 |
| (foto: nbcchicago.com) |
Avakolmandiku algus ja lõpp olid aga kodumeeskonna poolt nagu öö ja päev. Energilisus asendus ettevaatlikusega ja nii ei saanud Lightning esimese perioodi viimase kaheksa minutiga Crawfordi väravale mitte ühtegi pealeviset.
Samas ei olnud fännidel muretsemiseks erilist põhjust. Blackhawksi rünnakuid hoiti väga hästi kontrolli all ja tegutseti isegi nii edukalt, et teise kolmandiku suurimaks tipphetkeks jäi Kris Versteegi vastu posti kukkumine.
GIF: Face vs. post. pic.twitter.com/EVsdg7RDHd
— Pete Blackburn (@PeteBlackburn) June 4, 2015
Esmaspäeval isaks saanud Versteeg oli koosseisus Bryan Bickelli asemel. Ju peavad väravad endiselt veel ootama.
Minnes viimasele kolmandikule eduseisuga, oli Lightning seda edukalt kogu aasta jooksul hoidnud - playoffides kõik võidud ja põhihooaja käigus vaid kaks normaalajajärgset kaotust. Siin tegi aga Blackhawks kenasti normaalajaga töö ära.
Alguses ei saadud ennast hästi käima ja pealevisked väravale olid harvad, kuid kui kellast oli kulunud 13:38 saabus lõpuks läbimurre. Teuvo Teräväineni kauge pealevise lipsas Ben Bishopist läbi, kui Marcus Krüger oli osava maski värava ette teinud.
"See on hämmastav," rääkis 20-aastane soomlane värava kohta. "Tean, et meil on suurepärane meeskond. Meil on rohkelt kogemusi, aga mina olen noor kutt, kes proovib lihtsalt mängu energiat lisada."
Energiat Helsingis sündinud nooruk tõepoolest lisas. Kaks minutit pärast skoori avamist sai temast sööduandja ning Antoine Vermette tegi 2-1. Teräväinen on läbi aegade noorim Blackhawksi mängija, kes karikafinaalis ühes kohtumises vähemalt kaks punkti teeninud. Alates 1990. aastast on temast nooremana finaalis kahe punktini jõudnud vaid Jaromir Jagr.
"Ta on üks talendikamaid mängijad, keda ma iga päev trennis näen," kiitis meeskonnakaaslast Marian Hossa. "Ta saab iga kohtumisega enesekindlust juurde ja tundub nagu tal süda ei löökski. Ta on nii rahulik."
Lightning jääb taganutma Ryan Callahani läbimurret, mis tuli vahetult enne seda, kui Teräväinen kohtumise pea peale keeras. "Meil oli võimalusi selleks, et mäng ära otsustada, aga me ei kasutanud neid," tunnistas peatreener Jon Cooper. "Kuna see meil ei õnnestunud, siis lasime neil kaasas jõlkuda."
Cooperi hoolealused mängisid viimast kolmandikku ülimalt ettevaatlikult. See Callahani üritus oli üle 13 minuti üldse esimene, mis värava peale läks ja lõpuks saadi neid viimasel kolmandikul kirja vaid viis.
"Tahtsime eduseisu kaitsta ja see on meil varasemalt playoffides õnnestunud," tunnistas Anton Stralman. "Sel korral mängisime aga osava meeskonna vastu ja nad on liiga head selleks, et neile anda nii palju ruumi tegutsemiseks. Seega saime õppetunni."
Blackhawksist on üle 15 aasta esimene meeskond, kes võõrsil viimasele kolmandikule kaotusseisuga minnes mängu võiduga lõpetanud. 2000. aastal tegi New Jersey Devils selle ära Dallas Starsi vastu.
"Vastase austamise ja kartmise vahel on peenike joone," tõdes toona Starsi ridadesse kuulunud Brenden Morrow. "Sa võid neid austada, aga mitte karta. Viimasel kolmandikul tundus, et hoidsime eduseisust kinni, aga kartsime seda, mis võib tulla."
Finaali avamängus oli ka üks kummaline vahejuhtum. Andrew Shaw näitas taas oma jalgpalluri potentsiaali, kui ta ühe rahmeldamise käigus väidetavalt Victor Hedmani hammustas.
"See tundus küll hammustusena. Mul on sellest väikene sinikas," ütles rootslane.
Alates 1939. aastast on 7-mängulise finaalseeria käigus avamängu võitja saanud 75-st juhust 58 korral (77.3%) karika enda valdusesse. Samas on Lightning tänavu juba varem kahte seeriat kaotusega alustanud. Finaal jätkub ööl vastu pühapäeva.
Kommentaarid