Kuvatud on postitused sildiga thomas vanek. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga thomas vanek. Kuva kõik postitused

Vanek siirdus ametlikult Vancouverisse

Nädala alguses õhku kerkinud kuulujuttudel seoses Thomas Vaneki siirdumisega Vancouver Canucksi ridadesse oli tõepõhi all. Klubi teatas reede õhtul, et on austerlasest ründajaga sõlminud aastase lepingu, mille väärtuseks kaks miljonit dollarit.

(foto: spectorshockey.net)
"Thomas on kogu oma karjääri jooksul olnud viljakas väravakütt ja oleme põnevil, et lisame meeskonda tema ründeoskused ja kogemused, mis aitavad meie ründajatel kasvada," ütles käigu kohta peamänedžer Jim Benning. "Tema oskused ja skoorimisvõimekus, kombineeritud tema eeskujuliku mängustiiliga aitavad meie meeskonda sel aastal ja see tuleb kasuks meie noorematele mängijatele, kes oma mänguoskuste lihvimist jätkavad."

33-aastase ründaja lisamine tekitab omajagu küsimärke seoses meeskonna tuleviku ja just uue generatsiooni mängijate arendamisega. Kas mitte ei oleks nende arenguks hoopis parem suurem mänguaeg? Vaneki tulek lükkab igatahes kellegi noorematest koosseisust välja.

Samas on ka käik mõistetav, kuna Canucks oli eelmisel hooajal 2.17 väravaga mängus üks halvemini skoorinud meeskond ning ülekaalu efektiivsus 14.1% oli alla igasugust arvestust. Vanek on alates oma debüüdist hooajal 2006/07 333 väravaga liiga paremuselt kümnes väravakütt ning ülekaalu tabamuste osas 129-ga 2. kohal.

Pärast Vaneki palkamist jääb Canucksil palgafondi 5.375 miljonit, et teha ära leping piiratud vabaagendi Bo Horvatiga, kes oli mullu meeskonna resultatiivseim mängija.

Vaneki võib peagi leida Vancouverist

Jaromir Jagr pole ainus nimekas NHL-i mängija, kes mõned nädalad enne uue hooaja algust lepinguta. Nende seas on ka Thomas Vanek. Alates hooajast 2013/14 kuute erinevat klubi esindanud austerlane on peagi taas uusi maid avastamas.

(foto: thehockeynews.com)
Endist 40 värava skoorijat on hakatud seostama Vancouver Cancuksiga. Vanek tegi mullu eduka poolaasta Detroit Red Wingsi juures, aga Mootorite linnas poldud huvitatud tema tagasi toomisest. Pakkumiste puudumist ja nii hilisel ajal vabaagendi staatuses olemist võib põhjendada ka 33-aastase ründaja ebastabiilse mänguvormiga.

Vanek korjas Red Wingsi särgis 48 kohtumisega 38 punkti (15+23), aga kui kolis Jagri juurde Floridasse, siis tuli 20 matšiga vaid kümme silma (2+8).

Kõigi aegade edukaimal austerlasest hokimängijal on tänaseks NHL-is 885 mänguga kokku kirjas 333 väravat ja 697 punkti.

2017 vabaagentide klassi kümme vingemat venda

Alates pühapäevast on kõigil klubidel võimalus hakata pidama läbirääkimisi piiranguteta vabaagentidega. Nädalavahetusel jäi tänavune vabaagentide klass T.J. Oshie näol ilma ühest väga heast ründajast ning kaitsjate hulgast võis maha kriipsutada Kris Russelli, kes tegi Edmonton Oilersiga neljaaastase ja 16-miljonilise lepingu, ent sellele vaatamata on saadaval veel mitu vinget venda.


(foto: Getty Images)
Jaromir Jagr

Jagr on mitu hooaega järjest teinud aastaseid lepinguid, aga sel suvel on suureks erinevuseks see, et kui varem on ta uue lepingu juba mitu kuud ette ära saanud, siis seekord mitte. Üheks selle põhjuseks võib kindlasti pidada liiga laienemise drafti. Olnuks Jagril järgmiseks hooajaks leping olemas, siis pidanuks Florida Panthers teda kindlasti ühe mängijana Las Vegase meeskonna eest kaitsma.

Üheks lepingu puudumise põhjuseks võib olla ka taseme langus. 45-aastasena tegi Jagr lõppenud hooajal 20-punktilise kukkumise 66 pealt 46 juurde ja seda vaatamata tõsiasjale, et ta tegi kaasa kõik 82 põhiturniiri mängu..

Ei ole välistatud, et Jagr Floridas jätkab, kuna tema näol on tegu väga hea mentoriga noorele meeskonnale ja pole ka kuulda olnud, et temast enam huvitatud ei olda. Samas saavad aga nüüd kõik temaga rääkida ja lauale võivad tulla paremad pakkumised. Võimalikku uut koduklubi peaks otsima idarannikult. Tänaseks üle 1700 mängu kirja saanud mehel on selja taga väga pikk karjäär, aga läänes on ta veetnud vaid mõned kuud, kui ta 2013. aastal kandis Dallas Starsi särki.

Aleksandr Radulov

Mitu aastat kodumaal veetnud venelane tegi üldjoones eduka comebacki NHL-i. Hooaja saagiks jäi 54 punkti, mis tulid ära 72 mänguga. Produktiivsusele andis suure põntsu pikk mõõnaperiood, mis järgnes pärast peatreenerivahetust. Kui see kõrvale jätta, siis sobis ta Montreal Canadiensile päris hästi.

Peagi 31-aastaseks saava ründaja jätkamine Montrealis on aga suure küsimärgi all. Tema esindajad ja Canadiensi peamänedžer Marc Bergevin on pikalt vedanud vägikaigast seoses tulevase palgaga. Viimase info kohaselt nõudvat Radulov koguni seitset miljonit hooaja peale ja seda kuueks aastaks. See teeks temast liiga palgaedetabelis TOP 30 mehe.

Canadiens ei ole kindlasti valmis sedavõrd suurt investeeringut tegema ja on raske uskuda, et üldse mõni NHL-i klubi sellega nõus on. Möödunud hooajal teenis Radulov 5.75 miljonit. Nõutav palganumber võib kahaneda, kui välja käia tõenoolest pikk leping, ent kuna tegu on juba 30+ vanuses mängumehega, siis puudub klubil selleks huvi. Bergevin peab hakkama muretsema ka selle pärast, mis saab Carey Price'ist. Tal on leping veel vaid üheks hooajaks ja temast on saamas piiranguteta vabaagent.

Kevin Shattenkirk

Radulovi palganõudmised on vinged, aga võib arvata, et lõpuks kujuneb Shattenkirkist mees, kes saab kõige suurema lepingu. 28-aastasel ameeriklasel lõppeb kontraht, mis tõi talle aasta peale 4.25 miljonit. Kaitsjad on alati vabaagentidena nõutud kaup ja see toob tihti ülemaksmise. Heaks näiteks Shattenkirki selle hooaja meeskonnakaaslased Washington Capitalsis Brooks Orpik ja Matt Niskanen, kes said mõlemad kolm suve tagasi üle viiemiljonilised lepingud, olgugi et tegu on kaugel tippklassi meestest. Iroonilisel kombel on nüüd Capitalsil just teiste kaitsjate tõttu praktiliselt võimatu ära siduda Shattenkirki, kes selgelt talendikam mees.

Hooaega St. Louis Bluesis alustanud jänki tegi tänavu 56 punktiga uue karjääri rekordi ja kosilastest tal puudu ei tule. Kindlasti üritab ikkagi ka Capitals mingisugust diili teha, aga tõenäoliselt ta siiski pealinnas ei jätka. Küll võib ta aga jätkata Metro divisjonis. New York Rangers on Dan Girardi lepingu välja ostmisega saanud endale portsu vaba palgaruumi ning seda võib veelgi juurde tekkida, kui teine kaitsja Kevin Klein otsustab oma NHL-i karjääri lõpetada. Huvitava käiguna sihtivat ta Euroopasse siirdumist.

Rangers on end pärast väikest mõõna karikanõudlejate sekka tagasi mänginud ja seega võiks olla tegu klubiga, mis ka Shattenkirki ambitsioonidele vastab. Kuna vanus pole veel päris kriitilise piiri peal, siis võiksid vaateväljas olla ka nõrgemad, aga suure tuleviku ja tühja palgalehega meeskonnad nagu näiteks New Jersey Devils, kes endale äsja drafti avavaliku saanud ja kes võib kena kauba vastu saada Ilja Kovaltšuki mängijaõiguste maha ärimisega.

Martin Hanzal

Pikalt Arizona Coyotesis olnud, aga tänavuse hooaja Minnesotas lõpetanud Hanzal pole vast eriti uhke nime, aga ta on mitmekülgne mängumees, kes paljudele sobiks. Samuti võiks ta olla üsna soodne variant, arvestades et on 30 aastat vana ja seisus, kus karikas võitmata. Lõppeva lepinguga võttis ta palgafondist ära 3.1 miljonit ja must-valge statistika ning klaasmehe reputatsioon ei luba palgatõusu.

Pikakasvulise tsentri hinda võib alla tõmmata ka Wildi peamänedžeri Chuck Fletcheri ütlused pärast hooaja lõppu. Üsna kummalise käiguna kahetses ta avalikult Hanzaliga seotud tehingut, mille hulgas olid mitmed drafti valikud, kaasa arvatud tänavuse suve 1. ringi oma.

Kui mõni kahetseb, siis keegi teine, kes sel suvel Hanzalile võimaluse annab, võib lõpuks riskantsest otsusest lõigata väga head vilja. Tema 39 punkti oli sel hooajal keskpärane number, aga 20 väravaga sai püstitatud uus karjääri rekord. Lisaks oli ta üks liiga edukamatest lahtivisete võitjatest, saades sel hooajal edukuseks 56.4%.

Karl Alzner

Alzner on Hanzaliga sarnast tüüpi mängija selle poolest, et tegu pole särava vennikesega, kuid oma teeb ta alati ära. Tema punktirekordiks on vaid 21, aga näiteks +/- näitaja osas on ta +61'ga aktiivsete kaitsemängijate seas 21. kohal. Selle hooaja +23'st olid paremad ainult üheksa ametivenda.

2007. aasta drafti 5. valikul saab läbi leping, mille keskmiseks töötasuks oli vaid 2.8 miljonit. 28-aastane kanadalane on ise väljendanud soovi Washingtonis jätkata aga muljalt on tulemas kindlasti paremaid pakkumisi ja see viib ta tõenäoliselt ikkagi uude klubisse.

Raudmees, kes seitse hooaega järjest osalenud kõigis põhihooaja mängudes, sobiks hästi mõne hapra kaitseliiniga meeskonna tagalat kindlustama. Dallas Stars ja Winnipeg Jets on meeskonnad, kellel ründepotentsi küll ja veel, ent kaitse auklik nagu juust. Oma kindla mängustiili ja tippklubis olemise kogemusega oleks Alzner mõlemale väärt täienduseks.

Justin Williams

"Härra 7.mäng" on veel üks Capitalsi tänavustest vabaagentidest. Kolmekordne karikavõitja on viimased kaks hooaega Washingtonis veetnud, puududes kokku vaid kahest põhihooaja mängust ja kogudes täpselt sada punkti. Oktoobris 36-aastaseks saaval ründajal lõppeb leping, mis võttis palgafondist enda alla 3.25 miljonit.

Nagu hüüdnimi ütleb, siis võib Williamsile alati playoffides loota ja seega peaks ta olema mitmete karikavõidu mõtetega klubide vaateväljas. Sel kevadel jäid tema numbriteks 13 mänguga 3+6. Williams sobis hästi Capitalsi meeskond ja kuna vanust on juba päris palju, siis võib pidada üsna tõenäoliseks, et ta seal ka jätkab. Samas ei siirdunud ta kindlasti pealinna 2. ringis välja kukkumiseks. Ehk küsimärgid on seoses tema enda huviga. On ka olnud kosta, et meeskonnas tulevad sel suvel muudatused ja Williams võib nende puhul olla üheks lahkujaks.

Andrei Markov

Markov on Canadiensi teine venelane, kellega seoses segased lood. Kogu karjääri Montrealis veetnud kaitsemees on väljendanud soovi jätkata, aga on soovimas kaheaastast lepingut, mis Bergevini morjendab. Tegu mängumehega, kes saab enne käimasoleva aasta lõppu 39-aastaseks.

Töösuhte jätkamise osas on heaks uudiseks see, et Markov on üheksa hooaega järjest paugutanud lepinguga, mis toonud talle 5.75 miljonit dollarit ehk erinevalt Radulovist, ei tohiks palganumber takistuseks olla. Krõbisevat on juba piisavalt palju ja Markovi sooviks nähtavasti kindlustada see, et ta saab lõpetada ühe klubi mehena, mis iseenesest väga sümpaatne. Ent enne kui allkirjad paberil, pole võimalik lahkumist välistada.

Brian Elliott

Eelmisel hooajal liigat tõrjeprotsendi osas 93%-ga juhtinud ja mõned aastad tagasi kogu hooaja peale endale vaid 1.56 väravat lasknud puurivahiga seose on lugu üksjagu kummaline. Ta on seni olnud üsnagi soodsa lepinguga (2.5 miljonit aasta peale) ja kindlasti on tema näol tegu väga soliidse väravavahiga. Ent suures osas ebaõnnestunud hooaeg Calgary Flamesis on huvilisi eemale peletamas. Ka Flames ise ei olnud koostööst enam huvitatud ja võttis uueks esikindaks hoopis Mike Smithi.

32-aastasena on Elliott kindlasti sihtimas endale viimast suurt lepingut ja see kitsendab potentsiaalsete maandumiskohtade hulka veelgi, kuna paljudel on juba suure palgaga esinumber olemas. Kanadalasel sattus väga halvale aastale viimaste aegade halvim hooaeg. Samas näitavad karjääri keskmised näitajad 2.42 lastud väravat ja tõrjed 91.3%, et oma tööd võiks ta kellegi puuris ikkagi asjalikult teha.

Thomas Vanek

Kunagine 40 värava mees on viimastel hooaegadel palju ringi rännanud, sest praegune mängutase ei kannata võrdlust varasemaga, ent läinud hooajal suutis ta oma aktsiaid uuesti kergitada. Detroit Red Wingsi ja Florida Panthersi peale ära jagatud aasta tõi 68 mänguga 17 väravat ja 48 punkti. Eriti hea oli minek Detroidis, kus 48 matšiga tuli 38 silma (15+23). Lepingu väärtuseks oli tal tagasihoidlik 2.6 miljonit.

Head esitused Mootorite linnas võivad austerlase sinna tagasi viia, kuigi on ebaselge, millise suuna nüüd Red Wings võtab pärast seda, kui üle hulga aja playoffidest eemale jäädi. 33-aastane Vanek võiks olla praegusel hetkel hea panustaja, kuid klubi võib sihtida tuleviku tegijaid. Karjääri peale tehtud 333 väravat ja 697 punkti võiksid aga samas kogenud ründaja jaoks mitmed uksed lahti hoida.

Steve Mason

Mason on viimastel nädalatel olnud nagu kuum kartul. Tema agent Anton Thun ütles kuu keskel, et Philadelphia Flyersiga pole olnud olnud mitte mingisuguseid lepingujutte, aga eelmisel nädalal andis klubi peamänedžer Ron Hextall mõista, et Mason ikkagi on veel nende vaateväljas.

2009. aastal hooaja parimaks uustulnukaks valitud puurilukk on väga müstiline kuju. Heal päeval väga hea, kuid sageli ka halb ning see ebastabiilsus tõi talle lõppenud hooaja näitajateks 2.66 ja 90.8%. Tegu tema Philadelphias veedetud nelja hooaja halvimate numbritega. 29-aastasena peaksid tal aga elu parimad hooajad veel ees olema ning see, kes temaga käed lööb, võib end lõpuks tunda lotovõitjana. Kuigi loterii puhul võib kergelt minna ka vastupidiselt.

Valikust on nimme välja jäetud San Jose Sharksi duo Joe Thornton ja Patrick Marleau, kes mõlemad tõenäoliselt samas klubis jätkavad. Nimekirja kõigi vabaagentidega näeb SIIT.

Red Wings sai teise suure skalbi järjest

Idakonverentsi viimaste hulka sattunud Detroit Red Wings näitas läinud nädalavahetusel, et meeskond ei kavatse võitluseta oma 25-aastasest playoffide kohtade seeriast loobuda. Laupäevasele Washington Capitalsi alistamisele järgnes pühapäeval Pittsburgh Penguinsi maha murdmine.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Jeff Blashilli hoolealused läksid võõrsilkohtumisele suure autsaiderina, ent lõpetasid mängu siiski suure 5-2 võiduga. Matt Murray tegi kodumeeskonna väravas hooaja halvima esituse, suutes 23-st pealeviskest tõrjuda vaid 19. Teises puuris näitas aga Petr Mrazek suurepärast klassi.


24 tõrjega lõpetanud tšehh, kes ka Capitalsiga kohtumises postide vahel oli, lasi neljandat starti järjest endale kaks või vähem.

"Vahepeal oli periood, kus ta mängis minu arvates hästi, aga tal vast polnud lihtsalt õnne. Nüüd on ta eriti kuumaks minemas ja kui see juhtub, siis pole liigas temast kedagi paremat ning minu hinnangul oli ta täna suurepärane," kiitis Blashill Mrazekit pärast mängu.

Penguins oli pärast külaliste 2-1 võiduga lõppenud avakolmandikku löögiulatuses, kuid sai järgmise alles kolmeväravalises kaotusseisus olles. Enne mängu karjääri 1000. punkti eest meene kätte saanud Sidney Crosby jõudis hooaja 32. tabamuseni.


Meeskonna eest oli avakolmandikul esimese teinud Tom Kühnhackl, kes jõudis vähemusest sihile. Red Wingsi väravad tulid Nick Jensenilt, Steve Ottilt, Tomaš Tatarilt, Thomas Vanekilt ja mängu lõpus tühja võrku Luke Glendeningult.

Ilus esitus tähendas ka seda, et Red Wings võitis üllatuslikult karikakaitsja vastu omavahelise põhiturniiri seeria. Esimese kohtumise 3-5 kaotusele järgnes lisaks eilsele 5-2 edule üks 6-3 võit.


59-st kohtumisest kogutud 58 punktiga on Red Wings idakonverentsis eelviimane. Playoffidest on puudu kuus punkti. Kui Mrazek suudab oma kuuma kätt põhiturniiri lõpuni hoida, siis on äkki ime isegi võimalik.

Teised kohtumised

New York Rangers 2 - 1 Washington Capitals (tipphetked)

Nagu ikka kombeks, siis Capitals võib olla ükskõik kui hea, aga Rangers on ikka komistuskiviks. Tänavu on Barry Trotzi meeskonna jaoks mõlemad omavahelised vastasseisud lõppenud kaotusega. Rangers jõudis viimase kaheksa mängu peale seitsmenda võiduni, kuid vaatamata sellele ollakse jätkuvalt Metro divisjonis neljandale kohale naelutatud.

Ottawa Senators 2 - 3 Winnipeg Jets (tipphetked)

Võõrsil suurepäraselt esinev Senators ei suuda kodus kuidagi stabiilsust leida. Viimasest üheksast on kaotatud kuus. Jets on samal ajal kodust eemale viimases seitsmes vaid korra punktideta jäänud ning kirjas on viis võitu.

New York Islanders 6 - 4 New Jersey Devils (tipphetked)

Islanders pikendas koduse punktiseeria üheksa mängu peale. Ryan Strome hiilgas 2+1'ga. Devilsi vastu on viimasest 12-st nüüd võidetud kümme.

Columbus Blue Jackets 3 - 4 Nashville Predators (tipphetked)

Jakkidel ei õnnestunud ilusaks tulemuseks mängida Zach Werenski karjääri esimest kolme punktiga mängu (1+2). Hooaega imeliselt alustanud, aga siis veidi ära langenud Juuse Saros suutis 35 tõrjega oma isikliku kolmemängulise kaotusteseeria lõpetada.

Buffalo Sabres 1 - 5 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Blackhawks läks pärast 1-1 viigiga lõppenud avakolmandikku oma teed. 1+1'ga lõpetanud Patrick Kane kerkis NHL-i ajaloos esimeseks ameeriklaseks, kes kõigil oma esimesel kümnel hooajal vähemalt 20 väravani jõudnud. Sabres alistati üheksandat korda järjest. Viimane kaotus pärineb 2010. aastast.

Carolina Hurricanes 0 - 4 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Kodus tänavu päris domineerivalt esinenud Hurricanes jäi PNC Arenal viimase kuue mängu jooksul neljandat korda vähema kui kahe värava peale. Leafsi varumees Curtis McElhinney jõudis 37 tõrjega karjääri viienda nullimänguni. Connor Brown oli kahe värava autor, Jake Gardiner lõpetas 1+2'ga.

Colorado Avalanche 2 - 3 (LA) Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Lightning sai normaalaja lõpus jääkülma dušši osaliseks, kui mäng üliõnnetust omaväravast lisaajale läks. Ent võidupunktid saadi siiski kätte. Jonathan Drouin tegi väga osavalt karjääri esimese lisaajavärava.


San Jose Sharks 1 - 2 (LA) Boston Bruins (tipphetked)

Bruins suutis Brad Marchandi lisaajaväravaga murda puhkenädalalt tulevate meeskondade needuse ja seda kohtumises pärast mida vastane ise puhkama siirdub.

Anaheim Ducks 1 - 0 Los Angeles Kings (tipphetked)

Jalgpallimängu kangelaseks sai hooaja teise väravaga Josh Manson. John Gibson peatas hooaja viiendas nullimängus litri 24 korda. Puhastest paberitest neli on tulnud uue aasta sees ning kaks viimase kolme mängu jooksul. Kings jäi viimase kuue mängu jooksul kolmandat korda nulli peale.

Vancouver Canucks 2 - 3 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Flyers võitis viimase 15 võõrsilmängu peale alles kolmandat korda. Otsustavaks tabamuseks kujunes Brayden Schenni hooaja 14. ülekaalu värav. Ta on nende osas liiga liider. Külaliste kõigi väravate juures korjas endale söödupunkti Shayne Gostisbehere.

Leafs kasvatas rekordilist võõrsilmängude punktiseeriat

Kodust eemal mängides viimati 30. novembril normaalajaga kaotanud Toronto Maple Leafs on tänaseks jõudnud võõrsilmängudes 11-st kohtumisest koosneva punktiseeriani. Viiendat mängu järjest skooriti võõrsil vähemalt neli väravat ning Detroit Red Wings jäeti kuivale.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Mike Babcocki hoolealused teenisid teise järjestikuse 4-0 võidu. Viimati suutis Leafsi puuris kaks järjestikust puhast paberit teenida Ben Scrivens, kes sai sellega hakkama 2013. aasta veebruaris. 22 pealeviset peatanud Frederik Anderseni jaoks on tegu karjääri jooksul esmakordse tembuga.

"Kutid teevad hetkel minu ees mängides suurepärast tööd ja see teeb minu elu kergemaks. Nad katavad pealeviskeid ja hoiavad litrit minust eemal," kommenteeris tänavu kokku kolmandat korda seljataguse puhtana hoidnud taanlane oma saavutust.


Väravate eest hoolitsesid Auston Matthews, Roman Polak, James van Riemsdyk ja Nikita Sošnikov. Matthewsi 23-st väravast on kümme nüüd olnud kohtumiste avaväravad. Viis tabamust on olnud võiduväravad. Torontos pole nii paljude võiduväravatega kollanokka nähtud 31 aastat.

Teist õhtut järjest mänginud Red Wings sai Thomas Vaneki koosseisu tagasi, kuid rünnakule ei suutnud ta siiski särtsu tuua. Kodus on nüüd Leafsi vastu esimest korda ajaloos kahel järjestikusel põhiturniiri kohtumisel nulli peale jäädud. Meeleolu oli Joe Louis Arenal väga vastandlik.


Kui Leafs on kindlalt playoffide kursil, siis Red Wingsi võimalusi hinnatakse juba päris minimaalseteks.


Leafs alustas kohtumisega kuuest matšist koosnevat välismängude seeriat. Arvestades meeskonna hoogu kodust eemal mängides, siis võib vast lähiajal oodata veelgi kõrgemale kerkimist. Atlandi divisjoni 2. kohast on puudu kaks silma.

Teised kohtumised

New York Rangers 0 - 2 Philadelphia Flyers (tipphetked)

Pärast võõrsil olnud 9-mängulist kaotuste jada teise järjest võitnud Flyers karistas valusalt ära Rangersi raiskava tegutsemise. Steve Mason jõudis 34 tõrjega hooaja esimese ja karjääri 31. nullimänguni. Pärast kahte kolmandikku olid pealevisked Rangersi kasuks 27-16. Väravad tulid viimasel kolmandikul Wayne Simmondsi ja Jakub Voraceki poolt.

Colorado Avalanche 2 - 3 Vancouver Canucks (tipphetked)

Sven Bärtschi kaks väravat aitasid Canucksil viimase kümne välismängu peale jõuda alles teise võiduni. Otsustav tabamus sündis ülekaalust viimase kolmandiku keskel pärast seda, kui külalistel oli 2-0 edu ära sulanud. Avalanche on kaotanud seitse järjest ja 17 viimasest 19-st.

Anaheim Ducks 0 - 4 Edmonton Oilers (tipphetked)

Anaheimis näiliselt peaaegu alati kaotav ja enne seda matši viimasest üheksast visiidist vaid ühe võidu teeninud Oilers sai ülimagusa tulemuse Leon Draisaitli kahe värava ja Cam Talboti hooaja neljanda nullimänguga. Selleks oli vaja teha 26 tõrjet. Todd McLellani meeskonnal on käsil 7-mänguline punktiseeria, mille jooksul teenitud kuus võitu.

Hooaja eelvaade: Detroit Red Wings

Mihhail Gorbatšov võitis Nobeli rahupreemia, Google'it ega Yahoo'd ei eksisteerinud veel, eetrisse jõudis Mr. Beani esimene osa ja algset Pokemoni mängu hakati alles looma. Need olid osad maailma sündmused, mis leidsid aset 1990. aastal. Siis kui Detroit Red Wings viimati NHL-i playoffidest eemale jäi.

(foto: mlive.com)
Red Wings on end selgelt mänginud liiga kõige stabiilsemaks satsiks. Tänaseks on 25 hooaega järjest playoffidega lõppenud ja vahepeale on mahtunud neli karikavõitu. Seejuures kaks järjestikust triumfi 1997. ja 98. aastal. Sellega ollakse viimane klubi, kes suutnud Stanley karikat kaitsta.

Pärast kolme järjestikust avaringi mängudega lõppenud aastat on aga praegusel hetkel muidugi meeskond karikavõitmise potentsiaalist veidi kaugel. Päris napilt on ka mõnel korral see 25-aastane seeria ellujäänud. Nii ka eelmisel hooajal, kui divisjonikaaslast Boston Bruinsit suudeti edestada vaid seetõttu, et põhiturniiri jooksul koguti võrdsete punktide juures rohkem normaalajavõite.

Uuele hooajale vastu minnes on paljud spetsialistid arvanud, et Red Wingsi maagiline seeria lõppeb nüüd pärast Pavel Datsjuki lahkumist ära, kuid päris kindlalt seda väita ei saa. Venelasest võluri poolt jäänud auku üritatakse lappida mitme uue näoga. Suvel toodi klubisse koguni kolm uut ründajat - Frans Nielsen, Thomas Vanek ja Steve Ott.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Ilmselgelt on kaotus suur, nii riietusruumis kui jääl," ütles suvel 15 aastat Detrodis mänginud Datsjuki lahkumise kohta Luke Glendening. "Kuid kõik peavad oma taset veidi parandama. Tema koormuse kandmine ei saa olema ühe kuti töö. See oleks üsna võimatu."

Võrreldes mullusega on peatreener Jeff Blashill oma valikust kaotanud ka karjääri lõpetanud Brad Richardsi. Samal ajal hindab aga peamänedžer Ken Holland asendusi kõrgelt.

"Frans mängis (New Yorgis) Tavarese taga ja omas nii ründes kui kaitses palju vastutust. Arvame, et ta on üle välja kasulik mängija."

"Thomas tegi (eemisel hooajal) 18 kolli. Arvame, et pärast seda, kui Minnesota tema lepingu välja ostis, näeme motiveeritud sportlast."

Blashilli meeskond jäi eelmisel hooajal 2.55 väravaga liiga viimase kümne sekka, seega kulub igasugune abi rünnakul kahtlemata ära. Sellega seoses saab olema ka huvitav see, kuidas hakkab toimetama pärast Datsjuki lahkumist oma naturaalsele positsioonile keskele pääsev Dylan Larkin.

Suvel 20-aastaseks saanud ameeriklane oli üle 36 aasta esimene Red Wingsi kollanokk, kellel õnnestus lõpetada meeskonna suurima väravakütina. 80 mänguga läks võrku 23 tükki. Nende kõrvale lisas ta 22 söödupunkti. Novembris kuu parimaks uustulnukaks valitud noormees oli ka +11-ga meeskonna parim +/- arvestuses.


Larkini kõrval oli veel vaid Tomaš Tatar vähemalt 20 väravaga mees (21). Asjad muutusid päris palju võrreldes Mike Babcocki viimase peatreenerina veedetud aastaga. Siis oli satsis neli vähemalt 20 kolliga meest.

Kaitse osas oli seis ka kaugel roosilisest. Endale lasti keskmiselt 2.67 väravat. See tähendas ka seda, et Red Wings oli ainus negatiivse väravate suhtega playoffidesse pääsenud meeskond. Bruinsil oli näiteks seis kenasti 0.1-ga plussis.

Oma seljataguse parandamise osas pakub uuele hooajale vastu minnes lootust see, et põlvevigastus röövis mullu Niklas Kronwallilt ligi 20 mängu ja nooremad kaitsemehed on taas aasta võrra kogenumad. Seejuures on pärast eelmise hooaja lõppu Aleksei Martšenkol selja taga nii MM-turniir kui ka maailmakarika mängud.

(foto: dailyfaceoff.com)
Väravas minnakse jätkuvalt edasi tandemiga Petr Mrazek-Jimmy Howard, kuigi aina enam on selgemaks saamas see, et viimasel Mootorite linnas enam väga pikka pidu pole. Ameeriklane mängis juba eelmisel hooajal selgelt vähem mänge ja ligi 5.3-miljonilise lepinguga väravavahti pole mõtet pinki soojendamas hoida.

Mrazek oli läinud hooajal kohati täiesti löömatu, võites näiteks jaanuaris üheksast mängust seitse, lastes 1.32 väravat ja tõrjudes 95.2%-ga. Kogu hooaja peale tuli 54 mänguga 27 võitu, keskmiselt väravaid 2.33 ja tõrjed 92.1%. Howard sai 37 mängu juures kirja vaid 14 võitu, lastes 2.80 väravat ja tõrjudes 90.6%-ga. Alates hetkest, mil ta 2009. aastal põhimeeskonna püsivaks liikmeks sai, pole tema numbrid halvemad olnud.

Holland tunnistas kevadel, et võib Howardist loobuda ja 32-aastane puurilukk tõdes ka ise, et mängud Red Wingsi särgis võivad olla mängitud, aga pärast seda on seis siiski muutunud.

"Minu arvates olid väravavahid sel aastal meie meeskonna tugevuseks, aga mõlemad sattusid eriaegadel raskustesse," rääkis alates 1997. aastast klubi peamänedžerina tegutsev Holland suvel. "Kui Jimmyl asjad jaanuaris ja veebruaris untsu läksid, siis võttis Petr asja üle ja kui Petr veebruari keskel ja märtsis raskustes oli, siis esines Jimmy hästi. Me vajame kahte väga head väravavahti, nii nagu kõik meeskonnad."

Hooaja väljavaated

Peagi algava hooajaga seoses võib äkki öelda, et Red Wingsi tugevuseks on see, et oma taset hinnatakse realistlikult. Pikk playoffide seeria ja varasemad karikavõidud on meeskonna fännidest kindlasti teinud nõudliku pundi, aga klubisiseselt ollakse kahe jalaga maa peal. "Karikanõudlejaid on viis või kuus, selles grupis me arvatavasti pole. Nende viie-kuue järel tuleb 20 meeskonda, kes on sarnase tasemega. Kuulume sellesse 20 meeskonna gruppi," ütles Holland augusti lõpus.

Calgary Flames on eelmisest hooajast hea näide, kui meeskonnast, kes pärast playoffide 2. ringi jõudmist läks suviste täiendustega veelgi vingemalt panema, aga lõpuks kukuti maoli maha. Illusioonidest hoidumine peaks kindlustama selle, et meeskond üritab anda endast igal õhtul tõepoolest parima ja eks see ole üks faktor, kuidas 20-st võrdsest meeskonnast selguvad lõpuks kümme, kes karikavõidu peamiste favoriitidega playoffides liituvad.

Red Wingsi vaimustav playoffide seeria on kindlasti ohus, aga nii on see viimastel aastatel nii mõnelgi korral olnud. Ometi on ikka ja jälle suudetud seda pikendada. Mullu käidi kõva kadalipp läbi - probleemid väravasuul, võtmemängijate vigastused, mõne mehe alavorm - kuid ometi võluti endale koht karikamängudel uuesti välja. Samamoodi jätkates saab õnn ükskord otsa. Aga halvavaid faktoreid vältides võib Blashilli meeskonnast kujuneda ka terav sats, kes teeb järjekordselt oma (playoffidesse jõudmine) kenasti ära.

10 parimat vabaagenti

Homme avaneb vabaagentide turg ja olgugi, et Steven Stamkose näol on tänavune klass kaotanud oma säravaima liikme, ootab siiski ees põnev päev. Vabaagentideks on saamas mitmed väärtuslikud mängumehed, kes võivad oma uue klubi saatust kõvasti muuta. Seega heidame pilgu kümnele parimale vabaagendile.

(foto: foxsports.com)
Kyle Okposo

Kogu senise karjääri New York Islandersis veetnud ja 529 põhihooaja mänguga 369 punktini (139+230) jõudnud Okposo tahab suurt lepingut ja Suures Õunas ei oldud valmis talle seda pakkuma. Räägitud on seitsmest miljonist hooaja peale. Seni on aprillis 28-aastaseks saanud jänki keskmine töötasu olnud vaid 2.8 miljonit. Saadaval olevatest mängijatest kogus Okposo lõppenud hooajal enim punkte (64) ja see annab tõepoolest võimaluse mitmekordseks palgatõusuks.

Milan Lucic

Eelmisel suvel Boston Bruinsi poolt Los Angeles Kingsile loovutatud ründaja on rääkinud oma soovidest kanda Vancouver Canucksi särki, kuid usutavasti ta selleni siiski ei jõua. Vähemalt veel mitte. Tõenäoliselt saab maandumiskohaks Edmonton, mis seletaks nii mõndagi seoses Taylor Halli minema laskmisega. Kuigi veel ei tohiks see kindel olla.


28-aastase ründaja karjääri numbriteks on 647 mängu, 159 väravat ja 397 punkti.

David Backes

St. Louis Bluesi kapteni saatus sõltub suuresti sellest, millised tema palganõudmised on. Viimase viie hooaja jooksul kasseeris ta keskmiselt 4.5 miljonit, ent vanus on peale tulnud ja esitused pole enam väga hiilgavad olnud (tänavu 79 mänguga 45 punkti). Kuigi playoffides oli 32-aastane tsenter superhoos, tehes mitu tähtsat väravat ja lõpetades 7+7'ga. Backes on tõestanud end väga vastupidava mängumehena, jättes viimase kaheksa hooaja jooksul vahele vaid 14 matši. 727 mänguga on tal kirjas 206 kolli ja 460 punkti.

Loui Eriksson

Kui Okposo on tänavuse vabaagentide klassi parim lõppenud hooaja punktide osas, siis Eriksson edestab kõiki väravate arvestuses. Peagi 31. sünnipäeva tähistav rootslane jõudis Boston Bruinsi särgis oma karjääri teise 30 väravaga hooajani. Viimastel aastatel üsna kahvatult esinenud ründaja jõudis tagasi oma kunagisele tasemele, korjates kokku 63 punkti. Bruins on olnud koostöö jätkumisest huvitatud ja samu signaale on saatnud ka mängumees ise, aga tõenäoliselt jätkub tema karjäär siiski kuskil mujal. Lõppenud lepingus oli Erikssoni keskmine töötasu 4.25 miljonit.

Dan Hamhuis

Kole lõualuu vigastus jättis 33-aastasele Hamhuis'le tänavu vaid 58 mängu, kus jäi kirja 13 punkti (3+10). Lisaks piirdus 2014. aastal Sotši OM-kulla võitnud kaitsemees eelmisel hooajal 59 kohtumisega. 4.5-miljonilise investeeringu eest sai Vancouver Canucks üsna vähe tagasi. Lisaks Canucksile ka Nashville Predatorsi esindanud kanadalane oli vahetustehingute tähtpäeval mitme klubi huviorbiidis ja sellel ajal ringlesid ka jutud, et Hamhuist saabki üks tõeline rendimängija, kes läheb teeb ühe playoffide seikluse ära ja naaseb siis vabaagendina koju tagasi. Canucks on ka praegu tema jätkamisest huvitatud, aga päris kindel see siiski pole.

Kris Russell

29-aastane Russell pidi olema mees, kes Dallas Starsi üsna lekkiva kaitse korda aitab teha, aga see plaan siiski väga hästi ei õnnestunud. Nüüd on Dallasest olnud ka kosta, et edasi plaanitakse minna noorusliku kaitseliiniga. Vana lepinguga hooaja peale 2.6 miljonit teeninud kanadalane kõigi eelduste kohaselt Calgarysse tagasi ei lähe, kuna soovib märgatavat palgatõusu. Selle nimel on letti lüüa liiga parima pealevisete blokeerija staatus. Ametlikult lõpetas selle tabeli liidrina tänavu Francois Beauchemin, aga Russellil jäi 20 matši vahele ning nende jooksul oleks ta lõpuks välja kujunenud vahe - 256 vs 210 - kindlasti tagasi teinud.

Andrew Ladd

Eelmisel hooajal 62 punktiga karjääri tippmargini jõudnud endine Winnipeg Jetsi kapten on konkreetselt välja öelnud, et soovib liituda karikat jahtiva meeskonnaga. Chicagos oli tal see olemas, kuid sellele vaatamata olid tema palganõudmised päris kanged. 4.4-miljonilise lepingu pealt tulev ründaja tahab uueks keskmiseks töötasuks summat, mis jääb üle 6.8 miljoni. Kas lõppenud hooajal 25 kolli ja 46 punkti kirja saanud ründaja võtab Okposo koha endale?


Mikkel Bødker

Läbi aegade kõrgeimalt kohalt draftitud taanlane (2008. aastal 8. valik) sai lõppenud hooajal hakkama omamoodi ajaloolise saavutusega, kui ta kerkis esimeseks mängumeheks, kes ühe hooaja jooksul Ottawa Senatorsi vastu kaks kübaratrikki teinud. Veebruaris Arizona Coyotesi Colorado Avalanche'i vastu vahetanud Bødker oli kogu aasta jooksul korralikus hoos, jõudes lõpuks 17 värava ja 51 punktini. Vana lepinguga keskmiselt 3.75 miljonit teeninud ründaja soovib uue kontrahtiga saada 5.5 miljonit. Väga ebatõenäoline, et selline pakkumine Avalanche'i või Coyotesi poolt tuleb.

Eric Staal

Veel aasta tagasi oli Staal üks tänavuse klassi säravamaid nimesid, kuid lõppenud hooaeg oli temalt ülimalt kehv. Pärast karjääri ühte halvimat 54 punktiga hooaega tuli järsku hoopis vaid 39 silmaga aasta. Carolina Hurricanesiga 2006. aastal Stanley karika võitnud tsenter jõudis New York Rangersi ridades üle seitsme aasta uuesti playoffidesse, aga jäi seal viie mänguga nullipoisiks. Enda sõnul loodab ta endiselt mõnes meeskonnas kandvat rolli omada. Iseküsimus on see, kas mõni klubi on üldse valmis talle sellist kohta pakkuma. Seni keskmiselt 8.25 miljonit teeninud ründaja, kellel karjääri numbriteks 929 mängu, 325 väravat ja 781 punkti, peab leppima ka väga suure palgakärpega.

Thomas Vanek

32-aastane austerlane on veel üks ründaja, kes võib end vanade saavutustega müüa. Enne lõppenud hooaega polnud ta kordagi piirdunud vähema kui 20 kolliga. Minnesota Wildi eest jäi seekord kirja aga ainult 18 tabamust ja kokku 41 punkti. Kahvatute esituste tõttu ostis Wild ka tema lepingu aasta enne selle lõppemist välja. Kokku 817 mänguga 316 värava ja 649 punktini jõudnud ründaja agent on rääkinud tema kliendi suurest motivatsioonist ja tahtest kerkida uuesti 30 väravaga meheks. Ega vast mitte keegi ei ütleks sellisest mehest ära. Iseasi, kas neid promojutte üldse usutakse.

Stars peab taas Seguinita hakkama saama

Dallas Stars on playoffide avaringi vastasseisus Minnesota Wildiga teinud praktiliselt perfektse alguse. Kahest mängust on kirjas kaks võitu ja endale on lastud vaid üks värav. Kuid kõik pole siiski mannavahune. Sarnaselt avakohtumisele peab ka kolmandas mängus Tyler Seguinita hakkama saama.

(foto: Glenn James/Getty Images)
Seguin tuli laupäeval seeria teises kohtumises tagasi Achilleuse kõõluse vigastusest. Teda kasutati üsna ettevaatlikult. Mänguaja osas oli ta ründajate seas neljas ning sedagi napi eduga mitmepealise pundi ees. Kuid nähtavasti ei oldud temaga siiski piisavalt ettevaatlikud. Peatreener Lindy Ruff teatas, et täna kavas olevas kolmandas mängus me Seguini ei näe.

"Tegu on traumaga, mis on tema vigastusega seotud," ütles Ruff, kes tunnistas, et ründetuusale võis saatuslikuks saada järsk kõrge tempoga mängimine.

Seguin isegi ei reisinud Minnesotasse, seega võimalik, et temata mängitakse ka seeria 4. mäng, mis kavas kolmapäeval.

Lisaks peab Stars täna hakkama saama ka kaitsja Kris Russellita, keda pärast Calgary Flamesist saabumist erinevad terviseprobleemid pidavalt kimbutanud.

Wild jätkab samuti katkise koosseisuga mängimist. Zach Parise pole grammi võrragi tagasitulekule lähemal ning audis on endiselt ka Thomas Vanek.

Mitmed vigastused annavad debüüdi võimaluse 22-aastasele ründajale Kurtis Gabrielile, kes veel eelmisel suvel koos Robert Roobaga Wildi noortelaagris oskuseid lihvis.

Tyler Seguin jääb avamängust eemale

Kuu aega tagasi Achilleuse kõõluse vigastusega auti langenud Tyler Seguin ei ole traumast piisavalt kiirelt paranenud, et Dallas Starsi täna algavas playoffide avaringi esimeses mängus Minnesota Wildi vastu aidata. Hea uudis on aga see, et tema tagasitulek ei tohiks mägede taga olla.

(foto: Ronald Martinz/Getty Images)
Seguin vigastas end väga õnnetult, kui kohtumisest Tampa Bay Lightninguga tuli trauma kaasa mängu viimase vahetuse käigus.


24-aastane ründeäss jagas hiljem vigastusest ka üsna võigast lähikaadrit, mida nõrganärvilistel vaadata ei soovita.

Starsi peatreener Lindy Ruff märkis, et tõenäoliselt naaseb Seguin Wildi vastu peetava seeria teises kohtumises, lisades avamängu kohta: "Kui see oleks 7. mäng, siis ta arvatavasti mängiks."

Samal ajal on Wildi fännid seoses oma ründestaari Zach Parise'iga pidanud vastu võtma negatiivsed uudised. Tema seljavigastus on sedavõrd tõsine, et playoffides mängimine kipub ebatõenäoliseks. Ees peaks ootama hooaega lõpetav operatsioon.

Lisaks jääb avamängust eemale ka Thomas Vanek ning suure kahtluse all on Erik Haula osalemine.

Playoffide avaring: Dallas Stars vs Minnesota Wild

Dallas Stars vs Minnesota Wild vastasseis on täiesti omamoodi maiguga. Minnesota North Stars oli pika ajalooga klubi, kes mängis kaks korda Stanley karikafinaalis. Viimast korda 1991. aastal. Juba kaks hooaega hiljem oli aga meeskond vormunud Dallas Starsiks. "Hoki osariik" sai oma meeskonna Wildi näol tagasi alles 2000. aastal.

(foto: Ronald Martinez/Getty Images)
Omavahelised põhihooaja mängud

Wild 3 - 4 (LA) Stars
Haula, Fontaine, Koivu - Goligorski, Demers, Eaves, Klingberg

Stars 1 - 2 Wild
Ja. Benn - Carter, Vanek

Wild 3 - 6 Stars
Spurgeon, Coyle, Neiderreiter - Jo. Benn, Fiddler x 2, Seguin, Roussel, Eakin

Wild 3 - 4 (LA) Stars
Vanek, Coyle, Pominville - Goligorski, Ja. Benn, Klingberg, Seguin

Stars 3 - 2 (LA) Wild
Spezza, Benn, Klingberg - Niederreiter, Scandella

Dallas Stars

Starsil oli pärast Minnesotast ümberkolimist eesotsas Mike Modanoga hea alus all ja nii jõuti üsna kiirelt, 1999. aastal ka karikavõiduni. Sellele järgnesid veel mitmed korralikud hooajad, enne kui nullindate lõpus playoffide põud algas. Nüüd on aga meeskond viimase kolme aasta jooksul teist korda karikamängudel ja tänu edukale põhiturniirile poleks ka üllatus, kui lõpuks hokimaailma valitsejaks tõustakse. Kuigi enne seda tuleb läbida pikk kadalipp, mis eelkõige algab iseendast.

Lindy Ruffi meeskond on enda kõige suurem vaenlane. Seda nägime ka aasta tagasi, kui pärast playoffide põua lõpetamist ei suutnud täiendatud koosseis kohe järgmist korda otsa keevitada. Meeskond skooris 261 väravat, mis oli enne tänavust parim alates esimesest Texase osariigis veedetud hooajast 1993/94. Samas aga lasti endale panna 260 tükki ja see tähendas liiga ühte auklikumat kaitset. Tänavu on ka kohati oma hoovi korras hoidmisega probleeme olnud, aga rünnak tegutses veel teravamalt ja nii võeti pärast kümneaastast pausi oma esimene divisjoni tiitel. 3.23 väravat genereerinud rünnak oli liiga parim ja kaitse 2.78-ga piisavalt hea, et mitte langeda viimase kümne sekka. Seejuures olid Starsi keskmisest väravatevahest +0.45 paremad ainult Pittsburgh Penguins (+0.51) ja Washington Capitals (+0.70).

Starsi hooaeg oli huvitav selle poolest, et suurepärase mineku kõrvale, mis päädis lõpuks 109 punktiga ja läänekonverentsi esikohaga, mahtus ka kaks täiesti külma perioodi. Vahemikus 29. detsember - 23. jaanuar kaotati 12-st mängust üheksa. 16. veebruar - 1. märts tuli kaheksast mängust vaid üks võit. Põhiturniir lõpetati uuesti kuumana - 11-st mängust üheksa võitu. Oh kui halb oleks see, kui nüüd väga valele ajale järjekordne külm periood satub. Wild on piisavalt hea meeskond, kes suudaks igasuguse tasemelanguse ära kasutada.

Edu võti: väravavah(t)i(de) mäng

Starsi puurivahid suutsid eelmisel hooajal tõrjete efektiivsuse osas edestada ainult Edmonton Oilersit. 89.5% pealt jõuti tänavu 90.4% juurde, aga see polnud piisav viimaste seast pääsemiseks. Seejuures on Stars tõrjeprotsendi osas viimase üheksa sekka jäänud meeskondadest ainus, kes playoffidesse pääses. Kari Lehtonen ja Antti Niemi on mõlemad suured nimed, veel suuremate kogemustega, aga kumbki pole playoffides pikemat aega suutnud midagi erilist korda saata. Niemi on pärast Chicago Blackhawksiga 2010. aastal karikani jõudmist võitnud vaid kolm playoffide seeriat ning Lehtonen, kes põhiturniiri lõpuosas rohkem mängimisega justkui esikindaks tõusis, pole kogu karjääri jooksul üldse mitte ühtegi seeriat võitnud! Seda peab nüüd hakkama tegema, sest Starsi ründepotentsiaalis kahtlust pole. Veidi liialdades võib äkki isegi öelda, et 90% meeskonna edust sõltub maskis mehest.

Minnesota Wild

Sarnaselt vastasele on ka Wildil omad probleemid. Peatreener John Torchetti peab seeriat alustama oma esiründaja Zach Parise'ita, keda vaevab seljatrauma. 31-aastane ameeriklane oli põhiturniiril 25 tabamusega meeskonna suurim väravakütt ja kui erinevad terviseprobleemid poleks temalt röövinud 12 mängu, siis olnuks ta kindlasti ka punktitabeli tipus. Parise, kelle isa J.P. North Starsi eest mängis, on viimastel aastatel playoffides olnud Wildi A ja O. 23 mänguga on tulnud kaheksa väravat ja 15 söötu ehk ta on mänginud täpselt punkt per mäng tempoga.

Parise'ita mängimine paneb kindlasti kõva põntsu meeskonna rünnakule, mis niigi enamuse hooajast tagasihoidlikult tegutses. Väravate keskmine jäi lõpuks 2.60 peale. 13. veebruaril Mike Yeo asemel peatreeneriks määratud Torchetti juhendamisel skooriti keskmiselt täpselt kolm, mis on hea märk, kuid playoffidele minnakse vastu viiemängulise seeriaga, kus kõigis kohtumistes kahe või vähema peale jäädi. Need kõik mängud ka kaotati. Ehk Parise'i vigastuse kõrval on meeskond hooaja otsustavasse faasi kaasa võtnud ka teise negatiivse emotsiooni. Kaotusteseeriate murdmine ei ole NHL-is kerge.

Wild paneb liiga parimale rünnakule vastu TOP 10 kaitse. Põhiturniiril lasti endale 2.49 väravat. Korralik number pigistati välja vaatamata 77.9%-lisele karistuste surmamisele. Liiga parimast vähemuse meeskonnast sai ühe hooajaga järsku üks nõrgemaid. Samal ajal paranes ülekaalu efektiivsus 15.9% pealt 18.5% peale. Stars surmas karistusi 82.3%-lise efektiivsusega, mis tähendab, et selles osas on ees ootamas põnev heitlus. Wildil peaks olema arsenal, millega Starsi kontrolli all hoida, kuid lisaks sellele tuleb ka ise vastast haavata.

Edu võti: rünnak

Selleks, et kolmandat hooaega järjest avaringist edeneda peab Wild, suutma skoorida korralikul tasemel. Paremini kui hooaja keskmine. See ei saa kerge olema, kuid arvestades vastase väravavahte, siis ei tohiks see ka liialt konti murdev olla. Meeskond on iseenesest edurivis korralikult varustatud. Lisaks Parise'ile on Wildi mängijatest karjääri jooksul 30 värava piiri kätte saanud ka Jason Pominville ja Thomas Vanek. Mõlemal on aga selja taga väga kahvatu põhiturniir. Vanek piirdus karjääri jooksul esimest korda vähema kui 20-ga (18) ning Pominville'i 11 kolli on karjääri halvim, kui pigistada silm kinni tööseisaku tõttu lühikeseks jäänud 2012/13 hooaja juures. Nüüd peab aga paugutama hakkama.

Ennustus: Wild edasi 4-2

Stars alustab seeriat ülisuure favoriidina, aga selles paaris peaks tegelikult olema korralikult üllatuse hõngu. Kuigi palju sõltub sellest, kas Parise saab end mängukorda või mitte. Samas ei peaks ka temata mängides meeskonna võimalused kõige halvemad olema. Lehtonen ja Niemi on ebastabiilsed vahid ning kui kohe esimeses paaris mängus rabistama hakatakse, siis kasvavad Wildi võimalused märgatavalt. Torchetti paneb vastu Devan Dubnyki, kes pärast Edmontonis tehtud keerulist karjääri algust, kerkinud liiga TOP 10 väravavahtide sekka. Hea väravavaht annab sulle alati hea võimaluse võitmiseks.

Wild häbistas 50 000 pealtvaataja ees Blackhawksi

Tundub, et on vaid aja küsimus, millal John Torchetti ajutise peatreeneri kohalt Minnesota Wildi püsivaks juhendajaks edutatakse. Tema käe all tehtud imeline algus jätkus pühapäeval vabas õhus 50 000 pealtvaataja ees. Wild häbistas Chicago Blackhawksi 6-1 skooriga.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Täpsemalt oli tänavuse hooaja teist välimängu jälgimas 50 426 silmapaari. Väravaid kaema tulnud inimesed ei pidanud pettuma, aga kõik, kes tasavägist mängu lootsid näha, läksid kirudes koju. Läbi ajaloo 20. erineva klubina välimängus kaasa löönud Wild purjetas varakult eest ära ja külalisi ei lastud ligilähedalegi.

Kodumeeskond mängis endale kiirelt välja 2-0 eduseisu. Matt Dumba koristas 4. minutil Ryan Carteri läbimurde järel värava ette tekkinud prügi ära ning mõni minut hiljem suunas Thomas Vanek ülekaalus mängides Jason Pominville'i pealeviske Corey Crawfordi selja taha. Wild sai ainuüksi avakolmandikul juba kolm korda ülekaalus mängida ja kokku jäi Blackhawks vähemusse kuus korda.

Külalistele läks kirja ka üks viieminutiline karistus, mis tuli teise kolmandiku lõpuosas Michal Rozsivalile, kes Jason Zuckeri valusalt jääle kukutas.


Wild ei suutnud pikka ülekaalu ära kasutada, aga ega seda polnud sel hetkel enam vajagi. Eduseis oli selleks ajaks kerkinud juba nelja peale. Teise kolmandiku alguses lõpetas Nino Niederreiter ilusa söödukombinatsiooni hooaja 11. tabamusena ja täpne oli ka Pominville.

"Me polnud mänguks valmis," tunnistas ausalt Blackhawksi peatreener Joel Quenneville.

Torchetti meeskond jättis ka viimasele kolmandikule kaks väravat. Need tulid Carterilt ja Erik Haulalt. Nii Haula kui Pominville lõpetasid mängu 1+2'ga. Üle kolme punkti polegi keegi välimängudes seni teeninud.

"See on suurepärane tunne saada võit ja seda nii, et kogu meeskond mängib hästi," ütles Haula, kes Torchetti juhendamisel mängides kogunud seitse punkti.

Tilk tõrva meepotis oli aga muidugi see, et Devan Dubnyk jäi päris hilja nullimängust ilma. Patrick Kane jõudis oma hooaja 35. tabamuseni. Jonathan Toews sai olukorras kirja söödupunkti, mis annab talle neljast välimängust kogusaagiks kuus silma. Sellega on ta nende pühade ürituste parim mees.

Läbi aegade 17. välimängu võitis alles viiendat korda võõrustaja. Blackhawksil on vabas õhus mängides neljast kohtumisest kirjas vaid üks võit.


Hooaja viimane välimäng on kavas tuleval laupäeval. Colorado Avalanche võõrustab Detroit Red Wingsi.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 3 - 4 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Laupäeval viimasel hetkel haigestumise tõttu Penguinsi mängust eemale jäänud Marc-Andre Fleury oli uuesti jalul ning jätkas Sabresi üle domineerimist. 24 tõrjega lõpetades tuli Sabresi vastu seitsmes järjestikune võit, mis kogu karjääri jooksul 28 matši juures 19. võit. Meeskond tervikuna teenis Sabresi üle kaheksanda järjestikuse võidu. Võidutabamuseks osutus Matt Culleni vähemusest tulnud värav. Väravaautorite sekka mahutas end taas ka Scott Wilson. 2011. aasta drafti 7. ringi valik on pärast Jordan Staali ja 2007. aastat esimene Penguinsi kollanokk, kes kolmes järjestikuses mängus väravani jõudnud.

New York Rangers 1 - 0 (LA) Detroit Red Wings (tipphetked)

Jimmy Howard sai üle hulga aja hakkama korraliku esitusega, aga esimest võitu pärast 3. detsembrit see talle ikkagi ei toonud. Henrik Lundqvist lükkas oma hooaja neljandaks puhtaks paberiks kõrvale 22 üritust ja lisaajal skooris Kevin Klein.

Carolina Hurricanes 2 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Tasavägine vastasseis läks 2-2 seisuga vastu viimastele minutitele, aga siis sai Hurricanesile saatuslikuks Jordan Staali kõrge kepi eest tulnud karistus. Mõned sekundid enne selle lõppu jäi Steven Stamkos vabaks ja see ei ole hea idee. Ühe lisas tühja väravasse veel Ryan Callahan, kes lõpetas kohtumise kahe tabamusega. Lightning on nüüd viimasest 13-st omavahelisest vastasseisust võitnud 11.

Anaheim Ducks 5 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Oleks see Flamesi teha, siis kindlasti ei käidaks hooaja käigus kordagi Anaheimis. Siin oli kõik kahe kolmandikuga enamvähem korras, kui kaotusseis püsis minimaalsena (1-2), aga kodumeeskond läks viimasel perioodil kiirelt oma teed. Ryan Getzlaf pikendas võiduväravaga oma hooaja pikima punktiseeria kaheksa peale, Ryan Kesler sai kirja 2+1 ning Ducks pani kodus Flamesi 22. kohtumist järjest paika. Üks veel ja käes on liiga rekord.


Vancouver Canucks 5 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Avalanche kindlasti lõpetaks hea meelega Vancouveris käimised. Sealt tuli viimase 15 külastuse jooksul 12. kaotus. Jannik Hansen sai kirja kaks kolli ning Henrik Sedin tegi söödupunktidega karjääri 10. nelja silmaga mängu. Daniel sai enda nimele kolm söötu. Canucks skooris viimati üle kolme detsembri alguses. Lisaks oli kodus kuus mängu järjest ainult kaotuseid kukkunud.

Kaheksas järjestikune kaotus maksis Wildi peatreenerile töökoha

Nädal on üsna lühikene aeg, aga selle jooksul võib siiski palju muutuda. Eriti NHL-is, kus meeskondadel külmade ja kuumade perioodide vaheldumine väga sage. Eelmisel nädalavahetusel võis Minnesota Wildi peamänedžeri Chuck Fletcheri sõnadest välja lugeda, et treenerivahetust pole kavas, aga Mike Yeo on siiski nüüd töötuks jäänud.

(foto. USATSI)
Viimaseks naelaks kirstus oli 2-4 kaotus Boston Bruinsile. Juba ammu oli meeskond sattunud oma ajaloo halvima koduse kaotusteseeria peale ning kokku on järjestikuseid lüüasaamisi kirjas nüüd kaheksa. Viimasest 14-st mängust võitis Wild Yeo juhendamisel ainult ühe.

"Ma ei anna alla, ega löö sellele mängijate grupile käega. Kavatsen näidata võitlusvaimu. Ma usun sellesse gruppi, aga nad parem hakaku üksteisesse uskuma ja ootusi täitma," ütles Yeo pärast kaotust.

Klubi arvas aga teisiti ja vaatamata soovidele võitlust jätkata lõpetati siiski 2011. aasta suvel alanud koostöö.

"Soovin tänada Mike'i suure töö ja pühendumise eest, mida ta treeneripingil olles Minnesota Wildi organisatsioonile pakkus ning soovin talle tulevikuks kõike head," teatas Fletcher.

Wild domineeris Bruinsi vastu pealevisetega 33-19, aga nagu ikka viimasel ajal kombeks, siis litter ei tahtnud lihtsalt vastase väravasse minna. Kodupubliku jaoks oli mängu ainsaks rõõmuhetkeks teise kolmandiku keskel Thomas Vaneki poolt tulnud 1-1 viigivärav. Külalised viis avakolmandikul vähemusest juhtima Brad Marchand, kelle hooaja 27-st väravast 12 on tulnud viimase 12 mänguga.

Wildi toetajate rõõmustamine jäi ka väga üürikeseks, kuna David Krejci taastas eduseisu poole minutiga. Viimasel kolmandikul olid Bruinsi poolt täpsed veel Loui Eriksson ja Zdeno Chara. Mõnikümmend sekundit enne lõppu ilustas skoori oma karjääri esimese väravaga Mike Reilly, kellega koos Robert Rooba suvel Wildi noortelaagris osales.

Robile on kindlasti tuttav ka Wildi uus peatreener. Selleks on laagris noori ässasid juhendanud John Torchetti, kes klubi AHL-i satsi juurest edutati. 51-aastase ameeriklase jaoks on see kolmas kord ajutise treenerina mõnda NHL-i klubi juhendada. Varasemad võimalused on olnud Florida Panthersi ja Los Angeles Kingsi juures.


Bruinsi bossi Claude Julieni jaoks oli see karjääri 500. võit. Vaid kuus on veel vaja, et tõusta Art Rossi kõrvale 387 võiduga jagama Bruinsi ajaloo edukaima peatreeneri au.

Teised kohtumised

Philadelphia Flyers 1 - 2 (LA) New Jersey Devils (tipphetked)

Devils ikka oskab võite röövida. Siin jäädi pealevisetega alla 24-32. Viimase kahe kolmandiku jooksul koguni 12-29! Mängu kõik väravad tulid ülekaalust. Flyersi poolelt oli täpne Shayne Gostisbehere, kes haaras endale kollanokkadest kaitsjate liiga rekordi. 22-aastasel ameeriklasel on vähemalt üks punkt kirjas 11-st järjestikusest mängust, mis on ka Flyersi uustulnukate rekord.

Florida Panthers 0 - 5 Nashville Predators (tipphetked)

Eelmisel nädalavahetusel võiduseeriast ilma jäänud pantrid ei saa kuidagi ree peale tagasi. Viimasest viiest läks kirja neljas kaotus. Viimases kahes on mõlemas lastud endale viis väravat. Pekka Rinne sai puhkepäeva ning Carter Hutton teenis 22 tõrjega karjääri neljanda nullimängu. Vastasmeeskonna värava all tegutses kõige edukamalt Calle Järnkrok, kes sai kirja kaks kolli.

Vancouver Canucks 2 - 5 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Leafsil oli taas üsna kahtlane koosseis väljakul, aga Canucks läks nähtavasti mütsiga lööma. Mängu, kus Henrik Sedinist sai meeskonna eest läbi aegade enim kohtumisi (1141) kirja saanud mängija, mindi Daniel Sedini väravast juhtima, aga siis pani eelmise hooaja legendaarne rännumees Marc Arcobello 13 sekundiga kaks kolli ja rong läks vaikselt jaamast ära. Väravaautorite sekka mahtus ka Teemu Selänne endine söömakaaslane Brendan Leipsic.


Carolina Hurricanes 6 - 3 New York Islanders (tipphetked)

Bill Petersi meeskond jätkab enda omapärast seeriat. Enamus tänavuse hooaja punktidest on tulnud olukordadest, kus mängitakse järjestikustel päeval ning viimasest seeriast tuldi välja kokku kolme silmaga. Islandersi vastu tehti kõik enda väravad ära kahe kolmandikuga ja üks hetk oli seis isegi 4-0. Inspiratsiooni saadi nähtavasti sellest, et enne mängu austati 2006. aasta karikavõidu kangelasi. Kaks väravat tuli Victor Raski poolt.

Columbus Blue Jackets 4 - 2 Ottawa Senators (tipphetked)

Hooaja esimesed kaks omavahelist mängu koguskooriga 10-3 võitnud senaatorid ei suutnud kolmest kolme teha. Joonas Korpisalo jõudis 11. stardi jooksul kaheksanda võiduni ning Boone Jenner skooris kaks tükki. Sinijakkide jaoks oli heaks uudiseks ka see, et kaitsja David Savard oli pärast 11-mängulist vigastuspausi koosseisus tagasi.

Dallas Stars 4 - 3 Washington Capitals (tipphetked)

Starsile meeldib Capitalsi kottida, aga siin jäädi viisakaks ning 4-0 pealt lasti seis tasavägiseks teha. Kaks väravat tulid Tyler Seguinilt, kes jõudis karjääri kolmanda 30 väravaga hooajani. Need kõik on tulnud pärast Dallasesse kolimist. Külalised said kõik oma tabamused viimasel kolmandikul.

Chicago Blackhawks 2 - 3 (LA) Anaheim Ducks (tipphetked)

Haigusest taastunud Artemi Panarin oli Blackhawksi rivistuses tagasi, ent kaotusteseeriat ei suudetud sellest hoolimata katkestada. Ducks sai oma hooaja esimese lisaajavõidu tänu Ryan Getzlafi ülekaalu väravale. Kodumeeskonna mõlema kolli eest hoolitses Brent Seabrook.

Edmonton Oilers 1 - 2 (KV) Winnipeg Jets (tipphetked)

Esimest korda alates 21. novembrist võis Jetsi postide vahel näha taas Ondrej Paveleci ning Blake Wheeler ja Andrew Ladd kindlustasid karistusvisetel selle, et kogenud puurivaht naaseks vigastuspausilt ka võidukalt. Oilers päästis endale punkti Matt Hendricksi vähemuse väravaga. Eelmise mängu viie punktiga lõpetanud Connor McDavid jäi nulli peale.

San Jose Sharks 4  - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Coyotes tegi vastase elu keeruliseks, aga teist õhtut järjest mänginud meeskond kulutas nähtavasti kogu oma jõu esimese kahe kolmandikuga ära. Viimase 20 minuti jooksul lisandus 21-le pealeviskele ainult üks ning 1-2 kaotusseis kahekordistus.

Blue Jacketsi raskused jätkuvad, Tortorella debüüt kaotati Wildile 2-3

Columbus Blue Jackets on jõudnud pikkuselt ajaloo teise hooaja alguse kaotusteseeriani. Kaheksast kaotusest hullemini on läinud vaid 1943/44 hooaja New York Rangersil, kes kaotas suure osa oma mängijatest sõjateenistusse. Võib öelda, et tavaoludes on Blue Jackets nüüd läbiaegade halvima alguse teinud meeskond.

(foto: Jim Mone/Associated Press)
John Tortorella debüüt kaotati Minnesota Wildile pärast ilusat avakolmandiku. Seal oldi pealevisetega 13-6 üle ning tänu Brandon Dubinsky ülekaalu väravale saadi ka puhkepausile eduseisus. Zach Parise oli Wildi oma aasta kuuenda kolliga ette viinud. 1-1 pani tabloole noor rootslane Alexander Wennberg.

Iseenesest polnud ka edukas avakolmandik uue peatreeneri juhendamisel ainus hea märk. Olles Todd Richardsi käe all tänavu endale lasknud ligi 30 väravale läinud pealeviset, jäeti Wild vaid 23 juurde. Ometi Mike Yeo meeskonnale sellest piisas, et võit välja pigistada.

Teise kolmandiku kuuendal minutil viigistas seisu Nino Niederreiter ja perioodi keskel tegi ülekaalust 3-2 Thomas Vanek. Mõlemal oli veel võimalusi, kuid sellega lõpetati skoorimine ka ära.

Tortorella, kes pole karjääri jooksul mitte ühtegi debüütmängu võitnud, polnud valmis rõõmustama moraalse võidu üle. Ent Jackets sai vähemalt head meelt tunda selle üle, et esimest korda tänavusel hooajal lasti endale vähem kui neli väravat, mis iseenesest uskumatu fakt.


Jacketsi hooaeg jätkub kolme järjestikuse võõrsilmänguga. Täpselt sama arv kaotuseid on ka minna Rangersi Teise maailmasõja aegse rekordini.

Teised kohtumised

New York Rangers 4 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Max Domi ehitas avakolmandikul vägevalt Klas Dahlbeckile karjääri teise värava, kuid Coyotes ei suutnud ootamatule eduseisule midagi peale ehitada. Rangers kallutas kohtumise enda kasuks kolmeväravalise viimase perioodiga. Skoorimise lõpetas Rick Nashi hooaja esimene värav ja karjääri 700. punkt. Tegu oli väga haruldase tabamusega, mil värav määrati ära olgugi, et litter reaalselt puuri ei jõudnudki. Vastane sidus tühja värava olukorras läbimurdele läinud Nashi ära. Skoorijate sekka pääses ka endine Coyotesi mees Keith Yandle.

Pittsburgh Penguins 1 - 4 Dallas Stars (tipphetked)

Penguins suutis nii Jamie Benni kui Tyler Seguini kuival hoida, aga oma võiduseeria jätkamiseks sellest ei piisanud. Starsil oli neli erinevat skoorijat ja korralik lammutustöö tehti Marc-Andre Fleury vastu ära vaid 23 pealeviskega. Penguinsi jaoks oli ainus positiivne asi see, et Pascal Dupuis tegi pärast ligi aastast pausi oma kauaoodatud comebacki.

Ottawa Senators 4 - 5 (KV) New Jersey Devils (tipphetked)

Pöörases mängus punnitas Devils end teist kohtumist järjest viimase minuti väravaga lisaajale. Veel kuus minutit enne lõppu oldi kaheväravalises kaotusseisus. Selle tegi nii suureks Chris Neil, kes tähistas oma karjääri 900. mängu Gordie Howe kübaratrikiga. Mike Cammalleri lahkus mängust kolme söödupunktiga. Senatorsi väravas tegi hooaja debüüdi Andrew Hammond, kelle jaoks see kaotus alles teine, mis kodupubliku ees saadud.

Nashville Predators 5 - 1 Anaheim Ducks (tipphetked)

Bruce Boudreau jalgealune kisub aina tulisemaks. Hävitav lüüasaamine Ducksile, kes sai teisel kolmandikul vaid kuus pealeviset ning oma ainsa värava kaheksa minutit enne lõppu ning sellegi ülekaalust. Ryan Ellis ja Colin Wilson juhatasid kodumeeskonna vägesid 1+2'ga.

Chicago Blackhawks 3 - 2 Florida Panthers (tipphetked)

Panthers võttis endale tervelt kaheksa karistust ja jäi vaid 18 pealeviske juurde. Brent Seabrook ja Patrick Kane olid 1+2'ga osalised kõigis kodumeeskonna väravates ning Blackhawks sai omavahelistest mängudest kaheksanda järjestikuse võidu.

Vancouver Canucks 2 - 3 Washington Capitals (tipphetked)

Capitalsile tuli neljas järjestikune võit tänu Aleksandr Ovetskini hilisele väravale. Oma võiduseeria jäeti ellu vaatamata sellele, et viimasele 20 minutile tuldi välja 1-2 kaotusseisus. Normaalajaga suudeti viimati Vancouveris võidutseda 1998. aastal.

San Jose Sharks 1 - 4 Los Angeles Kings (tipphetked)

Darryl Sutter üllatas väravavahi valikuga, aga Jhonas Enroth vedas oma debüüdil kenasti välja, lõpetades 39 tõrjega. Jeff Carter oli millegi peale väga pahane ning paugutas 2+2´ga oma karjääri kuuenda neli punkti toonud mängu. Kaks külaliste väravatest tulid ülekaalust. Skoorimist alustati Tyler Toffoli väga vinge võttega.

Hooaja eelvaade: Minnesota Wild

"See neetud Chicago Blackhawks." - nii võivad mõelda kõik Minnesota Wildi mängijad ja fännid. Pärast 4-aastast pausi on kolm hooaega järjest playoffidesse jõutud, aga kõigil aastatel on just Blackhawks meeskonna konkurentsist kukutanud. See seeria tuleb oma eesmärkide täitmiseks lõpetada.

(foto: Getty Images)
Kohanenud Vanek ja edukam ülekaalus mängimine annaks rünnakule vunki juurde

Mike Yeo meeskond skooris mullu 2.77 väravat mängus, millega platseeruti viisakal 12. kohal. Seda isegi vaatamata eelmise suve suure täienduse Thomas Vaneki karjääri ühele halvimale aastale. Austerlane suutis koguda 52 punkti, millest täishooaegade arvestuses halvem vaid tema debüütaasta (48 punkti). 31-aastast ründajat vaevasid kohanemisraskused.

"Vaatamata sellele, millega ma pidin hakkama saama - kehv tervis, erinevates kolmikutes mängimine, varasemast suurem playmakeri roll - jõudsin 20 värava ja 50 punktini, aga see polnud siiski selline minek, mida sooviksin näidata. Minu eesmärgiks on skoorida 30+ väravat," rääkis Vanek selle nädala alguses.

(foto: Jordan Doffing/MHM Photo)
Karjääri jooksul seni 298 kolli teinud ründaja pandi rohkem mängujuhina tegutsema seetõttu, et Wildi ründeliin on parajalt talendist tilkumas. Zach Parise, Jason Pominville, Mikko Koivu, Mikael Granlund...ja see nimekiri läheb aina edasi. Näiteks Nino Niederreiter oli Parise'i taga 24 tabamusega väravaküttide edetabelis teisel kohal, aga ta veetis enamuse hooajast tagumistes ründekolmikutes.

Samas ei kuulu täielik ründakul amoki jooksmine väga peatreeneri visiooni. "Vaatamata sellele, et skoorisime mullu palju rohkem kui inimesed arvavad, eriti hooaja teises pooles, ei ole me liiga parimate ründemeeskondade seas. Meie identiteet põhineb töökusel ja tugeval kaitsemängul," tunnistas Yeo hiljuti.

Sellest, et meeskonnal pole vaatamata suurele talendi kogusele rünnakul asjad päris korras, andis hästi aimu ülekaalus mängimise efektiivsus. Hädise 15.9%-ga suudeti edestada vaid kolme meeskonda. Playoffides tõsteti see avaringis St. Louis Bluesi 33.3% peale, aga eks kõik, mis järsult tuleb võib sama järsult ära kaduda ja nii juhtuski järgmises ringis.

Yeo teab ja loodab, et seda annab parandada: "Me teame, et meil on mängijate grupp, kes on paremad sellest kohast, mida eelmisel aastal ülekaalu osas näidati. Ent me ei jää ka lihtsalt paigale istuma ja lootma, et saame järsku liiga parimaks ülekaalu meeskonnaks. Me tahaksime seda olla, aga see sõltub mitmetest asjadest. Mängijatest ja sellest, kuidas nad ühele lainele saada."

Niigi tugev kaitseliin on jõudu juurde saamas

Wildi endale lastud 2.41-st väravast olid mullu paremad vaid viis meeskonda. Suur osa selles oli väravavahil Devan Dubnykil, kes transformeerus müstiliseks meheks, aga eks iga väravavaht vajab suurt toetust ka oma kaitsjatelt. Wildi sinise joone mehed suutsid seda pakkuda ja isegi olukorras, kus kaitseliini liider Ryan Suter oma mänguvormiga hädas oli.

(foto: tsn.ca)
Yeo oli Suteri panusega rahul, aga meeskonna üks asekaptenitest oli päris löödud. "Käisin tal pärast hooaja lõppu külas. Ta oli enda suhtes väga kriitiline ja ma ei arvan, et ta seda vääriks. Statistika osas ei olnud tegu ehk tema parima aastaga, aga ta tegi palju häid asju. Hooaja teises pooles olime me liiga parim meeskond ja tema oli meie liider," mainis Yeo.

Suter oli mullu keskmise mänguaja osas liiga liider (29:03) ja liigne koormus võis oma osa mängida selles, et 30-aastane jänki ei suutnud enda kõrgetele standarditele vastavat mängu näidata. Selle suhtes on aga heaks uudiseks see, et mitmed noored on peale kasvamas. Meeskonna pesamuna, 21-aastane Matt Dumba tegi eelmisel hooajal +13'ga selle arvestuses klubi kollanokkade rekordi. Lisaks küpsesid aasta võrra edasi 22-aastane Jonas Brodin ning 25sed Jared Spurgeon ja Marco Scandella. Samuti loodetakse palju ka suvel koos Robert Roobaga noortelaagris mänginud Mike Reillyst, keda peetakse ülekaalu spetsialistiks.

Devan Dubnyk ei pea liigse ootuste koorma all kannatama

Dubnyk tegi mullu hullumeelse aasta või õigem oleks isegi öelda poolaasta, kuna enne jaanuaris Minnesotasse saabumist konutas ta Arizona Coyotesi pingi peal. Wildi eest tuli 39 mänguga 27 võitu. Keskmiselt lasi ta endale vaid 1.78 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 93.6%. Sellist vormi on raske korrata, aga klubi seda ei ootagi.


"Me ei palu temalt, et ta oma selle aasta vormi igal aastal kordaks. See ei ole reaalne. Ent me usume, et ta suudab olla selles liigas hea väravavaht. Ta on jõudnud parimasse mängijaikka," rääkis suvel peamänedžer Chuck Fletcher.

Yeo on öelnud, et 29-aastast puurivahti ootab uuel hooajal ees kindlasti väiksem koormus. Eelmise hooaja lõpus alustati temaga praktiliselt kõiki mänge, kuid samas pole kadunud usk Darcy Kümperisse, kellelt loodetakse uut tõusu. 25-aastane kanadalane lasi mullu endale 2.6 väravat, tõrjete efektiivsusega 90.5%. Aasta varem ringlesid numbrid vastavalt 2.4 ja 91.5% ümber.

Hooaja väljavaated

Wild oli eelmise põhiturniiri lõpus liiga parim meeskond. Sealt saadud hooga mindi edukalt läbi ka playoffide avaringist, aga siis langeti üsna väikese vastupanuga (mängud 0-4) Blackhawksi vastu. Õppida on veel nii mõndagi, kuid Yeo hinnangul on meeskond valmis karikavõidule konkureerima, öeldes: "Arvame, et oleme konkurentsivõimelised ja karikanõudlejad."

Samal ajal on jäädud reaalsuse piiridesse, ega pole illusioone loodud. "Meie liiga on nii raske, et minu arvates oleks täielik ignorantsus, kui usuksime, et ei peaks vaeva nägema ja tugevalt esinema ning arvaksime, et meil ei seisa uuel hooajal ainuüksi playoffidesse jõudmiseks ees raskeid aegu. Reaalsus on see, et mängime läänekonverentsis ja oma divisjonis. Peame näitama oma parimat mängu ja vähemaga meil pikka pidu pole," lisas Yeo.

Mingis mõttes võib öelda, et raskused on meeskonda tabanud ka juba enne hooaja algust. Nimelt on Yeo kritiseerinud oma hoolealuste esitusi kontrollkohtumistes, olles eriti rahulolematu noortega: "Suhtlemine on ilmselgelt osa tööst, aga meie ülesandeks pole innustada tugevalt mängimisele ja tahtmisele siin olla." Oleks ikka pidanud kohe Robertiga lepingu ära tegema...

On ütlemata vägev mõelda, et NHL-i üks tugevamatest satsidest on meie mehe suhtes huvi üles näidanud. Wild on tõusuteel olev meeskond, kelle tuumik võib veel mitu head aastat edukalt koos mängida. Omadega on jõutud faasi, kus ollakse valmis suureks läbimurdeks, aga nagu eelpool mainitud - esimese asjana tuleb Blackhawks maha murda. See oleks aga isegi Tom Cruise'i jaoks keerukas missioon.

Wild on kohaliku kogukonnaga loonud tugeva sideme

Minnesota Wild on tänu väravavahi Devan Dubnyki suurepärasele mängule ennast tagasi playoffide heitlusesse murdnud, aga see ei ole ainus, mille üle klubi võib uhkust tunda. Wild on meeskond, kes on tänu oma mängijate valikule loonud kohaliku kogukonnaga tugeva sideme.

(foto: John Autey/Pioneer Press)
Pärast seda, kui vahetustehingute viimasel päeval toodi Columbus Blue Jacketsist ära Jordan Leopold on Wildi koosseisus nüüd üheksa mängijat, kellel jaoks on Minnesota rohkem, kui lihtsalt koht, kus oma igapäevast tööd tehakse.

Leopold on üks kuuest Wildi mängumehest, kes on Minnesotas sündinud ja kasvanud. Tema näol on tegu ka endise Minnesota ülikooli meeskonna kapteniga ning ta kuulus sel ajal samasse meeskonda koos Keith Ballardi ja Thomas Vanekiga, kellega on nüüd Wildis kokku saadud.

Kohalikud mehed Leopold ja Ballard katsid tagalat, samas kui 14-aastasena perega USA-sse kolinud Vanek murdis ründes erinevaid rekordeid. Koos võideti 2003. aastal üliõpilasliiga NCAA meistritiitel. Leopold ja Ballard said sellega hakkama ka aasta varem.

Sarnaselt Vanekile kolis noorukina koos perega ookeani taha elama ka soomlane Erik Haula ja hokikarjääri edendamiseks sai välja valitud samuti Minnesota. On ju see koht tuntud kui "10 000 järve osariik" ja seal on hoki harrastamiseks ideaalsed tingimused. Lõppude lõpuks kutsuvad kõik minnesotalased ka oma kodukohta "hoki osariigiks".

Haula mängis samuti Minnesota ülikooli eest ning 2010. aastal sai temast Vaneki järel teine väljapool Põhja-Ameerikat sündinud mängumees, kes ülikoolisatsi on esindanud. Aasta varem oli sealt ülikoolist laia maailma läinud Jordan Schroeder, kes 2009. aasta drafti 1. ringi valikuna läks Vancouver Canucksisse, aga jõudis eelmisel suvel ringiga Minnesotasse tagasi.

Minnesotas on oma ülikooli hokit mänginud ka Justin Fontaine ning Ryan Carter. Seda aga teiste osariigis olevate ülikoolide eest. Olles 2007. aastal kuulunud Stanley karika võitnud Anaheim Ducksi ridadesse on Carter käinud ka kohalikule rahvale kopsikut näitamas.

Wildi uhke üheksa ülejäänud liikmed on Nate Prosser ja Zach Parise. Esimene esindas oma kodukoha klubi viis hooaega, enne kui suvel St. Louis Bluesiga lepingu tegi. Paraku ei leidnud ta seal aga endale kohta ja nii tuli ta vahetult enne hooaja algust koju tagasi

Osariigi suurimas linnas Minneapolises sündinud Parise mängis ennast täheks New Jersey Devilsi ridades, enne kui 2012. aastal vabaagendina oma juurte juurde naases. Minnesotas on tema ülesandeks teha ära see, mis tema isal J.P. Parise'il tegemata jäi. Tänavu jaanuaris meie seast lahkunud vanem Parise mängis praeguse Dallas Starsi eelkäija Minnesota North Starsi eest NHL-is üheksa hooaega ning oli hiljem ka meeskonna abitreener, kuid ei suutnud Stanley karikat "hoki osariiki" tuua. Ehk õnnestub Wildi asekaptenil see ära teha

Wild röövis St. Louisist võidu

St. Louis Blues on meeskond, kes pole viimastel aastatel Minnesota Wildile üldse istunud - enne eilset matši oli Wild võitnud vaid ühe viimasest 11-st vastasseisust. Järjekordne kaotus näis paratamatu, kuna Blues domineeris kogu kohtumist, aga võidupunktid röövis siiski Wild endale.

(foto: Billy Hurst/Associated Press)
Külalised jäid peale 3-1, olgugi et pealevisked läksid Bluesile 42-19. Neist 21 tulid teisel kolmandikul, mil mõlemad korra tabloole said. David Backes viis Bluesi ette, aga eduseis kestis alla minuti. Viigi tõi Thomas Vanek. Seejuures mahtus lühikesse ajavahemikku veel ka Wildilt ära võetud Zach Parise koll.

Devan Dubnyk, kes oli ise Bluesile kaotanud karjääri kõik seitse mängu ja neis kohtumistes enda selja taha keskmiselt lasknud 4.72 väravat, frustreeris vastaseid ning Wild keeras viimasel kolmandikul kõik pea peale. 14. minutil skoorisid lühikese aja jooksul Kyle Brodziak ja Nino Niederreiter kaks tükki. Kahe Wildi värava vahele mahtus vaid 13 sekundit.

"Me tegime kaks viga," tunnistas pärast mängu Bluesi boos Ken Hitchcock. "Kas neil oli üldse kümme väravavõimalust? Arvatavasti mitte. Meilt tuli kaks eksimust ja need lõppesid meie väravas."


Wild on nüüd võitnud seitse järjestikust võõrsilmängu ja viimasest 14-st on kaotatud vaid kolm. Mured playoffidesse kvalifitseerumisega seoses on jäetud kaugele selja taha ning Dubnyki supervorm võib meeskonna kevadel muuta mustaks hobuseks.

Teised kohtumised

Pittsburgh Penguins 0 - 2 Boston Bruins (tipphetked)

Penguins mängis ilma Sidney Crosbyta, kes jäi täiesti viimasel sekundil kohtumisest eemale, olles mängueelse soojenduse kaasa teinud ning lisaks toimetati pärast avakolmandiku Jevgeni Malkinita. Tuukka Raskile hooaja kolmas nullimäng 30 tõrjega. Viimati saadi Pittsburgist põhihooaja jooksul puhta paberiga minema 1976. aastal. Esimene värav tuli avakolmandiku keskel tänu Milan Lucicile ning lõppskoori vormistas tühja väravasse Zdeno Chara. Bruins on nüüd 11. järjestikuses kohtumises teinud mängu avavärava. Klubi rekord on 12. See püstitati 1990. aasta veebruaris.

Philadelphia Flyers 7 - 2 Detroit Red Wings (tipphetked)

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.


Brayden Schennilt kaks kolli ja üks sööt ning Wayne Simmondsilt üks värav ja kaks söötu. Red Wingsile kümnes järjestikune kaotus Philadelphias. Nendes mängudes on väravate suhe nüüd 17-44. Flyers pole oma viimases 14. mängus normaalajal hetkel playoffide kohtadel olevatele meeskondadele kordagi kaotanud. Kaheksast mängust on kirjas viis võitu. Küll on aga kaotatud kõik kuus mängu satsidele, kes playoffidest hetkel vaid unistavad.

San Jose Sharks 2 - 6 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Sharksil oli enne viimast kolmandiku pealevisete osas ülekaal 26-13. Seis oli viigis 2-2 ning võiduvõimalused näisid suurepärased. Taheti parimat, aga kukkus välja ikka nii nagu alati. Patrick Sharp lõpetas kahe väravaga alates 28. jaanuarist kestnud põua. Sharksi eest oli koos Melker Karlssoniga täpne Joe Thornton, kes mängueelsel päeval meedias ärritunult üles astus. Negatiivsete emotsioonidega minnakse nüüd seitsmemängulisele välisturneele.

Buffalo Sabres 0 - 2 New York Rangers (tipphetked)

Keith Yandle skooris Rangersi eest oma esimese ning noor väravavaht MacKenzie Skapski sai 20 tõrjega oma karjääri esimese nullimängu. Ta on nüüd esimene Rangersi puurivaht pärast Marcel Paille'd ning aastat 1957, kes oma karjääri esimese kahe kohtumisega esimese nullimängu kätte saanud.

Tampa Bay Lightning 1 - 2 Winnipeg Jets (tipphetked)

Kodumeeskonnale sai saatuslikuks värava autori Nikita Kutšerovi viieminutiline karistus. Drew Stafford pani selle ajal ühe Andrei Vasilevski selja taha ning paar minutit hiljem tõi Jetsile 4 vs 4 olukorras võidu kapten Blake Wheeler.

New York Islanders 1 - 3 Montreal Canadiens (tipphetked)

Carey Price jõudis karjääri rekordit kordava hooaja 38. võiduni ja Canadiens noppis 21-st Metro divisjoni vastu peetud kohtumisest 18. võidu. Max Pacioretty skooris teist mängu järjest vähemuse värava. Islanders on nüüd kodus neli mängu järjest peksa saanud. Ometi on Kyle Okposo meeskonnas tagasi.

Carolina Hurricanes 0 - 2 Florida Panthers (tipphetked)

Pantheri vaim ei taha kuidagi murduda, nüüd teeb juba kolmas väravavaht nullimänge. See läks oma endise klubi vastu mänginud Dan Ellisele kirja 27 tõrjega. Hurricanes pole nüüd kahe mänguga kordagi pantrite vastu skoorinud. Hooaja esimene mäng kaotati 0-1.

Vancouver Canucks 4 - 1 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Leafs pole alates aastast 2003 kordagi Vancouveris võitnud ja ega seda pole kerge teha, kui seitse ülekaalu olukorda jääb lahendamata. Enim lõbutses Derek Dorsett, kes lõpetas 1+2'ga. Külaliste auvärava skooris karistusviskega Phil Kessel.

Arizona Coyotes 1  - 4 New Jersey Devils (tipphetked)

Patrick Eliaš jäi kohtumisest eemale ning Devilsil oli raskusi enda käima saamisega, aga kui see lõpuks juhtus, siis oli kiirelt "adjöö". Väravad skooriti alates teise kolmandiku lõpust 12 minutiga. Coyotes sai rõõmustada selle üle, et kapten Shane Doan lõpetas üle kuu aja kestnud väravatepõua.

Colorado Avalanche 3 - 2 Calgary Flames (tipphetked)

Patrick Roy meeskond murdis taas edukalt maha satsi, kes tuli külla olles mänginud ka eelmisel õhtul. Kuigi Flames ähvardas järjekordselt viimase kolmandiku tagasitulekuga. Seda alustati 0-2 kaotusseisust ja üle 14. minuti oli 2-3 taga olles aega viiki otsida.

Los Angeles Kings 1 - 2 Nashville Predators (tipphetked)

Väga tagasihoidlik mäng, arvestades et eelmises matšis kombineerisid need kaks 13 kolli. Jeff Carter viis kunnid varakult ülekaalu väravaga ette, aga Predators tuli viimasel kolmandikul kaotusseisust välja. Pekka Rinne tegi 23 tõrjet ning ta on nüüd Miikka Kiprusoffi ja Kari Lehtoneni järel kolmas soomlasest väravavaht, kes jõudnud 200 võiduni. Predators sai kaks punkti kätte vaatamata sellele, et James Neal jäi kohtumisest eemale.