Kuvatud on postitused sildiga mike ribeiro. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mike ribeiro. Kuva kõik postitused

Viinakurat on Mike Ribeiro maamunalt pühkinud

Pikalt NHL-i parimate sööduseppade seas figureerinud Mike Ribeiro karjäär on tänaseks tõenäoliselt lõppenud. Hea, kui temast üldse inimesena asja saab. Alkoholi tõttu eelmisel hooajal AHL-i kukkunud mees on alates suve algusest justkui maamunalt kadunud.

(foto: tennesean.com)
Montrealist pärit ründaja agent Bob Perno kurtis kohalikus raadios muret.

"Ma tean vaid seda, et Mike pole alates hooaja lõpust isegi uiske jalga pannud, ta pole treeninud ega jääl käinud, ta lõpetab karjääri," rääkis Perno. "Pole olnud ühtegi NHL-i meeskonda ega isegi mõnda Euroopa meeskonda, kes oleks mulle tema teenetest huvitatuna helistanud. See on väga pettumust valmistav, kuidas ta karjäär lõppeb."

37-aastane Ribeiro oli alles nii hiljuti, kui hooajal 2012/13 punkt mängu kohta koguv mees, kellel liigas kokku 1074 kohtumisega kirjas 793 silma (228+565). Ta võiks jätkuvalt olla paljude meeskondade jaoks väärtuslik mängija, aga viinakurat on ta rajalt maha võtnud ja kuhugi ära viinud.

"Mitte keegi ei tea, millega ta praegusel ajal tegeleb," lisas Perno. "Mike'i põhiprobleemiks on see, et ta ei tunnista oma haigust. Tema peas on kõik jätkuvalt ilus. Ta lahkus möödunud talvel NHL-i rehabiliteerimisprogrammist. Oleme väga mures, aga ei saa midagi seoses sellega teha. Alati kui telefon heliseb loodan, et see on tema."

Oma karjääri viimased hooajad Nashville Predatorsi ridades veetnud kanadalane pole isegi oma perekonnaga suhelnud. Abikaasast olevat ta lahus ning Perno sõnul nägi Ribeiro viimati oma kolme last hooaja lõpus.

"Üritame teda Nashville'ist leida, teame et ta on kuskil Nashville'is. Tema perekond on teda näinud. Tema abikaasa nägi teda põgusalt, aga siis ta justkui haihtus õhku. Üritame teda telefonitsi kätte saada, aga ta ei võta kõnesid vastu," kirjeldas Perno kadunud mehe otsinguid.

Perno loodab, et mingi hetk võtab Ribeiro uuesti mõistuse pähe: "Tegime kõik selleks, et teda aidata. Kõik on kõike proovinud. Tema abikaasa, Mängijate Ühendus, mina, kõik teised. Aga ühel hetkel peab Mike end ise aitama."

Agent avaldas Mike Ribeiro kaardilt kadumise põhjuse

Mõelda vaid, et vinget hooaega tegev Nashville Predators võiks praegusel hetkel veel tugevam olla. Hooaja keskel loobuti NHL-is karjääri jooksul ligi 800 punkti kogunud Mike Ribeirost. Nüüd on 37-aastase ründaja agent Bob Perno avaldanud, miks läks nii nagu läks.

(foto: Bruce Bennett/Getty Images)
Kolmandat hooaega Nashville'is alustanud Ribeiro oli eelneva kahe aastaga kogunud kokku vägagi korralikud 112 punkti ning esines kahanenud mänguaja kiuste täitsa hästi ka tänavu, jõudes enne meeskonnast minema löömist 46 mänguga 25 punktini (4+21).

Predators waive'is kanadalasest söödusepa veebruari alguses ning ta mängis hooaja lõpuni klubi AHL-i meeskonna eest, olles ligi punkt/per mäng mängija (28 matšiga 26). Enne madalamas liigas maandumist olevat ta ka Predatorsilt klubivahetust palunud.

Perno sõnul jäi tema klient viinakuradi küüsi. "Mike on hetkel Nashville'is ja üritab paraneda," selgitas Perno. "Ta on andnud endale kaks kuud jõudmaks otsusele seoses oma tulevikuga hokis. Mike'il oli tagasilangus seoses tema alkoholiprobleemidega ja ta peab sellest kosuma. Tegu on millegiga, mis võib ohustada sinu karjääri, eriti tema eas."

Ribeiro oli mõned aastad varem suunatud NHL-i võõrutusprogrammi ning näis, et probleemist on ta vabanenud, aga läinud detsembris kadus järg uuesti ära.

"Mike'il oli tagasilangus enne pühi ja Predatorsi mänedžment sai sellest teada. Nad otsustasid, et parem oleks, kui ta lahkuks. Seega aktsepteeris Mike üleminekut farmmeeskonda," lisas Perno. "Tuleb tunnistada, et ta ei andnud alla. Paljud veteranid oleks tema kingades käega löönud, aga mitte tema. Ta leidis julguse jätkata."

NHL-is kokku 1074 põhihooaja matši kirja saanud mängumehel lõppeb peagi kaks aastat tagasi seitsme miljoni dollari peale sõlmitud leping. Tema jätkamist liigas võib pidada väga ebatõenäoliseks.

"Kui kõik siin lõppeb, siis arvan, et ta võib oma karjääri üle uhke olla. Võimalik, et ta läheb Euroopasse. Realistlikult vaadates saab NHL-is jätkamine olema raske," rääkis Perno Ribeiro tuleviku kohta.

Viite erinevat klubi esindades on Ribeiro NHL-is jõudnud 228 värava ja 793 punktini.

Predators tõi Fiddleri meeskonda tagasi

Tänasega on veidi üle kolme nädala jäänud vahetustehingute tähtpäevani ning mängijateturg on hakanud seetõttu vähehaaval aktiviseeruma. Ühe huvitava lükke tegi nädalavahetusel Nashville Predators. Meeskonda toodi tagasi ülikogenud tsenter Vern Fiddler.

(foto: northjersey.com)
Predatorsil oli vaja uut keskründajat pärast seda, kui Mike Ribeiro eelmise nädala keskel lahkumissoovi lauale pani. Viimastel nädalatel tihti koosseisust välja jäänud mehele aga võtjat ei leidunud ja nii loobuti lihtsalt tema teenetest. NHL-is ligi 800 punkti kogunud ründaja waive'iti ning tema karjäär on kõigi eelduste kohaselt jätkumas AHL-is.

36-aastane Fiddler pole oma pika karjääri jooksul olnud nii resultatiivne kui Fiddler, aga kindlasti on tegu töökama mängumehega, kes võiks muu hulgas olla heaks eeskujuks meeskonna noorematele liikmetele.

Fiddleri esimene periood Nashville'is oli aastatel 2002-09. Järgnenud on aastad Arizona Coyotesis, Dallas Starsis ja New Jersey Devilsis, kellega ta tegi suvel aastase lepingu.

Elu New Jerseys eriti edukas polnud. 39 mänguga jäi kirja vaid üks värav ja kolm punkti.


Kogu karjääri peale kokku on Fiddleril 857 mänguga kogunenud 260 punkti (103+157).

Devilsile anti tema teenete eest tuleva suve drafti 4. ringi valik.

Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Kevadel klubi 18-aastase ajaloo jooksul kolmandat korda playoffide avaringist edenenud Nashville Predators on end vähem kui 12 kuuga tõstnud liiga tugevate keskmike seast võimalikuks Stanley karika nõudlejaks. Seda tänu vahetustehingutega, millega peamänedžer David Poile kokku pannud väga tugeva koosseisu.

(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
Alates klubi algusaegadest saadik peamänedžerina tegutsev Poile tõi läinud talvel klubisse Ryan Johanseni ning suvel turgutas ta satsi veel ka P.K. Subbani lisamisega. Tegu parimates mängija aastates olevate tähtedega, kelle kaasabil võiks Predators aastateks tippkonkurentsi tõusta.

Jaanuaris hangitud Johansen on tõeline esitsenter, keda meeskonnas pole varem olnud. Resultatiivselt debüteerinud ja 42 mänguga 34 punktini (8+26) jõudnud mehelt oodatakse väga suur panust.

"Meil on temaga seoses suured ootused individuaalsete esituste, punktide, söötude suhtes. Ta peab olema meie resultatiivseim mängija ja koguma endale suured numbrid," on 24-aastase Johanseni kohta Poile suvel öelnud. "Arvan, et ta on jõudmas oma parimasse ikka ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta ei võiks teha väga-väga head aastat."

Subban on 27-aastasena veidi kogenum ja end ka juba tõestanud, jõudes 2013. aastal liiga parima kaitsja auhinnani. Ent ka temalt peaks olema veel rohkem tulekul. Mullu tegi ta kolmanda vähemalt 50 punktiga hooaja järjest ja seda vaatamata sellele, et kevad läks kaelatrauma ravimisele.

"Olen elevil meie meeskonna, linna ja eelkõige karika võitmise võimaluse suhtes. See on kõige olulisem," on Subban öelnud. "Siia tulemine ei ole populaarsuse kogumise võistlus. Siiatulek seisneb kõik meeskonna võitudele ja tiitlini aitamisel. Just selleks olen ma siin."


Predatorsi kaitseliin oli juba enne Subbani saabumist väga muljetavaldava koosseisuga. Kaptenist Shea Weberist loobumine oli julge otsus, aga Poile ongi end tõestanud peamänedžerina, kes ei karda riskida ja ajalugu on näidanud, et tema otsused kipuvad ka õiged olema.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Meie kaitse puhul on tähelepanuväärne see, et esimest kolme - jättes Subbani välja - saab koosseisus ringi liigutada. Nad kõik suudavad uisutada ja litrit liigutada. Meil on väga liikuv esinelik," on oma sinise joone meeste kohta öelnud meeskonna peatreener Peter Laviolette.

Mobiilsus ja kiirus on aina tähtsamaks saamas. Nii nagu ka osavate kaitsemeeste olemasolu. Mida kiiremini litri kaitsetsoonist välja saad, seda väiksem on oht sinu väravale ja mida paremini kaitsjaid rünnakut suudavad toetada, seda rohkem tekib väravavõimalusi.

Kiirus on saanud sedavõrd oluliseks, et isegi läänekonverentsi meeskonnad nagu Predators on asunud eemalduma füüsilisusest, mis varasemalt konverentsis edukalt tegutsemiseks kõrgelt hinnatud oli. Jõudu peab muidugi endiselt olema, aga eelistatult kaasneb koos sellega kiirus ja osavus.

Rünnakuga seoses on oluline omada head tsentrite gruppi ning selleski kastis on Predatorsil linnuke kirjas. Meeskonna uus kapten Mike Fisher ja üle 1000 kohtumise NHL-is kaasa löönud Mike Ribeiro on mõlemad mitmekülgsed ründajad, kes võivad kahtlemata nii mõndagi veel ka Johansenile õpetada.

(foto: dailyfaceoff.com)
Predators, kes mängis pikalt Barry Trotzi juhendamisel, pole kunagi olnud tuntud hea ründemeeskonnanaga, kuid klubi juures kolmandat hooaega alustav Laviolette on selle osas muudatuse toonud. Pärast mitut viljatut aastat oli Predators mullu 2.73 kolliga mängus teist hooaega järjest liiga esikümne lähedal.

Meeskonnas oli eelmisel hooajal Filip Forsbergi ja James Neali näol tervelt kaks 30 väravaga meest. Seejuures jõudis rootslane 33 kolliga klubi rekordi korduseni. Playoffides, mis lõppesid  2. ringis hilisemale finalistile San Jose Sharksile 3-4 allajäämisega, näitas end tugevalt Colin Wilson, kes korjas 13 matši jooksul 14 silma (5+8). Teine ameeriklane Craig Smith on teinud kolm vähemalt 20 väravaga hooaega järjest.

Koos Jimmy Veseyga oleks edurivi veelgi tugevam, aga temast ilmajäämise kaotusevalu võib leevendada Kevin Fiala, kes korjas mullu AHL-is 66 matšiga 50 silma (18+32) ning sai viie mängu jooksul ka NHL-i lõhna nuusutada.

Kuna perfektset satsi on aga väga keeruline luua, siis on paradoksaalsel kombel Predatorsi kunagisest suurimast tugevusest saanud kõige valusam nõrkus. Laviolette'i meeskond oli mullu endale lastud pealevisete vähesuse osas 27.3-ga liiga parim, aga endale lastud väravate keskmine 2.60 jättis satsi liiga keskmikke sekka. Lühidalt tähendab see seda, et kolm korda Vezina auhinnale nomineeritud Pekka Rinne tase kukkus.

Kogu karjääri Nashville'is veetnud soomlane suutis eelmisel hooajal tõrjuda vaid 90.8%-lise efektiivsusega. Meeskond tervikuna jäi tõrjeprotsendi osas 90.5%-ga liiga viimase kümne sekka. Novembris 34-aastaseks saava Rinne peamiseks probleemiks on ebastabiilsus. Eelmise aasta oktoobris oli tema tõrjete efektiivsuseks 92.5%, aga järgmiste kuude jooksul sai ta 91% kätte vaid korra ja kahel kuul jäi see isegi alla 90%.

"Tegu on lihtsalt vaimsete asjadega. Hooaeg on pikk ja kui lased end nendest häirida, siis läheb raskeks. Võimalik, et vahest teen asjad vaimse poole pealt enda jaoks liiga raskeks," rääkis Rinne pärast hooaja lõppu.

Kuna kolm aastat klubis veetnud Carter Hutton lahkus vabaagendina St. Louisi, siis on uuel hooajal Rinnel uus varumees. Tõenäoliselt saab selleks Marek Mazanec, kes võttis kaks hooaega tagasi isegi ühe kuu parima uustulnuka auhinna. Pärast seda on aga tšehh praktiliselt kogu aja veetnud AHL-is. Eelmisel hooajal lasi ta seal endale 2.45 väravat ja tõrjus 91.2%-ga. Variandiks on ka Juuse Saros, aga 21-aastasena jääb tema siiski tõenäoliselt madalamasse liigasse veel küpsema.

Hooaja väljavaated

Pärast nappi alla jäämist Sharksile tõdes Poile, et meeskonnal on veel 1-2 mängijat puudu tõusmaks karikavõidu favoriitide sekka. Siis oli aga Johansen klubis mänginud vaid pool hooaega ja Subban oli veel Montreali armastatuim poeg. Nüüd näib, et meisterplaani viimased lülid on kokku kuhjatud.

Eelmisel hooajal tegi Predators jõulise sammu edasi ja kuna konverentsi finaal oli juba käega katsutav, siis võivad meeskonna fännid tõesti juba karikavõidust unistada. "Meie meeskond lõikab teise ringi jõudmisest kasu," tunnistas Mattias Ekholm eelmise hooaja lõpus. "Arvan, et saame vaid paremaks minna ja ootan seda põnevusega."

Rinne mänguvorm tekitab küsimusi, aga sellega seoses võib julgustavalt vaadata minevikku. Üleeelmisel hooajal tegi ta pärast 90.2%-lise tõrjete efektiivsusega aastat ühe karjääri võimsama hooaja, lõpetades 92.3%-ga. Hooajal 2012/13 olid tõrjed omakorda 91%. Ehk tal on kehvale aastale järgnenud alati hea hooaeg ja vastupidi. Nüüd peaks olema taas tõusu aeg. Kui nii tõesti välja kukub, siis peaksid Predatorsil olema päris head võimalused jõuda klubi ajaloo esimese divisjoni tiitlini ja sellele võiks järgneda ka edu playoffides.

Predators sai kodus väga valusa kaotuse

Nashville Predators jõudis läinud ööl klubi rekordini, kui oma 12. veebruaril alanud punktiseeria 11 mängu peale venitati, kuid vaevalt, et pärast mängu riietusruumis rõõmuhõiskeid kuulda oli. Pigem hoopis vastupidi. Meeskond kaotas kodus New Jersey Devilsile väga valusal kombel.

(foto: Mark Zaleski/AP Photo)
Devils läks kantrimuusika pealinnast ära 5-4 lisaajavõiduga ja seda pärast nutust seisu, mil enamus mängust tuli tagaajaja rollis olla. Meeskonnad jagasid avakolmandikul ära kolm ülekaalu väravat ja kaks neid jäid võõrustajatele. Autoriteks Craig Smith ja Mike Ribeiro. Devilsi pani tabloole Kyle Palmieri. Seejuures lõpetasidki mõlemad meeskonnad nii, et karistuste surmamise efektiivsuseks jäi 0%.

Paul Gaustad viis kodumeeskonna teise kolmandiku alguses kahega ette, kuid Devante Smith-Pelly esimene uue meeskonna eest tehtud värava kindlustas siiski selle, et seis püsis pingelisena. Kohe viimase perioodi alguses läks see ka veel pingelisemaks, kui Travis Zajaci sulest tuli järjekordne ülekaalu koll.

Meeskonnad hakkasid lisaaja suunas liikuma ning Predators suutis viimasel kolmandikul Keith Kinkaidi poolt valvatud väravale toimetada ainult kuus pealeviset. Ometi oleks asekapteni Mike Fisheri karjääri 1000. mäng peaaegu lõppenud dramaatilise võiduga. Kaks minutit ja mõned sekundid peale enne lõpusireeni viis Filip Forsberg meeskonna uuesti ette. Kuid rõõmustamine jäi üürikeseks.

John Hynesi meeskond on tänavu mitmeid kordi endale hiliste viigiväravatega punkte välja nokkinud ja nii läks ka sel korral. 40 sekundit enne lõpusireeni maandus litter värava ees Adam Henrique'ile mugavalt ette ja Pekka Rinne oli neljandat korda löödud.

Devilsi peatreeneri jaoks polnud muidugi järjekordne imeline pääsemine enam suureks üllatuseks. "Seda oli tunda," ütles Hynes tagasituleku kohta. "Paljudel juhtudel sa tunned seda pingi peal koos mängijatega. Nad tundsid end täna hästi, mängisid hästi ja on kena, et suutsime viigini jõuda ning lõpuks võita."

Võit tuli ära vahetult enne lisaaja teise minuti täis tiksumist. Rinne oli mängu venitamise eest teeninud karistuse ja Devils lahendas ülekaalu veidi rohkem kui kümne sekundiga ära. Väravakangelaseks oli uuesti Henrique.


Lisaks klubi punktiseeria rekordile kukkus mängus ka Predatorsi ülekaalust tulnud punktide rekord. 183. silmani jõudnud Shea Weber möödus Kimmo Timonenist.

Teised kohtumised

Boston Bruins 4 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)

Bruins sai viimasel kolmandikul kirja ainult kaks pealeviset, aga selleks ajaks oli töö juba tehtud. Brad Marchand jätkab suurepärase hooga.


Buffalo Sabres 6 - 3 Calgary Flames (tipphetked)

Sabres pani liiga halvima vähemuse meeskonna (73.6%) vastu ülekaalus kaheksast ainult ühe, aga jõudis siiski 16 mängu enne põhiturniiri lõppu sama arvu väravateni, mis tuli kogu mulluse hooajaga ära. Meeskonnad kombineerisid üheksa väravat pärast seda, kui avakolmandik väravateta viigiga lõppes. Flamesist sai ametlikult hooaja halvim kaitsemeeskond ja sellist asja pole varem juhtunud.


Philadelphia Flyers 0 - 4 Edmonton Oilers (tipphetked)

Flyers oli sarnaselt Sabresile ülekaalus saamatu (seitsmest null), aga mängutulemus osutus palju nukramaks. Cam Talbot jõudis 35 tõrjega hooaja teise nullimänguni. Oilers polnud 93 võõrsilmängu järjest oma puuri puhtana hoidnud.

Pittsburgh Penguins 4 - 1 New York Rangers (tipphetked)

Chris Kreider viis külalised veidi rohkem kui kolm minutit enne teise kolmandiku lõppu ette, aga ometi pidi Alain Vigneault meeskond viimasele perioodile minema 1-3 kaotusseisuga. Mängust Vigneault sõnul kaelakrampidega lahkunud Henrik Lundqvisti emotsioon võttis väga hästi
meeskonna mängu kokku.


Toronto Maple Leafs 1 - 2 Minnesota Wild (tipphetked)

Wild kallutas pärast kaotusseisu jäämist mängu enda kasuks kahe ülekaalu väravaga. Mike Babcock oli pärast mängu kohtunike peale väga pahane. Leafs ei saanud kordagi ülekaalus mängida, samas kui külalistel oli neid võimalusi neli. Võõrustajatel oli väljakul koosseis, mille keskmiseks vanuseks vaid 25.17 aastat.

Ottawa Senators 1 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Karjääri jooksul mitte kordagi normaalajal oma endisele klubile kaotanud Ben Bishop tegi enda tavapärase taas ära. 12-st mängust läks kirja üheksas võit. Lightning jõudis kaheksanda järjestikuse võiduga klubi rekordi kordamiseni. Mark pandi maha karikavõiduga lõppenud 2004. aastal. Seda samuti veebruaris-märtsis. Ajalugu kordab end?

Winnipeg Jets 3 - 4 (LA) New York Islanders (tipphetked)

Mitmeid kummalisi kokkupõrkeid täis olnud kohtumine sai ka kummalise lõpu, kui lisaajal jäi Nikolaj Ehlers ühele pealeviskele täpselt nii näoga ette, et litter kukkus otse Kyle Okposo kepilaba peale. Kahe väravaga lõpetanud Mark Scheifele viis kodumeeskonna kaks minutit enne normaalaja lõppu ette, aga ometi jõudis Islanders mängu veel viigistada. Jack Capuanost sai legendaarse Al Arbouri järel klubi ajaloos teine peatreener, kes 200 võiduni jõudnud.

Colorado Avalanche 3 - 2 Florida Panthers (tipphetked)

Avalanche suutis läänekonverentsi viimase playoffide koha võidujooksus Wildiga sammu pidada, kuigi pantrite vastu olid viimasel kolmandikul päris kummalised lood. Calvin Pickard pidi seal 3-2 eduseisu säilitamiseks tegema koguni 24 tõrjet! Patrick Roy meeskond ise sai kogu kohtumisega kirja praktiliselt sama arvu üritusi (26). Panthers päris tühjade kätega siiski aga lahkuma ei pidanud. Jaromir Jagr sai järjekordse söödupunktiga Gordie Howe'i kätte ning järgmises matšis, mis homme kavas Arizona Coyotesi vastu, on juba võimalus kerkida ainuisikuliselt kõigi aegade punktitabelis 3. kohale.

Arizona Coyotes 1 - 5 Anaheim Ducks (tipphetked)

Uus nägu Jamie McGinn skooris taas ning Corey Perry lõpetas 1+2'ga mängus, millega Ducks kasvatas oma võiduseeria kümne peale. Sellega korratakse 2013. aasta detsembris püstitatud klubi rekordit. Viieks väravaks piisas oma karjääri esimese stardi teinud Niklas Treutle'i vastu vaid 16-st pealeviskest. Kolm kolli saadi ülekaalust. Seda isegi Ryan Getzlafita, kes pisivigastuse tõttu kohtumisest puudus. Mängu lõpuks olid meeskonnad üksteise peale päris pahased. Viimasel kolmandikul tuli 64 mängu 82-st karistusminutist.

 Vancouver Canucks 2 - 3 San Jose Sharks (tipphetked)

Haid kasvatasid oma Vancouveris käsiloleva võiduseeria üheksa peale ja seda vaatamata sellele, et Canucks tuli avakolmandikust ära 2-0 eduseisuga. Külalised said selle teisel kolmandikul ühe peale ning otsustasid siis viimase 20 minutiga asja ära.

Los Angeles Kings 3 - 2 Montreal Canadiens (tipphetked)

Anze Kopitar avas skoori juba esimesel minutil ja kuningad võtsid üsna rutiinse võidu. Pealevisetega oldi lõpuks üle 31-15. Heitlus Vaikse ookeani divisjoni tiitlile on kujunemas väga põnevaks. Kings ja Ducks on hetkel esikohta jagamas, aga Sharks pole ka väga kaugel.

Blackhawks kasvatas võiduseeria kaheksamänguliseks

Chicago Blackhawks on sedavõrd võimas meeskond, et kui pikk võiduseeria kokku pannakse, siis sellele väga tähelepanu ei pööratagi. Kõik on ootuspärane. Nii on Joel Quenneville'i meeskond justkui märkamatult võitnud kaheksa mängu järjest.

(foto: Jonathan Daniel/Getty Images)
29. detsembris võõrsil Arizona Coyotesi vastu alanud seeria uusim ohver oli Nashville Predators. 3-2 tulemusega lõppenud matšis tehti mäng põhimõtteliselt teise kolmandiku teiseks pooleks ära. Andrew Shaw skooris kaks tükki ning ühe lisas Brent Seabrook. Rõõmsalt tähistati nii Quenneville'i uut lepingut kui ka kahe söödupunktiga lõpetanud Marian Hossa 37. sünnipäeva.

Predators sai tänu Mike Ribeirole vahetult pärast Seabrooki väravat ühe tagasi, aga järgmist tuli oodata kohtumise lõpuhetkedeni. Filip Forsberg skooris ülekaalust oma hooaja 12. värava.

Blackhawks oli avakolmandikul pealevisetega üle 11-10, aga jäi nende arvestuses lõpuks koguni 23-43 alla. Külaliste peatreener Peter Laviolette kirus igati õigustatult halba realiseerimist.

Samal ajal on viimati 2014. aastal 8-mängulise võiduseeriani jõudnud Blackhawksil kõik perfektselt sujumas. Predatorsi vastu ei seganud isegi see, et Artjom Anisimov jäi kohtumisest eemale. Venelase asemel sai oma võimaluse poolteist nädalat tagasi hangitud Richard Panik.


Predators saab nädala pärast kodus üritada kättemaksu. Kui Blackhawks soovib võiduseeria selleks mänguks ellu jätta, siis tuleb vahepeal alistada Toronto Maple Leafs ja Montreal Canandies. Viimasega kohtutakse nädala lõpus suisa kaks korda.

Teised kohtumised

New York Islanders 5 - 2 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Islanders sai 17 oma 33-st pealeviskest avakolmandikul ning võidutses tänu Brock Nelsoni karjääri esimesele kübaratrikile. Seejuures läks selle vormistamisega päris napiks. Kolmas tuli ära alles 11 sekundit enne lõpusireeni.

Carolina Hurricanes 3 - 2 Pittsburgh Penguins (tipphetked)

2-0 edu maha mänginud Hurricanes võib võidu eest väikesed tänusõnad edestada ka Jevgeni Malkinile. Venelane võttis lisaajal karistuse, mille Jeff Skinner ülekaalu väravaks realiseeris. Kodumeeskonna tabamuste hulka mahtus ka tänavuse hooaja üks kummalisemaid väravaid.


St. Louis Blues 5 - 2 New Jersey Devils (tipphetked)

1-0 juhtima pääsenud Blues tuli avakolmandikust kaotusseisuga välja, ent võttis lõpuks lihtsalt jõuga oma. Patrik Berglund lõpetas kahe väravaga. Ken Hitchcockist sai klubi ajaloos alles teine peatreener, kes meeskonna viinud 200 võiduni. Lisaks on ta ajaloos kuues, kes suutnud vähemalt 200 võitu tuua kahele erinevale klubile.

Minnesota Wild 2 - 3 Buffalo Sabres (tipphetked)

Olles kogu hooaja jooksul karmi Kesk divisjoni vastu saanud ainult ühe võidu on Sabres haaranud nüüd kaks järjest. Siin saadi see kätte tänu kolmeväravalisele avakolmandikule. Meeskonnal on nüüd võõrsilt tänavu võite kirjas rohkem kui kogu eelmise hooajaga kokku. Hea kodumeeskonnana tuntud Wild on ootamatult Xcel Energy Centeris kaotanud viimasest viiest neli.

Colorado Avalanche 0 - 4 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Enne mängu austati Jarome Iginlat 600. värava eest, ent külalised olid ebaviisakad ja rikkusid peo ära. Kahe Steven Stamkose värava toel lõpetati 4-mänguline välisturnee kolmanda järjestikuse võiduga. Ben Bishop pidi hooaja teiseks nullimänguks tegema ainult 21 tõrjet. Semjon Varlamov pidi samal ajal toimetama 38 üritusega.

Arizona Coyotes 4 - 3 (LA) Edmonton Oilers (tipphetked)

No ei oska Oilers lihtsalt koiottide vastu mängida. Isegi viimase kolmandiku 3-1 edu pole piisav normaalajavõiduks. Dave Tippett on Coyotesi nüüd Oilersi vastu 28 kohtumise jooksul viinud 22 võiduni. Selle võidu peamiseks kangelaseks oli Max Domi, kes lõpetas karjääri esimese kübaraga 15-mängulise põua. Ühtlasi on tal nüüd 42 mänguga kirjas rohkem punkte (31), kui isa Tie Domi kõige resultatiivseimal hooajal (29). Coyotesi särgis on tänavu kübarani jõutud juba viis korda ja see on liiga parim näitaja. Pärast Domi vägitükki kindlustas mõned sekundid enne lisaaja lõppu ülekaalu väravaga võidu Oliver Ekman-Larsson.

Winnipeg Jets 1 - 4 San Jose Sharks (tipphetked)

Jets näitas taas, kuidas endale saab ise kaotuse korralda. Vähemustest tulnud väravaga jäädi kaotusseisu ja kui 1-2 pealt oli aeg lõpusurveks, siis korjas Tyler Myers 5-minutilise karistuse ning Blake Wheeleri poolne reeglite rikkumine jättis meeskonna veel ka kahe mängijaga vähemusse.

Mike Ribeiro süüdistab kohtunikke kiusamises

Nashville Predators on pärast kena hooaja algust viimasel ajal hätta sattunud (eriti skoorimisega) ning see on riietusruumi frustratsiooniga täitnud. Mike Ribeiro meel on olnud sedavõrd must, et ta teenis kahes mängus järjest sobimatu käitumise eest 10-minutilised karistused. 35-aastane ründaja pole kohtunikega rahul.

(foto: Getty Images)
Kokku on Ribeirol tänavu kolm sobimatu käitumise eest saadud karistust, mis annab talle selles osas liiga esikoha. Ise ütleb ta, et on tabeli tippu kerkinud teenimatult. "Kaks neist tulid lihtsalt seetõttu, et tegu oli minuga," mainis kogenud ründaja pärast esmaspäevast 0-3 kaotust New York Rangersile.

Ribeiro ütles vilemehele midagi krõbedat pärast seda, kui Jesper Fasti kõrge kepiga mängimist ära ei vilistatud. F-sõna tuli ka enne riietusruumi minemist veel teele panna.


"Oli käes mängu lõpp ja arvan, et esimesel kolmandikul poleks ma sama teinud. Ühe minutiga ei anna väga enam midagi teha, seega läksin endast välja," kommenteeris Ribeiro.

Ribeiro hinnangul on kohtunikud teda kiusamas: "98% mängijatest, kes nii teevad, pääsevad vaid vestlusega ja 10-minutilise karistuseta."

Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Hooajal 1998/99 NHL-iga liitunud Nashville Predators tegi mullu esimese hooaja peatreeneriga, kelle nimi pole Barry Trotz. Võis arvata, et ees ootavad kasvuraskused, kuid Peter Laviolette sai oma esimesel aastal väga hästi hakkama. Meeskond oli pikalt põhiturniiri võidu konkurentsis ja jõudis pärast kaheaastast pausi uuesti playoffidesse.

(foto: nbcsports.com)
Soovitakse rohkem väravaid

Tänu Pekka Rinnele ja kaitseliinile, mille liidriks Shea Weber, ei pea Nashville'is kunagi endale lastud väravate pärast väga muretsema. Küll aga on probleemiks olnud enda väravatesaak ning seda soovitakse parandada. "Meie kolmas ja neljas ründekolmik olid ühtlase tasemega, kaitses väga head, aga rünnakul ei tulnud nende poolt eriti midagi. Ma ei taha olla ahne, aga soovin veidikene veel kvaliteeti tõsta," kommenteeris hiljuti peamänedžer David Poile.

Eelmisel hooajal keskmiselt 2.76 kolli teinud rünnakut on täiendatud KHL-i tähe Steve Mosese ja Buffalo Sabresist kinga saanud Cody Hodgsoniga. "Ta on kutt, kes oli tasuta saadaval, kellel on skoorimise võimed olemas. Miks mitte võtta riski? Ta pole (kasvult) suur, aga on kiire ja suudab skoorida," kirjeldas Poile 26-aastast ründajat.

Moses tegi eelmisel hooajal põhiturniiril 36 kolliga KHL-i rekordi. 60 mänguga lisas ta nende kõrvale ka 21 söötu. Mõned Euroopas lammutanud tähed on varem NHL-is läbi kukkunud ja kukuvad kindlasti ka tulevikus, aga enne seda tuleb neile võimalus anda ning Predators on seda teinud.

Rünnakul oldi mullu hädas, kuna James Neali debüüthooaeg ei osutunud nii edukaks kui loodeti. Hooajal 2011/12 Pittsburgis tervelt 40 kolli teinud ründajat vaevasid terviseprobleemid ja 67 kohtumisega tuli vaid 23+14. Samas oli ta sellest hoolimata meeskonna üks edukamaid väravakütte. Vaid Filip Forsberg sai tema 23-st rohkem kirja (26). Augusti keskel 20. sünnipäeva tähistanud rootslane tegi suurepärase debüüthooaja.


Seis olnuks meeskonna jaoks väga nutune, kui poleks olnud 2013. aasta kevadel tehtud vahetustehingut, millega Forsberg Washingtonist üle toodi. Või õigemini ära rööviti, arvestades et vastu läksid Michael Latta (seni 70 mänguga 10 punkti) ja Martin Erat (uueks hooajaks otsapidi KHL-is).

Forsberg ja Mike Ribeiro olid eelmisel hooajal meeskonna ainsad vähemalt 60 silmaga mehed. Seejuures tulid nende järel punktide osas juba kaks kaitsjat - Weber (45) ja Roman Josi (55). Särtsu oleks tõesti ette rohkem vaja. Eelmise hooaja väravatesaak oli viimase kolme hooaja parim, aga seegi andis kogu liiga peale alles 14. koha.

Riskantne aga kõrge tasuvusega täiendus ka kaitses

Nagu mainitud sai, siis kaitses ei ole Predatorsil probleeme - eelmisel hooajal lasti 2.46 väravat mängus, millega kuuluti liiga esikümnesse - aga eks paigal tammumine viib lõpuks stagnatsioonini. Sinisele joonele on lisatud Barrett Jackman.

(foto: sportingnews.com)
Suurte kogemustega - kirjas üle 800 mängu - kanadalane on karjääri jooksul olnud mees, kes igal õhtul oma alati ära teeb, aga võib arvata, et St. Louis Bluesil ikkagi olid põhjused, miks tal minna lasti. 34-aastasena ei ole liiga kunagine parim uustulnuk enam oma parimal tasemel, seega on sarnaselt Mosese toomisele tegu riskantse sammuga. Aga see võib olla kõrge tasuvusega, kui mees endale uue hingamise leiab.

Poile on oma lükkega väga rahul: "Ma arvan, et ta sobib meile ideaalselt. Ta lisab veteranina liidriomadusi, füüsilisust ja tema suurim väärtus on meie jaoks vähemuses mängimine. Teoorias on tema esimene, kes karistusi surmama asub ja ma ei saa kirjeldada kui tähtis see meeskonnasisese tasakaalu suhtes on. Saame Weberile ja Josile nendes olukordades puhkust anda."

Predatorsil vajab parandamist vähemuses mängimise efektiivsus, mis oli mullu 80.8%-ga liiga tagumises otsas. Weberi ja Josi säästmine on samuti kahtlemata tähtis. Mõlemad kaitselõvid mängisid mullu keskmiselt üle 26 minuti mängus ja kuulusid selle osas liiga esimese viie sekka.

Väravas tuttav paar

Kui mõned vahetavad puurivahte - eriti varumehi - nagu sokke, siis Predators läheb juba kolmandale hooajale vastu sama paariga. Pekka Rinnat on toetamas Carter Hutton. 29-aastase kanadalase roll on ka olulisel kohal, kuna soomlast on viimasel kahel aastal vigastused kiusanud. Mullu jäi küll paus üsna lühikeseks ja sattus ideaalsele ajale, kui Tähtede mängu tõttu tehti pikem paus, aga on selge, et päris raudmehega tema puhul tegu pole.

(foto: Bill Greenblatt/UPI)
Hutton sai eelmisel hooajal jääle 18 kohtumises. 17-st stardist tuli kuus võitu. Keskmiselt lasi ta 2.61 väravat ning tõrjete efektiivsuseks oli 90.2%. Aasta varem läks märksa edukamalt - 34-st stardist 20 võitu, väravaid 2.62, tõrjed 91%. Tema puhul on saanud tuttavaks seis, kus ühele edukale mängule järgneb kaks-kolm veel, aga sama on ka ebaõnnestumiste korral.

Rinne tegi pärast puusatraumast taastumist mullu ilusa tagasituleku. Numbrid 41 võitu, 2.18 endale lastud väravat ja tõrjed 92.3% viisid ta karjääri jooksul kolmandat korda hooaja parima puurivahi kandidaatide sekka. 32-aastasena peaks tal veel mitu head hooaega veel ees olema. Predatorsi edu suhtes on tema hea vorm elulise tähtusega.

Hooaja väljavaated

Suvel on meeskonnas mõned muudatused olnud, aga enim loodab klubi hoopis sellest, et on saavutatud püsivus. "Ennekõike oleme me meeskonda parandanud sellega, et hoidsime seda koos. Viimase paari aasta jooksul on olnud väga palju muutuseid ja arvan, et vajasime tänavu rohkem stabiilsust. Eelmistel aastatel ei suutnud me võita, ega jõudnud playoffidesse, seetõttu vajasime muudatusi," on Poile rääkinud.

Predators naases playoffidesse kenade esitustega, kui lõpuks Stanley karika võitnud Chicago Blackhawks pandi avaringis korralikult higistama. Uuel hooajal on kindlasti potentsiaali enamaks. Või siis järgmisel hooajal. Tulevik tundub helge. "Kõik on endiselt noored ja arenevad. Oleme juba suure teekonna läbinud, aga siinsete poiste jaoks on tegu loodetavasti pika ja eduka rännaku algusega," ütles Forsberg suvel.

Eelmisel hooajal jõuti 104 punktini ja seda isegi nii, et viimasest 27-st mängust kaotati 19. Näidati head ning mitmekülgset mängu ja see pakub usku, et asjad võivad paremini sujuda. Kesk divisjonist pole muidugi kerge välja saada ja seal mängimise kõrval tundub hambaarsti külastamine meeldiva ettevõtmisena, aga eelmisel hooajal oli Predators lähedal oma ajaloo esimesele divisjoni tiitlile. Juba see näitab, et tegu on satsiga, keda peab tõsiselt võtma.

Hodgson loodab Ribeirot teha

2008. aasta drafti avaringi valik Cody Hodgon on üks nendest meestest, kes sel suvel ootamatult töötuks jäi. Buffalo Sabres ostis välja temaga alles 2013. aasta septembris tehtud 6-aastase lepingu, mille koguväärtuseks oli 25.5 miljonit dollarit. Vabaagendina maandus ründaja Nashville Predatorsis, kus ta loodab korrata seda, mida meeskonnakaaslane Mike Ribeiro tegi.

(foto: Jerome Miron/Getty Images)
Ribeiro sai Arizona Coyotesilt 2013. aasta suvel 4-aastase lepingu, mille koguväärtuseks 22 miljonit dollarit. Sellele järgnes aga hooaeg, kus keskründaja suutis koguda vaid 47 punkti. Lisaks olid tal "käitumisprobleemid". Vähemalt nii teatas Coyotes, kui tema leping välja osteti.

Ühe kaotus on aga teise võit. Predators tegi Ribeiroga aastase lepingu, töötasuks vaid 1.05 miljonit ning sellele vastas kogenud ründaja 62-punktilise hooajaga. See tõi talle sel suvel kaheaastase pikenduse ning mitmekordse palgatõusu - töötasuks nüüd 3.5 miljonit per hooaeg.

Sama loodab nüüd ka Hodgson teha: "Loodetavasti suudan teha seda, mida Ribeiro tegi. Täpselt nagu tema puhul, on see ka minu jaoks uueks võimaluseks. Loodetavasti suudan selle ära kasutada, täpselt nagu tema seda tegi."

Hodgson kogus tänavu vaid 13 punkti, mis võis stabiilse 30-40 punkti mehe jaoks olla üsna piinlik. "Tegu oli raske hooajaga nii väljakul kui sellest eemal, kõik läks valesti mis valesti minna sai," meenutab 2012. aastal Vancouverist Buffalosse kolinud ründaja. "Tegu oli katastroofilise hooajaga, kuid nüüd on käes uus päev."

Kanadaga 2009. aastal juuniorite MM-kulla võitnud Hodgson valis Nashville'i oma tuhast tõusmise paigaks suuresti tänu peatreenerile Peter Laviolette'ile. Talle sümpatiseerivat tema poolt harrastatav ründav mängustiil. Lisaks on Hodgson öelnud, et talle meeldib kantrimuusika. Seda silmas pidades tuleb märkida, et suurejooneline pildile tagasi tõusmine peaks mööduma üsna muretult.

Kümme kõige vingemat vabaagenti

Taas on käes aeg vaadata üle need härrad, kes 1. juulil algaval vabaagentide möllul enim tähelepanu väärivad ja tõenäoliselt ka saavad. Teiste seas on üle 15 aasta lepinguta meeste hulgas taas Martin St. Louis, keda kogemuste ja varasema produktiivsuse tõttu võib ehk pidada kõige nimekamaks vabaagentiks.

(foto: Paul J. Bereswill/New York Post)
St. Louis'il saab läbi 2011. aastal sõlmitud leping, mille koguväärtuseks oli 22.5 miljonit dollarit. Võib julgelt väita, et 40-aastasena on tema jaoks suured rahad sellega nüüd teenitud. See on hea uudis kõigile satsidele, kes endale kogemust lisada soovivad. New York Rangers, kelle ridades St. Louis viimased poolteist aastat mängis, tema teenetest enam huvitatud pole.

Karjääri jooksul üle 1100 mängu teinud ja nendes üle 1000 punkt kogunud ründaja andis tänavu selgelt kvaliteedis järele - 74 matšiga 21+31 - aga tänavu oli samas vaid 89 ründajat, kes 50 piiri ületasid ja see ei tohiks kosilasi minema hirmutada.

Omaette lugu on samas sellega, et päris iga sats härrale ei istu. Kui ta Tampa Bay Lightningust lahkus, siis soovis ta oma pere nimel siirduda just New Yorki. Seega äkki Islanders või New Jersey Devils? Olles Montreali külje alla sündinud võiks spekuleerida ka Canadiensi nimega, kuid tundub, et seal on alanud selge generatsiooni vahetus ning vanurid ei ole teretulnud. Miks mitte aga näiteks visata õhku Pittsburgh Penguinsi nimi? Ka sealt on tulnud signaale selle kohta, et soovitakse noortele panustada, kuid St. Louis võiks kenasti Sidney Crosbyt või Jevgeni Malkinit aasta jooksul toetada.

Matt Beleskey

St. Louis'ist 13 aastat noorem ründaja on ka kindlasti ahvatluseks kõigile, kes ründesse abi otsivad. Kunagine drafti 4. ringi valik tegi tänavu Anaheim Ducksi särgis elu parima hooaja, kogudes 65 kohtumisega 32 silma (22+10). Tegu ülikõva panusega mehe poolt, kellele maksti tänavu vaid 1.4 miljonit dollarit.

Ducks üritas küll Beleskeyt endale jätta, aga kuna ees ootab palgatõus, siis ei leitud selleks piisavalt vahendeid ja võimalik, et tegelikult puudub klubil usk sellesse, et tegu on tõusva tähega. 27-aastase mängumehe puhul on välja toodud see, et ta ei kogu väga palju söödupunkte. Playoffides pani ta tänavu põhihooaja numbritele otsa 8+1. Sellest ka õigustatud küsimus - kas ta on tõesti osav väravakütt või naudib lihtsalt elu heade meeskonnakaaslaste kõrval? Samas justkui riski väärt. Parimad aastad on just algamas.

Mike Ribeiro

Kui minna ründeliini tugevdamisel kindla peale välja, siis on Ribeiro ehk parim variant. Karjääri numbrid 947-st mängust 718 punkti on selle tõestuseks. Veebruaris 35-aastaseks saanud keskründaja oli riskimaiguline vabaagent aasta tagasi, aga Nashville Predatorsi peamänedžer David Poille'i rind oli rasvane ning risk õigustas ennast. Mees, kellele maksti vaid veidi üle miljoni dollari, kogus 62 punkti (15+47). Söötude osas olid temast paremad vaid 11 meest.

Nüüd on Ribeirost saamas taas vabaagent, kuna mehe hind on kasvanud ning Predators pole talle veel sobivat lepingut lauale pannud. Samas peavad kõik tänavused riskivõtjad Ribeiro puhul arvestama sellega, et juuli lõpus on tal algamas kohtukeiss seoses seksuaalse ahistamisega. Kunagine lapsehoidja, keda seejuures Ribeirode perekond süüdistab varguses, tuli sellise avaldusega mõni kuu tagasi välja. Kui kõik lõpuks laheneb võib Ribeirolt taas ilusat hooaega oodata, kui kaasus hakkab venima, siis on lood temaga lepingu teinud meeskonna jaoks nutused.

Mike Green

Kuigi ründajatel on alati lauale panna uhkemad tulemused, siis on tihti hoopis kaitsjad need, kes priskema palgatšeki saavad. Hetkel on turul paremakäelised kaitsjad defitsiit. Kogu oma senise karjääri Washingtonis mänginud Green on aga just paremakäeline. Viimastel aastatel on ta produktiivsus kõvasti langenud - tänavu näiteks 72 mänguga 45 punkti (10+35) - aga teda võib siiski pidada liiga üheks parimaks ründavaks kaitsemeheks. Nullindate lõpus olnud vähemalt punkt mängu kohta hooajad on selle tõestuseks.

Samas peavad kõik Greeni talendi austajad kindlasti arvestama suure väljaminekuga. Ta pani tänavu tasku 6.25 miljonit ja 29-aastasena pole tal mitte mingisugust põhjust lasta oma palka kärpida. Lisaks tõotab talle kena palgapäeva ka just see, et häid paremakäeliseid kaitsjaid ei saa tõesti lihtsalt puu otsast võtta. Kõigile kosilastele võib aga heaks uudiseks olla see, et Green on esinenud avaldustega, kus vihjanud sellele, et on valmis võtma vähem raha selleks, et heasse meeskonda mahtuda.

Cody Franson

Franson on samuti paremakäeline kaitsja, mis tõotab tema jaoks ainult head. Ja eks mees ole selle ka ära teeninud pärast seda, kui kolm aastat järjest allkirjastas vaid aastaseid lepinguid. Tänavu tegi ta üsnagi kummalise hooaja. 36 punkti (7+29) on karjääri rekord, aga koguni 32 neist tulid Toronto Maple Leafsi särgis. Predatorsi eest käis ta väljakul rohkem kui 20 kohtumises, aga ei leidnud vana koduklubi särgis kuidagi endale õiget kohta. Seetõttu võib ka arvata, et tema jätkamine seal on ebatõenäoline.

Seni täpselt 400 matši teinud Franson on 27-aastaselt juba üsna kogenud ja valmis pikemaks ajaks ennast mõne klubiga siduma. Tänavune hooaja lõpp Nashville'is paneb kindlasti nii mõnegi peamänedžeri kukalt kratsima, aga mõni võib selle peale hoopis keelt limpsata. Võimalik, et see on Fransoni turuväärtuse alla löönud, mis tähendab, et kvaliteetse mehe saab kätte soodsa hinnaga. Tänavu oli tema palgaks 3.3 miljonit.

Justin Williams

Hr. "Seitsmes mäng" on Los Angeles Kingsist lahkumas, kuna klubi on oma palgalehega veidi jännis. Tal on selja taga kaks üsna keskpärast põhihooaega - kokku 84 punkti - aga nagu hüüdnimi vihjab, siis sööb ta alati enne playoffide algust lõvikonservi ning on seal täiesti teistsugune mängija. Selle eest on tal ette näidata 2014. aasta playoffide MVP tiitel ning kolm karikavõitu (kaks Kingsiga ning üks 2006. aastast Carolina Hurricanesiga).

Kõike on juba tehtud ja nähtud, seega on Williamsil omamoodi dilemma - kas jätkata karikate jahtimisega või rahulduda kuskil obskuurses kohas kena palgatšekiga. Lõppenud hooajal maksti talle veidi üle kolme miljoni dollari. Huvitav fakt on see, et ta ostis koos abikaasaga mõni aasta tagasi kodu New Jerseysse. Peres on kaks väikest last, seega võimalik, et potentsiaalse maandumispaiga ennustamisel tuleks vaadata just selles suunas.

Michael Frolik

Frolik on aastast 2013 karikavõidu samuti kätte saanud, aga 27-aastaselt peaks ambitsiooni kindlasti veel rohkelt olema. Viimased Winnipeg Jetsi rivistuses veedetud aastad on mõlemad lõppenud 42 punktiga. Tšehh, keda kunagi kutsuti "väikeseks Jagriks", pole ehk suutnud oma potentsiaali täielikult avada, aga ta on sellegi poolest igas klubis olnud hinnatud mees. Seetõttu pole tema palkamine ka väga odav lõbu - lõppenud hooajal teenis ta 3.3 miljonit.

Mitmekülgne mängumees, kellel kogemust rohkem kui 500 mängu jagu, kuluks enamusele meeskondadele, kui isegi mitte kõigile ära. Ei ole välistatud Winnipegis jätkamine, aga arvestades, et hooaja jooksul pole lepingupikenduseni jõutud, siis arvatavasti näeme teda uuel hooajal ikkagi mõne teise klubi särgis.

Drew Stafford

29-aastane ründaja on teine Jetsi mees, kellega klubi võiks vabalt edasi minna, aga pikenduseni pole jõutud. Stafford on aastate jooksul olnud 40-50 punkti mees, aga tänavu tegi ta hooaja keskel pärast Buffalost Winnipegi siirdumist võimsa hüppe. Uue klubi särgis tuli 26 mänguga 9+10. Varasema karjääri jooksul on ta teinud ka ühe 30 väravaga hooaja. Ameeriklasel on ette näidata nii mõndagi, millega ennast müüa.

Seoses Staffordiga on aga huvitav seis seoses tema palgaga. Sabres tegi temaga 2011. aasta suvel diili, kus aastapalgaks oli neli miljonit. Enne kui tänavu Winnipegis maandus ei suutnud ta seda õigustada. Kas see lühikest sorti sähvatus oli piisav näitamaks seda, et varasemad tagasihoidlikud numbrid tulenesid lihtsalt sellest, et Buffalos oli kehv meeskond?

Antoine Vermette

Aastate jooksul Staffordiga enamvähem samal tasemel - nii mänguliselt kui ka palga suhtes (3.75 miljonit) - olnud Vermette tegi tänavu põhihooajal uude meeskonda siirdudes vähikäigu. Coyotesi eest kogus ta 63 mänguga 35 silma, aga Blackhawksi eest 19 kohtumisega vaid kolm punkti. Samas on tal nüüd ette näidata kaks Stanley karika finaalseeria võiduväravat. Playoffides oli ta uuesti enda jaoks korralikul tasemel ja 20 mänguga tuli 4+3.

32-aastane Vermette toob endaga head liidriomadused ning viisaka produktiivsuse. Tänavune vabaagentide klass ei hiilga väga kvaliteetsete tsentritega, mis töötab Vermette'i kasuks. Lõppenud lepingu töötasu oli 3.75 miljonit ja kui agent on osav, siis on tal kindlasti võimalik isegi palgatõusuga mõnda heasse meeskonda saada.

Paul Martin

Mitmed mängijad on sellised, kelle väärtust ei saa hinnata puhtalt statistika põhjal. Mõned mängijad on lihtsalt sellised, kes teised paremaks muudavad. 34-aastane Martin on just üks nendest. Näiteks Penguinsi parim kaitseäss Kris Letang on öelnud, et tema tunneb ennast kõige mugavamalt just Martini kõrval mängides.

Lisaks teisi paremaks muutvale efektile on Martin ka tõeline playoffide spets. Penguinsi särgis on tal näiteks ette näidata 15 playoffide kohtumisega 11 punkti ja 13 matšiga 8 silma hooajad. Tõenäoliselt ta mõne playoffe sihtiva satsi koosseisu lähebki. Penguins sooviks teda kindlasti endale jätta, aga Martin peaks selleks nõustuma suure palgakärpega. Tänavu maksti talle viis miljonit.

Mis on juhtunud Nashville Predatorsiga?

Pealkirjas välja toodud küsimus on kindlasti suuremal või vähemal määral kõigi NHL-i jälgijate peast viimasel ajal läbi käinud. Enamuse hooajast liigat võimsalt domineerinud meeskond on nüüd oma viimasest kümnest mängust kaotanud kaheksa.

(foto: Christopher Hanewinckel/USA TODAY Sports)
Eelnev hea töö tähendab, et Predators pole endale väga palju liiga teinud, kuna liiga liidrikoht on vaid kahe punkti kaugusel. Ometi puudub meeskonnal see sära, mis oli hooaja esimeses pooles ja miski on justkui katki läinud. Aga mis siis juhtunud on?

Põhiründajate ebaefektiivus

Meeskonna madalseis on käinud käsikäes põhitsentrite Mike Fisheri ja Mike Ribeiro vormi langusega. Fisher on viis mängu nulli peal istunud ning Ribeirol on nulliseeria vaid ühe mängu võrra väiksem. Selle kuu jooksul peetud kaheksast matšist on mõlemad kogunud vaid kaks punkti.

Fisher, kes alustas aastat vigasena, kogus eelmisel kuul 12 silma. Achilluese traumast tagasi tulles pani Fisher hullumeelse tempo peale olles enamvähem punkt per mäng mees ja tema tagasi langust võib ehk pidada loomulikuks, kuid Ribeiro viimase aja nürid esitused on küll kummalised.

Suvel Arizona Coyotesi poolt minema saadetud Ribeiro on alates hooaja esimestest kohtumistest olnud väga produktiivne mängija. Söötude osas kuulus ta pikalt liiga liidrite sekka, aga nüüd on ta viimastes mängudes olnud abiline vaid ühe värava juures.

Kuna tsentrid on oma vormiga hädas, siis on kustunud ka hooaja alguse komeedi Filip Forsbergi täht. Noore rootslase poolt tuli vana aastanumbri sees 17 kolli, aga viimase kolme ja poole kuu jooksul on ta skoorinud vaid neli tükki ning hetkel istub ta 10-mängulise põua peal.

Viimasest kahest kohtumisest puudunud James Neal läks vigastuspausile olles viimases 11. kohtumises korjanud vaid ühe punkti. See oli lisaaja võiduvärav hiljutises 2-1 võidumängus Coyotesi vastu. Predators oli selles kohtumises võimaluste tekitamisega suurtes raskustes ning oli lõpuks õnnega koos, et suutis ikkagi liiga ühest halvimast meeskonnast jagu saada.

Pekka Rinne taandumine tavainimeseks

Rinnel läks vana aastanumbri sees kirja vaid kaheksa mängu, kus ta lasi endale üle kahe värava mängus. Alates jaanuarist on neid aga nüüd tulnud sama palju! Tõrjete efektiivsuses on tulnud selge allakäik. Hooaja esimese kolme kuu jooksul oli see üle 93%. 2015. aastal pole ta aga mitte ühegi kuu jooksul isegi mitte 92% kätte saanud. Tegu on täiesti keskpärase numbriga, kuna kogu hooaja lõikes on selle kätte saanud 16 puurivahti.

Ära kukkumises võib süüdistada põlvevigastust, mis jättis ta jaanuari keskel mõneks nädalaks jäält eemale. Kuigi, vaadates et vigastuspausilt naastes tehtud esimesed kuus mängu läksid nii, et vaid ühes tuli rohkem kui kaks tükki välja võtta, siis võib selle vigastuse teooria kahtluse alla panna.

Põlvetraumast kaugemale vaadates hakkab silma, et kui enne aastavahetust said vastased Predatorsist rohkem pealeviskeid vaid kaheksas kohtumises, siis viimase kolme ja poole kuu jooksul on neid mänge kogunenud tervelt 18! Meeskond mängib Rinne ees halvemini ja see võib olla tingitud väsimusest.

Hea koduvormi kadumine

Sõna "hea" on muidugi veidi tagasihoidlik kirjeldamaks seda, mida Peter Laviolette'i meskond hooaja esimeses poole tegi. Kodupubliku ees oldi põhimõtteliselt alistamatud. Enne Tähtede mängu pausi tuli kodus vastu võtta vaid kolm kaotust. Pärast hooaega poolitavat punkti on aga nüüd kodukaotuseid tulnud viis ja hetkel ollakse neljamängulise kaotuste jada peal.

Võib öelda, et Predators mängis hooaja esimeses pooles üle oma võimete. See hakkab kodustest tulemustest selgelt silma. Välismängudes oldi täielik liiga keskmik. Nüüd on numbrid hakanud ennast veidi korrigeerima. Kuigi see on otseselt seotud vormi langusega, mis võib omakorda tuleneda väsimusest.

Predators lõpetab põhiturniiri mängides viimasest 11-st kohtumisest tervelt seitse kodus. Oleks soovituslik leida see tribüünidelt saadav lisajõud taas üles. See aitaks playoffideks kodueelise kindlustada. Kuigi matemaatiliselt pole see veel tehtud, siis võib praegu juba kindlalt väita, et Predators on pärast kaheaastast pausi taas playoffidesse jõudnud. See tähendab, et ega see viimase aja ära kukkumine laias plaanis ka väga suurt tähtsust ei oma. Väsimuse kõrval võib selle taga olla ka lihtsalt see, et olles oma eesmärgi lähedale saanud - mullu mindi läänest playoffidesse vähemalt 91 punktiga - lubab meeskond nüüd endale mõned kergemad nädalad.

Subban tõi Canadiensile ülipingelisest kohtumisest võidu

Käimas on alles jaanuar, aga võib öelda, et läinud ööl oli mitmel pool ka juba rohkelt playoffide lõhna tunda. Kaheksast kohtumisest koguni viis vajasid võitja selgumiseks vähemalt lisaaega. Õhk oli playoffide pingest kõige paksem Montrealis, kus Canadiens pigistas Nashville Predatorsi vastu võidu välja.

(foto: John Maloney/Montreal Gazette)
Suurimad tänud tuleb võidu eest edastada kahtlemata Carey Price'ile. Pisikesest vigastuspausilt naasnud puurivaht oli üliteravas hoos ja andis oma meeskonnale võiduvõimaluse olgugi, et peaaegu kogu kohtumine kuulus Predatorsile.

Külalised alustasid väga aktiivselt ja nii oli mängu keskpaigaks seis selline, kus pealevisetega oldi üle 25-4. Canadiens ei saanud teise kolmandiku esimese poolega kirja mitte ühtegi üritust. Vahetult pärast keskjoonest üle astumist tuli ka esimene värav. Predatorsi 26. ürituse pani lõpuks võrku Mike Ribeiro, kes on Canadiensi enda kunagine drafti valik ja oma esimesed mängud tegi ta NHL-is just selle klubi värvides.

Kaotusseisu jäämise peale aktiviseerus kodumeeskond ning viimase perioodi alguses saadi ka kohe viik kätte. Ülekaalus skooris Alex Galchenyuk. Mõlemal poolel olid siis veel paar head võimalust, aga normaalaeg rohkem väravaid ei toonud.

Lisaajal jätkati samuti aktiivselt võidu otsimist ja lõpuks leidis selle üles Canadiens, Lisaminutite keskel läks Craig Smith, kelle karistuse ajal oli ka kodumeeskonna esimene värav sündinud, vastase kukutamse eest patu punkrisse. Canadiensi esimesed üritused vilja ei kandnud, aga veidi enam kui 20 sekundit enne Smithi karistuse lõppu saadi litter ideaalselt P.K. Subbanile ette ning väravasireen huilgas. Neli lisaaja väravat on kaitsjate arvestuses Canadiensi uus rekord.

Predatorsi boss Peter Laviolette oli muidugi hilise karistuse peale pühaviha täis.


Price'i arvele jäi lõpuks 36 tõrjet. Kolmandat mängu järjest Pekka Rinnet asendanud Carter Hutton läks koju 25 tõrjega.


Predators on tänavu nüüd esimest korda kaotanud kaks järjestikust matši.

Teised kohtumised

New York Rangers 3 - 2 (LA) Ottawa Senators (tipphetked)

Rangers tuli viimasel kolmandikul tänu Chris Kreideri väravale välja kaotusseisust ning kaks võidupunkti aitas lisaajal koju jätta Carl Hagelin. Tegu on haruldase koduvõiduga Senatorsi üle. Eelnevalt oli viimasest 15-st mängust kirjas vaid üks võit.

Washington Capitals 4 - 5 (KV) Edmonton Oilers (tipphetked)

Aleksandr Ovetškin sai kirja kaks kolli, aga Capitals kinkis ära viimase kolmandiku alguses kätte saadud kaheväravalise eduseisu. Ryan Nugent-Hopkins aitas külalised lisaajale kui mängida oli vaid veidi üle minuti. Karistusvisete seerias jäi Oilers peale numbritega 2-1. Oilersi jaoks tegu tänavu esimese võiduga, kui esimese viie minuti jooksul on endale värav lastud. Samuti tuldi üle seitsme aasta viimase viie minuti jooksul välja mitmeväravalisest kaotusseisust.

Philadelphia Flyers 3 - 2 (LA) Pittsburgh Penguins (tipphetked)

Sama vana lugu, ehk kui need kaks omavahel kohtuvad, siis lahkub võitjana ikkagi Flyers. Olgu meeskonna seis kuivõrd kehv tahes. Flyers on selles vastasseisus saanud nüüd kuus järjestikust võitu. Otsustav koll tuli lisaajal Claude Giroux poolt. Kahe peale kokku koguti üle 90 karistusminuti ja isegi liiga resultatiivsustabeli liider Jakub Voracek sai neid enda nimele 17.

Detroit Red Wings 5 - 4 (KV) Minnesota Wild (tipphetked)

Kui Red Wings suutis oma eelmises mängus ise suure kaotusseisu ära kustutada, siis siin lasti seda teha vastasel. Viimasele kolmandikule mindi 4-1 eduga. Avavärava teinud Teemu Pulkkineni jaoks oli see karjääri esimeseks tabamuseks. Wild tuli mängu tagasi tänu Darcy Kümperile, kes asendas väravasuul välja Devan Dubnyki, ja Zach Parise'ile, kes tegi viimasel kolmandikul kaks kolli. Paraku ei suudetud aga karistusvisete seerias toimetada. Selle võitis Red Wings 2-0.

Tampa Bay Lightning 4 - 1 Vancouver Canucks (tipphetked)

Alex Killorn pani lambi kaks korda põlema ning Lightningule esimest korda alates aastast 2006 kaheksa koduvõitu järjest. Võiduga tõukas Lightning ka Islandersi idakonverentsi tipust.

Chicago Blackhawks 6 - 1 Arizona Coyotes (tipphetked)

Joel Quenneville'i 500. põhihooaja kohtumises Blackhawksi peatreenerina jõudis Teuvo Teräväinen karjääri esimese mitmepunktilise mänguni ja Patrick Kane tegi oma karjääri 200. kolli, millele lisas veel kaks söötu. Coyotesi eest skooris oma karjääri esimese 2011. aasta drafti teise ringi valik Lucas Lessio.

Dallas Stars 1 - 3 Boston Bruins (tipphetked)

Tyler Seguini derbis jäi peakangelane ise punktideta ning Bruins võitis kaotusseisust. Tuukka Rask tegi 36 tõrjega hiilgemängu, jättes Starsi viimasel kolmandikul 16 pealeviskega kuivale.

Ribeiro maandus Nashville'is

Arizona Coyotesist tüliga lahkunud Mike Ribeiro uueks klubiks on saanud Nashville Predators. 34-aastane ründaja, kelle hooaja palk oli vaid paar aastat tagasi viis miljonit dollarit, sai Predatorsilt üheaastase ja 1.05 miljoni dollari suuruse lepingu. Lisaks on Predators aastase lepingu sõlminud ka Derek Roy'ga. Tema töötasuks on täpselt miljon dollarit. Kahe keskründaja hakimisega lapib Predators tühimiku, mis tekkis pärast seda kui Mike Fisher pidi operatsioonilaual käima.

(foto: Getty Images)
Arvestades, et Ribeiro sai üsna pikalt vabaagendi elu nautida, siis võib uskuda, et polnud väga palju meeskondi, kes tema teenetest huvitatud oleks olnud. Keegi ei kahtle tema mänguoskustes - karjäärinumbrid 640 punkti 865. põhihooaja kohtumises - aga Coyotesi poolt tema vallandamise põhjuseks toodud "käitumishäired" ehmatasid kindlasti mitmed klubid ära.

Nädala alguses läksid liikvele jutud, et Ribeirost olid huvitatud kaks meeskonda - läänekonverentsi sats (eeldatavasti siis just Predators), keda ta külastama pidi ning ka üks idakonverentsi meeskond, kellega olid plaanis jutuajamised. Ehk siis ei olnud palju neid, kes riskantset käiku olid valmis tegema. Kui tegu üldse on riskiga.

Pärast Predatorsiga paberite määrimist ütles Ribeiro, et lõppenud hooaja "käitumisprobleemid" olid tingitud lihtsalt sellest, et ta igatses oma perekonda. Hooaja algus oli Ribeiro poolt võimas. Ta pani esimese 31. mänguga 26 punkti enne kui totaalselt ära vajus - kokku lõpuks vaid 47 silma.

Kui Predatorsil õnnestub osa saada sama agarast algusest, siis on see üks miljon juba asja ette läinud. Tõenäoliselt pannakse Ribeiro esimeses kolmikus paari James Nealiga, seega potentsiaali ilutulestikuks on korralikult.

Pikalt Buffalo Sabresi värve kandnud Roy'st on viimastel aastatel saanud tõeline rännumees. Predators on tema jaoks viimase kolme hooaja jooksul neljas erinev klubi. Lõppenud hooaja veetis ta St. Louis Bluesi rivistuses ja kogus enamjaolt viimastes kolmikutes mängides 37 punkti. Tegu oli tema 10-aastase karjääri ühe halvima aastaga, kuid aastane, ühemiljoniline leping on temagi puhul kindlasti riski väärt.

Peter Laviolette'i poolt juhendatav meeskond on kujunemas väga põnevaks. Olles aastaid viljelenud pigem kinnist ja kaitsvat mängu, on nüüd Predatorsi käsutuses mitmed huvitavad ründetalendid.

Mike Ribeiro ja Coyotesi teed läksid lahku

Coyotesi nimevahetus läks drafti ajal sujuvalt ja võib lausa öelda, et märkamatult, kuid järgmisena on astutud väga järsk samm. Vaid üks hooaeg pärast hiigellepingu sõlmimist on nüüdne Arizona Coyotes loobunud Mike Ribeiro teenetest. Portugali juurtega ründaja sõlmis aasta tagasi klubiga nelja-aastase ja 22 miljoni dollari (veidi üle 16 miljoni euro) suuruse lepingu, mille väljaostmine läheb ka liiga ajalukku. Ribeiro lõhki rebitud leping on suuruselt NHL-i läbiaegade seitsmes.

(foto: hockeyworldblog.com)
Olles mullu lühendatud hooaja jooksul Washington Capitalsi särgis punkt per mäng mees, tabas Ribeirot järsk taseme langus. 80. põhihooaja kohtumisega kogus ta vaid 47 punkti (16 väravat). Põhjust tema suhtes viltu vaatamiseks andis see enam kui küllalt, aga ametlik põhjus miks 34-aastasest veteranist loobuti oli "käitumisega seotud probleemid".

NHL-i läbiaegade suurima lepingu väljaostmine toimus eelmisel suvel, mil Tampa Bay Lightning loobus Vincent Lecavalier 11-aastasest ja 85 miljoni dollarilisest lepingust.

Hiljuti on paberipurustajast läbi lastud ka harrastus köielkõndija David Boothi ja kokaiini nina Ryan Malone'i lepingud.