Kuvatud on postitused sildiga dan hamhuis. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga dan hamhuis. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Dallas Stars

2013. aastal pärast pikka playoffide põuda uut tõusu alustanud Dallas Stars jäi kehva kaitse tõttu hooaeg hiljem karikamängudelt eemale, kuid tõusis mullu võimsalt uuesti kaardile tagasi. Põhiturniiril oldi klubi ajaloo ühe parima näitaja 109 punktiga läänekonverentsi parim meeskond. Kuigi otsustavatel hetkedel vedas taas kaitse alt.

(foto: Jerome Miron/USA TODAY Sports)
Lindy Ruffi meeskonna kaitse kärises väravavahtide tõttu. Kari Lehtonen ei mõista praeguseni, mis playoffide 2. ringi otsustavas kohtumises St. Louis Bluesi vastu valesti läks. Stars võitis oma lustliku mängustiiliga põhihooajal palju südameid, aga lõpuks pidas paika ikka see vana hea spordimaailma tõdemus - meistritiitleid võidad kaitsega.

Lehtonen ja Antti Niemi suutsid hooaja käigus kombineerida tõrjete efektiivsuseks vaid 90.4%. Samaga lõpetasid näiteks Toronto Maple Leafs ja Arizona Coyotes, kes mõlemad lõpuks playoffidest kaugele jäid. Seejuures teada tuntud läbikäiguhooviga Edmonton Oilersil oli see näitaja isegi 0.1% võrra parem!

Alates 2009. aastast klubis mängiv Lehtonen suutis võrreldes täielikult ebaõnnestunud eelneva aastaga oma numbreid parandada, jõudes keskmise endale lastud väravate arvu osas 2.94 pealt 2.76 peale ning tõrjete osas 90.3% pealt 90.6%, aga tegu numbritega, mis tema karjääri keskmistele (2.70, 91.3%) alla jäävad. Esimest aastat klubis mänginud Niemile läksid kirja üldse karjääri halvimad näitajaid 2.67 ja 90.5%. Keskmisteks on 2.43 ja 91.5%.

Playoffides olid mõlemad puurivahid juba päris kohutavate numbritega. Näiteks Lehtoneni tõrjete efektiivsuseks kujunes 89.9% ja Niemi omaks 86.5%.

Suvel on Starsi aktiivselt seostatud Tampa Bay Lightningu Ben Bishopiga, kes mullu nii endale lastud väravate keskmise kui tõrjete efektiivsuse osas liiga esikahe sekka mahtus, aga seni pole peamänedžer Jim Nill tehinguni jõudnud. Samas on klubi juht ka kindel, et soomlaste duo naaseb uuel hooajal targema ja paremana.

"Spordiäris ja -maailmas on kahjuks nii, et kõik mäletavad viimast esitust. Meil oli selleks 7. mäng St. Louisi vastu," rääkis Nill suvel. "Karil oli raske kohtumine. Arvan, et see on nii Karis kui Anttis tule sütitanud. Nad soovivad tulla ja näidata, mis papist nad tegelikult tehtud on."

Nill on uuele hooajal vastu minnes väravavahtidele ka kaitsesse kõva abilise toonud. Kaheaastane leping tehti maailmameistri ja olümpiavõitja Dan Hamhuis'ga.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Ta toob meeskonda kõik, mida oleme otsinud. Ta on olnud igal tasemel võitja, ta on kogenud mängija, tal on suurepärased liidriomadused, ta saab mängida ükskõik, mis olukorras. Ta on suurepärane vastaseid kinnipanev kutt, ta suudab mängida suuri minuteid. Ta on kogu komplekt!" on Nill detsembris 34-aastaseks saava kandalase kohta öelnud.


Kuna Stars lasi suvel vabaagentidena Kris Russellil ja Jason Demersil minema kõndida, siis sõltub uuel hooajal tagalas palju noortest mängumeestest. Klubi omanik Tom Gaglardi kiitis neid suurejooneliselt juba aasta tagasi. Nüüd on noorukitel võimalus end näidata.

Parandamist vajab eelmisel hooajal endale lastud keskmiseks saavutatud 2.78 väravat. Seejuures võiks selle osas suur edasi samm toimuda just tänu väravavahtide paremale mängule, kuna endale lastud pealevisete osas oli Ruffi meeskond 28.9-ga täitsa kenasti liiga esirinnas.

Ise sooritatud pealevisete arvestuses oli Starsi 32-st üldse parem vaid lõpuks Stanley karikani jõudnud Pittsburgh Penguins (33.2). Jamie Benni ja Tyler Seguini juhtimisel ületati teist aastat järjest 260 värava piir. Keskmine väravasaak 3.23 oli ülekaalukalt liiga parim."

"Meil on väga vedanud," on Nill superduo kohta öelnud. "Meil on praeguse hetke kaks eliitmängijat. Jamie on arenemas selle ala kõige mitmekülgsemaks mängijaks. Tyler on arvatavasti üks parimatest väravaküttidest."

Benn oli üleeelmisel hooajal 87 punktiga liiga resultatiivseim mees ning jõudis mullu pärast 89 silmaga aastat MVP nominentide sekka. Seguin tegi kolmanda järjestikuse vähemalt 30 väravaga hooaja ja oli koos meeskonna kapteniga kaks mängijat kaheksast, kes kogusid vähemalt punkti mängu kohta.

Starsil oli mullu Jason Spezza näol ka väga korralik kolmas viiul ja nii oldi Boston Bruinsiga ainsad, kellel rivistuses kolm vähemalt 30 väravaga meest. Lisaks said tervelt 12 mängijat kätte vähemalt kümme väravat ja kuuel mehel oli vähemalt 30 söödupunkti. Rünnak töötas nii hästi kui üks korralikult õlitatud rünnak üldse töötada saab. Olgu märgitud, et Starsi eelmise hooaja keskmisest on viimase kuue aasta jooksul rohkem kolle kirja saadud vaid kaks korda (Penguins 2012. ja 2013. aastal).

(foto: dailyfaceoff.com)
Enne peagi algavat hooaega on meeskond KHL-i kolinud Valeri Nitšuškini näol kaotanud ühe terava ründaja, aga sisse toodud Jiri Hudler pole teps mitte halvem mees. Äkki isegi vastupidi. 32-aastane tšehh on väga kogunud ning kui vaadata üleeelmist hooaega, siis õigete kolmikukaaslaste puhul võimeline isegi karjääri parimaks aastaks.

Hooaja väljavaated

Stars on karikale võistlemiseks valmis, aga palju sõltub väravavahtidest. Lehtonen ja Niemi on liigas pikalt olnud hinnatud puurivahtide hulgas, seega võiksid nad õige raja uuesti siiski üles leida. Või võiks Nill siis ikkagi Bishopi või mõne teise turult leiduva väravavahi sisse tooma. Aega raisata pole.

"Tunneme, et meil on avanenud aken, mille jooksul peame üritama võitmist. Pakilisust on väljaku ääres tunda läbi Jimi ja Lindy, kes meid pidevalt paremaks soovivad vormida. Mängijatena peame mõistma, et oleme hea meeskond ja midagi ei saa iseenesest mõistetavana võtta," rääkis Spezza eelmisel nädalal, lisades et häid meeskondi on raske koos hoida.

Hea meeskonna koos hoidmise raskustest võib pikalt rääkida just Bishopi tuleviku osas võtmeid hoidev Lightningu peamänedžer Steve Yzerman. Palgalimiit välistab selle, et endale saab lõputult talenti kuhjata ning lõpuks soovivad kõik mängijad endale väärilist töötasu. Bennil algab näiteks viimane aasta lepingust, mis võtab palgafondist enda alla 5.25 miljonit dollarit. Uue lepinguga saab selleks numbriks juba 9.5 miljonit. Kaob kogu vaba palgaruum, mis klubil hetkel on (veidi üe 4.5 miljoni).

Palgafordiga seoses on kahtlemata ka kurb vaadata just palju räägitud väravavahtide seisu. Soomlased võtavad kahe peale enda alla 10.4 miljonit. Hinna ja kvaliteedi suhe on korralikult paigast ära. Ent äkki see uuel hooajal muutub. Sel juhul on selge, et kõik, kes läänekonverentsist karikafinaali soovivad pääseda, peavad just Starsi uppi lööma.

10 parimat vabaagenti

Homme avaneb vabaagentide turg ja olgugi, et Steven Stamkose näol on tänavune klass kaotanud oma säravaima liikme, ootab siiski ees põnev päev. Vabaagentideks on saamas mitmed väärtuslikud mängumehed, kes võivad oma uue klubi saatust kõvasti muuta. Seega heidame pilgu kümnele parimale vabaagendile.

(foto: foxsports.com)
Kyle Okposo

Kogu senise karjääri New York Islandersis veetnud ja 529 põhihooaja mänguga 369 punktini (139+230) jõudnud Okposo tahab suurt lepingut ja Suures Õunas ei oldud valmis talle seda pakkuma. Räägitud on seitsmest miljonist hooaja peale. Seni on aprillis 28-aastaseks saanud jänki keskmine töötasu olnud vaid 2.8 miljonit. Saadaval olevatest mängijatest kogus Okposo lõppenud hooajal enim punkte (64) ja see annab tõepoolest võimaluse mitmekordseks palgatõusuks.

Milan Lucic

Eelmisel suvel Boston Bruinsi poolt Los Angeles Kingsile loovutatud ründaja on rääkinud oma soovidest kanda Vancouver Canucksi särki, kuid usutavasti ta selleni siiski ei jõua. Vähemalt veel mitte. Tõenäoliselt saab maandumiskohaks Edmonton, mis seletaks nii mõndagi seoses Taylor Halli minema laskmisega. Kuigi veel ei tohiks see kindel olla.


28-aastase ründaja karjääri numbriteks on 647 mängu, 159 väravat ja 397 punkti.

David Backes

St. Louis Bluesi kapteni saatus sõltub suuresti sellest, millised tema palganõudmised on. Viimase viie hooaja jooksul kasseeris ta keskmiselt 4.5 miljonit, ent vanus on peale tulnud ja esitused pole enam väga hiilgavad olnud (tänavu 79 mänguga 45 punkti). Kuigi playoffides oli 32-aastane tsenter superhoos, tehes mitu tähtsat väravat ja lõpetades 7+7'ga. Backes on tõestanud end väga vastupidava mängumehena, jättes viimase kaheksa hooaja jooksul vahele vaid 14 matši. 727 mänguga on tal kirjas 206 kolli ja 460 punkti.

Loui Eriksson

Kui Okposo on tänavuse vabaagentide klassi parim lõppenud hooaja punktide osas, siis Eriksson edestab kõiki väravate arvestuses. Peagi 31. sünnipäeva tähistav rootslane jõudis Boston Bruinsi särgis oma karjääri teise 30 väravaga hooajani. Viimastel aastatel üsna kahvatult esinenud ründaja jõudis tagasi oma kunagisele tasemele, korjates kokku 63 punkti. Bruins on olnud koostöö jätkumisest huvitatud ja samu signaale on saatnud ka mängumees ise, aga tõenäoliselt jätkub tema karjäär siiski kuskil mujal. Lõppenud lepingus oli Erikssoni keskmine töötasu 4.25 miljonit.

Dan Hamhuis

Kole lõualuu vigastus jättis 33-aastasele Hamhuis'le tänavu vaid 58 mängu, kus jäi kirja 13 punkti (3+10). Lisaks piirdus 2014. aastal Sotši OM-kulla võitnud kaitsemees eelmisel hooajal 59 kohtumisega. 4.5-miljonilise investeeringu eest sai Vancouver Canucks üsna vähe tagasi. Lisaks Canucksile ka Nashville Predatorsi esindanud kanadalane oli vahetustehingute tähtpäeval mitme klubi huviorbiidis ja sellel ajal ringlesid ka jutud, et Hamhuist saabki üks tõeline rendimängija, kes läheb teeb ühe playoffide seikluse ära ja naaseb siis vabaagendina koju tagasi. Canucks on ka praegu tema jätkamisest huvitatud, aga päris kindel see siiski pole.

Kris Russell

29-aastane Russell pidi olema mees, kes Dallas Starsi üsna lekkiva kaitse korda aitab teha, aga see plaan siiski väga hästi ei õnnestunud. Nüüd on Dallasest olnud ka kosta, et edasi plaanitakse minna noorusliku kaitseliiniga. Vana lepinguga hooaja peale 2.6 miljonit teeninud kanadalane kõigi eelduste kohaselt Calgarysse tagasi ei lähe, kuna soovib märgatavat palgatõusu. Selle nimel on letti lüüa liiga parima pealevisete blokeerija staatus. Ametlikult lõpetas selle tabeli liidrina tänavu Francois Beauchemin, aga Russellil jäi 20 matši vahele ning nende jooksul oleks ta lõpuks välja kujunenud vahe - 256 vs 210 - kindlasti tagasi teinud.

Andrew Ladd

Eelmisel hooajal 62 punktiga karjääri tippmargini jõudnud endine Winnipeg Jetsi kapten on konkreetselt välja öelnud, et soovib liituda karikat jahtiva meeskonnaga. Chicagos oli tal see olemas, kuid sellele vaatamata olid tema palganõudmised päris kanged. 4.4-miljonilise lepingu pealt tulev ründaja tahab uueks keskmiseks töötasuks summat, mis jääb üle 6.8 miljoni. Kas lõppenud hooajal 25 kolli ja 46 punkti kirja saanud ründaja võtab Okposo koha endale?


Mikkel Bødker

Läbi aegade kõrgeimalt kohalt draftitud taanlane (2008. aastal 8. valik) sai lõppenud hooajal hakkama omamoodi ajaloolise saavutusega, kui ta kerkis esimeseks mängumeheks, kes ühe hooaja jooksul Ottawa Senatorsi vastu kaks kübaratrikki teinud. Veebruaris Arizona Coyotesi Colorado Avalanche'i vastu vahetanud Bødker oli kogu aasta jooksul korralikus hoos, jõudes lõpuks 17 värava ja 51 punktini. Vana lepinguga keskmiselt 3.75 miljonit teeninud ründaja soovib uue kontrahtiga saada 5.5 miljonit. Väga ebatõenäoline, et selline pakkumine Avalanche'i või Coyotesi poolt tuleb.

Eric Staal

Veel aasta tagasi oli Staal üks tänavuse klassi säravamaid nimesid, kuid lõppenud hooaeg oli temalt ülimalt kehv. Pärast karjääri ühte halvimat 54 punktiga hooaega tuli järsku hoopis vaid 39 silmaga aasta. Carolina Hurricanesiga 2006. aastal Stanley karika võitnud tsenter jõudis New York Rangersi ridades üle seitsme aasta uuesti playoffidesse, aga jäi seal viie mänguga nullipoisiks. Enda sõnul loodab ta endiselt mõnes meeskonnas kandvat rolli omada. Iseküsimus on see, kas mõni klubi on üldse valmis talle sellist kohta pakkuma. Seni keskmiselt 8.25 miljonit teeninud ründaja, kellel karjääri numbriteks 929 mängu, 325 väravat ja 781 punkti, peab leppima ka väga suure palgakärpega.

Thomas Vanek

32-aastane austerlane on veel üks ründaja, kes võib end vanade saavutustega müüa. Enne lõppenud hooaega polnud ta kordagi piirdunud vähema kui 20 kolliga. Minnesota Wildi eest jäi seekord kirja aga ainult 18 tabamust ja kokku 41 punkti. Kahvatute esituste tõttu ostis Wild ka tema lepingu aasta enne selle lõppemist välja. Kokku 817 mänguga 316 värava ja 649 punktini jõudnud ründaja agent on rääkinud tema kliendi suurest motivatsioonist ja tahtest kerkida uuesti 30 väravaga meheks. Ega vast mitte keegi ei ütleks sellisest mehest ära. Iseasi, kas neid promojutte üldse usutakse.

Canucksi vigastuste needus jätkub

Vancouver Canucks on tänaseks pidanud 54 matši, aga kõigis nendes on kaasa löönud vaid kaks mängumeest. Daniel Sedin ja nooruke Bo Horvat. Eriti õnnetuks on osutunud suvise suurtäienduse Brandon Sutteri hooaeg. 26-aastane ründaja on väljakul käinud vaid 20 korda ning 21. mängu peab veel tükk aega ootama.

(foto: Ron Chenoy/USA TODAY Sports)
Sutter naases hiljuti songa operatsioonist, skoorides pärast ligi kahekuulist pausi oma esimeses mängus kohe ka värava. Enne uut traumat sai ta aga väljakul käia vaid neli korda. Teisipäeval Colorado Avalanche'i vastu peetud kohtumises murdis ta oma lõualuu.


Prognoosid midagi head ei luba. Äsja samast traumast taastunud Dan Hamhuis jättis vahele kaks kuud.

Avalanche'i vastu läks halvasti ka Alexander Edleril. Rootslane, kes näiliselt igal hooajal vigastuse tõttu ühe pikema pausi teeb, jääb jalavigastuse tõttu väljakult eemale kuni kolmeks nädalaks.


Vaatamata vigastuste lainele on Canucks imetlust väärivalt viimasest kümnest mängust teeninud 12 punkti. Sel nädalal on võidetud mõlemad oma mängud ning hetkeseisuga ollakse playoffide võidujooksus täitsa sees. Iseasi kui kauaks jõudu (loe: mängijad) jätkub.

Pikad vigastused rikuvad mitmete klubide jõulumeeleolu

Rohkem kui kolmandik põhiturniirist on läbi ning erinevad mängumehed nagu kärbsed langemas vigastuste küüsi. Mõnede klubide jõulumeeleolu on korralikult ära rikutud, sest mitmeid mängijaid ootab ees väga pikk vigastuspaus.

(foto: arizonasports.com)
Eile teatas Arizona Coyotes, et esikinnas Mike Smith jääb vähemalt kaheks kuuks väljakult eemale. Peamänedžeri Don Maloney sõnul oli alakeha vigastus pikemat aega 33-aastast puurilukku kiusanud ning eelmisel nädalavahetusel ei olnud ta enam suuteline mängima.

Veel pikemaks kujuneb aga Steve Otti mängupaus. St. Louis Bluesi ründaja peaks naasma alles märtsis ning seda pärast väga õnnetut ja valusat kukkumist kuu alguses peetud mängus.


Ebaõnn on mitmeks kuuks lõpetanud ka Dan Hamhuisi mängud. Dan Boyle'i pealevise murdis Vancouver Canucksi kaitsja lõualuu.


Samuti ei saa tervist kuidagi korda Logan Couture. San Jose Sharksi ründaja oli pärast ligi kahekuulist pausi eelmisel nädalal jääl tagasi, aga sai teha vaid kaks mängu, enne kui tuli parema reiega operatsioonile minna.

Lisaks on vigastustetont taas väisanud ka Pittsburghi. Marc-Andre Fleuryl on diagnoositud peapõrutus. Esialgu on naasmise daatumiks välja visatud 1-2 nädalat, aga peatraumade puhul ei tea muidugi kunagi, kui pikaks täpsemalt paus venib. Loomulikult on uuesti katki ka Beau Bennett. Üks T.J. Oshie jõuvõte pani klaasmehe 4-6 nädalaks riiulile.

Täieliku nimekirja kõigi vigastatud mängijatega leiab SIIT.

Canucks murdis julmalt Canadiensi võiduseeria

Head asjad kipuvad ikka kõige ootamatumal hetkel lõppema ja nii läks ka Montreal Canadiensi suurepärase hooaja alguse võiduseeriaga. Pärast üheksamängulist jada jäi rekordit kordav kümnes võtmata kohtumisele nelja järjestikuse kaotusega läinud Vancouver Canucksi vastu.

(foto: Darryl Dyck/The Canadian Press)
Michel Therrieni meeskonna jaoks läksid lood väga kiirelt hapuks. Olles seni mitte ühtegi avakolmandiku väravat lasknud (!) tuli nüüd esimese 20 minutiga neid tervelt kolm tükki. 19-aastane kollanokk Jared McCann jõudis oma hooaja kolmanda ja neljanda kollini ning nende vahele mahutas end veel ka Luca Sbisa.

Teisel kolmandikul said külalised kaitse pidama, kuid hooaja lõikes ligi neli väravat mängus genereeriv rünnak jäi siiski nulli peale. Tänu Torrey Mitchellile jõuti väravani alles viimase kolmandiku alguses, aga Canucks vastas sellele kohe kahega ning päästa polnud enam midagi. Radim Vrbata ülekaalu värav ning Derek Dorsetti tabamus tähendasid, et Carey Price lasi ühe mänguga rohkem kui poole enne seda mängu tulnud väravatest (9).

Canucksi viimane Canadiensi vastu saadud kodune normaalajaga võit pärines 2009. aastast. Murti nii see kui ka tänavu käimas olnud negatiivne seeria ning näidati teistele, et Price on siiski inimene.

"Soovisime väga hooaja esimest koduvõitu ja seda arvatavasti rohkem, kui nemad 10-mängulist võiduseeriat," kommenteeris pärast mängu ründaja Alex Burrows.


Canucks sai väärtusliku võidu kätte isegi ilma ühe oma põhikaitsjata. Dan Hamhuis jäi viimasel hetkel koosseisust välja.

Teised kohtumised

Boston Bruins 6 - 0 Arizona Coyotes (tipphetked)

Sarnaselt Canucksile sai ka Bruins hooaja esimese koduvõidu. Tuukka Raskile 24 tõrjega hooaja esimene nullimäng ning David Krejci poolt kaks väravat. Samuti säras 1+2'ga Jimmy Hayes. Coyotes oli ilma Martin Hanzalita, kes oli enne eilset liiga parim söödumees. See seletab ehk seda, miks seni üsnagi viljakalt mänginud meeskond nulli peale jäi.

New Jersey Devils 1 - 3 Columbus Blue Jackets (tipphetked)

Tundub, et John Tortorella päästetöö on hakanud tuure üles võtma. Jacketsile teine järjestikune võit, olgugi et siin saadi vastase väravale vaid 14 pealeviset. Pöördepunkt tuli viimase kolmandiku keskel, mil Cam Atkinson ja Boone Jenner 35-sekundilise vahega tulnud tabamustest Jacketsi 2-0 ette viisid.

Philadelphia Flyers 3 - 4 (LA) Buffalo Sabres (tipphetked)

Olles äsja oma ühest parimast ründajast ilma jäänud, tegi Sabres Dan Bylsma juhendamisel oma viljakaima mängu. Neljaks tabamuseks polnud isegi ülekaalu olukordi vaja, vaid üks tuli arvulisest enamusest. Bayden Schenni viimase minuti värav värav aitas Flyersi lisaajale ning seal oli enne Zemgus Girgensonsi hooaja esimest tabamust ka suurepärane võimalus võita, aga Sabresi puurilukk Chad Johnson arvas teisiti.


Detroit Red Wings 1 - 3 Carolina Hurricanes (tipphetked)

Hurricanes on tänavu saanud kolm võitu ja neist kaks on olnud Red Wingsi vastu. Seejuures mõlemad on tulnud võõrsil. Kahte järjestikust Mootorite linnast võetud võitu poldud nähtud alates aastast 1989.

Florida Panthers 4 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Panthers rikkus ära Jerome Iginla karjääri 1400. mängu. Esimest korda klubi ajaloos saadi kõik väravad erimeeskondade poolt (3 ülekaalust, üks vähemusest) ja Roberto Luongo kerkis karjääri 404. võiduga läbiaegade edetabelis 9. kohale. Vincent Trocheck juhatas rünnakul vägesid 2+1ga.

St. Louis Blues 2 - 0 Tampa Bay Lightning (tipphetked)

Sarnaselt nädalavahetusel Chicagos peetud mänguga kolistas Lightning taas poste ning mitu head võimalust võttis ära ka vastaste väravavaht. Jake Alles sai karjääri 6. nullimängu 26 tõrjega.

Minnesota Wild 4 - 3 Edmonton Oilers (tipphetked)

Wild viimasel vist ainult metsikuid mänge teebki. Siin mängiti 2-0 eduseis maha ning jäädi viimase kolmandiku alguses 2-3 taha. Oma karjääri esimeses mängus tegi esimese kolli äsja AHL-ist üles kutsutud kaitsja Darnell Nurse. Ometi pööras Mike Yeo meeskond asja kiirelt pea peale, kui Charlie Coyle ja mängus kaks korda täpne olnud Ryan Suter vähem kui minutilise vahega tulnud väravatest taas Wildi eduseisu panid.

Winnipeg Jets 1 - 4 Los Angeles Kings (tipphetked)

Kings elas üle Nikolaj Ehlersi poolt toodud külma dušši ning jõudis klubi ajaloos teist korda hooaja alguses kolmanda järjestikuse võõrsilvõiduni. Kokku on kirjas kuus järjestikust võitu ning rong müriseb väga magusa vastasseisu suunas. Tuleva nädala alguses ootab reis Chicagosse.

Dallas Stars 4 - 3 Anaheim Ducks (tipphetked)

Ducks sai viimaks ometi korraliku doosi väravaid ja kõik kolm tulid seejuures ära esimesel kolmandikul, kuid järgnes košmaar. Stars sai teise kolmandikuga asja viiki ning vahetult enne normaalaja lõppu tänu Antoine Rousselile ka võidu kätte. Olles viimasel kolmandikul pealevisetega 17-2 üle olnud, oli võit ka igati teenitud. Raske uskuda, et Bruce Boudreaul veel palju aega antud on.


Stars suutis viimati normaalajal 0-3 kaotusseisust võita 2006. aasta jaanuaris.

Hooaja eelvaade: Vancouver Canucks

Ei ole just sagedane nähtus see, et Vancouver Canucks jääb playoffidest eemale - alates millenniumi algusest on see juhtunud vaid kolm korda - aga tunamullu nii läks. Meeskond näitas terve aasta üsna kohutavat mängu. Võis arvata, et ees seisabki üks mõõnaperiood, aga siiski suudeti ennast playoffidesse tagasi mängida.

(foto: rantsports.com)
Valmistutakse Sediniteta eluks

Kaksikud Henrik ja Daniel Sedin tähistavad järgmisel nädalavahetusel oma 35ndat sünnipäeva. Mõlemad tegid eelmisel hooajal pärast ebaõnnestunud aastat uue tõusu, aga on selge, et Canucks ei saa enam väga pikalt nende peale enam loota. Kuid seni, kuni kütust veel jagub, loodetakse neilt endiselt suurt panust.

"Mul on neisse suur usk. Nad on hämmastavad mängijad, teevad jäält eemal tugevat tööd ja näevad kogu suve kõvasti vaeva. Nad on valmis ja fokusseeritud," rääkis nädala alguses kaksikute kohta peamänedžer Jim Benning, lisades et neid üritatakse sarnaselt eelmisele hooajale väiksema koormusega värskena hoida.

Sedinid on Canucksi edu suhtes üliolulised. Eelmisel hooajal ületasid mõlemad 70 punkti piiri - Daniel 76, Henrik 73 - ja toitsid veel korralikult Radim Vrbatat (63 silma), aga siis tuli juba paras kanjon, kuna ükski teine mängumees ei ületanud 40 punkti piiri. Selle järgselt on edurivi ka veidikene värskendatud.

Suurte lootustega on meeskonda toodud Brandon Sutter ning lootusrikkad ollakse ka uue generatsiooni suhtes. "Meil on mõned noored mängumehed, kes vajavad NHL-is mängimise võimalust, et näidata milleks nad suutelised on. Seetõttu tegime mõned rasked otsused, et neile ruumi tekitada," tunnistas Benning suvel.

Noorukite esinumbrina tuleb 20-aastane Bo Horvat, kes nühkis mullu tagumistes kolmikutes mängides 68 matšiga välja 25 punkti (13+12). "Tema jaoks on käes põnevad ajad," märkis hiljuti Horvati kohta klubi president Trevor Linden. Loodetakse, et 2013. aasta drafti 9. valikust kujuneb samasugune klubi ikoon nagu seda on hetkel Sedinid ning nagu enne neid oli just Linden.


Keskmisest suurema õhinaga on Vancouveris räägitud ka Sven Bärtschist. 22-aastane šveitslane toodi eelmise hooaja keskel klubisse Calgary Flamesist. Suure rivaali rivistuses jäid Bärtschil pärast AHL-is säramist korralikud mängud tegemata, aga hooaja lõpus Canucksi eest jääle pääsedes tuli kolme mänguga kaks kolli.

Sedinide kõrvale on toodud noori õpetama Brandon Prust. "Soovin olla konkurentsivõimeline ja tahan, et nooremad kutid õpiksid vanematelt, kuidas võitmiseks asju õigesti teha. Veteranide olemasolu on hindamatu väärtus," on Benning märkinud.

Kuigi ka klubi vahetanud veteranid võivad end muidugi uuesti noorena tunda.


Selge on see, et tasapisi hakatakse ennast juba harjutama Sediniteta eluks. Uue generatsiooni seas tuleb ka üks lätlane. 24-aastane Ronalds Keninš, kes eelmisel suvel vabaagendina Šveitsi liigast hangiti, sai mulluse põhiturniiri teises pooles viisakalt mänguaega ning jättis positiivse esmamulje - 30 mänguga 4+8.

Kaitse tundub habras

Willie Desjardinsi meeskond lasi eelmisel hooajal endale keskmiselt 2.68 väravat mängus, millega pääseti napilt liiga viimase kümne seast. Litri enda võrgust välja hoidmisel oldi hädas vaatamata sellele, et 85.7%'ga jäi meeskonna vähemuses mängimise efektiivsus alla vaid Minnesota Wildile (86.3%). Nüüd on loobutud klubis kümme hooaega mänginud Kevin Bieksast ja sinisel joonel on ainus väljaspoolne täiendus Matt Barkowski, kes oli Bostonis selline nii ja naa vend.

Pärast Bieksa lahkumist jääb kaitse toetuma Alexander Edlerile ja Dan Hamhuis'le. Nendega seoses tulevad aga omad probleemid. Nimelt on tegu üsna kehva tervist omavate meestega. Rootslane on senise 9-aastase karjääri jooksul suutnud 82 mänguga hooaja teha vaid korra. Hamhuis'le tiksub uuel hooajal peale 33. eluaasta ja tõsine kubemetrauma röövis temalt mullu 23 mängu.

(foto: Jeff Vinnick/Getty Images)
Põhimeeste järel tulevad Chris Tanev, Yannick Weber ja Luca Sbisa. Viimane neist on kõige kogenum, aga temalgi on selja taga vaid nelja täishooaja jagu mängupraktikat. Rünnakul on mitmeid põnevaid talente, aga kaitses tuleb nende peale tilkumist veel oodata. 22-aastane Frank Corrado on aeg-ajalt proovimas käinud, kuid pole seni esindusmeeskonnas veel kanda kinnitanud. Temale järgneb veidi noorem seltskond, keda juhib P.K. Subbani vend Jordan, aga need härrad on veel paari-kolme aasta kaugusel oma panuse andmisest.

Kas väravavahtide karussell saadakse pidama?

Ei ole kaugel see aeg, mil Roberto Luongo ja Cory Schneider Vancouveris väravavahi ametit jagasid - kord rõõmsalt, teine kord negatiivsemate emotsioonidega - aga pärast seda on postide vahel paras karussell käinud. Ryan Miller toodi aasta tagasi esinumbriks ja nii on see ka uuel hooajal, aga tema varumees on välja vahetatud. Fännide suur lemmik Eddie Läck saadeti Carolinasse ja AHL-ist edutati Jacob Markström.

Samas pole 25-aastane rootslane ka mingisugune uus nägu. Ta on NHL-is juba 50 kohtumises jääl käinud. Seni ei ole asjad aga õnnestunud - vaid 13 võitu, endale lastud väravate keskmine 3.19 ja tõrjed 89.6%. Neid numbreid saab ilustada vaid selle faktiga, et praktiliselt kõik senised mängud on tulnud Florida Panthersi eest ja pantrid olid pikalt kõigi jaoks poksikoti rollis.

Väravavahid aga loomulikult küpsevad kauem ja ehk on toredamad ajad veel ees. AHL-is liikus igatahes Canucksi järelkasv mullu suuresti just tänu Markströmile finaali. Tema põhihooaja numbriteks olid 32-st mängust 22 võitu, väravad 1.88 ja tõrjed 93.4%. Pärast sellist aastat on muidugi ootused ja lootused laes. "Mulle tundub, et Markström on kujunemas väga heaks esiväravavahiks ja tahtsime, et tal oleks võimalus ennast arendada," kommenteris Benning suviseid lükkeid.


Millerile 2010. aastal tulnud liiga parima väravavahi auhind on jäämas aina kaugemale minevikku ja aina harvemaks on jäämas ka tema efektiivsed aastad. Näiteks pärast 2009/10 hooaega on tal tõrjete efektiivsus üle 92% olnud vaid korra. Mullu jäi selleks 91.1%. Keskmiselt lendas selja taha 2.53 väravat ja mõlemad näitajad on tema karjääri numbritest halvemad (2.59, 91.5%). Kas Markström on tõesti sellise kaliibriga vend, kes võib tema mantli üle võtta või siis asendab korralikult vigastuse korral? Hetkel ei saa seda täiekindlusega väita.

Hooaja väljavaated

Canucks on parajalt bipolaarne meeskond. Eelmisel hooajal oli playoffidesse jõudmine üllatuseks, aga samas siis jälle pettumuseks see, et avaringis lasti ennast üsna kergelt Flamesil üle mängida. Ega täpselt ei tea mitte keegi ka seda, kuidas Desjardinsi hoolealused uuel hooajal tegutsema hakkavad.

Meeskonna lootused on juba väikese tagasilöögi saanud, kuna selle asemel, et treeninglaagris ja kontrollkohtumistes ründekolmikuid ja kaitsepaare paika panna, peab peatreener taastuma puusaopist, mis eelmisel nädalal ette võeti. Heal juhul jõuab ta tagasi hooaja avamänguks, mis 7. oktoobril Calgarys tehakse, halvimal juhul peab aga meeskond juba alates esimesest nädalast hakkama raskustega võitlema.

Playoffid on muidugi haarde ulatuses. Võime eeldada, et Vaikse ookeani divisjonis lähevad esimesed kaks kohta Anaheim Ducksile ja Los Angeles Kingsile. Vabaks jääb üks automaatne kvalifitseerumise koht + wild-cardi positsioon (kuigi seni on mõlemad pärast uue formaadi loomist läinud Kesk divisjoni satsidele). Canucks võiks olla jahtijate grupis koos Flamesi ja San Jose Sharksiga. Arvatavasti eraldatakse terad sõkaldest kindlama kaitse ja parema väravavahi mänguga. Või siis suurema tahtmisega.

"Mulle meeldivad kutid, kes on võitlushimulised. Kui sul on sellised vennad koosseisus, siis on sinu vastu alati raske mängida. Kui ma olen vastasmeeskonnas, siis ei taha ma sellise kombinatsiooni vastu mängida," rääkis Desjardins vahetult enne treeninglaagri algust.

Canucks määramata ajaks Bieksast ilma

Vaid viis meeskonda on seni Vancouver Canucksist vähem väravaid sisse lasknud, kuid võimalik, et hooaja teises pooles hakkab kolmekordne karikafinalist selles edetabelis kaugemale kukkuma. Pikemaks ajaks on ilma jäädud kaitseliini ühest kindlamast lülist Kevin Bieksast.

(foto: Anne-Marie Sorvin/USA TODAY Sports)
Keskmiselt on Canucksi eest vaid Alexander Edler seni Bieksast rohkem mänguaega teeninud. Meeskonna abikapten veedab iga õhtu jääl rohkem kui 21 minutit. Teisipäeval piirdus ta Tampa Bay Lightningu vastu aga vaid 16 minutiga. 33-aastasel kaitsjal tehti käsi katki ja see vajab nüüd opilauale minemist.

Canucks on andnud teada, et Bieksa jääb väljakult määramata ajaks eemale. Päris nädala-paariga sellest traumast ei taastuta, ehk siis meeskonnal seisab ees tõsine väljakutse - püsida kaitses kindlalt ka ilma ühe liidrita.

Samuti on klubi teatanud, et esialgu ei kavatseta tühimiku täitmiseks mängijateturule sukelduda. Loodetakse, et 21-aastane Frank Corrado veab keerulisel ajal välja.

Bieksa on juba teine Canucksi kaitsja, kes pikemaks ajaks sinisele lehele siirdub. Dan Hamhuis jättis vahepeal kubemevigastusega vahele üle 20 kohtumise.

VIDEO: Ryan Nugent-Hopkins sai hakkama karjääri esimese kaklusega

Ajal, mil liigub ringi palju nurisemist selle suhtes, et kaklemine tundub jäähokis justkui iganenud traditsioonina, on läinud käima huvitav tendents. Mehed, kes lasevad enamjaolt oma mänguoskustel enda eest rääkida, on nüüd järsku valmis ka rusikad viibutama.

(foto: Jonathan Howard/The Canadian Press)
Vancouver Canucks ja Edmonton Oilers pidasid tasavägise kohtumise, kus võitja selgus alles karistusvisete seerias ning sama võrdne oli ka Ryan Nugent-Hopkinsi ja Dan Hamhuisi poksimatš.


2011. aasta drafti avavaliku Nugent-Hopkinsi viimane kaklus oli pärit samast aastast, mil ta heitis kindad ühes WHL-i matšis. Hamhuisi eelmine heitlus pärines aastast 2010, mis toimus huvitaval kombel tema praeguse meeskonnakaaslase Alex Burrowsi vastu.