselt kaks tükki skoorides näib võimatu mööda saada Sharksist, kellel paugutamas kõik ründekolmikud. Ducksi vastu saadi üle kahe kirja kolm korda ehk potentsiaali peaks resultatiivsuse parandamiseks jaguma. Rääkimata eelpool välja toodud väga hädisest ülekaalu efektiivsusest. Seda kergitades õnnestuks edurivis kogu tootlikust tõsta. Põhiturniiril paugutati keskmiselt 2.73 mängus. Filip Forsbergi ja James Neali näol oli meeskonnas kaks 30 väravaga meest. Hädasti vajatakse nende härrade tabamusi ka nüüd.

Ennustus: Sharks edasi 4-2

Vaadates meeskondade koosseisu ja esitusi avaringis, siis tundub, et Sharks on igas liinis veidikene parem. Kingsi kindlast alistamisest saadi usutavasti ka kõvasti enesekindlust juurde. Seeria algus võib olla vaevaline, kuna taas peab üle olema oma kodumängude needusest ning roostet võib veidi küljes olla (täpselt nädal on vaba olnud), aga lõpuks peaks kvaliteet välja lööma. Kuigi kindlasti on selles paaris ka potentsiaali üllatuseks ja nagu avaring tõestas, siis võib neid vabalt ka oodata.

Sharks on valmis oma koduvormi parandama

San Jose Sharks on pärast hooaja 1998/99 Edmonton Oilersit esimene playoffidesse pääsenud meeskond, kellel läks põhiturniiril kodus kirja rohkem normaalajaga kaotatud mänge kui võite. Playoffides loodetakse aga oma tulemusi parandada. Hoidmist vajab avaringis Los Angeles Kingsi vastu võõrsil välja võideldud kena 2-0 edu.

(foto: en.wikipedia.org)
Sharks võitis tänavu põhiturniiril kodus ainult 18 mängu. Tegu on teise järjestikuse hooajaga, mil kuulsas "Hai akvaariumis" on asjad nihu läinud. Mullu maksti selle eest lõpuks ka playoffidest eemale jäämisega. Seekord läks paremini, kuna oldi kogu liiga parim võõrsilmeeskond. Seda tõestati ka esimeses kahes Kingsi vastu peetud kohtumises. Nüüd on aga vaja parandada oma koduvormi. Meeskonna kapteni Joe Pavelski sõnul ollakse selleks valmis.

"Viimase paari põhiturniiri probleemid pole kahandanud meie enesekindlust kodumängudes," märkis Pavelski enne seeria 3. kohtumist. "See on midagi, mille üle eriti ei mõtle. Sa tead, et fännid tulevad kohale. Kujutan juba ette kohapeal valitsevat atmosfääri, kui me hai peast välja uisutame. See on midagi, mida põnevusega oodata."

Sharks kindlustas tänavu koha playoffides just Kingsi vastu kodus võetud 5-2 võiduga. Peatreener Peter DeBoer on kindel, et seda õnnestub korrata.

"Kõige olulisem on see, et me oleme kodus hästi mänginud heade meeskondade vastu," ütles DeBoer. "Oleme kehvasti esinenud siis, kui külas on olnud mõni tagumise otsa meeskond. Seetõttu ei ole minu mureallikaks see, milleks te (ajakirjanikud) seda peate. Oleme viimase paari kuu jooksul kodus alistanud mitu kvaliteetset meeskonda."

Klubi on kõik võimaliku teinud, et kodumängude tulemusi parandada. Kuna Californias osutus tänavu talv harukordselt niiskeks ning Sharks jagas SAP Centerit ka oma AHL-i meeskonnaga, siis oli jää kvaliteet vahepeal väga halb. Tavaliselt on playoffide ajaks paigaldatud spetsiaalne niiskust vähendav süsteem, aga tänavu tehti see juba enne aprilli ära. Võimalik, et just seetõttu olid meeskonna kodused tulemused võrreldes hooaja esimese poolega paremad.

Pärast legendaarses 2014. aasta avaringi seerias 2-0 edu haaramist on Sharks kodus Kingsi kaheksa mängu jooksul alistanud vaid kaks korda. Kolmanda järgi minnakse homme varahommikul kell 5:30 algavas kohtumises.

Playoffide avaring: Los Angeles Kings vs San Jose Sharks

Ja me kohtume taas. Sellised tunded valdavad sel kevadel Los Angeles Kingsi ja San Jose Sharksi mängijaid. Kings kerkis kaks aastat tagasi Sharksi vastu NHL-i ajaloos neljandaks meeskonnaks, kes playoffides 0-3 kaotusseisust järgmisesse ringi edenenud.

(foto: zimbio.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Sharks 5 - 2 Kings
Braun, Pavelski, Thornton, Karlsson, Braun - Lecavalier x 2

Sharks 2 - 3 (LA) Kings
Pavelski, Couture - Doughty, Lecavalier, Gaborik

Kings 3 - 5 Sharks
Toffoli x 2, Lewis - Thornton, Burns x 2, Pavelski x 2

Sharks 1 - 4 Kings
Ward - Toffoli, Lucic, Carter x 2

Kings 1 - 5 Sharks
Shore - Thornton, Pavelski, Burns, Hertl, Donskoi

Los Angeles Kings

Sharksi vastu võidetud avaringi seeria oli 2014. aastal üks kolmest, kust kuningad end 7. mängus edasi vedasid. Ent võimalik, et selle eest maksti lõivu järgmisel hooajal, kui üllatuslikult karikakaitsjana põhiturniiriga piirduti. Kingsi läbikukkumine oli ootamatu, kuid samas meeskonna jaoks äkki ka vajalik. Tänavu sai mängida varasemast suurema isuga ning see tõi ka peaaegu klubi ajaloo teise divisjoni tiitli. Sellest jäi Darryl Sutteri meeskond ilma alles põhihooaja viimasel päeval.

Kings taastas oma positsiooni liiga tippude seas peamiselt kaitse toel. Põhihooaja jooksul lasti endale kesmiselt 2.34 väravat, millest olid paremad vaid Washington Capitals ja divisjoni tiitli röövinud Anaheim Ducks. Esikinnas Jonathan Quick saavutas 2.22-ga ja 91.8%-ga karjääri ühed parimad numbrid. Väljakumängijad tegid tal ka elu lihtsaks, sest endale lastud pealevisete keskmine oli 27.5, millega kuuluti liiga tippude sekka. Kusjuures Sharks oli selle osas isegi veidi parem - 27.4. Väärib ka märkimist, et Kingsi ise sooritatud ja endale lastud pealevisete suhe oli üldse kogu liiga parim - +4.5.

Rünnakul vedas vankrit Anže Kopitar, kes lõpetas üheksandat hooega järjest (!) meeskonna resultatiivseima mängijana. Kuigi 25+49-ga tulnud 64 silma on selle perioodi jooksul üks kahvatumaid näitajaid. Samas ei pruugi see ka halb asi olla. See näitab seda, et kaaslased suudavad tema ümber korralikult panustada. Kingsil oli põhiturniiril viis vähemalt 50 punktiga mängijat. Meeskonna rünnak oli põhihooaja jooksul keskpärane (2.72 väravat mängus), kuid tublisti töötas ülekaalus mängimine (20%) ja on selge, et Sutteri satsi alistamiseks peab esinema oma täielikul tipptasemel.

Edu võti: hea algus

Kings tõestas kaks aastat tagasi, et halb algus ei tähenda kohe valge lipu lehvitamise aega, kuid näib ebatõenäolisena see, et uuest august suudetakse end sama hästi välja kaevata. Paari teeb väga põnevaks see, et Kings alustab kodus. Tegu on kodujääl hästi esineva satsiga, kuid vastu tuleb põhiturniiril võõrsilmängudes superhästi tegutsenud sats. Sharks võitis kodust eemal 41-st kohtumisest 28. Hooaja jooksul oli võõrsil kuus vähemalt kolmemängulist võiduseeriat. Tegu väga head kvaliteeti näitava faktiga. Samal ajal kaotati järjestikused võõrsilmängud vaid kolm korda. Kings peab kindlalt kodu kaitsma. Vastasel juhul läheb seis taas kibedaks.

San Jose Sharks

Sharksil lõppes mullu kümnehooajaline playoffidega seeria. Võib isegi öelda, et tegu oli enamvähem samasuguse ootamatusega, kui Kingsi playoffidest eemale jäämine. Meeskond on pikalt stabiilselt tugev olnud, aga eelmisel hooajal olid kodumängudes kummalised probleemid ja nende taha kõik ka jäi. Ka tänavu jäädi kodumängude arvestuses liiga viimaste sekka, kuid eelpool välja toodud võõrsilmängude tulemuste toel mängiti end siiski kindlalt playoffidesse tagasi.

Peter DeBoer, kelle New Jersey Devils iga-aastaselt erimeeskondade arvestuses liiga tippude hulka kuulus, oma kuldset kätt uue meeskonna peal täielikult rakendada ei suutnud. 22.5%-ga jõudis Sharks parimate ülekaalu meeskondade sekka, kuid vähemuse efektiivsuseks jäi ainult 80.5%. Playoffides peab seda kindlasti parandama. Kuna endine Kingsi puurilukk Martin Jones tegi uues klubis eduka debüüthooaja, siis kehv karistuste surmamine meeskonna kaitsenumbreid väga alla ei viinudki. Endale lastud keskmise 2.52-ga jäädi jagama liiga 10. kohta.

Usutavasti on aga Kingsi alistamiseks kaitse asemel rohkem rünnakut vaja. Vastased oskavad suurepäraselt mängu surmata ning DeBoeri hoolealused peavad oma võimalusi võimalikult efektiivselt kasutama. Põhihooajal skooriti keskmiselt 2.89 kolli ehk potentsiaal on täitsa olemas. Sharks oli koos Chicago Blackhawksiga ainsad kaks, kellel oli liiga punktitabeli esikümnes kaks meest. See au tuli tänu Joe Thorntonile (82 punkti) ja Joe Pavelskile (78). Seejuures jäi kaitsja Brent Burns napilt - kahe punktiga - esikümnest välja.

Edu võti: Joe Thornton

Thorntonil on seoses Kingsiga mitmeid erinevaid mälestusi. Tema lisaajavärav otsustas 2011. aasta avaringi saatuse. Tegu oli hooajaga, mil Sharks jõudis oma ajaloo kolmanda konverentsi finaalikohani. Lõplikust läbimurdest on väga vähe puudu olnud ja nii oli see ka 2014. aastal. Siis läks meeskond playoffidele peale pärast 111-punktilist põhiturniiri, mis klubi ajaloo üks parimaid näitajaid. Kingsi vastu tuli kõik algselt nii lihtsalt (esimesest kahest mängust 6-3 ja 7-2 võidud), aga seejärel tabas täielik kollaps. Sellest ajast on pärit ka Thorntoni meeldejääv reaktsioon, mis annab sõnadeta perfektselt edasi absoluutse pettumustunde ja selle, et enda parimast vahest lihtsalt ei piisa.


Pärast šokk-kaotusega lõppenud seeriat klubis kapteni ametist ilma jäänud Thornton on karjääri jooksul Kingsi vastu 75 mängust kogunud 72 punkti (16+56). Temast sõltub selles paaris väga palju. Tal on selja taga viimaste aastate parim põhihooaeg ning kohtumised Kingsi vastu algavad seisust, kus Sharks on võitnud 33 järjestikust mängu, kus Thornton vähemalt ühe punktini jõuab.

Ennustus: Kings edasi 4-3

Tegu peaks olema edasi-tagasi seeriaga, kus omavahel võite ja kaotuseid vahetatakse. Meeskonnad on päris võrdsel tasemel ja seeria võitja otsustavad pisiasjad. Seda silmas pidades tuleb tunnistada, et Kingsil on veidikene rohkem kvaliteeti igas liinis. Quick on võrreldes Jonesiga kogenum, Drew Doughtyl on võrreldes Burnsiga parem toetav kaader ning ees rünnakul tulevad Kopitari kõrval mitmed teised tegijad, kes end korduvalt hooaja otsustavas faasis tõestanud. Thornton piirdus seejuures 2014. aasta avaringi seerias vaid kolme punktiga. Veel üks kõnekas fakt sellest, kui palju temast oleneb. Usutavasti peab aga Jumbo Joe seeria lõppes taas pea norgu laksma.

Kings sai San Joses dramaatilise võidu

Harva jäävad San Jose Sharksi ja Los Angeles Kingsi vahelised vastasseisus üksluiseks nühkimiseks ning läinudöine matš polnud erand. Sharks pikendas oma punktiseeria üheksa mängu peale, ent jäi pärast hilist viigiväravat lisaajal kaotajaks.

(foto: Kelley L. Cox/USA TODAY Sports)
Peter DeBoeri meeskond mängis endale normaalaja viimasteks hetkedeks välja 2-1 edu tänu Joe Pavelski ja Logan Couture'i tabamustele. 0-1 kaotuse kustutas külaliste poolt Drew Doughty ülekaalu värav.

Viimasest kuuest kodumängust oli tulemas viies võit, ent saatus tahtis teistmoodi. Tühja puuriga väravat jahtides jõudis Kings 12.2 sekundit enne lõpusireeni sihile. Vincent Lecavalier jäi hetkeks värava ees valveta ning 35-aastane ründaja suskas litri Martin Jonesi jalgevahelt sisse.

Kuu alguses Philadelphia Flyersist hangitud Lecavalier on uue meeskonna särgis justkui ümbersündinud ja kümme aastat turjalt maha raputanud. Tal on üheksa mänguga kirjas 4+1. Seejuures on mänguaega keskmiselt jagunud alla 13 minuti.

Väga tempokal lisaajal tõmbas Kings pikema õlekõrre tänu Marian Gaborikule. Vähem kui minut oli minna, kui slovakk sai hakkama oma 2016. aasta esimese väravaga. Sellega lõpetas ta 10-mängulise põua. Sharks kaotas tänavu 23 kohtumise jooksul alles kolmandat korda mängu, kus on eduseis haaratud.

30 tõrjet teinud Jhonas Enroth lõpetas isikliku 4-mängulise kaotusteseeria. Jonesi arvele jäi 29 tõrjet.


Kings mängis Milan Lucicita, kes laupäeval tõelise seatembuga hakkama sai. Talle määrati selle eest ühemänguline keeld, mis siis õnnestus ka kohe kiirelt ära istuda.

Teised kohtumised

Ottawa Senators 3 - 0 New York Rangers (tipphetked)

Eelmise kuue mänguga 28 väravat lasknud senaatorid said Craig Andersoni 35 tõrje toel hooaja kolmanda nullimängu. Jean-Gabriel Pageau sai hakkama liiga parimat tähistava viienda vähemusest tulnud väravaga ning Bobby Ryani tabamus tegi paar jõnglast väga õnnelikuks.


Carolina Hurricanes 5 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Flames sai 0-3 pealt ühe kaugusele, ent oma nahka ei õnnestunud siiski päästa. Kris Versteeg tegi kaks kolli ning Elias Lindholmist sai 21 aasta ja 53 päeva vanuselt Hurricanesi ajaloo noorim mängija, kes mängu sees karistusviske realiseerinud. Hurricanes võitis tänavu mõlemad omavahelised matšid. Viimati juhtus see 1997. aastal.

Chicago Blackhawks 2 - 0 St. Louis Blues (tipphetked)

Enne tänavust hooaega ei olnud Corey Crawfordil mitte ühtegi aastat rohkema kui nelja nullimänguga. Nüüd on ta pärast Antti Niemit ja hooaega 2009/10 esimene Blackhawksi puurivaht, kellel puhtaid pabereid aasta jooksul seitse. Bluesi vastu tuli seitsmendaks teha 25 tõrjet. Neist 12 avakolmandikul. Väravate eest hoolitsesid Artemi Panarin ja nädala jooksul paari hambaga hüvasti jätnud Andrew Shaw.