Devils võitis drafti loterii

Colorado Avalanche'i kohutav hooaeg sai laupäeval veel üle hoobi juurde. Drafti loteriis parimaid avavaliku õiguse võimalusi omanud klubi kukkus rivistuses hoopis 4. kohale. Õnnejumal tõstis esimeseks New Jersey Devilsi, kes läbi aegade teist korda drafti esimese valiku saab teha.

(foto: sportsmascots.wikia.com)
Devilsi lootused olid enne loteriid paremuselt viiendad ja alla 10%.


Lotoga tegid suure hüppe ka Philadelphia Flyers ja Dallas Stars, kes omasid vastavalt 2.4% ja 6.4%-list tõenäosust saada 2. ja 3. valiku õigus. Koos Avalanche'iga kukkusid valusalt Vancouver Canucks ja liiga uustulnuk Vegas Golden Knights. Seejuures peab Canucks teist aastat järjest mõru pilli alla neelama. Mullu langeti kolmandalt kohalt viiendaks.


Devilsi esimene drafti avavalik pärineb 1979. aastast. Siis veel Colorado Rockiesi nime all mänginud klubi noppis sellega Rob Ramage'i, kes NHL-i ajalukku läinud, kui mees, kelle abil sündis läbi aegade esimene väravavahi nimel läinud värav. Karjääri kahe Stanley karikavõiduga lõpetanud kaitsja mängis klubis kolm hooaega, enne kui omakorda ühe avaringi valiku eest ära anti.

Tänavuse drafti tõenäoliseks avavalikuks hinnatakse 18-aastast Winnipegist pärit tsentrit Nolan Patrickut. Kuigi seekord Chicagos peetav üritus võib ka üllatusega lõppeda, sest Patrickut on kogu hooaja jooksul vigastused painanud.

Draft peetakse 23-24 juunil.

Pageau neli väravat tõid Senatorsile teise võidu, Penguins naaseb Washingtonist kaotuseta

Idakonverentsi poolfinaalid jätkuvad mõlemad 2-0 seisuga. Ottawa Senators jõudis kena eduseisuni tänu Jean-Gabriel Pageau neljale väravale, mis aitasid meeskonnal New York Rangersi alistada 6-5. Pittsburgh Penguins mängis endale Washington Capitalsi vastu samasuguse edu välja 6-2 võiduga.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Pageau supermäng aitas senaatoritel võita mängu, kus oldi kolm korda mitme väravaga taga. Tema esimene sündis pärast Michael Grabneri vähemusest tulnud väravale, mis Rangersi 5. minutil 1-0 ette viis. Järgmised jäid päris lõpuhetkedeni.

Guy Boucheri meeskond mängis vähemuses kohutavalt. Ei saadud ise kuidagi kirja väravale läinud pealeviskeid ja teisel kolmandikul lasti Derek Stepanil veel üks vähemusest panna. Tabamusele eelnes Chris Kreideri tänavune esimene playoffide värav.

Kiirelt tegi Marc Methot kogu oma hooaja esimese väravaga vahe uuesti minimaalseks, aga enne teise perioodi lõppu kasvatas uuesti edu Brady Skjei. 23-aastane kollanokast kaitsja jõudis viimasel kolmandikul ka oma teise tabamuseni. Sellele eelnes Mark Stone'i koll.

Pageau vormistas kübara normaalaja viimase 3:19-ga. Ka Senatorsi viimane playoffide kübar pärines temalt ja pooled klubi ajaloo jooksul karikamängudel tulnud kolme väravaga kohtumised kuuluvad nüüd just talle. Teine pool on Daniel Alfredssoni nimel.

Pärast väravateta esimest lisaaaega kerkis Pageau Joffrey Lupuli järel NHL-i ajaloos teiseks mängijaks, kes playoffides neli väravat kirja saanud ja viimase tabamusega lisaperioodil kohtumise otsustanud.

"Panin vist silmad kinni, kui pealeviske tegin ja õnneks läks see sisse. Tõusin pilvedesse, see on hetk, mida ma kunagi ei unusta," muljetas 24-aastane Ottawa sündinud ja kasvanud mängumees.

Rangers jäi kiruma halba õnne. Pealevisetega oldi 48-34 üle, kuid kolm viimasel perioodil lastud väravat oli ilmselgelt liig.


Seeria jätkub Madison Square Gardenis teisipäeval. Capitals ja Penguins panevad edasi päev varem.

Pealinlased on kahe mängu kokkuvõttes olnud pealevisetega 71-45 üle, aga skoori mõttes on 4-9 tappa saadud. Seeria teine matš läks käest teisel kolmandikul, mil lasti kolm väravat. Skoori avanud Matt Cullenist sai läbi aegade vanim ründemängija, kes playoffides vähemusest värava teinud. Sellele vastas kiirelt ülekaalust Matt Niskanen, aga Capitalsi järgmine tuli alles 1-4 kaotusseisus olles.

Phil Kessel ja Jake Guentzel lõpetasid mõlemad 2+1'ga. Viimane on juba üle löönud aasta tagasi Bryan Rusti poolt playoffides püstitatud klubi kollanokkade väravate rekordi. Karjääri esimese seitsme karikamänguga on kirjas ka seitse väravat.

Kahe söödupunktiga lõpetanud Sidney Crosby tegi karjääri 52. mitme punktiga playoffide kohtumise ja tõusis nende osas klubi ajaloo parimaks, möödudes Mario Lemieux'st. Lisaks möödus ta playoffide punktide edetabelis oma 148-ga Jaromir Jagrist, kerkides klubi edetabelis Super Mario järele teiseks.

Meeskond sai Carl Hagelini koosseisu tagasi, kuid kaotas Patric Hörnqvisti, kes vigastas end ühte pealeviset blokeerides. Kokku blokeeriti 33 üritust ehk Capitalsi ülekaal pealevisete osas võinuks vabalt olla veel suurem.

Capitalsi peatreener Barry Trotz võttis Braden Holtby pärast teist kolmandikku välja ja pole öelnud, kes järgmist matši alustab. Philipp Grubauerile pandi üheksa pealeviskega kaks.


Penguins on alates 2016. aasta algusest kodus järjestikused kohtumised kaotanud vaid korra. Tundub, et taas kipub üks palju põnevust lubanud seeria varakult ära lõppema.

Bergeron mängis kogu hooaja vigasena

Mitmel korral läbi vigastuste mängimise tähelepanu alla sattunud Patrice Bergeron sai sel hooajal hakkama vaat, et oma suurima vägitükiga. Boston Bruinsi ründaja mängis kogu hooaja vigasena, kannatades sportlase songa all. Sellele vaatamata on ta järjekordselt üks Selke trofee kandidaatidest.

(foto: thecomeback.com)
Sportlase song kujutab endast kõhu välimise põikilihase lihaskiudude lõhestumist, mis tekitab valu alakõhus.

Aasta 53 (21+32) punktiga lõpetanud Bergeron jäi hooaja alguses kolmest matšist eemale, aga tegi kõik ülejäänud vaatamata teda painanud probleemile kaasa. See võib ta suvel viia ka opilauale.

Varasemalt kolm korda Selke trofee võitnud kanadalane konkureerib sellele tänavu Mikko Koivu ja Ryan Kesleriga. Teda võib ka selle favoriidiks pidada.


31-aastane mängumees oli eriti hoos hooaja teises pooles, mil 41 tema punktidest tulid viimase 43 mänguga.

Bruins teatas sel nädalal ka, et hooaja keskel peatreeneriks edutatud Bruce Cassidy jätkab ametis.

Blackhawks loovutas Darlingu Hurricanesile

Chicago Blackhawksi muutused ei piirdu nähtavasti vaid abipersonaliga. Ka koosseisu hakatakse ümbervormima ja sellega seoses on esimene samm tehtud. Varuväravavaht Scott Darling on loovutatud Carolina Hurricanesile. Vastu tuli suvise drafti 3. ringi valik, mis kuulus algselt Ottawa Senatorsile.

(foto: nbcchicago.com)
28-aastasest väravavahist saab tänavu vabaagent ja põhimõtteliselt ostis Hurricanes endale eksklusiivsed õigused pidada temaga lepingukõnelusi. Asju saab siluda paari kuu jagu ja võib eeldata, et uue tehingu osas jõutakse ka kokkuleppele. Kuigi tehing olevat tema esindajatele üllatusena tulnud, mis tähendab, et kontakti seoses uue lepinguga pole veel olnud.

"Scottil oli Chicagos väga edukas hooaeg ja ta omas suurt rolli selles, et Blackhawks lõpetas põhiturniiril läänekonverentsi parimana. Tal oli kriitiline roll Chicago 2015. aastal tiitli võitnud meeskonnas," kommenteeris Hurricanesi peamänedžer Ron Francis.

Darling, kellest sai kaks aastat tagasi esimene Chicago piirkonnast pärit Stanley karikavõitja, korjas tänavu 32-st mängust 18 võitu, tõrjudes 92.4%-ga ja lastes keskmiselt 2.38 väravat. Tema karjääri numbriteks on vastavalt 92.3% ja 2.37. Ainsad playoffide kohtumised, mis tulid 2015. aastal, lõppesid näitajatega 93.6% ja 2.28.

Kui ameeriklaselt saadakse allkiri kätte, siis tähendab see eeldatavasti Eddie Läcki jaoks Carolinast lahkumist.

Tarasenko tõi Bluesile esimese võidu, Oilers asus 2-0 juhtima

Nashville Predatorsile esimese mängu hilise väravaga kaotanud St. Louis Blues suutis teises matšis vastast samaga kostitada. Meeskonnale tõi 3-2 võidu Vladimir Tarasenko kaks väravat. Teises läänekonverentsi poolfinaalis asus Edmonton Oilers seeriat Anaheim Ducksi vastu juhtima 2-0.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Tänavustes playoffides eelneva kuue mänguga vaid ühe tabamuse kirja saanud Tarasenko tegi kuldse värava 3:51 enne normaalaja lõppu. Tema ülekaalu värav tõi avakolmandiku lõpusekunditel tabloole ka viigiskoori 1-1. James Neal oli Predatorsi 8. minutil ette viinud. Tegu oli ühega vaid kolmest pealeviskest, mis külalised esimese 20 minuti jooksul Jake Alleni väravale said.

Peter Laviolette'i meeskonna jaoks tegi teisel kolmandikul elu keeruliseks avamängu kangelase Vern Fiddleri viieminutiline karistus, mis sai esimese lõpus võetud Colton Parayko lõhkumise eest. Küll aga kahekordistati seal oma ürituste arv ja viimasel perioodil jõuti isegi 15 pealeviskeni, kuid võitu ei õnnestunud siiski välja võluda.

"Me ei arvanud, et võidame 16 mängu järjest ja jalutame Stanley karikani. Pidime ükskord ikka kaotama. Minu hinnangul tegime korraliku mängu, aga arvatavasti polnud võitu väärt ja ei võitnud ka lõpuks," kommenteeris Ryan Ellis, kelle väravast Predators veel viimase alguses 2-1 ette pääses.

Blues viigistas Jori Lehterä tabamusega, toetus siis kõvasti Allenile ja sai lõpuks Tarasenkolt magusa värava kätte. Klubi ajaloo jooksul on venelase 22-st väravast meeskonna eest playoffides rohkem teinud vaid Bernie Federko (35) ja Brett Hull (67).

Allen sai lõpuks 20 tõrjega järjekordse võidu kirja, Pekka Rinnele jäi seekord 17 tõrjet.


Seeria kolib nüüd ümber Nashville'i ja jätkub homme meie aja järgi kell 22. Predators on viimasest seitsmest kodusest omavahelisest vastasseisust võitnud viis.

Oilers on suutnud liiga kuumima meeskonna maha jahutada. Ducks polnud 18 mängu järjest normaalajaga kaotanud, aga nüüd on tulnud kaks jutti ja täiesti erinäoliste mängudega. Kui eelmises matšis tuli võiduks vastane lihtsalt üle paugutada, siis teises mängus tuli loota oma väravavavahile. Cam Talbot vedas külalised ka kenasti välja.

29-aastane puurilukk peatas litri 39 korda, lastes endast mööda vaid ühe Jakob Silfverbergi poolt ülekaalus tulnud ürituse. John Gibson lõpetas teises puuris vaid 21 tõrjega. Temas läks mööda juba mängu esimene pealevise, kui Andrej Sekera Oilersi ette viis. 2-0 tuli teisel kolmandikul endise Ducksi mehe Patrick Marooni ülekaalu kolliga.


Oilers on oma ajaloo jooksul viiendat korda mõnes seerias võõrsil 2-0 edu välja võidelnud. Alati on see ka edasipääsuks vormistatud. Selles paaris jätkatakse samuti pühapäeval.

Penguins alistas Crosby kahe tabamuse toel Capitalsi, Senators võitis Karlssoni veidra väravaga

Kui läänekonverentsis algasid playoffide 2. ringi mängud suure paugutamisega, siis idas võeti rahulikumalt. Kahe mängu peale läks kirja vaid kaheksa väravat. Sidney Crosby kaks tabamust aitasid Pittsburgh Penguinsil üle olla Washington Capitalsist ja Erik Karlssoni võimatu nurga alt tehtud koll tõi Ottawa Senatorsile võidu New York Rangersi vastu.

(foto: sports.yahoo.com)
Crosby avas põnevusheitluses skoori väravatega, mis tulid teise perioodi alguses vähem kui minutilise vahega. Tabamuste eest saadud kaks punkti panid #87 ka jagama Mario Lemieux'ga klubi rekordit playoffide mitmepunktiliste mängude osas. Kirja läks 51. seesugune esitus. Ühtlasi kerkis Penguinsi kapten kogu liiga peale aktiivsete mängijate hulgas parimaks.


Chris Kunitzi koosseisu tagasi saanud Penguinsi edu kestis viimase perioodi 9. minutini. Aleksandr Ovetškin tegi teise kolmandiku eelviimasel minutil vahe minimaalseks ning Jevgeni Kuznetsov viigitas.

Capitals oli viimasel kolmandikul pealevisetega üle 16-6 ja kogu mängu kokkuvõttes 35-21, aga ometi läks võit külalistele. Nick Bonino, kes aasta tagasi meeskondade vahelises seerias otsustavas kohtumises võiduvärava tegi, oli jälle kohalike jaoks kurikael.

"Bones on kutt, kellele meeldib kõrgete panustega mäng;" kiitis peatreener Mike Sullivan. "Ta näitab oma parimat mängu siis, kui on käsil olulised kohtumised ja meil on koosseisus palju selliseid tüüpe, kelle kohta saame sama öelda."

Barry Trotzi meeskonnal jäi veel üle seitsme minuti aega järjekordseks viigijahiks ning seda tehti lõpuminutitel päris maruliselt, aga kolmas jäi siiski tulemata.


Seeria jätkub Washingtonis laupäeval. Capitals pole kogu hooaja jooksul järjestikuseid kodumänge kaotanud.

Homme läheb edasi ja seda meie jaoks väga heal ajal (kell 22) ka teine idakonverentsi poolfinaal. Seeria avamatši lõplikuks kangelaseks oli Karlsson, aga kohtumise alguses hiilgas kaasmaalane Henrik Lundqvist. Rootslane tegi 21 tõrjega oma karjääri ühe perioodi playoffide rekordi. Tegu on ka Senatorsi uue klubi rekordiga.

Ometi tuldi aga avakolmandikult välja väravateta ning kohtumist läks lõpuks juhtima hoopis Rangers. Teise perioodi 8. minutil avas ülekaalust skoori Ryan McDonagh.

Teise kolmandiku lõpuks oli Senatorsil kirjas rohkem pealeviskeid (34), kui mistahes avaringi mänguga kokku ning tänu Ryan Dzingeli ülekaalu kollile saadi ka viik kätte.

Viimasel perioodil muutus mäng selgelt rahulikumaks ja lisaaja tulek jõudis päris lähedale, aga üks veider värav vormistas asjad 4:11 enne lõppu ära.


"Selliseid on alati tore saada ja arvan, et arvestades väravale pandud litrite hulka olime ka ühte sellist väärt," märkis Karlsson karjääri viienda karikamängude värava kohta.

Lundqvist lõpetas 41 tõrjega, Craig Anderson tegi teises puuris 34 tõrjet.


Rangers on kaotatud kaheksa viimasest üheksast seeriast, kus avamäng kodust eemal kaotatud.

Kutšerov kritiseeris tiimikaaslasi

Tänavu Tampa Bay Lightningu parimaks mängijaks osutunud Nikita Kutšerov on tagasi kodumaal, valmistumas peagi algavaks MM-turniiriks ja nagu ikka leegionäridega tihti juhtub - millegi pärast arvatakse, et kodusele meediale antud sõnavõtud ei jõua ookeani taha. Nii on ka nüüd läinud.

(foto: puckprose.com)
23-aastane venelane võttis teravalt sõna seoses oma tiimikaaslastega, kes väidetavalt meeskonda sel hooajal alt vedasid.

"Osad kutid on liiga kauaks meeskonda jäänud," ütles Kutšerov. "Nad said oma raha kätte ja lõpetasid töötamise. Nad teadsid, et nende kohtadele pole konkurentsi ja organisatsioon ei hakka nende asemele kedagi teist võtma. Nad ei mänginud hästi. Seda on nende statistikast näha. Kui mängisime koos ja andsin söödu, siis ei oodanud nad seda. Selle tõttu oli hooaeg vaatamata heale statistikale minu jaoks raske."

J.T. Brown, Cedric Paquette, Alex Killorn ja kaasmaalane Vladislav Namestnikov olid mõned esindusmeeskonna mängijatest, kes eelmisel suvel koos Kutšeroviga uue lepingu said.

Mitte keegi sellest rivistusest ei suutnud oma taset võrreldes varasemaga tõsta. Eriti jääb silma, kuidas Brownil kukkus punktisaak 22 pealt vaid kuue peale. Palju mänge jäi vigastuste tõttu vahele, aga siiski.

Kutšerov, kes leppis meeskonna koos hoidmise nimel 3-aastase sildlepingu ja väiksema palgaga, põrmustas samal ajal oma karjääri rekordid. Vaid Sidney Crosby tegi kogu liiga peale tema 40-st tabamusest rohkem väravaid (44) ja punktitabelis olid temast ning 85-st silmast paremad vaid neli mängijat.


Oma esimest MM-turniiri alustava ründaja intervjuust võis välja lugeda ka kriitikanooli treenerite pingi suunas.

"Mul oli hooaja alguses Namestnikovi ja Stamkosega suurepärane keemia. Mõistsime üksteist väga hästi. Seejärel sai Stamkos viga. Arvan, et need üheksa mängu olid NHL-is minu parimad. Pärast seda hakkas treener kolmikuid muutma. Partnerid hakkasid muutuma nagu (pildid) kaleidoskoobis," lisas Kutšerov.

"Kannatasin kogu hooaja, kuna ei leidnud teiste kaaslastega perfektset keemiat. Mängisin korra Drouiniga ja läks hästi, aga treenerid ei pannud meid enam uuesti kokku."

Tulekahju on asunud kärmelt kustutama venelase agent Dan Milstein, kes teatas, et Kutšerov austab peatreenerit Jon Cooperit ja peamänedžeri Steve Yzermani ning on lihtsalt frustreerunud. Ta olevat Tampasse maja ostnud ja ei kavatse lahkuda.

"Ta loodab mängida ühe meeskonna eest nagu tema peamänedžer," lisas Milstein.

Yzerman on ainsa kommentaarina nimetanud Kutšerovi suurepäraseks mängijaks ja meeskonnakaaslaseks. Plaanis on pärast MM-i maha istuda.

Tundub, et Tampas tuleb jälle üks põnev suvi.

Canucks andis juhtohjad Travis Greenile

Vahetult pärast tänavuse põhihooaja lõppu Willie Desjardins'i peatreeneri ametist vabastanud Vancouver Canucks teatas eile tema mantlipärija nime. Selleks sai klubi AHL-i meeskonda tüürinud Travis Green, kes oli põhimõtteliselt ka ainus, keda ametipostiga seostati.

(foto: cbc.ca)
NHL-is viie erineva meeskonna ridades mängides 970 kohtumist kirja saanud ja 455 punkti (193+262) kogunud endine tsenter juhendas AHL-is Utica Cometsit neli hooaega. Tema juhtimisel jõudis meeskonda 2015. aastal Calderi karikavõistluste finaali, ent samas jäädi kaks korda ka üldse playoffidest välja.

Varasemast ajast on 46-aastane Green treenerina Portland Winterhawksile toonud WHL-i tiitli.

"Travis on talendikas treener, kes Cometsi juures olles omanud võtmerolli meie noormängijate arengus," tutvustas klubi ajaloo 19. peatreenerit peamänedžer Jim Benning. "Tal on tugev soov võita ja ehitada meeskonnale identiteet, mis põhineb töökusel, vastutustundlikul tegutsemisel mõlemas väljaku otsas ja võitluslikuses. Ta mõistab suurepäraselt, millises seises meie organisatsioon on ja oleme kindlad tema võimes aidata meil meeskonda ehitada ja arendada võidukultuuri."

Canucksi presidendi Trevor Lindeni sõnul oli Green ainsaks valikuks ja kellegi teisega ei räägitudki. Temaga sõlmiti 4-aastane leping.

Greenist sai praeguse 29 NHL-i peatreeneri hulgas 23. AHL-ist läbi käinud tüürimees.

Playoffide 2. ring: Washington Capitals vs Pittsburgh Penguins

Järjekordselt on aeg kiruda veidi playoffide formaati. Teist aastat järjest kohtuvad kaks idakonverentsi hiidu Washington Capitals ja Pittsburgh Penguins juba karikamängude 2. ringis. Kolme lisaajaga seeria kaldus aasta tagasi 4-2 skooriga pingviinide kasuks. Tegu on vastasega, kes Capitalsile alati probleeme valmistab.

(foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Penguins 8 - 7 (LA) Capitals
Malkin x 3, Sheary x 2, Bonino, Rust, Crosby - Burakovsky, Bäckström, Williams, Connolly, Eller x 2, Oshie

Capitals 5 - 2 Penguins
Ovetškin x 2, Williams, Bäckström, Eller - Malkin, Hörnqvist

Capitals 7 - 1 Penguins
Oshie, Bäckström x 2, Orlov, Williams, Ovetškin - Kessel

Penguins 3 - 2 (KV) Capitals
Hörnqvist, Malkin, Kessel - Burakovsky x 2

Washington Capitals

Capitals on Penguinsi vastu üle elanud mitmeid avaringis kukkumisi, aga tuttavaks on saamas ka 2. ringi langemised.


Eelmisel aastal oldi 1-3 kaotusseisust 7. mängu välja pigistamisele lähedal, kuid Penguins võitis viimaseks jäänud kohtumise kodus lisaajal 4-3. Seerias olnud kolmes lisaajast võitis Penguins kokku kaks. Tegu oli väga võrdse seeriaga, kus kõikide mängude arvestuses oli lõpuks karikavõiduni välja põrutanud pingviinide ülekaal pealevisete osas 208-202. Aleksandr Ovetškin pidi oma igipõlise rivaali Sidney Crosby vastu alla neelama järjekordse mõru pilli. Kuigi võib uskuda, et rivaliteet on natukene üle punnitatud.


Ovetškin tegi tänavu ühe oma karjääri halvima põhiturniiri ja ei suutnud playoffide avaringis Toronto Maple Leafsi vastu samuti väga särada. Oma tavapärased kolm kolli tegi ta ära, aga need jäidki tema ainsateks punktideks, Näiteks kolmikukaaslane T.J. Oshie korjas tervelt seitse silma (3+4). Üsna kõnekas on ka fakt, et täpselt samad numbrid (3+0) läksid kirja Tom Wilsonile, kes tavaliselt vastaseid lihvimas Capitalsi viimases ründekolmikus.

Venelase õlgadel on suur taak. Ta pole oma karjääri jooksul kordagi 2. ringist kaugemale jõudnud. Tuleval sügisel tiksub talle turjale 32. eluaasta ja on selge, et ega väga palju võimalusi oma nime karika peale saamiseks pole enam jäänud. Eriti julgustav pole seis ka pärast tänavust kehvapoolset 1. ringi, kus meeskonna elu läks selgelt keerulisemaks, kui võis arvata. Seeriat sooviti kindlasti kiirelt ära lõpetada, aga läks hoopis teisiti. Lisaks koguti viie lisaajaga endale rohkesti lisatööd.

"Pittsburghile meeldis arvatavasti väga see, et mängisime igas kohtumises lisaaega," on pärast avaringi rääkinud Capitalsi kaitsja ja endine Penguinsi mees Brooks Orpik. 36-aastane ameeriklane mainis ka, et füüsilise väsimuse asemel omab hoopis suuremat mõju vaimne kurnatus.

Enne seeria algust on Capitals juba mänginud ligi 100 minuti jagu rohkem, kui Penguins. Hooaja lõppfaasis, kus kõik konkurentsi jäänud meeskonnad tegelikult väga võrdsel tasemel, võivad just seesugused pisikesed detailid hakata suurt rolli mängima. Vastuargumendina saab öelda, et Penguins võib veidi roostes olla, kuna avamatš mängitakse täpselt nädal pärast eelmist kohtumist. Ent sellega seoses on märgitud, et oma hoo üles saamiseks ei kulu tavaliselt rohkem kui üks periood.

Capitals edeneb, kui...

Oma taset suudetakse tõsta. Pealinna klubi esitused avaringis olid kaugel veenvatest. Mitmel korral oli vaja kaotusseisust välja rabeleda ja tervikuna ei saadud selgelt pöördeid nii hästi üles, kui põhihooaja vältel. Sama asi ei tohi 2. ringis korduda. Vastas on karikakaitsja, kes enda esimesele vastasele pika puuga pani ja seda pärast arvamusi, et seeria võib ebamugavaks kujuneda. Võimalik, et Capitalsi probleemid esimestes mängudes tulenesid suuresti häälestatusest ja üks silm oli juba 2. ringi peal, aga seda peab nüüd meeskond tõestama.

Pittsburgh Penguins

Penguins tuli avaringist välja kõige resultatiivsema meeskonnana, tehes keskmiselt 4.20 väravat mängus. Seda viie mänguga. Parimat kuuemängulise seeria teinud meeskonda, kelleks oli just Capitals, edestati ikka kolme väravaga. Vahetult enne avaringi algust jäädi halba seisu, kui selgus, et Matt Murray meeskonda aidata ei saa, ent Marc-Andre Fleury oli kutseks valmis. Endisele esikindale pole sammal peale veel kasvanud. Viie mängu peale läksid kirja täitsa kobedad numbrid - tõrjed 93.3% ja keskmiselt lastud väravaid 2.52. Natukene võib viimase näitaja kallal ilkuda, ent meeskonna resultatiivsus kindlustas selle, et enamus võitudest olid ikkagi selge ülekaaluga.

Väga oluliseks osutus just Fleury tõrjete efektiivsus. Penguins oli jätkuvalt raskustes vastaste pealevisete vähendamisega ning neid jäi lõpuks kirja keskmiselt 38.8. Tegu oli avaringi halvima näitajaga. Meeskondlikust tõrjeprotsendist olid aga paremad vaid neli konkurenti. Võrdluseks, Braden Holtby tõrjed olid Capitalsi esimestes mängudes 92.5%.

Sidney Crosby tuli 1. ringist edasi 7 punktiga (2+5) ja Jegveni Malkin hullas 11 silmaga (2+9), ent punkte jagus ka teistele. Isegi sedavõrd hästi, et 27-aastane uustulnuk Carter Rowney oli väljakumängijatest ainus, kes punktideta jäi. Just sügav pink ja neli heal tasemel ründekolmikut oli üks põhjustest, miks meeskond aasta tagasi lõpuni välja läks. Sellega seoses on huvitav ka see, et parimateks väravaküttideks ei ole satsi esistaarid. Väravatetabelit juhivad hoopis Bryan Rust (4) ja Jake Guentzel (5). Viimasest sai avaringis NHL-is ajaloos teine kollanokk, kes playoffides kübara teinud ja selle lisaajal vormistanud.


Omavahel kohtuvad kaks silmapaistvat ülekaalu meeskonda ja tubli vähemuse satsi. Vaid Calgary Flames oli esimestes mängudes ülekaalu osas Penguinsi 33.3%-st parem ja Capitals ei jäänud oma 29.4%-ga palju maha. Karistuste surmamisel jäi mõlemale kirja 83.3%. Aasta tagasi oli omavahelises seerias Capitals PP väravatega parem 5-3, aga Mike Sullivani meeskond sai oma ülekaalu käima täpselt õigel ajal. Otsustavas mängus kasvatati kahe ülekaalu väravaga teisel kolmandikul edu kolmeväravaliseks. Seegi on üks pisiasjadest, mis kahte kanget võib lahutama jääda.

Penguins edeneb, kui...

Oma tasemel ei lasta langeda. Meeskond on nädal aega kodus passinud ja võib eeldada, et seeria esimene kohtumine tuleb raske, eriti alguses. Tähtis on võimalikult kiirelt oma mängumootor uuesti käima saada. Heaks uudiseks on vaba nädala jooksul olnud see, et Chris Kunitz läheneb väljakule naasmisele. Ühtlane rivistus saaks tema näol veel ühe hea käigu juurde ja see võiks aidata stagnatsiooni vältida. Samas tasub ka märkida, mida Sullivan ütles pärast avaseeria viimast matši. Meeskonna peatreener teatas, et tema sats võib isegi veel paremaks minna. Jääme põnevusega ootama.

Ennustus: Penguins edasi 4-2

Tore oleks näha Ovetškinit karikat võitmas, aga kui meeskond aasta-aastalt Penguinsist mööda ei saa, siis on see paraku võimatu. Seekord on edenemist samuti raske näha. Lihtsaks põhjuseks see, et Leafsi vastu polnud esitused veenvad, samas kui Penguins täitis oma favoriidirolli perfektselt. Seda julgeks isegi öelda, et tugevama vastase vastu. Seitse mängu selles seerias oleks vägev vaatepilt, aga ajalugu on näidanud, et Capitalsil õnnestub see harva välja mängida.

Playoffide 2. ring: Ottawa Senators vs New York Rangers

Enne Ottawa Senatorsi ja New York Rangersi vahelise seeria algust on juba omamoodi ajalugu tehtud. Dion Phaneuf on esimest korda oma 12-aastase karjääri jooksul jõudnud playoffide avaringist edasi! Seejuures on täitsa head võimalused, et kange kanadalane astub kohe ka järgmise sammu.


(foto: newsday.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Senators 3 - 1 Rangers
Hoffman, Brassard, Pageau - Zibanejad

Rangers 4 - 3 Senators
Holden x 2, Stepan x 2 - Borowiecki, Smith, Ceci

Rangers 0 - 2 Senators
Pageau, Stone

Ottawa Senators

Senaatorite seeria New York Rangersi vastu on eriline ka selle poolest, et omavahel kohtuvad kaks meeskonda, kes eelmisel suvel ühe liiga suurima vahetustehingu tegid. Kohti vahetasid Mika Zibanejad ja Derick Brassard. Kanada klubi andis noorema mängumehe ära, lootes pärast playoffideta hooaega kiirelt konkurentsi tagasi tõusta. Rangers tahtis koosseisu värskendada ja kiiremaks saada. Lõppkokkuvõttes võib vist märkida, et tegu on tehinguga, mille mõlemad osapooled võivad end võitjana tunda.

Brassardi resultatiivsus kukkus küll pärast 58 silmaga hooaega 39 peale, aga usutavasti ei hangitudki teda põhihooajal säramiseks. Rääkimata sellest, et peatreeneri Guy Boucheri filosoofia ei eeldagi väravaterohkeid kohtumisi. 29-aastast ründajat võib vabalt kutsuda playoffide spetsialistiks. Enne tänavusi karikamänge oli 2016. aasta maailmameistril playoffides 59 kohtumisega kirjas 44 silma (18+26). Imelikul kombel oli tema kõige kahvatumaks hooajaks meeskonna viimaste aastate parim. Kui võtta välja 2014. aasta karikafinaaliga lõppenud hooaja numbrid, siis jääb Brassardi nimele playoffides 36 kohtumisega koguni 32 punkti (12+20).

2006. aasta drafti 6. mees pole pettumust valmistanud ka tänavu. Ta oli avaringis kaheksa silmaga (2+6) Senatorsi resultatiivseim. Brassard pole ka meeskonna ainus, kes säranud on. Põhihooaja vaid 13 tabamusega lõpetanud Bobby Ryan on playoffides kuue mänguga pannud neli kolli ja kogunud seitse punkti. Hiilgaval tasemel, sama särav kui tema väravasööt Boston Bruinsi vastu peetud seeria 3. mängus, on olnud ka Erik Karlsson.


Oma tänavuste esituste eest karjääri jooksul neljandat korda hooaja parima kaitsemängija kandidaatide sekka valitud rootslane kogus avaseeriaga kuus punkti, mis kõik tulid söötudest. Ja seda vigasena mängides! Karlsson avaldas pärast 4-2 võiduga lõppenud seeria lõppu, et tal oli vasakus kannas kaks mõra. Aga nii sai rassitud küll ja isegi sedavõrd palju, et mitte keegi teine ei mänginud avaringis Karlssoni 30:24-st keskmiselt rohkem. Vigastus olevat tema liikumist mõjutanud, aga 2. ringi mängudeks peaks kand täiesti tipp-topp olema.

Mitme mehe suurepärane tegutsemine tähendab ka seda, et ühtlasi on tervikuna meeskonna numbrid väga head. Vaid Minnesota Wild lubas avaringis Senatorsi 27.5-st pealeviskest vähem üritusi ja Craig Andersoni kindla tegutsemise toel lasti endale ainult 2.17 väravat. Ise saadi kirja 2.50. Heal tasemel oli nii ülekaal (21.7%) kui vähemus (81.3%).

Senators edeneb, kui...

Anderson mängib Henrik Lundqvisti üle. Lundqvist on äsja olnud duellis üle mehest, keda kutsutakse maailma parimaks jäähoki väravavahiks. Kehv põhiturniir näib olevat unustatud ja tema üle mängimine kujunenud parajaks pähkliks. Anderson lasi Bruinsi vastu keskmiselt 1.94 väravat ja tõrjus 92.1%-ga. Potentsiaali rootslase alistamiseks peaks olema. Seejuures on Senatorsi ajaloos esimese mehena kolmel erineval hooajal playoffides vähemalt ühe nullimängu kirja saanud väravavaht aastate jooksul nautinud väga Rangersiga kohtumist. Eriti Madison Square Gardenis, kus koos playoffidega tema karjääri numbriteks 13 mänguga neli puhast paberit, tõrjed 95.1% ja keskmiselt lastud väravaid 1.59.

New York Rangers

Lundqvist pidi avaringis Montreal Canadiensi vastu oma parimal tasemel olema, kuna Carey Price'i tegutsemine jättis meeskonna ründenumbriks tagasihoidliku 2.33 väravat mängus. Brassardi näol andis meeskond ära ühe potentsiaalse playoffide kangelase, aga vähemalt esimeste kohtumistega on Zibanejad näidanud, et võib selle koha perfektselt täita. Ta oli nelja punkti ja kolme sööduga Canadiensi vastu meeskonna parim.

Rangers toetus kõvasti Lundqvisti peale, aga samas näidati ka head meeskondlikku tegutsemist. Kogu seeria jooksul jääl käinud 20-st väljakumängijast jäid nulli peale vaid kaks meest. Vähemalt ühe värava said kirja kaheksa mängijat. Iroonilisel kombel alustab seeriat Senatorsi vastu parima väravakütina kolm tabamust kirja saanud Mats Zuccarello, kes oli varasemalt New Yorgis Brassardiga lahutamatu. Osa hokimaailmast on ka leinas, et need kaks üksteist nüüd vihkama peavad.


Seesugust elulist intriigi annab vastasseisule ka tõsiasi, et Rangersi peatreener Alain Vigneault on Ottawa külje alt pärit. Pärast jõulupausi sõitis ta isegi ühele mängule Senatorsi lennukiga. Vigneault on oma meeskonna üheksandat aastat järjest playoffidesse viinud, aga pärast Vancouver Canucksiga 2011. aasta finaalis käimist on edu jäänud harvaks. Viimase kuue aasta jooksul on ta alles kolmandat korda avaringist edasi jõudnud. Heaks märgiks on aga see, et alati, kui avaring on selja taha jäänud, siis on tulnud ka konverentsi finaal.

Ent edasi liikumiseks peab Vigneault seekord üle kavaldama mehe, kes aktiivsete peatreenerite hulgas playoffide võiduprotsendi osas 2. kohal. 2011. aastal Tampa Bay Lightningu idakonverentsi finaali viinud Boucher kukkus järgnenud hooaegadel läbi, aga on nüüd uuesti oma kvaliteeti näitamas. Tema karikamängude edukusest (62.5%) on parem vaid Pittsburgh Penguinsi Mike Sullivan (63.9%).

Rangers edeneb, kui...

Võidetakse erimeeskondade duell. Nagu eelpool sai märgitud, siis Senators oli esimeses seerias nii ülekaalu kui vähemuses osas heast klassist. Rangers tegi enda töö poolikult ära. Edasi pääsenud meeskondadest omatakse parimat vähemuse efektiivsust (85%), aga samal ajal jagatakse St. Louis Bluesiga halvimat ülekaalu edukust (6.7%). Ei taha üldse uskuda, et sedamoodi jätkates veel ühest vastasest mööda saadakse.

Ennustus: Senators edasi 4-2

Senaatorite mängu ei ole alati ilus vaadata, aga oma tööd tehakse efektiivselt ja see väärib austust. Edu Bruinsi vastu võis olla tingitud vastase vigastustest, aga nüüd ongi meeskonnal võimalus näidata, et see polnud juhus. Rangers oli avaringis väravate leidmisega hädas ja kui nüüd vastas osavalt mängu surmav meeskond, siis ei möödu otsingud kindlasti sujuvamalt. Järgmisesse ringi saamiseks on vaja üks-kaks käiku veel juurde panna ja ei julge öelda, et selleks ollakse suutelised. Lisaks oleks ju ka omamoodi tore näha, kuidas tänavu lähevad veel korra omavahel kokku meeskonnad, kelle vahele põhiturniiri lõpus üks mahlane tüliõun kasvas.

Subban vedas Predatorsi võidule, Draisaitl hullas Ducksi vastu

Läänekonverentsi 2. ringi esimesed mängud kujunesid põhimõtteliselt kahe mehe šõuks. P.K. Subban kogus ühe mänguga rohkem punkte, kui avaseerias kokku ja Leon Draisaitl jätkas Anaheim Ducksi vastu oivaliselt esinemist.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Subban lõpetas Predatorsi 4-3 võidumängu 1+2'ga. Vabalt võinuks tulla ka teine värav, aga avakolmandiku keskel tegi ülekaalus tema pealeviskele imepeene puute Colin Wilson. Sarnasest olukorrast sündis ka Filip Forsbergi ülekaalu värav, mis tegi seisuks 3-1. Pärast Subbani tabamust määris Pekka Rinne paberi Colton Parayko.

Sündmusterohkesse teise perioodi mahtus ka Kevin Fiala kohutav vigastus, mis tekitas pika mängupausi. Kohtumist ei saanud jätkata, kuna oodati Fiala haiglasse viinud kiirabi asendust.


Predators tundus algselt olevat kaaslase kaotusest üle, aga viimasel perioodil kippusid asjad nihu minema. Blues oli seal pealevisetega üle 11-6 ja sai viigi kätte. Vähem kui kolmeminutilise vahega olid täpsed Jaden Schwartz ja Vladimir Sobotka. Ent muinasjutuline comeback jäi siiski nägemata.

Avaringis kokku kaheksa väravat lasknud Jake Allen pidi viis minutit enne lõppu neljanda oma selja tagant välja võtma, kui viimati aprilli alguses koosseisu mahtunud Vern Fiddler kõigi jaoks ootamatult kangelaseks kerkis.

"Kutid võitlesid vägevalt end mängu tagasi, aga minu väikene viga maksis meile kätte," võttis 28 tõrjega lõpetanud Allen süü enda peale.

Rinne ei suutnud samuti oma ilusaid numbreid enam hoida. Ühe mänguga tuli välja võtta sama palju, kui eelneva seeriaga kokku. Kirja läks 27 tõrjet.


Playoffides 14-mängulise väravapõua peal istunud Subban püstitas kolme punktiga klubi uue rekordi. Varem polnud mitte ükski kaitsemängija mõnes playoffide kohtumises sedavõrd resultatiivselt tegutsenud.

Oilersi klubi rekordeid ei langenud, aga üle hulga aja nägi nii mõndagi ära. 1+3'ga lõpetanud Draisaitlist sai pärast Wayne Gretzkyt ja aastat 1982 meeskonna esimene playoffides ühes mängus vähemalt neli punkti kogunud mängija. Mark Letestu ja Adam Larsson kerkisid samal ajal esimesteks alates aastast 1992, kes meeskonna särgis playoffides mõnes kohtumises kaks väravat teinud.

Rootslane otsustas ka oma teisega mängu saatuse. Viimasele kolmandikule 1-1 viigiseisul minnes haaras Oilers 3-1 edu, kuid seda ei suudetud hoida. Letestu teisele ja Larssoni esimesele vastasid vähem kui kaheminutilise vahega Patrick Eaves ja Jakob Silfverberg.

"Me ei paanitsenud. Jätkasime oma mängu mängimist. Õppisime eelmises seerias palju ja võtsime selle praegusesse kaasa," muljetas Larsson pärast mängu.

Lisaks ka ühe söödupunkti kirja saanud kaitsemees tegi kena soologa otsustava värava 4:40 enne lõppu. 5-3 vormistas Draisaitl.

Cam Talbot võttis 33 tõrjega playoffides oma kolmanda järjestikuse võidu. John Gibson lükkas kõrvale 27 vastaste üritust.

Ducksil oli Hampus Lindholmi ja Cam Fowleri koosseisus tagasi, kuid kohe mängu alguses sai omakorda Kevin Bieksa viga. 35-aastane kaitsja üritas mängu jätkata, ent piirdus lõpuks vaid seitsme minutiga.


Tegu on alles neljanda kaotusega, mis Ducks playoffides Kanada klubidelt viimase 24 kohtumise jooksul saanud.

Playoffide 2. ring: Anaheim Ducks vs Edmonton Oilers

San Jose Sharksi näol Vaikse ookeani divisjoni ühe traditsioonilise suure maha murdnud Edmonton Oilers on lauale saanud kohe järgmise. Anaheim Ducks on vaatamata viiele järjestikusele divisjoni esikohale olnud playoffides pigem ebaõnnestujate hulgas, aga tänavune algus on paljulubav.

(foto: edmontonsun.com)
Omavahelised põhihooaja mängud

Oilers 3 - 2 (LA) Ducks
McDavid, Lucic, Draisaitl - Getzlaf, Eaves

Ducks 4 - 3 Oilers
Eaves, Lindholm, Manson, Rakell - Draisaitl, McDavid, Letestu

Ducks 0 - 4 Oilers
Draisaitl x 2, Nugent-Hopkins, Kassian

Oilers 3 - 2 (LA) Ducks
Caggiula, Nugent-Hopkins, Draisaitl - Kesler, Rakell

Ducks 4 - 1 Oilers
Ritchie, Fowler, Kesler, Vermette - Draisaitl

Anaheim Ducks

Avaringi paarilist Calgary Flamesi nähti Randy Carlyle'i meeskonna jaoks üsna ebamugava vastasena, kuid seeria lõpetati vähem kui nädala ja nelja mänguga ära. Vaid Pittsburgh Penguins tegi esimestes mängudes Ducksi 3.50-st väravast rohkem kolle ja samal ajal oli endale lastud keskmine 2.25 samuti üks parimatest näitajatest. Corey Perry ja Ryan Getzlaf said end käima ning lõpuks oli isegi meeskonna parim söödusepp Kevin "kõik saavad peksa" Bieksa. Põhimõtteliselt kogu kulgemine oli nagu lust ja lillepidu. Ning veel ilusamaks võib minna.


Carlyle ei saanud Flamesi vastu kasutada oma esikaitsjat Cam Fowlerit ning kohe esimese matšiga langes auti ka Sami Vatanen, aga nad peaksid Oilersi vastu naasma. Mõlemad mehed kogusid põhihooajal suure osa oma punktidest - soomlane isegi enamuse - ülekaalus mängides, seega võib 23.1%-lise efektiivsusega ülekaal muutuda edaspidi veel ohtlikumaks. Oilersi näol on vastas ka napilt 80% karistustest surmanud sats ning erimeeskonnad võivadki asjad siin lõpuks ära otsustada. Sellega seoses on Ducksi küljes rippumas ka üks päris nukker näitaja.

Esimene vastane alistati lõppkokkuvõttes päris kergelt, kuid Carlyle'i meeskonnal olid suured probleemid vähemuses mängides. Kõigis neljas mängus lasti endale vähemalt üks PP värav ära panna ja lõpuks oli karistuste surmamise edukus vaid 62.5%, mis kujunes kõigi meeskondade peale esimese ringi halvimaks. Samas oldi põhiturniiril 84.7%-ga parimate hulgas ja äkki valmistas lihtsalt probleeme tõsiasi, et kaitsest olid kaks põhimängijat puudu.

Võimalik ka, et vaatamata Fowleri ja Vataneni naasmisele tuleb ikkagi jätkuvalt katkise kaitsega edasi mängida. Hampus Lindholm tuli 4. mängust vigastusega ära ning puudus nädala alguses treeningutelt. Pole teada, mis seisus ta on ja mis vigastus üldse täpsemalt painab. Vaid Fowler kogus põhiturniiril 23-aastasest rootslasest keskmiselt rohkem mänguaega. Kui Flamesi vastu sai 80-90%-ga mängimist endale veel lubada, siis teise Alberta provintsi satsi vastu on soovituslik olla 100%-liselt terve.

Ducks edeneb, kui...

Nutune vähemus saadakse käima. Oilers ei olnud avaringis ülekaalus eriti hea, realiseerides oma võimalusi 12.5%-ga, aga väljakule saadetav rivistus on päris hirmuäratav. Connor McDavid ja Leon Draisaitl esimeses viisikus ja kui neil asjad ei õnnestu, siis tulevad veel Jordan Eberle ja Ryan Nugent-Hopkins. McDavid olid põhihooajal 24 ülekaalu sööduga üks liiga parimatest. Vastavalt 11 ja 12 ülekaalu väravat teinud Mark Letestu ja Milan Lucic olid nende osas TOP 20 seas. Oilers on ka tegelikult enamuse hooajast ülekaalus väga hea olnud, pannes põhiturniiril oma võimalustest võrku 22.9%.

Edmonton Oilers

Eelnevat arvestades on väga üllatav, et Oilers on vaatamata oma mitmekülgsele ründetalendile 2. ringi edenenud meeskondadest kõige halvema resultatiivsusega. Avaringis tehti keskmiselt vaid kaks väravat mängus. Kuigi sellega seoses tuli positiivseid märke seeria lõpust, mil kaks kohtumist järjest vähemalt kolme väravani jõuti. Võib öelda, et paljuski jäi ründetootlikus just lonkava ülekaalu taha.

Tänu ühele šokeerivale 0-7 kaotusele on Todd McLellani meeskond ka ainus, kes edasi pääsenud satsidest võtnud kaasa negatiivse ise tehtud ja endale lastud väravate suhte. Pärast avamängu kaotust saadi kaks järjestikust nullimängu kirja, aga siis tulid järsku kõik eelnevalt tulemata jäänud väravad vastase poolt ühes mängus ära. Sharks kusjuures ei suutnud nüüd teist korda oma ajaloo jooksul mõnda seeriat vaatamata ühes mängus seitsme värava tegemisele võita.


On imetlustvääriv, kuidas suuresti playoffide kogemustega meeskond suutis sellisele sahmakale vastata võiduga ning ei kaotanudki enam mitte ühtegi matši. Oilers tuli karikamängudele musta hobusena, aga on kihlveokontorites tänaseks kerkinud juba 4. favoriidiks. Seejuures hinnatakse läänekonverentsis nende võimalustest paremateks vaid Ducksi omasid. Üks kahest on omavahelise seeria võitmisega ühtlasi juba karikafinaali lävele jõudmas. Ja miks ei võiks olla just Oilers see, kes konverentsi playoffide viimases seerias esindab? Aina raskem on leida põhjuseid, miks meeskond (juba) piisaval hea karikavõiduks pole.

Oilersi viimane suur küsimärk oli seoses väravavahi Cam Talbotiga. 29-aastane puurilukk polnud enne tänavust kevadet playoffides mitte ühtegi kohtumist alustanud. Nüüd on karjääri esimese kuue stardiga kirjas kaks nullimängu. Üks kohtumine läks küll totaalselt nihu, aga sellele vaatamata on Talbotil kirjas vägevad numbrid. Kui jätta arvestusest välja täiesti omaette klassist olnud Pekka Rinne ja Jake Allen, siis oli Talboti 92.7%-lisest tõrjete efektiivsusest paremad vaid nelja esinumbri näitajad. Endale lastud keskmine oli ka täitsa viisakas 2.03.

Oilers edeneb, kui...

Draisaitli edu vastasseisus jätkub. Ütled Oilers, mõtled McDavid ja vastupidi. Aga tema varjus tegi ka 21-aastane sakslane väga hea hooaja. Põhiturniiril läks 82 kohtumisega kirja 29 väravat ja 77 punkti. Lemmikvastaseks kujunes just Ducks. Igas omavahelises kohtumises läks vähemalt üks värav kirja ning lõpuks kogunes tabamusi kuus. Vaid Patrick Laine kaheksa väravaga lammutustöö Dallas Starsi vastu oli kogu liiga peale Draisaitli partide praadimisest vägevam. McDavidit valvatakse alati pingsalt ja see peaks tema kolmikukaaslastele rohkem vabadust andma. Sharksi vastu 1+2 teinud Draisaitl on näidanud, et suudab hästi seda ära kasutada.

Ennustus: Ducks edasi 4-3

Käes on aeg hakata valmistuma selleks, et pikemaks ajaks asuvad omavahel karikat jagama kaks Kanada klubi, aga nii nagu oli natukene vara Toronto Maple Leafsi jaoks, on veidi tõelisest tipust puudu ka Oilersil. Ducks on suurema kogemustepagasiga ning võrreldes varasemate ebaõnnestunud hooaegadega tundub meeskond olevat ka enesekindlam. Samuti peaks Ducks pärast Chicago Blackhawksi langemist haistma võimalust jõuda tagasi finaali. Perry ja Getzlaf on juba 30+ vanuses. Paremat võimalust ei pruugi enam tulla ja tahaks uskuda, et selle nimel pressitakse kõik mahlad välja.

Playoffide 2. ring: St. Louis Blues vs Nashville Predators

Vana tõdemus selle kohta, et playoffides on sul hea väravavahiga selgelt paremad võimalused, peab hästi paika St. Louis Bluesi ja Nashville Predatorsi puhul, kes tänavu läbi aegade esimest korda karikamängudel kohtuvad. Jake Allen ja Pekka Rinne alustavad vastasseisu pärast suurepärast avaringi.

(foto: Jeff Curry/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Blues 4 - 1 Predators
Tarasenko, Steen, Perron, Edmundson - Johansen 

Blues 0 - 4 Predators
Weber, Forsberg, Arvidsson, Wilson

Predators 6 - 3 Blues
Neal, Forsberg, Johansen, Fisher x 2, Ribeiro - Shattenkirk, Reaves, Hunt

Blues 3 - 1 Predators
Perron, Broziak, Tarasenko - Ribeiro

Predators 3 - 1 Blues
Järnkrok x 2, Neal - Schwartz

St. Louis Blues

Kui anda välja avaringi sümboolne parima mängija auhind, siis rändaks see kindlasti Allenile. Minnesota Wild sai hakkama vaat, et ajalooliselt domineeriva seeriaga, kuid 26-aastasest väravavahist saadi mööda vaid kaheksa litrit.


Alleni numbrid pärast avaringi on vägevad, endale lastud keskmine 1.47 ja tõrjed 95.6%, aga tegelikult leidus ka veel üks vingem sell. Rinne lasi endale keskmiselt 0.70 väravat ja tõrjus 97.6%-ga. Nelja kohtumise peale läks kirja kaks nullimängu ning Chicago Blackhawksist sai NHL-i ajaloos esimene 1. asetusega meeskond, kes konverentsi 8. asetuse saanud satsi poolt ära pühiti.

Enne tänavust karikamängudes karjääri keskmisteks näitajateks 2.29 ja 90.2% saanud Alleni esiletõus on Bluesi jaoks kindlasti rõõmustav, ent samas võis esimesest seeriast kaasa tulla ka kuhjaga murepilvi. Wildi Corsi protsent, mis näitab pealevisete ülekaalu ja millega jäähokis mõõdetakse litrivaldamise osakaalu, oli seerias lõpuks 60.1%.

Alates hooajast 2007/08, mil seda näitajat hakati mõõtma, on playoffides ühes seeria ühe meeskonna poolt 60% kätte saadud seitse korda ja Wildist kujunes teine meeskond, kes sellist ülekaalu võiduks ei suutnud vormistada. Enamus nendest seeriatest on lõppenud domineeriva tiimi 4-2 võiduga. Corsi arvestusaja jooksul on playoffides vähemalt 55%-list ülekaalu omanud meeskond läinud järgmisesse ringi 77% juhtudest.

Seeria Wildi vastu võib vabalt minna ajalukku, kui läbi aegade üks kummalisemaid. Vaatamata domineerimisele suutis Bruce Boudreau meeskond eduseisu hoida vaid 43 minuti ja 10 sekundi jagu. Blues juhtis aga seda Alleni toel 46.3% kogu mänguajast. Ent arvatavasti teistkordselt seesugune "kobistamine" enam läbi ei lähe ja seega peab Blues oma taset tublisti parandama. Allen tõrjus tänavu põhiturniiril 91.5%-ga ja võib eeldada, et tema playoffide number hakkab ka sinna kanti tagasi kukkuma. Sellest võib omakorda eeldada, et tema esitused teises ringis enam nii hiilgavad ei tule, kui esimeses.

Vaid Edmonton Oilers sai 2. ringi edenenud meeskondadest keskmiselt vähem väravaid kirja kui Blues (2.20) ja on selge, et edasiseks eduks on vaja rohkem tabamusi. Vladimir Tarasenko jõudis alles avaringi viimases mängus oma esimese tabamuseni, seega ei pea ka kaugele vaatama, kust võiks lisavunki tulla. Jõudu peaks juurde andma ka Paul Stastny mängukõlblikuks saamine. 31-aastane ameeriklane on Bluesi parim lahtivisete mees ja lahtivisete võitmine on just üks moodustest, kuidas litrit endale hoida ning vastase domineerimist vältida. Saanuks Stastnyt kogu seeria jooksul kasutada, siis vaevalt, et Wildi pealevisete ülekaal olnuks kesmiselt 36.4-26.8.

Blues edeneb, kui...

Oma mäng saadakse käima. Blues ei ole tegelikult meeskond, kes tulemuste saamiseks oma väravavahi kukil istub. Alate 1. veebruarist, mil Mike Yeo peatreeneriks sai, oli põhiturniiril 32 kohtumise jooksul vaid 13 matši, kus vastastele pealevisetega alla jäädi. Predators jättis Blackhawksile keskmiselt 31.5 üritust, jõudes ise kirja 31-ni ehk Yeo meeskonnal peaks olema võimalus saada järje peale tagasi. Juba eelnevalt sai märgitud, et pärast Shea Weberist loobumist ei ole Predators võimaluste limiteerimisel enam tippklassist olnud ja tulise Tarasenkoga võib Blues nüüd äkki hoopis ise teerullina vastasest üle sõita.

Nashville Predators

Rinne on hetkel väravavahtide statistiliste näitajate osas tipus, aga tegelikult ei tulenenud edu Blackhawksi vastu vaid tema esitustest. Predators jagas tänavu põhiturniiril 12 erineva vähemalt kümne väravaga mehega liiga esikohta ja näitas oma sügavust kohe ka karikamängudel. Mänge oli küll vaid neli, aga 19-st jääl käinud väljakumängijast jäi nulli peale vaid neli venda. Seejuures oli üks neist P.A. Parenteau, kes sai koosseisu vaid viimases matšis, asendades viga saanud Craig Smithi.

Ajaloolist seeriat ilmestas hästi ka naljakas fakt, mille kohaselt kogus Rinne sama palju punkte (2), kui Blackhawksi resultatiivseimad mängijad Patrick Kane ja Jonathan Toews. Seejuures, kui Toews poleks viimases mängus 5:12 enne lõppu Kane'i ja Artemi Panarini söötudest tulnud ülekaalu väravat teinud, siis oleks Rinnel olnud tuntud ründeässadest kirjas rohkem punkte. Lisaks muidugi ka kolmas puhas paber.


Predatorsi võitu seerias uskusid vähesed, aga nüüd tundub see tegelikult täitsa loogilisena. Rinne on pikalt kuulunud NHL-i parimate väravavahtide sekka. 34-aastane soomlane pole suutnud varasemalt playoffides väga hiilata, aga parem meeskond annab talle selleks nüüd võimaluse. Meeskond on sügava pingiga nii rünnakul, kui ka kaitses. Mitte küll äkki nimede poolest, aga omavaheline koostöö sujub väga hästi. Kena kompott tähendas muu hulgas lõpuks seda, et meedia esindajatele välja jagatud kangema kraami võis playoffide alguses jätta mustemateks päevadeks.


Kuna lõpumängudes läheb iga ringiga aina raskemaks, siis on edaspidi Jack Danielsi viskit usutavasti ka vaja. Ilusa avaringi järel võib ilkuda erimeeskondade kallal, mis Predatorsi alt vedasid ja kui edaspidi paremini ei lähe, siis võivad mängud peagi mängitud saada. Peter Laviolette'i hoolealuste 12.5%-lisest ülekaalust olid halvemad vaid Blues ja New York Rangers (mõlemad 6.7%). Vähemuses mängides jäi edukus 77.8% peale. Edasi pääsenud meeskondade seas läks halvem näitaja kirja vaid Anaheim Ducksile (62.5%). Blues surmas enne Wildi vastu peetud viimast mängu karistusi 91.7%-ga. 5. matšis lastud kaks kolli tõmbasid efektiivsuse 83.3% peale, aga see võib petlik olla. Põhiturniiril oldi selle osas liiga tippude seas.

Predatorsi jaoks on ohusignaaliks tõsiasi, et Blackhawks oli tänavu vähemuses kohutav ja selle eest vastutanud abitreener Mike Kitchen vabastati esmaspäeval ametist, aga samas peaks meeskonnal ka enda parandamiseks potentsiaali olema. P.K. Subban, kes korjas ligi pooled (16) oma põhihooaja punktidest (40) ülekaalus mängides, oli playoffide avaringis varjus, piirdudes vaid kahe silmaga. Tema võiks olla relv, kelle toel niigi hästi alustanud meeskond saaks veel parem olla.

Predators edeneb, kui...

End ei lasta edul uinutada. Rinne ütles pärast Blackhawksi auti lükkamist: "Hetkel ei hooli ma sellest, kes meile vastu tuleb, kui sedamoodi jätkame, siis võime ükskõik kelle alistada." Suur triumf on meeskonnale kõvasti enesekindlust andnud ja see võib edaspidi kasu tuua. Aga see võib ka negatiivset mõju avaldada. Liigne enesekindlus karistatakse sageli ära ja kindlasti ei tohi end nüüd alistamatuna tunda.

Ennustus: Predators edasi 4-3

Seeria tuleb mõlema meeskonna jaoks võrreldes esimeste mängudega täiesti teistsugune. Võidab see, kes olukorraga paremini kohaneb ja sisetunne ütleb, et Predators on selleks paremini valmis. Blues on kuhjaga oma karikavõiduks vajalikku õnne juba ära kasutanud ning 2. ringi jõudmisega omamoodi imega hakkama saanud. Imesid aga juhtub teadupärast harva ja veel harvemini tuleb neid kaks tükki lühikese aja jooksul, seega kipub kaalukauss Predatorsi poolele.

Chicagos käiakse kirvega ringi

Teist aastat järjest playoffide avaringis langenud Chicago Blackhawksi on ootamas mitmed muudatused ja esimesed neist on tänaseks tehtud. Ametist on vabastatud abitreener Mike Kitchen ja AHL-i meeskonna peatreener Ted Dent.

(foto: Matt Marton/USA TODAY Sports)
Klubi peamänedžer Stan Bowman lubas pärast konkurentsist langemisi muutusi ja neid on ta hakanud kiirelt tegema. Ja need ei meeldi kõigile.

Kitchen oli Blackhawksi peatreeneri Joel Quenneville truu abiline juba rohkem, kui kümme aastat tagasi, mil duo St. Lousis töötas. Lisaks oldi omal ajal ka mängijatena meeskonnakaaslased. Kiirelt on liikvele läinud jutud, et Quenneville pole otsusega absoluutselt rahul.

Kitcheni vastutusalas oli meeskonna vähemuses mängimine ja kaitsjate töö. Arvestades, et Blackhawks oli tänavu vähemuse osas 77.7%-ga liiga halvimate hulgas, siis on lahkuminek igati loogiline, aga võimalik, et üks süütu abitreenerist vabanemine viib hoopiski suuremate probleemide ja lahkhelideni.

Dent juhtis Rockford IceHogsi kuus hooaega. Kaks korda jõuti playoffidesse, aga tänavu õnnestus koguda vaid 25 võitu ja oma divisjonis jäädi viimaseks. Kokku tõi Dent 454 põhiturniiri mängust 221 võitu.

Joe Thornton mängis playoffides katkise põlvega

Põhiturniiri lõpus viga saanud ja playoffide avaringi seerias Edmonton Oilersi vastu kahest esimesest kohtumisest puudunud Joe Thornton käis eile lõikusel. Selgus, et San Jose Sharksi ründaja osales karikamängudel põlvevigastusega.

(foto: nesn.com)
Suvel 38-aastaseks saaval vanameistril oli nii põlveliigese eesmise ristatisideme (ACL) kui sisemise külgsideme (MCL) rebend.

"Ma pole kunagi näinud venda, kes mängib MCL ja ACL rebenditega. See on südikaim tegu, mida olen eales näinud," kommenteeris Sharksi peatreener Peter DeBoer. 

Thornton kogus vaatamata vigasele põlvele keskmiselt mänguaega ligi 19 minutit (18:50) ja sai kirja kaks söödupunkti.

Oma 19. hooaja lõpetanud mängumehest saab suvel vabaagent. Ise on ta väljendanud soovi klubis jätkata, aga võimalik, et nüüdne vigastus seab selle kahtluse alla.

DeBoer avaldas, et Sharksi ridades olid vigased ka pöidla murdnud Patrick Marleau ja Tomaš Hertl, kes olevat juba põhiturniiri lõpust saadiks murtud jalaga väljakul. Maailmaga on nüüd oma sõjahaavu jaganud ka Logan Couture.

Kings nimetas peatreeneriks John Stevensi

Pärast järjekordset varakult lõppenud hooaega suurpuhastusee teinud Los Angeles Kings on lisaks uuele peamänedžerile saanud nüüd ka uue peatreeneri. Pühapäeval pandi pukki seni meeskonna abitreenerina tegutsenud John Stevens.

(foto: Gene J. Puskar/AP Photo)
Varasemalt Philadelphia Flyersit juhendanud endine kaitsemängija oli LA-s abilisena töötanud alates 2010. aastast. Hooajal 2011/12 oli ta enne Darryl Sutteri saabumist põgusalt ka ajutine peatreener, võites pooled neljast mängust.

"Johni ja minu vahel oli läinud nädala jooksul väga produktiivne dialoog seoses tema treeneri filosoofiaga ja täpsemalt selle kohta, kuidas ta rakendaks strateegiat, mis meie mängijad rünnakul aktiveeriks, kuid samas säilitaks kaitsvad filosoofiad, mille poolest tuntuks oleme saanud," kommenteeris otsust uus peamänedžer Rob Blake, kes lisas, et Steveni näol on tegu ideaalse treenerikandidaatiga, kuna ta omab laialdasi kogemusi ja tunneb juba süsteemis olevaid mängijad.

Stevens vedas Flyersi 2008. aastal idakonverentsi finaali, kuid klubis veedetud ajast on tema nimel ka meeskonna läbi aegade pikim kaotusteseeria (10 mängu), mis juhtus siis isegi kaks korda. Hooajal 2006/07 läks ta liiga ajalukku, kui peatreener, kelle tüürimisel andis üks meeskond võrreldes eelmise aastaga ära enim punkte (45).

Järgmisel nädalal 51-aastaseks saav kanadalane on seni kokku treenerina 267 mängust teeninud 122 võitu.

Senators ja Capitals edenesid viimastena 2. ringi

Esimest korda alates aastat 2001 pole Stanley karikavõistluste avaringis kavas mitte ühtegi 7. mängu. Boston Bruins ja Toronto Maple Leafs lootsid selle pühapäeval vastavalt Ottawa Senatorsi ja Washington Capitalsi vastu välja võidelda, aga mõlemad pidi leppima lisaajakaotusega.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Leafs kaotas kodus 1-2. Väravavahtide esituste toel väikese skooriga mänguks jäänud kohtumises pääses Mike Babcocki meeskond 12 minutit enne normaalaja lõppu Auston Matthewsi väravast ette, kuid Capitalsi jaoks väga sobival ajal pani oma esimesed playoffide väravad võrku Marcus Johansson. Kodumeeskonna juhtväravale vastamiseks kulus viis minutit ning võidutabamus tuli ära, kui lisaajast oli kulunud 6:31.

"Andersen oli neid mängus hoidmisega uskumatu," kommenteeris Aleksandr Ovetškin pärast mängu. "Nad said õnneliku värava, aga pärast seda me ei paanitsenud, olime keskendunud ja mängisime samamoodi edasi. Meil oli pärast nende väravat mitmeid häid võimalusi ja lõpuks Johansson viigistas."

Leafsi taanlasest puurivaht lõpetas 34 tõrjega. Braden Holtby sai võitjate poolel kirja 37 tõrjet.

Väga tasavägises seerias, mis läbi aegade kolmas, kus kasutusele läinud viis lisaaega, oli lõpuks päris võrdne ka pealevisete arv. See kaldus Leafsi kasuks 213-211.


Capitals kohtub teist aastat järjest playoffide 2. ringis Pittsburgh Penguinsiga.

Senators läheb kokku New York Rangersiga ja seda tänu Bostonis saadud 3-2 võidule. Meeskond tuli kenasti Bobby Ryani ja Kyle Turrise väravatega 0-1 kaotusseisust välja ning sai lisaajal kuldse tabamuse Clarke MacArthurilt

Järjekordselt David Krejcita olnud Bruins võitles vapralt Patrice Bergeroni väravaga lisaaja välja, kuid pidi lõpuks ikkagi tunnistama vastaste paremust. Peatreener Bruce Cassidy tõi ebaõnnestumise põhjusena välja just meeskonda tabanud vigastuste laine.

Taga võis nutta ka seda, et 6. mängus ei õnnestunud viimase kolmandiku ülekaalu enda kasuks pöörata. Seal oldi pealevisetega 12-3 üle. Lõppnumbrid olid Bruinsi kasuks 30-29.


Senators mängis oma ajaloos esimest korda seerias, mis vajas vähemalt nelja lisaaega.

Babcock on lubanud Washingtoni naasta

Nelja lisaajaga viies mängus ootamatult playoffide avaringi kõige tasavägisemaks seeriaks kujunenud heitlus Washington Capitalsi ja Toronto Maple Leafsi vahel jätkub täna 6. kohtumisega. Leafsil on võimalus kodujääl võidelda välja "võitja võtab kõik"-kohtumine ja meeskonna peatreener Mike Babcock on 7. mängu tulemist omamoodi ka juba lubanud.

(foto: cbc.ca)
Leafs lahkus eelmisest mängust pettunult, kui Washingtonis lisaajal 1-2 kaotati, kuid samas ka positiivselt. Vähemalt Babcock oli rõõmsas tujus, soovides kõiki peagi uuesti näha.


Eelmises kodumängus 4-5 tulemusega leppinud Leafs on kogu hooaja jooksul Air Canada Centre'is järjestikused matšid kaotanud vaid viis korda. Seda silmas pidades võibki äkki Babcocki soovi täitumist tõenäoliseks pidada.

Capitalsi bossi Barry Trotzi meeleolu on samal ajal vägivaldne. "Kui sul on võimalus keegi kaljult alla lükata, siis tahad seda teha," ütles ta eile.

Koos tänavuste karikamängudega on Capitalsil viimasest üheksast Torontos käigust kirjas kõigest neli võitu. Kui seda tulemuste jada ei õnnestu parandada, siis võib lõpuks hoopis seeria suurfavoriit kaljult alla lennata.

Ellujäämisõhtul hukkusid kõik

Stanley karika playoffides kujunes laupäev tõeliseks ellujäämisõhtuks. Kolme meeskonda ohustas konkurentsist langemine ning lõpuks ei õnnestunudki ühelgi oma nahka päästa. St. Louis Blues, New York Rangers ja Edmonton Oilers liitusid 2. ringi pääsejatega.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Blues pani vastasseisule Minnesota Wildiga kogu seeriat hästi kokkuvõtva punkti. Võõrsil jäädi pealevisetega 27-37 alla, aga Jake Allen tegi postide vahel järjekordselt supertööd, suur surve kannatati hambad ristis ära ja siis nõelati ise.

Meeskonnal läks normaalaja lõpuosaga käest Vladimir Tarasenko, Alexander Steeni ja Paul Stastny väravatega tulnud 3-1 eduseis, aga võit suudeti ikkagi lisaajal vormistada. Magnus Pääjärvi leidis väga magusa aja oma karjääri esimese playoffide värava jaoks.

"Nad polnud parem meeskond, aga nad võitsid neli mängu," ütles Wildi boss Bruce Boudreau seeria kokkuvõtteks.

Teist aastat järjest avaringis langenud Wild oli kõikide kohtumiste arvestuses pealevisetega 182-134 üle. Alleni tõrjete efektiivsuseks jäi 95.6%. Devan Dubnyk ei tegutsenud iseenesest ka halvasti, lastes keskmiselt 1.88 väravat ja tõrjudes 92.5%-ga, kuid müstilises hoos ametivend jäi ikkagi üle mängimata.


Blues kohtub 2. ringis Nashville Predatorsiga. Tegu on läbi aegade esimese korraga, mil need meeskonnad karikamängudel kokku lähevad.

Rangers mängis endale neljanda võidu välja 3-1 skooriga. Külalised Montrealist läksid Aleksei Jemelini avakolmandiku väravast juhtima, aga kaks teise perioodi Mats Zuccarello kolli keerasid seisu pea peale ning laiba mõnituseks pani lõpu eel ühe tühja väravasse veel Derek Stepan.

"Me polnud piisavalt head ja seetõttu kaotasime," märkis Canadiensi peatreener Claude Julien. "Samas oli meil mitmeid kutte, kes pingutasid ja kulutasid kohtumistes kõvasti energiat. Lõppkokkuvõttes polnud aga meie mäng ilus ja vajasime rohkemat."

Tasavägises seerias, kus mõlema meeskonna väravavahid särasid, sai otsustavaks Rangersi sügavam pink. Viiendik Canadiensi väljakumängijate punktidest tuli Aleksandr Radulovilt (7).


Rangers ootab paarilist vastasseisust Ottawa Senators vs Boston Bruins.

Oilers otsustas seeria San Jose Sharksi vastu 3-1 võiduga. Väga heal ajal avasid Leon Draisaitl ja Anton Slepõšev oma playoffide saldo. Teise kolmandiku esimese kahe minuti sees sündinud väravad viisid Oilersi 2-0 ette. Nendele tuli viimasel kolmandikul vastus Patrick Marleault, ent rohkemat mullune läänekonverentsi parim ei suutnud. Lõppskoori vormistas Connor McDavid.

"Arvan, et oleme veidi küpsem meeskond, kui arvatakse ja näitasime seda täna," kommenteeris McDavid omade esitust.

Kanada klubi viimasest seeria võidust oli möödunud 3984 päeva. Ka 11 aastat tagasi oldi Sharksist 4-2 parem. Seda aga siis 2. ringis.


Oilersi järgmine vastane on Anaheim Ducks. Omavahel kohtuvad põhiturniiril Vaikse ookeani divisjoni meeskondadest kõige vähem ja kõige rohkem reisinud meeskonnad.

Sharks ja Oilers kiusavad üksteist treeningute häirimisega

Omavahel ühe üsna kummalise seeria pakkunud San Jose Sharks ja Edmonton Oilers pole seda teinud vaid mängutulemuste mõttes. Tasavägises vastasseisus üritatakse igat olukorda enda kasuks pöörata ja nii on juhtunud, et üksteist on hakatud treeningutel häirima.

(foto: cbc.ca)
Tüli, kui nii võib seda nimetada, algatas Sharks seeria 3. mänguga. Oilers jäeti enne esimest San Joses peetavat matši pimeduses treenima ja järsku olid kadunud ka kõik väravad.


Sharksil on kogu hooaja jooksul kasutusel olnud režiim, mille kohaselt ei panda koduhallis valgustust enne kella 11:30 päeval põlema. Meeskondadele, kellele meeldib varakult end liigutada, tehti põhiturniiri käigus erand, aga playoffides on nüüd kõik väga rangelt paigas.

Oilers sellest suurt draamat ei teinud ja võitis vaatamata sellele 3. kohtumise 1-0.

"See oli natukene erinev. Mind see ei häirinud, kuna meil on meeskonnas paar koledat venda ja nii ei pidanud me neid nägema," muljetas Zack Kassian kummalise trenni kohta.

Küll aga ei jätnud Kanada klubi vastulööki andmata. Kui seeria sel nädalal uuesti Edmontoni jõudis, siis ei saanud Sharksi mängijad väljaku olukorra tõttu õigel ajal oma asjadega alustada.

Meeskonnad mängivad täna San Joses seeria 6. matši.

Montrealis otsitakse Max Paciorettyt taga

Endale playoffide avaringi seerias New York Rangersi vastu kaotusseisust 2-1 edu välja võidelnud Montreal Canadiens on täna ootamatult ellujäämisheitlusega silmitsi. Meeskond pole iseenesest halvasti mänginud, aga pahal ajal on ära kadunud kapten Max Pacioretty, keda nüüd Montrealis ka taga otsitakse.

(foto: hockeyinsideout.com)
Pacioretty on seni 21:15-ga meeskonna keskmiselt enim mänguaega saanud ründaja, ent viie kohtumisega on tal kirjas vaid üks punkt. Väravate arve on 24 pealeviskega avamata jäänud. Meeskond vajab hädasti, et ta uuesti välja ilmuks ja vähemalt üks naljanina on tema leidmiseks üles pannud ka otsimiskuulutuse.


Vaikselt võib juba hakata ka rääkima, et Pacioretty pole lihtsalt playoffide mees. Enne tänavust oli tal karjääri jooksul karikamängudelt 32 matšiga kirjas tagasihoidlikud 18 punkti (10+8).

Bruins jättis end teisel lisaajal tulnud võiduga ellu

Reede õhtul golfiradadega silmitsi olnud Boston Bruins suutis vähemalt veel oma playoffidest pudenemist vältida. Võõrsil alistati Ottawa Senators teisel lisaajal 3-2. Kahe väravaga kerkis mängu kangelaseks 24-aastane kollanokk Sean Kuraly.

(foto: Twitter @PR_NHL)
Kaks aastat tagasi Martin Jonesi San Josesse viinud tehingu käigus Bruinsi valdusesse läinud ründaja tegi teise kolmandiku lõpus viigivärava ning täpsemalt teise lisaaja keskel võidutabamuse. Tegu oli noormehe üldse esimeste väravatega NHL-is. Tänavusel põhiturniiril kogunes tema kontole kaheksa mänguga kaks söödupunkti. AHL-is jäi 54 kohtumisega kirja 26 silma (14+12).

David Krejci vigastuse tõttu koosseisu pääsenud ründaja oli eelnevast kahest kohtumisest puudunud, kuna nimekam meeskonnakaaslane oli tagasi, et tema jaoks avanes uuesti uks, kui peatreener Bruce Cassidy otsustas Ryan Spooneri rivistusest välja jätta.

Otsus näis Cassidy poolt vale olevat, kui Krejci taas viga sai, ent lõpuks laabus kõik. Bruins tuli veel eriti magusal kombel välja kaheväravalisest kaotusseisust. Senators asus Mark Stone'i ja Jean-Gabriel Pageu väravatega edasipääsu suunas liikumas.

Kolm järjestikust 20 väravaga hooaega teinud Stone polnud imelikul kombel kordagi playoffides veel tabamuseni jõudnud. Esimene tuli ära 13. kohtumises ja ühtlasi murdis ta sellega alates põhiturniiri lõpust kestnud 19-mängulise põua.

Bruinsi comebacki alustas teise kolmandiku keskel David Pastrnak. Võidukalt võinuks lõppeda ka juba esimene lisaaeg, ent üks täitsa viisakas värav võeti Cassidy meeskonnalt ära.


Kohtumises oli külaliste teiseks suureks kangelaseks väravavaht Tuukka Rask, kes peatas litri 41 korda. Craig Andersoni jaoks lõppes õhtu 36 tõrjega.


Seeria 6. mäng peetakse Bostonis homme meie aja järgi kell 22.

Lisaaega vajas ka teine reedene kohtumine. Seal viis Washington Capitals end 2-1 võiduga teisest ringist ühe võidu kaugusele. Kui uskuda ajalugu, siis praktiliselt ka kindlustas juba koha. Nimelt pole ükski meeskond mõnda seeria kaotanud, kui Justin Williams on seal võiduvärava teinud.

2014. aasta playoffide MVP, kes karjääri jooksul 5-7. kohtumistes nüüd 44 mänguga 36 silma (16+20) korjanud purustas Toronto Maple Leafsi südamed kohe lisaaja alguses. Normaalajal vahetasid väravaid T.J. Oshie ja Auston Matthews.

Capitals elas normaalajal üle ka ühe väga hirmutava momendi, kui Aleksandr Ovetškin mõneks ajaks jääle liikumatult lebama jäi, aga õnneks midagi tõsist venelasega siiski ei juhtunud. Ports avakolmandikust jäi vahele, kuid teiseks perioodiks oli ta uuesti väljakul.


Braden Holtby lõpetas kohtumise 24 tõrjega. Avakolmandikul ühe tõelise imetõrjega hakkama saanud Frederik Andersen sai kirja 26 tõrjet.


See seeria jätkub samuti pühapäeval. Leafs üritab kodujääl vältida konkurentsist kukkumist.

Nikita Trjamkin naaseb kodumaale

Boston Bruinsi kapten Zdeno Chara saab end uuel hooajal NHL-is taas tunda ainsa hiiglasena. Venelasest koljat Nikita Trjamkin on pärast ühte Vancouver Canucksis veedetud täishooaega naasmas KHL-i. 22-aastasest kaitsjast saab suvel piiratud vabaagent.

(foto: Anne-Marie Sorvin/USA TODAY Sports)
Huvitaval kombel teatas uudisest esimesena KHL ise, kelle sõnul liitub Trjamkin uuesti Jekaterinburgi Avtomobilistiga, kust ta 2016. aasta kevadel ookeani taha kolis.

Pikakasvuline kaitsja sai NHL-is kokku jääle 79 kohtumises. Kirja laks 11 punkti (3+8), 64 karistusminutit ja kaks kaklust. Üks Zack Smithi vastu ja teine Jamie Benniga.

Canucksi peamänedžer Jim Benning teatas, et Trjamkinile pakuti kaheaastast pikendust, kuid sellest oli venelane perekondlikel põhjustel keeldunud.

Mängumees ise on kodumaa meedias kurtnud vähese mänguaja üle ja märkinud, et nii oli raske mängust mõnu tunda.

Canucksi kaitsemeeste osas oli Trjamkin tänavu keskmise mänguaja osas 16:44-ga 7. kohal.