Üllatusi oli eelmisel NHL-i hooajal palju ja kindlasti võib nende tippu panna Ottawa Senatorsi idakonverentsi finaali marssimise. Klubil ei jäänud üldse palju puudu ka oma ajaloo teisest karikavõistluste finaalikohast, kui Pittsburgh Penguinsile kaotati seeria 7. mäng alles teisel lisaajal.
Salakaval rünnak
Senatorsi oli oma keskmise väravasaagi 2.51-ga selgelt kõige väiksema resultatiivsusega meeskond, kes playoffidesse pääses. Meeskonna peatreener Guy Boucher on teada-tuntud kaitsva hoki harrastaja ja seega ei maksa kunagi senaatorite mängudest palju väravaid oodata. Samas ei ole see ilmtingimata halb asi. Lõppude lõpuks on vastase alistamiseks vaja lihtsalt teha neist üks värav rohkem. See õnnestus meeskonnal väga hästi. Kuigi karikamängudele pressiti end üsna üle noatera.
Idakonverentsis oli heitlus playoffide kohtadele pinev lõpuni välja ja viimasest neljast mängust kolme võitmine aitas Boucheri meeskonnal esimesi väljajääjaid nelja punktiga edestada. Meeskonna tulega mängimine, aga siis finaali lävele jõudmine on eeskujuks kõigile meeskondadele, keda liiga tippude sekka ei arvata. Kõik on võimalik.
"Vähesed arvasid, et jõuame playoffidesse," märkis suvel peamänedžer Pierre Dorion. "Sel aastal on meie eesmärk sama - jõuda playoffidesse ja ehitada selle pealt edasi:"
Eesmärgi täitmine on algamas üle kivide ja kändude. Oma mulluse edu eest maksti mitmete vigastuste näol lõivu. Kogu suvi on tervise turgutamisele kulunud nii Derick Brassardil kui Erik Karlssonil. Lisaks Brassardile on edurivist puudumas ka Clarke MacArthur, kes ei läbinud enne treeninglaagri algust tervisekontrolli. 32-aastane ründaja on peapõrutuste tõttu jätnud praktiliselt kaks hooaega vahele, aga tegi mulluse põhiturniiri lõpus ootamatu comebacki ja andis karikamängudel 19 mängu peale kogutud üheksa punktiga (3+6) korraliku panuse meeskonna edusse.
Senatorsi jaoks on iga puuduja valusaks hoobiks, kuna meeskonna mäng põhineb peensusteni lihvitud detailidel ja kohatäitjatel pole kerge satsi sulanduda. Eriti kui on tegu mõne noorukiga, kes kõrgliigas alles oma esimesi samme tegemas. See võib panna klubi veel enne hooaja algust mängijateturule sukelduma ja seda pole ka Dorion välistanud.
Rünnaku mõttes oleks abi eriti tervitav ülekaalu meeskondades. Eelmise hooaja efektiivsus 17% jäi liiga tagumiste sekka ja playoffides langes see isegi 11.5% peale. Tulnuks õigel hetkel kasvõi üks ülekaalu koll rohkem, siis me äkki ei räägiks praegu Penguinsist kui viimase kahe aasta meistrist.
Hea tõuke ülekaalule võiks anda klubi eelmise aasta drafti avaringi valik Logan Brown. 19-aastane noormees on ligi kahemeetrine volask, kes ideaalse kehaga väravavahtide ees maski tegemiseks. Boucher on teda laagri käigus kiitnud ja mitmed vigastused tähendavad, et uks meeskonda on lahti.
"Eelmisel aastal oli tal kindlasti kiirusest ja vastupidavusest puudu, seda on ta aasta jooksul drastiliselt parandanud. Ta on sedavõrd hoogsalt arenemas, et teeb seda iga mänguga," ütles Boucher nädalavahetusel pärast Browni kolme punktiga esitust Montreal Canadiensi vastu..
Kellest saab Karlssoni uus paariline?
Karlsson, kellel eemaldati operatsiooniga osa paremast pahkluust (!), on tõeliseks härjaks muutunud ja põhimõtteliselt võib öelda, et ilma temata olles on Senators kaotanud isegi kaks mängijad. Palju räägitakse rootslase võimsusest rünnakul, aga tähelepanu väärib ka tema panus kaitses. Näiteks on ta viimase kolme hooaja peale blokeeritud pealevisete osas liiga kümnes mees. Temata mängimine saab meeskonna jaoks oleme tohutu proovikivi.
Omamoodi väljakutseks on leida meeskonna kaptenile ka uus paariline. Tema pikaajaline partner Marc Methot kolis suvel Dallasesse. Hea asendaja võiks olla vabaagendina sisse toodud Johnny Oduya, aga miski pole veel kivisse raiutud.
"Selle otsustab Guy Boucher," ütles Dorion suvel Karlssoni võimaliku uue partneri kohta. "Treener otsustab selle, kes kellega mängib ja oleme seda koguaeg minu siinoleku ajal öelnud. Ta võib mängitada ükskõik keda kellega. Aga samal ajal tuleb märkida, et Erik on Oduya toomise heaks kiitnud. Ta teab, et see täiendab meie brändi ja mängukultuuri. Toome sisse tõelise professionaali, aga seda ei tea kunagi, kas kutid suudavad koos mängida, enne kui nad on NHL-is paari pandud."
Üks huvitav jokker sinisel joonel on Thomas Chabot. 2015. aasta drafti avaringi valikut hinnatakse kogu hokimaailma üheks lootustandvamaks kaitsjaks. Ta valiti aasta alguses esimese kaitsjana üldse juunioride MM-i MVP-ks. Hooaeg QMJHL-is lõppes mitmete hooaja auhindadega, mille seas parimale kaitsjale antav Emile Bouchardi trofee ja Guy Lafleuri nimeline playoffide MVP trofee.
Selliste saavutuste pealt võiks kohe tulla NHL-i lammutama, aga mitte siis, kui treeneriks Boucher, kelle jaoks väga oluline, et kaitsjaid mõistaksid täpselt, mida ta soovib. "Las ta närib seda, milleks ta suuteline on. Kas me anname beebile lihatüki hambusse? Anname talle midagi suupärast ja siis, kui ta on võimeline seda sööma, siis anname talle midagi suuremat," ütles Boucher väga värvikalt eelmise hooaja lõpus.
Senators oli eelmisel hooajal TOP 10 kaitsega meeskond, lastes endale keskmiselt 2.56 väravat. Veidral kombel jõuti playoffidesse vaatamata sellele, et endale lasti rohkem kui ise tehti. Oma osa sellel oli nõrgal karistuste surmamisel. Selle efektiivsuseks saadi 79.7%. Erimeeskonnad on Ottawas kaks aastat järjest olnud kehval tasemel. Eelmisel hooajal tuli vähemuses edukuseks 75.8% ja ülekaalus 15.9%.
Alahinnatud Anderson
Craig Anderson tuleb harva jutuks, kui räägitakse NHL-i parimatest väravavahtidest, aga äkki ikkagi peaks. Eriti pärast läinud hooaega. Vahepeal ootamatult pooleli jäänud aasta tõi Andersonilt 40 mängu peale 25 võitu. Ta lasi endale keskmiselt 2.28 väravat mängus ja tõrjus 92.6%-ga. Sergei Bobrovski valiti hooaja parimaks ja erinevates väravavahtide statistika näitajate osas oli tipus ka Braden Holtby, aga Andersoni võis hinnata kõige väärtuslikumaks puurilukuks.
Häid väravavahte on palju, aga ehk ongi olulisem see, kes oma meeskonna jaoks kõige väärtuslikum on. Selleks võis eelmise hooaja põhjal hinnata Holtbyt, aga Andersoni puhul jäi tema ühes arutluses sellest aust ilma lihtsalt seetõttu, et tal ei õnnestunud elu tähtsamate asjade tõttu kaasa teha vähemalt pooltes oma meeskonna mängudes.
Andersoni väärtust Senatorsile näitab lisaks see, et varunumber Mike Condon tegi eelmisel hooajal samuti 40 mängu, aga kirja läinud tulemused olid selgelt kahvatumad. Tuli 19 võitu, endale lastud keskmine oli 2.50 ja tõrjed 91.4%. Meeskond võis end küll temaga üsna kindlalt tunda, aga Andersoniga oli seis veelgi kindlam.
Vigastused meeskonda ei morjenda
Erinevad traumad teevad hooaja alguse Senatorsi jaoks raskeks, aga sellele vaatamata hindab Dorion seisu paremaks kui 12 kuud tagasi, mil uue peatreeneriga alustati põhimõtteliselt nullist. Aga väga edukalt, tasub märkida. Esimesest kümnest mängust võideti seitse.
"Sel aastal on meie eeliseks see, et me ei alusta nullist," ütles klubi juht kuu alguses. "Meeskond on praktiliselt sama."
"Palju sõltub mängijatest," lisas Dorion. "Suur osa meie edust eelmisel aastal põhines mängijate poolt saavutatul. Nemad andsid laevale hoogu ja viisid meid konverentsi finaali On väga tähtis see, et me jätkaksime eelmise aasta pealt ehitamist."
Senators oli mullu üllatusmeeskond, kellele maitsesid hästi viljad, mis tulid väravavahi suurepärasest tööst. Aastad pole aga teadupärast vennad. Ühe eduka hooaja pealt võib kergelt mutta vajuda. See oht tundub kõigist mullustest playoffide satsidest Senatorsi puhul kõige suurem.
 |
| (foto: sportsnet.ca) |
Senatorsi oli oma keskmise väravasaagi 2.51-ga selgelt kõige väiksema resultatiivsusega meeskond, kes playoffidesse pääses. Meeskonna peatreener Guy Boucher on teada-tuntud kaitsva hoki harrastaja ja seega ei maksa kunagi senaatorite mängudest palju väravaid oodata. Samas ei ole see ilmtingimata halb asi. Lõppude lõpuks on vastase alistamiseks vaja lihtsalt teha neist üks värav rohkem. See õnnestus meeskonnal väga hästi. Kuigi karikamängudele pressiti end üsna üle noatera.
Idakonverentsis oli heitlus playoffide kohtadele pinev lõpuni välja ja viimasest neljast mängust kolme võitmine aitas Boucheri meeskonnal esimesi väljajääjaid nelja punktiga edestada. Meeskonna tulega mängimine, aga siis finaali lävele jõudmine on eeskujuks kõigile meeskondadele, keda liiga tippude sekka ei arvata. Kõik on võimalik.
"Vähesed arvasid, et jõuame playoffidesse," märkis suvel peamänedžer Pierre Dorion. "Sel aastal on meie eesmärk sama - jõuda playoffidesse ja ehitada selle pealt edasi:"
Eesmärgi täitmine on algamas üle kivide ja kändude. Oma mulluse edu eest maksti mitmete vigastuste näol lõivu. Kogu suvi on tervise turgutamisele kulunud nii Derick Brassardil kui Erik Karlssonil. Lisaks Brassardile on edurivist puudumas ka Clarke MacArthur, kes ei läbinud enne treeninglaagri algust tervisekontrolli. 32-aastane ründaja on peapõrutuste tõttu jätnud praktiliselt kaks hooaega vahele, aga tegi mulluse põhiturniiri lõpus ootamatu comebacki ja andis karikamängudel 19 mängu peale kogutud üheksa punktiga (3+6) korraliku panuse meeskonna edusse.
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Rünnaku mõttes oleks abi eriti tervitav ülekaalu meeskondades. Eelmise hooaja efektiivsus 17% jäi liiga tagumiste sekka ja playoffides langes see isegi 11.5% peale. Tulnuks õigel hetkel kasvõi üks ülekaalu koll rohkem, siis me äkki ei räägiks praegu Penguinsist kui viimase kahe aasta meistrist.
Hea tõuke ülekaalule võiks anda klubi eelmise aasta drafti avaringi valik Logan Brown. 19-aastane noormees on ligi kahemeetrine volask, kes ideaalse kehaga väravavahtide ees maski tegemiseks. Boucher on teda laagri käigus kiitnud ja mitmed vigastused tähendavad, et uks meeskonda on lahti.
"Eelmisel aastal oli tal kindlasti kiirusest ja vastupidavusest puudu, seda on ta aasta jooksul drastiliselt parandanud. Ta on sedavõrd hoogsalt arenemas, et teeb seda iga mänguga," ütles Boucher nädalavahetusel pärast Browni kolme punktiga esitust Montreal Canadiensi vastu..
Kellest saab Karlssoni uus paariline?
Karlsson, kellel eemaldati operatsiooniga osa paremast pahkluust (!), on tõeliseks härjaks muutunud ja põhimõtteliselt võib öelda, et ilma temata olles on Senators kaotanud isegi kaks mängijad. Palju räägitakse rootslase võimsusest rünnakul, aga tähelepanu väärib ka tema panus kaitses. Näiteks on ta viimase kolme hooaja peale blokeeritud pealevisete osas liiga kümnes mees. Temata mängimine saab meeskonna jaoks oleme tohutu proovikivi.
Omamoodi väljakutseks on leida meeskonna kaptenile ka uus paariline. Tema pikaajaline partner Marc Methot kolis suvel Dallasesse. Hea asendaja võiks olla vabaagendina sisse toodud Johnny Oduya, aga miski pole veel kivisse raiutud.
"Selle otsustab Guy Boucher," ütles Dorion suvel Karlssoni võimaliku uue partneri kohta. "Treener otsustab selle, kes kellega mängib ja oleme seda koguaeg minu siinoleku ajal öelnud. Ta võib mängitada ükskõik keda kellega. Aga samal ajal tuleb märkida, et Erik on Oduya toomise heaks kiitnud. Ta teab, et see täiendab meie brändi ja mängukultuuri. Toome sisse tõelise professionaali, aga seda ei tea kunagi, kas kutid suudavad koos mängida, enne kui nad on NHL-is paari pandud."
 |
| (foto: dailyfaceoff.com) |
Selliste saavutuste pealt võiks kohe tulla NHL-i lammutama, aga mitte siis, kui treeneriks Boucher, kelle jaoks väga oluline, et kaitsjaid mõistaksid täpselt, mida ta soovib. "Las ta närib seda, milleks ta suuteline on. Kas me anname beebile lihatüki hambusse? Anname talle midagi suupärast ja siis, kui ta on võimeline seda sööma, siis anname talle midagi suuremat," ütles Boucher väga värvikalt eelmise hooaja lõpus.
Senators oli eelmisel hooajal TOP 10 kaitsega meeskond, lastes endale keskmiselt 2.56 väravat. Veidral kombel jõuti playoffidesse vaatamata sellele, et endale lasti rohkem kui ise tehti. Oma osa sellel oli nõrgal karistuste surmamisel. Selle efektiivsuseks saadi 79.7%. Erimeeskonnad on Ottawas kaks aastat järjest olnud kehval tasemel. Eelmisel hooajal tuli vähemuses edukuseks 75.8% ja ülekaalus 15.9%.
Alahinnatud Anderson
Craig Anderson tuleb harva jutuks, kui räägitakse NHL-i parimatest väravavahtidest, aga äkki ikkagi peaks. Eriti pärast läinud hooaega. Vahepeal ootamatult pooleli jäänud aasta tõi Andersonilt 40 mängu peale 25 võitu. Ta lasi endale keskmiselt 2.28 väravat mängus ja tõrjus 92.6%-ga. Sergei Bobrovski valiti hooaja parimaks ja erinevates väravavahtide statistika näitajate osas oli tipus ka Braden Holtby, aga Andersoni võis hinnata kõige väärtuslikumaks puurilukuks.
Häid väravavahte on palju, aga ehk ongi olulisem see, kes oma meeskonna jaoks kõige väärtuslikum on. Selleks võis eelmise hooaja põhjal hinnata Holtbyt, aga Andersoni puhul jäi tema ühes arutluses sellest aust ilma lihtsalt seetõttu, et tal ei õnnestunud elu tähtsamate asjade tõttu kaasa teha vähemalt pooltes oma meeskonna mängudes.
Andersoni väärtust Senatorsile näitab lisaks see, et varunumber Mike Condon tegi eelmisel hooajal samuti 40 mängu, aga kirja läinud tulemused olid selgelt kahvatumad. Tuli 19 võitu, endale lastud keskmine oli 2.50 ja tõrjed 91.4%. Meeskond võis end küll temaga üsna kindlalt tunda, aga Andersoniga oli seis veelgi kindlam.
Vigastused meeskonda ei morjenda
Erinevad traumad teevad hooaja alguse Senatorsi jaoks raskeks, aga sellele vaatamata hindab Dorion seisu paremaks kui 12 kuud tagasi, mil uue peatreeneriga alustati põhimõtteliselt nullist. Aga väga edukalt, tasub märkida. Esimesest kümnest mängust võideti seitse.
"Sel aastal on meie eeliseks see, et me ei alusta nullist," ütles klubi juht kuu alguses. "Meeskond on praktiliselt sama."
"Palju sõltub mängijatest," lisas Dorion. "Suur osa meie edust eelmisel aastal põhines mängijate poolt saavutatul. Nemad andsid laevale hoogu ja viisid meid konverentsi finaali On väga tähtis see, et me jätkaksime eelmise aasta pealt ehitamist."
Senators oli mullu üllatusmeeskond, kellele maitsesid hästi viljad, mis tulid väravavahi suurepärasest tööst. Aastad pole aga teadupärast vennad. Ühe eduka hooaja pealt võib kergelt mutta vajuda. See oht tundub kõigist mullustest playoffide satsidest Senatorsi puhul kõige suurem.
