Kuvatud on postitused sildiga brent seabrook. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga brent seabrook. Kuva kõik postitused

Blackhawks kolkis Penguinsit 10-1

Kommentaare pole
Näib, et karikapohmelus on sel hooajal Pittsburgh Penguinsi puhul tõsine teema. Hooaega kodus St. Louis Bluesi vastu 4-5 kaotusega alustanud pingviinid pidid teises matšis tunnistama koguni 1-10 üleolekut Chicago Blackhawksi poolt.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Külaliste jaoks üdini kole kohtumine oli käest ära juba kümne minutiga, mil näljane Blackhawks korraldas Antti Niemile 13 pealeviskega neli väravat. Soomlase debüüt Penguinsi särgis piirdus vaid üheksa minuti ja 16 sekundiga.

Matt Murray polnud palju teravam, tõrjudes 31-st 25. Tema vastu tehti neli ära teise perioodi lõpuks. Blackhawks kordas juba siis kaheksa väravat oma ajaloo avamatšide rekordit. Aga vurtsu oli veel. Pittsburghist sirgunud Brandon Saad vormistas viimasel perioodil kübaratriki ning Brent Seabrooki värav 6:15 enne lõppu pani Blackhawksi avamängu ülekaalu osas jagama liiga rekordit 1975. (9-0) ja 1976. aasta (10-1) Montreal Canadiensiga.

"Peaaegu tundus nagu see polekski päris kohtumine olnud," märkis pärast matši nelja silmaga (1+3) lõpetanud Patrick Kane. "Sellises alguses oli lõbus osaleda."

#88 polnud aga oma neljaga kohtumise resultatiivsem. Selleks osutus hoopis 23-aastane Ryan Hartman, kes hiilgas viie punktiga (1+4). Mitte ükski Blackhawksi mängija polnud varem hooaja avakohtumises viie silmani küündinud.

Rohkem kui kaks said kirja veel Seabrook (1+2) ja Nick Schmaltz (2+1). Corey Crawford alustas aastat 28 tõrjega. Temast sai ainsa mööda Phil Kessel, kelle poolt tuli teise perioodi alguses ülekaalu värav.

"Praegu on veel vara, aga see on häiriv," ütles oma meeskonna esituse kohta Mike Sullivan. "See on häiriv, kui mõne kohtumise sedamoodi kaotad. Mind ei huvita, mis faas hooajast parasjagu käes on. Peame tegelema hingeotsingutega, kuna me lihtsalt ei mängi praegu õiget moodi."

Kodumeeskond saatis ilutulestikuga ära Bryan Bickelli, kes meeskonna särgis veel ühe viimase ringi sai teha.


Blackhawks polnud alates aastast 1988 ühes kohtumises kümmet väravat teinud.


Penguinsit ootab homme kahe kaotuse järel suvise karikafinaali korduskohtumine.

Teised kohtumised

Boston Bruins 4 - 3 Nashville Predators (tipphetked)

Bruins suutis võidutseda David Backesi ja Patrice Bergeronita mängides. Võidutabamuseks kujunes naljakal kombel kolm minutit enne kohtumise lõppu Brad Marchandi poolt tühja võrku tehtud vähemuse värav. David Krejci oli kolme värava juures söötja rollis. Jake DeBrusk ja Charlie McAvoy said kirja oma karjääri esimesed kollid.

Buffalo Sabres 2 - 3 (KV) Montreal Canadiens (tipphetked)

Kui esimene kohtumine annab mingisugustki aimu sellest, milliseks kujuneb Canadiensi mäng Jonathan Drouiniga satsis, siis on ootamas põnevad ajad. Suvine suurtäiendus korraldas Max Paciorettyle ilusa sööduga Kanada klubi hooaja esimese värava ning otsustas hiljem kohtumise saatuse karistusvisetel. Sabresi mõlemad tulid Jason Pominville'i poolt.


 New York Rangers 2 - 4 Colorado Avalanche (tipphetked)

Rangers alustas hooaega esitusega, mis jättis peatreeneri Alain Vigneault kohtumise lõpus lihtsalt tühja vaatama. Avalanche lasi avakolmandikul Mika Zibanejadi ülekaalu väravatega 2-0 edu käest, ent teenis võidu siiski välja. 22 veel ja eelmise hooaja saak on üle löödud. 3-2 seisu peal kujunes viimane periood Semjon Varlamovi šõuks. Venelane tegi seal 14 oma 37-st tõrjest.

Detroit Red Wings 4 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Detroidis on asjad viimastel aegadel palju muutunud, aga üks asi on siiski sama - kapten Henrik Zetterberg võite toomas. Little Caesars Arena avamatš läks viimase kolmandiku alguses vähem kui minutiga tulnud väravatest 2-2 viiki, aga Zetterberg suutis kodumeeskonna selle järgselt uuesti kiirelt õigele kursile seada. Külalisi jääb lohutama fakt, et Devan Dubnyk tegi juba aasta tõrje ära.


 Ottawa Senators 4 - 5 (KV) Washington Capitals (tipphetked)

Kohtumise võitis meeskond, mis normaalajal kordagi ei juhtinud. Külalised leidsid end viimase perioodi alguses paraja jama seest, aga Aleksandr Ovetškini karjääri 18. kübaratrikk sikutas satsi vee peale. Tänavune on pärast hooaega 1917/18 esimene, mil esimese kahe mängude õhtu jooksul on nähtud nelja kübaratrikki. Karistusvisetel otsustas mängu kolme söödupunktiga lõpetanud Jevgeni Kuznetsov. Kodumeeskonda vedasid kaks väravat teinud Mark Stone ja 1+2 kirja saanud Derick Brassard.

Anaheim Ducks 5 - 4 Arizona Coyotes (tipphetked)

Mitmete vigastuste küüsis olev Ducks alustas oma 25. hooaega kohe klubi rekordiga. Meeskonnal õnnestus esmakordselt hooaja avamatš kolmeväravalistest kaotusseisust võita. Noored koiotid, kes olid Antti Raantata, mängisid selle endale välja 34 minutiga. Kaks masendavat hooaega teinud Corey Perry pani 2+1 ning Andrew Cogliano ja Rickard Rakell lõpetasid mõlemad 1+2'ga. 0+3'ga oli külaliste edukaim Alex Goligoski.

Los Angeles Kings 2 - 0 Philadelphia Flyers (tipphetked)

 Suure portsu eelmisest hooajast vahele jätnud Jonathan Quick näitas, millest meeskond puudust tundis. 35 tõrjega tuli karjääri karjääri 45. nullimäng. Väravate eest hoolitsesid Trevor Lewis ja Tyler Toffoli. Kaitses püsisid asjad korras isegi Alec Martinezita mängides. 2014. aasta finaalseeria kangelane on kimpus alakeha vigastusega.
Loe edasi...

Blues puksis karikakaitsja välja

Kommentaare pole
Ühe meeskonna karikavõidu kordus jääb taas nägemata. Playoffide avaringis St. Louis Bluesiga kõvasti jagelenud Chicago Blackhawks pidi otsustavas mängus tunnistama vastase 2-3 paremust. Bluesi vedas üle kolme aasta uuesti avaringist edasi endine Blackhawksi mees Troy Brouwer.

(foto: Scott Novak/Getty Images)
Oma karjääri esimesed aastad Chicagos veetnud Brouwer, kes kuulus ka 2010. aasta kuldsesse meeskonda, otsustas tasavägise mängu saatuse 11 ja pool minutit enne lõppu. Robby Fabbri posti läinud pealeviskest jäi litter Corey Crawfordi nina ette lahti ja Brouwer oli esimesena jaol.

"See oli arvatavasti kõige koledam, aga samas ka kõige õigeaegsem värav, mille ma eales olen teinud," tunnistas Brouwer, kes oli karjääri varasema kuue 7. mängu jooksul punktideta jäänud.

Läinud suvel Washington Capitalsist St. Louisi siirdunud ründaja polnud playoffides alates 2013. aastast kordagi skoorinud.

Kaks kanget läksid viimasele kolmandikule vastu 2-2 viigiga pärast seda, kui Blackhawks oli kaheväravalise kaotusseisu kustutanud. Jori Lehterä viis juba avaminutil Bluesi ette ning edu kasvatas Colton Parayko, kellest sai 22 aasta ja 349 päeva vanuselt Bluesi läbi aegade noorim 7. mängus skoorija.. Vastused tulid Marian Hossalt ja Andrew Shawlt, kelle nimele läks Jay Bouwmeesteri omavärav.

Huvitaval kombel sattus Patrick Kane kõigi Bluesi väravate ajal väljakul olema. Ent polnud lihtsalt tema päev. Ka terve meeskond võis end neetuna tunda. Eriti pärast seda, kui Brent Seabrooki pealevise neli minutit enne lõppu mõlemat Brian Elliotti värava posti paitas.

Elliotti arvele jäi lõpuks 31 tõrjet. Crawfordi nimele kogunes neid 23.

Blues oli viimati mõne 7. mängu võitnud 1999. aastal.


Seoses Vladimir Tarasenko ja tema vähese mänguajaga väärib märkimist, et sel korral oli ta jääl üldse vaid 14 minutit ja 31 sekundit. Tasakaalu mänguaja osas edestas ta vaid nelja meeskonnakaaslast.

Pärast Bluesi edenemist on avaringi jäänud mängima vaid üks paar. Anaheim Ducks ei suutnud 6. mängus Nashville Predatorsi vastu asja ära otsustada, kaotades 1-3. See tähendab, et kolmapäev saab olema esimene kord pärast 1983. aasta 24. aprilli, mil samal õhtul on käsil kahe erineva ringi mängud.

Predators hoidis 6. mängus asju kindlalt kontrolli all, minnes teisel kolmandikul Mattias Ekholmi ja James Neali väravatest 2-0 ette. Perioodi lõpusekunditel tegi küll Ryan Kesler ülekaalust ühe tagasi, kuid rohkemaks Ducks suuteline ei olnud. Lõppskoori vormistas Shea Weber, kellel nüüd playoffides vaja veel ühte tabamust, et hakata David Legwandiga jagama klubi rekordit.


Ducks ja Predators selgitavad viimase järgmisesse ringi pääseja välja neljapäeva varahommikul kell 5 algavas kohtumises. Enne seda, kell 2, alustab aga juba 2. ring. Tampa Bay Lightning võtab kodus vastu New York Islandersi.
Loe edasi...

Blues loodab karikakaitsja jõulise mänguga murda

Kommentaare pole
St. Louis Bluesil on Chicago Blackhawksi alistamiseks kindel plaan. Eesmärgiks on karikakaitsja jõulise mänguga murda. Avamängus see õnnestus, kui David Backes lisaajal 1-0 võidu tõi. Ja kui mänguplaan töötab, siis muidugi ei maksa seda muuta.

(foto: espn.co.uk)
Blues jäi kolmepäeval peetud avamängus pealevisetega ligi kahekordselt alla (18-35), ent praktiliselt sama suure ülekaaluga tehti Blackhawksile jõuvõtete osas ära (41-24). Ken Hitchcocki hoolealused ületasid selgelt oma põhihooaja keskmise, milleks oli 23.6 mängus.

Seejuures on Hitchcock juba välja hõisanud, et täna kavas olevas seeria teises kohtumises sooviks ta näha seda, et jõuvõtet arv kerkiks isegi 70 peale.

Blackhawks vaatamata avamängu kaotusele vastase lähenemist ei karda. Hoopis vastupidi.

"Loodan, et ta üritabki 70-ni jõuda. See tähendab, et litter püsiks kogu kohtumise jooksul meie käes," ütles karikakaitsja peatreener Joel Quenneville enne teist mängu.

Vastaste jõuline stiil saatis avakohtumises ka kaitsja Michal Rozsivali riietusruumi, aga Quenneville'i sõnul on siiski kogu koosseis tänasele vastu minnes terve.

Karikakaitsja ei kavatse vastase mänguga kaasa minna. "Meie jaoks on oluline mängida oma mängu, toimetada litter ründjatele ja luua võimalusi kiirrünnakutel, kasutada oma kiirust ja saada litreid väravale," rääkis Brent Seabrook.

Samuti ei plaani Blues oma lähenemist muuta. Kevin Shattenkirk ütles: "Kui sind pidevalt tõugatakse, siis võib see frusteerivaks muutuda. Eriti nende kuttide jaoks, kellele meeldib litriga liikuda ja rünnakule lülituda ja kes ei taha väga, et neid puudutatakse. See paneb tundma nagu oleksid vesiliiva sees. Võimalik, et nii õnnestub vastast veidi lõhkuda ja seda me soovimegi teha."

Blues ja Blackhawks alustavad tuleval ööl kell 3. Äratuskellad ja/või kohvivarud valmis!
Loe edasi...

Blackhawks kasvatas võiduseeria kaheksamänguliseks

Kommentaare pole
Chicago Blackhawks on sedavõrd võimas meeskond, et kui pikk võiduseeria kokku pannakse, siis sellele väga tähelepanu ei pööratagi. Kõik on ootuspärane. Nii on Joel Quenneville'i meeskond justkui märkamatult võitnud kaheksa mängu järjest.

(foto: Jonathan Daniel/Getty Images)
29. detsembris võõrsil Arizona Coyotesi vastu alanud seeria uusim ohver oli Nashville Predators. 3-2 tulemusega lõppenud matšis tehti mäng põhimõtteliselt teise kolmandiku teiseks pooleks ära. Andrew Shaw skooris kaks tükki ning ühe lisas Brent Seabrook. Rõõmsalt tähistati nii Quenneville'i uut lepingut kui ka kahe söödupunktiga lõpetanud Marian Hossa 37. sünnipäeva.

Predators sai tänu Mike Ribeirole vahetult pärast Seabrooki väravat ühe tagasi, aga järgmist tuli oodata kohtumise lõpuhetkedeni. Filip Forsberg skooris ülekaalust oma hooaja 12. värava.

Blackhawks oli avakolmandikul pealevisetega üle 11-10, aga jäi nende arvestuses lõpuks koguni 23-43 alla. Külaliste peatreener Peter Laviolette kirus igati õigustatult halba realiseerimist.

Samal ajal on viimati 2014. aastal 8-mängulise võiduseeriani jõudnud Blackhawksil kõik perfektselt sujumas. Predatorsi vastu ei seganud isegi see, et Artjom Anisimov jäi kohtumisest eemale. Venelase asemel sai oma võimaluse poolteist nädalat tagasi hangitud Richard Panik.


Predators saab nädala pärast kodus üritada kättemaksu. Kui Blackhawks soovib võiduseeria selleks mänguks ellu jätta, siis tuleb vahepeal alistada Toronto Maple Leafs ja Montreal Canandies. Viimasega kohtutakse nädala lõpus suisa kaks korda.

Teised kohtumised

 New York Islanders 5 - 2 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Islanders sai 17 oma 33-st pealeviskest avakolmandikul ning võidutses tänu Brock Nelsoni karjääri esimesele kübaratrikile. Seejuures läks selle vormistamisega päris napiks. Kolmas tuli ära alles 11 sekundit enne lõpusireeni.

Carolina Hurricanes 3 - 2 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

2-0 edu maha mänginud Hurricanes võib võidu eest väikesed tänusõnad edestada ka Jevgeni Malkinile. Venelane võttis lisaajal karistuse, mille Jeff Skinner ülekaalu väravaks realiseeris. Kodumeeskonna tabamuste hulka mahtus ka tänavuse hooaja üks kummalisemaid väravaid.


 St. Louis Blues 5 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)

1-0 juhtima pääsenud Blues tuli avakolmandikust kaotusseisuga välja, ent võttis lõpuks lihtsalt jõuga oma. Patrik Berglund lõpetas kahe väravaga. Ken Hitchcockist sai klubi ajaloos alles teine peatreener, kes meeskonna viinud 200 võiduni. Lisaks on ta ajaloos kuues, kes suutnud vähemalt 200 võitu tuua kahele erinevale klubile.

Minnesota Wild 2 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Olles kogu hooaja jooksul karmi Kesk divisjoni vastu saanud ainult ühe võidu on Sabres haaranud nüüd kaks järjest. Siin saadi see kätte tänu kolmeväravalisele avakolmandikule. Meeskonnal on nüüd võõrsilt tänavu võite kirjas rohkem kui kogu eelmise hooajaga kokku. Hea kodumeeskonnana tuntud Wild on ootamatult Xcel Energy Centeris kaotanud viimasest viiest neli.

Colorado Avalanche 0 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Enne mängu austati Jarome Iginlat 600. värava eest, ent külalised olid ebaviisakad ja rikkusid peo ära. Kahe Steven Stamkose värava toel lõpetati 4-mänguline välisturnee kolmanda järjestikuse võiduga. Ben Bishop pidi hooaja teiseks nullimänguks tegema ainult 21 tõrjet. Semjon Varlamov pidi samal ajal toimetama 38 üritusega.

Arizona Coyotes 4 - 3 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)

No ei oska Oilers lihtsalt koiottide vastu mängida. Isegi viimase kolmandiku 3-1 edu pole piisav normaalajavõiduks. Dave Tippett on Coyotesi nüüd Oilersi vastu 28 kohtumise jooksul viinud 22 võiduni. Selle võidu peamiseks kangelaseks oli Max Domi, kes lõpetas karjääri esimese kübaraga 15-mängulise põua. Ühtlasi on tal nüüd 42 mänguga kirjas rohkem punkte (31), kui isa Tie Domi kõige resultatiivseimal hooajal (29). Coyotesi särgis on tänavu kübarani jõutud juba viis korda ja see on liiga parim näitaja. Pärast Domi vägitükki kindlustas mõned sekundid enne lisaaja lõppu ülekaalu väravaga võidu Oliver Ekman-Larsson.

 Winnipeg Jets 1 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Jets näitas taas, kuidas endale saab ise kaotuse korralda. Vähemustest tulnud väravaga jäädi kaotusseisu ja kui 1-2 pealt oli aeg lõpusurveks, siis korjas Tyler Myers 5-minutilise karistuse ning Blake Wheeleri poolne reeglite rikkumine jättis meeskonna veel ka kahe mängijaga vähemusse.
Loe edasi...

Blues ja Blackhawks pakkusid 11 väravaga klassika

Kommentaare pole
St. Louis Blues ja Chicago Blackhawks on meeskonnad, kes üksteisele eriti ei meeldi. Nii on kaotus mõlema jaoks omavahelises kohtumises piinlik ja seda üritatakse kõigest väest vältida. Isegi kui on mitme väravaga taha jäädud. Blues sai läinudöises kohtumises imelise tagasitulekuga hakkama.

(foto: dawindycity.com)
Blackhawks skooris kodupubliku ees avakolmandikuga sama palju, kui Anaheim Ducks oma esimese viie mänguga kokku. Esimest korda alates 2010. aasta märtsist pandi esimese 20 minutiga vastase võrku viis litrit.

Marko Dano tegi uue klubi eest esimese, Andrew Shaw jõudis oma hooaja esimeseni tänu karistusviskele, tänavused neljandad said Teuvo Teräväinen ja Brent Seabrook ning ülekaalust pani tordi peale kirsi Patrick Kane, kes sai kirja aasta kaheksanda.

Kogu laadung jäigi aga avakolmandikku. Blues sai sealt tänu Alexander Steenile ja Robby Fabbrile samuti kaks ning mängis end teise perioodiga viigiseisu. Kolmandikku alustati rootslase teisega ning lõppu jäeti Jay Bouwmeesteri ülekaalu koll ning kapteni David Backesi tabamus.

Pärast mängu pidas Bluesi peatreener Ken Hitchcock just teise kolmandiku esitust kõige tähtsamaks. Sealt saadud hea enesetundega istuti viigi peal lisaajani ära ja lasti siis Vladimir Tarasenkol oma asja teha. Blackhawks ei suutnud kohtumist enda poolele kallutada, olgugi et viimasel kolmandikul oldi pealevisetega üle 14-7 ja kokku 43-29.

Lisaajal, mis oli üsnagi luurav, omasid mõlemad häid võimalusi, aga külalised tõmbasid pikema õlekõrre. Neljanda minuti täis tiksumise hetkel jäi üks punasärk mänguolukorrast välja ja kui Tarasenkot keegi katmas pole, siis ei pea kaua võrgu sahisemist ootama.

6-5 võiduga sai Bluesist alates 2010. aasta novembrist esimene meeskond, kes pärast avakolmandikul viie värava laskmist kohtumise võitnud.


Karikakaitsja ei pea kaua revanši võimalust ootama. Järgmisel nädalavahetusel kohtutakse St. Louisis uuesti.

Teised kohtumised

 Toronto Maple Leafs 2 - 4 Winnipeg Jets (tipphetked)

Tasavägine heitlus lõppes üsnagi naljaka stsenaariumiga, Aleksandr Burmistrov võttis veidi rohkem kui neli minutit enne lõppu kepi hoidmise eest rumala karistuse. Ent Leafs ei suutnud 2-2 seisu peal ülekaalu ära kasutada ning lõpuks oli kõik nagu osa venelase salaplaanist. Jets sai kaks minutit enne lõppu ette vahetult pärast seda, kui Burmistrov karistuspingilt uuesti jääle hüppas ja võiduvärava tegi. Paul Maurice'i meeskond on tänavu võitnud kaheksa üheksast mängust, kus on visatud vähemalt kolm väravat.

Vancouver Canucks 2 - 3 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Sidney Crosby sai kirja hooaja teise värava ning Phil Kessel korjas kaks söödupunkti mängus, kus kodumeeskond alles lõpuosas lähedale pääses. Seejuures tegi Eric Fehr kummalist ajalugu. Suvel vabaagendina Pittsburghi siirdunud ründaja on NHL-i ajaloos esimene mängija, kes ühe klubi eest esimeses kahes mängus mõlemas teinud vähemuse värava.

Anaheim Ducks 3 - 2 (KV) Florida Panthers (tipphetked)

Rekordit tähistatakse ka Anaheimis. Kuus sekundit enne normaalaja lõppu ülekaalust tulnud Corey Perry tabamus on Ducksi ajaloo hilisem värav kohtumises, kust lõpuks võitjana väljuti. Kodumeeskonnal oli tohutu mänguline ülekaal (pealevisked 39-25), aga kaks korda pidi kaotusseisust välja tulema.
Loe edasi...

Wild jätkab kodus kaotuseta

Kommentaare pole
Montreal Canadiens on hooaja alguses ülivõimsalt domineerinud, aga vähemalt kodumängude tulemuste osas on neil ka üks konkurent. Sarnaselt Canadiensile oli endiselt kodus kaotuseta Minnesota Wild, kes pani läinud ööl Chicago Blackhawksi kotti 5-4.

(foto: Jim Mone/AP Photo)
Wild tegi kolmanda järjestikuse kohtumise, kus oli vähemalt seitse väravat ja ega pole ka raske hakata suureskoorilise kohtumise suunas liikuma, kui juba esimeste sekunditega on skoor avatud. Järjekordselt oli Jason Zucker õigel ajal õigel kohal. 23-aastasest ründajast sai pärast 2001. aastat ja Joe Sakicit esimene mängija, kes ühe kalendrikuu sees kahes kohtumises esimese 20 sekundi sees skoorinud.

Tänu Jonathan Toewsi vähemusest tulnud väravale ja Brent Seabrooki ülekaalu tabamusele said külalised kolmandiku keskpaigas ette, ent esimesele puhkepausile mindi siiski kodumeeskonna eduseisul.

Viik tuli Ryan Carteri poolt ja vahetult enne perioodi lõpusireeni tegi Charlie Coyle 3-2. 23-aastasel jänkil on sellega tänavusel hooajal koos juba neli väravat ning vaid Zach Parise on Wildi eest rohkem tabamusi kirja saanud.

Kui Jared Spurgeon teise kolmandiku alguses ülekaalust Wildi edu kahe värava peale kasvatas, siis võis arvata, et kodumeeskond läheb oma teed, kuid karikakaitsja haaras veel sabast kinni. Toews sai kolmandiku keskel kirja oma mängu teise ning kohtumise viigistas Artjom Anisimov. Blackhawksi jaoks olid need väravad esimesed alates 22. oktoobrist, mis 5 vs 5 mängus tulid.

Ent viimane kolmandik algas taas Blackhawksi jaoks külma duššiga. Nino Niederreiter jõudis 38. sekundil samuti oma hooaja 4. tabamuseni. Sellega lõppes skoorimine ka ootamatult ära, olgugi et järgnesid veel mõlema poolsed võimalused ja Toewsi teise juures söödu kirja saanud Ryan Garbutt eksis isegi tühja värava puhul.


Wild pole varem oma ajaloos aastat viie järjestikuse normaalajavõiduga alustanud. Blackhawks on samas kaotanud võõrsil neli järjest. Mullu polnudki kogu aasta jooksul sellist seeriat.

 Teised kohtumised

Buffalo Sabres 3 - 1 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Alles teist korda NHL-is jääl olnud Linus Ullmark jäi vaid mõne minuti kaugusele oma esimesest nullimängust. Selle rikkus Mark Streit. 3-0 eduseisu liikumisega oli aga kodumeeskond selleks ajaks juba võidu kindlustanud. Ryan O'Reilly oli osaline kõigis väravates (1+2) ja Jack Eichel jõudis oma hooaja neljanda tabamuseni.

New York Rangers 3 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Mats Zuccarello tegi oma karjääri esimese kübara ning kerkis sellega läbi aegade teiseks norralaseks, kellel NHL-is ühes mängus kolm väravat kirjas. Esimesena sai sellega 2002. aastal hakkama Espen Knutsen. Joffrey Lupul rikkus Henrik Lundqvisti hooaja esimese nullimängu kaks minutit enne lõppu.

Washington Capitals 2 - 1 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Capitals sai raskes kohtumises suviste täienduste Justin Williamsi ja T.J. Oshie poolt võiduks vajalikud väravad. John Tortorella juhendamisel pole Jackets veel kordagi rohkem kui ühe väravaga kaotanud. Edasiminek.

Carolina Hurricanes 3 - 2 Colorado Avalanche (tipphetked)

Külalised ei suutnud 1-0 eduseisu peale midagi ilusat ehitada. Tegu esimese korraga alates hooajast 1995/96, mil Hurricanes suutnud Avalanche'i vastu võita vähemalt kahest mängust koosnenud hooaja seeria.

Detroit Red Wings 1 - 3 Ottawa Senators (tipphetked)

29 tõrjet teinud Andrew Hammondist sai NHL-i ajaloos esimene puurivaht, kes oma 21. võiduni jõudnud vaid 26 mänguga. Red Wings on viimase kuue mängu jooksul kolm korda ühe värava peale jäänud ning kolm on kirja saadud vaid korra.

Florida Panthers 1 - 3 Boston Bruins (tipphetked)

Bruins jätkab võõrsil kaotuseta. Kolmest ülekaalu olukorrast saadi kaks kolli ja Brad Marchandil oli eriti sündmusterohke õhtu. 27-aastane ründaja kahekordistas oma hooaja väravatesaagi nelja peale ning kogus lisaks 15 karistusminutit.

Calgary Flames 2 - 6 Montreal Canadiens (tipphetked)

Canadiens leidis võiduraja taas üles tänu Dale Weise'i karjääri esimesele kübarale. Jiri Hudleri poolt tulnud 1-1 värava juures lõppes Max Pacioretty kena seeria. Canadiensi kapten polnud selle hetkeni tänavu jääl olnud mitte ühegi vastase värava ajal.

Arizona Coyotes 3  - 4 Vancouver Canucks (tipphetked)

 Canucks ehitas endale võidu tänu üliedukale avakolmandikule, mis lõppes 21-aastase ründaja Brendan Gaunce'i karjääri esimese värava ning 3-0 eduseisuga. Mike Smith lasi kaks väravat vaid kolme pealeviskega ning nii piirdus tema mäng vaid nelja minuti ja 26 sekundiga.
Loe edasi...

Hooaja eelvaade: Chicago Blackhawks

Kommentaare pole
Kolm Stanley karikat kuue aastaga on tänapäeval vägev saavutus. Chicago Blackhawks on kujunenud tõeliseks superjõuks ja võib enne "maha rahunemist" rahulikult mõned karikad veel noppida. Kuigi algav hooaeg pakub ühe viimaste aastate suurima väljakutse.

(foto: sportsinteraction.com)
Ründeliini tuli olude sunnil lõhkuda

Võrreldes eelmise hooajaga on Blackhawks jäänud ilma kahest põhiründajast. Patrick Sharp jätkab Dallases ning Brandon Saad loovutati Columbus Blue Jacketsile. Kahe peale tegi see duo mullu 39 kolli. Need tabamused tuleb nüüd kuskilt mujalt kätte saada ning soovituslikult veel ka lisa - 2.68 kolliga oli Blackhaws eelmisel hooajal liiga keskmike seas.

Muutused võivad iga inimese rivist välja lüüa, kuid klubisiseselt nende pärast ei muretseta. "Minu arvates on muutused head. Oleme nende suhtes varem vastuvõtlikud olnud ja toonud sisse mõned mängijad, kellest on nüüd saanud põhitegijad," mainis suvel peamänedžer Stan Bowman, kes lisas, et uusi tulijaid hakatakse kindlasti peagi armastama.

Ründes on uuteks nägudeks Saadi diilis tulnud Artjom Anisimov ja Marko Dano. Vabaagendina on lisatud KHL-i täht Artemi Panarin ning suuremat panust loodetakse noortelt nagu näiteks Teuvo Teraväinen. Treeninglaagris on kõik peatreenerilt Joel Quenneville'ilt teeninud kiidusõnu ja see peaks tähendama seda, et üleminekuperiood - mineviku selja taha jätmine - ei kujune probleemiks.

Väikest viisi tundub, et lahenema hakkab ka Patrick Kane'i ümbritsev probleem. On selge, et ebameeldiv olukord on hooajaks ettevalmistumisele põntsu pannud. Kui Kane mõistetakse ikkagi lõpuks süüdi, siis tabab teda liigapoolne mängukeeld ja nii pole Blackhawks saanud päris kindel olla selles, milliseks meeskonna lõplik koosseis kujuneb. Kui kõik aga lõpuks Kane'i jaoks õnnelikult laheneb, siis saavad kõik klubiga seotud isikud tunda, kuidas kivi südamelt langeb.

(foto: Nam Y. Huh/AP Photo)
Blackhawksi uue hooaja koosseis tundub pealtnäha nõrgem - lisaks Sharpile ja Saadile on rünnakult läinud ka Kris Versteeg ja Bard Richards - aga see kõik võib muutuda, kui uued lülid end edukalt meeskonda sobitavad. Esialgu ei ole selles ka põhjust kahelda. "Teame, et meil läheb aega kohanemiseks, aga me ei kahtle, et leidub kutte, kes soovivad võimaluse ära kasutada ning tühimikud täita," rääkis kapten Jonathan Toews eelmisel nädalal.

Olukord pole klubi jaoks ka midagi uut. 2010. aastal, kui see pragune "kuldne generatsioon" võitis esimese karika, tuli peale pressiva palgafondi tõttu loobuda mitmest põhitegijast. Muutused elati üle, kuigi enne 2013. aasta karikat tuli kaks aastat, kus playoffide avaringis välja langeti. Praegune sats tundub aga võimsam olevat, seega sellist kukkumist usutavasti ei tule.

Kaitse tuumik pikemaks ajaks paigas

Pärast eelmisel nädalal Brent Seabrookiga tehtud lepingupikendust on vähemalt 2019. aasta suveni Blackhawksil lukku pandud kolm põhikaitsjat. Seabrooki ja Duncan Keithi lepingud lähevad sealt veel edasi, aga tegu ajaga, mil saab läbi Niklas Hjalmarssoni kontraht. Rootslane on tunnistanud, et mängimine ilma Johnny Oduyata, kes liitus Dallases Sharpiga, saab olema veider, aga küllap ta hakkama saab. Sisse toodud Trevor Daley pole teps mitte halb asendaja.


Rohkem kui 750 mängu Starsi särgis teinud kaitsja on suurte kogemustega, kes veel hilises eas näitamas arengumärke. Ta jõudis mullu 31-aastasena karjääri parimate numbriteni nii väravate (16), söötude (22) kui punktide (38) osas. "Johnny kaotamine on karm, kuna tal oli meeskonnas oluline roll, aga usun, et Daley sobib oma oskustega meie mänguplaani," mainis Keith hiljuti.

Oduya lahkumist leevendab ka see, et eelmisel nädalal toodi aastase lepinguga tagasi Michal Rozsival, kellel lasti vahepeal juba vabaagendina minema jalutada. Lisaks näitasid noorema generatsiooni esindajad Trevor van Riemsdyk ja David Runblad eelmisel hooajal lootustandvaid esitusi. Blackhawks lasi mullu endale keskmiselt 2.27 väravat, millest oli parim vaid Montreal Canadiens (ja seda napilt - 2.24). Vägev märk on maha pandud, aga ei saa öelda, et meeskond ei ole suuteline selle kordamiseks.

Kas Crawford on tõesti hea või laseb hea meeskonna najal liugu?

Suviste muudatuste järgselt võiks nüüd see üleval püstitatud küsimus saada lõpliku vastuse. Corey Crawford on täishooaegade juures oma karjääri jooksul igal aastal saanud kätte vähemalt 30 võitu, aga ometi jätkub tal kriitikuid ja eks seda mingis mõttes ka õigustatult. 2013. aasta septembris klubiga kuni 2020. aastani kestva lepingu teinud puurivaht ei tee näiliselt mitte kunagi jahmatavaid tõrjeid ning nii võib tunduda, et ta kulgeb ilusa statistika poole lihtsalt tänu heale meeskonnale.

(foto: John E. Sokolowski/USA TODAY Sports)
Mulluse hooaja lõpetas Crawford 32 võiduga, lastes keskmiselt sisse 2.24 väravat ning tõrjudes 92.4%-lise efektiivsusega. Tugevatele numbritele järgnes ebakindel algus playoffides, aga kui käes oli finaal, siis säras ta taas, pannes seeriale nullimängu korjamisega sümboolse punkti. Nüüd, kus ees mängimas vähe võõras kaader, peab Crawford (lõplikult) tõestama, et tegu on liiga ühe parima puurivahiga.

Kõva enesetõestamine ootab kindlasti ees ka varunumbrit Scott Darlingut. 26-aastane täitsa Chicago oma poiss oli üks mitmetest puurivahtidest, kes eelmisel hooajal ootamatult kaardile tõusid. Olles aastaid mänginud erinevates madalamates liigades tuli järsku kutse Blackhawksi poolt ning oma võimaluse kasutas ta 100%-liselt ära. Põhihooajal sai ta 13 stardiga üheksa võitu, lastes keskmiselt vaid 1.95 väravat. Tõrjete efektiivsuseks kujunes 93.6%. Playoffide avaringis oli temal ülitähtis roll, kui Crawford väristama hakkas. Kuid kas ta suudab sellist aastat korrata?

Hooaja väljavaated

See, mis eelmisel hooajal Los Angeles Kingsiga juhtus, oli kindlasti Blackhawksile ja kõigile tulevastele valitsejatele heaks hoiatuseks. Sedavõrd konkurentsitihendas liigas nagu NHL ei saa lihtsalt hetkekski püksirihma koomale lasta. Iga võit peab motiveerima ja Blackhawksi puhul on see nii ka olnud. Seda on maininud ka Quenneville: "Me võtame väljakutse avasüli vastu. Nendel kuttidel on hämmastav võiduisu ja ootame seda ka edaspidi."

Konkurendid muidugi ei maga ja kuna Kesk divisjon on paras kummituba, siis eeldatavasti ei teki Blackhawksil motivatsiooni ja tahtmisega probleeme. Igal õhtul peab lihtsalt oma parima näitamiseks valmis olema, kuna vastasel juhul pikka pidu ei tule. Quenneville'i meeskond saab end ka kiirelt käima tõmmata, kuna oktoobris pole tulemas vastu mitte ühtegi satsi, kelle võiks juba eos playoffide juttudest välja jätta.

Meeskond on enesekindel, aga karikavõidu kordamine on jäänud NHL-is väga harvaks. Viimati suutis seda 90ndate lõpus Detroit Red Wings. Isegi järjestikustel aastatel finaali jõudmine on harv saavutus. Alates 2000. aastast on seda suutnud vaid kolm meeskonda. Selles mõttes on hea, et meeskond ei mõtle liialt ette. "Me ei ole keskendunud Stanley karika kaitsmisele. Oleme keskendunud rohkem playoffidesse jõudmisele ja hea alguse tegemisele. Meil on suurepärane meeskond ja särame just siis, kui playoffidesse jõuame," on Seabrook öelnud.
Loe edasi...

Blackhawks tegi Seabrookiga 55-miljonilise lepingu

Kommentaare pole
Kõik, kes plaanisid oma kaitset järgmisel suvel läbi vabaagentide turu tugevdada, peavad kurvastama. Sel nädalal on turult ära korjatud kaks kvaliteetset meest. Colorado Avalanche pani Erik Johnsoni kuni 2023. aasta suveni lukku (lepingu koguväärtuseks 42 miljonit dollarit) ning Chicago Blackhawks tegi Brent Seabrookiga koguni 8-aastase pikenduse. Lepingu suuruseks 55 miljonit.

(foto: ftw.usatoday.com)
Seabrooki keskmine aasta töötasu 6.75 miljonit tähendab, et järgmisest hooajast on tema nende meeste seas, kelle nimi pole Jonathan Toews või Patrick Kane, Blackhawksi enimteeniv mängija. Kaitsepartner, tänavuste playoffide MVP Duncan Keith teenib oma 2010. aasta pikendusega keskmiselt veidi üle 5.5 miljoni. Meeskonna tuumiku peale läheb kõva papp ära.


Kui kõik rääkisid kevadel Keithi saavutustest, siis tegi tema kõrval ajalugu ka Seabrook. 30-aastane kanadalane tõusis Blackhawksi ajaloos ühe hooaja jooksul enim playoffide väravaid (7) teinud kaitsjaks. Ta on meeskonnaga võitnud kolm Stanley karikat, kuid januneb endiselt võitude järgi.

"Meil on suurepärane mängijate grupp ja arvan, et nende kuttidega on meil igal aastal võiduvõimalus. Ootan põnevusega seda väljakutset," rääkis hiljuti meeskonna üheks asekapteniks edutatud Seabrook pärast lepingu allkirjastamist.
Loe edasi...

Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?

Kommentaare pole
"Tänapäeva dünastia" - see on sõnapaar, millega on hakatud iseloomustama Chicago Blackhawksi, kes kuue aasta jooksul kolm korda Stanley karika võitnud. Vastus küsimusele "Kuidas ehitada tänapäeva dünastiat?" on iseenesest lihtne - selle aluseks on targad valikud draftis ja osavad lükked mängijateturul.

(foto: David Banks/USA TODAY Sports)
Blackhawks pani enda edule aluse 2002. aasta draftiga. Just see oli aasta, mil teises ringis kasutati 54. valikuõigus Ducan Keithi peale. Kolme aasta pärast võeti kaitsja esindusmeeskonda ja sellele on järgnenud üliedukas karjäär, mille viimatine saavutus on tänavune playoffide MVP tiitel.

Aasta hiljem noppis Blackhawks endale draftis Brent Seabrooki, kellest on jääl saanud Keithi kõige suurem semu. Kaitsepartneri suurepärane vorm aitas Seabrookil tänavu playoffides purustada Blackhawksi kaitsjate väravaterekordi. 2003. aasta avaringi valik sai kirja seitse tabamust.

2003. aasta draftist on pärit ka Corey Crawford. Tema peale läks samuti teise ringi 54. valik. Väravavaht pidi oma aega kaitsjatest kauem ootama ja sai näiteks 2010. aasta karikavõidu hooajal jääle vaid korra, aga 2013. aastal oli ta playoffides üks meeskonna parimatest - tõrjeprotsendiga 93.2% selja taha vaid 1.84 väravat - ning tänavu näitas taas oma väärtust finaalseerias - kuuest mängust neli, kus ta lasi endale vähem kui kaks väravat ning kirsiks tordi peal otsustava kohtumise puhas paber.

2004. aasta draftist tuli järjekordne 2. ringi mees. 41. valikuna saadi Bryan Bickell. Kohusetundlikuks musta töö tegijaks kujunenud ründaja sai 2010. aastal klubi käest küll karikavõidu sõrmuse, aga tema nimi siis toona veel kopsiku peale ei läinud. Kui tekkis uus karikavõidu võimalus, siis kandis Bickell veatult selle eest hoolt, et teda mäletama jäädaks. 2013. aasta finaali otsustavas mängus tuli temalt üks ajaloo hilisemaid finaalseeria viigiväravaid.

Olgu öeldud, et 2004. aasta draftis oli Blackhawksil avaringis kasutada tervelt 3. valikuõigus. Pärast Aleksandr Ovetškinit ja Jevgeni Malkinit läks see aga kaitsja Cam Bakeri peale, kellest hooaja 2009/10 keskel loobuti. Minnesota Wildist saadi tema vastu Nick Leddy, kes oli 2013. aastal üks põhikaitsjatest. Bakerit nähti NHL-is viimati 2013. aastal Vancouver Canucksi särgis. Samal aastal tegi Calgary Flamesi ridades oma viimased NHL-i mängud 2002. aasta avaringi valik Anton Babtšuk.

Kõrge valik oli kasutada ka 2005. aastal. Seitsmendana korjati ära ründaja Jack Skille, kes käis meeskonna eest jääl vaid 79 korda, enne kui leidis ennast 2010. aastal Floridast. Selle tehingu käigus sai Blackhawks endale Michael Froliku, kes kogus kolm aastat hiljem playoffides 10 punkti vaatamata sellele, et pääses keskmiselt jääle vaid 13-ks minutiks. Skille on viimased paar hooaega nühkinud Columbus Blue Jacketsi tagumistes ründekolmikutes. Vahetult pärast teda läks 2005. aasta draftis näiteks Anze Kopitar.

Asja pole saanud ka 2005. aasta 2. ringi meestest Mike Blundenist ja Dan Bertramist ning 3. ringi valikust Evan Bropheyst, aga seevastu läks õnneks 4. ringi valiku Niklas Hjalmarssoniga. Rootslane oli tänavu playoffides parim pealevisete blokeerija. Neid sai ta kirja 66.

2005. aasta detsembris korjas Blackhawks üles Patrick Sharpi. Philadelphia Flyersile loovutati tema ja peagi pildilt kadunud Eric Meloche'i eest toona AHL-is viisakalt möllanud Matt Ellison ja 2006. aasta drafti 3. ringi valik, mis läks hiljem Montreal Canadiensile. Sellega valiti Ryan White, kellel hetkel 175 põhihooaja mänguga kirjas 11+18.

Sharp alustas aeglaselt, aga kerkis peagi korralikuks punktimasinaks. 2010. aasta playoffides koguski ta 22 kohtumise jooksul täpselt punkti mängu. Temast olid resultatiivsemad vaid Jonathan Toews ja Patrick Kane.

(foto: Getty Images)
Pärast üsna kohutavat 2005. aasta drafti sai Blackhawks ennast aasta hiljem ree peale tagasi. Avaringi 3. valik läks just Toewsi peale. St. Louis Blues ja Pittsburgh Penguins korjasid enne teda ära vastavalt Erik Johnsoni ja Jordan Staali. Toews liitus meeskonnaga 2007. aastal, skooris oma esimeses mängus San Jose Sharksi vastu kohe esimese pealeviskega värava ning hakkas jõudsalt legendi staatuse suunas liikuma. Juba järgmisel hooajal oli ta meeskonna kapten ja 2010. aastal sai temast ka juba läbi aegade noorim Kolme Kulla Klubi liige, mida ta sai lisaks Stanley karika võitmisele tähistada ka playoffide MVP tiitliga.

2007. aasta draftis oli Blackhawksil kasutada 1. valik ja sellega tuli härra Kane. Läbi aegade neljas ameeriklasest drafti avavalik lülitati kohe koosseisu ning järgnes 72 punktiga debüüthooaeg, mis tipnes Toewsi ees hooaja parima uustulnuka auhinna võitmisega. Sellele on järgnenud ligi punkt per mäng tempos playoffides mängimine (116 kohtumisega 114 silma), 2010. aasta karikavõidu kindlustanud värav ning 2013. aasta karikas ja playoffide MVP tiitel.

2008. aastal tegi Blackhawks nulliringi. Drafti 1. ringi valikuks oli näiteks Kyle Beach, kes isegi AHL-is seni raskustes olnud - 208 kohtumisega 83 silma. Pärast teda läksid näiteks Erik Karlsson ja Jordan Eberle.

Ehitus jätkus aga taas 2009. aastal ja seda kahe pusletükiga. 5. ringist saadi Marcus Krüger, kellest on kujunenud hindamatu mees vähemuses mängides. Vabaagentide seast hangiti Marian Hossa, kes oli erinevate meeskondade rivistuses kaks aastat järjest finaalis kaotajaks jäänud. Slovakkia elav legend saabus Chicagosse selleks, et karikas korra lõpuks ära võita, aga nüüdseks on tal see õnnestunud kolm korda.

2009. aasta avaringi valik oli kaitsja Dylan Olsen, kes kaasati tehingusse, millega eelmisel hooajal toodi klubisse tagasi pärast 2010. aasta karikavõitu lahkunud Kris Versteeg. Playoffides jäi ta tänavu vaid ühe punkti peale, aga selleks oli söödupunkt, mis tuli 5. mängu võiduvärava juures pärast suurepärast läbimurret.

2010. aastal saadi Krügeri kõrvale veel üks rootslasest musta töö tegija. Joakim Nordströmi peale läks 3. ringi viimane valik. Viimase kahe aastaga on ta playoffides kokku saanud jääle kuues mängus, aga peagi kindlasti kasvab tema roll meeskonnas.

Hilistest ringidest tuli korralikult täiendust ka 2011. aastal. 2. ringist hangiti Brandon Saad ning 5. korjati üles Andrew Shaw. Vaid Kane ja Toews tegid tänavu Blackhawksi särgis playoffides Saadist rohkem väravaid. Shaw on lihtsalt Shaw. Tsiteerides Victor Hedmani: ta on mängija, keda kõik enda meeskonda tahavad.

Järgnenud hooaja käigus toodi meeskonda Johnny Oduya. Tema eest anti ära 2013. aasta drafti 3. ja 4. ringi valikud. Selle aasta valikust pole Blackhawksile veel midagi sirgunud. Küll aga saadi 2012. aasta draftist Teuvo Teräväinen, kes nopiti ära 18. mehena. Vaid 20-aastane soomlane panustas tänavusel teekonnal karikani kümne punktiga. Kaks neist tulid finaalseeria avamängus, kus Blackhawks 0-1 seisu pealt välja tuli ning 2-1 võitis. Teräväinen tegi viigivärava ja sellega sai temast läbi aegade nooruselt neljas finaalseerias skoorija.

Septembris saadi vabaagendina kätte kaitsja Michal Rozsival, kes tänavu langes murtud jalaluuga 2. ringi mängudes auti, aga kes tegi 2013. aastal kaasa kogu kadalipu.

Aasta hiljem lisati vabaagentide seast tervelt neli meest, kes tänavu playoffides jääl käisid. Märtsis sõlmiti leping Trevor van Riemsdykiga, suvel Brad Richardsi, Kyle Cumiskey ja Scott Darlinguga, kellest sai tänavu esimene Chicago ümbruses sündinud ja kasvanud mängija, kes Blackhawksi ridades Stanley karika võitnud. Seda vaid mõned aastad pärast seda, kui ta oli alkoholi sõltuvusega võitlust pidanud.

Märtsis saadi vahetustehinguga Arizona Coyotesist veel üks rootslane David Rundblad. Aasta hiljem toodi samast klubist ära Antoine Vermette, kelle neljast tabamusest kolm olid tänavu playoffides võiduväravad ja neist omakorda kaks tulid finaalseerias. Samuti hangiti tänavu vahetustehingutega Kimmo Timonen ja Cedric Desjardins.

Kõik need käigud viisid lõpuks selleni, et Blackhawksist sai 15. juunil tänapäeva dünastia. See on juba igaühe enda otsustada, kas hinnata Blackhawksi sama kõrgelt, kui teada-tuntud dünastiaid või mitte.
Loe edasi...

Stanley karikas kuulub taas Chicago Blackhawksile!

Kommentaare pole
Stanley karika võitmine võib vist vaid ühe meeskonna esituses olla justkui kerge ülesanne. Selleks on Chicago Blackhawks, kes vormistas kodus Tampa Bay Lightningu vastu saadud finaalseeria 6. mängu 2-0 võiduga oma viimase kuue hooaja kolmanda karikavõidu.

(foto: Brian Cassella/Chicago Tribune)
Hooaeg, mis algas 9. oktoobril 3-2 karistusvisete võiduga Dallases, sai perfektse lõpu tänu Duncan Keithi ja Patrick Kane'i väravatele. Veidral kombel tuli Keithi poolt ka hooaja avamängus esimene värav ning Kane vormistas võidu otsustava karistusviskega.

Läbi aegade üheksanda kaitsjana playoffide kõige väärtuslikumale mängijale antava Conn Smythe'i trofee saanud Keith avas finaalseeria viimaseks mänguks jäänud kohtumises skoori veidi vähem, kui kolm minutit enne teise kolmandiku lõppu. Playoffides väsimatu tööhobusena kokku üle 700 minuti mänginud Keith lülitus rünnakule, sai kena söödu Kane'ilt ja olgugi, et Lightningu puurivaht Ben Bishop suutis esimese pealeviske ära võtta, siis teise vastu oli ta juba võimetu.

31-aastane kaitsja oli lõpuks playoffides jääl Blackhawksi 69-st väravast 46 puhul. Järgmisena tuli meeskonna kapten Jonathan Toews vaid 29-ga. Viimase kuue aasta jooksul on need kaks võitnud nüüd kolm Stanley karikat ja kaks olümpiakulda. Keith oli hooaja otsustavas faasis tõeline purunematu masin.


21 punktiga kordab ta Chris Cheliose poolt püstitatud Blackhawksi kaitsjate playoffide rekordit. Ühtlasi on Keith NHL-i ajaloos esimene mees, kellel kolm Stanley karikat, kaks olümpiakulda, Conn Smythe'i trofee ning kaks hooaja parimale kaitsjale jagatavat Norrise trofeed.

Blackhawks läks viimasele kolmandikule vastu seisus, kus kogu hooaja jooksul (32 mängu) polnud seal edu ära antud. Lightning polnud samas kogu aasta vältel kolme kohtumist järjest kaotanud. Veidi enam, kui viis minutit enne lõppu hoolitses Kane selle eest, et kogenuma meeskonna tulemuste jada jääks ellu. 2013. aasta playoffide MVP sai oma tänavuse finaali esimese värava kiirest vasturünnakust, kus Brad Richards ideaalse söödu tema kepilaba peale pani.

Kane lõpetas seeria kahe punktiga ning tal on nüüd karjääri jooksul 16-st seeria ära otsustanud kohtumisest kirjas 26 silma.

Lightningu vaim oli pärast 0-2 taha jäämist murtud. Isegi kui sellest midagi veel järel oli, siis tegi lõpliku purustustöö ära Corey Crawford, kes viimastel minutitel meeskonna vähemuse ajal suurepäraselt tegutses. 30-aastane puurivaht, kes enne finaalseeriat ebakindlalt oli tegutsenud, sai 25 tõrjega oma karjääri viienda playoffide nullimängu.

Crawford ladus võidule aluse tugeva teise kolmandiku algusega. Olles avakolmandikul vaid neli pealeviset saanud, tuli Lightning vihaga välja ning külalised said mitu suurepärast võimalust. Nende seas Steven Stamkose üks ühele minek Crawfordiga, kus Lightningu kaptenil jäi karistusviske stiilis värav tegemata.


Blackhawks on 2007. aasta Anaheim Ducksi kõrval alles teine meeskond, kes võitnud karika pärast seda, kui playoffides on auti löödud neli meeskonda, kes kõik said põhihooajal kirja vähemalt 100 punkti ja alates 80ndatest alles kolmas meeskond, kes Stanley karika kolm korda võitnud kuue või vähem aastaga. "Ütleksin, et teil on dünastia," teatas NHL-i kommisaar Gary Bettman Blackhawksi fännidele, enne kui ta karika Toewsile üle andis.

Meeskonna kapteni käest läks karikas edasi Kimmo Timonenile. Soomlane jõudis 40-aastaselt oma esimese võiduni ja lõpetab sellega oma karjääri.


Bettmanil oli põhjust ka punastamiseks, sest lõpusireeni ajaks polnud Stanley karikas veel United Centerisse jõudnud. Chicagost väisasid kogu finaalseeria jooksul äikesetormid - käis ju Lightning külas - ja seetõttu oli karikas, mis enda elu ajal näinud nii mõndagi, kuskil liiklusummikus kinni.

Mingil määral kordas ajalugu end. Kui Blackhawks 1938. aastal viimati Stanley karika kodujääl võitis, siis polnud seda samuti kohal. Toonane liiga president Frank Calder lihtsalt ei uskunud, et Blackhawks suudab kodus Toronto Maple Leafsi vastu võidu ära vormistada.

Võimalik, et tänavune lugu läheb samuti surematuna folkloori sekka. Täpselt nii nagu see praegune Blackhawksi meeskond. Aastate jooksul on küll koosseisus olnud muudatusi ja seoses palgalehega on neid ka sel suvel tulemas, aga tuumik püsib koos ja on näljane. "Me aina kasvame ja saame täiskasvanulikumaks ning soovime karikavõitu aina rohkem," teatas Toews, kes ütles ka, et üheks suurimaks motivatsiooniks on uutele kuttidele võidujoovastuse pakkumine.

Muutused on tulemas, aga see ei tähenda, et Blackhawks ei võiks oma võitude rida jätkata. Pikkisilmi oodatakse seda, millal üks meeskond suudab karika teist aastat järjest endale võidelda. Viimati sai sellega 90ndate lõpus hakkama Detroit Red Wings. Blackhawksil tundub selleks potentsiaali ja tahtmist jaguvat. "Tundub nagu me läheksime iga aastaga aina paremaks," ütles Brent Seabrook. "Oleme olnud õnnega koos, et kolm korda võita. Iga võit tundub paremana."

Toonast Red Wingsi ja Blackhawksi on juba üks lüli ühendamas. Selleks on Scotty Bowman. Endine Red Wingsi boss on hetkel Blackhawksi juures nõuandja rollis ning tema nimi graveeriti Stanley karikale juba 14. korda. Selle osas on rekordiks Jean Beliveau 17. Eks sellegi püüdmine võib Joel Quenneville'i meeskonnale motivatsiooni lisada.
Loe edasi...

Johnny Oduya võitleb oma tuleviku nimel

Kommentaare pole
Chicago Blackhawks on jõudnud järjekordsest Stanley karikast vaid kahe võidu kaugusele ja seda suurel osal tänu oma tugevale kaitseliinile. Duncan Keith, Brent Seabrook, Niklas Hjalmarsson ja Johnny Oduya on kõik tänavustes playoffides mänguminutite osas mahtumas esikuue sekka. Kuid vaid üks neist on uueks hooajaks lepinguta.

(foto: Mike DiNovo/USA TODAY Sports)
Veidi enam, kui kahe nädala pärast saab Oduyal läbi 3-aastane leping, mis tõi talle tänavu sisse 2,825 miljonit dollarit. Olles sinisel joonel saanud väga väärtuslikuks meheks ootab teda kindlasti ees palgatõus, aga ebatõenäoline, et Blackhawks suudab seda pakkuda.

Võib öelda, et 33-aastane rootslane on mänginud liiga hästi, et klubisse jääda. Kuna järgmisest hooajast hakkavad kehtima meeskonna liidrite Jonathan Toewsi ja Patrick Kane'i uued lepingud, siis peab Blackhawks korraliku satsi kokku panemiseks palgaruumi vabastama. Keegi meeskonna kaitseliini sõdalastest peab lahkuma ja tõenäoliselt saab selleks just Oduya.

"Sõdalane" on täpselt see sõna, millega meeskonna peatreener Joel Quenneville hiljuti Oduyat kirjeldas. See oli pärast 4. kohtumist, milles eelselt oli kogenud kaitsja osalemine mängus kahtluse all. Teda on vaevamas ülakeha vigastus.

Oduya, kelle isa on Keeniast pärit, mängis aga 4. kohtumises 25 minutit ja 45 sekundit. Selle mänguaja on ta tänavustes playoffides ületanud vaid lisaajale läinud matšides. Tema tegutsemine oli sedavõrd muljetavaldav, et näiteks kaitsepartner Hjalmarsson ei saanudki aru, et midagi valesti on: "Ma ei tea, kas ta on vigane või mitte. Ta ohverdab oma keha ja mängib jõuliselt."

Vaatamata sellele, et vigastuse süvenemine võib Oduyal eelseisva palgatõusu nurjata, siis hooaja 2011/12 keskel Winnipeg Jetsist toodud mees praegu oma tuleviku pärast ei muretse: "Oleks rumal hetkel millelegi muule keskenduda. Üritan lihtsalt praegust aega nautida."

Saagu, mis saab, selge see, et järjekordse karikavõiduga lahkuda oleks kunagise drafti 7. ringi valiku jaoks ütlemata vinge.
Loe edasi...

Väravaluugid avanesid, Lightning viigistas finaali

Kommentaare pole
Kui Stanley karika esimeses mängus tuli väravaid nagu mõned jalgpallimängus, siis teises kohtumises jõuti kenasti selleni, mida enne seeria algust võis ennustada - tehti väravaterohke mäng. Kordamööda antud hoopidest väljus võitjana Tampa Bay Lightning, kes viigistas finaalseeria 1-1'le.

(foto: The Associated Press)
Vinges kohtumises pidi Lightning üle elama väravavahist Ben Bishopist ilma jäämise. 28-aastane puurivaht läks viimasel kolmandikul vahetult enne kodumeeskonna ülekaalu algust riietusruumi. Sellel järgnes veider sündmuste rägastik. Postide vahele läks oma playoffide debüüti tegema 20-aastane Andrei Vasilevski, Jason Garrison tegi ülekaalu 4-3 väravaks ning sama ootamatult, kui venelane tuli, läks ta ära. Bishop naases puuri, aga vaid paariks minutiks.

"Mitte keegi ei teadnud täpselt, mis toimus," tunnistas Steven Stamkos. "Pidime ise teadvustajat kuulama, et aru saada, kes meil võrku valvab. Aga pikk pink on kogu hooaja jooksul olnud üheks meie edu aluseks."

Pärast lühikest "võiduvärava vahetust" mängis Vasilevski järjest viimased 7 minutit ja 41 sekundit. Ta tõrjus kõik viis pealeviset ja temast sai viimase 77 aasta jooksul alles neljas puurivaht, kes oma playoffide debüüdi finaalseerias võidukalt lõpetanud.

"Olen igaks mänguks valmis," ütles tänavu 16. põhihooaja mängus jääl käinud venelane. "Esimesel korral olin ehk veidi närvis, aga teisel korral enam mitte."

Mäng tervikuna oli avakohtumisele sarnane. Lightning alustas hästi ja haaras eduseisu, aga siis lõi mängutase kõikuma. Küll aga suureks erinevuseks see, et sel korral suudeti kohtumine ikkagi võidukalt lõpetada.

Avakolmandikul liitus Blackhawksi poolt 1. mängus alistatud ootamatute väravakangelaste seltskonnaga Cedric Paquette. 21-aastane nooruk on seerias pandud spetsiaalselt Jonathan Toewsi valvama, kuid nüüd õnnestus temal ja ta kolmikukaaslastel väravaga üllatada

Teise kolmandiku alguses andis Blackhawks valusa vastulöögi. Andrew Shaw koristas ära Bishopi poolt maha jäetud prügi ning ülekaalust pani lambi põlema Teuvo Teräväinen. Mängitud oli siis vaid 5:20. Lightning sai aga väga vajalikul hetkel õlekõrre. See tuli Nikita Kutšerovi värava näol vaid minut hiljem. Kolmandiku lõpuks oli kodumeeskond ka uuesti ees.

Playoffides müstilise tempoga alustanud Tyler Johnson polnud skoorinud alates idakonverentsi finaali 3. kohtumisest. Meedia oli enne finaalseeria 2. mängu Jon Cooperilt ka juba küsinud, et mis värk on. Lightningu peatreener vastas sellele lihtsalt: "Ilma temata me polekski nii kaugele jõudnud."

Ja ega ilma Johnsonita ei minda ka edasi. Playoffide 13. tabamus oli üsna kole, kuid ega ilu eest lisapunkte ei jagatagi. Brad Richardsi ja Ruslan Fedotenko poolt 2004. aastal püstitatud klubi väravate rekord murdus, kui Corey Crawford ei suutnud enda paremat posti piisavalt hästi kinni katta.

Viimane kolmandik algas Brent Seabrooki väravaga. Duncan Keithi esituste tõttu varju jäänud kaitsja on tänavu samuti suurepäraselt tegutsemas. See on tema playoffide seitsmes tabamus ja nii palju väravaid pole varem lõpumängudes mitte ühegi teise Blackhawksi kaitsja poolt tulnud. Värava juures söötjana tegutsenud Toewsist sai NHL-i ajaloos 92. mängija, kes playoffides 100 punktini jõudnud.

Lightning jäi viimase 20 minuti jooksul taas passiivseks - Crawfordi väravale saadi vaid kaks pealeviset - kuid 3-3 seisu pealt pigistati võit ikkagi välja. Poolteist minutit pärast Seabrooki väravat käis Patrick Sharp praktiliselt üksteise otsa tulnud karistustega mängu kõrvalt vaatamas ja Lightning tegi teise ülekaalu väravaks.

"Ma arvan, et ma polegi midagi sellist varem teinud," rääkis löödud Sharp pärast mängu. "Aga selliseid asju juhtub ja tuleb lihtsalt edasi liikuda. Võtan kogu vastutuse enda peale ning vabandan karistuste surmajate ees, et tekitasin neile sellise stressi."

Blackhawksil oli pärast Garrisoni väravat võimalus viiki otsida üle kümne minuti, aga peatreeneri Joel Quenneville'i karjääri 200. playoffide kohtumine lõppes siiski kaotusega.

Tempokas mängus jäid Blackhawksi poolelt vaid kaks väljakumängijat ilma väravale läinud pealevisketa. Üks neist oli Patrick Kane. Külalised toimetasid taas ilma Bryan Bickellita, samas kui Lightningu koosseisu mahtus pärast kuuajalist pausi uuesti Jonathan Drouin.


Tänavustes playoffides on 36.5% mängudest (85-st 31) olnud sellised, kus võitja on kaotusseisust välja tulnud. Põnevad mängud jätkuvad ööl vastu teisipäeva Chicagos.
Loe edasi...

Blackhawks näitas lääne finaali 7. mängus meistriklassi

Kommentaare pole
Anaheim Ducks on ajalugu teinud. Seda aga paraku negatiivses mõttes. Chicago Blackhawksi vastu saadi NHL-i ajaloos esimeseks meeskonnaks, kes kolmel hooajal järjest koduse 7. mänguga playoffidest on välja kukkunud. Blackhawks näitas 5-3 võiduga meistriklassi ning läheb viimase kuue hooaja jooksul oma kolmandasse finaali.

(foto: Jae C. Hong/AP Photo)
Joel Quenneville'i meeskond asus nagu muuseas mängu 4-0 juhtima. Avakolmandikul sai Jonathan Toewsist läbi aegade esimene mees, kes võõrsil peetud 5. ja 7. mängus vähemalt kaks väravat skoorinud. Ühtlasi oli ta pärast 1963. aastat ja Bobby Hulli esimene Blackhawksi mängija, kes kodust eemal oma meeskonna eest neli järjestikust väravat tegi.

"Ta on lihtsalt hämmastav hokimängija," ütles treener Quenneville oma kapteni kohta."Ta hiilgab tähtsatel hetketel ja näitab, et on hea liider."

Hooajal 2008/09 Blackhawksi kapteniks saanud ründaja on tõesti tõeline suurte mängude spetsialist.


Kohe teise kolmandiku alguses tegi Brandon Saad 3-0 ja põhimõttelisel maeti pardid juba maha mängu keskpaigas, kui Marian Hossa skooris. Blackhawks oli enne seda kohtumist võitnud kõik 15 playoffide mängu, kus Slovakkia vanameister väravani oli jõudnud.

"Me alati usume endasse," tunnistas Patrick Sharp. "Põhiturniiri ajal kuulsime enda meeskonna kohta nii mõndagi. Tundub, et võtsime ennast õigel hetkel uuesti kokku ja oleme selle grupiga finaalis tagasi. Me teame, mis meil riietusruumis on, me usume üksteisesse, usume kogu organisatsiooni ja tegelikult pole üldse tähtis, mida teised ütlevad."

Blackhawks on viimase 24 aasta jooksul kolmas meeskond, kes kuueaastase perioodi jooksul kolm korda finaali jõudnud. Moodsal ajal dünastia-staatusele vast lähemale pole võimalik saada. Ducks unistab sarnasest edust, kuid miski on siiski veel puudu.

"Me astusime sel aastal taas ühe sammu edasi, jõudsime ringi võrra kaugemale, aga peame olema võimelised 7. mänguga seeriat lõpetama," tunnistas kapten Ryan Getzlaf. "Nad mängisid meist täna paremini. Ma ei ütle, et nad on meist parem meeskond, aga me ei teinud piisavalt, et võita."

Getzlaf ja kaitsja Francois Beauchemin tegid Ducksi särgis oma 97. playoffide mängu, millega ületati Teemu Selänne klubi rekord.

Meeskonna peatreenerist Bruce Boudreaust sai NHL-i ajaloos enim 7. mänge kaotanud treener. Neid kohtumisi on tal nüüd kuus.

Corey Perry jõudis viimasel kolmandikul oma tänavuste playoffide kümnenda väravaga klubi rekordi kordamiseni ja skooris ka Matt Beleskey, aga nende tabamuste vahele mahutas ennast Brent Seabrook ning Blackhawksi võidus hetkekski kahtlust ei tekkinud.

Patrick Kane jõudis Seabrooki värava puhul oma mängu kolmanda söödupunktini. 2013. aasta playoffide MVP-l on nüüd vähemalt kaks punkti kirjas viies järjestikuses ellujäämisheitluses. Ühtlasi sai temast ka läbi aegade alles 20. mängija, kes 100 playoffide kohtumise juures keskmiselt vähemalt ühe punkti mängus kogunud.


Tänavune karikafinaal algab ööl vastu neljapäeva.
Loe edasi...

Blackhawks kaotas kodus taas punkte

Kommentaare pole
Chicago Blackhawksi megapikk kodumängude seeria jõudis eile üle keskpunkti. Rahuloluks põhjust pole. Viiendas mängus tuli kolmas kaotus. Ainsaks lohutuseks on see, et kõigi kaotuste puhul on suudetud üks punkt välja pigistada. Sel korral saadi sellega hakkama Detroit Red Wingsi vastu.

(foto: Dennis Wierzbicki/USA TODAY Sports)
Kui jätta kõrvale 2013. aasta playoff-seeria, siis oli Red Wingsil oma vihatud rivaali vastu viimane võõrsilvõit kirjas kolme aasta tagusest ajast. Ka siin näis algselt paha seeria murdmine ebatõenäolisena. Blackhawks domineeris avakolmandikku täielikult, aga 17 pealeviskega ühtegi väravat kirja ei saadud.

Vaatamata mitmetele headele võimalustele hakkasid väravad voolama alles teise kolmandiku lõpuminutitel. Tomaš Tatar viis Red Wingsi ette, aga külaliste eduseis kestis vaid 40 sekundit. Viik tuli Brandon Saadi poolt.

Sama tempoga pandi ka normaalajale punkt. Kaks minutit enne lõppu põrkus väravaesises saginas litter Brent Seabrookist Blackhawksi väravasse. Tabamus kanti Darren Helmi nimele. Uskumatu ebaõnn kodumeeskonna jaoks, aga hokijumalal oli siiski üks julmem lüke veel varuks.

Veidi enam kui pool minutit pärast Red Wingsi 2-1 väravat olid tablool taas viiginumbrid. Kris Versteeg sai värava kirja vaat, et identses olukorras. Litter põrkus Jimmy Howardist värava ees õhku ja sellele koperdas otsa Niklas Kronwall.

Alles möödunud nädalavahetusel Pittsburgh Penguinsiga vägeva karistusvisete seeria teinud Blackhawks võis end õnnemängus tunda enesekindlalt, aga sel korral siiski ei vedanud. Jonathan Toews viis küll kodumeeskonna ette, aga Patrick Kane seekord kätt valgeks ei saanud ning seeriale pani just "kane'iliku" lükkega punkti Tatar. Lisaks temale skooris uhkelt ka Gustav Nyguist.


Red Wings võitis seega tänavu mõlemad omavahelised matšid. Novembri keskel jäädi kodus peale 4-1.

Teised kohtumised

Ottawa Senators 4 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)

Kuna Senatorsil on hetkel mõlemad põhiväravavahid vigased, siis sai puuris alustada kogu karjääri AHL-is müranud Andrew Hammond. Ta võttis AHL-ist kaasa numbrid 3.51 ja 89.8%. 27-aastaselt oma esimese NHL-i stardini jõudnud puurivaht tegi aga Canadiensi vastu 42 tõrjet ning nende efektiivsus oli 95.5%. Nii suure tõrjete arvuga polnud veel ükski väravavaht Senatorsi ajaloos oma esimest starti võitnud. Samuti polnud keegi seda nii vanalt teinud. Hammondil on 27 aastale panna otsa veel ka kaheksa päeva. Canadiens on liiga tagumise kümne vastu 17-st matšist võitnud nüüd vaid üheksa. Esikümne vastu on 40-st kirjas 28 võitu.

Calgary Flames 2 - 3 (LA) Minnesota Wild (tipphetked)

Nagu ikka, Flames päästis endale viimase kolmandikuga punkti. Algselt jäädi 0-2 kaotusseisu. Lisaaja teisel minutil rikkus aga Mikko Koivu võõrustajate tuju ära. Seda vaatamata sellele, et Flames on tänavu olnud üks parimaid lisaaja meeskondi. Nendest olukordadest on nüüd 15-st kirjas 11 võitu, Wildil 12-st vaid viis.

Edmonton Oilers 4 - 3 (KV) Boston Bruins (tipphetked)

Bruins oli enne seda matši Oilersi vastu alates aastast 2001 võitnud 13 mängu järjest. Siin läksid aga lood kiirelt hapuks. Oilers sai juhtida 2-0 ja 3-1. Viimaseks kolmandikuks oli küll juba viik käes, aga Bruinsil ei õnnestunud neljamängulist kaotusteseeriat siiski murda. See kasvas hoopis viie peale pärast 12-ringilist karistusvisete seeriat. Kõik ebaõnnestusid oma katsel, kuni Oilersi peatreener Todd Nelson leidis oma pingi peale sellise mehe nagu Martin Marincin. Oma 24. sünnipäeva tähistanud Slovakkia kaitsja tegi külma kõhuga asja ära.

Anaheim Ducks 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Ducks, kes peab kuni märtsi keskpaigani tegutsema ilma Matt Beleskey ja Sami Vatanenita, võttis esimesele puhkepausile 1-0 edu, aga tundub, et meeskond jäigi puhkerežiimile. Lightning lõi kodumeeskonna jalust nelja teise kolmandiku väravaga. Pealevisked olid sel perioodil 20-5! Lightning oli viimati Anaheimis võitnud 2001. aastal.

Colorado Avalanche 1 - 4 Los Angeles Kings (tipphetked)

Jonathan Quick on vormi leidmas ja Kings on järsku kuuemängulise võiduseeria peal. Kindlasti ei ole see juhus. Quicki poolt tuli siin 42 tõrjet ja Kings kosus kenasti varajastest kaotusseisust. Avalanche'i viis neljandal minutil ette kapten Gabriel Landeskog. Jeff Carter pani Semjon Varlamovi selja taha kaks tükki ning Kings on nüüd 30-st kohtumisest, kus tänavu endale lastud kaks või vähem väravat, võitnud nüüd 22.
Loe edasi...