 |
| (foto: mlive.com) |
Pärast kolme järjestikust avaringi mängudega lõppenud aastat on aga praegusel hetkel muidugi meeskond karikavõitmise potentsiaalist veidi kaugel. Päris napilt on ka mõnel korral see 25-aastane seeria ellujäänud. Nii ka eelmisel hooajal, kui divisjonikaaslast Boston Bruinsit suudeti edestada vaid seetõttu, et põhiturniiri jooksul koguti võrdsete punktide juures rohkem normaalajavõite.
Uuele hooajale vastu minnes on paljud spetsialistid arvanud, et Red Wingsi maagiline seeria lõppeb nüüd pärast Pavel Datsjuki lahkumist ära, kuid päris kindlalt seda väita ei saa. Venelasest võluri poolt jäänud auku üritatakse lappida mitme uue näoga. Suvel toodi klubisse koguni kolm uut ründajat - Frans Nielsen, Thomas Vanek ja Steve Ott.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Võrreldes mullusega on peatreener Jeff Blashill oma valikust kaotanud ka karjääri lõpetanud Brad Richardsi. Samal ajal hindab aga peamänedžer Ken Holland asendusi kõrgelt.
"Frans mängis (New Yorgis) Tavarese taga ja omas nii ründes kui kaitses palju vastutust. Arvame, et ta on üle välja kasulik mängija."
"Thomas tegi (eemisel hooajal) 18 kolli. Arvame, et pärast seda, kui Minnesota tema lepingu välja ostis, näeme motiveeritud sportlast."
Blashilli meeskond jäi eelmisel hooajal 2.55 väravaga liiga viimase kümne sekka, seega kulub igasugune abi rünnakul kahtlemata ära. Sellega seoses saab olema ka huvitav see, kuidas hakkab toimetama pärast Datsjuki lahkumist oma naturaalsele positsioonile keskele pääsev Dylan Larkin.
Suvel 20-aastaseks saanud ameeriklane oli üle 36 aasta esimene Red Wingsi kollanokk, kellel õnnestus lõpetada meeskonna suurima väravakütina. 80 mänguga läks võrku 23 tükki. Nende kõrvale lisas ta 22 söödupunkti. Novembris kuu parimaks uustulnukaks valitud noormees oli ka +11-ga meeskonna parim +/- arvestuses.
Larkini kõrval oli veel vaid Tomaš Tatar vähemalt 20 väravaga mees (21). Asjad muutusid päris palju võrreldes Mike Babcocki viimase peatreenerina veedetud aastaga. Siis oli satsis neli vähemalt 20 kolliga meest.
Kaitse osas oli seis ka kaugel roosilisest. Endale lasti keskmiselt 2.67 väravat. See tähendas ka seda, et Red Wings oli ainus negatiivse väravate suhtega playoffidesse pääsenud meeskond. Bruinsil oli näiteks seis kenasti 0.1-ga plussis.
Oma seljataguse parandamise osas pakub uuele hooajale vastu minnes lootust see, et põlvevigastus röövis mullu Niklas Kronwallilt ligi 20 mängu ja nooremad kaitsemehed on taas aasta võrra kogenumad. Seejuures on pärast eelmise hooaja lõppu Aleksei Martšenkol selja taga nii MM-turniir kui ka maailmakarika mängud.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Mrazek oli läinud hooajal kohati täiesti löömatu, võites näiteks jaanuaris üheksast mängust seitse, lastes 1.32 väravat ja tõrjudes 95.2%-ga. Kogu hooaja peale tuli 54 mänguga 27 võitu, keskmiselt väravaid 2.33 ja tõrjed 92.1%. Howard sai 37 mängu juures kirja vaid 14 võitu, lastes 2.80 väravat ja tõrjudes 90.6%-ga. Alates hetkest, mil ta 2009. aastal põhimeeskonna püsivaks liikmeks sai, pole tema numbrid halvemad olnud.
Holland tunnistas kevadel, et võib Howardist loobuda ja 32-aastane puurilukk tõdes ka ise, et mängud Red Wingsi särgis võivad olla mängitud, aga pärast seda on seis siiski muutunud.
"Minu arvates olid väravavahid sel aastal meie meeskonna tugevuseks, aga mõlemad sattusid eriaegadel raskustesse," rääkis alates 1997. aastast klubi peamänedžerina tegutsev Holland suvel. "Kui Jimmyl asjad jaanuaris ja veebruaris untsu läksid, siis võttis Petr asja üle ja kui Petr veebruari keskel ja märtsis raskustes oli, siis esines Jimmy hästi. Me vajame kahte väga head väravavahti, nii nagu kõik meeskonnad."
Hooaja väljavaated
Peagi algava hooajaga seoses võib äkki öelda, et Red Wingsi tugevuseks on see, et oma taset hinnatakse realistlikult. Pikk playoffide seeria ja varasemad karikavõidud on meeskonna fännidest kindlasti teinud nõudliku pundi, aga klubisiseselt ollakse kahe jalaga maa peal. "Karikanõudlejaid on viis või kuus, selles grupis me arvatavasti pole. Nende viie-kuue järel tuleb 20 meeskonda, kes on sarnase tasemega. Kuulume sellesse 20 meeskonna gruppi," ütles Holland augusti lõpus.
Calgary Flames on eelmisest hooajast hea näide, kui meeskonnast, kes pärast playoffide 2. ringi jõudmist läks suviste täiendustega veelgi vingemalt panema, aga lõpuks kukuti maoli maha. Illusioonidest hoidumine peaks kindlustama selle, et meeskond üritab anda endast igal õhtul tõepoolest parima ja eks see ole üks faktor, kuidas 20-st võrdsest meeskonnast selguvad lõpuks kümme, kes karikavõidu peamiste favoriitidega playoffides liituvad.
Red Wingsi vaimustav playoffide seeria on kindlasti ohus, aga nii on see viimastel aastatel nii mõnelgi korral olnud. Ometi on ikka ja jälle suudetud seda pikendada. Mullu käidi kõva kadalipp läbi - probleemid väravasuul, võtmemängijate vigastused, mõne mehe alavorm - kuid ometi võluti endale koht karikamängudel uuesti välja. Samamoodi jätkates saab õnn ükskord otsa. Aga halvavaid faktoreid vältides võib Blashilli meeskonnast kujuneda ka terav sats, kes teeb järjekordselt oma (playoffidesse jõudmine) kenasti ära.
Kommentaarid