Kuvatud on postitused sildiga mike johnston. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mike johnston. Kuva kõik postitused

Hooaja eelvaade: Pittsburgh Penguins

Pittsburgh Penguins oli eelmise detsembri keskpaigas üsna nadis seisus. Peatreener Mike Johnston ei suutnud kuidagi oma meeskonnast maksimumi välja pigistada ja käsil oli seeria, mille käigus võideti seitsmest mängust vaid kaks. Ent seejärel edutati AHL-ist meeskonna peatreeneriks Mike Sullivan ning edasine on ajalugu.

(foto: Ezra Shaw/Getty Images)
Sullivan alustas Pittsburghis nelja järjestikuse kaotusega, mis kõik ka normaalajaga tulid, ent ülejäänud hooaja jooksul kaotati järjestikused kohtumised vaid neli korda. Seejuures alates jaanuari keskpaigast vaid korra. See oli idakonverentsi finaalis Tampa Bay Lightningu vastu, mil 2015. aasta finalist edu kordamisest ühe võidu kaugusele jõudis.

Lõpuks lõid pingviinid aga verinoore väravavahi Matt Murray toel Lightningu uppi ja sama tehti ka Stanley karikavõistluse finaalis San Jose Sharksiga ning 4-2 seeria võit tõi klubile pärast 7-aastast pausi esimese karikavõidu.


"Mängijad olid väga vastuvõtlikud sellele, mida üritasime neile sisendada. Tegu oli protsessiga, mis viis meid seisu, kus soovisime olla," rääkis Sullivan suvel edu alustest.

Uus süsteem võeti üsna kiirelt omaks ja karikani sammumisel ei häirinud isegi mitmed olulised vigastused. Phil Kessel mängis kogu hooaja käevigastusega, Jevgeni Malkin jäi karikamängudes küünarnukitrauma tõttu kahvatuks ja meeskonna üheks põhikaitsjaks kerkinud Trevor Daley hooaeg lõppes idafinaali neljanda mänguga ära.

Kui Johnston praktiseeris ettevaatlikku, kaitsest lähtuvat stiili tänu millele meeskond isegi veel tema vallandamise hetkel oli liiga parimate kaitsesatside seas, siis Sullivan rõhus tempokale ja agressiivsele mängule.

Põhiturniiril jäi Penguinsi pealevisete suhe +3.5 alla vaid LA Kingsi +4.5-le. Ise tehtud ürituste osas oldi 33.2-ga kogu liiga parim. Ja seda isegi pärast Johnstoniga tehtud algust, mil esimese 28 mängu keskmine oli 30.6.

Viimase kümne hooaja jooksul on suurim pealevisete keskmine 2008/09 Detroit Red Wingsi 36.2. Saab olema huvitav näha, mida suudab terve rivistusega ja kogu hooaja jooksul Sullivaniga mängiv Penguins.

Pingviinid alustavad aastat praktiliselt sama koosseisuga. Põhimeestest on lahkunud vaid New Jerseysse siirdunud kaitsja Ben Lovejoy. Devilsi särgis mängib uuel hooajal ka Beau Bennett, aga tema oli nagunii enamuse ajast katki.

2.94 kolli skoorinud rünnak on võrreldes finaalseeria lõpuga täiesti sama. Kuigi nii mõnelgi pool on jutuainet pakkumas see, et milline ikkagi on Penguinsi teine ründekolmik. Kas ikka see, kus Malkin figureerib või playoffides pöörases hoos olnud HBK kolmik, kes kõik olid meeskonna punktitabeli TOP 5 seas.

(foto: dailyfaceoff.com)
Nimekirjast puudub hetkel Matt Cullen, aga ka tema on aastase lepinguga Pittsburghis tagasi.

"Surve langeb alati tähtmängijate peale," on peamänedžer Jim Rutherford rünnakuga seoses tunnistanud. "Nad mängivad kõige rohkem minuteid, on kõige raskemates olukordades mängus ja kui sa saad oma kolmanda või neljanda kolmiku panna mänge võitma, siis oled kenasti teel saamaks heaks meeskonnaks. Meie oleme sellega jätkamas. Üritame rivistust võimalikult tasakaalukalt ehitada."

Rännakuga seoses loodetakse, et noored Bryan Rust, Tom Kühnhackl ja Oskar Sundqvist on valmis uueks arenguetapiks. Chris Kunitz pole pärast Sidney Crosbyst lahku löömist rünnakul suutnud enam särada ja järelkasv peaks tema poolt tulemata jäävad väravad ära tegema. 37-aastasest ründajast sai mullu üheksas aktiivne kolme karikavõiduni jõudnud mängija, aga algamas on lepingu viimane hooaeg ning ta ei pruugi selle lõpuni enam ka meeskonda jääda.

Mullu keskmiselt 2.43 väravat lasknud kaitse on suvel kõvasti sügavust juurde saanud. Tagasi toodi hooaja keskel Devilsile loovutatud David Warsofsky, kes Sullivanile hirmsasti meeldib ning koha pärast hakkavad konkureerima ka Chad Ruhwedel, Stuart Percy ja Cameron Gaunce.

(foto: dailyfaceoff.com)
Liigast leiab kindlasti nii mõnegi kaitseliini, mis Penguinsi omast nimede poolest kõvem. Ent kuna palju rõhutakse Sullivani poolt rakendatavale mänguskeemile, mis vajab teatud tüüpi sinise joone mehi, siis ei tasu vast rivistuses kahelda. Seejuures oli Sullivani meeskond vaatamata sellele, et mitmed kaitsemehed on ründava mentaliteediga, üks mulluse hooaja edukamaid karistuste surmajaid. 84.4%-line efektiivsus andis 5. koha.

Lisaks ei pea muidugi kaitsemeeste kvaliteedi pärast väga muretsema, kui sul on väravas sellised mehed nagu Murray ja Marc-Andre Fleury. Kuna karikavõidu vaht tuli maailmakarikalt tagasi vigasena, siis saab kogenud Fleury uue hooaja alguses taas võimaluse haarata oma koht tagasi.

Fleury oli eelmise hooaja alguses Johnstoniga mängides praktiliselt ainuke pingviin, kelle kohta midagi head võis öelda. Sullivani režiimi ajal tema numbrid veidi kukkusid, ent need olid siiski heal tasemel - endale lastud keskmine 2.29 ja tõrjed 92.1%. 58-st mängust õnnestus võita koguni 35.

Murray võitis põhiturniiril oma 13-st üheksa, lasi keskmiselt täpselt kaks ja tõrjus 93%-ga. Playoffides tuli 15 võitu numbritega 2.08, 92.3%. "Meil on nüüd kaks väga head esikinnast, üks kes oma karjääri alustamas ja teine, kes on juba suurepärase karjääriga ning kellel on mitmeid häid aastaid veel pakkuda," kommenteeris Rutherford postidevahelist seisu playoffide lõppedes.

Hooaja väljavaated

Septembri alguses ilmus Crosby poolt huvitav mõtisklus eelmisest hooajast. See lõppeb ridadega: "Selle aasta meeskonnal on kõigiga võrdsed võimalused. Riietusruumis on palju eneseusku ja -kindlust seoses sellega, et me kõik teame oma rolli meeskonnas ja seda, kuidas koos mängida. Teame, et tulemas on raske aasta. Viimase 20 aasta jooksul pole põhjuseta ükski meeskond järjestikustel aastatel karikat võitnud. Kõik soovivad sinu pead ning 82-mängulise hooaja ja 4-ringilise playoffide jooksul on raske pidevalt võita. Kindel on aga see, et isegi kui hakkame endas uuesti kahtlema, siis anname ikkagi parima. Ma ei taha, et mullune hooaja esimene pool uuesti korduks. Tahan teist osa. Tahan karika säilitada."

Kuna mitmed meeskonnad on hakanud Penguinsi eduvalemit - kiirust ja sügavust rünnakul - kopeerima, siis pole tõesti tulemas kerget aastat. Vastastel on olnud mitu kuud aega valmistuda Penguinsi alistamiseks ja teades, milliseid fanatte liigas leidub, siis ei ole väljakirjutatu kindlasti niisama sõnakõlks. Aina rohkem luuakse klubides erinevaid osakondi, mis spetsiifiliselt mõne üksiku elemendiga tegelevad. Seega võib kuskil olla kogu suvi kinniste kardinate taga Penguinsi mängude videoid vaadanud härrad-prouad.

Juhus või mitte, aga just Penguins oli seitse aastat tagasi üks meeskondadest, kes järjestikustel hooaegadel finaalis mängis. Red Wingsi vastu mängiti eelnenud 2-4 kaotus 4-3 võiduks. Nagu ka meeskonna kapten ise on tunnistanud, siis järjestikustel aastatel võitmine on raske. Kuid raske oli eelmisel hooajal ka Penguinsi peatada ning see võib nüüd ka korduda.

Mike Sullivan on Penguinsi mängijate eneseusu taastanud

Mike Sullivani aeg Pittsburgh Penguinsi peatreenerina algas nadilt nelja järjestikuse kaotusega, aga eks iga uus algus ole raske. Nüüdseks on meeskond tema juhendamisel saanud uue hingamise ning Jevgeni Malkini sõnadest võib välja lugeda, et ta on aidanud mängijatel taastada eneseusu.

(foto: todaysslapshot.com)
Penguinsil on pärast neljapäevast 4-3 võitu Philadelphia Flyersi üle vähemalt punkt kirjas viimasest 14-st matšist kümnes. Vormitõusu toel on uuesti asutud oma divisjonis ülespoole liikuma ning väikene konkurentide poolne koperdamine tähendab ka seda, et võimatu pole end teisele kohale mängida.

Malkini sõnul pole aga playoffidesse jõudmises küsimustki. "Oleme nüüd hakanud uskuma, et suudame iga mängu võita," ütles venelane eile. "Meil on suurepärane meeskond. Oleme hakanud paremini mängima. Usun, et jõuame playoffidesse."

Pingviinid pole alates 2006. aastast hooaja otsustavast faasist eemale jäänud, seega on selge, et playoffidesse jõudmine on absoluutne miinimum, mida oodatakse.

Sullivan on meeskonna aheldatest priiks lasknud ja puhunud mängijatele elu sisse. "Ta tuli meeskonna juurde ja tõi rohkem energiat ning emotsiooni," märkis venelane peatreeneri kohta.

Malkini hinnangul oli emotsionaalne süst ka Flyersi alistamise taga: "Olime 2-0 taga ja ta tuli riietusruumi ning survestas meid seal, näitas emotsioone ja seejärel kandsime emotsiooni oma mängu."

Kui Penguins skooris endise treeneri Mike Johnstoni juhendamisel napilt üle kahe värava mängus (2.35), siis koos Sullivaniga on jõutud kolme lähedale (2.65). Kaitse on selle arvelt küll kannatanud, aga mitte palju, kui arvestada väravate suhet. Johnstoniga lasti endale keskmiselt 2.32 väravat, Sullivaniga lastakse 2.67.

Enim hakkab kahe treeneri tööperioode võrreldes silma aga pealevisete suhe. Johnstoniga oli üsna tavapärane see, et vastastel lasti endast rohkem pealeviskeid teha. 28 matši puhul läks nii 12 korda. Sullivaniga mängitud 18 kohtumise jooksul on see juhtunud aga ainult kolm korda.

Penguinsi uus peatreener on väljakutseks valmis

Pittsburgh Penguins alustab tuleval ööl uue ajastuga, kui nädalavahetusel uueks peatreeneriks määratud Mike Sullivan on Washington Capitalsi vastu meeskonda esimest korda juhendamas. Viimati rohkem kui 10 aastat tagasi NHL-is püsiva peatreenerina tegutsenud mees on väljakutseks valmis.

(foto: pensburgh.com)
Sullivani viimane täishooaeg NHL-is ei osutunud kõige edukamaks, kui ta suutis hooajal 2005/06 Boston Bruinsile tuua vaid 28 võitu. Ent hooajast 2003/04 on tal CV peal kirjaks ka divisjoni võit ning oma võimetes on ta väga kindel.

"Olen elevil selle võimaluse üle. Me kõik püüdleme kõige kergemale tasemele jõudmise suunas, seetõttu teemegi seda, mida me teeme. Tunnen, et see 12-13-aastane kogemus AHL-i ja NHL-i abi - ning peatreenerina on mind selleks võimaluseks ette valmistanud. Olen selleks valmis rohkem, kui eales varem," rääkis Sullivan oma esimeses intervjuus Penguinsi peatreenerina.

Sullivan asus treeneriks kohe pärast mängijakarjääri lõppu. Viimased endise ründaja karjääri 709-st põhihooaja mängust tulid hooajal 2001/02 ja juba järgmisel hooajal oli ta Bruinsi AHL-i meeskonna boss.

Bruinsist lahkumise järel on järgnenud mitmed aastad abitreeneri tööd erinevates klubides, kuid ka näiteks 2006. aasta OM-il USA koondise juures.

Kõik kogemused ja oskused saab nüüd mitmete eliitmängijate peal käiku lasta. Sullivan tunnistas, et ootab põnevusega Sidney Crosby ja Jevgeni Malkiniga koostöö tegemist. Esimeseks eesmärgiks on vormida meeskonnale uus nägu: "Minu jaoks on kõige tähtsam kinnistada teatud mentaliteet, mis inspireeriks kõik kutid oma parimal tasemel mängima. Püstitame kindla identideedi ja üritame selle järgi mängida."

Penguinsi mängijad on tunnistanud, et tunnevad süüd vaid poolteist hooaega klubi juures vastu pidanud Mike Johnstoni vallandamises, aga uue bossiga ollakse loomulikult valmis koostööks.

Seejuures tõi Beau Bennett kahe peatreeneri vahel välja ka huvitava võrdluse: "Johnston on rohkem professori tüüp, ta mõtleb kõik läbi ja räägib leebelt. Sullivan on väga otsekohene. Kaks täiesti erinevat stiili. Meil pole Sullivaniga veel mängu olnud, aga usun, et see saab meie jaoks hea olema."

Penguins vallandas Mike Johnstoni

Kui Beau Bennetti kaks väravat päästsid kolmapäeval Mike Johnstoni töökoha, siis reedesest Jevgeni Malkini vägitükist selleks enam ei piisanud. Pittsburgh Penguins teatas, et vallandas 58-aastase peatreeneri. Meeskonna juhendamise võtab üle Mike Sullivan.

(foto: fansided.com)
Johnstoni jaoks sai saatuslikuks novembri lõpus alanud seeria, mille käigus võideti seitsmest kohtumisest vaid kaks. Kuigi tõsi, Penguins on kogu hooaja jooksul kahvatult esinenud ja ka mullu lõpetati põhiturniir halvasti, kui viimasest 15-st mängust kaotati 11.

"Tundsin, et on aeg treenerivahetuseks, sest meie meeskond on alla oma võimete mänginud. Praeguse mängijate grupi juures on meie ootused palju kõrgemad," teatas peamänedžer Jim Rutherford.

Penguins jäi Johnstoni lahkumise järel virelema oma divisjoni viiendale kohale, playoffide koht ühe punkti kaugusel. Tema juhendamisel võideti tänavu 28-st matšist 15 ja kokku 110-st 58.

Sullivan on endine John Tortorella truu abiline, kellega töötati koos nii New York Rangersis kui ka Vancouver Canucksis. Läinud suvel määras Penguins ta juhtima oma AHL-i satsi. 47-aastane ameeriklane tüüris väikesed pingviinid liiga parima võiduprotsendini, enne kui suure klubi poolt kutse tuli.

NHL-is on Sullivan varem töötanud kaks hooaega Boston Bruinsi peatreenerina ning kuus kohtumist Canucksi bossina, kui hooajal 2013/14 Tortorellal juhendamiskeeld oli. 170-st mängust on tulnud 72 võitu.

"Mike Sullivan on olnud peatreener ja abitreener NHL-is ning oleme õnnega koos, et ta oli meie AHL-i klubi juures sel hooajal. Ta on teinud silmapaistvat tööd Wilkes-Barre/Scrantonis ja on valmis ametisse astuma," tutvustas Rutherford uut meeskonna bossi.

Uue peatreeneri esimene mäng on ööl vastu teisipäeva Washington Capitalsi vastu. Tema esimeseks ülesandeks on kindlasti meeskonna rünnaku elavdamine. Keskmise väravasaagi (2.36) osas edestab Penguins vaid kolme meeskonda. Suurem viljakus rünnakul eeldab ka seda, et Sidney Crosby lastakse ahelatest priiks. #87 on seni tänavu 28 matšiga kogunud vaid 19 punkti.

Sullivani juhendamisel skooris Bruins kahe hooaja jooksul keskmiselt 2.67 väravat. AHL-is oli aga tänavu tema meeskonna väravasaak tervelt 3.69.

Penguins teatas, et koos Johnstoniga on ametist vabastatud ka abitreener Gary Agnew, kes sarnaselt peatreenerile 2014. aasta suvel klubisse saabus.

Jevgeni Malkin Penguinsi nirust mängust: "Oleme üksteise peale pahased."

Eelmise nädala keskel tundus Pittsburghis kõik veel ilus ja kena. Kanada ringreis lõppes Calgarys kaotusega, ent kohe järgmises matšis oldi kodupubliku ees üle liigat juhtinud Montreal Canadiensist. Nädal lõpetati aga kahe kaotusega, mille järel Jevgeni Malkin tunnistas, et seis on kaugel roosilisest.

(foto: USA TODAY Sports)
Kui pärast New Jersey Devilsile 0-4 kaotatud mängu Malkinilt küsiti, mis on meeskonnas valesti, siis vastas venelane, et kõik. Lisades: "Me ei mängi õigetmoodi ega piisavalt tugevalt. Oleme üksteise peale pahased."

Kaks järjestikust kaotust tulid pärast seeriat, mille käigus võideti 12-st kümme. Kuid seda suuresti tänu Marc-Andre Fleury mängule. Meeskonna esiväravavaht on nii keskmise sisse lastud väravate arvu (2.01) kui tõrjete efektiivsuse (93.1%) osas liiga esimese seitsme hulgas.

Tore on ka meeskondlik keskmine sisse lastud väravate hulk (2.18), millest paremad vaid kolm satsi, aga hoolikama kaitsetegevuse viljelemine on viinud väravate kokku kuivamiseni. Aastaid oma mänguga head meelelahutust pakkunud meeskond vireleb 2.06 värava peal, millest omakorda halvemad vaid kolm meeskonda.

Kuigi sõna "hoolikas" on kaitsetegevuse kirjeldamisel ehk siiski veidi ülepaisutatud. Malkin lisas: "Probleem pole ainult väravates. Nendeks on ka halvad karistused, litrikaotused ja üldse kõik. Me ei mängi süsteemi õigesti."

Käes on aeg, kus Penguinsi ülekaalu efektiivsus (12.3%) on kogu liiga peale eelviimane. Neli hooaega järjest on selle osas oldud esikümnes. Peatreener Mike Johnston ei saa enam tuua vabanduseks ka seda, et hooaeg on alles alanud. Ja kuna asjad ei toimi, siis võtab kapten juba ise aeg-ajalt juhendamise üle.


Sidney Crosby & Co on uuesti jääl homme, mil Minnesota Wildi vastu alustatakse neljast kohtumisest koosnevat kodumängude seeriat.

Kurioosum: Beau Bennett vigastas end väravat tähistades

Senise karjääri jooksul oma kehva tervise poolest tuntuks saanud Pittsburgh Penguinsi ründaja Beau Bennett on järjekordselt meeskonna viimasest viiest mängust puudunud ning nüüd on selgunud ka selle põhjus. 23-aastane ameeriklane on tunnistanud, et vigastas end väravat tähistades.

(foto: Getty Images)
Bennett skooris oma senise ainsa värava kaks nädalat tagasi Montreal Canadiensi vastu. Videost on aga raske aru saada, mis trauma võis põhjustada.


Penguinsi peatreener Mike Johnston loodab, et noor ründaja on järgmises mängus jääl tagasi. Selleks on kolmapäevane kohtumine Washington Capitalsiga.

Eelmisel hooajal käis Bennett murtud randme tõttu jääl vaid 49 kohtumises, kust jäi kirja 12 punkti (4+8).

Penguins loodab end esimeses kodumängus käima saada

Uue hooaja esimese nädala suurim üllatus on kindlasti see, et Pittsburgh Penguins on kahes mängus teinud vaid ühe värava. Hooaja algus on olnud kaugel ideaalsest, kuid liigselt selle pärast ei muretseta. Loodetakse end hooaja esimeses kodumängus käima saada.

(foto: lockerdome.com)
Nädalavahetusel jäi Penguinsil umbes viis minutit puudu klubi ajaloo pikimast hooaja alguse põuaperioodist. Seeria lõpetas Phil Kesseli esimene uue klubi eest tehtud põhihooaja koll.


Penguins on üks vaid kolmest meeskonnast, kes jätavad avanädala selja taha vaid ühe väravaga.

Uimane algus pole aga peatreenerit Mike Johnstonit üllatanud. "Olen alati arvanud, et hooaja algus koos mitmete uute mängijatega on omamoodi protsess. Kõik meie ründekolmikud on erinevad ja asjad ei hakka lihtsalt sõrmenipsu peale toimuma. Meil on olnud võimalusi, aga me pole neid ära kasutanud," muljetab oma teist hooaega klubi juures alustanud treener enne tänast matši Montreal Canadiensiga.

Meeskonna keskmine pealevisete arv on kahes kohtumisega olnud 32.5 ehk võimalusi on tõesti olnud. Seda isegi olukorras, kus Sidney Crosby pole veidral kombel mitte ühegi väravale läinud pealeviskeni jõudnud.

Kapten on peatreeneriga sama meelt: "Uute kuttidega mängides tuleb aasta alguses alati kohaneda. Meil on olnud mõned head šansid, peame need lihtsalt realiseerima."

Tänase vastase näol on pingviinidel vastas soodne meeskond, kelle vastu end käima saada. Crosby pole oma karjääri jooksul Canadiensi vastu kodus kordagi nulli peale jäänud. 15 mänguga on kirjas 12+12.

Pittsburghis alustab ründestaaride kõrval üllatusmees

Üks uue hooaja põnevamaid vaatepilte on kindlasti see, kuidas hakkab toimetama Pittsburgh Penguinsi staare täis ründeliin. Esimesena näeme seda homme, kui ollakse külas Dallas Starsil. Staaride kõrval on aga edurivis ka üks üllatusmees - 18-aastane Daniel Sprong.

(foto: Jeanine Leech/Icon Sportswire)
Tänavuse drafti 2. ringis ära korjatud ründaja mängis ennast meeskonda tugeva treeninglaagriga. Ta paistis silma oma professionaalse suhtumise ning loomulikult ka oskustega. Ega muudmoodi end Penguinsi edurivisse ei mahutagi.

Kõik algas sellest, kui peatreener Mike Johnston pani ta esimestel päevadel Sidney Crosby kõrvale mängima. "Sidi kõrval mängimine andis mulle kõvasti enesekindlust ja mu esimene mäng läks väga hästi," tunnistas Hollandis sündinud Sprong.

Crosby kiitis tema õppimisvõimet ja märkis, et enim on talle muljetavaldanud Sprongi pealevise, mille arendamine noorukitel alati raske. Noore tiimikaaslase oma olevat aga NHL-iks juba valmis.

Häid sõnu on tulnud ka Johnstoni poolt, aga neid on siiski saatnud ka mõningad noomitused. "Tal on komme liikuda liiga kiirelt ja tihti litri ette. Ta peab ka kaitses, litrist tagapool tegutsema, mis ülioluline, kui sellel tasemel regulaarselt mängida," mainis Johnston.

Penguins annab Sprongile vähemalt üheksa kohtumist (minimaalne mängude kogus ilma, et kollanoka lepingust aasta maha läheks) ja noor mängumees plaanib neid õppetundidena kasutada. "Tean, et esimene samm on tehtud. Sain meeskonda. Nüüd pean lihtsalt kõvasti tööd tegema, et koosseisu püsima jääda," tõdes Sprong, kes 2005. aastal perekonnaga hokiunistuse elluviimiseks Kanadasse kolis.

Kuid vaevalt, et 10 aastat tagasi julgeti unistada sellest, et noor mängumees saab võimaluse mängida koos Crosbyga.

Hooaja eelvaade: Pittsburgh Penguins

Pittsburgh Penguins mängis eelmisel hooajal tulega. Põhiturniiri lõpus kujunes skoorimine üllatavalt raskeks ja nii pääseti playoffidesse üle noatera. Samas tuli rahulduda ainult wild-cardi kohaga, mis tõi kohe avaringis vastu New York Rangersi ning peagi ootasid golfiväljakud.

(foto: Getty Images)
Ründes viis 30 väravaga hooaja teinud meest

Uuel hooajal ei tohiks väravad kokku kuivada. Sidney Crosby, Jevgeni Malkin, Chris Kunitz, Patric Hörnqvist ning suvel hangitud Phil Kessel on kõik oma karjääri jooksul vähemalt ühe 30 väravaga hooaega teinud. Kui sellise koosseisu juures jäädakse uuesti väravatesaagi osas liiga keskmike sekka - mullune number 2.65 per mäng - siis peaks häbist läbi jää vajuma.

Ründepotentsiaali oli muidugi kõvasti ka eelmisel hooajal, aga siis käisid meeskonda vigastused kiusamas. Seda loodetakse edaspidi spetsialistide abiga vältida. Ja ega ühest Kesselist ei ütleks ükski meeskond ära. "Pärast seda, mis me eelmisel aastal vigastuste tõttu üle pidime elama meeldib mulle praegune sügavus ründeliinis. Mul on usk süsteemi, mida treener (Mike Johnston) kasutab. Meist saab agressiivne ja kiire meeskond," on rääkinud peamänedžer Jim Rutherford.

Penguins pidi Kesseli hankimise nimel on pinki veidi pügama ja loovutama tükikese tulevikust, aga teised suvised täiendused Nick Bonino, Eric Fehr ning Matt Cullen on võimekad ning kogemustega mängumehed, kes peaksid suutma auke lappida. Ja eks nende preemiaks jääbki see, et saab eelpool välja toodud viisiku tegutsemist parimatelt istekohtadelt jälgida. Seejuures, kui alandame veidikene väravate mõõdupuud, siis mahub kogu kolmik ilusti sisse seltskonda, kes karjääri jooksul teinud vähemalt ühe 20 väravaga hooaja. See rida kujuneb lõpuks üheksameheliseks.

"Meie vastu mängimine ei saa lihtne olema. Ükskõik, millisteks meil ründekolmikute koosseisud kujunevad, olenemata sellest kes kellega koos mängib, on meil väga hea tasakaal," kirjeldas Crosby suvel satsi.

Nii Crosby kui ka Malkin on elevuses Kesseliga koos mängimise suhtes. Johnstoni ootab ees suure otsuse tegemine - kuhu ikkagi #81 mahutada? Kindel on see, et Pittsburghi saabub varasemaga võrreldes veelgi parem Kessel.

(foto: Getty Images)
Osade juttude kohaselt on 27-aastane ründetuus suvel kuus kilo kaotanud. Ise lükkas ta hiljuti selle väite tagasi, märkides tagasihoidlikult, et on ehk vaid veidi kergemaks muutunud, aga füüsilise ettevalmistuse guru Gary Roberts on muutustest teada andnud. "Tean, et ta on kergem. Me kaalusime teda," tunnistas mitmeid mängijad hooajaks valmis vormiv Roberts eelmisel nädalal. "Selle osas, mida ta ise arvab, ei hakka ma oma mõtteid jagama. Sellel pole ka tähtsust. Fakt on see, et ta oli kohal, läbis programmi ja usun, et valmistus heaks aastaks."

Toronto Maple Leafsi endine peatreener Ron Wilson usub, et Kessel on suuteline tegema 40 väravaga hooaja ja arvestades asjaolusid, siis ei saa talle vastu ka vaielda. Eelmise hooaja lõpunädalatel näidatud hoog, kus meeskonna viimase 18 mängu keskmine väravate arv oli vaid 1.61, peaks kindlasti uuel aastal kaugele selja taha jääma.

Kaitse võib saada kirstunaelaks

Rünnakuga seoses on elevust palju ja olgem ausad, saab olema põnev näha, mida korraldatakse, kui Crosby, Malkin, Kessel kõik korraga väljakule satuvad, kuid nagu Dallas Stars äsja näitas siis nõelteravast rünnakust pole mingit tolku kui kaitse auklik nagu vanainimese naeratus. Penguinsil võivad need asjad vajuda samasse suunda.

Kaitse liider peaks olema Kris Letang, aga mitmekülgne kanadalane on taas teinud vigastuste poolt häiritud aasta. Arvestades kõiki tema probleeme, siis on 28-aastane mängumees vaid ühe jõuvõtte kaugusel pikemaks perioodiks haigevoodisse vajumisest.

(foto: USATSI)
Eelmisel hooajal 54 punktiga karjääri tippmargi teinud kaitsja järel tulevad Ben Lovejoy (mängijatüübilt justkui Letangi vaese mehe versioon), Rob Scuderi (tore maskott), Ian Cole (alles 26-aastasena suutnud oma esimese täishooaja teha) ning seejärel on juba lasteaia kord. 21sed Olli Määttä ja Derrick Pouliot on saamas suurt usaldust ning vastutust.

Soomlane tegi vägeva hooaja juba tunamullu, aga on noorukina veel ebastabiilne. Pouliot on NHL-is teinud kaasa täpselt 34 mängu. Mõlema puhul on oodata veel rohkelt kooliraha maksmist. Kuigi nende talendis muidugi mitte keegi ei kahtle. "Poulioti sugused vendi on raske leida. Küpsedes saab temast ülekaalu olukordades meie jaoks väga oluline mängija," on Rutherford kirjeldanud.

Koosseis pole muidugi lõplik ja midagi põnevat võib veel tulla, aga kuna palgaruumi on vähe - kaks miljonit hetkel - siis ei ole kerge oma kvaliteeti tõsta. Treeninglaagrisse on kutsutud klubiga 2009. aastal Stanley karika võitnud Sergei Gontšar, aga ideaalmaailmas ei hakka sa ikkagi 41-aastastega satsi tugevdama. Olgu ta kui kange tahes.

Kas Marc-Andre Fleury suudab edukat hooaega korrata?

Kui kogu meeskonna jaoks lõppes mullune hooaeg varakult ära ja sellega ei saa rahul olla, siis väravavaht Marc-Andre Fleury võib seda siiski heade sõnadega meenutada. 30-aastane puurilukk sai hakkama oma karjääri parima aastaga - keskmine sisse lastud väravate arv 2.32, tõrjed 92% ja kümme nullimängu. Penguins vajab edu nimel uuel hooajal sama minekut.


Teoorias võiks Penguinsi üheks kirstunaelaks olla ka väravavaht, kuna Fleuryl puudub silmapaistev varumees, aga 2003. aasta drafti avavalik on ennast tõestanud väga head tervist omava mängijana. Seega pole vast selle osas muretsemiseks põhjust. Kui aga läheb siiski teisiti tuleb loota 28-aastase Jeff Zatkoffi peale.

2013. aastal NHL-is debüteerinud väravavaht on seni jääl käinud vaid 21 kohtumises. Endale on ta keskmiselt lasknud 2.58 väravat ja tõrjete efektiivsuseks on olnud 91.3%.  Tegu üsnagi tavapäraste varuväravavahi numbritega, aga ei tea veel keegi mis suunas - kas üles või alla - hakkavad need suurema mängupraktika puhul liikuma. Arvestades, et kaitse tundub haavatav, siis Zatkoff postide vahel pole Penguinsi fännide jaoks kindlasti mitte kõige stressivabam vaatepilt.

Hooaja väljavaated

Kesseli lisandumisega peaks meeskond saama uue ründerelva kõrval ka moraalse tõuke, mis võib omada vaid positiivset efekti. Tagala on probleemiks ja palju sõltub Letangi tervisest, aga mees ise on vähemalt enesekindel. "Olen suurepärases vormis," tunnistas ta hiljuti. "Läbisin sama programmi, mille igal aastal. Sellega seoses ei olnud mingisuguseid (eelnevast traumast tingitud) viivitusi. Ütleksin, et see on treeningute ja enesetunde osas olnud minu parim suvi."

Penguinsi peaks aitama ka uus lisaaja formaat. Rutherford on kiitnud meeskonna kiirust ja nüüd, kus 3 vs 3 mängu ajal seal vaba ruumi rohkem on see ohtlikuks relvaks. Eelmisel hooajal jäeti lisaminutitel kõvasti punkte lauale, kui kaotust tuli tunnistada 12 korda. Selle osas kuuluti liiga tagumisse otsa. Kui oleks õnnestunud lisaajale läinud mänge rohkem enda kasuks kallutada, siis saanuks kindlasti põhiturniiri lõpu närveerimist vältida.

Kuna mõned meeskonnad kukkusid karmilt, siis on Penguinsi üheksa-aastane järjestikuste playoff-kohtade seeria nüüd üks liiga pikimaid. Usutavasti hoitakse seda veel elus, aga hooaja otsustavas faasis on taaskord palju küsimärke. Fleury oli eelmisel hooajal tasemel, aga seda üle pika aja. Vigastusi võib üritada vältida, aga puhtalt hooaja koormuse tõttu võivad need lõpuks siiski kergelt tulla. Crosby ja Malkin on mõlemad viimastel aastatel playoffides katki olnud ning siis pole eriti midagi enam välja tulnud.

Playoffide 1. ring: New York Rangers vs Pittsburgh Penguins

Kuna tänavu on võrreldes mullusega playoffides seitse uut nägu, siis ei toimu palju taaskohtumisi. New York Rangersi ja Pittsburgh Penguinsi vaheline mõõduvõtt aga on üks nendest. Mullu mängiti 2. ringis, kus Penguins oskas 3-1 edu maha mängida.

(foto: Charles LeClair/USA TODAY Sports)
Omavahelised põhihooaja mängud

Penguins 2 - 5 Rangers
Crosby, Perron - Nash x 2, Stepan x 2, Brassard
Rangers 4 - 3 (LA) Penguins
Miller, Nash, Hayes, Klein - Spalling, Malkin, Downie
Penguins 3 - 2 (KV) Rangers
Comeau, Malkin, Sutter - Stempniak, St. Louis
Rangers 5 - 0 Penguins
Zuccarello, St. Louis, Klein, Brassard, Nash

New York Rangers

Mullu karikafinaalis 1-4 Los Angeles Kingsile alla jäänud Rangersil on selja taga ajalooline põhihooaeg. Koguti 113 punkti ja 53 võitu, mis on mõlemad 1926. aastal asutatud klubi uued rekordid. Nendega saadi kolmandat korda enda valdusesse Presidentide trofee. Tegu suurepärase saavutusega, kuigi selle auga käib kaasas ka omamoodi needus. Alates hooajast 1985/86, mil seda välja hakati jagama, on Stanley karika endale saanud vaid kaheksa meeskonda. Viimase 11 hooaja jooksul on see juhtunud vaid kaks korda.

Rangers oli põhihooajal ainus meeskond, kes platseerus nii ise tehtud kui endale lastud väravate arvult esikolme seas. Keskmiselt saadi kirja 3.02 väravat ja enda selja taha läks 2.28. Kaitse number püsis vägevana vaatamata sellele, et esikinnas Henrik Lundqvist oli vahepeal kuu aega vigastusega riiulil. Sellest hoolimata sai ta ikkagi kirja 30 võitu. mis tulid 46 mänguga. Mullu läks tal 63 mängu, et 33 võitu kokku saada. Kuningas on supervormis ja valmis teist aastat järjest Rangersit finaali vedama.

Ajaloolisel hooajal pole aga vaid Lundqvist säranud. Teiste seas on Rick Nash jõudnud karjääri parimat tähistava 42 väravani ja arengut on jätkanud ka teised ründajad, eesotsas 60 silmaga (19+41) lõpetanud Derick Brassardiga. Tervikuna peaks Rangers olema selgelt tugevam kui eelmine hooaja sats. On ju sinisele joonele Keith Yandle'i näol toodud üks liiga parimaid ründavaid kaitsemehi. Lisaks on kaitseliini tugevdamas endine karikavõitja Dan Boyle, kellel on playoffides kogumust üle 100 mängu jagu. Usun, et võib minna nii kaugele ja öelda, et karikavõitust ilma jäämine oleks Alain Vigneault meeskonna jaoks tänavu suur pettumus.

Edu võti: taseme säilitamine

Rangersi puhul on üliraske nõrkusi välja tuua, seega ei saa millelegi konkreetsele suunata, millele peaks meeskond keskenduma, et varakult mitte konkurentsist langeda. Võiks kirjutada, et peab parandama oma ülekaalus mängimist - selle efektiivsus oli 16.8%-ga kogu liiga peale 20. kohal - aga nagu näitavad numbrid rünnakul, siis ei hoidnud see meeskonda tagasi. Ehk siis edu võtmeks võikski olla oma (kõrge) taseme säilitamine. Penguins on küll põhihooaja kehvalt lõpetanud ja kihlveokontorid ennustavad neile kiiret minekut, aga ma usun, et on üsna tõenäoline, et selles paaris läheb arvatust pingelisemaks.

Pittsburgh Penguins

Seeria, kus 15-st mängust võetakse vaid neli võitu sobiks hästi mõnele liiga tagumises otsas vaevlevale satsile, aga karm tõde on see, et just sellise mänguvormiga lõpetas Penguins põhihooaja. Seetõttu jäi ka playoffidesse kvalifitseerumine viimasele päevale. Sellega oleks katkenud kaheksa aasta pikkune seeria järjestikustest playoffide kohtadest. Penguins on endale kogunud lõpumängudes ebaõnnestuja maine, aga iseenesest pole nende kaheksa aasta jooksul saavutatu suhtes midagi kehvapoolset - järjestikused karikafinaali kohad ja üks võit, üks konverentsi finaalikoht ning kaks korda on sellest faasist jäädud vaid ühe võidu kaugusele.

Penguinsi hooajalõpu allakäigus oli tegelikult väga lihtne põhjus - rünnakul ei suudetud litrit võrku panna. Nii langes hooaja keskmine väravatesaak 2.65 peale (liiga 19. koht) ja ülekaalus mängimise efektiivsus, mille osas oldi pikalt liidrite seas ning hooaja alguses lausa automaatsed nendest olukordadest, 19.3% peale. Sellega jäädi 10. kohale. Mullu oldi 23.4%-ga parim ja alates 2011. aastast on tänavu esimest korda esiviisikust välja vajutud. Samas oldi vähemuses ühed liiga parimad (84.8%, 3. koht). Marc-Andre Fluery sai enda arvele kümme nullimängu, millega ta oli väravavahtide seas esimene, aga Penguinsi kaitse tervikuna lõpetas 10. kohal. Keskmiselt lasti endale 2.49 väravat mängus.

Selge see, et kui Penguins jätkab samal tasemel nagu lõpetati põhihooaeg, siis siirdub Mike Johnston oma hoolealustega varajasele suvepuhkusele. Playoffid võiksid aga samas pakkuda puhta paberi, millega saab otsast taas alustada. Meeskonnal on potentsiaali suurteks tegudeks. Nüüd on vaja see vaid realiseerida. Sellele aitaks kõvasti kaasa see, kui kaitsjad suudaksid tervena püsida ja ei peaks viie kaitsemehega mängima nagu põhihooaja jooksul tihti ette tuli.

Edu võti: liidrite mäng

Küünikud lugesid mullu isukalt Sidney Crosby väravapõua pikenemist ja Penguinsi kapten oli tõepoolest liimist lahti. Nagu hiljem selgus, siis randmevigastuse tõttu. Ometi jäi siis Penguins vaid ühe võidu kaugusele konverentsi finaalist. Võib öelda, et Crosby oli kahvatu ka tänavu põhiturniiri käigus, aga ometi jäi ta karjääri kolmandast Art Rossi trofeest ülinapilt ilma. Jevgeni Malkin jäi selles arvestuses liidridest tänu terviseprobleemidele kaugele, aga ta oli siiski üks vaid kaheksast mängijast (jättes välja korra-kaks väljakul käinud mehed), kes suutis keskmiselt koguda vähemalt ühe punkti mängu kohta. Kui Crosby ja Malkin saavad oma kolmikud käima, siis on Penguins üliohtlik. Liidrite sekka võiks panna ka Fluery. 30-aastane puurivaht on teinud ühe oma karjääri parima aasta ja ta valiti ka meeskonna põhihooaja MVP-ks. Penguinsi mängijatest seostatakse teda kõige rohkem playoffides ebaõnnestumisega, aga hea vormi pealt on võimalus kriitikute suud sulgeda.

Ennustus: Rangers edasi 4-3

Pingviinide paraadile ennustatakse kiiret lõppu, aga isiklikult ei oleks ma üllatunud kui siit isegi edasi minnakse. Rangers on võimas, aga samasugune paistis mullu ka Boston Bruins. Siis sai playoffide 2. ringis Montreal Canadiens Presidentide trofee võitjast kergelt jagu. Rääkimata sellest, et aasta hiljem polegi enam Bruinsil playoffidesse asja. Ennustamisega on aga muidugi nii nagu on - kunagi ei tea täpselt ette, mis juhtuma hakkab. Penguinsi viimaste nädalate probleemid võivad siiski vabalt jätkuda ja siis teeb Rangers tõenäoliselt 4-5 mänguga asja ära.  Hokifännina loodaks sellest paarist aga seitset kohtumist.

Crosby jõudis 300. väravani, kuid Penguins jäi Flyersile alla

Philadelphia Flyers jätkab tänavu playoffidesse minemate meeskondade vastu vere ninast välja mängimist. Meeskond pidas läbi aegade 12. mängu CONSOL Energy Centeris ning sealt saadi kümnes võit. See tuli selge ülekaaluga 4-1.

(foto: Charles LeClaire/USA TODAY Sports)
"Ma soovin, et meil oleks rohkem mänge siin," tõdes pärast matši Flyersi boss Craig Berube. "Me satume elevusse ja mängime alati Penguinsi vastu hästi. Tegu on meeskonnaga, kes toob meis parima välja ja tunneme ennast selles hallis väga mugavalt."

Kokku on Flyers nüüd võitnud 11 omavahelisest viimasest 13-st põhihooaja vastasseisust. Hetkel on võidetud seitse mängu järjest!

Selle kohtumise algus tõotas külalistele vaid halba, kuid Penguins ei suutnud võiduks mängida Sidney Crosby varajast väravat, mis on tema karjääri 300. Temast sai klubi ajaloos viies mängija, kes selle tähiseni jõudnud. Huvitav fakt on see, et 31 nendest tabamustest on tulnud just Flyersi vastu ja mitte ühtegi teist meeskonda ei ole Sid the Kid nii palju kurvastanud.

Küll pidi aga siin Penguins pärast Crosby 4. minuti väravat rohkelt kurvastama. Avakolmandikul olid külalised pealevisetega 15-7 üle ning said ka viigi kätte. See tuli veidi vähem kui kolm minuti enne perioodi lõppu Vinny Lecavalier poolt. Flyersi must lammas tegi eduka mängu lõpetades efektiivsusnäitajaga +2.

Flyers asus oma teed minema teisel kolmandikul. Brayden Schenn skooris oma hooaja 15. ning lisas viimase kolmandiku alguses selle kõrvale kohe ka 16. tabamuse. Skoorimine lõpetati ära juba 14:26 enne lõppu. Viimane värava sai enda nimele kaitsja Carlo Colaiacovo, kelle jaoks on see hooaja esimene tabamus.


Penguins mängis taas ilma Jevgeni Malkinita. Mike Johnstoni meeskond on viimasest 12-st mängust võitnud vaid neli. See on lasknud Washington Capitalsil ligi hiilida. Heitluses Metro divisjoni viimasele automaatsele playoffide kohale mahub kahe vahele vaid üks punkt.

Teised kohtumised

Buffalo Sabres 4 - 3 Toronto Maple Leafs (tipphetked)

Sabres näitas sisu kui 1-3 seisu pealt välja tuli. Viimase kolmandiku alguses skooriti lühikese vahega kaks tükki. Võiduväravaks osutus Matt Ellise hooaja esimene koll. Leafs on viimase 17. Buffalos käigu ajal saanud peksa 15 korda.

Anaheim Ducks 5 - 1 Edmonton Oilers (tipphetked)

Oilersi viimase aja ilus seeria sai suurejoonelise lõpu. Corey Perryst sai Ducksi ajaloos neljas mängija, kes jõudnud 600 punktini ning meeskond jõudis teist hooaega järjest 50 võiduni. Ühtlasi kindlustati ametlikult Vaikse ookeani divisjoni võit. Seda juba kolmandat aastat järjest. Kolm oli ilus number ka Jakob Silfverbergi jaoks. Ta lõpetas mängu kolme söödupunktiga.

San Jose Sharks 5 - 1 Colorado Avalanche (tipphetked)

Sharksile traditsioonilised kaks punkti kodumängust Avalanche'i vastu. Tegu 13. järjestikuse kodus saadud võiduga! Skoor on aga veidi meelitav. Neli oma väravatest tehti viimasel kolmandikul. Sharks on viimasest neljast mängust saanud seitse punkti ja see hoiab õhkõrnu playoffide lootusi elus. Winnipeg Jetsist jäädakse maha viie punktiga.

Unised pingviinid: Penguinsile valmistavad varajased mängud probleeme

Eurooplastest Pittsburgh Penguinsi fännid on homme taas õnnega koos. Nende lemmikmeeskonnal on järjekordselt kavas üks varajane mäng, kuid matš Arizona Coyotesi vastu ei tõota meeskonna jaoks kerge pärastlõuna olema. Need kohtumised on kogu hooaja jooksul meeskonnale peavalu valmistanud.

(foto: blogs.theprovince.com)
Penguinsil on tänavu varajaseid mänge olnud kuus tükki ja Mike Johnstoni meeskond on nendest võitnud vaid ühe. See tuli detsembri alguses peetud hooaja esimeses varajases mängus. Seal alistati Ottawa Senators 3-2. Pärast kiiret eduseisu jäädi seal 1-2 taha, enne kui avavärava autor Jevgeni Malkin viigistas ning Christian Ehrhoff eelviimasel minutil võidu tõi.

Ülejäänud viiest varajasest mängust on Penguins saanud vaid ühe punkti. See tuli veebruari keskel Chicagos, kui Blackhawks jäi pärast karistusviskeid peale 2-1. Teistes mängudes on Penguins punktidest jäänud väga kaugele.

18. jaanuar 2-5 vs New York Rangers
1. veebruar 0-4 vs Nashville Predators
14. märts 0-2 vs Boston Bruins
15. märts 1-5 vs Detroit Red Wings

Meeskonna keskmine väravatesaak on kõigi varajaste mängude peale vaid 1.16. Samas lastakse endale 3.33. Kohaliku aja järgi pärastlõunal peetavad kohtumised on meeskonnale selgelt probleeme valmistamas ja huvitaval kombel on see nii teist hooaega järjest. Mullu korjas Penguins üheksast varajasest mängust vaid neli võitu. Seejuures tulid kaks neist karistusvisetega, ehk seis võinuks veel nukram olla. Kuigi värava ees oldi siis märgatavalt produktiivsemad - tehti 2.77 kolli mängus. Endale lasti 3.44.

Lisaks Coyotesile ootab tänavu Penguinsi varajasel ajal tänavu veel ees ka Columbus Blue Jackets, kellega mängitakse järgmisel laupäeval. Mõlemad satsid on liigatabelis tagasihoidlikel positsioonidel, aga arvestades Penguinsi unisust, siis ei ole nendest mängudest kindlasti kerget jalutuskäiku tulemas.

Veerand hooajast läinud: kuidas on hakkama saanud uued treenerid?

Nädalavahetusel ületas NHL-i hooaeg veerandi piiri. Palju on juba juhtunud, aga kindlasti on palju veel ka ees. Tänavu toimetavad liigas kuus meeskonda, kes alustasid aastat uue peatreeneriga. Enamus on suutnud klubide käekäiku paremuse poole muuta, kuid mõned neist siiski rohkem kui teised.

(foto: Gene J. Puskar/Associated Press)
Teistest on selgelt ees kolm tüürimeest. Pittsburgh Penguinsi Mike Johnston, Nashville Predatorsi Peter Laviolette ja Vancouver Canucksi Willie Desjardins.

Dan Bylsmalt Penguinsi juhtimise üle võtnud Johnstoni jaoks on see tööots NHL-is karjääri esimene. Seetõttu olid enne hooaega üleval ka küsimärgid, et kuidas ta selles ametis hakkama saab. Ta tõi endaga kaasa täiesti teistsuguse filosoofia, kus on suur fookus litri valdamise peal ning Penguinsi mängijatel oli vaja sellega kohaneda. Vähemalt seni on see möödunud viperusteta.

Penguinsil on 20 matšiga koos 30 punkti ja sellega jagatakse Metro divisjonis koos New York Islandersiga esikohta. Kuigi Islandersil, kes hiljuti Penguinsile kahes järjestikuses matšis ära tegi, on üks mäng rohkem peetud.

Johnston on Penguinist vorminud surmava ülekaalus mängiva meeskonna. Selle efektiivsus on hetkel 33.3%. Loogika ütleb, et mingi hetk jahtub see maha ja siis võivad Penguinsit raskused tabada, aga tundub, et see aeg on veel kaugele. Oma 72-st väravast on koguni 23 tehtud ülekaalust. Seejuures jääb Penguins ülekaalu võimaluste osas (69) liiga keskmike sekka. 3.5 väravat mängus tähendab, et Penguins on hetkel ka liiga teravaimat rünnakut omav meeskond.

Võrreldes Bylsma viimase aastaga on ka kaitset selgelt parandatud. Seni on enda selja taha lastud vaid 2.3 väravat mängus, mis on märgatavalt parem, kui mullu kogu hooaja lõikes kirja saadud 2.49. Kui mullu oli ise sooritatud pealevisete ja endale lastud visete vahe +1.2, siis hetkel on see täpselt kahe peal. See ei ole näiliselt suur vahe, aga laiemas plaanis siiski selge edasiminek.

Samas ei tahaks märkida Johnstonit parimaks uueks lootsiks. Vaatamata kõigele oli tal olemas siiski võimas materjal. Seda ei saa öelda Laviolette'i ja Desjardinsi kohta.

Endine Philadelphia Flyersi boss Laviolette saabus Predatorsi tüüri juurde pärast seda, mil tuntud kaitsespetsialist Barry Trotz lahkus Washington Capitalsi etteotsa. Eeldatati, et tema suudab oma avantüristliku mängufilosoofia siduda meeskonna tugevate kaitselülidega ja muuta satsi seeläbi mõlemas valdkonnas tugevaks keskmikuks. On aga juhtunud hoopis midagi üllatavat - Laviolette on Predatorsist teinud liiga parimat kaitset omava meeskonna!

(foto: clarksvillenow.com)
Kantri pealinna klubi on seni endale lasknud vaid 2.1 väravat mängus. Võrdluseks, mullu oli see näitaja Trotzi juhendamisel 2.84, hooaeg enne seda 2.77, siis veel enne seda 2.50 ja 2.32. Need viimased kaks olid Trotzi aja parimad aastad, mil meeskond käis ära kahes läänekonverentsi poolfinaalis. Seejuures on Predators tänavu olnud hädas vähemuses mängimisega, mille efektiivsus on vaid 74.5%. Muljetavaldav.

Ja ega kaljukindel kaitse pole tulnud rünnaku arvelt. Selle osas on Predators tugev liiga keskmik 2.8 väravaga mängus. Karmi konkurentsiga Kesk divisjonis ollakse hetkel teisel kohal, kaotades liidrile St. Louis Bluesile vaid ühe punktiga. Predatorsil on aga üks mäng vähem peetud, ehk siis olemas igati head šansid kerkida divisjoni liidripositsioonile, mida vahepeal on juba hoitud.

Desjardinsi Canucks on paar korda suutnud olla isegi kogu liiga liider. Meeskond, mis asus pärast Ryan Keslerist loobumist justkui ümberehitamise režiimile, on näitamas, et tänavu võib olla tegu tõsise tegijaga. Kadunud on John Tortorella aegne liivapaberilik rünnak ja täpselt kolme väravaga mängus on Canucks üks liiga ohtlikuimad. Seejuures on huvitav see, et pealevisete suhe on võrreldes mullusega jäänud enamvähem samaks +2.3 on kergitatud 2.4 peale ja ka üldnumbrid keskmise pealevisete arvu ja endale lastud visete arvu suhtes on samal tasemel.

(foto: Darryl Dyck/The Canadian Press)
Lähtudes eelpool välja toodud numbritele võiks justkui öelda, et Canucks lendab kõrgel vaid tänu konkurentide äpardustele, aga kuna veerand hooaega on möödas, siis ei saa enam kindlalt väita, et tegu ei ole meeskonnaga, kes peaks playoffide võidujooksust välja jääma.

Küll on aga playoffidega seoses (vähemalt hetkel) nibin-nabin seis Trotzil ja tema Capitalsil. Oodati, et endine Predatorsi boss tuleb ja muudab plahvatusliku rünnakuga Capitalsi kaitses kindlat vundamenti omaks meeskonnaks - ka NHL iga kell lugejad valisid hääletusel tema selleks peatreeneriks, kes võiks enim oma satsi käekäiku muuta - aga nii pole siiski läinud. Hetkel ongi Aleksandr Ovetškin & Co istumas playoff-positsioonide taga.

Capitals on olnud läbinisti keskpärane ja statistiliste näitajate seas paistab välja vaid ülekaalu efektiivsus 25.4%, mis on liigas Penguinsi järel teisel kohal. Samas on ülekaalu juba mitmeid aastaid hästi mängitud, ehk siis Trotzi juhendamisel justkui ei olegi mitte mingisugust edasi sammu toimunud. Ainsa positiivse ilminguna hakkab silma see, et meeskond on sel hooajal suutnud vähemalt ise teha keskmiselt rohkem väravaid, kui neid endale lastud on - 2.8 ja 2.6, mullu olid need numbrid 2.67 ja 2.79.

(foto: Alex Brandon/AP Photo)
Arvestades, et klubi tegi suvel ka suuri kulutusi seoses mängijapersonaliga, siis on Capitalsi tulemused hetkel selgelt pettumust valmistavad. Kui poleks edukat ülekaalus mängimist, siis oleks meeskond idakonverentsi tagumises otsas.

Rohkelt kulutas mängijate peale ka Florida Panthers ning näib, et üle mitme aasta on tänavuseks hooajaks kokku saadud täitsa korralik punt. Uus peatreener Gerard Gallant on mehed ka korralikult mängima saanud ja nii ollakse näiteks ühe vähem peetud mänguga Capitalsist maas vaid ühe silmaga. Fakt, mis lisab veelgi tõepõhja pealinna klubi senisele läbikukkumisele.

Panthers muidugi ei paista silma eriti mitte millegagi ja rünnak on üks liiga halvimaid - vaid 2.1 väravat mängus - aga ootamatult on tõustud üheks parimaks võõrsil mängivaks meeskonnaks. Mullu edestati nende kohtumiste arvestuses vaid Buffalo Sabresit. Kokku saadi vaid 13 võitu. Tänavu on seni kirjas neli võitu, aga vaid kahest matšist on nulliga väljutud ja lisaajakaotusi (ehk ka lisapunkte) on juba ligi kaks korda rohkem, kui kogu eelmise hooajaga kokku (5 vs 3).

(foto: Alan Diaz/AP Photo)
Kodus on Panthers seni olnud üks liiga halvimaid, aga usutavasti suudetakse ennast selles arvestuses koguda ja kui veel Gallant, kes oli Montreal Canadiensi juures ametis erimeeskondade spetsialistina, suudab meeskonna vähemuses mängimise 78.7% pealt üles timmida, siis võib klubi vabalt musta hobuse, või siis musta pantrina, lõpuks playoffidesse hüpata.

Trotzi kõrval on senine ebaõnnestuja kindlasti ka Carolina Hurricanesi Bill Peters. Osalt on probleemid olnud vigastustest tingitud, aga kindlasti loodeti temast enamat kui praegused numbrid näitavad. Hurricanesil on 20 mänguga vaid 15 silma, samas kui eelmisel hooajal õnnestus aasta lõikes ikkagi liikuda punkt per mäng tempos - lõpuks saadi 83 silma. Seda veel hoolimata kohutavast ülekaalus mängimisest, mis oli 14.6%'ga üks liiga halvimaid. Peters on selle suutnud uuel hooajal tõsta 20% peale, kuid meeskond on seni olnud üks halvim 5 vs 5 olukordades mängiv sats ja nii on endale keskmiselt lastud kolm väravat mängus olgugi, et vähemuses mängimise efektiivsus on täitsa normaalne 81.7%.

(foto: newsobserver.com)
Hurricanes on seni võõrsil suutnud võita vaid kaks matši ja pole seda puudujääki suutnud kodumängudega heastada. Seejuures väärib märkimist, et eelmisel hooajal saadi Kirk Mulleri juhendamisel nii kodust kui ka võõrsil lõpuks 18 võitu, ehk siis olenemata mängu toimumiskohast suudeti stabiilset taset hoida. Peters pole sellega toime tulnud. kuigi ehk saab ta sellega veel hakkama, kui kõik terved ja üksteisega pikemat aega kokku mänginud. Võimalik, et kokkumängu puudumine ongi Hurricanesi probleemide allikas. Peters on pidevalt olnud sunnitud oma ründekolmikuid ja kaitsepaare vahetama.

Veel midagi põnevat hooaja esimese veerandi kohta:

60.8% mängudest on olnud viimasele perioodile minnes kas viigis või üheväravalise vahega. 6.1% mängudest on näinud viiki murdvat juhtväravat normaalaja viimase viie minuti sees. Koguni kuus väravat on tehtud viimase 60 sekundi sees.

Hooaja eelvaade: Pittsburgh Penguins

On tegelikult kummaline mõelda, et Pittsburgh Penguins on oma ajaloo jooksul Stanley karika võitnud vaid kolm korda. Ometi on koguaeg olnud tegu kõrgetasemelise meeskonnaga. Vaid 80ndatel elati üle tume periood. Kuigi selle tasuks oli Mario Lemieux ja 90ndate alguses saadud kaks järjestikust karikavõitu. Uuel hooajal möödub kuus aastat klubi viimasest triumfist, mida võib ikkagi pidada lubamatult pikaks seeriaks arvestades, et Sidney Crosby näol on meeskonnas praeguse aja kõige talendikam mängija.

(foto: Kirk Irwin/Getty Images)
Viimasele karikavõidule järgnesid probleemid Crosby tervisega, kuid viimased kaks aastat on ta siiski enamvähem terve olnud. Mullu sai ta isegi teiskordselt oma karjääri jooksul kätte 80 mängu piiri. Penguins liikus endale iseloomulikult põhihooaja jooksul võimsalt, kuid kippus playoffide ajal taas võbelema. Samas tuleb põhihooajal 109 punkti kogunud meeskonda rohkelt kiita. Olgugi, et Crosby püsis tervena, mängides viimased matšid randmevigastust ignoreerides, siis tervis vedas alt hoopis teisi kutte. Kamba peale saadi kokku 523 kaotsi läinud mängu!

Seega võib eeldata, et Penguinsi rong veereb ka uuel hooajal muretult edasi. Seda vähemalt põhihooajal. Hooaja otsustavas faasis aitab äkki edu saavutada meeskonna juhtimises ette võetud värskendused.

Sarnaselt mitmetele teistele meeskondadele on Penguins rohkelt keskendumas sügavast statistikast saadavale tarkusele. Järjest enam kõneainet pakub see, kuidas üks suurimatest edu saladusest on litri valdmine. Sellele rõhub ka meeskonna uus peatreener Mike Johnston.

"Meil läheb kindlasti veidi aega, et uue süsteemiga kohaneda, kuid mõistame seda, mida treenerid meilt ootavad," tunnistas hiljuti Chris Kunitz. "Kuulen pidevalt litri valdamise kohta. Kui suudad litrit hoida, siis saad väravale teha rohkem viskeid."

Pärast hooajal 2011/12 tabeli juhtimist on Penguins väravavisete osas olnud vaid keskpärane. Mullu saadi vastaste väravale keskmiselt 29.9 viset. Sellega paikneti 16. kohal. Kuigi vahed muidugi polnud suured. Näiteks täpselt üks enam vise oleks meeskonna tõstnud esikümnesse.

Väravavisete numbri üles viimine toob endaga kaasa rohkem väravavõimalusi, mis omakorda võib tuua rohkem väravad ja nii edasi. Vaid kivipallur Jürtol võib olla raskusi selle aina enam populaarsust koguva filosoofia mõistmisel.

Mõistagi on Penguins ka oma suvised mängijapersonali muudatused viinud läbi just seda silmas pidades. Kaitsesse on sisse toodud Christian Ehrhoff, kes on tuntud mehena, kes oskab hoolikalt litriga ümber käia. Selle filosoofia puhul on oluline roll ka mängijate füüsilistel omadustel. Pisikestelt on kerge mänguvahend ära võtta, kuid turskemad vanad on juba tõsisem väljakutse. Ehrhoff kvalifitseerub kindlasti ka selle teise kategooria alla.

Lisaks mängijaoskustele peab sakslane kindlasti näitama ka liidriomadusi. Penguins lasi suvel mitmel vabaagendil minema kõndida ja nii on kaitseliin täienemas noortega. Olli Määttä, Simon Depres, Brian Dumoulin, Philip Samuelsson, Scott Harrington ja Derrick Pouliot on kõik mehed, kellel seni kogemusi alla 100. põhihooaja mängu. Seejuures pole viimased kaks isegi oma debüüti ära teinud. Algaval hooajal peaks selleks võimalus olema.

Ründeliinis on loobutud James Nealist, kuid tema vastu saadi Nashville Predatorsilt kaks korralikku rollimängijat Nick Spalingu ja Patric Hornqvisti näol. Lisaks on vabaagentide turult otsitud odavaid lahendusi nagu näiteks Steve Downie. Penguins on olnud hädas sellega, et Crosby ja Malkini kolmikute tagant ei tule väga palju väravaid, kuid suvised käigud võiksid sellele leevendust pakkuda. Lisaks saab Penguins justkui uue mehena koosseisu tagasi Pascal Dupuis, kes tegi enne jõule oma põlve puruks.

"Pärast nii paljude uute nägude liitumist, alates mängijatega ja lõpetades treeneritega, tuleb vaadata tulevikku ja mitte mõelda minevikule," tõdes hiljuti Crosby. "Minevik on minevik ja me soovime seada uusi eesmärke, et siis nende suunas liikuda."

Penguinsis algab pärast rohkeid muutusi uuel hooajal justkui uus ajajärk. Kindlasti on potentsiaali, et see saab olema ilusam, kui just selja taha jäetud lehekülg, aga NHL-is on sigaraske edu saavutada.

Hooaja küsimus - kuidas Johnston hakkama saab?

Johnston alustab 57-aastaselt oma esimese NHL-i peatreeneri tööotsaga. Varasemalt on ta bossina töötanud vaid WHL-is ja põgusalt ka Kanada koondise eesotsas. Enamuse kogemustest on ta saanud abitreenerina. Nullindate alguses töötas ta Vancouver Canucksi juures ja dekaadi teises pooles paar aastat Los Angeles Kingsis. Ta ei olnud tegelikult Penguinsi esimene valik. On selgelt dokumenteeritud, et esmalt sooviti endale sisse tuua Willie Desjardins, aga mullu Texas Starsi AHL-i võitjaks tüürinud mees ei olnud rahul lepingutingimustega, mis tema tegutsemisvabadust piirasid. Väidetavalt on Johnstonile võrreldes lõpuks Canucksi juhtohjad ülevõtnud Desjardinsiga antud teistsugused ja vabamad tingimused. Kuigi ega väljaspool klubi keegi täpselt seda ei tea. Johnstoni lähenemine oma esimesele NHL-i tööotsale on muidugi olnud muljetavaldav. Lisaks sellele, et ta on pannud lauale selge filosoofia, millisena ta oma meeskonda tahab mängimas näha, siis on ta ka roppumoodi vaeva näinud, et mängijad ülemineku perioodi võimalikult valutult üle elaksid. Ta tunnistas hiljutises intervjuus, et käis suvel personaalselt kohtumas üheksa erineva mängijaga. Teiste seas otsis ta Venemaa avarustest üles Jevgeni Malkini. Saab olema huvitav näha, kuidas kõik see algaval hooajal tulemustes kajastub.

Johnston soovib Crosby rolli vähendada

Tänavuste playoffide üks kuumimaid teemasid oli Sidney Crosby ebaefektiivne mäng. Selle tagajärjel lõppes Pittsburgh Penguinsi hooaeg juba idakonverentsi poolfinaalis. Pärast järjekordset enam kui saja punktiga lõppenud põhihooaega olid Crosby raskused üllatavad. Hiljem on selgunud, et selles võis enamjaolt süüdistada randmevigastust. Ilma oma kapteni 100%-lise mänguta tabasid Penguinsi suured raskused. Meeskonna uus peatreener Mike Johnston loodab, et Crosby rolli vähendamisega suudab Penguins hooaja kõige tähtsamas faasis paremaid esitusi näidata.

(foto: sportfantalk.com
Crosby nimele jäi tänavustes playoffides vaid üks värav. Penguins sai avaringis raskustega jagu Columbus Blue Jacketsist ja kuigi New York Rangersil läks Crosby & Co välja lülitamiseks vaja seitset mängu, siis oli 3-kordse Stanley karikavõitja esitus ka teises ringis hambutu.

Et kaptenit lõpumängudeks säästa, loodab Johnston vähendada Crosby õlgadele pandavat vastutust.

"Peame kindlustama selle, et teised meeskonna mängijad suudavad osa vastutustest enda peale võtta. Nii liidriomaduste kui ka mänguliste esituste näol," sõnas Johnston sel nädalal antud intervjuus. "Crosby on kapten ja liider, kuid kõik ei olene vaid temast."

Johnston loodab eelkõige, et suurema vastutuse võtavad endale meeskonna vanemad liikmed nagu Chris Kunitz ja Pascal Dupuis.

Kindlasti sõltub Penguinsi edu ka sellest, kuidas mängib lõppenud hooajal tõsise trauma üle elanud kaitse tugisammas Kris Letang ning väravavaht Marc-Andre Fleury. Novembris 30-aastaseks saav puurilukk alustab oma praeguse lepingu viimast aastat. Penguinsi peamänedžer Jim Rutherford on andnud mõista, et uue lepingu osas klubipoolset kiirustamist ei toimu. See peaks tähendama, et Fleury'l on juba alates hooaja esimesest mängust jalgealune tuline ning motivatsiooni osas ei tohiks probleeme tekkida. Kõigile klubijuhtidele meeldivad lepinguaastatel nahast välja pugevad mängijad. Iseeasi kas seda vormi suudetakse hoida ka siis kui rasvane palgatšekk on kätte saadud.

Penguins määras uueks peatreeneriks vähetuntud Mike Johnstoni

Tänavune noormängijate draft on ukse ees ja nagu arvata võis, siis kõik klubid, kes hooaja lõpus ilma peatreenerita jäid, leiavad endale selleks ajaks uue lootsi. Viimasena valis enda mehe ära Pittsburgh Penguins. Olles Willie Desjardins'ist ilma jäänud, anti usaldus sarnase ajalooga Mike Johnstonile. Temagi saab alles 57-aastasena esimest korda mõne NHL-i klubi juures peatreenerina kätt proovida. Varasem Vancouver Canucksi ja LA Kingsi abitreener saabub Penguinsisse WHL-ist.

(foto: Getty Images)
Viimased kuus hooaega Portland Winterhawksi lootsina töötanud Johnston juhtis meeskonna viimasel neljal hooajal kolmel korral WHL-i läänekonverentsi võitjaks. Aasta tagasi õnnestus ka WHL-i karikas ära võita. Varasem peatreeneri kogemus on tal ka Kanada koondise juurest, keda ta juhendas 1999. aasta MM-il. Toonane turniir lõppes neljanda kohaga.

"Mike saabub Pittsburghi mitmekülgse kogemusega. Tal on suurepärased teadmised ja ta on tõestanud oma liidriomadusi. Tema mängustiil sobib meie mängijatele väga hästi," olid peatreenerit tutvustavad sõnad peamänedžeri Jim Rutherfordi poolt.

Johnstonile meeldib tempokas mäng ja seda lubab ta ka Penguinsi puhul harrastada. "Minu mänguplaani aluseks on litri valdamine, selle kontrollimine ja kiirus. Mängijatel peab kohtumise jooksul olema mitmeid erinevaid võimalusi," ütles Johnston oma filosoofia tutvustuseks lisades, et kaitseplaanide elluviimine kujuneb naturaalselt mängijatel harjumuseks.

Huvitaval kombel sõlmis Johnston Penguinsiga kolmeaastase lepingu olgugi, et väidetavalt polnud Desjardins valmis klubiga liituma just seetõttu, et pakutav leping oli vaid kaheaastane.