Lombi taga tähistatakse täna tänupühi ja sellest päevast on saanud traditsiooniline punkt, kus NHL-i klubid teevad hooajaga seoses esimesed tõsisemad järeldused. Mis suunas liikumas ollakse, mis osa meeskonnast tugevdamist vajab jne. Tegu on hea hetkega, mil vaadata üle ka see, kuidas uued peatreenerid seni hakkama on saanud.
 |
| (foto: Brad Rempel/USA TODAY Sports) |
Bruce Boudreau (Minnesota Wild)
Pärast nelja järjestikust divisjoni tiitlit playoffide ebaedu tõttu Anaheim Ducksi poolt vallandatud Boudreau on Wildile andnud täpselt selle, mida sooviti - identiteedi. Wild on alati olnud tugevale kaitsele tuginev meeskond, kes tippaastatel endale hooaja peale lasknud isegi alla 200 värava. Midagi halba ei saa öelda ka viimaste hooaegade kohta, kui meeskond on kaitse osas olnud pidevalt TOP 10 hulgas, kuid konkreetselt pole oma tugevusele mängitud.
Boudreau juhendamisel on aga enamus mängudes olnud just kinnised ja madala skooriga. See on ka viinud meeskonna tänupühade laua taha ainsana, kes seni keskmiselt laskmas vähem kui kaks mängu peale (1.89). Meeskonna väravate suhe +13 on läänekonverentsi parim.
Meeskond on divisjoni tiitli kursil. Esikoht kuulub küll hetkel 28 punktiga Chicago Blackhawksile ja Wildil on kirjas 22, aga Boudreau hoolealused on pidanud kaks kohtumist vähem. Hooajale on tehtud edukas algus vaatamata sellele, et Zach Parise'il on taas tervisega probleeme olnud ja üks põhikaitsjatest Marco Scandella jätnud vahele 11 kohtumist. Boudreau senise töö hindeks võib panna 5-.
Guy Boucher (Ottawa Senators)
Kaitset korda putitama toodud Boucher alustas päris ebaõnnestunult, kui meeskonna esimeste mängude tulemusteks olid 5-4, 4-3, 1-5, 7-4. Alates oktoobri lõpust on aga hakanud sats minema aina rohkem peatreeneri nägu. Kui jätta välja Boucheri paremal põsel oleva armi, mis nii salapärane, et ta pole väidetavalt isegi abikaasale selle tekke põhjusest rääkinud.
Peab märkima, et meeskond on isegi liiga palju oma treeneri visiooni rüppesse jäänud. Boucher mainis juba paar nädalat tagasi, et sooviks rünnakul näha vabamat ja teravamat tegutsemist. Muret on valmistamas enda väravate vähene arv. Teisipäevane 4-3 võit Montrealis oli üle 12 kohtumise esimene mäng, kus normaalajal üle kahe värava kirja saadi. Lõppenud seeria jooksul oli isegi kaheksa mängu, kus 60 minutiga vaid üks tabamus tuli.
Tagasihoidlik rünnak, mis seni keskmise saagiga 2.16 edestamas vaid Buffalo Sabresit, pole aga väga häirinud meeskonna kulgemist. 19 mänguga on kirjas 23 silma ning sellega ollakse selgelt playoffide kursil. Kuigi võib eeldada, et Atlandi divisjonis on viimase automaatse pileti peale tulemas väga karmid tapatalgud. Kahe selge liidri Montreal Canadiensi ja Tampa Bay Lightningu järel on hetkel ülejäänud kuus meeskonda nelja punkti sees. Neli võiks olla ka Boucheri alguse hindeks.
Randy Carlyle (Anaheim Ducks)
Ducksile 2007. aastal senise ainsa karikavõidu toonud Carlyle'i naasmine on seni olnud üsna keskpärane. Veel selle nädala alguses saanuks kirjutada sellest, kuidas kogenud peatreener on meeskonnast teinud väga hea kodusatsi, aga pärast esimesest kaheksast Honda Centeris peetud
matšist kuue võitmist on meeskond kaotanud kodupubliku ees kaks järjest. Muu hulgas anti New York Islandersile nende senine ainus võõrsilvõit.
Keskpärased on ka enamvähem kõik statistilised näitajad. Meeskond ei skoori väga palju, aga pole oma 2.60 väravaga ka liiga halvimate hulgas. Endale on lastud 2.40, mis liiga esikümne hulgas, aga koos Boudreauga lasti eelmisel hooajal kogu liiga peale vähim väravaid. Boudreau juhendamisel oli Ducks ka nii ülekaalus kui vähemuses liiga parim. Hetkel ollakse vastavalt 8. ja 12. kohal.
Carlyle'i algust ei saa aga samas ka ebaõnnestunuks lugeda. Corey Perry ja Ryan Getzlaf on hetkel kahe peale kirja saanud vaid viis väravat. Lisaks puudusid hooaja alguses meeskonnast lepingusaagade tõttu kaks väga olulist lüli Hampus Lindholm ja Rickard Rakell. Arvestades seda venitab Carlyle nelja välja, aga seda päris pika miinusega.
Jared Bednar (Colorado Avalanche)
AHL-ist toodud Bednar alustas vägevalt, kui Avalanche võitis hooaja esimesest neljast mängust kolm, aga siis tuli järgnenud kümne jooksul seitse kaotust. Seetõttu on jäädud Kesk divisjoni viimaseks ja sealt ei ole üldse kerge ülespoole tõusta. Lootust annab aga tõsiasi, et paljuski on meeskonda seni tagasi hoidnud Semjon Varlamovi kehv minek.
Varlamov oli kangelaseks hooaja alguses, kui kolmest võidust kaks tema toel tulid, aga 28-aastase venelase numbrid on seni kahvatud. Ta on 14-st stardist võitnud vaid viis, olles lasknud keskmiselt 3.08 väravat mängu peale. Tõrjete efektiivsuseks on ainult 90.4%. Varukinnas Calvin Pickard on viiest stardist võitnud neli, lastes 2.07 väravat ja tõrjudes 93.1%-ga.
Avalanche'i nõrkus on seni olnud ka vähemuses mängimine. Selle efektiivsuseks on 78.2%, millega ollakse tagantpoolt viiendad. Timmimist vajab ka rünnak, mis seni genereerinud vaid 2.21 väravat mängu peale. Kuigi selle puudujäägi taga võivad olla Matt Duchene'i ja Gabriel Landeskogi vigastused. Samas ei saa praegu Bednarile siiski üle kolme anda.
Glen Gulutzan (Calgary Flames)
Enne tänavust viimati hooajal 2012/13 NHL-is peatreenerina töötanud Gulutzan alustas väga ebaõnnestunult, kui 11 mänguga olid kirjas täpselt samad tulemused, mis mullu - viis võitu, kümme kaotust ja üks normaalajajärgne kaotus. Kaitses valitses jätkuvalt korralagedus ja seetõttu tulid kaotused isegi mängudest, kus ise jõuti nelja väravani. Alates novembri keskpaigast on aga asjad hakanud paremuse poole liikuma.
Flames on viimasest kuuest mängust võitnud neli, saades kirja kaks nullimängu. Seejuures on võõrsilmängudes juba pikemat aega korralikult esinetud. Viimasest kümnest on kaotatud vaid neli ja nii ongi hetkel meeskonnal võõrsilvõite (6) rohkem kui koduvõite (3). Naljakas mõelda, et aasta tagasi algas just novembris rekordiline seeria, mille käigus võideti 11 kodumängu järjest.
Aeg näitab, kas hiljutine taseme paranemine on tõepoolest meeskonna kvaliteediga seotud või on tegu lihtsalt juhusliku positiivse seeriaga, mis ikka aeg-ajalt ka liiga halvimaid meeskondi saadavad. Võimalik ka, et edu saladus on lihtsalt Chad Johnsoni mängitamine. Hetkel on ta esikinda Brian Elliotti selgelt üle mänginud. Kuna aga hooaja keskmised numbrid on seni jätkuvalt väga halvad (endale lastud väravad 3.09, ise tehtud 2.27, ülekaalus liigas viimane, vähemuses eelviimane), siis peab Gulutzanile pika miinusega kolme andma. Ja sedagi avanssina.
