Predatorsi peamänedžeri David Poile'i sõnul pidi 29-aastane ründaja enne igat kohtumist valuvaigistavad süstid ära kannatama.
Ehkki mõned väravad tulid, oli läbi vigastuse mängimine väga raske. Katkise käega tehtud 11 mängu jooksul jõudis Neal vaid nelja punktini ja kogus efektiivsusnäitajaks -7.
Poile avalikustas ka mitmed teised meeskonna vigastused. Colin Wilson ja Craig Smith, kes said kokku kirja vaid 24 mängu, olid playoffide käigus mõlemad kimpus jalavigastustega. Kapten Mike Fisher puudus läänekonverentsi lõpust peapõrutusega. Ryan Ellise trauma jäi täpsustamata, aga võib arvata, et see on midagi roietega seoses ja Poile'i sõnul on selle ravimiseks vaja operatsiooni.
Viiendast omavahelisest matšist kujunes neljas, kus avavärava teinud meeskonnal jäi võit vormistamata. Avakolmandiku järel kubemele haiget teinud John Gibsoni välja vahetanud Ducksi eest tegi Chris Wagner 7:14 enne teise perioodi lõppu 1-0.
Mäng oli suuresti kodumeeskonna kontrolli all, kuid üks karistus sai saatuslikuks. Josh Manson ja Filip Forsberg sattusid teise kolmandiku lõpus jagelusse, mille rootslane algatas, aga mille eest esimene lõpuks istuma pandi. Ducksi eelmises mängus hiilanud vähemuse meeskond ei suutnud seekord särada ja Colin Wilsoni väravast tulid tabloole viiginumbrid.
Kohtumise võiduvärav sündis viimase kolmandiku keskel. Mattias Ekholm tegi enda väravasuul ära Pekka Rinne töö, viis seejärel litri rünnakule, leidis Forsbergi, kes toimetas selle omakorda Pontus Abergile, kellel õnnestus ise näoli vastu jääd lennates Gibsonit asendanud Jonathan Bernier üle mängida. Tõeline rootslaste värav ja hambast ilma jäänud ning otse riietusruumi läinud Abergi jaoks koos põhiturniiriga kokku üldse alles karjääri teine.
"End näitasid mitmed kutid, kes tulid tõeliselt tugevalt mängima ja võitlema," kiitis omasid pärast mängu Predatorsi boss Peter Laviolette. "Selles hallis on raske mängida, kuna vastas on hea, veteranidest koosnev meeskond. Ent meil õnnestus ikkagi võiduga ära kõndida."
Mängu lõppskoori vormistas Austin Watson tühja väravasse 48 sekundit enne lõppu. Ducks suutis pärast taha jäämist üheksa minuti jooksul Rinne väravale panna vaid kolm pealeviset. 33-28 ülekaal nende osas aga lõpus siiski saavutati.
"Me ei liigutanud oma jalgu ega võidelnud nii nagu mulle meie puhul näha meeldib. Peame oleme paremad," kommenteeris Ryan Getzlaf, kellele määrati enne mängu eelmises matšis kasutatud homofoobse väljendi eest 10 000-dollariline trahv.
Vigastused hakkavad vaikselt kuhjuma ka Ducksil. Gibson märkis, et soovib 6. mängus uuesti jääl olla, aga Ducksi peatreener Randy Carlyle hindab seda ebatõenäoliseks. Valikust puudus ka juba Rickard Rakell, kes tuli eelmisest mängust vigasena välja.
Predatorsil on esimene võimalus koht karikafinaalis kindlustada esmaspäeval kodupubliku ees.
Veebruaris ei ole olnud Nashville Predatorsist resultatiivsemat meeskonda. 12 mängu jooksul on vaid kolm korda piirdutud vähema kui kolme väravaga. Kodupubliku ees on seitse kohtumist järjest tehtud vähemalt neli. Meeskond pikendas pühapäeval Edmonton Oilersi vastu saadud 5-4 võiduga punktiseeria viie mängu peale.
(foto: Twitter @PR_NHL)
Hullumeelses tempos jätkab ka Filip Forsberg. Eelmise nädala alguses järjestikustes kohtumistes kübaratrikiga hakkama saanud rootslane pani Oilersi võrku oma viimase nelja mängu kaheksanda tabamuse. Ühe nädalaga tuli täpselt kolmandik tema kogu hooaja väravasaagist! Keegi varem polnud neljaga kaheksat Predatorsi särgis ka teinud.
Forsbergi tabamus oli üks kodumeeskonna kolmest ülekaalu väravast. Oilers realiseeris samuti oma võimalusi edukalt, kasutades neljast ära kaks, ent erimeeskonna veidi suurem efektiivsus saigi otsustavaks.
Kohtumise võiduvärav tuli viimase kolmandiku alguses Viktor Arvidssonilt ka just ülekaalust. Predatorsi eest said väravad kirja veel ka Ryan Ellis, Vern Fiddler ja Colin Wilson. James Neal lõpetas kolme söödupunktiga.
Oilersi edukaim oli 1+1'ga tänavu esimese mängijana 70 piiri ületanud Connor McDavid. Väravad tulid lisaks Milan Lucicilt, Mark Letestult ja Jordan Eberlelt.
Pekka Rinne tegi võitjate väravas 28 tõrjet. Cam Talbot jäi teises puuris 23 peale.
Predators on end koduvormi toel pärast ebakindlat hooaja esimest poolt playoffidesse mängimas. Uuel aastal on Bridgestone Arenal normaalajaga kaotatud vaid kaks korda. Viimasest kümnest on kirjas seitse võitu.
Teised kohtumised Dallas Stars 3 - 6 Boston Bruins (tipphetked)
Stars tuli 0-2 kaotusseisust välja, aga vaid selleks, et viigi pealt uuesti külalised kaugele eest ära lasta. Patrice Bergeron juhatas vägesid 2+1'ga, Brad Marchand sai kirja 1+2 ning kolme punktiga (kõik söödud) mees oli ka Torey Krug. Isegi 15-st mängust puudunud Johnny Oduya naasmine ei parandanud Starsi lekkivat kaitset.
Johnny Gaudreau rikkus 2+1'ga Eddie Läcki teise järjestikuse suurepärase esituse ära. Flames naaseb 5-mänguliselt välisturneelt üheksa punktiga. Viimase 12 jooksul on vaid kaks korda punktideta jäädud. Hurricanes on samal ajal punkte saanud oma viimasest 15-st vaid viiel korral. New York Rangers 2 - 5 Columbus Blue Jackets (tipphetked)
Blue Jackets pööras 2-2 viigi pealt omavahelise põhiturniiri seeria enda kasuks. Kahe tabamusega lõpetanud Alexander Wennberg viis külalised juba avaminutil ette ja kuigi Rangersil oli siis veel vastus olemas, korralikku mängu ikkagi ei tulnudki. Kaks sai kirja ka Cam Atkinson.
Florida Panthers 1 - 2 Ottawa Senators (tipphetked) Hiljuti ajaloolise välisturneega hakkama saanud Panthers ei suuda kodus kuidagi võita. Kirja läks kolmas järjestikune kaotus. Kõik on ka normaalajaga tulnud. Halvaks uudiseks ka see, et järgmisest seitsmest mängust viis on kodus. 37 tõrjega lõpetanud Craig Anderson teenis oma endise koduklubi vastu 23 kohtumise peale 14. võidu. Chicago Blackhawks 4 - 2 St. Louis Blues (tipphetked)
Haigestunud Corey Crawfordita mänginud Blackhawks jätkab Jonathan Toewsi superhoo najal purjetamist. Viimase kümne mängu peale läks kirja üheksas võit. Meeskonna kapten on nendes kohtumistes jõudnud 18 punktini (7+11). Richard Panik ja Nick Schmaltz on tema kõrval mängides sel kuul teeninud vastavalt 11 ja 10 silma. Mike Yeo juhendamisel alistamatult alustanud Blues on kaotanud kolm jutti.
Vanad sõbrad liigatabeli lõpust pakkusid väga ootamatu süžeekäiguga kohtumise. Sabres läks rutiinselt kahega ette, aga Coyotes jõudis viimasel kolmandikul viigini ning mõned sekundid enne normaalajal lõpusireeni kindlustas Radim Vrbata kodumeeskonnale võidu. Vanameister on hetkel 9-mängulise punktiseeriaga hullu panemas. Võiduvärav aitas ta ka karjääri 600. punktini.
2. jaanuaril tänavuse hooaja talveklassikus Chicago Blackhawksi võõrustav St. Louis Blues läheb erilisele kohtumisele vastu kõike muud kui heade emotsioonidega. Meeskond pidas reedel vana-aasta viimase mängu ja see kaotati kodus Nashville Predatorsile 0-4.
(foto: sachem.ca)
Blues oli nähtavasti mõtetega juba esmaspäeva juures, kui kahe esimese kolmandikuga jõuti vaid 13 pealeviskeni. 40 minuti järel leidis üks liiga parimatest kodumeeskondadest end 0-3 august. Võõrsil tänavu alles kuuendat korda võitnud Predatorsi eest tegid skoori Yannick Weber, Filip Forsberg ja Viktor Arvidsson.
"Tundus, et kui nad tegid 1-2 väravat, siis kadus meil mängutuju millegi pärast ära, ei oska öelda miks," tunnistas pärast mängu Paul Stastny. "Peame paremini tegutsema, et vajaliku energia leida, eriti kodujääl,"
Mängu viimasel kolmandikul vormistas ülekaalust lõppskoori Colin Wilson. Külaliste väravas karjääri seitsmenda stardi teinud Juuse Saros teenis 25 tõrjega esimese nullimängu. 21-aastane soomlane on tänavu kuues mängus endale keskmiselt lasknud vaid 1.16 väravat, tõrjudes 95.7%-ga.
Predators polnud alates 2014. aastast St. Louisis võitnud. Tänavune esimene visiit lõppes 1-3 allajäämisega.
Talveklassikut ähvardab vihmasaju tõttu edasi lükkamine, kuid hetkel plaanitakse veel kohtumine esmaspäeval pidada. Pole aga välistatud, et see nihkub päeva võrra edasi. Teised kohtumised
Carolina Hurricanes 3 - 2 Chicago Blackhawks (tipphetked)
Blackhawks võtab samuti talveklassikule kaasa kaotuse pärast seda, kui Michael Kempny karjääri esimest väravat ei õnnetunud võiduks mängida. Hurricanes kasvatas koduse punktiseeria 11 mängu peale. Neist on kirjas kümme võitu. Vancouver Canucks 3 - 2 (LA) Anaheim Ducks (tipphetked)
Eelnevalt kodus Ducksile 18-st mängust 13 kaotanud Canucks suutis seeriat 0-2 kaotusseisust parandada. Lisaaja viimasel minutil tõi meeskonnale võidu Henrik Sedin. Willie Desjardins'i meeskond on tänavu alles kolmandat korda kodus võitnud järjestikused mängud. San Jose Sharks 2 - 0 Philadelphia Flyers (tipphetked)
Vimasest üheksast mängust kaheksanda võitnud Sharks aitas varuväravavahi Aaron Delli karjääri esimese nullimänguni. 27-aastane puurivaht pidi selleks tegema vaid 21 tõrjet. Patrick Marleau kerkis jagama liiga rekordit. Ta on nüüd koos Mats Sundini ja Brendan Shanahaniga ainsad, kellel kirjas võiduvärav 29 erineva meeskonna vastu.
Kevadel klubi 18-aastase ajaloo jooksul kolmandat korda playoffide avaringist edenenud Nashville Predators on end vähem kui 12 kuuga tõstnud liiga tugevate keskmike seast võimalikuks Stanley karika nõudlejaks. Seda tänu vahetustehingutega, millega peamänedžer David Poile kokku pannud väga tugeva koosseisu.
(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
Alates klubi algusaegadest saadik peamänedžerina tegutsev Poile tõi läinud talvel klubisse Ryan Johanseni ning suvel turgutas ta satsi veel ka P.K. Subbani lisamisega. Tegu parimates mängija aastates olevate tähtedega, kelle kaasabil võiks Predators aastateks tippkonkurentsi tõusta.
Jaanuaris hangitud Johansen on tõeline esitsenter, keda meeskonnas pole varem olnud. Resultatiivselt debüteerinud ja 42 mänguga 34 punktini (8+26) jõudnud mehelt oodatakse väga suur panust.
"Meil on temaga seoses suured ootused individuaalsete esituste, punktide, söötude suhtes. Ta peab olema meie resultatiivseim mängija ja koguma endale suured numbrid," on 24-aastase Johanseni kohta Poile suvel öelnud. "Arvan, et ta on jõudmas oma parimasse ikka ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta ei võiks teha väga-väga head aastat."
Subban on 27-aastasena veidi kogenum ja end ka juba tõestanud, jõudes 2013. aastal liiga parima kaitsja auhinnani. Ent ka temalt peaks olema veel rohkem tulekul. Mullu tegi ta kolmanda vähemalt 50 punktiga hooaja järjest ja seda vaatamata sellele, et kevad läks kaelatrauma ravimisele.
"Olen elevil meie meeskonna, linna ja eelkõige karika võitmise võimaluse suhtes. See on kõige olulisem," on Subban öelnud. "Siia tulemine ei ole populaarsuse kogumise võistlus. Siiatulek seisneb kõik meeskonna võitudele ja tiitlini aitamisel. Just selleks olen ma siin."
Predatorsi kaitseliin oli juba enne Subbani saabumist väga muljetavaldava koosseisuga. Kaptenist Shea Weberist loobumine oli julge otsus, aga Poile ongi end tõestanud peamänedžerina, kes ei karda riskida ja ajalugu on näidanud, et tema otsused kipuvad ka õiged olema.
(foto: dailyfaceoff.com)
"Meie kaitse puhul on tähelepanuväärne see, et esimest kolme - jättes Subbani välja - saab koosseisus ringi liigutada. Nad kõik suudavad uisutada ja litrit liigutada. Meil on väga liikuv esinelik," on oma sinise joone meeste kohta öelnud meeskonna peatreener Peter Laviolette.
Mobiilsus ja kiirus on aina tähtsamaks saamas. Nii nagu ka osavate kaitsemeeste olemasolu. Mida kiiremini litri kaitsetsoonist välja saad, seda väiksem on oht sinu väravale ja mida paremini kaitsjaid rünnakut suudavad toetada, seda rohkem tekib väravavõimalusi.
Kiirus on saanud sedavõrd oluliseks, et isegi läänekonverentsi meeskonnad nagu Predators on asunud eemalduma füüsilisusest, mis varasemalt konverentsis edukalt tegutsemiseks kõrgelt hinnatud oli. Jõudu peab muidugi endiselt olema, aga eelistatult kaasneb koos sellega kiirus ja osavus.
Rünnakuga seoses on oluline omada head tsentrite gruppi ning selleski kastis on Predatorsil linnuke kirjas. Meeskonna uus kapten Mike Fisher ja üle 1000 kohtumise NHL-is kaasa löönud Mike Ribeiro on mõlemad mitmekülgsed ründajad, kes võivad kahtlemata nii mõndagi veel ka Johansenile õpetada.
(foto: dailyfaceoff.com)
Predators, kes mängis pikalt Barry Trotzi juhendamisel, pole kunagi olnud tuntud hea ründemeeskonnanaga, kuid klubi juures kolmandat hooaega alustav Laviolette on selle osas muudatuse toonud. Pärast mitut viljatut aastat oli Predators mullu 2.73 kolliga mängus teist hooaega järjest liiga esikümne lähedal.
Meeskonnas oli eelmisel hooajal Filip Forsbergi ja James Neali näol tervelt kaks 30 väravaga meest. Seejuures jõudis rootslane 33 kolliga klubi rekordi korduseni. Playoffides, mis lõppesid 2. ringis hilisemale finalistile San Jose Sharksile 3-4 allajäämisega, näitas end tugevalt Colin Wilson, kes korjas 13 matši jooksul 14 silma (5+8). Teine ameeriklane Craig Smith on teinud kolm vähemalt 20 väravaga hooaega järjest.
Koos Jimmy Veseyga oleks edurivi veelgi tugevam, aga temast ilmajäämise kaotusevalu võib leevendada Kevin Fiala, kes korjas mullu AHL-is 66 matšiga 50 silma (18+32) ning sai viie mängu jooksul ka NHL-i lõhna nuusutada.
Kuna perfektset satsi on aga väga keeruline luua, siis on paradoksaalsel kombel Predatorsi kunagisest suurimast tugevusest saanud kõige valusam nõrkus. Laviolette'i meeskond oli mullu endale lastud pealevisete vähesuse osas 27.3-ga liiga parim, aga endale lastud väravate keskmine 2.60 jättis satsi liiga keskmikke sekka. Lühidalt tähendab see seda, et kolm korda Vezina auhinnale nomineeritud Pekka Rinne tase kukkus.
Kogu karjääri Nashville'is veetnud soomlane suutis eelmisel hooajal tõrjuda vaid 90.8%-lise efektiivsusega. Meeskond tervikuna jäi tõrjeprotsendi osas 90.5%-ga liiga viimase kümne sekka. Novembris 34-aastaseks saava Rinne peamiseks probleemiks on ebastabiilsus. Eelmise aasta oktoobris oli tema tõrjete efektiivsuseks 92.5%, aga järgmiste kuude jooksul sai ta 91% kätte vaid korra ja kahel kuul jäi see isegi alla 90%.
"Tegu on lihtsalt vaimsete asjadega. Hooaeg on pikk ja kui lased end nendest häirida, siis läheb raskeks. Võimalik, et vahest teen asjad vaimse poole pealt enda jaoks liiga raskeks," rääkis Rinne pärast hooaja lõppu.
Kuna kolm aastat klubis veetnud Carter Hutton lahkus vabaagendina St. Louisi, siis on uuel hooajal Rinnel uus varumees. Tõenäoliselt saab selleks Marek Mazanec, kes võttis kaks hooaega tagasi isegi ühe kuu parima uustulnuka auhinna. Pärast seda on aga tšehh praktiliselt kogu aja veetnud AHL-is. Eelmisel hooajal lasi ta seal endale 2.45 väravat ja tõrjus 91.2%-ga. Variandiks on ka Juuse Saros, aga 21-aastasena jääb tema siiski tõenäoliselt madalamasse liigasse veel küpsema.
Hooaja väljavaated
Pärast nappi alla jäämist Sharksile tõdes Poile, et meeskonnal on veel 1-2 mängijat puudu tõusmaks karikavõidu favoriitide sekka. Siis oli aga Johansen klubis mänginud vaid pool hooaega ja Subban oli veel Montreali armastatuim poeg. Nüüd näib, et meisterplaani viimased lülid on kokku kuhjatud.
Eelmisel hooajal tegi Predators jõulise sammu edasi ja kuna konverentsi finaal oli juba käega katsutav, siis võivad meeskonna fännid tõesti juba karikavõidust unistada. "Meie meeskond lõikab teise ringi jõudmisest kasu," tunnistas Mattias Ekholm eelmise hooaja lõpus. "Arvan, et saame vaid paremaks minna ja ootan seda põnevusega."
Rinne mänguvorm tekitab küsimusi, aga sellega seoses võib julgustavalt vaadata minevikku. Üleeelmisel hooajal tegi ta pärast 90.2%-lise tõrjete efektiivsusega aastat ühe karjääri võimsama hooaja, lõpetades 92.3%-ga. Hooajal 2012/13 olid tõrjed omakorda 91%. Ehk tal on kehvale aastale järgnenud alati hea hooaeg ja vastupidi. Nüüd peaks olema taas tõusu aeg. Kui nii tõesti välja kukub, siis peaksid Predatorsil olema päris head võimalused jõuda klubi ajaloo esimese divisjoni tiitlini ja sellele võiks järgneda ka edu playoffides.
Kui idas ootab Tampa Bay Lightning juba paar päeva oma konverentsi finaali vastast, siis läänes pole tänaseks endiselt mitte midagi selge. Mõlemad poolfinaalid vajad finalisti selgitamiseks 7. mängu. Dallas Stars mängis selle St. Louis Bluesi vastu välja 3-2 võiduga ning Nashville Predators San Jose Sharksi vastu 4-3 tulemusega.
(foto: zimbio.com)
Peter Laviolette'i meeskond teenis seerias teise lisaajavõidu. Kuigi seekord saadi selgelt kergemini hakkama, kui 4. mängus, kus Mike Fisher otsustas asja alles kolmandal lisaajal. Nüüd tiksus lisaperioodist ära napilt üle kahe minuti, enne kui Viktor Arvidsson oma karjääri esimese playoffide väravaga Predatorsil seeria 3-3 viigistada aitas.
23-aastane rootslane läks ründetsooni õnne otsima, sai mitme kaitsja vahelt litri endale ning realiseeris osavalt tagantkäega.
"See oli uskumatu. Ma ei näinud seda algselt sisse minemas. Publik hullus, ma ei teanud, mida teha. See oli väga kena," rääkis 2014. aasta drafti 4. ringi valik pärast mängu.
Predators tuli kohtumises kaks korda rongi alt välja. Sharks sai kahest Chris Tierney väravast avakolmandikul 2-0 ette ning viimasel perioodil murdis Logan Couture ülekaalust 2-2 viigi. Kolm saadi Pekka Rinne seljataha vaid 18 pealeviskega. 32-ga domineeris nende osas Predators. Seega ei saa ka öelda, et võitu ära ei teenitud.
Kaheväravalise augu kustutasid Roman Josi ja Ryan Johansen ning teist korda jõuti viigisadamasse tänu Colin Wilsoni kollile. 26-aastane ründaja on nüüd tänavu playoffides täpne olnud viiel korral. Kogu põhiturniiri jooksul tuli temalt ainult kuus väravat!
Predators ja Sharks sepistasid oma lisaajaga ka ühe liiga rekordi. Alates 1980. aastast, mil 16 playoffide tiimi peale üle mindi, ei olnud kordagi 2. ringis kõigis paarides vähemalt kahte lisaaega mängitud. Kokku on 2. ringis olnud kaheksa lisaaaega ja sellega korratakse 1996. ja 2001. aasta rekordit.
Ka teises matšis oli ühel meeskonnal pealevisete osas suur ülekaalu, kuid seal jäi see võiduks mängimata. Stars üllatas Bluesi kolme avakolmandiku väravaga, millest kaks tulid kohe päris kohtumise alguses 20-sekundilise vahega. Täpsed olid Mattias Janmark ja 36. sünnipäeva tähistanud Vernon Fiddler. Kolmanda, mis lõpetas Brian Elliotti õhtu, pani perioodi teises pooles ülekaalust Jason Spezza.
Lindy Ruffi mehed said esimese 20 minutiga kirja seitse pealeviset, mis moodustas täpselt poole kogu mängu saagist. Blues pani Kari Lehtoneni lõpuks proovile 37 korda ja soomlane pidas kenasti survele vastu. Teise kolmandiku keskel rikkus küll Alexander Steen tema nullimängu ning viimasel perioodil oli täpne ka Patrik Berglund, kuid lõpuhetkedel jäi viimane sõna just Lehtonenile.
Starsi värav on seeria käigus olnud paras läbikäiguhoov, aga pole vast kahtlust, kes 7. mängu alustab. Puurivahiga seoses on aga nüüd dilemma hoopis Bluesi bossil Ken Hitchcockil, kes teatas pärast matši, et otsuse peale peab pikalt mõtlema.
Kahe perioodiga seitsmest seitse tõrjunud Jake Allen polnud enne eilset veel kordagi tänavu playoffides jääl käinud.
Kõik varasemad kolm 7. mängu Bluesi ja Dallas Starsi/Minnesota North Starsi vahel on vajanud lisaaega. Blues on neist võitnud kaks. Läänekonverentsi finalistid selguvad ööl vastu neljapäeva.
Neljapäev kujunes läänekonverentsi poolfinaalides tõeliseks lisaaegade ralliks. Mõlemas paaris ei suudetud asja 60 minutiga ära lahendada. Pikema õlekõrre tõmbasid lõpuks Dallas Stars ja Nashville Predators. Viimane sai oma võitu tähistada alles kolmandal lisaajal.
(foto: John Russell/Getty Images)
Predators oli San Jose Sharksist 4-3 parem. Ülimalt magus võiduvärav tuli siis, kui kolmandast lisaperioodist oli mängitud 11 minutit ja 12 sekundit. Martin Jones pillas Mattias Ekholmi pealeviskest prügi enda nina ette maha ning Mike Fisher oli esimesena kohal, et see ära koristada.
"Suutsime Ekholmi keskele vabaks mängida, ta sai oma pealeviske väravale, ma lihtsalt läksin värava ette, sain tagasipõrkunud litri ning panin selle koju," ütles 35-aastane ründaja ühe oma karjääri tähtsaima värava kohta.
Fisher jõudis enda väravaga omamoodi põnevasse seltskonda. Nimelt oli ta viimati playoffides lisaajal skoorinud 2004. aastal. Temast pikema kahe playoffide lisaajavärava vahel oleva vahega on vaid Ray Whitney ja Teemu Selänne.
Kuldne tabamus oli Fisheri jaoks õhtu teine koll. Esimene viis avakolmandikul Predatorsi 2-1 ette. Esimene periood oli eriti huvitav selle poolest, et mõlemad väravavahid said oma esimesed tõrjed kirja alles siis, kui üks oli juba seljataha lennanud. Colin Wilson viis 41. sekundil Predatorsi ajaloo kiireima playoffide väravaga kodumeeskonna ette, aga Brent Burns viigistas 4. minuti alguses.
Teist korda tuli viik majja teise perioodi 15. minuti alguses. Joonas Donskoi jõudis oma playoffide kolmanda väravani. Peagi tuli selles mängus ka Sharksi kolmas, kui Burns ülekaalust viimasel perioodil 3-2 eduseisu meisterdas, kuid James Neali tabamus tõi siiski lisaaja.
Normaalaja vaid 22 pealeviskega lõpetanud Sharks sai lisaminutitel kirja 25 üritust. Predatorsile jäi neid vaid 18, aga võit võluti vaatamata sellele allajäämisele siiski välja. Eriti magusaks tegi selle veel see tõsiasi, et Predators polnud varem kodus playoffides võitnud mitte ühtegi lisaaega.
Kohtumisest sai Predatorsi ajaloo pikim mäng. Varasem rekord oli 101 minutit. Enim aega veetis jääl kodumeeskonna kaitsja Roman Josi, kes sai kirja 49 minutit ja 42 sekundit. Sharksi parim oli Burns 47:35-ga.
Võib öelda, et Starsil läks St. Louis Bluesi vastu lisaaja asemel vaja lihtsalt lisaminuteid. Võidutabamus tuli Cody Eakinilt ära vahetult enne 3. minuti täis tiksumist. Tänavustes playoffides oma esimese kolli kirja saanud ründaja pani terava nurga alt litri üles riiulile, täpselt sinna, kus vanaema küpsiseid peidab
Stars mängis end võidule 0-1 kaotusseisust. Avakolmandiku keskel sai Vladimir Tarasenko kirja järjekordse värava. Venelasel lasti täiesti üksi väravale purjetada. Abi polnud isegi kuuendast mehest.
Tarasenko on nüüd alates 2001. aastast esimene Bluesi mängija, kes järjestikustel hooaegadel playoffides vähemalt kuue väravani jõudnud. See kui tihti ta neid skoorib on 24-aastase ründaja pannud tõeliste väravahuntide kõrvale.
Pärast Tarasenko läbimurret pidi aga hoopis Blues ise lõpuks kaotusseisust end lisaajale võitlema. Radek Faksa ja Patrick Sharp skoorisid teisel kolmandikul veidi rohkem kui minutilise vahega. Seejuures viigivärav sõna otseses mõttes kingiti, kui Joel Edmundson kaitsetsoonist litri täpselt Faksale söötis.
Blues sai järjepeale uuesti tagasi kolmandiku teises pooles, mil Paul Stastny ülekaalust enda playoffide esimese tegi.
Mõlemas läänekonverentsi seerias on nüüd seisuks 2-2. Mängud jätkuvad homme. Stars ja Blues on meie jaoks jääl väga heal ajal kell 20.
Kes oleks kahe hooaja vahel osanud arvata seda, et California meeskondadest kujuneb kõige edukamaks San Jose Sharks? Alati oma osariigi naabrite varjus tegutsenud haid on viimase viie hooaja jooksul teist korda playoffide 2. ringi jõudnud. Nashville Predatorsi näol on nüüd tee peal ees meeskond, kes oma ajaloo jooksul üldse alles kolmandat korda avaringist edenenud.
Sharks sai avaringis väga magusa võidu. Viimased kolm korda olid karikamängud lõppenud just Los Angeles Kingsi vastu, kes nüüd 4-1 seeria lõpptulemusega kukutati. Tegu on ka personaalse võiduga peatreeneri Peter DeBoeri jaoks. 2012. aastal jäi tema New Jersey Devilsit tüürides finaalseerias Kingsile alla. Oma kange konkurent lükati seekord ka väga kindlalt auti. Kogu seeria käigus hoidis Kings eduseisu ainult 1.3% mänguajast. Tegu Sharksi poolt väga muljetavaldava saavutusega, kuna Darryl Sutteri meeskond oli üheks karikavõidu favoriidiks.
DeBoeri hoolealused särasid avaringis nii rünnakul kui kaitses. Ise skooriti 3.20 väravat mängus, milest olid paremad vaid Dallas Stars ja Pittsburgh Penguins. Endale lasti 2.20 väravat ja sellega oldi samuti esimese ringi parimate hulgas. Ründes realiseeriti oma võimalusi väga hästi, kuna Kings lubas keskmiselt ainult 26.6 pealeviset. Samas ei kinkinud Sharks ka ise midagi eriti ära. Vastane hoiti 25 pealeviske juures ja see oli avaringi parim näitaja. DeBoer on meeskonnale oma templi kindlalt peale pannud. New Jerseys töötades oli ka alati vastastel tema meeskonna murdmiseks vaja kõvasti ajusid ragistada.
Vaatamata sellele, et Kingsi vastu tuli teha vaid viis matši jaotati väravad väga edukalt meeskonna peale ära. Tabamuseta lõpetasid ainult kolm ründajat. Seejuures korvas Joel Ward väravate osas enda nulli nelja sööduga. Kuue sööduga oli Brent Burns kogu ringi üks edukamaid ja sama kehtis väravate osas viie tabamuseni jõudnud Joe Pavelski puhul. Kogu see kompott tähendab seda, et poleks absoluutselt liialdus öelda, et Sharks on Kingsil favoriidimantli endale haaranud.
Edu võti: karistuse surmamine
Sharks mängis Kingsi vastu ainult 14 korda vähemuses, kuid karistuste surmamise efektiivsus jäi päris tagasihoidlikuks. 78.6%-st allapoole jäänud meeskondadest jätkavad oma teekonda karika suunas ainult kaks satsi. Meeskonnal oli ka põhiturniiril vähemuses mängimisega probleeme. 80.5%-ga jäädi liiga tagumise kümne sekka. Predators oli esimese ringi käigus ülekaalu efektiivsuse osas 3.8%-ga üldse kõige halvem, aga vastas oli hooaja parim karistuste surmaja ning põhiturniiri käigus oldi selle osas tegelikult täiesti tip-top meeskond. 19.7%-ga mahutati end esikümnesse. Seda silmas pidades peaks avaringi number selgelt paranema. See tähendab omakorda seda, et Sharks peab enda vähemuse efektiivsust ülespoole kangutama.
Nashville Predators
Predators on koos St. Louis Bluesiga ainsad, kes pressisid end esimesest ringist läbi negatiivse väravate suhtega. Seejuures polnud Peter Laviolette'i meeskonnal miinus ka minimaalne vaid täitsa selgelt silmapaistev. Ise skooriti keskmiselt kaks kolli mängus, aga endale lasti 2.57. Kuigi võib ka öelda, et need numbrid on petlikud. Oma neljas võidumängus ei lastud kordagi üle kahe, samas kui kaotustes ei suudetud kordagi hoida alla kolme. Kuid selline ebastabiilsus pole ka muidugi hea märk.
Eriti julgustav pole kindlasti ka see tõsiasi, et järjekordselt tuli väravate mõttes palju loota kaitsemängijate peale. Neli venda said kirja meeskonna parimat tähistavad kaks väravat ja pooled neist olid kaitsjad. Sinise joone mehi esindasid Mattias Ekholm ja viie punktiga Colin Wilsoni kõrval meeskonna resultatiivseima mängija au jagama tõusnud Shea Weber. Hooaja suurinvesteering Ryan Johansen piirdus seitsme mängu peale ainult 1+2'ga.
Väheste väravate pärast ei pea väga muretsema, kui kaitsetsoonis on asjad kontrolli all ning väravavaht hiilgab, kuid Pekka Rinne tegi avaringis Anaheim Ducksi vastu oma hooajale väga iseloomulikud esitused. Võidumängudes pea eksimatu (kõigil kordadel tõrjed üle 93%), aga kaotustes nüri (tõrjed kõigis alla 88%). Otsustavatest mängudes tõrjus ta kokku 64-st üritusest 62. Vormikõver oli uuesti tõusnud. Aga kuidas on seis 2. ringi alguses? Seda ei tea mitte keegi.
Edu võti: rohkem väravaid
Keskmiselt kaks tükki skoorides näib võimatu mööda saada Sharksist, kellel paugutamas kõik ründekolmikud. Ducksi vastu saadi üle kahe kirja kolm korda ehk potentsiaali peaks resultatiivsuse parandamiseks jaguma. Rääkimata eelpool välja toodud väga hädisest ülekaalu efektiivsusest. Seda kergitades õnnestuks edurivis kogu tootlikust tõsta. Põhiturniiril paugutati keskmiselt 2.73 mängus. Filip Forsbergi ja James Neali näol oli meeskonnas kaks 30 väravaga meest. Hädasti vajatakse nende härrade tabamusi ka nüüd.
Ennustus: Sharks edasi 4-2
Vaadates meeskondade koosseisu ja esitusi avaringis, siis tundub, et Sharks on igas liinis veidikene parem. Kingsi kindlast alistamisest saadi usutavasti ka kõvasti enesekindlust juurde. Seeria algus võib olla vaevaline, kuna taas peab üle olema oma kodumängude needusest ning roostet võib veidi küljes olla (täpselt nädal on vaba olnud), aga lõpuks peaks kvaliteet välja lööma. Kuigi kindlasti on selles paaris ka potentsiaali üllatuseks ja nagu avaring tõestas, siis võib neid vabalt ka oodata.
Üllatusi täis playoffide avaring lõppes samuti ühe pauguga. Nashville Predators suutis klubi ajaloo esimese 7. mängu võita ning sellega kukutati Anaheim Ducks konkurentsis. Lisaks algas üllatusega ka 2. ring. New York Islanders oli võõrsil Tampa Bay Lightningust üle 5-3.
(foto: businessinsider.com)
Predators võitis oma läbi aegade kolmanda playoffide seeria väikese skooriga mängus 2-1. Edukalt suudeti hoida avakolmandikul Colin Wilsoni ja Paul Gaustadi väravatest välja võideldud 2-0 edu. Ducks lasi neljandat aastat järjest (!) koduses 7. mängus esimesel kolmandikul kaks väravat. Ja nii on muidugi raske kaugele purjetada.
Gm7 success continues to elude Bruce Boudreau who's coached a losing team in 7 of 8 winner-take-all GP (all at home) pic.twitter.com/0PQKK3l6QM
Ducks on nüüd ka läbi ajaloo esimene meeskond, kes kodus kaotanud neli 7. mängu järjest.
"Minu arvates domineerisime kogu mängu," ütles Andrew Cogliano, kes kõigis valusates kaotustes osalenud. "Ma ei usu, et neil oli häid võimalusi ja tabasime paar korda posti. See oli arvatavasti selle seeria käigus meie parim mäng, aga ju polnud võit ette nähtud. Ma ei suuda seda seletada. Meil pole nende mängude alguses õnne ja see saab saatuslikuks."
Cogliano & Co said vahe kohe viimase kolmandiku alguses minimaalseks, kui Ryan Kesler ülekaalust oma playoffide neljanda värava tegi, kuid rohkemat enam torust ei tulnud. Seda vaatamata sellele, et pealevisetega oldi seal 15-4 üle. Kogu mängu lõikes olid numbrid 37-20.
Kui Bruce Boudreau 7. mänge muudkui kaotab, siis tundub, et Peter Laviolette on nende spetsialist. Eelmise hooaja alguses Nashville'i jõudnud ameeriklane on treenerikarjääri jooksul oma meeskonnale 7. mängust kuue kohtumise jooksul toonud viis võitu.
Eelmisel hooajal playoffides kümme kolli paugutanud Ducksi esisnaiper Corey Perry jäi tänavu karikamängudes hoopiski nulli peale.
Halba õnne võis jääda kiruma ka Lightning. Pealevisetega oldi 36-22 üle, aga õhtul, mil teatati Vezina auhinna finalistid (kandidaatideks ka Jonathan Quick ja Braden Holbty), lasi Ben Bishop mitu tema puhul harvaesinevat pehmet väravat.
Kui avaringis ei läinud ameeriklase seljataha kordagi üle kahe, siis seekord tuli juba ühe kolmandikuga kolm tükki välja võtta. Shane Prince'ist sai alates 1983. aastast esimene Islandersi mängija, kes playoffides ühel kolmandikul kaks tükki skoorinud. Täpne oli ka Travis Hamonic. Ja seda kõike pärast Ondrej Palati väravat, mis kodumeeskonna 4. minuti alguses juhtima viis.
Pärast John Tavarese playoffide kuuendat väravat sai Jon Cooperi meeskond viimasel kolmandikul Nikita Kutšerovi ja Valtteri Filppula tabamustega veel ühe kaugusele, ent lõpuks oli sellest vähe abi. Kohtumisele pani punkti Cal Clutterbucki tühja võrku tehtud värav.
Lightning oli viimasel perioodil pealevisetega üle 17-5 ja tundus, et Islandersit tabas väikene paanika, kui Jack Capuano pingi pealt pärast litriga vastu nina saamist lahkus.
Mängu lõpuks oli aga külaliste peatreener tagasi ja üheskoos sai tähistada tänavuste playoffide jooksul juba neljandat kaotusseisust tulnud võitu. Põhiturniiril saadi neid kokku kirja 19.
Tavares on Islandersi ajaloos esimene mängija, kes playoffides karjääri esimese 20 mänguga kogunud vähemalt 20 silma. Kaptenil on kirjas 11+11. Tänavu on tulnud 6+5. 11 punktiga on ta Jamie Benni ees playoffide kõige resultatiivsem mängija.
Kui Ondrej Pavelec vigasena pikaks ajaks rivist välja langes, siis võis arvata, et Winnipeg Jetsi ootab ees ülimalt problemaatiline aeg. Ent esikinda puudumisel on avastatud tõeline teemant, kes meeskonnale isegi võõrsilt hakanud võite tooma.
(foto: Frederick Breedon/Getty Images)
Paul Maurice'i meeskond sai läinud ööl Nashville Predatorsi vastu viimase kahe kuu jooksul alles oma kolmanda võõrsilvõidu. 4-1 tulemusega lõppenud mängus säras 22-aastane väravavaht Connor Hellebuyck, kes tegi karjääri rekordit tähistavad 43 tõrjet. Tegu ka Paveleci poolt püstitatud klubi kollanokkade rekordiga.
"Tegu oli lõbusa mänguga, kuna tundsin, kuidas litrid mind tabasid ja see pakub omamoodi naudingut," kommenteeris Hellebuyck pärast mängu.
Predators sai noorest väravavahist jagu alles oma 43. väravale läinud pealeviskega. Ent siis oli juba hilja. Colin Wilsoni tabamus pakkus vaid lohutusvärava. Enne seda olid külalised endale ehitanud kena 3-0 eduseisu.
Esimesed kaks tulid ülekaalust Drew Staffordi poolt ning üks Ben Chiarot'lt, kes jõudis hooaja esimese kollini. Skoorimise lõpetas tühja puuri tehtud väravaga Aleksandr Burmistrov. Jets sai neli kolli vaid 18 pealeviskega ning magusa revanši hooaja esimese omavahelise kohtumise eest, kus 0-7 häviti.
2012. aasta drafti 5. ringis võetud Hellebuyck on seni oma karjääri esimese 13 stardi jooksul üheksa korda lasknud kaks või vähem väravat.
Teised kohtumised Boston Bruins 2 - 3 Washington Capitals (tipphetked)
Capitals võitis Bruinsi vastu tänavu teise mängu ning selle toel haarati endale ka liiga liidrikoht. Kui ligi aasta jooksul pole kolme mängu järjest kaotanud, siis oled seda muidugi väärt ka. Braden Holtby pikendas 25 tõrjega oma personaalse punktiseeria 19 mängu peale, mis on pikim alates hooajast 2010/11. 26-aastane puurilukk on karjääri jooksul Bruinsi 11 mängu jooksul alistanud üheksa korda.
Taas üks mäng, taas üks võit. Panthers venitas oma võiduseeria kümne mängu peale ja vaadates eelseisvat kalendrit, siis võib see kindlasti veelgi pikeneda. Kuigi tegu on juba liiga pikimaga alates aastast 2014, mil kümme sai kokku ka Anaheim Ducks ning Bruins kogus lausa 12 jutti.
Stars ei saa enam kuidagi jalgu alla. New Yorgis oli lumepall isegi sedavõrd kole, et Lindy Ruff jättis Jamie Benni ja Tyler Seguini kohtumise lõpuosaks pingi peale, sest staaride väljakul olemise jooksul tegi kodumeeskond kolm kolli. Seejuures tulid väravad ka Benni ja Seguini viimase kahe vahetuse ajal. Rick Nashi karjääri 900. mängus oli värava ees parimas hoos Derek Stepan, kes lõpetas kahe tabamusega. Pittsburgh Penguins 2 - 3 (LA) Chicago Blackhawks (tipphetked)
Sidney Crosby skooris esimest korda alates 2010. aasta detsembrist neljandas mängus järjest ning pingviinid kargasid välja 0-2 kaotusseisust, ent Artemi Panarini kaks väravat (k.a võiduvärav) viisid võidu Chicagosse.
Columbus Blue Jackets 2 - 4 Minnesota Wild (tipphetked)
Zach Parise tegi hooaja teise kübara mängus, mis lõppes rekordilise väravate vahetamisega. Nick Foligno ja Mikael Granlund skoorisid mängu lõpus kahesekundilise vahega, millega korratakse kahe meeskonna poolt tulnud kiireimate väravate rekordit.
Philadelphia Flyers 4 - 3 Montreal Canadiens (tipphetked)
Talveklassiku võitmise tähistamine läks nähtavasti Canadiensi mängijatel veidi pika peale, kuna avakolmandikul jõuti siin vaid nelja pealeviskeni ning kokku tuli neid ainult 24. Neist 11 viimasel kolmandikul. Flyersi pool tegi enim kurja Brayden Schenn, kes avas mänguskoori ning lisas hiljem kaks söötu. Canadiens on nüüd viimase üheksa Philadelphia külastuse käigus kaheksa korda tappa saanud, väravate suhteks 17-32.
Calgary Flames 3 - 1 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Flames sai pärast kahte järjestikust kaotust kodus taas ühe võidu veidras mängus, kus oli ainult üks karistus. Külaliste mäng lämmatati korralikult ära ning Steven Stamkos skooris lohutusvärava alles poolteist minutit enne lõppu.
Derek Stepanist sai lõppenud hooajal pärast Wayne Gretzkyt esimene New York Rangersi tsenter, kes suutnud kolmel järjestikusel 82-mängulisel hooajal koguda vähemalt 50 punkti. Pikkade lepingukõneluste järgselt on 25-aastane ründaja pärast seda saavutust nüüd teeninud ka priske palgatõusu.
(foto: Associated Press)
2008. aasta drafti 2. ringi mees teenis tänavu 3.85 miljonit dollarit, kuid uue lepingu järgi on tema töötasu uuel hooajal tervelt kaheksa miljonit. Uue kontrahti pikkuseks on kuus aastat ning selle koguväärtuseks 39 miljonit dollarit. Meeskonna asekapten võtab palgalehelt enda alla 6.1 miljonit.
Osapooled pidid täna minema vahekohtu ette, aga vahetult enne seda saadi allkirjad lepingule. Sellega pandi punkt üsna vaevarikkale läbirääkimisele, kuna väidetavalt oli Stepan soovimas keskmiseks töötasuks 7.25 miljonit, samas kui klubi ei tahtnud kuidagi viiele midagi peale panna ja maksimumpakkumiseks kujunes 5.2 miljonit.
Kuid lõpp hea, kõik hea ning veel paremad asjad on ehk veel tulemas. "Meil on põnev mängijate grupp, kes on valmis astuma järgmist sammu. Ei ole midagi põnevamat, kui kuuluda meeskonda, mida ma armastan," teatas Stepan pärast lepingu allkirjastamist.
Vahekohtu veskid on üldse väga palju tühja jahvatanud. Suurest kambast on seda teed kasutades uue lepinguni jõudnud vaid Ottawa Senatorsi ründaja Alex Chiasson, kellele määrati aastane, 1.2-miljoniline tehing. Teine Senatorsi mängija Mike Hoffman on jäänud üheks vaid neljast lahtisest juhtumist. Kõik teised on kõrvalise abita oma asjad lõpuks ära ajanud.
Nädalavahetusel sidus New Jersey Devils Adam Larssoni ära kuueks aastaks. Lepingu koguväärtuseks on 25 miljonit dollarit. Nashville Predators andis Colin Wilsonile nelja-aastase tehingu, mille koguväärtuseks 15.75 miljonit ja Calgary Flames sai allkirja kätte kõigilt kolmelt, kes vahekohtu poole olid pöördunud (Lance Bouma kolme aasta peale 6.6 miljonit, Paul Byron aasta peale 900 000, Josh Jooris aasta peale 975 000).
Hoffmani kõrval on vaja sotid veel selgeks rääkida Erik Haula, Marcus Johanssoni ja Jonathan Bernier'ga.
Eile tehti avalöök vahekohtu kaudu uute lepingute jagamisele. Esimesena võeti arutlusele Nashville Predatorsi ründaja Craig Smithi kaasus, kuid lõppkokkuvõttes kujunes see ajaraiskamiseks. Sarnaselt aasta tagasi P.K. Subbani juhtumi puhul tehti istung ära, aga vahetult pärast seda jõuti siiski enne peale sunnitud tehingut kokkuleppeni.
(foto: John Russell/Getty Images)
Predators sidus oma 2009. aasta drafti 4. ringi valiku ära viieks aastaks. Uut hooaega alustab 25-aastane ründaja 3.75-miljonilise töötasuga, mis hakkab aasta-aastalt veerandmiljoni jagu kasvama, andes lõpuks lepingu koguväärtuseks 21.25 miljonit dollarit.
Smith on ennast viimastel aastatel tõestanud võimeka väravakütina. Tänavu jäi tema kontole 23 kolli ning aasta varem 24 tabamust. Kaks aastat tagasi oli ta USA jaoks pronksiga lõppenud maailmameistrivõitlustel üks resultatiivsemaid mängijaid. Kümne söödupunktiga oli ta parim abistaja ning nende kõrvale pani ta ka neli väravat.
Enne vana tehinguga aastas kaks miljonit teeninud ründajaga uue lepingu tegemist oli Predators ainus klubi, kes polnud seni oma palgalehega miinimumtasemeni jõudnud. Allkirjade kogumine peaks nüüd jätkuma teise 20 värava mehe Colin Wilsoniga. Temagi on uue lepinguga seoses vahekohtu poole pöördunud, aga võimalik, et Smithiga loodud pretsedent aitab sellegi olukorraga varem õhtule saada.
Teiste klubide võtmemängijatest on vahepeal enne vahekohtu otsust lepingu kätte saanud Edmonton Oilersi Justin Schultz (aastane leping, töötasu 3.9 miljonit) ja New Jersey Devilsi Eric Gelinas (2-aastane leping, koguväärtus 2.15 miljonit).
Nashville Predators sai Pekka Rinne väravasuule tagasi, kuid oli sellest hoolimata Anaheim Ducksi jaoks kerge saak. Võrdsete punktidega kohtumisele läinud meeskonnad pakkusid üllatavalt ühepoolse matši. Ducks, kes oli ilma Ryan Getzlafita, võitis 5-2.
(foto: Mark Humphrey/AP Photo)
Ducks jäi Getzlafist ilma vahetult enne lahtiviset. Ta olevat soojendusel teinud liiga vigastusele, mis teda juba oli painamas. Oma kaptenist Ducks aga väga palju puudust ei tundnud. Esimesed kaks kolmandikku möödusid meeskonna jaoks perfektselt. Need mõlemad võideti 2-0.
Neljandal minutil alustas skoorimist vähemuse väravaga Jakob Silfverberg. Kümme minutit hiljem oli külaliste eduseis kahekordne. Sami Vatanen, keda peetakse ülekaalu olukordade spetsiks, tegi haruldase kolli tasakaalus mängides.
Ducks oli enne seda kohtumist 19-st matšist, kus pärast avakolmandikku juhtseisu hoiti võitnud 17. Vähemalt punkt oli kirjas kõigist kohtumistest. Ehk siis korralik algus oli tehtud. Seis läks kiirelt teise kolmandiku alguses ka kohe palju ilusamaks.
Kui neljas minut hakkas täis tiksuma, siis tegid enamvähem pooleminutilise vahega kaks kolli Matt Beleskey ja Silfverberg. Esimese tabamus läks lõpuks kirja võiduväravana ja nii on Beleskey tõusnud nende arvestuses jagama liiga liidrikohta.
Pärast turvalise eduseisu kindlustamist - kui selline asi üldse hokis eksisteerib - jäi Ducks passiivseks ning asus energiat hoidma. Täna seisab meeskonnal ees müdin Washington Capitalsiga. Nii läks viimasel kolmandikul 21 tõrjega lõpetanud Rinne väravale vaid kaks üritust. Üks nendest osutus väravaks. See tuli veidi enam kui minut enne lõppu Corey Perry poolt tühja võrku.
Predators sai viimasel kolmandikul kirja koguni 24 pealeviset ja viimaks hakkasid ka väravad voolama. Colin Wilson tegi kohe kolmandiku alguses kodumeeskonna esimese, aga järgmist tuli oodata alles 16. minutini. Siis sahistas ülekaalust võrku James Neal.
Kokku tegi 29. võiduga nende arvestuses Rinne kõrvale tõusnud Frederik Andersen 44 tõrjet, mis on tema tänavuse hooaja tippmargiks.
Ducks on nüüd võitnud mõlemad omavahelised matšid. Jaanuari alguses jäädi 4-3 peale karistusvisetega. Põhiturniiri seeriale pannakse punkt 15. märtsil Teised kohtumised Buffalo Sabres 0 - 3 St. Louis Blues (tipphetked)
Külalised said küll juhtima alles teise kolmandiku eelviimasel minutil, aga lõppkokkuvõttes võeti ikkagi kindel võit. Ühtlasi on tegu ajaloolise 13. järjestikuse matšiga, kus Blues on vähemalt punkti kätte saanud. Tegu on uue klubi rekordiga.
Philadelphia Flyers 2 - 3 (KV) New York Islanders (tipphetked)
Islanders domineeris kohtumist täielikult - pealevisked 30-18 - aga oskas sellest hoolimata 0-2 auku jääda. Sealt saadi välja tänu kahele teise kolmandiku väravale. Viigivärav tuli Cal Clutterbucki poolt, kes lõpetas sellega 19-mängulise põua. Hiljem skooris uhke vuntsiga ründaja ka karistusvisete seerias võiduvärava. Kahe punktiga haaras Islanders endale taas Metro divisjoni liidrikoha. Seejuures on nüüd tänavu divisjonikaaslaste vastu mängitud 19-st matšist kirjas 17 võitu. Ottawa Senators 1 - 2 Washington Capitals (tipphetked)
Senators sai küll teisel kolmandikul juhtima, aga kinkis selle kahe minutiga ära. Nii tuli hooaja 21. üheväravaline kaotus ja nende arvestuses ollakse nüüd liiga ainuliidrid. Varem jagati seda kohta just Capitalsiga, kelle eest tegi võiduvärava Aleksandr Ovetškin. Venelane ei kavatse väravaküttide edetabeli tipus Rick Nashi kuhugi lasta. Taas oleme viigis. Florida Panthers 3 - 2 Los Angeles Kings (tipphetked)
Karikakaitsja andis viimasel kolmandikul ära eduseisu ja Jonathan Quicki selja taha sai kodumeeskond kolm tükki vaid 20 pealeviskega. Võiduvärav tuli Brandon Pirri poolt kolm minutit enne normaalaja lõppu. Eelmise hooaja keskel Chicago Blackhawksist üle toodud talendikas ründaja on skoorinud nüüd neljas järjestikuses mängus. Dallas Stars 3 - 5 Tampa Bay Lightning (tipphetked)
Lightning läks oma esimese kahe pealeviskega 2-0 ette. Edu sulas aga väga julmalt, kui teise kolmandiku lõpuminutitel oli Starsil viigistamiseks vaja vaid viiesekundilist vahet. Kodumeeskond sai veel ka 3-3 viigi kätte, aga lõpp kuulus täielikult Lightningule. Kui esimese kahe kolmandikuga tuli külalistelt vaid 13 pealeviset, siis kogu viimase perioodiga saadi neid kirja 16. Colorado Avalanche 0 - 3 Detroit Red Wings (tipphetked)
Red Wings (loe: Mike Babcock) jätkab kolmanda väravavahiga imede tegemist. Jimmy Howardi ja Jonas Gustavssoni puudumisel on Petr Mrazek kümnest kohtumisest võitnud kaheksa. 28 tõrjega tuli siin ka lõpuks hooaja esimene nullimäng. Teise värava all jõudis Pavel Datsjuk karjääri 555. söödupunktini. Sellega hüppab ta Red Wingsi läbi aegade edetabelis Sergei Fjodorovist mööda ning võtab sisse 5. koha. Arizona Coyotes 1 - 2 (KV) Carolina Hurricanes (tipphetked)
Mike Smith tegi Coyotesi väravas oma hooaja parima mängu (40 tõrjet), aga ei suutnud omasid karistusvisete seerias enam päästa. Seal tuli Cam Wardile pärast nelja kaotust hooaja esimene võit. Vancouver Canucks 1 - 5 San Jose Sharks (tipphetked)
Ryan Miller oli Sharksi vastu võitnud seitse järjestikust mängu, aga siin tuli väravatesaju keskel välja korjata ka karjääri 1500. värav. Külaliste eest tegid töö ära tagumiste kolmikute mehed. Põhiässad võisid rahulikult tähistada seda, et Patrick Marleaust sai läbi aegade noorim mängija, kes NHL-is jõudnud 1300 kohtumiseni. Ta tegi Scott Stevensi varasemale rekordile ära 104 päevaga.
Kui oled otsinud kohta, kus rahuldada oma uudishimu seoses NHL-iga, siis võid rännakud nüüd lõpetada. NHL iga kell on ainus eestikeelne lehekülg, kust leiab regulaarselt värsket materjali selle kohta, mis toimub maailma ühes vingeimas spordiliigas.
