Nädal tagasi karjääri lõpetamisest teatanud Kevin Klein ei viska keppi siiski lõplikult nurka. Šveitsi klubi ZSC Lions on teatanud, et 32-aastane kaitsja on üheks hooajaks lepingu peale võetud. Kas kanadalane loobus 2.75-miljonilisest palgast selleks, et mängida olümpial?
Seljaprobleemide tõttu piirdus Klein lõppenud hooajal NHL-is 60 põhiturniiri mänguga ja pääses playoffides väljakule vaid korra. Nähtavasti on aga selg piisavalt korras, et mängida vähem füüsilist hokit.
Alates 2014. aastast tiitlipõua peal olev Lions on New Yorgist lisajõudu saamas ka Brandon Pirri näol. 26-aastane ründaja, kes pani hooajal 2014/15 Florida Panthersi särgis 49 mänguga 22 väravat, on NHL-is käinud klubide vahel käest kätte ning läheb juustumaale samuti üheaastase lepinguga õnne otsima.
Möödunud hooajal NHL-is väljakule pääsenud meestest leiab alates sügisest Šveitsi kõrgliigast ka Mason Raymondi (Anaheim Ducks), Viktor Stalbergi (Ottawa Senators), Joel Vermini ja Tanner Richardi (mõlemad Tampa Bay Lightning). Kodumaale naasmisele oli lähedal ka Reto Berra, kes juba veebruaris HC Fribourg-Gotteroniga 3.5-aastase lepingu tegi, ent juulis kasutas 30-aastane väravavaht lepingus olnud NHL-i naasmise klauslit ja lõi aastaks käed Ducksiga.
Calgary Flamesi eelmises kohtumises 18-mängulise põua murdnud Sam Bennett on asunud vahepealset korralikult tasa tegema. Läinud ööl oli külas Florida Panthers, kelle vastu tuli ülekaalukas võit. Bennett skooris neli korda ja pantrid saadeti 6-0 tulemusega saba jalge vahel koju tagasi,
(foto: torontosun.com)
19-aastane Bennett vormistas oma karjääri esimese kübara juba avakolmandikuga. Flames näitas seal kõvasti võimu, olles pealevisetega üle 15-5. Kolme Bennetti tabamuse vahele mahutas end ka Johnny Gaudreau. Detsembris liiga parimaks mängijaks valitud ründaja on tänavu kodus skoorinud 23 mänguga 17 kolli. Võõrsilt on aga kirjas ainult kaks tabamust.
Bennettist sai läbi aegade nooruselt kolmas mängija, kes avakolmandiku kübaraga hakkama saanud. 22 päevaga jäi ette Johnn Tucker ning 179 päevaga Ted Kennedy. Flamesi ajaloos on ta neljas avakolmandiku kübaraga mees. Viimati tegi selle 1993. aastal ära Joe Nieuwendyk.
Teisel kolmandikul jäi Panthers ainult nelja pealeviske juurde ja Mason Raymond kasvatas veelgi edu. Bennetti neljas tuli ära 25 sekundit enne lõppu. Ka nelja väravaga mängu osas on ta läbi aegade nooruselt kolmas. Ette jäid 18-aastased Jack Hamilton ja Bob Carpenter.
Loomulikult oli Jarome Iginla enne Bennettit viimane Flamesi mees, kes ühes mängus nelja väravani jõudis. See juhtus 2003. aastal.
"Kohe mängu algusest saadik oli näha, et ta justkui lendab väljakul," märkis pärast matši Flamesi boss Bob Hartley. "Oleme tema üle väga rõõmsad. Tegu oli suurepärase esitusega. Ta on noor kutt, kes näeb kõvasti vaeva ja on tore näha, et ta saab selle eest tasustatud."
2014. aasta drafti 4. valik, kes kurikuulsal kombel ei suutnud sellele eelnenud füüsilisel testil lõuga tõmmata, on viimase 16 hooaja jooksul koos Tomaš Hertliga ainsad kollanokad, kes ühes matšis nelja väravani jõudnud.
Jonas Hiller, kes viimati kuu aega tagasi postide vahele pääses, pidi Panthersi vastu hooaja esimeseks nullimänguks tegema ainult 15 tõrjet.
Pärast mugavaid kodumänge on Flamesil nüüd tulemas viiest kohtumisest koosnev välisturnee. Võimalik, et tegu on hooaja kõige tähtsama mängude seeriaga. Tänu kodumängudele on automaatsest playoffide kohast jõutud kahe punkti kaugusele.
Teised kohtumised Toronto Maple Leafs 1 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Kas siis selline hakkabki välja nägema James van Riemsdykita Leafsi mäng? Piirduti ühe väravaga vaatamata sellele, et pealeviskeid läks Joonas Korpisalo väravale tervelt 42. Noore soomlase nullimäng rikuti alles kaks ja pool minutit enne lõppu. Philadelphia Flyers 3 - 2 Boston Bruins (tipphetked)
Bruins oli mänguliselt üle (pealevisked lõpuks 32-21) ning läks viimasele kolmandikule eduseisuga, ent Flyers tahtis ikkagi hirmsasti Nick Schultzile karjääri 1000. mängu puhul võitu kinkida. Nii Jakub Voracek (1+2) kui Claude Giroux (0+3) kogusid kolm punkti ning Flyers võitis neljanda mängu järjest. Bruins, kes ilmselgelt tunneb David Krejcist puudust, on samas enda viimasest kümnest võitnud vaid kaks.
Ducks keeras mängu enda kasuks viimase viie minutiga, kui 1-1 viigiseisult Shea Theodore'i ülekaalu tabamus väravaluugid avas. 20-aastase kaitsja jaoks on see nii karjääri esimene värav kui ka punkt. Frederik Andersen sai 2016. aastal oma esimese võidu 24 tõrjega.
Õigel ajal õiges kohas olemine on elus väga tähtis ning sellega sai üleeelmisel hooajal hakkama Andrew MacDonald. Kunagine drafti 6. ringi valik oli NHL-i põhiturniiri käigus enim pealeviskeid blokeerinud mees ja sai oma kangelaslikkuse eest kenasti tasustatud. Uuel hooajal tuleb aga suure rahaga mängida edasi AHL-is.
(foto: cbc.ca)
Philadelphia Flyers teatas täna, et eelmisel kuul 29-aastaseks saanud kaitsja on waive'itud. Mullu mänguvormiga suurtes raskustes olnud kanadalane ohverdati selleks, et palgalimiidi sisse mahtuda.
"Ta on NHL-i tasemega mängija, aga oleme koosseisu suuruse ja palgafondiga jännis. Lisaks peame oma parima rivistuse jääle panema," kommenteeris peamänedžer Ron Hextall. "Tegu oli raske otsusega. Teame, et Mac on hea NHL-i mängija ja me ei tahtnud seda teha."
Hextall võib kiruda oma eelkäija Paul Holmgreni otsuseid. Just tema initsiatiivil tehti 2014. aasta kevadel varem 550 000 dollarit teeninud MacDonaldist mees, kellel keskmiseks töötasuks tervelt viis miljonit. Lisaks kehtib leping 2020. aastani, ehk sellest on enamvähem võimatu vabaneda.
Soovimatu mängija staatustest leidsid täna end ka mitmed teised huvitavad mängumehed. Boston Bruins otsustas loobuda Max Talbotist, kes skooris 2009. aasta finaalseeria otsustavas mängus Pittsburgh Penguinsile karikavõidu kindlustanud väravad. Calgary Flames saatis ära üle 500-mängulise kogemusega Mason Raymondi ja Vancouver Canucks loobus noortest Linden Veyst ning Frank Corradost. Viimasest räägiti alles hiljuti kui olulisest meeskonnaliikmest ning mõned on päris pahased sellise lükke peale.
Kokku pandi täna teistele üles korjamiseks 27 mängijat. Kuigi tõenäoliselt läheb siiski enamus sellest seltskonnast rahulikult AHL-i madistama. Samas võivad Corrado sugused kutid muidugi mõnedele huvi pakkuda.
Los Angeles Kings tegi suure sammu playoffide suunas, kui suutis kodus alistada läänekonverentsi viimast playoffide kohta hoidva Calgary Flamesi. Olles eelnevad kolm omavahelist kohtumist kaotanud ei andnud Kings, ja eriti noor ründaja Tyler Toffoli, külalistele seekord erilist võimalust.
(foto: Mark J. Terrill/AP Photo)
Flamesi ainsaks rõõmuhetkeks jäi teise kolmandiku algus. Seal suutsid David Jones ja Mason Raymond vähem kui minutiga keerata Toffoli tabamusest tulnud 0-1 kaotuse eduseisuks. Need olid aga kaks vaid neljast pealeviskest, mis meeskond kogu kolmandikuga kirja sai. Kingsi poolt tuli neid 19 ja enne lõpusireeni saadi ka viik kätte. Täpne oli taas Toffoli.
Seis oli Kingsi jaoks närvesööv ja võib isegi öelda, et hirmujudinaid tekitav arvestades, et Flames on tänavu olnud parim viimase kolmandiku meeskond. Enne seda mängu oli väravatevahe viimasel perioodil +33. Siin nihutas Kings, kes mängis legendide õhtu raames retrosärkidega, seda aga jõuliselt 30 juurde tagasi.
Viimane periood algas Dwight Kingi väravaga. Tabamuse juures korjas Toffoli üles juba oma õhtu kolmanda punkti. Skoorimist jätkas 7. minutil Jordan Nolan ning noore karjääri parima mängu teinud Toffoli vormistas 9. minutil oma kübaratriki. Temast sai pärast 2009. aastat ja Anze Kopitari esimene Kingsi mängumees, kes enne 23. sünnipäeva karjääri esimese kübara kätte on saanud.
Kiirelt tulnud Kingsi kolm väravat lõpetasid ka Jonas Hiller õhtu. Oma 33. sünnipäeva tähistanud puurivaht lasi viis tükki enda selja taha 40 pealeviskega. Kings võttis pärast viiendat kolli selgelt hoo maha ja nii pidi Flamesi varumees Karri Rämo ülejäänud mänguajaga kõrvale lükkama vaid viis üritust. Jonathan Quick pidi kogu kohtumise jooksul toimetama vaid 18 pealeviskega. Kolmanda sai tema selja taha taas Raymond.
Toffoli kõrval tegi hiilgemängu ka Jeff Carter. Tema ületas kolme sööduga karjääri 500. punkti piiri.
Kui välismängud on tänavu Kingsil katastroofilised olnud, siis kodus 29 mänguga saadud 40 punkti on uus klubi rekord. Lisaks jõuti võiduga playoffidest kolme punkti kaugusele. Võrreldes Flamesiga on hetkel karikakaitsjal ka üks mäng varuks. Teised kohtumised New York Islanders 3 - 2 Toronto Maple Leafs (tipphetked)
Jaroslav Halak jõudis oma 41. mänguga hooaja 30. võiduni ning sellega murdis ta Islandersi väravavahtide rekordi, mis kuulus klubiga neli Stanley karikat võitnud Billy Smithile. Võidu jätsid koju Anders Lee kaks väravat. Carolina Hurricanes 1 - 2 Anaheim Ducks (tipphetked)
Viimasel ajal vägagi korralikult mänginud Hurricanes tegi ka siin hea partii - pealevisked 36-17 - aga oma võimalused jäeti kasutamata. Tänu varajasele ülekaalule saadi küll kiirelt ette, aga eduseisu ei suudetud kasvatada. Nii jäi Ducksi jaoks uks lahti ja teise kolmandiku viimastel minutitel pöörati seis oma kasuks. Võiduvärav läks taas Matt Beleskey nimele. Kaheksa sellise kolliga on Ducksi müügiartikkel nüüd liiga ainuliider. Montreal Canadiens 3 - 4 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)
Canadiens lasi 2-0 edu käest ning seejärel 3-3 viigi 25 sekundit enne normaalaja lõppu. Mõlema viigivärava autoriks oli Ryan Nugent-Hopkins. Lisaaja kangelaseks tõusis Anton Lander, kes sahistas Dustin Tokarski poolt valvatud võrku teisel minutil. Tampa Bay Lightning 3 - 6 St. Louis Blues (tipphetked)
Põnev vastasseis leidis oma lahenduse selgelt liiga vara. Teise kolmandiku keskel väljusid asjad ootamatult Lightningu kontrolli alt ja nii tuli kiirelt kolm tükki tuppa. Alexander Steen lõbutses 1+2'ga. Lightning sai rõõmustada selle üle, et tõusti sellel hooajal esimeseks meeskonnaks, kus on kolm 20 väravat teinud mängijat (Stamkos, Kutšerov, Johnson). Ottawa Senators 4 - 5 (KV) Pittsburgh Penguins (tipphetked)
Senators roomas välja 0-3 august ja sai võimsa viimase kolmandikuga kirja neli kolli, aga Penguins oli enne seda mängu läbi aegade 57-st kohtumisest, kus mõlemad Sidney Crosby ja Jevgeni Malkin skoorinud, kaotanud vaid viis. Selles mängus tuli Crosby poolt tervelt kaks tükki ja nii ei õnnestunud Senatorsil ikkagi ajaloole vastu hakata. Nashville Predators 3 - 1 Winnipeg Jets (tipphetked)
Shea Weberi ilus mäng (1+2) aitas Predatorsil tõusta esimeseks meeskonnaks, kes tänavu 80 punkti täis saanud. 2-1 võiduvärava teinud Filip Forsbergist sai Predatorsi kollanokkade rekordi omanik. Tal on tänavu tabamusi nüüd kirjas 19. Jetsi eest tegid oma esimesed mängud sel nädalal Buffalo Sabresi poolt minema saadetud Tyler Myers ja Drew Stafford. Esimese jaoks lõppes debüütmäng kurval, kui pärast ühe pealeviske blokeerimist tuli varakult riietusruumi ära mina. Minnesota Wild 2 - 1 Florida Panthers (tipphetked)
Nick Bjugstad rikkus pealtnäha võimatuna näiva väravaga Devan Dubnyki järjekordse nullimängu, aga see jäi ka enamvähem Panthersi ainsaks heaks uudiseks. Wild on nüüd üheksa mängu järjest vähemalt punkti kirja saanud. Mikko Koivu on viimasest 12-st mängust kogunud kaks väravat ja 10 söötu. Colorado Avalanche 3 - 6 New York Rangers (tipphetked)
Praktiliselt kogu kohtumise tagaajaja rollis olnud Avalanche sai kümme minutit enne lõppu viimaks viigi kätte, aga lasi selle siis kiirelt käest. Rick Nash haaras hooaja 34. kolliga liiga väravaküttide edetabeli esikoha taas endale. Kõige produktiivsem õhtu oli aga Kevin Hayesil, kes sai kirja 1+2. Avalanche'i poolelt jõudis Jerome Iginla karjääri 577. väravaga läbi aegade edetabelis 19. kohale. Ta jagab seda au Mark Recchiga.
Calgary Flames tähistas lõppenud hooajal kümne aasta möödumist oma viimasest Stanley karikafinaalist. See kaotati mängudega 3-4 Tampa Bay Lightningule. Väravasuul tegi Miikka Kiprusoff oma karjääri parima aasta ja teisel pool väljakut juhatas vägesid Jerome Iginla. Nüüdseks pole Flamesil enam kumbagi meest ja ega ka võrdväärseid asendajaid. 1989. aastal oma seni ainsa Stanley karika võitnud klubi pole playoffide lõhna saanud nuusutada viis hooaega järjest.
(foto: Mike Drew/Calgary Sun)
Eelmist hooaega alustati vingelt, kui esimese viie matšiga ei tulnud mitte ühtegi normaalaja kaotust. Küll oli aga selgeks ohumärgiks see, et kaks kaotust tulid vaatamata sellele, et meeskond sai ise kirja neli väravat. Probleemid kaitsega oli sõnapaar, mis saatis Flamesi kogu hooaja vältel. Seda suuresti tänu kahe põhikaitsja vigastustele. Kapten Mark Giordano murdis oktoobri lõpus pahkluu ja jäi eemale 18-st matšist. Dennis Wideman sai erinevate tervisehädade tõttu jääle vaid 48. kohtumises. Seega oleks täitsa õigustatud küsimus - mis oleks olnud siis kui kahepeale ligi 1100 NHL-i mängu pidanud kaitsjad oleks kogu hooaja suutnud terved püsida?
Suvel on kaitsesse kogemust ka juurde toodud. Deryk Engelland ootab küll alles oma karjääri 250. põhihooaja mängu, kuid on 32-aastasena kindlasti näinud ja õppinud nii mõndagi. Endine Pittsburgh Penguinsi mängija ei kraba endale eales meedia tähelepanu uhke panusega rünnakul, kuid ta on tõeline inimmüür, kellega kohtumist mitte ükski ründaja ei oota. Hooaja kohta kolm miljonit dollarit maksev müür on küll kallis investeering, aga Flames näeb talle nähtavasti kindlat rolli.
Korralik investeering on tehtud ka väravasuu kindlustamiseks. Pärast Kiprusoffi loobumist käisid eelmisel hooajal postide vahelt läbi neli meest, aga mitte keegi neist ei vedanud korralikult välja. Nüüd on suurte lootustega kunagisse olümpialinna toodud Jonas Hiller, kes Anaheim Ducksi poolt uksest välja tõugati.
"Oleme väravasuule loonud konkurentsi. Tõime sisse väravavahi, kes on selles liigas edukas olnud ning see muudab antud positsiooni paremaks," on öelnud peamänedžer Brad Treliving, kes loodab, et Hillerile suudavad konkurentsi pakkuda soomlased Joni Ortio ja Karri Rämö.
Rünnakul loodetakse jätkuvat arengut mulluse drafti 6. valiku Sean Monahani poolt. Oktoobri esimeses pooles 20-aastaseks saav kanadalane alustas eelmisel hooajal pöörase tempoga - esimesest 8-st matšist üheksa punkti - kuid vajus seejärel siiski tahaplaanile. Debüüthooaja kogusaagiks jäid 22 väravat ja 34 punkti.
Viisakat kollanoka hooaega oodatakse Johnny Gaudreault, kes peaks ennast tõenäoliselt ka Monahani kõrvale, teise kolmikusse sokutama. Eelmise hooaja lõpus tehtud debüütmängus tuli tema poolt koheselt värav ja tal on selja taga edukas ülikoolikarjäär. Ta teenis eelmisel hooajal ülikoolihoki parimale mängijale jagatava Hobey Bakeri auhinna, kui kogus põhihooaja käigus kaks silma mängu kohta. Playoffides paugutas ta kuue matšiga lausa 16 punkti. Edukad esitused viisid ta ka USA MM-koondisesse, kus ta liikus samuti enam kui punkt mängu kohta tempos.
Huvitav täiendus on tehtud Mason Raymondi näol. Kunagine 25 värava ja 50 punkti mees sai eelmisel hooajal Toronto Maple Leafsi eest mängides justkui jalad taas alla - 19 väravat, 45 punkti - ning võib osutuda üheks suve kavalamaks lükkeks. Tema võiks olla see, kes hoiab rünnaku tulisena siis, kui Monahani ja Mikael Backlundi kolmikud ära on neutraliseeritud. Pärast eelmise hooaja suurima väravaküti Mike Cammalleri lahkumist New Jersey Devilsisse on Flamesil ründes selge auk, mis tuleb täita.
"Oleme tänavu meeskonnana kindlasti palju rohkemaks võimelised. Sisse toodud kutid on meile suureks abiks ja oleme liikumas õiges suunas," on Monahan tunnistanud. "Eelmisel aastal arenesime me iga päevaga edasi. Tänavu oleme veel paremad. Oleme töökas ja kokkuhoidev sats. See on edu saavutamiseks hea alus ning meile toob see hooaja käigus palju kasu."
Hooaja küsimus: kas Bob Hartley peab hooaja lõpuni vastu?
Flames tegi eelmisel hooajal ühe vägagi tähelepanuväärse NHL-i rekordi. 49 Flamesi mängu otsustati ühe väravaga. Neist õnnestus võita 25. Seda saame me võtta kahte moodi. Variant A - Flames näitas suurepärast töökust, et suutis enam kui pooled oma mängudest lõpetada tasavägise seisuga. B - üheväravaliste vahedega mängudest tuli liiga vähe võite. Ja kui sellele olukorrale vaadata just teise variandi pealt, siis saab selles süüdistada vaid peatreenerit. Hartley tüüris Colorado Avalanche'i 2001. aastal karikavõiduni, kuid pole pärast seda enam eriti millegagi hakkama saanud. Järgnenud aastate seast on kirjas üks konverentsi finaali koht, üks võiduta 1. ringi väljakukkumine, kaks vallandamist ja viis playoffideta hooaega. Neist kaks Flamesi juures. Kas tema on õige mees vägesid juhtima? Eelmine hooaeg oli Flamesi jaoks küll esimene ümberehitamise aasta ja olgugi, et enda selja taha õnnestus jätta vaid kolm meeskonda, siis näidati väga head sisu. See võib vihjata sellele, et enne uut tõusu ei peagi klubi täiesti põhjas ära käima. Lõpuni välja playoffide võidujooksus püsinud Phoenix Arizona Coyotes kogus hooaja lõpuks vaid kaks võitu rohkem kui Flames! 12-punktiline vahe õnnestus saada lisajaaja/karistusvisete kaotustega. Neid oli Coyotesil 15, Flamesil aga vaid 7. Mis siis, kui Flames oleks suutnud rohkem üheväravalisi mänge enda kasuks pöörata? Usun, et Hartley on suve jooksul selle küsimuse korduvalt oma peast läbi lasknud. Loodetavasti on ta probleemile ka lahenduse leidnud, muidu tuleb äkki hooaja keskel soe koht oma "suurimale sõbrale" John Tortorellale loovutada.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
.jpg)
