Hooaja eelvaade: Nashville Predators

Kevadel klubi 18-aastase ajaloo jooksul kolmandat korda playoffide avaringist edenenud Nashville Predators on end vähem kui 12 kuuga tõstnud liiga tugevate keskmike seast võimalikuks Stanley karika nõudlejaks. Seda tänu vahetustehingutega, millega peamänedžer David Poile kokku pannud väga tugeva koosseisu.

(foto: Aaron Doster/USA TODAY Sports)
Alates klubi algusaegadest saadik peamänedžerina tegutsev Poile tõi läinud talvel klubisse Ryan Johanseni ning suvel turgutas ta satsi veel ka P.K. Subbani lisamisega. Tegu parimates mängija aastates olevate tähtedega, kelle kaasabil võiks Predators aastateks tippkonkurentsi tõusta.

Jaanuaris hangitud Johansen on tõeline esitsenter, keda meeskonnas pole varem olnud. Resultatiivselt debüteerinud ja 42 mänguga 34 punktini (8+26) jõudnud mehelt oodatakse väga suur panust.

"Meil on temaga seoses suured ootused individuaalsete esituste, punktide, söötude suhtes. Ta peab olema meie resultatiivseim mängija ja koguma endale suured numbrid," on 24-aastase Johanseni kohta Poile suvel öelnud. "Arvan, et ta on jõudmas oma parimasse ikka ja ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta ei võiks teha väga-väga head aastat."

Subban on 27-aastasena veidi kogenum ja end ka juba tõestanud, jõudes 2013. aastal liiga parima kaitsja auhinnani. Ent ka temalt peaks olema veel rohkem tulekul. Mullu tegi ta kolmanda vähemalt 50 punktiga hooaja järjest ja seda vaatamata sellele, et kevad läks kaelatrauma ravimisele.

"Olen elevil meie meeskonna, linna ja eelkõige karika võitmise võimaluse suhtes. See on kõige olulisem," on Subban öelnud. "Siia tulemine ei ole populaarsuse kogumise võistlus. Siiatulek seisneb kõik meeskonna võitudele ja tiitlini aitamisel. Just selleks olen ma siin."


Predatorsi kaitseliin oli juba enne Subbani saabumist väga muljetavaldava koosseisuga. Kaptenist Shea Weberist loobumine oli julge otsus, aga Poile ongi end tõestanud peamänedžerina, kes ei karda riskida ja ajalugu on näidanud, et tema otsused kipuvad ka õiged olema.

(foto: dailyfaceoff.com)
"Meie kaitse puhul on tähelepanuväärne see, et esimest kolme - jättes Subbani välja - saab koosseisus ringi liigutada. Nad kõik suudavad uisutada ja litrit liigutada. Meil on väga liikuv esinelik," on oma sinise joone meeste kohta öelnud meeskonna peatreener Peter Laviolette.

Mobiilsus ja kiirus on aina tähtsamaks saamas. Nii nagu ka osavate kaitsemeeste olemasolu. Mida kiiremini litri kaitsetsoonist välja saad, seda väiksem on oht sinu väravale ja mida paremini kaitsjaid rünnakut suudavad toetada, seda rohkem tekib väravavõimalusi.

Kiirus on saanud sedavõrd oluliseks, et isegi läänekonverentsi meeskonnad nagu Predators on asunud eemalduma füüsilisusest, mis varasemalt konverentsis edukalt tegutsemiseks kõrgelt hinnatud oli. Jõudu peab muidugi endiselt olema, aga eelistatult kaasneb koos sellega kiirus ja osavus.

Rünnakuga seoses on oluline omada head tsentrite gruppi ning selleski kastis on Predatorsil linnuke kirjas. Meeskonna uus kapten Mike Fisher ja üle 1000 kohtumise NHL-is kaasa löönud Mike Ribeiro on mõlemad mitmekülgsed ründajad, kes võivad kahtlemata nii mõndagi veel ka Johansenile õpetada.

(foto: dailyfaceoff.com)
Predators, kes mängis pikalt Barry Trotzi juhendamisel, pole kunagi olnud tuntud hea ründemeeskonnanaga, kuid klubi juures kolmandat hooaega alustav Laviolette on selle osas muudatuse toonud. Pärast mitut viljatut aastat oli Predators mullu 2.73 kolliga mängus teist hooaega järjest liiga esikümne lähedal.

Meeskonnas oli eelmisel hooajal Filip Forsbergi ja James Neali näol tervelt kaks 30 väravaga meest. Seejuures jõudis rootslane 33 kolliga klubi rekordi korduseni. Playoffides, mis lõppesid  2. ringis hilisemale finalistile San Jose Sharksile 3-4 allajäämisega, näitas end tugevalt Colin Wilson, kes korjas 13 matši jooksul 14 silma (5+8). Teine ameeriklane Craig Smith on teinud kolm vähemalt 20 väravaga hooaega järjest.

Koos Jimmy Veseyga oleks edurivi veelgi tugevam, aga temast ilmajäämise kaotusevalu võib leevendada Kevin Fiala, kes korjas mullu AHL-is 66 matšiga 50 silma (18+32) ning sai viie mängu jooksul ka NHL-i lõhna nuusutada.

Kuna perfektset satsi on aga väga keeruline luua, siis on paradoksaalsel kombel Predatorsi kunagisest suurimast tugevusest saanud kõige valusam nõrkus. Laviolette'i meeskond oli mullu endale lastud pealevisete vähesuse osas 27.3-ga liiga parim, aga endale lastud väravate keskmine 2.60 jättis satsi liiga keskmikke sekka. Lühidalt tähendab see seda, et kolm korda Vezina auhinnale nomineeritud Pekka Rinne tase kukkus.

Kogu karjääri Nashville'is veetnud soomlane suutis eelmisel hooajal tõrjuda vaid 90.8%-lise efektiivsusega. Meeskond tervikuna jäi tõrjeprotsendi osas 90.5%-ga liiga viimase kümne sekka. Novembris 34-aastaseks saava Rinne peamiseks probleemiks on ebastabiilsus. Eelmise aasta oktoobris oli tema tõrjete efektiivsuseks 92.5%, aga järgmiste kuude jooksul sai ta 91% kätte vaid korra ja kahel kuul jäi see isegi alla 90%.

"Tegu on lihtsalt vaimsete asjadega. Hooaeg on pikk ja kui lased end nendest häirida, siis läheb raskeks. Võimalik, et vahest teen asjad vaimse poole pealt enda jaoks liiga raskeks," rääkis Rinne pärast hooaja lõppu.

Kuna kolm aastat klubis veetnud Carter Hutton lahkus vabaagendina St. Louisi, siis on uuel hooajal Rinnel uus varumees. Tõenäoliselt saab selleks Marek Mazanec, kes võttis kaks hooaega tagasi isegi ühe kuu parima uustulnuka auhinna. Pärast seda on aga tšehh praktiliselt kogu aja veetnud AHL-is. Eelmisel hooajal lasi ta seal endale 2.45 väravat ja tõrjus 91.2%-ga. Variandiks on ka Juuse Saros, aga 21-aastasena jääb tema siiski tõenäoliselt madalamasse liigasse veel küpsema.

Hooaja väljavaated

Pärast nappi alla jäämist Sharksile tõdes Poile, et meeskonnal on veel 1-2 mängijat puudu tõusmaks karikavõidu favoriitide sekka. Siis oli aga Johansen klubis mänginud vaid pool hooaega ja Subban oli veel Montreali armastatuim poeg. Nüüd näib, et meisterplaani viimased lülid on kokku kuhjatud.

Eelmisel hooajal tegi Predators jõulise sammu edasi ja kuna konverentsi finaal oli juba käega katsutav, siis võivad meeskonna fännid tõesti juba karikavõidust unistada. "Meie meeskond lõikab teise ringi jõudmisest kasu," tunnistas Mattias Ekholm eelmise hooaja lõpus. "Arvan, et saame vaid paremaks minna ja ootan seda põnevusega."

Rinne mänguvorm tekitab küsimusi, aga sellega seoses võib julgustavalt vaadata minevikku. Üleeelmisel hooajal tegi ta pärast 90.2%-lise tõrjete efektiivsusega aastat ühe karjääri võimsama hooaja, lõpetades 92.3%-ga. Hooajal 2012/13 olid tõrjed omakorda 91%. Ehk tal on kehvale aastale järgnenud alati hea hooaeg ja vastupidi. Nüüd peaks olema taas tõusu aeg. Kui nii tõesti välja kukub, siis peaksid Predatorsil olema päris head võimalused jõuda klubi ajaloo esimese divisjoni tiitlini ja sellele võiks järgneda ka edu playoffides.

Kommentaarid